1.   Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi "institutsioonid") järgivad iga eelarvemenetluse puhul ja asjaomase aasta eelarve täitmisel iga-aastaste kulude ülemmäärasid, mis on sätestatud I lisas (edaspidi „finantsraamistiku ülemmäärad“).

I lisas esitatud rubriigi 3 vaheülemmäär ei mõjuta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kahe samba vahelist paindlikkust. ÜPP esimese samba suhtes pärast Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja otsetoetuste vahelisi ümberpaigutamisi kohaldatav kohandatud ülemmäär sätestatakse asjakohases õigusaktis ning finantsraamistikku kohandatakse vastavalt sellele käesoleva määruse artikli 4 kohase tehnilise kohandamise raames.

2.   Kui on vaja kasutada artiklites 8, 9, 10 ja 12 ette nähtud erivahendite vahendeid, võib kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse kanda finantsraamistiku asjaomastest ülemmääradest suurematena.

Kui on vaja kasutada artiklis 11 sätestatud ühtse varuinstrumendi vahendeid, kantakse kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse finantsraamistiku konkreetse aasta asjaomastest ülemmääradest suurematena.

3.   Juhul kui on vaja kasutada tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus kindlaksmääratud ülemmäärasid.

1.   Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalikeks makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ning muid kohandusi või muudatusi ning artikli 2 lõigete 2 ja 3 kohaldamist arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab omavahendite ülemmäära, mis on sätestatud vastavalt kehtivale Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevale nõukogu otsusele, mis on vastu võetud EL toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt (edaspidi „omavahendite otsus“).

2.   Vajaduse korral finantsraamistikus ülemmäärasid vähendatakse, et tagada omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäära järgimine.

1.   Komisjon teeb igal aastal enne aasta n+1 eelarvemenetlust finantsraamistikku järgmised tehnilised kohandused:

2.   Lõikes 1 osutatud tehnilised kohandused tehakse 2 % suurusele aastadeflaatorile tuginedes.

3.   Komisjon edastab lõikes 1 osutatud tehniliste kohanduste tulemused ja nende aluseks olevad majandusprognoosid Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Ilma et see piiraks artiklite 6 ja 7 kohaldamist, ei tehta asjaomase aasta suhtes kas kõnealuse aasta jooksul või järgnevatel aastatel tagantjärele täiendavaid tehnilisi kohandusi.

1.   Liidu institutsioonide poolt nõukogu määruste (EÜ) nr 1/2003 (3) ja (EÜ) nr 139/2004 (4) alusel määratud trahvidest saadava tuluga võrdne summa, mis on kantud aasta n-1 eelarvesse vastavalt finantsmääruse artiklile 107, pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (5) artikli 141 lõikes 1 osutatud aasta n-1 summa mahaarvamist, on kättesaadav täiendava eraldisena järgmise puhul:

Ajavahemikul 2022–2027 on kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma vastavalt 11 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Ajavahemikul 2022–2026 eraldatakse igal aastal kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute täiendavate eraldistena vastavalt vähemalt 1 500 miljonit eurot (2018. aasta hindades) ning see ei ületa 2 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

Programmidele ajavahemikuks 2022–2027 ette nähtud kulukohustuste assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma on esitatud II lisa tabeli veerus „Artikli 5 kohaste kulukohustuste assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma“.

2.   Aasta n+1 asjaomaste rubriikide kulukohustuste assigneeringute ülemmäärasid alates 2022. aastast kuni 2027. aastani kohandatakse ülespoole summadega, mis vastavad lõikes 1 sätestatud täiendavatele eraldistele, kooskõlas protsendimääradega, mis on nende rubriikide jaoks sätestatud II lisas esitatud tabeli veerus „Jaotamispõhimõte“. Aasta n+1 maksete assigneeringute ülemmäärasid alates 2022. aastast kuni 2027. aastani kohandatakse automaatselt ülespoole summadega, mis vastavad lõikes 1 sätestatud täiendavatele eraldistele.

1.   Juhul kui vastavalt asjakohastele alusaktidele tühistatakse otsus peatada liidu vahenditega seotud eelarveliste kulukohustuste täitmine selliste meetmete kontekstis, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega, või meetmetega, mis on võetud liidu eelarve kaitsmiseks ette nähtud üldise tingimuslikkuse korra kohta käiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel, kantakse peatatud kulukohustustele vastavad summad üle järgmistesse aastatesse ja finantsraamistiku ülemmäärasid kohandatakse vastavalt.

2.   Komisjon edastab lõike 1 alusel tehtud kohanduste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Aastal n peatatud kulukohustusi ei või liidu üldeelarvesse kanda kaugemale kui aastasse n+2.

1.   Kui pärast 1. jaanuari 2021 võetakse vastu uued reeglid või jagatud eelarve täitmise kohased programmid struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga- ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning integreeritud piirihalduse fondi piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi jaoks, kantakse 2021. aastal kasutamata jäänud eraldistele vastavad summad võrdsete osadena aastapõhiselt üle aastatesse 2022–2025 ning finantsraamistiku asjaomaseid ülemmäärasid kohandatakse vastavalt.

2.   Komisjon edastab lõike 1 alusel tehtud kohanduste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

1.   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, mille eesmärgid ja reguleerimisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta, ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 186 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

2.   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

1.   Solidaarsus- ja hädaabireservi võib kasutada järgneva rahastamiseks:

2.   Solidaarsus- ja hädaabireserv ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 1 200 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

3.   Solidaarsus-ja hädaabireservi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna.

4.   Iga aasta 1. oktoobril peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste katmiseks jääma kasutada vähemalt veerand lõikes 2 osutatud iga-aastasest summast.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib kuni iga aasta 1. septembrini võtta kogusummast kasutusele maksimaalselt järgmise protsendimäära:

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib alates iga aasta 1. septembrist kasutada kättesaadava summa ülejäänud osa teises lõigus osutatud abi andmiseks, et katta kuni kõnealuse aasta lõpuni tekkivaid vajadusi.

5.   Erandjuhtudel ning juhul, kui solidaarsus- ja hädaabireservi allesjäänud rahalistest vahenditest ei piisa nende summade katmiseks, mida peetakse vajalikuks lõike 1 punkti a kohaselt abi andmiseks kõnealuses punktis osutatud katastroofi toimimise aastal, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks solidaarsus- ja hädaabireservis järgmiseks aastaks kättesaadavatest iga-aastastest summadest maksimaalselt kuni 400 miljoni euro (2018. aasta hindades) ulatuses.

1.   Brexitiga kohanemise reservist antakse abi selleks, et leevendada ettenägematuid ja negatiivseid tagajärgi liikmesriikides ja sektorites, mis on kõige rängemalt mõjutatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest lahkumisest, vastavalt asjakohases vahendis ettenähtule ja seal sätestatud tingimustele.

2.   Brexitiga kohanemise reserv ei ületa iga-aastast summat, milleks on 5 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

3.   Brexitiga kohanemise reservi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

1.   Ühtne varuinstrument koosneb järgmisest:

Esimese lõigu punkti c alusel võib summad võtta kasutusele üksnes siis, kui nimetatud lõigu punktide a ja b alusel kättesaadavatest summadest ei piisa ja igal juhul viimase abinõuna, et reageerida ettenägematutele asjaoludele.

Esimese lõigu punkti c kasutamisel ei tohi ületada finantsraamistikus jooksvaks eelarveaastaks või tulevasteks eelarveaastateks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärade kogusummat. Selle punkti kohaselt tasaarvestatud summasid ei võeta seega enam kasutusele finantsraamistiku kontekstis.

2.   Lõike 1 esimese lõigu punktide a ja c alusel ühtse varuinstrumendi kasutamisel ei tohi ületada ühelgi konkreetsel aastal kokku:

Ühtse varuinstrumendi kasutamisel igal konkreetsel aastal peetakse kinni omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmääradest.

3.   Lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud iga-aastased kohandused võrrelduna aastate 2025–2027 algsete maksete ülemmääradega ei tohi ületada järgmisi maksimumsummasid (2018. aasta hindades):

Artikli 5 lõike 2 teises lõigus osutatud summad ületavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud maksimumsummasid.

Iga ülespoole korrigeerimine tasaarvestatakse täielikult aasta n–1 maksete ülemmäära vastava vähendamisega.

4.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c osutatud summad kasutusele võtta EL toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames, et võimaldada kulude rahastamist, mida ei saa rahastada finantsraamistikus konkreetseks aastaks kättesaadavate asjakohaste ülemmäärade piires.

Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud ülespoole korrigeerimise viib läbi komisjon alates 2022. aastast osana artiklis 4 osutatud tehnilisest kohandamisest.

1.   Paindlikkusinstrumenti võib kasutada selleks, et rahastada konkreetsel eelarveaastal kulukohustuste assigneeringutena ja vastavate maksete assigneeringutena konkreetseid ettenägematuid kulusid, mida ei saa rahastada muul moel ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 915 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

2.   Paindlikkusinstrumendi iga-aastase summa ärakasutamata osa võib kasutada kuni aastani n+2. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmistest aastatest tulenev osa iga-aastasest summast, alustades kõige varasemast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+2, tühistatakse.

1.   Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2 ja artiklite 14–17 kohaldamist, võib ettenägematute asjaolude korral finantsraamistikku muuta, pidades kinni omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäärast.

2.   Üldjuhul tuleb kõik lõike 1 kohased ettepanekud finantsraamistiku muutmiseks esitada ja vastu võtta enne asjaomase aasta või esimese asjaomase aasta eelarvemenetluse algust.

3.   Igas lõike 1 kohast finantsraamistiku muutmist käsitlevas ettepanekus uuritakse võimalust kulud muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute eeldatavat alakasutamist.

4.   Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 võetakse arvesse võimalust tasaarvestada ühe rubriigi ülemmäära suurendamine mõne muu rubriigi ülemmäära vähendamise abil.

5.   Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 säilib asjakohane suhe kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel.

1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet kohaldamisalasse kuuluvate suuremahuliste projektide jaoks eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2021–2027 maksimaalselt 13 202 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

2.   Rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projektile eraldatakse liidu üldeelarvest aastateks 2021–2027 maksimaalselt 5 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

1.   Institutsioonid võtavad iga-aastase eelarvemenetluse lihtsustamiseks meetmeid.

2.   Institutsioonid teevad kogu menetluse vältel heas usus koostööd oma seisukohtade lähendamiseks. Institutsioonid teevad menetluse kõikides etappides asjakohaste institutsioonidevaheliste kontaktide abil koostööd, et jälgida töö edenemist ja analüüsida oma seisukohtade lähenemist.

3.   Institutsioonid tagavad nii palju kui võimalik oma töö ajakava kooskõlastamise, et võimaldada menetluste läbiviimist ühtsel ja kooskõlastatud viisil, mille lõpptulemuseks on liidu üldeelarve lõplik vastuvõtmine.

4.   Kolmepoolseid kohtumisi võib korraldada menetluse kõikidel etappidel ja erineval esindatuse tasemel, sõltuvalt kavandatava arutelu olemusest. Iga institutsioon nimetab kooskõlas oma kodukorraga kohtumisel osalejad, määrab kindlaks oma läbirääkimismandaadi ja teavitab õigel ajal teisi institutsioone kohtumiste korrast.