(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/592 (2) on kehtestatud mitu erandit kehtivatest eeskirjadest, et aidata puu- ja köögivilja- ning veinisektoril tulla toime COVID-19 pandeemia mõjuga.

(2)

COVID-19 pandeemia tõttu on 2020. aastal paljudel puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonidel ja tootjaorganisatsioonide liitudel raskusi oma heakskiidetud rakenduskavade rakendamisega. Mõnda heakskiidetud meedet 2020. aastal ei rakendata ja seetõttu jääb osa rakendusfondide vahendeid kulutamata. Teised tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud muudavad oma rakenduskavasid, et rakendada meetmeid (näiteks kriisiohjemeetmeid), mille abil tulla toime COVID-19 pandeemia mõjuga puu- ja köögiviljasektoris. Delegeeritud määrusega (EL) 2020/592 on juba ette nähtud paindlikkus rakenduskavade rakendamisel.

(3)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/592 rakendamine on näidanud, et on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud saaksid hallata oma rakendusfonde, eelkõige juhul, kui nad on muutnud oma rakenduskavasid kõnealuse määruse alusel.

(4)

Tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud peavad saama suunata vahendeid, sealhulgas rakendusfondi raames antavat liidu finantsabi ümber meetmetesse, mis on vajalikud, et tulla toime COVID-19 pandeemia tagajärgedega. Selleks et tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud saaksid seda teha, on vaja 2020. aastal suurendada määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõikes 1 sätestatud liidu finantsabi piirmäära 50 %-lt 70 %-le tegelikult kantud kuludest.

(5)

Delegeeritud määrusega (EL) 2020/592 on kehtestatud mitu erandit veinisektoris kehtivatest eeskirjadest, mille eesmärk on kergendada veinitootjate olukorda ja aidata neil tulla toime COVID-19 pandeemia mõjuga. Kuid pärast delegeeritud määruse (EL) 2020/592 avaldamist on veinisektori olukord veelgi halvenenud.

(6)

2019/2020. turustusaasta alguses olid veinivarud suurimad alates 2009. aastast. 2020. aasta mais vähenes suurimate veini tootvate liikmesriikide veinieksport kolmandatesse riikidesse 22–63 % võrreldes 2019. aasta mai ekspordimahtudega. Veini tarbimist on tõsiselt mõjutanud COVID-19 pandeemia tagajärjed, nagu piiride sulgemine, majutus- ja toitlustussektori tegevuse peatamine ning igasuguse turismitegevuse katkemine. Kõigi nende tegurite tõttu suureneb pidevalt veini ülejääk ning need tegurid avaldavad survet turule ja hindadele.

(7)

Olukord ilmselt kiiresti ei parane, isegi kui majutus- ja toitlustusteenused liidus osaliselt taastuvad. Restoranide taasavamisel kohaldatakse üldjuhul suhtlemisdistantsi hoidmise nõudeid, mis tähendab, et restoranid ja baarid ei saa vastu võtta sama palju kliente kui enne COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks kehtestatud meetmeid. Majutus- ja toitlustussektori hinnangute kohaselt ei pruugi 30 % restoranidest üldse tegevust jätkata. Paljudes liikmesriikides kehtivad endiselt teatavad piirangud seoses sotsiaalsete kogunemistega, sealhulgas eraüritustega, nagu pulmad, kus tavapäraselt veini tarbitakse. Piiratud kontakt on endiselt soovitatav või kohustuslik ning inimesed ei ole valmis oma varasemat sotsiaalset suhtlust jätkama, sest COVID-19 pandeemia alles kestab. Sellest tulenevalt ei ole olukord 2020. aasta juunis veel normaliseerunud, hoolimata sellest, et teatavaid liikumispiirangute ajal kehtestatud eeskirju on leevendatud, ja tõenäoliselt see olukord jätkub.

(8)

Võttes arvesse liikmesriikide poolt COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks kehtestatud piirangute kestust ja nende mõju jätkumist, on jätkunud ja süvenenud pikaajaline majanduslik mõju veinisektori toodete peamistele turustusvõimalustele ja selle negatiivne mõju veininõudlusele.

(9)

Pidades silmas seda eriti tõsist turuhäiret ja keeruliste asjaolude kuhjumist veinisektoris, mis algas siis, kui Ameerika Ühendriigid kehtestasid 2019. aasta oktoobris liidu veinidele imporditariifid, ning mis jätkuvad piiravate meetmetega ülemaailmse COVID-19 pandeemia ja selle jätkuvate tagajärgede tõttu, kogeb veinisektor erakordseid raskusi, sealhulgas finantsraskusi. See mõjutab veinisektori toetusprogrammide meetmete kavandamist, rakendamist ja elluviimist, sest ettevõtjate rahavood on tavapäraste aastatega võrreldes oluliselt vähenenud.

(10)

Kriisi lahendamiseks võetud meetmete rakendamine ja delegeeritud määrusega (EL) 2020/592 kehtestatud liidu maksimaalse toetuse suurendamine on osutunud veinisektori ettevõtjate finantsolukorra parandamisel ebapiisavaks. Eelkõige ei suuda need kompenseerida kriisist tingitud suurt sissetulekute vähenemist.

(11)

Neid asjaolusid arvesse võttes peaks toetusesaajatel olema võimalik saada ettemakseid delegeeritud määrusega (EL) 2020/592 kehtestatud meetmete (veini destilleerimine kriisiolukorras ja toetus veini erakorraliseks ladustamiseks) alusel. Need ettemaksed peaksid katma 100 % liidu toetuse summast ja need tuleks maksta tingimusel, et on esitatud tagatis, mille suurus on vähemalt 110 % ettemakse summast. Sellega tagatakse, et nende kahe meetme alusel saaks 2020. eelarveaastal turult kõrvaldada võimalikult palju veini, aidates samas asjaomaseid toetusesaajaid seoses rahavooprobleemidega ja pakkudes paindlikkust, mis võimaldab suuremal hulgal toetusesaajatel nende kahe meetme alusel tegutseda. Lisaks võimaldab 100 % ettemaksete lubamine liikmesriikidel tõhusalt kasutada oma iga-aastaseid rahalisi eraldisi ja maksta hüvitist COVID-19 pandeemiast tingitud viivituste eest meetmete rakendamisel.

(12)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/592 kohaselt on liikmesriikidel ka võimalus anda liidu toetust täiendavat riiklikku toetust meetmetele, mis on seotud veini destilleerimisega kriisiolukorras ja toetusega veini erakorraliseks ladustamiseks, sest COVID-19 pandeemia mõju tõttu on vaja turult kõrvaldada suurimad võimalikud veinikogused, mida pandeemia ajal ei tarbitud, müüdud ega eksporditud. Riiklikud toetused võimaldavad neid koguseid maksimeerida lisaks neile, mida saab toetada veinisektori toetusprogrammidele kehtestatud eelarvepiirangute alusel. Delegeeritud määruses (EL) 2020/592 on lisaks sätestatud, et kõnealuste täiendavate riiklike toetuste suhtes kohaldatakse riigiabi eeskirju. Selle kohustuse tõttu ei saa siiski teatavad liikmesriigid riiklikke toetusi anda ja delegeeritud määrusega (EL) 2020/592 kehtestatud meetmeid tõhusalt rakendada. Seepärast on asjakohane muuta delegeeritud määrust (EL) 2020/592, tagamaks, et nende meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 211 lõike 2 punkti a, milles on sätestatud, et liikmesriikide tehtud maksete suhtes ei kohaldata riigiabi eeskirju.

(13)

Üks delegeeritud määrusega (EL) 2020/592 kehtestatud eranditest oli suurendada liidu toetust määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõikes 6, artikli 47 lõikes 3, artikli 49 lõikes 2 ja artikli 50 lõikes 4 sätestatud meetmete tegelike kulude katmiseks ajutiselt 5 % või 10 %.

(14)

Lisaks suurendati enne delegeeritud määruse (EL) 2020/592 jõustumist komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/132 (3) – erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõikest 3 – ajutiselt 10 % võrra liidu toetust müügiedendusmeetme tegelikele kuludele, et lahendada eksporditurgude keeruline olukord, mis tekkis pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid kehtestasid 2019. aasta oktoobris liidu veinidele imporditariifid.

(15)

Liidu toetuse suurendamine kujutab endast rahalist toetust, mis siiski ei nõua täiendavat liidupoolset rahastamist, kuna veinisektori toetusprogrammide suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 VI lisas esitatud eelarvepiiranguid. Seega võivad liikmesriigid otsustada eraldada kõnealustele meetmetele suuremaid summasid üksnes kõnealuses lisas esitatud aastaeelarve piires. Suurema rahastamise eesmärk on toetada sektorit praeguses ebastabiilses turuolukorras, ilma et oleks vaja võtta kasutusele lisavahendeid.

(16)

Euroopa Parlamendi veini ja kangete alkohoolsete jookide laiendatud töörühma ning Euroopa veinisektori esindajate poolt komisjonile antud esmane tagasiside on siiski näidanud, et sellise liidu maksimaalse toetuse suurendamine, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2020/132 müügiedendusmeetme jaoks ning delegeeritud määrusega (EL) 2020/592 viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise, rohelise korje, saagikindlustuse ja investeeringute meetmete jaoks, ei ole olnud piisav, et võimaldada toetusesaajatel rakendada 2020. aastal enamikku neist meetmetest. Riiklike toetusprogrammide eelarvepiirangute raames 16. oktoobrist 2019 kuni 2020. aasta aprilli lõpuni kulutatud summad on väiksemad kui tavapärased keskmised kulud ajavahemikus 16. oktoobrist kuni järgneva aasta aprilli lõpuni.

(17)

On ilmne, et viimastel kuudel liikmesriikides kehtestatud liikumispiirangud on olukorda halvendanud, kuna kaupade ja inimeste liikumise piirangud, mis kehtestati COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks, on muu hulgas takistanud ettevõtjatel taotleda rahastamist veinisektori toetusprogrammide raames ja toetusesaajatel viia ellu oma valitud tegevusi. Selle tulemusena on liikmesriigid kulutanud väga väikese osa oma 2020. eelarveaasta eelarveeraldistest.

(18)

Pidades silmas asjaolude enneolematut kombinatsiooni ja sellest tulenevat turuhäiret, on vaja anda ettevõtjatele suuremat rahalist toetust, et aidata neid praegusel majanduslikult keerulisel ajal. Selline paindlikkus on rahaliselt võimalik tänu veinisektori toetusprogrammide jaoks eraldatud rahaliste vahendite kättesaadavusele, mis on seni kasutamata ja millest jäädaks eelarve aastasuse tõttu vastasel juhul ilma.

(19)

Selleks et anda veinisektorile vajalikku toetust ja aidata võimalikel toetusesaajatel rakendada veinisektori riikliku toetusprogrammi raames meetmeid, mille eesmärk on tugevdada nende turupositsiooni ja mis on vajalikud nende kriisijärgse taastumise toetamiseks, on kõnealuse meetme kestuse ajaks asjakohane teha erand määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõikest 3, artikli 46 lõikest 6, artikli 47 lõikest 3, artikli 49 lõikest 2 ja artikli 50 lõikest 4. Eranditega tuleks ette näha liidu maksimaalse toetuse ajutine suurendamine 20 % võrra teavitusmeetme jaoks, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõikes 3, ning täiendavalt 10 % võrra müügiedendusmeetme jaoks, nagu on praegu sätestatud rakendusmääruses (EL) 2020/132, ning viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise, rohelise korje, saagikindlustuse ja investeeringute meetmete jaoks, nagu on praegu sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2020/592. See kergendab mõnevõrra toetusesaajate finantsolukorda, vähendades toetusesaajate omaosalust, ja aitab liikmesriikidel kasutada maksimaalselt nende käsutuses olevat eelarvet.

(20)

Diskrimineerimise vältimiseks tuleks alates delegeeritud määruse (EL) 2020/592 jõustumisest tagasiulatuvalt võimaldada toetusesaajatel taotleda erakorraliseks destilleerimiseks ja ladustamiseks ettemakseid 100 % ulatuses ning lubada liikmesriikidel täiendada nende meetmete jaoks ette nähtud liidu toetust riiklike toetustega, ilma et nende toetuste suhtes kohaldataks riigiabi eeskirju. Samal põhjusel ja ka selleks, et tagada kõigi meetmete ühtne kohaldamine, võib liidu toetust taotlustele, mis on valitud välja teavitus- ja müügiedendusmeetmete ning viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise, rohelise korje, saagikindlustuse ja investeeringute meetmete alusel pärast delegeeritud määruse (EL) 2020/592 jõustumist ja mitte hiljem kui 15. oktoobril 2020, suurendada tagasiulatuvalt, järgides vajaduse korral riigiabi eeskirju.

(21)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2020/592 vastavalt muuta.

(22)

Kuna meetmed on vaja võtta kohe, peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,