KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2156,

14. oktoober 2020,

milles täpsustatakse hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtliku ühtse liidu kava tõhusa rakendamise tehnilisi üksikasju

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 11,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/2155 (2) kehtestatakse hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtlik ühtne liidu kava, st nutivalmiduse näitaja määratlus ja ühine metoodika selle näitaja arvutamiseks.

(2)	See kava on liikmesriikidele vabatahtlik. Ühtse kavaga liituvad liikmesriigid peaksid seda rakendama kooskõlas käesoleva määruse ja delegeeritud määrusega (EL) 2020/2155 IX lisas loetletud elemente.

(3)	Selle vabatahtliku ühtse liidu kava tõhusa rakendamise tehnilised üksikasjad tuleb täpsustada rakendusaktis.

(4)	Hoonete ja hoone osade nutivalmidust nutivalmiduse sertifikaadi väljastamiseks nutivalmiduse näitaja kava raames peaksid hindama kvalifitseeritud või akrediteeritud eksperdid, kes tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötavad avalik-õiguslikus asutuses või eraettevõttes.

(5)

Kui liikmesriigid peavad seda asjakohaseks, tuleks võimaldada lugeda eksperte, kes on akrediteeritud väljastama hoonete energiamärgiseid või viima läbi küttesüsteemide, kliimasüsteemide ning kombineeritud kütte-, kliima- ja ventilatsioonisüsteemide ülevaatusi direktiivi 2010/31/EL alusel või tegema energiaaudititeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (3) alusel, pädevaks ka hindama hoonete või hoone osade nutivalmidust.

(6)

Liikmesriikidel, kes otsustavad rakendada nutivalmiduse näitaja kava, tuleks lubada rakendada katseetappi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud üksikasjadega. Selliseks katseetapiks ei peeta vajalikuks ühtegi õigusakti, välja arvatud juhul, kui liikmesriik leiab, et siseriiklik kontekst nõuab sellist õigusakti. Selles katseetapis peaks olema lubatud koguda tagasisidet, et kohandada kava rakendamise korda ning teha ettevalmistusi käesoleva määruse ja delegeeritud määruse (EL) 2020/2155 .

(7)

Nutivalmiduse näitaja kava peaks võimaldama hoone või hoone osa omanikul või mõnel muul hoone või hoone osaga seotud isikul, näiteks haldajal, hinnata hoone või hoone osa nutivalmidust. Nutivalmiduse sertifikaat tuleks siiski väljastada vaid sellise hindamise põhjal, mille on teinud kvalifitseeritud või akrediteeritud ekspert.

(8)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/31/EL artiklis 26 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses täpsustatakse delegeeritud määrusega (EL) 2020/2155 IX lisas loetletud elemente.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/2155 mõisteid.

Kasutatakse ka järgmist mõistet:

„nutivalmiduse näitaja üksikasjad“ – delegeeritud määrusega (EL) 2020/2155 kehtestatud hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtliku ühtse liidu kava tõhusa rakendamise tehnilised üksikasjad.

Artikkel 3

Nutivalmiduse ekspertide akrediteerimine ja kvalifikatsioon

1. Kui liikmesriigid otsustavad rakendada nutivalmiduse näitaja kava, võivad nad otsustada, et eksperdid, kes on akrediteeritud või kvalifitseeritud väljastama hoonete energiamärgiseid või viima läbi küttesüsteemide, kliimasüsteemide ning kombineeritud kütte-, kliima- ja ventilatsioonisüsteemide ülevaatusi direktiivi 2010/31/EL alusel või tegema energiaauditeid energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27/EL alusel, on pädevad ka väljastama nutivalmiduse sertifikaate. Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada sellistele ekspertidele lisanõuded (eriti seoses ekspertide koolitusega), mis peavad olema täidetud, et kvalifitseeruda väljastama nutivalmiduse sertifikaate.

2. Liikmesriigid teevad avalikkusele kättesaadavaks teabe nutivalmiduse hindamise eest vastutavate ekspertide kvalifikatsiooni kohta.

3. Liikmesriigid võivad teha avalikkusele kättesaadavaks kas kvalifitseeritud või akrediteeritud ekspertide korrapäraselt ajakohastatavad nimekirjad või selliste ekspertide teenuseid pakkuvate akrediteeritud ettevõtete korrapäraselt ajakohastatavad nimekirjad. Liikmesriigid võivad kasutada selleks samu vahendeid kui energiamärgiseid väljastavate ja ülevaatusi läbi viivate ekspertide puhul direktiivi 2010/31/EL artikli 17 alusel.

Artikkel 4

Nutivalmiduse sertifikaadi väljastamine ja sertifikaadi kasutamise tingimused

1. Iga ettevõtja võib taotleda artiklis 3 osutatud eksperdilt hoone või hoone osa nutivalmiduse hindamist ja nutivalmiduse sertifikaati.

2. Ekspert kontrollib hoone või hoone osa nutivalmiduse hindamiseks ja nutivalmiduse sertifikaadi väljastamiseks kogutud teabe usaldusväärsust.

3. Vajaduse korral võib ekspert võtta hoone või hoone osa nutivalmiduse hindamisel arvesse muid piirkondlikke või riiklikke näitajaid ja seonduvaid hindamismeetodeid.

4. Nutivalmiduse sertifikaat väljastatakse vaid sellise hindamise põhjal, mille on teinud kvalifitseeritud või akrediteeritud ekspert.

5. Nutivalmiduse sertifikaat sisaldab delegeeritud määruse (EL) 2020/2155 IX lisas loetletud elemente.

6. Nutivalmiduse sertifikaadi kehtivusaeg ei ületa kümmet aastat. Kui hoones või hoone osas tehakse oluline muudatus, mis oleks mõjutanud algset nutivalmiduse hinnangut, on soovitatav anda välja uus sertifikaat.

Artikkel 5

Ühendamine energiamärgise ja ülevaatuse kavadega

1. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada nutivalmiduse näitaja kava, võivad ühendada nutivalmiduse sertifikaadi väljastamise direktiivi 2010/31/EL kohase energiamärgise kava või küttesüsteemide, kliimasüsteemide ning kombineeritud kütte-, kliima- ja ventilatsioonisüsteemide ülevaatuse kavaga alusel või direktiivi 2012/27/EL kohase energiaauditite kavaga.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et ühendamine nende kavadega on kohustuslik – sellisel juhul väljastatakse nutivalmiduse sertifikaat alati, kui tuleb väljastada energiamärgis või teha ülevaatus või audit; või et see on vabatahtlik – sellisel juhul väljastatakse nutivalmiduse sertifikaat üksnes ettevõtja taotluse korral.

3. Kui liikmesriigid otsustavad ühendada nutivalmiduse näitaja kava oma energiamärgise, ülevaatuse või energiaauditi kavaga, võivad nad kasutada sõltumatut kontrollimehhanismi, mis on taolise kava jaoks juba sisse seatud.

Artikkel 6

Enesehindamine

1. Komisjon teeb 1. aprilliks 2021 oma veebisaidil kättesaadavaks raamistiku, mis võimaldab hoonete omanikel, kasutajatel ja muudel huvitatud sidusrühmadel hinnata hoone või hoone osa nutivalmidust. Liikmesriigid võivad seda raamistikku oma riigis kasutamiseks kohandada või täiendada.

2. Kui hoone või hoone osa nutivalmidust hindab hoone omanik, kasutaja või mõni muu hoonega seotud isik, ilma et kasutataks eksperti, ei saa selle põhjal väljastada nutivalmiduse sertifikaati.

Artikkel 7

Nutivalmiduse näitaja kava järelevalve ja edendamine

1. Kui liikmesriigid otsustavad rakendada nutivalmiduse näitaja kava, edastavad asjaomaste liikmesriikide territooriumil tegutsevad eksperdid väljastatud nutivalmiduse sertifikaatide andmed asjaomaste liikmesriikide riiklikele või vajaduse korral piirkondlikele ametiasutustele kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

2. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada nutivalmiduse näitaja kava, teatavad komisjonile igal aastal oma territooriumil väljastatud nutivalmiduse sertifikaatide arvu ja seonduva statistika, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

3. Komisjon jälgib nutivalmiduse näitaja kava kasutuselevõttu, tuginedes liikmesriikide, ekspertide ja sidusrühmadega peetavatele konsultatsioonidele ning ekspertide esitatud andmetele.

4. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada nutivalmiduse näitaja kava, võivad kehtestada lisameetmed, et toetada kava kasutuselevõttu. Sellised meetmed võib kehtestada ja neist võib teatada direktiivi 2010/31/EL artikli 2a alusel nõutava pikaajalise renoveerimisstrateegia raames.

Artikkel 8

Nutivalmiduse näitaja kava katsetamine

1. Liikmesriigid võivad läbi viia nutivalmiduse näitajate kava mittesiduva katseetapi riiklikul tasandil.

2. Katseetapi võib käivitada alates käesoleva määruse jõustumisest.

3. Liikmesriigid, kes käivitavad riigisisese katseetapi, esitavad hiljemalt kuus kuud pärast katseetapi lõppu komisjonile aruande sellega seotud tagasiside kohta.

4. Riigisisese katseetapi rakendamise korra määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Muu hulgas määratakse kindlaks kestus, ajakava, sihikule võetavad hooned ja geograafilised piirkonnad, katsetatavad nutivalmiduse näitaja raamistiku aspektid, tagasiside kogumise kord ja nutivalmidust hindavate ekspertide valimise kriteeriumid, samuti otsustatakse, kas katseetapis luuakse sõltumatu kontrollisüsteem ning väljastatakse sertifikaate ja tehakse need ettevõtjatele kättesaadavaks, ning vajaduse korral määratakse katseetappi juhtima kolmas isik.

5. Riigisisese katseetapi lõpus hindavad liikmesriigid tulemusi ja otsustavad, kas nad hakkavad rakendama nutivalmiduse näitaja kava.

6. Liikmesriigid, kes kavatsevad käivitada riigisisese katseetapi, teatavad sellest komisjonile ette, teavitades ka kohaldatavast korrast.

7. Komisjon toetab liikmesriike, kes käivitavad nutivalmiduse näitaja kava siseriikliku katseetapi, tagades käesoleva määruse artiklis 6 osutatud raamistiku ning toetades teabe ja heade tavade vahetamist.

8. Komisjon jälgib nutivalmiduse näitaja kava katseetappe, konsulteerides liikmesriikidega.

9. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada katseetappi, võivad lisada komisjonile edastatavasse aruandesse oma riiklike ekspertide kogutud andmete analüüsi või hinnangu. Komisjon võtab selliseid liikmesriikide analüüse ja hinnanguid arvesse nutivalmiduse näitaja ja seonduva metoodika edasiarendamisel.

Artikkel 9

Läbivaatamine

Komisjon võib käesoleva määruse vajaduse korral 1. jaanuariks 2026 läbi vaadata, võttes arvesse määruse kohaldamisel saadud kogemusi ja tehtud edusamme.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. oktoober 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 153, 18.6.2010, lk 13.

(2) Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/2155, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL, kehtestades hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtliku ühtse Euroopa Liidu kava (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 9).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

LISA

Nutivalmiduse näitaja kava rakendamise järelevalve

Eksperdid edastavad riiklikele või vajaduse korral piirkondlikele ametiasutustele iga väljastatud sertifikaadi kohta järgmise teabe (kui see on kättesaadav):

a)	hoone või hoone osa liik;

b)	hoone või hoone osa kasulik üldpõrandapind;

c)	nutivalmiduse klass;

d)	nutivalmiduse hindepunktide kogusumma;

e)	nutivalmiduse hindepunktid direktiivi 2010/31/EL IA lisas ja delegeeritud määruses (EL) 2020/2155 osutatud kolme peamise nutivalmiduse funktsionaalsusnäitaja puhul;

f)	nutivalmiduse hindepunktid delegeeritud määruse (EL) 2020/2155 II lisas sätestatud nutivalmiduse mõjukriteeriumide puhul.

Liikmesriigid võivad valida nende andmete kogumiseks kõige tõhusama viisi. Nad võivad kasutada oma energiamärgiste andmebaasi, kui see on olemas.

Liikmesriigid annavad igal aastal komisjonile aru punktis 1 sätestatud nõuete kohaselt kogutud andmetest. Komisjonile esitatav iga-aastane aruanne sisaldab võimaluse korral vähemalt järgmist:

a)	väljastatud nutivalmiduse sertifikaatide koguarv, nutivalmiduse klasside jaotus vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/2155 VIII lisale ning statistika nutivalmiduse sertifikaadi saanud hoonete ja hoone osade energiatõhususe kohta;

statistika aruandeaasta jooksul nutivalmiduse sertifikaadi saanud hoonete kohta, sealhulgas teave selle kohta, kui suure osa moodustavad sertifikaadid

1)	elamutele ja mitteeluhoonetele,

2)	ühepereelamutele,

3)	korterelamutele,

4)	mitteeluhoonetele kasuliku üldpõrandapinnaga kuni 1 000 m2,

5)	mitteeluhoonetele kasuliku üldpõrandapinnaga üle 1 000 m2.

nutivalmiduse klasside jaotus vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/2155 VIII lisale iga järgmise hoonekategooria puhul:

1)	ühepereelamud,

2)	korterelamud,

3)	mitteeluhooned kasuliku üldpõrandapinnaga kuni 1 000 m2,

4)	mitteeluhooned kasuliku üldpõrandapinnaga üle 1 000 m2.

Kui olemasolevad andmed seda võimaldavad, võivad liikmesriigid esitada üksikasjalikumat statistikat, tehes vahet eri liiki hoonetel, nagu haridushooned, tervishoiuhooned või kultuuripärandi hulka kuuluvad hooned.