(1)

2014. aasta mais kehtestas komisjon rakendusmäärusega (EL) nr 471/2014 (2) lõpliku subsiidiumivastase tasakaalustava tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“ või „HRV“) pärit solaarklaasi impordi suhtes (edaspidi „esimene uurimine“).

(2)

Praegu kehtivad tasakaalustava tollimaksu individuaalsed määrad on vahemikus 3,2 % kuni 17,1 %. Kõigi ülejäänud äriühingute suhtes kohaldatakse üleriigilist tollimaksu määra 17,1 % (edaspidi „kehtivad meetmed“).

(3)

Eraldi menetluse tulemusena kehtestas komisjon 2014. aasta mais dumpinguvastase tollimaksu, mille määrad on vahemikus 0,4–36,1 % (3). Pärast absorptsiooni käsitlevat kordusuurimist muutis komisjon 2015. aasta augustis dumpinguvastaseid meetmeid oma rakendusmäärusega (EL) 2015/1394 (4).

(4)

Pärast seda, kui avaldati teade kehtivate tasakaalustusmeetmete eelseisva aegumise kohta, (5) taotles EU Pro Sun Glass (edaspidi „taotluse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu solaarklaasi kogutoodangust, 13. veebruaril 2019 aegumise läbivaatamise algatamist (edaspidi „läbivaatamistaotlus“). Ta väitis, et algsete meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt subsideerimise jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(5)

Vastavalt alusmääruse artikli 10 lõikele 7 teavitas komisjon enne menetluse algatamist Hiina Rahvavabariigi valitsust (edaspidi „Hiina valitsus“), et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud läbivaatamistaotluse. Komisjon kutsus Hiina valitsuse konsultatsioonidele, et selgitada läbivaatamistaotluses kirjeldatud olukorda ja jõuda vastastikku kokku lepitud lahenduseni. Hiina valitsus nõustus osalema konsultatsioonidel, mis toimusid 10. mail 2019. Konsultatsioonide käigus vastastikuse kokkuleppeni ei jõutud. Edaspidi Hiina valitsus koostööd ei teinud.

(6)

Komisjon teatas 14. mail 2019Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (6) (edaspidi „algatamisteade“) tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamise algatamisest kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(7)

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni („vaatlusalune periood“).

(8)

Komisjon kutsus algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Komisjon võttis ühendust taotluse esitajaga, teadaolevate liidu tootjatega, teadaolevate HRV eksportivate tootjatega, teadaolevate liidu sõltumatute importijatega, liidus uurimisaluse toote kasutajatega ja HRV ametiasutustega.

(9)

Kõiki huvitatud isikuid kutsuti üles algatamisteates osutatud tähtaja jooksul avaldama oma seisukohti ning esitama teavet ja seda kinnitavaid tõendeid. Huvitatud isikutele anti ka võimalus taotleda kirjalikult komisjoni uurimistalitustelt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult (edaspidi „ärakuulamise eest vastutav ametnik“) ärakuulamist.

(10)

Üks liidu tootjatest taotles oma nime saladusse jätmist põhjusel, et kui kontsern, kuhu ta kuulub, osaleb menetluses, võib see mõjutada kontserni äritegevust Hiinas ja põhjustada tema klientide vastumeetmeid. Komisjon uuris seda taotlust. Ta leidis, et kontserni pelk kohalolu Hiinas kujutab endast abstraktset ohtu ega ole piisav konkreetse vastumeetmete ohu tekkimiseks. Komisjoni talitustele ei esitatud sellega seoses mingeid konkreetseid tõendeid. Pealegi ei ole ükski kontserni ettevõte Hiinas seotud nimelt solaarklaasiäriga. Seetõttu otsustas komisjon taotluse rahuldamata jätta.

(11)

Äriühing pöördus selles küsimuses ärakuulamise eest vastutava ametniku poole. Ärakuulamise eest vastutav ametnik toetas komisjoni otsust, kuna leidis, et anonüümsuse taotlus põhines pigem võimalike vastumeetmete eeldusel kui tegelikel ohtudel äriühingule või kontsernile, ning kuna äriühing ei olnud esitanud uusi fakte ega andmeid, mis õigustaksid tehtud otsuse muutmist.

(12)

Mitu isikut taotles ärakuulamist komisjoni talituste poolt. Komisjoni talitused kuulasid kaks valimisse kaasatud liidu tootjat ära 9. jaanuaril 2020. 11. veebruaril 2020 kuulati ära REC Group, Solitek ja mitut kasutajat esindav ühendus EU ProSun. Ärakuulamisel käsitleti eri isikute argumente, mida kirjeldatakse üksikasjalikumalt jagudes 4–6 kahju ja liidu huvide kohta.

(13)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

(14)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud kahest liidu tootjast esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon samasuguse toote suurimast tootmis- ja müügimahust, mida oli mõistlikult võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Valim koosnes kahest liidu tootjast, kelle toodang moodustas üle 80 % uurimisaluse toote kogutoodangust liidus. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Ainus taotluse esitajale laekunud märkus toetas valimit. Valim on liidu tootmisharu puhul representatiivne. Sellesse kuuluvad järgmised kaks äriühingut:

(15)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teabe ning kutsus neid uurimises osalema.

(16)

Ükski liidu sõltumatu importija koostööd ei teinud.

(17)

Selleks et otsustada, kas eksportivate tootjate väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel HRV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(18)

Ükski HRV äriühing ettenähtud aja jooksul endast teada ei andnud. Üks äriühing saatis teabe hilinemisega, kuid lõpuks siiski koostööd ei teinud.

(19)

Seetõttu saatis komisjon 24. mail 2019 HRV ametiasutustele verbaalnoodi, milles märgiti, et vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1 kavatseb komisjon subsideerimise jätkumist või kordumist uurides tugineda kättesaadavatele faktidele. HRV ametiasutused verbaalnoodile ei vastanud.

(20)

Komisjon saatis küsimustikud Hiina valitsusele ja kahele valimisse kaasatud liidu tootjale. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule. Mõlemad valimisse kaasatud liidu tootjad vastasid küsimustikule.

(21)

Ilma et see piiraks alusmääruse artikli 28 kohaldamist, kontrollis komisjon kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks subsideerimise ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosus ning liidu huvid. Kontrollkäigud tehti kahe valimisse kaasatud liidu tootja valdustesse.

(22)

26. mail 2020 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtiva tasakaalustava tollimaksu jõusse jätta. Kõikidele huvitatud isikutele anti aega esitada avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi. Taotluse esitaja, EU ProSun ja liidu fotogalvaanika tootmisharu ühendus ja European Solar Manufacturing Council (edaspidi „ESMC“) esitasid märkused.

(23)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. 9. juunil 2020 toimus komisjoni talituste ja EU ProSuni vahel ärakuulamine.

(24)

Uurimisalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit solaarklaas, mis koosneb karastatud sooda-lubi-lehtklaasist, mille rauasisaldus on alla 300 ppm, päikese läbitustegur on üle 88 % (mõõdetud vastavalt AM1,5 300–2 500 nm), kuumuskindlus on kuni 250 °C (mõõdetud EN 12150 kohaselt), vastupidavus termolöökidele on Δ 150 K (mõõdetud EN 12150 kohaselt) ja mehaaniline tugevus on vähemalt 90 N/mm2 (mõõdetud EN 1288-3 kohaselt) ning mis praegu kuulub CN-koodi ex 7007 19 80 (TARICi koodid 7007198012, 7007198018, 7007198080 ja 7007198085) alla (edaspidi „uurimisalune toode“, mida tavapäraselt nimetatakse „solaarklaasiks“).

(25)

Solaarklaas võib olla mustriga või mustrita, läbipaistva või mattpinnaga ja eri viisil töödeldud servadega. Klaasi kahel küljel võivad olla erinevad mustrid; samuti võib muster olla ainult ühel küljel. Solaarklaasi võidakse puurida ja sellele võidakse trükkida, näiteks keraamiliste värvide abil. Klaasi pinda võidakse töödelda eri liiki tehnoloogia abil. Kõige tavalisem on peegeldumisvastane kate, mis kantakse klaasile enne või pärast karastamisprotsessi. Muud tehnoloogilised lahendused võimaldavad solaarklaasi katta õhukeste funktsionaalsete kihtidega, millega antakse klaasile suurema läbilaskvuse, isepuhastumisega, määrdumisvastasusega või kõvadusega seotud omadused.

(26)

Solaarklaas on üks komponente elektrienergia tootmiseks kristalliliste räni-fotoelektriliste moodulite ja õhukese kilega fotoelektriliste moodulite valmistamisel, aga ka lamedate fototermiliste energiakogujate valmistamisel, mida kasutatakse näiteks kuuma vee tootmiseks. Seda kasutatakse ka kasvuhoonete ehitamiseks (nn aiandusklaas või kasvuhooneklaas).

(27)

Nagu esimese uurimise käigus selgus, on liidu tootmisharu toodetav ja liidus turustatav solaarklaas, HRVs toodetav ja HRV siseturul turustatav solaarklaas ning HRVst liitu imporditav solaarklaas samade füüsikaliste ja keemiliste omadustega ning neil on samad lõppkasutajad. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(28)

Vastavalt alusmääruse artiklile 18 ja algatamisteates märgitule uuris komisjon esmalt, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine või kordumine.

(29)

HRV majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakuplaanis (edaspidi: „13. viisaastakuplaan“), mis hõlmab aastaid 2016–2020 ja seega läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, esitatakse Hiina valitsuse strateegiline käsitlus tähtsamate tootmisharude, näiteks päikeseenergiatööstuse parendamise ja edendamise kohta. 13. viisaastakuplaan järgneb 12. viisaastakuplaanile, milles solaarklaasitööstus toodi esile ühena olulistest tootmise arendamise valdkondadest.

(30)

13. viisaastakuplaani 30. peatükis kirjeldatakse Hiina valitsuse pühendumist „kaasaegsele energiasüsteemile“ (selle loomisele). Nimetatud peatüki 1. jagu sisaldab kindlaid tõendeid selle kohta, et Hiina valitsus käsitab solaarklaasitööstust jätkuvalt soodustatud tootmisharuna. Näiteks on 1. jaos märgitud, et Hiina valitsus kavatseb „hoogustada fotogalvaanilise energia valdkonna arendamist“ ja „täiustada päikeseenergia baasil energia tootmist toetavat poliitikat“. Lisaks on kavas energeetika arendamise projektide raames „optimeerida fotogalvaanilise energia valdkonna arendamist põhja-, kirde- ja loodepiirkonnas ning rannikualadel“. Need väljavõtted näitavad, et Hiina valitsus toetab jätkuvalt päikeseenergiatööstust ning solaarklaas on päikeseenergiatööstuse arendamise vajalik ja lahutamatu osa.

(31)

Ka 13. ehitusmaterjalide plaanis nimetatakse eri liiki klaasi, sealhulgas näiteks kõrge puhtusastmega kvartsklaasi ja -tooteid, kõrgtehnoloogilist multifunktsionaalset pinnatud klaasi, elektrilise/termokroomse klaasi ettevalmistamise tehnoloogiat ning fotogalvaanilise ja fototermilise struktuuri ja funktsiooniga klaasitoodete ettevalmistamise tehnoloogiat.

(32)

2018. aastal võttis Hiina valitsus 2018. aasta fotogalvaanilise elektritootmise teatisega (edaspidi „531-poliitika“, kuna see tehti teatavaks 31. mail 2018) vastu uued reguleerivad meetmed seoses fotogalvaanikarajatistega, säilitades subsiidiumid, kuid mõningate vähendustega. Selle poliitika alusel vähendas Hiina valitsus märkimisväärselt riiklikele subsiidiumidele kvalifitseeruvat päikeseenergia uue aastase tootmisvõimsuse kvooti.

(33)

Keskkonnasõbralikku arendustegevust soodustatakse ka strateegiaga „Made in China 2025“ (edaspidi „MIC2025“). MIC2025 alusel toetatakse klaasitootmist; täpsemalt sisaldub see 2016. aasta „Nelja olulise tootmisharu arengukava“ (MIC2025) 9. peatüki „Uued materjalid“ II alajaotises „Olulised põhimaterjalid“: numbri 24 all on loetletud klaasipõhised materjalid ja numbri 29 all on loetletud kõrge puhtusastmega kvartsklaas ja -tooted.

(34)

Pealegi osutatakse Hiina riiginõukogu otsuses nr 40 ajutiste meetmete kehtestamise ja rakendamise kohta struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses (edaspidi koos sellele lisatud dokumendiga „Ajutised meetmed struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses“ viidatud kui „otsus nr 40“), et Hiina valitsus toetab aktiivselt uute energiatööstuste arengut ja kiirendab päikeseenergia kasutamise arengut, (7) antakse kõigile finantseerimisasutustele korraldus võimaldada krediiditoetust ainult soodustatud projektidele ja lubatakse rakendada „soodustatud projektide suhtes muud sooduskohtlemist“ (8).

(35)

Lisaks julgustatakse riiginõukogu otsusega nr 9 suuniskataloogi kehtestamise ja rakendamise kohta struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses (edaspidi „otsus nr 9“) Hiina valitsust ja riigiasutusi aktiivselt suunama asjaomaste tootmisharude arengut ja optimeerima tööstusstruktuuri ajakohastamist. Otsuse nr 9 punkti 12 alapunktis 2 nimetatakse konkreetselt päikeseenergiatööstuse jaoks vajaliku üliselge valuklaasi tootmise soodustamist. See 2020. aastani kehtinud otsus asendati 2019. aastal riikliku arengu- ja reformikomisjoni otsusega nr 29 suuniskataloogi kehtestamise ja rakendamise kohta struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses (2019. aasta väljaanne), mille punkti 12 alapunktis 2 nimetatakse sama tootmisharu.

(36)

Keskmise tähtajaga ja pikaajalises teaduse ja tehnoloogia riiklikus arengukavas (2006–2020), mis hõlmab läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, antakse lubadus „eelistada strateegilist rahastamist“, „julgustada finantseerimisasutusi andma soodustingimustel krediiditoetust suurematele riiklikele teadusprojektidele ja tehnoloogilise industrialiseerimise projektidele“, „julgustada finantseerimisasutusi täiustama ja tugevdama kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele osutatavaid finantsteenuseid“ ning „rakendada soodsaid maksumeetmeid kõrgtehnoloogiliste ettevõtete arengu toetamiseks“. Kuna vähemalt osa eksportivatest solaarklaasitootjatest on käsitatavad kõrgtehnoloogiliste ettevõtetena, kinnitab see arengukava solaarklaasitööstuse staatust soodustatud tootmisharuna.

(37)

Kokkuvõttes võib tõdeda, et Hiina valitsus käsitab solaarklaasitööstust jätkuvalt soodustatud tootmisharuna.

(38)

Nagu mainiti eespool jaos 1.3.3.3, teatas (hilinenult) endast komisjonile vaid üks eksportiv tootja, kuid ta otsustas lõpuks siiski koostööst loobuda. Seetõttu kasutas komisjon alusmääruse artikli 28 lõike 1 kohaselt kättesaadavaid fakte.

(39)

14. juunil 2019 saatis komisjon Hiina valitsusele küsimustiku ja teavitas Hiina valitsust eksportivate tootjate koostöö puudumisest. Küsimustik sisaldas ka konkreetseid küsimusi Hiina ekspordi-impordipanga (EXIM) ning Hiina ekspordi- ja krediidikindlustuse korporatsiooni (Sinosure) jaoks. Lisaks paluti Hiina valitsusel edastada küsimustiku lisa kaebuses nimetatud pankadele ja teistele finantseerimisasutustele, kes Hiina valitsusele teadaolevalt on andnud laenu esimese uurimise käigus uuritud Hiina solaarklaasitootjatele.

(40)

Komisjon ei saanud neile taotlustele vastust Hiina valitsuselt, EXIMilt ega Sinosure’ilt. Seetõttu teavitas komisjon 24. juuli 2019 verbaalnoodiga Hiina valitsust, et ta kavatseb Hiina valitsuselt, EXIMilt, Sinosure’ilt ja asjaomastelt finantseerimisasutustelt taotletud teabe osas vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1 tugineda kättesaadavatele faktidele. Hiina valitsust teavitati, et kättesaadavatel faktidel põhinev järeldus võib osutuda ebasoodsamaks.

(41)

Ühtegi märkust selle kohta ei saadud. Kooskõlas alusmääruse artikliga 28 kaalus komisjon kättesaadavate faktide kasutamist, et teha kindlaks, kas Hiina solaarklaasitööstuses jätkub subsideerimine.

(42)

Seega kasutas komisjon analüüsimisel kõiki talle kättesaadavaid fakte, eelkõige:

(43)

Komisjon uuris subsideerimise jätkumist, analüüsides, kas solaarklaasitööstus saab jätkuvalt kasu subsiidiumidest, mida esimese uurimise tulemusena tasakaalustati.

(44)

Komisjon otsustas, et arvestades selles jaos esitatud tõendeid, mis kinnitavad subsideerimise jätkumist esimese uurimise tulemusena tasakaalustatud subsiidiumide osas, puudub vajadus uurida kõiki muid subsiidiume, mida taotluse esitaja väitel võimaldatakse. Kui komisjon on tuvastanud, et subsideerimise jätkumise kohta on alusmääruse artikli 18 kohaselt tõendeid, ei ole vaja subsiidiumi täpset suurust kindlaks määrata.

(45)

Pärast seda, kui huvitatud isikutele oli antud teada eespool nimetatud järeldustest, ei laekunud ühtki märkust.

(46)

Esimese uurimise käigus (16) jõudis komisjon järeldusele, et riigile kuuluvad pangad või pangad, milles riigil on kontrolliv osalus (mõlemad edaspidi „riigiosalusega pangad“), on riigiorganid alusmääruse artikli 2 punkti b tähenduses. Lisaks nentis ta, et HRV kommertspankade seaduse (pangandusseaduse) artikli 34 kohaselt peavad HRV pangad oma laenutegevust ellu viima kooskõlas rahvamajanduse vajadustega. Samuti järeldas komisjon, et otsus nr 9 ja otsus nr 40 omavad seaduse jõudu ning et nende otsuste kohaselt on pangad kohustatud pakkuma soodustatud tootmisharudele krediiditoetust. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et riigiosalusega pangad annavad alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses rahalist toetust.

(47)

Komisjon järeldas ka, et pangandusseaduse artiklit 34 kohaldatakse Hiinas eraomanduses olevate pankade suhtes (17). Seega otsustab nii riigiosalusega pankade kui ka eraomanduses olevate pankade laenustrateegia üle kõrgeima instantsina Hiina valitsus. Seetõttu järeldas komisjon, et Hiina valitsus teeb eraomanduses olevatele pankadele artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses ülesandeks anda soodustatud tootmisharudele laenude kaudu rahalist toetust.

(48)

Konkreetsuse osas (18) leidis komisjon, et Hiina valitsus suunab sooduslaenude andmist piiratud arvule tootmisharudele, sealhulgas solaarklaasitööstusele. Komisjon jõudis järeldusele, et see nähtub 12. viisaastakuplaanist ja otsusest nr 40. Seetõttu leidis ta, et riigiosalusega pankade poolt ja suunatud erapankade poolt pangandusseaduse artikli 34 kohaselt antav rahaline toetus on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne.

(49)

Lõpuks tuletas komisjon meelde, et laenusaaja saab alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses antavatest laenudest kasu, kuivõrd neid laene antakse tingimustel, mis on soodsamad tingimustest, mida laenusaaja võiks turul tegelikult saada (19). Komisjon jõudis pärast kättesaadavatele faktidele tuginemist järeldusele, et see on tõepoolest nii.

(50)

Valimisse kaasatud eksportivate solaarklaasitootjate sooduslaenude kaudu subsideerimise määr, mis tehti kindlaks esimese uurimise käigus, ulatus 0 %st kuni 6,2 %ni, kusjuures koostööst keeldunud äriühingute subsideerimise määr oli 6,2 %.

(51)

Läbivaatamistaotluses ja selle asjakohastes lisades (20) esitas taotluse esitaja tõendusmaterjali selle kohta, et Hiina solaarklaasitootjad saavad endiselt kasu Hiina pankade poolt neile antavatest sooduslaenudest ja turu intressimäärast madalamatest intressimääradest. Kuna solaarklaasitööstus on 13. viisaastakuplaani kohaselt soodustatud tootmisharu, (21) tegi komisjon järelduse, et nii riigiosalusega pangad kui ka erapangad on endiselt kohustatud võimaldama pangandusseaduse artikli 34 alusel Hiina solaarklaasitööstusele soodustingimustel rahastamist.

(52)

Taotluse esitaja esitas tõendusmaterjali selle kohta, et riigiosalusega pangad on WTO apellatsioonikogu hinnangu (22) kohaselt jätkuvalt riigiorganid, kuna nad täidavad valitsuse ülesandeid ning teostavad seda tehes täidesaatvat võimu. Täpsemalt viitas taotluse esitaja elektrijalgrataste uurimise (23) ja kaetud kvaliteetpaberiga seotud meetmete aegumise läbivaatamise (24) järeldustele, mis kinnitavad komisjoni poolt esimeses uurimises väljendatud seisukohta.

(53)

Läbivaatamistaotlus sisaldas tõendusmaterjali ka selle kohta, et Hiina valitsus annab erapankadele endiselt ülesandeid laenuotsuste tegemisel, kuna ka erapangad kuuluvad pangandusseaduse artikli 34 kohaldamisalasse. Taotluse esitaja viitas hiljutisele elektrijalgrataste uurimisele, mille tulemusena komisjon leidis, et 13. viisaastakuplaani ei saa vaadelda pelgalt julgustavana ning et „kõiki Hiinas CBRC järelevalve all tegutsevaid finantsasutusi (sh eraõiguslikud finantsasutused) on riik alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv esimese taande tähenduses volitanud ja suunanud järgima valitsuse poliitikat ning andma elektrijalgrattatööstusele soodustingimustel laenu“ (25).

(54)

Kuna Hiina valitsus ja eksportivad tootjad keeldusid koostööst, ei esitatud ühtegi argumenti, mis lükkaksid ümber taotluse esitaja esitatud tõendid Hiina pangandussüsteemi praeguse olukorra kohta.

(55)

Ka hiljutised teatavate orgaanilise kattega terastoodetega seotud meetmete aegumise läbivaatamine, (26) rehvide uurimine (27) ja kuumvaltsitud lehttoodete uurimine (28) ning Hiinat käsitlev aruanne (29) kinnitavad järeldust, et riigiosalusega panku tuleks käsitada riigiorganitena, mis võimaldavad pangandusseaduse artikli 34 kohaselt soodustingimustel rahastamist, ning eraõiguslikele üksustele on tehtud ülesandeks toimida samal viisil.

(56)

Läbivaatamistaotluse 23. lisas tõi taotluse esitaja näite Hiina solaarklaasitootja kohta, kes saab või on saanud kasu sooduslaenust, lähtudes selle tootja (pool-)aastaaruannetest. Lisaks osutavad eksportivate tootjate muud avalikult kättesaadavad aastaaruanded, et ka nemad saavad või on saanud sooduslaenudest kasu (30).

(57)

Kuna solaarklaasi eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks võimalik arvutada välja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud subsiidiumide summad. Pidades silmas käesoleva aegumise läbivaatamise käigus tehtud järeldust subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon nende summade väljaarvutamist vajalikuks. Läbivaatamistaotluses sisalduvatest tõenditest nähtub, et need summad oleksid endiselt märkimisväärsed. Dokumentidest ei ilmne, et subsideerimise tase oleks võrreldes esimese uurimisega langenud; seega ületab subsideerimine jätkuvalt miinimumtaset.

(58)

Asjaomane subsideerimiskava on endiselt konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja b tähenduses, võttes arvesse seda, et õiguslik olukord ei ole muutunud ja et Hiina valitsus soodustab jätkuvalt solaarklaasitööstust (31).

(59)

Seetõttu leiab komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said eksportivad tootjad endiselt sooduslaene, mis kujutavad endast tasakaalustatavaid subsiidiume.

(60)

Esimese uurimise käigus (32) jõudis komisjon järeldusele, et valimisse kaasatud äriühingud said mitmesugustelt valitsusasutustelt märkimisväärseid ühekordseid toetusi, mistõttu nad said uurimisperioodi jooksul kasu. Äriühingutele andsid kõnealuseid toetusi riigi, provintsi, linna, maakonna või piirkonna valitsusasutused ja kõik need olid asjaomaste äriühingute suhtes või asukoha või tööstuse liigi poolest konkreetsed.

(61)

Hiina valitsus ei esitanud nende ühekordsete toetuste kohta lisateavet ja keeldus selles küsimuses konsultatsioone pidamast. Seetõttu tegi komisjon valimisse kaasatud äriühingutele toetuste andmise kohta kogutud tõendite põhjal ja igasuguse muu teabe puudumisel järelduse, et nende toetuste näol oli tegemist raha otsese ülekandmisega, millest toetuse saajad said kasu, ja seega subsiidiumidega alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja lõike 2 tähenduses.

(62)

Konkreetsuse osas järeldas komisjon, et need toetused olid alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses konkreetsed, sest need näisid olevat kättesaadavad ainult teatavatele äriühingutele või konkreetsetele projektidele konkreetsetes piirkondades. Lisaks nentis komisjon tõendite puudumist selle kohta, et need toetused kuuluvad laiemasse subsideerimiskavasse ega vasta alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud mittekonkreetsuse tingimustele.

(63)

Valimisse kaasatud eksportivate solaarklaasitootjate toetuste kaudu subsideerimise määr, mis tehti kindlaks esimese uurimise käigus, ulatus 1,1 %st kuni 3,0 %ni, kusjuures koostööst keeldunud äriühingute subsideerimise määr oli 3,0 %.

(64)

Läbivaatamistaotluses ja selle asjakohastes lisades (33) esitas taotluse esitaja tõendusmaterjali selle kohta, et eksportivad solaarklaasitootjad saavad toetustest ja sihtotstarbelistest subsiidiumidest endiselt kasu.

(65)

Taotluse esitaja viitas kõigepealt Ameerika Ühendriikide kaubandusesindaja aruandele, milles kirjeldatakse provintsivalitsuste ja kohalike omavalitsuste rolli Hiina tööstuspoliitika rakendamisel, mis seisneb subsiidiumide suunamises ülevõimsusega sektoritele. Taotluse esitaja väidab, et solaarklaasisektor on nimelt selline sektor (34).

(66)

Taotluse esitaja tõi näiteid sihtotstarbelise subsideerimise kohta, viidates mitme eksportiva tootja auditeeritud aastaaruannete konkreetsetele ridadele. Näiteks ühe solaarklaasi eksportiva tootja puhul suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sihtfinantseerimine 2,68 miljoni jüaani võrra, mistõttu valitsusepoolne sihtfinantseerimine moodustas lõpptulemusena ligikaudu 550 miljonit jüaani. Üks teine solaarklaasi eksportiv tootja teatas aruandes, et valitsusepoolne sihtfinantseerimine kasvas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 14 miljoni jüaani võrra.

(67)

Kuna Hiina valitsus ja solaarklaasi eksportivad tootjad keeldusid koostööst, ei esitatud ühtegi argumenti, mis lükkaksid taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud tõendid ümber. Komisjonile kättesaadavatest faktidest tuleneb seega, et solaarklaasi eksportivad tootjad kui soodustatud tootmisharu osa (35) on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt saanud toetusi ja sihtotstarbelisi subsiidiume. Need toetused ja sihtotstarbelised subsiidiumid kujutavad endast otsest raha ülekandmist alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses.

(68)

Läbivaatamistaotluse 23. lisas tõi taotluse esitaja näiteid Hiina solaarklaasi eksportivate tootjate kohta, kes saavad või on saanud kasu toetustest ja sihtotstarbelistest subsiidiumidest, lähtudes nende tootjate (pool-)aastaaruannetest.

(69)

Kuna solaarklaasi eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks võimalik arvutada välja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud subsiidiumide summad. Pidades silmas käesoleva aegumise läbivaatamise käigus tehtud järeldust subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon nende summade väljaarvutamist vajalikuks. Läbivaatamistaotluses sisalduvatest tõenditest nähtub, et need summad oleksid endiselt märkimisväärsed. Dokumentidest ei ilmne, et subsideerimise tase oleks võrreldes esimese uurimisega langenud.

(70)

Kõnealused toetused ja sihtotstarbelised subsiidiumid on endiselt konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja b tähenduses, kuna miski ei lükka ümber kättesaadavat fakti, et komisjon leidis esimese uurimise käigus need toetused olevat konkreetsed.

(71)

Seetõttu leiab komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said eksportivad tootjad endiselt toetusi ja sihtotstarbelisi subsiidiume, mis kujutavad endast tasakaalustatavaid subsiidiume.

(72)

Esimese uurimise käigus (36) tegi komisjon järelduse, et mõned (kuid mitte kõik) valimisse kaasatud äriühingud said kasu maksusoodustusest, mis on ette nähtud kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtetena käsitatavatele äriühingutele. Komisjon leidis, et selliseks ettevõtteks tunnistamine sõltub vastavusest teatavatele kriteeriumidele, mille täitmise korral vähendatakse ettevõtte tulumaksu määra tavapäraselt 25 %lt 15 %le.

(73)

Komisjon tegi kindlaks, et vastava kava õiguslikuks aluseks on:

(74)

Komisjon kvalifitseeris selle maksustamiskava tasumisele kuuluvate valitsuse tuludena, millest valitsus loobub või mille ta jätab sisse nõudmata, alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Seetõttu otsustas komisjon, et maksusoodustus tunnustatud kõrgtehnoloogilistele ja uut tehnoloogiat kasutavatele ettevõtetele toob soodustuse saajatele kasu maksusäästu ulatuses.

(75)

Konkreetsuse osas leidis komisjon, et subsiidium on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, sest seda võivad saada ainult kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte sertifikaati omavad ettevõtted, mis vastavad kõigile 2008. aasta haldusmeetmetes sätestatud tingimustele. Lisaks sedastati, et maksusoodustuse saamine ei ole automaatne ja toetust andev asutus ei ole kehtestanud ega õigusaktides ei ole sätestatud objektiivseid kriteeriume. Komisjon leidis, et maksusoodustuse saamine sõltub kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte sertifikaadist, mis väljastatakse kaalutlusõigusel põhineva menetluse tulemusena.

(76)

Eksportivate solaarklaasitootjate kui tunnustatud kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete maksusoodustuse kaudu subsideerimise määr, mis tehti kindlaks esimese uurimise käigus, ulatus 0,4 %st kuni 1,8 %ni, kusjuures koostööst keeldunud äriühingute subsideerimise määr oli 1,8 %.

(77)

Läbivaatamistaotluses ja selle asjakohastes lisades (37) esitas taotluse esitaja tõendusmaterjali selle kohta, et eksportivad solaarklaasitootjad saavad kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete maksusoodustusest endiselt kasu.

(78)

Taotluse esitaja viitas kolme suurema eksportiva solaarklaasitootja (vahe-)aruannetele; need tootjad on tunnustatud kõrgtehnoloogilised ja uut tehnoloogiat kasutavad ettevõtted ning saavad seega kasu vähendatud 15 % määraga ettevõtte tulumaksust.

(79)

Taotluse esitaja viitas ka haldusmeetmetele kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete tunnustamiseks (Guo Ke Fa Huo [2016] nr 32 (ringkiri 32)), mille kokkuvõte on esitatud läbivaatamistaotluse 24. lisas. Ringkirjaga 32 muudeti kriteeriume, millele kõrgtehnoloogilise ja uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte staatust taotlevad äriühingud peavad vastama, ning see kinnitab Hiina valitsuse jätkuvat pühendumist soodustatud tootmisharude, nagu solaarklaasitööstus, toetamisele (38).

(80)

Taotluse esitaja esitatud tõendite kõrval leidis tunnustatud kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete maksusoodustuse jätkumine soodustatud tootmisharudes kinnitust ka komisjoni hiljutisel elektrijalgrataste uurimisel, (39) rehvide uurimisel (40) ja teatavate orgaanilise kattega terastoodetega seotud meetmete aegumise läbivaatamisel (41). Elektrijalgrataste uurimisel leidis komisjon, et vastava kava õiguslikuks aluseks on:

(81)

Kuna Hiina valitsus ja solaarklaasi eksportivad tootjad keeldusid koostööst, ei esitatud ühtegi argumenti, mis lükkaksid taotluse esitaja poolt esitatud tõendid ja komisjoni poolt hiljuti tehtud järeldused ümber. Komisjonile kättesaadavatest faktidest tuleneb seega, et esimese uurimise tulemusena tasakaalustatud maksusoodustust kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtetena tunnustatud tootjatele, kes ekspordivad solaarklaasi, kohaldati jätkuvalt ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle maksupoliitika tulemusena valitsus loobub tasumisele kuuluvatest tuludest või jätab need sisse nõudmata alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses.

(82)

Maksusoodustus tunnustatud kõrgtehnoloogilistele ja uut tehnoloogiat kasutavatele ettevõtetele toob soodustuse saajatele alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses kasu maksusäästu ulatuses. Nagu eespool mainitud, esitas taotluse esitaja 23. lisas tõendusmaterjali vähemalt kolme solaarklaasi eksportiva tootja kohta, kes seda soodustust saavad.

(83)

Kuna solaarklaasi eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks võimalik arvutada välja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud subsiidiumide summad. Pidades silmas käesoleva aegumise läbivaatamise käigus tehtud järeldust subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon nende summade väljaarvutamist vajalikuks. Läbivaatamistaotluses sisalduvatest tõenditest nähtub, et need summad oleksid endiselt märkimisväärsed. Dokumentidest ei ilmne, et subsideerimise tase oleks võrreldes esimese uurimisega langenud.

(84)

Nagu tuvastati ka esimese uurimise käigus, on tunnustatud kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete maksusoodustus alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, kuna õigusaktidega, mille alusel toetust andev asutus omistab ettevõttele kõrgtehnoloogilise ja uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte staatuse, antakse juurdepääs sellele maksustamiskavale üksnes teatavatele ettevõtetele ja tootmisharudele.

(85)

Ülaltoodud kaalutlusi silmas pidades järeldab komisjon, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil subsideeriti jätkuvalt vähemalt mõnda eksportivat tootjat kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete maksusoodustuse kaudu.

(86)

Esimese uurimise käigus (42) jõudis komisjon järeldusele, et ühe valimisse kaasatud ettevõtte puhul kohaldati teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestamist, ning leidis, et provintsivalitsus piirdus tagasimaksete puhul kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtetega.

(87)

Komisjon sedastas, et teadus- ja arendustegevuse kulude maksuga tasaarvestamise õiguslik alus on Hiina ettevõtte tulumaksu seaduse artikkel 30 ning et selle maksupoliitika tulemusena valitsus loobub tasumisele kuuluvatest tuludest või jätab need sisse nõudmata alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Samuti leidis komisjon, et teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestamine toob soodustuse saajatele kasu maksusäästu ulatuses.

(88)

Mis puudutab konkreetsust, siis komisjon oli seisukohal, et ettevõtte tulumaksu seaduse artiklit 30 tuleb lugeda koos sama seaduse artikliga 25, milles on sätestatud, et kõnealune maksuvabastus piirdub riigi soodustatud tootmisharude ja projektidega. Seega on sellele kavale juurdepääs üksnes soodustatud tootmisharudel ja projektidel, kusjuures solaarklaasitööstus on üks selline soodustatud tootmisharu. Seetõttu tegi komisjon järelduse, et see subsiidium on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne.

(89)

Esimese uurimise käigus tehti kindlaks, et teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestamise kaudu kasu saanud eksportiva tootja subsideerimise määr oli 0,7 %, mis oli ka jääkmäär.

(90)

Läbivaatamistaotluses ja selle asjakohastes lisades (43) esitas taotluse esitaja teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestamise õigusliku raamistiku, viidates muu hulgas ettevõtte tulumaksu seaduse artiklitele 25 ja 30, mis tuvastati ka esimese uurimise käigus. Lisaks esitas taotluse esitaja läbivaatamistaotluse 23. lisas tõendusmaterjali selle kohta, et vähemalt kaks solaarklaasi eksportivat tootjat on teatanud oma teadus- ja arendustegevuse kuludest ning kõrgtehnoloogilise ja uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte staatusest, mis on peamised eeltingimused teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestamiseks maksuga.

(91)

Lisaks taotluse esitaja esitatud tõenditele sai ka komisjon hiljuti elektrijalgrataste (44) ja rehvide (45) uurimisel kinnitust teadus- ja arendustegevuse kulude maksuga tasaarvestamise kohta. Komisjon tegi uurimise käigus kindlaks, et teadus- ja arendustegevuse kulude suhtes, mis tekivad uute tehnoloogiate, toodete ja oskuste arendamise käigus, mille tulemusel ei teki immateriaalset vara ning mis arvestatakse jooksva kasumi ja kahjumi hulka, lubatud kohaldada täiendavat 50 % soodustust pärast täies mahus mahaarvamist, arvestades tegelikku olukorda. Kui nimetatud teadus- ja arendustegevuse kulud moodustavad immateriaalse vara, tuleb need amortiseerida, võttes aluseks 150 % immateriaalse vara kuludest. Komisjon tuvastas, et selle kava õiguslikuks aluseks on:

(92)

Kuna Hiina valitsus ja solaarklaasi eksportivad tootjad keeldusid koostööst, ei esitatud ühtegi argumenti, mis lükkaksid taotluse esitaja poolt esitatud tõendid ja komisjoni poolt hiljuti tehtud järeldused ümber. Komisjonile kättesaadavatest faktidest tuleneb seega, et teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestamine maksuga, mis tuvastati esimese uurimise käigus, on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkunud. Teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestamise tulemusena valitsus loobub tasumisele kuuluvatest tuludest või jätab need sisse nõudmata alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses.

(93)

Teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestamine maksuga toob soodustuse saajatele alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses kasu maksusäästu ulatuses.

(94)

Kuna solaarklaasi eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks võimalik arvutada välja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud subsiidiumide summad. Pidades silmas käesoleva aegumise läbivaatamise käigus tehtud järeldust subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon nende summade väljaarvutamist vajalikuks. Läbivaatamistaotluses sisalduvatest tõenditest nähtub, et need summad oleksid endiselt märkimisväärsed. Dokumentidest ei ilmne, et subsideerimise tase oleks võrreldes esimese uurimisega langenud.

(95)

See subsiidium on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, sest õigusakt ise lubab seda meedet kohaldada üksnes ettevõtete suhtes, kes teevad kulutusi teadus- ja arendustegevusele teatavates riigi määratud kõrgtehnoloogilistes prioriteetsetes valdkondades.

(96)

Seetõttu järeldab komisjon, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil subsideeriti jätkuvalt vähemalt mõnda eksportivat tootjat teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestamise kaudu.

(97)

Esimese uurimise käigus (46) tegi komisjon järelduse, et üks valimisse kaasatud äriühing vabastati nõuetele vastavate residentidest ettevõtete vahelise dividenditulu maksust.

(98)

Komisjon sedastas, et dividendide maksuvabastuse õiguslikuks aluseks on ettevõtte tulumaksu seaduse artiklid 25–26 ja ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 83 ning et selle maksuvabastuse tulemusena valitsus loobub tasumisele kuuluvatest tuludest või jätab need sisse nõudmata alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Samuti leidis komisjon, et teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestamine toob soodustuse saajatele kasu maksusäästu ulatuses.

(99)

Konkreetsuse osas tuvastas komisjon, et seda subsideerimiskava kohaldatakse ainult ettevõtete suhtes, mis on Hiina Rahvavabariigi residendid ja mis on teinud investeeringuid teistesse residentidest ettevõtetesse. Lisaks järeldas komisjon, et sarnaselt teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestamisele on ettevõtte tulumaksu seaduse artikliga 25 see maksuvabastus ette nähtud üksnes riigi poolt soodustatud tootmisharudele ja projektidele. Seetõttu tegi komisjon järelduse, et see subsiidium on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne.

(100)

Esimese uurimise käigus tehti kindlaks, et teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestamise kaudu kasu saanud eksportiva tootja subsideerimise määr oli 5,8 %, mis oli ka jääkmäär.

(101)

Läbivaatamistaotluses ja selle asjakohastes lisades (47) esitas taotluse esitaja tõendusmaterjali eksportivate solaarklaasitootjate kohta, kes sellest maksuvabastusest kasu saavad. Dividendide tulumaksuvabastuse õiguslikud alused on ettevõtte tulumaksu seaduse artikkel 25 ja artikli 26 lõige 2 ning ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 83, nagu tõi esile taotluse esitaja (48). Komisjon kinnitas ja laiendas seda teavet hiljutise elektrijalgrataste uurimise (49) ja kaetud kvaliteetpaberiga seotud meetmete aegumise läbivaatamise (50) käigus.

(102)

Ettevõtte tulumaksu seaduse artiklis 2 on mõiste „residendist ettevõte“ määratletud kui ettevõte, mis on Hiina seaduste alusel asutatud Hiina territooriumil või mis on asutatud välisriigi (-piirkonna) seaduste alusel, kuid mille tegelik juhtorgan asub Hiina territooriumil. Lisaks on ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 26 lõikes 2 sätestatud, et nõuetele vastavate residendist ettevõtete vahelisi dividende, boonuseid ja muid omakapitaliinvesteeringutelt teenitud tulusid loetakse maksuvabaks. Teisisõnu, residendist (st Hiina) eksportiva solaarklaasitootja suhtes kohaldatakse nõuetele vastavate residendist ettevõtete vahelise dividenditulu maksuvabastust, kui see eksportiv tootja omab residendist ettevõtte aktsiaid (51).

(103)

Taotluse esitaja esitas tõendusmaterjali vähemalt ühe solaarklaasi eksportiva tootja kohta, kellel on mitu tütarettevõtjat, (52) ja komisjon tuvastas veel selliseid eksportivaid tootjaid. Kuna Hiina valitsus ja solaarklaasi eksportivad tootjad keeldusid koostööst, ei esitatud ühtegi argumenti, mis lükkaksid taotluse esitaja poolt esitatud tõendid ja komisjoni poolt käesolevas uurimises ja varasemates uurimistes tehtud järeldused ümber. Komisjonile kättesaadavatest faktidest tuleneb seega, et solaarklaasi eksportivate tootjate suhtes, kes omavad aktsiaid residendist ettevõttes, kohaldati dividendide maksuvabastust ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle maksuvabastuse tulemusena valitsus loobub tasumisele kuuluvatest tuludest või jätab need sisse nõudmata alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses (53).

(104)

Dividendide maksuvabastus toob solaarklaasi eksportivale tootjale alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses kasu maksusäästu ulatuses.

(105)

Kuna solaarklaasi eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks võimalik arvutada välja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud subsiidiumide summad. Pidades silmas käesoleva aegumise läbivaatamise käigus tehtud järeldust subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon nende summade väljaarvutamist vajalikuks. Läbivaatamistaotluses sisalduvatest tõenditest nähtub, et need summad oleksid endiselt märkimisväärsed. Dokumentidest ei ilmne, et subsideerimise tase oleks võrreldes esimese uurimisega langenud.

(106)

See subsiidium on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, kuna dividendide maksuvabastuse õiguslik alus piirab juurdepääsu sellele subsiidiumile kahel eri viisil. Esiteks on sellele subsiidiumile õigus ainult äriühingutel, mis omavad aktsiaid residendist ettevõtetes, mitte aga äriühingutel, mis investeerivad mitteresidendist ettevõtetesse (54). Teiseks sisaldub ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 26 lõige 2 samas peatükis, mis artikkel 25, nimelt IV peatükis „Maksusoodustused“. Ettevõtte tulumaksu seaduse artiklis 25, mis on selle peatüki sissejuhatav artikkel, on sätestatud, et oluliste tootmisharude ja projektide suhtes, mille arengut riik toetab ja soodustab, kohaldatakse ettevõtte tulumaksu osas eeliskohtlemist, piirates selgelt ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 26 lõikes 2 sätestatud subsiidiumi kättesaadavust soodustatud tootmisharudega, milleks on näiteks solaarklaasitööstus (55).

(107)

Seetõttu järeldab komisjon, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil subsideeriti jätkuvalt vähemalt mõnda solaarklaasi eksportivat tootjat nõuetele vastavate residendist ettevõtete vahelise dividenditulu maksuvabastuse kaudu.

(108)

Esimese uurimise käigus (56) tegi komisjon kindlaks, et äriühingutel ei ole võimalik HRVs otseselt maad osta, vaid nad saavad kohalikelt omavalitsustelt osta üksnes maakasutusõigusi. Selle süsteemi õiguslikuks aluseks on HRV maahaldusseadus, mille kohaselt kuulub kogu maa rahvale ning seda ei saa ettevõtted osta ega ettevõtetele müüa, välja arvatud pakkumiste, noteeringute või enampakkumiste teel seaduses sätestatud tingimustel. Tehti kindlaks, et tegelikkuses määrab Hiina valitsus hinna ja äriühing peab selle hinna maksma. Komisjon jõudis järeldusele, et selle tava näol on tegemist kauba pakkumisega alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii tähenduses.

(109)

Komisjon sedastas, et kasu, mida eksportivad solaarklaasitootjad maakasutusõiguste kaudu saavad alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses, seisneb maakasutusõiguse eest makstava hinna ja asjakohase välise võrdlusaluse vahes. Komisjon valis asjakohaseks väliseks võrdlusaluseks Hiina Taibei, märkides, et turutingimuste olemasolu korral oleksid maakasutusõiguse hinnad HRVs eksportivate solaarklaasitootjate jaoks väga sarnased maa hindadele Hiina Taibeis. Komisjon tegi järelduse, et solaarklaasi eksportivate tootjate makstud hinnaks oli kas Hiina valitsuse kehtestatud alghind või alghinnast viis jüaani ruutmeetri kohta rohkem, mis oli välise võrdlusalusega võrreldes ebapiisav hind ja tõi seega solaarklaasi eksportivatele tootjatele kasu.

(110)

Konkreetsuse osas tegi komisjon kindlaks, et riiginõukogu otsuse nr 40 kohaselt peavad ametiasutused tagama, et maad antakse soodustatud tootmisharudele, millest üks on solaarklaasitööstus (57). Pealegi on otsuse nr 40 artiklis 18 selgitatud, et nn piiratud tootmisharudele ei ole maakasutusõigused kättesaadavad. Seetõttu tegi komisjon järelduse, et see subsiidium on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja punkti c tähenduses konkreetne.

(111)

Valimisse kaasatud eksportivate solaarklaasitootjate maakasutusõiguste kaudu subsideerimise määr, mis tehti kindlaks esimese uurimise käigus, ulatus 3,2 %st kuni 17,1 %ni, kusjuures koostööst keeldunud äriühingute subsideerimise määr oli 17,1 %.

(112)

Läbivaatamistaotluses ja selle asjakohastes lisades (58) esitas taotluse esitaja tõendusmaterjali selle kohta, et asjaomane kohalik omavalitsus andis vähemalt ühele solaarklaasi eksportivale tootjale maad tasuta, et ergutada kõrgtehnoloogilise tööstuse projekte. Lisaks teatas taotluse esitaja, et esimeses uurimises kirjeldatud turustruktuur püsis ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(113)

Taotluse esitaja esitatud tõendite kõrval tuvastas ka komisjon subsiidiumina maakasutusõiguste andmise hiljutise elektrijalgrataste uurimise, (59) rehvide uurimise, (60) teatavate orgaanilise kattega terastoodetega seotud meetmete aegumise läbivaatamise (61) ja kaetud kvaliteetpaberiga seotud meetmete aegumise läbivaatamise (62) käigus. Kõigil kolmel juhul veendus komisjon, et esimeses uurimises kirjeldatud õiguslik olukord ja turustruktuur ei ole muutunud. Elektrijalgrataste ja rehvide uurimisel tuvastas komisjon, et maakasutusõiguste andmise õiguslikud alused on järgmised:

(114)

Kuna Hiina valitsus ja solaarklaasi eksportivad tootjad keeldusid koostööst, ei esitatud ühtegi argumenti, mis lükkaksid taotluse esitaja poolt esitatud tõendid ja komisjoni poolt hiljuti tehtud järeldused ümber. Komisjonile kättesaadavatest faktidest tuleneb seega, et maakasutusõiguste andmine valitsuse poolt, mis tuvastati esimese uurimise käigus, on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkunud. Valitsuse poolt maakasutusõiguste andmise näol on tegemist kauba pakkumisega alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii tähenduses.

(115)

Valitsuse poolt maakasutusõiguste andmisest tuleneb kasu alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses, kuna maakasutusõigusi antakse solaarklaasi eksportivatele tootjatele piisavast väiksema tasu eest alusmääruse artikli 6 punkti d tähenduses. Sellega seoses järeldas komisjon hiljutistes elektrijalgrataste ja rehvide uurimistes, nagu ka esimeses uurimises, et Hiinas puudub endiselt maakasutusõiguste turg, kuna ametiasutused määravad hinnad oma äranägemisel. Seetõttu jääb kehtima järeldus, et maakasutusõiguste hinnad on välise võrdlusalusega võrreldes piisavast väiksemad ja toovad seega solaarklaasi eksportivatele tootjatele kasu.

(116)

Kuna solaarklaasi eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks võimalik arvutada välja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud subsiidiumide summad. Pidades silmas käesoleva aegumise läbivaatamise käigus tehtud järeldust subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon nende summade väljaarvutamist vajalikuks. Läbivaatamistaotluses sisalduvatest tõenditest nähtub, et need summad oleksid endiselt märkimisväärsed. Dokumentidest ei ilmne, et subsideerimise tase oleks võrreldes esimese uurimisega langenud.

(117)

Mis puudutab konkreetsust, siis otsuse nr 40 artiklis 18 on selgelt sätestatud, et nn piiratud tootmisharudele ei ole maakasutusõigused kättesaadavad. Sellest järeldub, et subsiidium on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja c tähenduses konkreetne, sest eelisjuurdepääs maakasutusõigustele antakse ainult teatavate tootmisharude äriühingutele ja valitsuse tegevus kõnealuses valdkonnas ei ole selge ega läbipaistev.

(118)

Seetõttu järeldab komisjon, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil subsideeriti jätkuvalt vähemalt mõnda eksportivat tootjat maakasutusõiguste andmise kaudu.

(119)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades on komisjon jõudnud järeldusele, et HRV solaarklaasitootjad said läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt tasakaalustatavaid subsiidiume. Koostöö puudumise tõttu ei ole komisjonil mingeid andmeid selle kohta, et jätkuva subsideerimise tase oleks võrreldes esimese uurimisega langenud. Samuti järeldab komisjon, et jätkuva subsideerimise tase ületab minimaalset taset. Läbivaatamistaotluses esitatud tõendid näitavad, et kõnealustest subsiidiumidest saadav kasu oleks endiselt märkimisväärne.

(120)

Subsideerimise jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil näitab subsideerimise jätkumise tõenäosust meetmete aegumise korral. Lisaks analüüsis komisjon ka seda, kas on tõenäoline, et meetmete aegumise korral subsideeritud ekspordi maht suureneb. Selleks analüüsis komisjon järgmisi asjaolusid: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumine muudel turgudel ning liidu turu atraktiivsus. HRV tootjate/eksportijate koostööst keeldumise tõttu tugines komisjon hindamisel alusmääruse artikli 28 kohaselt kättesaadavatele faktidele.

(121)

Koostööst keeldumise tõttu ei esitanud mitte ükski Hiina eksportija/tootja teavet Hiina tootmisvõimsuse kohta. Taotluse esitaja väitel ületab Hiina solaarklaasitööstuse tootmisvõimsus 750 miljonit m2 aastas (63). Läbivaatamistaotlus sisaldab tõendeid selle kohta, et see moodustab 78 % ülemaailmsest solaarklaasi tootmisvõimsusest (64). Lisaks väitis taotluse esitaja, et sisenõudlus solaarklaasi järele oli Hiinas 2016. aastal vaid 600 miljonit m2 ja see on läbivaatamisega seotud uurimisperioodi teisel poolel 531-poliitika rakendamise tagajärjel veelgi vähenenud (65). Seda mõju kinnitas näiteks ühe Hiina eksportiva tootja aastaaruanne (66). Seevastu liidu tootmisharu tootmisvõimsus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [33–38] miljonit m2 (põhjendus 150) ja nõudlus oli liidus [13–18] miljonit m2 (põhjendused 134–135). Hiina tootmisvõimsus ületab seega tuntavalt liidu nõudlust (ligikaudu 37 korda) ja võib 531-poliitikast tulenevalt olla suuremal määral suunatud liidu turule.

(122)

Artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal tuvastas komisjon veel, et väga suur osa uurimisaluse toote impordist liitu pärines läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ühelt Hiina eksportivalt tootjalt. Selle eksportiva tootja veebisaidi kohaselt on tema tootmisvõimsus [15–25] tuhat m2 päevas ehk [5,5–9] miljonit m2 aastas. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutati liidu turu jaoks ainult [10–20] % sellest tootmisvõimsusest. On väga tõenäoline, et 531-poliitika koos kehtivate meetmete lõpetamisega põhjustab sellest tootmisvõimsusest veelgi suurema osa kasutamise liidu turu tarbeks.

(123)

Kokkuvõttes tuleneb suurest tootmisvõimsusest, Hiina sisenõudluse muutustest, liidu suhteliselt väikesest nõudlusest ja äriühingute kohta kättesaadavatest andmetest, et meetmete aegumise korral on Hiinast pärit subsideeritud ekspordi mahu kasv tõenäoline.

(124)

Hiina eksportivate tootjate koostööst keeldumise tõttu pidi komisjon tuginema kättesaadavatele faktidele, et teha kindlaks ekspordihind Hiinast muude kolmandate riikide turgudele. Muu usaldusväärse teabe puudumisel kasutas komisjon GTA andmebaasis sisalduvaid ekspordiandmeid. Need andmed olid saadaval ainult kuuekohalise tariifikoodi tasemel ja hõlmasid lisaks uurimisalusele tootele ka mitmeid teisi klaasitooteid. Komisjon jõudis järeldusele, et need andmed ei olnud uurimises kasutamiseks piisavalt täpsed.

(125)

Taotluse esitaja väitel on liidu tootmisharu ainus märkimisväärne väljaspool Hiinat olev solaarklaasi turg, kuna Hiina enda turg on 531-poliitika tagajärjel juba küllastunud (67). Vaatamata kehtivatele meetmetele oli Hiina turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt 9 % ja seetõttu on liidu turg Hiina solaarklaasitootjate jaoks endiselt atraktiivne eksporditurg. Samuti võib eeldada liidu turu kasvu, nagu osutatakse jaos 6.2.3. GTA andmebaasiga seotud probleemi tõttu, millele osutati eespool, ei olnud võimalik teha täpset hinnavõrdlust Hiinast teistesse riikidesse suunatud ekspordi andmetega.

(126)

Komisjon täheldas ka, et teistes riikides, nimelt Indias ja Türgis, on uurimisaluse toote suhtes kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmed, mis muudab tõenäolisemaks, et Hiinast pärit ekspordi voog võidakse suunata liitu.

(127)

Ülaltoodu põhjal järeldas komisjon, et liit on Hiina ekspordi jaoks atraktiivne turg.

(128)

Arvestades HRV märkimisväärset tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust Hiina eksportivate tootjate jaoks, järeldas komisjon, et tasakaalustusmeetmete aegumine tooks suure tõenäosusega kaasa subsideeritud mahtude kasvu.

(129)

Komisjon jõudis järeldusele, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus HRV solaarklaasitööstuse subsideerimine ja et see jätkub tõenäoliselt ka tulevikus. Samuti leidis komisjon, et tasakaalustusmeetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on tõenäoliselt see, et subsideeritud uurimisalune toode suunatakse ümber liidu turule. Komisjon järeldas kättesaadavate faktide põhjal, et tasakaalustusmeetmete aegumine toob suure tõenäosusega kaasa subsideerimise jätkumise.

(130)

Liidus tootsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samasugust toodet 11 tootjat. Vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 1 käsitatakse neid „liidu tootmisharuna“.

(131)

Liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli ligikaudu 12 miljonit m2. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu kättesaadava teabe, näiteks läbivaatamistaotluse ja valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule antud vastuste põhjal. Nagu on viidatud põhjenduses 14, kaasati valimisse liidu tootjad, kelle toodang moodustab üle 80 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(132)

Et alusmääruse artikli 29 kohaselt kaitsta tundliku äriteabe konfidentsiaalsust, esitatakse liidu kahe valimisse kaasatud tootja andmed indekseeritud vormis või vahemikena.

(133)

Komisjon liitis liidu tarbimise kindlakstegemiseks kokku liidu tootmisharu müügimahud liidu turul ning HRVst ja muudest kolmandatest riikidest pärineva impordi, lähtudes artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduvatest andmetest. Liidu tootjate müügimahtusid kontrolliti ja vajaduse korral ajakohastati, võttes arvesse valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud kontrollitud teavet. Impordimahtu kontrolliti Eurostati andmete põhjal.

(134)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(135)

Vaatlusalusel perioodil vähenes uurimisaluse toote tarbimine liidus 35 %. Suurim vähenemine (19 protsendipunkti) leidis aset 2017. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel. Vähenemise põhjustas liidu fotoelektriliste moodulite tootjate väiksem nõudlus.

(136)

Liidu turul hakati solaarklaasi üha enam kasutama kasvuhoonete ehitamise turul. Nõudlus (ja sellega seotud tarbimine) oli siiski projektipõhine ja väike võrreldes solaarklaasi tarbimisega fotoelektriliste või fototermiliste moodulite turul.

(137)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduvate andmete põhjal, mida ta võrdles Eurostati andmetega. Turuosa tehti kindlaks liidu tarbimise alusel, mille andmed on esitatud tabelis 1. Vaatlusalusel perioodil muutusid import HRVst liitu ja selle turuosa järgmiselt.

Tabel 2

HRVst pärit impordi maht ja turuosa

(138)

Hiinast pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 76 %: kui 2015. aastal oli impordimaht üle 5 miljoni m2, siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see 1,2 miljonit m2. Samal perioodil vähenes Hiinast pärit impordi turuosa 24 %lt 9 %ni (langus 64 %). Suurim turuosa vähenemine (74 %) leidis aset aastatel 2015–2016 pärast absorptsioonivastaste meetmete vastuvõtmist 2015. aasta augustis, (68) kui üleriigiline dumpinguvastase tollimaksu määr tõusis 25 %lt 67,1 %ni. Alates 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas Hiinast pärit impordi turuosa siiski 3 protsendipunkti, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 9 %ni.

(139)

Kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst, tegi komisjon HRVst pärit impordi keskmise impordihinna kindlaks alusmääruse artikli 28 kohaselt kättesaadavate faktide alusel, st artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduvate andmete põhjal. Neid andmeid võrreldi Eurostati andmetega. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli keskmine impordihind 6,34 eurot m2 kohta.

Tabel 3

HRVst pärit impordi keskmine hind

(140)

Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine impordihind 26 % võrra. Samal perioodil tõusis hind liidu turul 19 % (vt tabel 8).

(141)

Komisjon leidis, et impordihinnad lõid liidu tootmisharu hinnad alla. Ta määras kindlaks hindade allalöömise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrreldes valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul sõltumatutele klientidele kohaldatud kaalutud keskmist müügihinda tehasest hankimise tasandil ja Hiinast pärit impordi vastavat kaalutud keskmist hinda CIF-hinnana, mida kohandati tollimaksu ja impordijärgsete kuludega.

(142)

Võrdluse tulemust väljendati protsendina hüpoteetilisest käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle saamiseks korrutati liidu tootmisharu keskmine müügihind liitu imporditud kogustega. Hinnavõrdlusest ilmneb, et HRVst pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul on peaaegu 10 %.

(143)

Kõigist muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahud ja turuosad muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

(144)

Kõigist muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil 194 %. Selle impordi turuosa moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 12 %, suurenedes 2015. aastaga võrreldes 3 %. Põhiline liitu eksportiv riik, mille suhtes meetmeid ei rakendata, on Malaisia, mis sisenes turule alles 2017. aastal, kuid saavutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil juba 7 %lise turuosa. Ka India eksport suurenes märkimisväärselt, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3 %lise turuosani. Türgi turuosa, mis oli 2016. aastal ligikaudu 4 %, kahanes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 %ni. Nendest kolmandatest riikidest, mille suhtes meetmeid ei rakendata, pärit impordi keskmine hind tõusis vaatlusalusel perioodil 20 % ja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7,31 eurot m2 kohta.

(145)

Vaatlusalusel perioodil, välja arvatud 2016. aastal, oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind kõrgem kui Hiinast pärit impordi keskmine hind. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina tootjate keskmine impordihind (6,34 EUR/m2) ligikaudu 13 % madalam kui muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind (7,31 euro/m2).

(146)

Komisjon uuris vastavalt alusmääruse artikli 8 lõikele 5 kõiki liidu tootmisharu olukorda vaatlusaluse perioodi vältel mõjutanud majandustegureid ja -näitajaid. Kahju kindlaksmääramisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid.

(147)

Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mis sisaldusid läbivaatamistaotluses ja küsimustikule antud kontrollitud vastuses. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid ja puudutasid järgmist: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, subsiidiumimarginaali suurus ja varasemast subsideerimisest toibumine.

(148)

Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mille esitasid valimisse kaasatud liidu tootjad küsimustikule antud kontrollitud vastustes. Need andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid ja puudutasid järgmist: keskmine ühikuhind, ühikukulu, keskmised tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes representatiivsed.

(149)

Komisjon määras tootmismahu ja tootmisvõimsuse kindlaks läbivaatamistaotluses esitatud andmete põhjal. Andmeid kontrolliti ja vajaduse korral ajakohastati, võttes arvesse valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud kontrollitud teavet.

(150)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(151)

Tootmismahu ja -võimsuse ning tootmisvõimsuse rakendamise paranemine aastatel 2015–2016 vastas kõrgemate dumpinguvastase tollimaksu määrade kehtestamisele pärast absorptsiooni kordusuurimist (69) ning edaspidine langus oli seotud liidu tarbimise vähenemisega, nagu on kirjeldatud põhjenduses 134.

(152)

2016. aastal suurenes liidu kogutoodang 3 %, kuid seejärel vähenes kaks aastat järjest, mille tulemuseks oli 2015. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 26 %line langus. Sarnane muster ilmnes ka liidu tootmisharu tootmisvõimsuse ja selle rakendamise puhul. Nende languste üheks oluliseks põhjuseks on ühe suure liidu tootja pankrot 2017. aastal (Ducatt, kelle arvele langes 2015. aastal ligikaudu 20 % liidu toodangust ja ligikaudu 15 % liidu tootmisvõimsusest).

(153)

Komisjon määras müügimahu kindlaks läbivaatamistaotluses esitatud andmete põhjal. Andmeid kontrolliti ja vajaduse korral ajakohastati, võttes arvesse valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud kontrollitud teavet. Vaatlusalusel perioodil muutusid liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa liidus järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa liidus

(154)

Aastatel 2015–2016 kasvas liidu tootmisharu müügimaht 8 %. 2017. aastal kahanes see aasta arvestuses 11 % ja jäi 3 % allapoole 2015. aasta taset. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu müügimahu langus suurem ja müügimaht jäi 29 % allapoole 2015. aasta taset. Turuosa puhul on muster sarnane, kuid liidu tootmisharu suurendas oma turuosa 2015. aasta 73 %lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 79 %ni, kuna liidu tarbimine vähenes samal perioodil 35 % (vt tabel 1).

(155)

2015. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes solaarklaasi tarbimine 35 %. Tarbimise vähenemine mõjutas negatiivselt liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahtu. Samas vähenes tootmismaht ainult 26 % ja müügimaht vähenes 29 %. Seevastu liidu turuosa vähenes 8 %.

(156)

Komisjon tegi tööhõive ja tootlikkusega seotud andmed kindlaks läbivaatamistaotluses esitatud andmete põhjal. Andmeid kontrolliti ja vajaduse korral ajakohastati, võttes arvesse valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud kontrollitud teavet. Vaatlusalusel perioodil muutusid tööhõive ja tootlikkus liidu tootmisharus järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(157)

Vaatlusalusel perioodil vähenes tööhõive liidu tootmisharus 26 %. See vähenemine vastab tootmise 29 %lisele vähenemisele samal perioodil (vt tabel 5).

(158)

Nagu selgitati jaos 4.4, suurenes Hiinast pärit impordi turuosa alates 2016. aastast ja ulatus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 9 %ni. Nagu selgitati jaos 3, jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil subsideerimine märkimisväärsel tasemel ning Hiina eksportivate tootjate hinnad jätkasid liidu tootmisharu müügihindade allalöömist olulisel määral.

(159)

Kahjunäitajate analüüs näitab, et 2015. aastal pärast absorptsiooni kordusuurimist kehtestatud kõrgem tollimaksumäär mõjutas positiivselt liidu tootmisharu, mis toibus varasemast subsideerimisest. Subsideeritud import avaldas liidu tootmisharule siiski survet. Hiinast pärit subsideeritud, madala hinnaga impordi suureneva mahu ja tegelike tasakaalustavate marginaalide mõju tõttu ei olnud liidu tootmisharul võimalik varasemast subsideerimisest täielikult taastuda.

(160)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihind ja tootmiskulu

(161)

Vaatlusalusel perioodil tõusid keskmised müügihinnad ruutmeetri kohta 19 %. Tootmiskulud seevastu jäid enam-vähem samaks.

(162)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tööjõukulud

(163)

Ajavahemikul alates 2015. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvasid valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud töötaja kohta 18 %.

(164)

Liidu tootmisharu varud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(165)

Varud kasvasid vaatlusalusel perioodil absoluutväärtuses 32 % ja suhtelises väärtuses 29 %. Kuna aga uurimisalune toode on suuruse, mustrite, kattekihi jms osas iga kliendi jaoks erinev, tootsid valimisse kaasatud liidu tootjad ainult tellimuste alusel. Seetõttu on nende äriühingute varude näol tegemist toodetega, mille tootmine jagunes antud aasta peale, ent mis valmistati konkreetsete klientide jaoks, kellele need hiljem müüakse.

(166)

Liidu tootmisharu kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(167)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, määras komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu tootmisharu kasumlikkus [–10 % – 0 %]lt [5 % – 15 %]ni, samal ajal kui rahavoog kasvas 365 %. Nominaalsed investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil 75 %. Investeeringutasuvus, väljendatuna protsendina põhivara arvestuslikust netoväärtusest, suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt.

(168)

Rahavoo suundumus, mis väljendab tootmisharu võimet oma tegevust ise finantseerida, püsis vaatlusalusel perioodil positiivsena. Kasumlikkuse ja rahavoo paranemise tõttu kasvas liidu tootmisharu kapitali kaasamise võime 2015. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt.

(169)

Vaatlusalusel perioodil mõjutas liidu tootmisharu majandusnäitajaid solaarklaasi tarbimise vähenemine liidus 35 % võrra 2015. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal.

(170)

Tarbimise vähenemisele vaatamata säilis liidu tootmisharus aastatel 2015–2017 suhteliselt stabiilne tootmismaht. 2017. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes tootmismaht rohkem (25 %). Liidu tootmisharu turuosa kasvas 2015. aasta 73 %lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 79 %ni.

(171)

Vaatamata Hiinast pärit impordi turuosa esialgsele vähenemisele pärast 2015. aasta augustis kehtestatud absorptsioonivastaseid meetmeid oli Hiina impordi turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt suhteliselt suur (9 %).

(172)

Makromajanduslikud näitajad kajastasid liidu tootmisharu ebakindlat olukorda. Need paranesid pärast absorptsioonivastaste meetmete vastuvõtmist 2015. aastal, kuid halvenesid hiljem liidu vähenenud tarbimise tõttu. Nagu eespool jaos 4.6 selgitatud, on see suundumus täheldatav liidu tootmismahu ja -võimsuse, tootmisvõimsuse rakendamise, müügimahu ja turuosa ning tootlikkuse puhul. Töötajate arv vähenes vaatlusalusel perioodil stabiilselt.

(173)

Seevastu mikromajanduslikud näitajad osutasid liidu tootmisharu olukorra paranemisele. Vaatlusalusel perioodil oli ühiku tootmiskulu stabiilne, samal ajal kui hinnad liidu turul tõusid. See positiivne olukord kajastus kasumlikkuses, mis kasvas 2015. aasta [-10 % – 0 %]lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [5 % – 15 %]ni.

(174)

Ülaltoodu põhjal leidis komisjon, et liidu tootmisharu on HRVst pärit subsideeritud impordi tekitatud olulisest kahjust alusmääruse artikli 8 lõike 4 tähenduses suuresti toibunud. Arvestades liidu tarbimise vähenemist ja Hiinast pärit subsideeritud impordi suhteliselt suurt turuosa, oli liidu tootmisharu olukord siiski jätkuvalt ebakindel.

(175)

Kuna liidu tootmisharu ei kandnud enam olulist kahju, uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 2, kas meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda kahju kordumine.

(176)

Kahju kordumise tõenäosuse väljaselgitamiseks analüüsiti järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus HRVs ning liidu turu atraktiivsus.

(177)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, põhines HRV tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse analüüs vastavalt alusmääruse artiklile 28 kättesaadavatel faktidel. Seoses sellega tugines komisjon artikli 14 lõike 6 kohasele andmebaasile, Eurostatile ja taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud tõenditele.

(178)

Lisaks analüüsis komisjon subsideeritud impordi tõenäolise kordumise mõju liidu tootmisharule. Analüüsis võeti arvesse ka solaarklaasi tarbimise tõenäolist edaspidist suurenemist liidus ja liidu tootmisharu kasumlikkust vaatlusaluse perioodi lõpus.

(179)

Hiina on maailma suurim solaarklaasi tootja. Alates 2015. aastast on Hiina tootmisvõimsus märkimisväärselt kasvanud: 2015. aastal oli see 460 miljonit m2 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu 770 miljonit m2. Selline tootmisvõimsus ületas märgatavalt sisetarbimist, mida on alates 2018. aastast negatiivselt mõjutanud põhjenduses 32 viidatud Hiina valitsuse „531-poliitika“.

(180)

Samal ajal näitavad tõendid, et mõningate Hiina eksportivate tootjate tootmisvõimsus kasvab (70).

(181)

Liidu turg on suhteliselt suur ja kasvab tulevikus tõenäoliselt veelgi (71). Vaatamata esialgsele langusele aastatel 2015–2016 on Hiina eksportivatelt tootjatelt pärit import alates 2016. aastast kasvanud ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 9 %ni. See näitab, et kehtivatele meetmetele vaatamata oli liidu turg Hiina eksportivate tootjate jaoks endiselt atraktiivne.

(182)

Lisaks olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu hinnad Hiina impordihindadest mõnevõrra kõrgemad (vt tabeleid 4 ja 9). Hiina impordihinnad lõid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihinnad alla. See tähendab, et liidu turg on hindade mõttes atraktiivne. Seega on väga tõenäoline, et meetmete aegumisel haaraks Hiina eksport pelgalt madalate hindade tõttu endale märkimisväärse osa liidu tarbimises.

(183)

Peale selle piiravad uurimisaluse toote impordi vastu suunatud kaubanduse kaitsemeetmed Indias ja Türgis Hiina eksportivate tootjate võimalusi eksportida oma toodangut nendele olulistele turgudele ning muudavad veelgi atraktiivsemaks liidu turu, kuhu see eksport võidakse ümber suunata, kui solaarklaasi impordi suhtes kehtestatud meetmeid ei pikendata.

(184)

Arvestades Hiinas olevat suurt vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust ja liidu suhteliselt kõrgeid hindu, on tõenäoline, et meetmete aegumise korral eksporditakse liitu märkimisväärsetes kogustes Hiina subsideeritud solaarklaasi hindadega, mis löövad liidu tootmisharu hinnad alla.

(185)

Komisjon uuris, milline oleks meetmete aegumise tõenäoline mõju kahjunäitajatele.

(186)

Liidu tootjate väitel avaldaks Hiinast pärit subsideeritud impordi tõenäoline kasv märkimisväärset negatiivset mõju nende finantsseisundile. Nende sõnul hakkaksid kasutajad tõenäoliselt ostma Hiina odavamat solaarklaasi ja liidu tootjad ei jääks nende peamisteks tarnijateks. Nad olid seisukohal, et seetõttu väheneks nende klientidele müüdava solaarklaasi müük sõltuvalt äriühingust ja kliendist 30–75 % võrra. Nende käsutuses olnud Hiina madala hinnaga pakkumiste põhjal leidsid liidu tootjad, et liidu tootmisharu hindadele avaldataks survet, mistõttu hinnad langeksid sõltuvalt kliendist ja tootest 0,9–2,6 EUR/m2 võrra. Lisaks sellele leidsid liidu tootjad, et aiandusklaasi mõjutaks see vähemal määral, kuna kasvuhoonete ehitamiseks kasutatav solaarklaas lõigatakse kindlale kujule, tellimused põhinevad projektidel ja olulist rolli mängib õigeaegne tarnimine.

(187)

Ülaltoodud eelduste põhjal kavandas liidu tootmisharu erinevad stsenaariumid meetmete võimaliku aegumise mõju kohta oma finantsseisundile ning simuleeris müügimahu ja/või hindade vähenemise mõju oma kulustruktuurile. Ühes stsenaariumis võeti arvesse turu prognoositud kasvu. Kõigi erinevate stsenaariumide korral näitasid simulatsioonid, et meetmete aegumine tooks liidu tootmisharule kaasa märkimisväärsed kahjud.

(188)

Komisjon hindas ülaltoodud stsenaariume, et näha, kas need on realistlikud. Aastatel 2009–2012 (st enne meetmete kehtestamist) kasvas solaarklaasi import liitu järsult: 2009. aastal oli see 1,2 miljonit m2, kuid 2012. aastal 8,35 miljonit m2. Madala hinnaga impordi järsk kasv tõi kaasa hinnalanguse ning liidu tootmisharu turuosa ja kasumlikkuse vähenemise ning põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju (72).

(189)

Sellega seoses analüüsis komisjon madala hinnaga impordi tõenäolist mõju liidu tootmisharu praegusele olukorrale, lähtudes liidu tootjatelt saadud kontrollitud teabest. Ta asus seisukohale, et kui Hiina madala hinnaga solaarklaas ilmub uuesti liidu turule, võib selle turuosa esmalt kasvada liidu tootmisharu arvelt ja seejärel haaraks see endale kolmandate riikide tootjate liitu suunatud ekspordi turuosa.

(190)

Sellega seoses analüüsis komisjon madala hinnaga impordi tõenäolist mõju liidu tootmisharu praegusele olukorrale, lähtudes liidu tootjatelt saadud kontrollitud teabest. Ta eeldas esimese uurimise käigus vaadeldu põhjal, et kui Hiina madala hinnaga solaarklaasi importimine liidu turule taas suureneb, võib selle turuosa esmalt kasvada liidu tootmisharu arvelt ja seejärel haaraks see endale kolmandate riikide tootjate liitu suunatud ekspordi turuosa.

(191)

Selle põhjal arvutas komisjon, et kui madala hinnaga Hiina import suureneks liidu tootmisharu müügi arvelt 3,5 miljoni m2 võrra, põhjustaks sellest tulenev liidu tootmismahu vähenemine ja sellest tingitud ühiku tootmiskulu kasv (arvestades püsikulusid) liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemise kasumiläveni (st tasemeni, kus tulud võrduvad püsi- ja muutuvkulude kogumahuga).

(192)

See arvutus on konservatiivne. Arvestades Hiina äriühingute suurt tootmisvõimsust ja praeguseid madalaid hindu, mis löövad liidu tootmisharu hindu märkimisväärselt allapoole, ekspordiksid Hiina eksportivad tootjad tõenäoliselt mahus, mis ületab 3,5 miljonit m2, ja suruksid liidu hinnad alla, põhjustades täiendavaid kahjusid ja seades liidu tootmisharu ebakindlasse olukorda.

(193)

Lisaks, kuna liidu tootmisharus ei toodeta lattu, tuleb tootmist korraldada lepingute või klientide tellimuste alusel (vt jagu 4.6.3.3 „Varud“). Seetõttu võivad äriühingute müügimahtude olulised langused põhjustada suuri kahjusid ja pankrotte.

(194)

Seetõttu järeldas komisjon, et HRVst pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete aegumine tooks liidu tootmisharule tõenäoliselt kaasa olulise kahju kordumise lühikese aja jooksul.

(195)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 31 uuris komisjon, kas ta saab selgelt järeldada, et hoolimata kahjustava subsideerimise tõenäolise kordumise kindlakstegemisest ei ole antud juhul meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu ja kasutajate huve.

(196)

Põhjenduses 194 jõuti järeldusele, et kui tasakaalustusmeetmetel lastakse aeguda, siis on tõenäoline, et liidu tootmisharu olukord halveneb tunduvalt. Seetõttu oleks meetmete jätkumine liidu tootmisharule kasulik, võimaldades tal säilitada oma müügimahte, turuosa ja kasumlikkust ning veelgi parandada oma majandusolukorda.

(197)

Meetmete lõpetamine seevastu tooks tõenäoliselt kaasa selle, et liidu turul kasvab märkimisväärselt Hiinast pärit subsideeritud import, mis lööb liidu hinnad alla, põhjustades liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumise ja ohustades liidu tootmisharu elujõulisust.

(198)

Algatamise etapis võeti ühendust enam kui 40 kasutajaga. Neli kasutajat vastasid küsimustikule.

(199)

Mitu solaarklaasi kasutajat (fotoelektriliste ja fototermiliste moodulite tootjad) väljendasid vastuseisu meetmete jätkumisele.

(200)

Kasutajate argumendid olid seotud suurenenud tootmiskuludega, solaarklaasi tootjate võimega nõudlust rahuldada, kavandatud investeeringutega päikesepaneelide tootmisse ja keskkonnaaspektidega. Nad juhtisid tähelepanu ka sellele, et pärast Hiinast pärit fotoelektriliste moodulite ja elementide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste tollimaksude lõpetamist on liidu tootmisharu kannatanud Hiina tootjate ebaausa konkurentsi tõttu. Kasutajad leidsid, et see on ebaõiglane, kui päikeseelementide ja fotoelektriliste moodulite suhtes praegu kaubanduse kaitsemeetmeid ei rakendata, ent samal ajal kohaldatakse tollimakse fotoelektriliste moodulite ühe komponendi – solaarklaasi – impordi suhtes (73). Pärast avalikustamist kordas EU ProSun, et sektori suhtes ei kasutata ühtset lähenemisviisi. Kuigi fotoelektriliste moodulite ja elementide suhtes kehtinud meetmed on aegunud, on komisjon valmis solaarklaasi suhtes meetmed säilitama. Samamoodi leidis liidu päikeseenergiatööstuse ühendus ESMC, et solaarklaasi suhtes imporditollimaksude säilitamine oleks keeruline praegustele liidu fotoelektriliste moodulite tootjatele, kuna see suurendab nende kulusid klaasile, samas kui liitu imporditud moodulite suhtes selliseid tariife ei kohaldata isegi siis, kui kasutatakse Hiina klaasi.

(201)

Komisjon tuletas meelde, et kuigi fotoelektriliste moodulite suhtes meetmete kohaldamist septembris 2018 enam ei jätkatud, ei tähenda see seda, et fotoelektriliste moodulite tootjatel oleks õigus sellele, et eelneva etapi toodete suhtes lakkab meetmete kohaldamine samuti. Pigem peab komisjon alusmääruse artikli 31 alusel analüüsima liidu huve iga uurimise puhul eraldi. Seepärast kontrollis komisjon, kas solaarklaasi suhtes meetmete kohaldamise jätkamine avaldaks kasutajatele ebaproportsionaalselt negatiivset mõju, nagu on täpsustatud allpool.

(202)

Mitu kasutajat väitis, et meetmed mõjutavad nende äritegevust negatiivselt, suurendades tootmiskulusid. Asjaolu, et nad peavad maksma kõrgemaid hindu kui konkurendid väljaspool liitu, seab kasutajate väitel liidu päikesepaneelide tootjad imporditud päikesepaneelidega konkureerides otseselt ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Kasutajad väitsid ka, et kui fotoelektriliste moodulite mitmesugused komponendid muutusid viimastel aastatel märkimisväärselt odavamaks, püsis solaarklaasi hind samal tasemel ja seetõttu suurenes selle osakaal fotoelektriliste moodulite hinnas. Solaarklaas on seetõttu nüüd päikesepaneelide tootmisel suuruselt teine kulutegur.

(203)

Lisaks märkisid kasutajad, et kuigi suurem osa nende toodetavatest moodulitest on „klaas/kile“ moodulid, st moodulid, mille esikülg on klaasist ja tagaküljel on kile, toodavad nad üha enam „klaas/klaas“ mooduleid, st mooduleid, mille mõlemal küljel on klaas. Kuna „klaas/klaas“ mooduli tootmisel on vaja kasutada ühe klaasilehe asemel kahte, kahekordistub solaarklaasi osa tootmiskuludes.

(204)

Mitut kasutajat esindav EU ProSun väitis, et solaarklaasi maksumus moodustab päikesepaneeli maksumusest 10 %. Kaks teist kasutajat väitsid, et klaasi osa nende kuludes on „klaas/kile“ moodulite puhul vastavalt 7 % ja 10 % ning „klaas/klaas“ moodulite puhul 14 % ja 22 %.

(205)

EU ProSuni arvates moodustaks meetmete mõju kuludele „klaas/kile“ moodulite puhul 3 % ja „klaas/klaas“ moodulite puhul 6 %.

(206)

Liidu solaarklaasi tootmisharu esindav EU ProSun Glass väitis, et tollimaksude mõju moodulite tootmise kuludele on väike. Ta esitas arvutused, mis näitavad, et solaarklaasi praeguste liidu hindade juures on solaarklaasi osa fotoelektrilise mooduli maksumuses 4 %. Kehtivate meetmetega seotud lisakulud moodustavad Hiina praeguseid hinnapakkumisi arvestades tema arvutuste kohaselt 1,5 % mooduli lõppmaksumusest. Pealegi on lisakulude mõju kasutajatele veelgi väiksem, kuna suurem osa liidu kasutajatest tegutseb turu eluasemesegmendis ja müüb lisaks moodulitele ka tervikkomplekte, mis sisaldavad paigaldust ja akut. Tervikkomplekti müümisel on klaasi osa mooduli maksumuses alla 0,5 %.

(207)

Algsel uurimisel leiti, et solaarklaas moodustab fotoelektriliste moodulite kuludest vaid väikese osa (ligikaudu 6–8 %) (74). Kuna kasutajad ostavad märkimisväärses koguses solaarklaasi liidu tootjatelt ja kuna neil on võimalik klaasi osta ka muudest riikidest peale Hiina, tehti järeldus, et algsete meetmete mõju fotoelektriliste moodulite kuludele moodustab alla 1 %.

(208)

Pärast esimest uurimist on aga dumpinguvastaste meetmete määra tõstetud 25 %lt 67 %le, mis kujutab endast täiendavat mõju kuludele võrreldes esimese uurimise ajal valitsenud olukorraga.

(209)

Komisjon leidis, et kasutajate väidetele vaatamata ei ole fotoelektriliste moodulite kulustruktuur pärast esimest uurimist märkimisväärselt muutunud. Ühe sõltumatu instituudi tehtud uuringust ilmneb, et 2017.–2018. aasta hinnatasemete juures oli solaarklaasi osa mooduli maksumuses keskmiselt 9 % (75) ehk mitte oluliselt suurem esimese uurimise käigus kindlaks tehtud 6–8 %st. Komisjon täheldas, et see näitaja on kooskõlas kasutajate esitatud teabega, mille kohaselt klaasi osa mooduli maksumuses on vahemikus 7–10 % (vt põhjendus 204).

(210)

Seoses „klaas/klaas“ moodulite kasvava osaga turul leidis komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langes selle moodulitüübi arvele umbes 10 % liidu tarbimisest, mistõttu selle osakaal turul oli endiselt väike. Selle osakaalu suurenemisele vaatamata ei ole oodata, et see järgmise viie aasta jooksul tõuseks üle 30 % (76).

(211)

Lõpuks tuleb märkida, et kasutajad ostavad endiselt suurema osa klaasist liidu turult, ja mitu kasutajat väitis, et nad teevad seda ka edaspidi isegi juhul, kui meetmed aeguvad.

(212)

Eespool nimetatud asjaolude põhjal tõdes komisjon, et solaarklaasi osatähtsuse mõningane suurenemine fotoelektriliste moodulite tootmiskuludes, millele viidatakse põhjenduses 209, „klaas/klaas“ moodulite kasvav tootmine ja meetmete määra tõstmine tähendavad seda, et meetmete mõju kasutajate kuludele on esimese uurimise käigus kindlakstehtust suurem. Komisjoni hinnangul on meetmete mõju fotoelektriliste moodulite tootjate kuludele vahemikus 2–3 %.

(213)

Pärast avalikustamist väitis EU ProSun, et Fraunhofer-Institut für Solare Energiesysteme für Solare Energiesysteme ISE (edaspidi „Fraunhoferi instituut“) andmed solaarklaasi osatähtsuse kohta fotoelektriliste moodulite tootmiskuludes, mille komisjon põhjenduses 209 kindlaks tegi, on vananenud. Vastavalt uutele andmetele, mille EU ProSun oli saanud Fraunhoferi instituudilt, suurenes solaarklaasi osatähtsus fotoelektriliste moodulite kuludes 2019. aastal 9 %lt 11 %le. Lisaks väitis EU ProSun, et vastavalt samale allikale on tulevane klaas/klaasmoodulite osatähtsus suurem sellest, mille komisjon on märkinud põhjenduses 210, sest uuring, millele komisjon on samas põhjenduses osutanud, viitas maailmaturule ja mitte üksnes liidu turule. Fraunhoferi instituudi kohaselt hakkab klaas/klaasmoodulite osatähtsus eeldatavasti olema suurem. Lisaks väitis EU ProSun, et praegu on klaas/klaasmooduli osatähtsus uuringus osutatud 10 % asemel 18,5 %.

(214)

EU ProSun väitis ka, et päikesepaneelide tööstuses on marginaalid enamasti all 5 % või isegi negatiivsed. Seega väitis ta, et liidu fotoelektriliste moodulite turg on väga hinnatundlik ja seepärast oleks kulude edasise 2–3 % suurenemise tagajärjeks uued seiskamised ja koondamised.

(215)

Komisjon võttis teadmiseks EUProSunile Fraunhoferi instituudi poolt edastatud info, mis käsitleb fotoelektriliste moodulite kuludes solaarklaasi kulude osatähtsuse suurenemist alates 2019. aastast. Ta märkis, et see areng ei toimunud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja et see võib olla oluline fotoelektriliste moodulite tootjate koormuse hindamisel üksnes edaspidi. Seoses klaas/klaasmoodulite osatähtsusega turul võttis komisjon ka teadmiseks info, et põhjenduses 210 osutatud uuring käsitleb maailmaturgu ning et olukord ja tulevikuväljavaated võivad liidus olla teistsugused. Seoses täpse protsendimääraga leidis ta siiski, et 18,5 % osatähtsust ei olnud EU ProSun ühegi tõendiga põhjendanud. Analüüsides liidu tootjate kontrollitud andmeid uurimisperioodil, leidis komisjon, et klaas/klaasmoodulite praegune osatähtsus turul oli vaid 14 %. Kuna kaks kontrollitud tootjat esindas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil turul rohkem kui 80 % solaarklaasi müügist, järeldas komisjon, et see osa esindab turuolukorda.

(216)

Isegi kui klaas/klaasmoodulite osatähtsus oleks pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi veidi suurenenud, ei muudaks see järeldusi, et kulude mõju kasutajatele jääks meetmete praegusel tasemel säilitamise korral piiratuks. Nagu kinnitasid EU ProSun ja mitu kasutajat, ostsid kasutajad märkimisväärses koguses solaarklaasi liidu tootjatelt ja nende sõnul see asjaolu tulevikus ei muutu. Lisaks saaksid kasutajad importida solaarklaasi teistest riikidest, mille suhtes ei kohaldata meetmeid, ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli sellistest riikidest imporditud klaasi turuosa 12 % (vt tabel 4).

(217)

Seoses kasutajate väitega, et kulude 2–3 % suurenemine põhjustaks edasisi seiskamisi ja koondamisi, meenutas komisjon, et meetmete säilitamine ei tohiks põhjustada edasisi hinnatõuse, sest säilitatakse vaid juba praegu Hiinast pärit solaarklaasi suhtes kohaldatavad tollimaksud. Nagu meenutati põhjenduses 216, jätkavad kasutajad geograafilise läheduse tõttu suurema osa solaarklaasi tarnimist liidu tootjatelt ja/või saavad seda importida teistest riikidest, nagu Türgi, Malaisia ja India, mille suhtes meetmeid ei kohaldata.

(218)

Selle põhjal järeldas komisjon, et meetmete säilitamisega kaasneksid kasutajate jaoks tõenäoliselt suuremad tootmiskulud kui algsete meetmete puhul, arvestades et kogutootmises on klaasiga seotud suhteline kulu natukene suurenenud. Samas jõudis komisjon järeldusele, et tootmise kogukuludega võrreldes oleks mõju kasutajate kuludele siiski väike ja seega ei see muutuks otsustavaks nende äritegevuse säilitamisel liidus.

(219)

Kasutajate arvates ei ole liidu solaarklaasitööstusel piisavat tootmisvõimsust, et rahuldada turu nõudlust solaarklaasi järele. Lisaks väitsid nad, et liidu solaarklaasitootjad ei ole oma tootmisvõimsust suurendanud ega kavatse seda teha. Nende väitel on praegused tootmisvõimsused väiksemad kui praegune nõudlus solaarklaasi järele. Kasutajad leiavad, et see olukord sunnib neid kasutama teistest riikidest, näiteks Malaisiast või Türgist, imporditud klaasi või importima klaasi Hiinast suuremate kuludega. Nende sõnul ei ole aga nimetatud riikidest imporditud klaas alati piisava kvaliteediga.

(220)

Liidu tootmisharu seevastu leidis, et solaarklaasi pakkumine turul on nõudluse katmiseks piisav. Liidu tootjad väitsid, et nad ei ole tootmisvõimsuste väidetava vähesuse tõttu kunagi keeldunud varustamast ühtegi liidu päikesepaneelide tootjat. Vastupidi, nad on valmis arutama võimalikke täiendavaid tellimusi ja nad kinnitasid oma suutlikkust tarnida suuremaid koguseid.

(221)

Komisjon nentis esmalt, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas solaarklaasi tarbimine [13–18] miljonit m2 (vt tabel 1). Teiseks oli liidu tootmisharu kogutoodang, mida komisjon kontrollis, [11–14] miljonit m2. Kolmandaks oli kahe liidu tootja kontrollitud koguvõimsus [14–18] miljonit m2.

(222)

Seetõttu järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli ainult kahel kontrollitud solaarklaasi tootjal vaba tootmisvõimsus [5–8,5] miljonit m2, mida sai realiseerida ilma täiendavate investeeringuteta. Seega leidis komisjon, et see kasutajate argument on alusetu.

(223)

Pärast avalikustamist väitis EU ProSun, et solaarklaasitootjate tootmisvõimsus ei hõlmanud kasutajate solaarklaasi nõudlust juba pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, sest kaks kasutajat investeerisid aastatel 2019/2020 uude tootmisvõimsusse kokku 950 MW. Selle põhjal väitis EU ProSun, et juba praegu valitseb turul solaarklaasi tarnete puudus. Vastusena sellele väitele kordas liidu tootjaid esindav EU ProSun Glass pärast avalikustamist, et EU ProSuni nimetatud mitu olulist päikesepaneelide tootjat on oma tootmise juba lõpetanud. Seepärast olevat uue loodud tootmisvõimsusega vaid olemasolev asendatud.

(224)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks, et EU ProSuni esitatud teabe kohaselt moodustas fotoelektriliste moodulite tootjate tootmisvõimsus 2019. aastal kokku üle 5 GW. Ent ta tegi ka kindlaks, et mitu fotoelektriliste moodulite tootjat oli tõepoolest tootmise lõpetanud. Tootmise lõpetanud äriühingute kombineeritud tootmisvõimsus oli üle 1 GW (77). Seepärast kinnitasid komisjoni järeldused, et hiljuti loodud tootmisvõimsus, sealhulgas EU ProSuni osutatud mõne äriühingu aastatel 2019–2020 tehtud investeeringud, asendasid varasema tootmisvõimsuse osaliselt.

(225)

Teiseks leidis komisjon, et olemasolev ja vastloodud tootmisvõimsus ei vastanud tingimata fotoelektriliste moodulite tootmismahule. EU ProSuni esitatud andmete kohaselt kasutati 2019. aastal vähem kui pool fotoelektriliste moodulite tootmisvõimsusest. Seepärast leidis komisjon, et vastloodud tootmisvõimsus ei tähendanud automaatselt samaväärset tootmismahtu ja solaarklaasi nõudluse suurenemist – vähemalt mitte vahetult pärast selle rakendamist.

(226)

Kolmandaks meenutas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli lisaks kahele kontrollitud solaarklaasitootjale olemas ka teisi solaarklaasitootjaid. Liidu solaarklaasitööstuse esitatud teabe kohaselt oli solaarklaasitootjate tootmise koguvõimsus vahemikus [33–38] miljonit m2 (vt tabel 5) (78). Solaarklaasi tootmise koguvõimsus ületab praegust tootmist turul peaaegu kolm korda.

(227)

Selle põhjal lükkas komisjon tagasi EU ProSuni väite, mille kohaselt olevat praegu liidu turul solaarklaasi tarnete puudus.

(228)

Kõik huvitatud isikud nõustusid, et nõudlus päikesepaneelide ja järelikult ka solaarklaasi järele on kasvamas ja suureneb eelseisvatel aastatel märkimisväärselt veelgi. Peamisteks tõukejõududeks on liidu taastuvenergia kasutamise sihtnäitaja 2030. aastaks, selle võimalik suurendamine ja Euroopa roheline kokkulepe üldiselt, mille eesmärk on kliimaneutraalsus ja ELi keskkonnasõbralike tehnoloogiliste lahenduste tööstuse, sealhulgas taastuvenergia ja muu vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia edendamine. Kasvu eeldatakse kõigis turusegmentides (elamuehitus, kaubandus, tööstus ja kommunaalteenused), sõltuvalt avaliku poliitika arengust igas liikmesriigis.

(229)

Praegu moodustab fotoelektriliste moodulite kogutoodang liidus 1,7 GW (79). Mitu Austrias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Sloveenias asuvat kasutajat teatas tulevase suurema nõudluse ootuses, et kavatseb oma tootmisvõimsust suurendada. Kui need plaanid viiakse ellu ja uued tootmisvõimsused võetakse täiel määral kasutusele, tagaksid kasutajate kavandatavad investeeringud jaos 6.2.2 märgitud 900 MW kõrval järgmise 2–3 aasta jooksul kokku 2,9 GW ulatuses täiendavat toodangut, st fotoelektriliste moodulite tootmine kolmekordistuks. Lisaks sellele väitis EU ProSun, et kavandatud investeeringud tähendavad rakendamise teises etapis 2 GW suurust täiendavat tootmisvõimsust. Ta osutas ka Šveitsi ja Saksamaa äriühingule, kes on valmis investeerima tootmisse ühe GW ulatuses.

(230)

Sellest lähtuvalt väitsid EU ProSun ja mõned kasutajad, et meetmete säilitamise korral satuksid nende kavandatavad investeeringud ohtu, kuna nad peaksid kandma lisakulusid ja kuna solaarklaasi pakkumine turul ei oleks piisav.

(231)

Liidu solaarklaasi tootmisharu väljendas seisukohta, et tootmisvõimsuse väljakuulutatud suurendamine oleks tootmisharule kasulik. Samas väitsid liidu tootjad, et teataval määral asendataks uute kavandatud tootmisvõimsustega tootmine, mis vahepeal suleti. Lisaks leidsid nad, et uued investeeringud ei pruugi teadaantud viisil realiseeruda, nagu on varemgi juhtunud. Peale selle väitsid liidu tootjad, et võimalikud rajatavad uued tehased ei hakka kohe täisvõimsusel tööle.

(232)

Nende väidete uurimiseks hindas komisjon oma järeldusi uuesti. Ta kordas järgmist: esiteks ei viita toimikus olevad tõendid sellele, et kavandatud investeeringute eeltingimuseks oleks kehtivate tasakaalustusmeetmete kaotamine. Tegelikult näitavad toimikus olevad tõendid pigem seda, et paljud väljakuulutatud projektid on peamiselt ajendatud päikesepaneelide turu tulevase kasvu ootusest, mitte aga solaarklaasiga seotud meetmete olemasolust või nende puudumisest. Seetõttu ei saa otsust solaarklaasiga seotud meetmete säilitamise või kaotamise kohta pidada tootmisvõimsuse suurendamise projektide kavandamisel või realiseerumisel otsustavaks teguriks.

(233)

Teiseks meenutas komisjon, et kuludele avalduva mõju analüüsi kohaselt, mis on esitatud jaos 6.2.1, on meetmetega seotud kulud asjaomaste kasutajate jaoks üsna väikesed. Planeeritud investeeringud ei sea seda järeldust kahtluse alla, kuna täiendava tootmisega seotud kulud kasutajasektoris oleksid sama väikeses suurusjärgus.

(234)

Kolmandaks kordas komisjon jaos 6.2.2 esitatud analüüsi põhjal ka seda, et liidu tootmisharu praegune tootmisvõimsus on kavandatud investeeringutest tuleneva suurenenud nõudluse katmiseks tõenäoliselt piisav. Lisaks oleks nõudluse kasv igal juhul järkjärguline, mis võimaldaks solaarklaasitööstusel sellega kohaneda ja vajaduse korral oma tootmisvõimsust suurendada, nagu vastavad liidu tootjad ka väitsid. Lisaks võivad kasutajad jätkata klaasi hankimist teistest riikidest, näiteks Türgist, Malaisiast ja Indiast, nagu nad tegid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(235)

Pärast avalikustamist väitis EU ProSun veel, et solaarklaasitootjatel ei olnud tootmisvõimsust, et rahuldada nõudlust solaarklaasi järele. Ta väitis ka, et kasutajad ei saanud seda klaasi importida, kuna imporditud klaasi ei olnud piisavalt kvaliteetne. selle väite toetuseks esitas ta ühe kasutaja aruande, milles oli märgitud, et üks konkreetne tellimus Malaisia äriühingult oli puudustega.

(236)

Komisjoni ei olnud veendunud, et teistest kolmandatest riikidest, mille suhtes meetmeid ei kohaldata, pärit solaarklaasi kvaliteet on nii halb, et seda ei saa usaldusväärse alternatiivina Euroopa moodulite tootjate omale kasutada. Malaisiast pärit solaarklaasi käsitlevad dumpinguvastases uurimises nõustusid kõik pooled, et see import konkureeris tõhusalt liidus valmistatud solaarklaasiga. Nagu eespool märgitud, oli Malaisiast solaarklaasi import liitu suurenenud ja selle turuosa kasvas uurimisperioodil 7 %ni. See näitab, et Malaisia solaarklaas on üldiselt piisavalt hea kvaliteediga, isegi kui mõnel juhul oli sellest riigist pärit solaarklaasi tarne puudustega ega vastanud täielikult kokkulepitud tingimustele ja spetsifikatsioonidele. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(237)

Pärast avalikustamist väitis EU ProSun ka, et kahju, mille solaarklaasi suhtes meetmete säilitamine võib põhjustada, mõjutaks vahetult rohkem kui 1 000 töökohta ja investeeringuid 50 miljoni ulatuses ning järgneva kahe aasta jooksul rohkem kui 4 000 töökohta ja investeeringuid ühe miljardi ulatuses.

(238)

Komisjon lükkas selle väite tagasi ja meenutas, et paljud laienemisplaanid olid juba meetmete kehtimise ajal ellu viidud, sõltumata otsusest meetmed säilitada või mitte. Võttes aluseks jagudes 6.2.1–3 kokku võetud järeldused, jõudis komisjon seisukohale, et meetmete säilitamine ei takistanud kasutajatel kavandatud investeeringute elluviimist.

(239)

Kuigi pärast avalikustamist laekunud märkused põhjendasid jätkuvalt seda, et meetmete jätkamine on kasutajate huvidega vastuolus, kinnitasid need ka seda, et asjaomane sektor on alles käimasoleva investeerimisprotsessi alguses. Komisjon järeldas, et meetmete mõju kasutajate kulustruktuurile ei ole praegu ebaproportsionaalne, et tänu liidus olemasolevale vabale tootmisvõimsusele ning võimalusele kasutada alternatiivseid imporditud tooteid, ei ole kasutajate varustuskindlus ohus ning et nende investeerimisplaanid ei ole veel piisavalt realiseerunud.

(240)

Kui aga peaks selguma, et see on nii ja et asjaolud on püsivalt muutunud, tuletab komisjon meelde, et kasutajate tootmisharu võib vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 3 esitada taotluse meetmete vormi ja/või taseme läbivaatamiseks, milles piirdutakse liidu tootmisharule tekitatud kahjuga ja kasutajate tootmisharu varustamise olukorraga ning mis võib viia liidu huvide uue hindamiseni.

(241)

Kasutajad väitsid, et solaarklaasiga seotud meetmete säilitamine ei ole kooskõlas komisjoni eesmärkidega puhta energia kasutamise osas. Solaarklaasiga seotud meetmete pikendamise tagajärjeks oleks hoopis see, et liidu fotoelektriliste moodulite tootmisharu ei saa teha uusi investeeringuid. Arvestades liidu fotoelektriliste moodulite turu eeldatavat kasvu, surutaks liidu fotoelektriliste moodulite tootjad turult välja, kuna solaarklaasiga varustamise puudulikkuse tõttu ei teeks nad kavandatud uusi investeeringuid ega oleks seetõttu konkurentsivõimelised.

(242)

Euroopa laiema rohelise kokkuleppe kontekstis tegi komisjon 2020. aasta märtsis ettepaneku võtta vastu siduv Euroopa kliimaseadus, millega sätestataks 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk (80). Lisaks sisaldab Euroopa roheline kokkulepe selget eesmärki seoses „puhta, taskukohase ja kindla energiaga varustamisega“, (81) nimelt liidu 2030. aasta taastuvenergia kasutamise sihtnäitaja võimaliku suurendamise kaudu.

(243)

Mõlemal turul, st nii aiandusklaasi (kasvuhooneklaas) kui ka fotoelektriliste ja fototermiliste moodulite turul, töötavad liidu solaarklaasitootjad välja uusi innovaatilisi lahendusi rohelise energia kasutamise suurendamiseks, teevad koostööd teadusasutuste ja ülikoolidega ning investeerivad teadus- ja arendustegevusse. Sellega seoses leiab komisjon, et meetmete jätkumine on hädavajalik solaarklaasitööstuse elujõulisuse tagamiseks ning selles valdkonnas teadus- ja arendustegevuse tõhustamiseks.

(244)

Lisaks leiab komisjon, et meetmete kehtivuse lõppemisel satuks liidu solaarklaasitööstuse elujõulisus ohtu ja et kasutajad (peamiselt fotoelektriliste moodulite tootjad) hakkaksid sõltuma impordist, mis suure tõenäosusega pärineks Hiinast. Meetmete kehtivuse lõppemine tooks kaasa ka selle, et solaarklaasitööstus ei saa investeerida innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse. Seetõttu peab komisjon solaarklaasitööstuse elujõulisuse säilitamist keskkonna seisukohast ülioluliseks.

(245)

Samal ajal toetab komisjoni keskkonnahoiupoliitika ka taastuvenergia kasutamist liidus. Peamine innovatsioonipotentsiaal seisneb moodulite tootmises järgtööstuses. Meetmete säilimise korral peaks „rohelise“ tööstuse see osa, st peamiselt fotoelektriliste moodulite tootjad, kandma teatavaid lisakulusid. Jaos 6.2.1 esitatud analüüsi silmas pidades jõudis komisjon siiski järeldusele, et kasutajate lisakulud ei ole nii suured, et takistada nende tegevust või edasist laienemist.

(246)

Seega on komisjon jõudnud järeldusele, et kokkuvõttes ei kahjusta meetmete säilitamine liidu keskkonnapoliitikat.

(247)

Kasvuhoonete ehitamiseks mõeldud solaarklaasi turustamisega tegelev grupp toetas meetmete jätkumist. Grupp ei ole otsene kasutaja, kuid teeb kasvuhoonete ehitamiseks sobiva klaasi leidmiseks tihedat koostööd kasutajate/põllumajandustootjatega. Grupi väitel on kasvuhoonete tõhususe tagamiseks vaja kvaliteetset ja mitmesuguste mustritega vähese rauasisaldusega klaasi. Sellise klaasi pakkumine ja tihe koostöö tootjatega innovaatiliste lahenduste leidmiseks ei oleks meetmete aegumise korral grupi arvates võimalik ja see avaldaks negatiivset mõju solaarklaasi tootmisele liidus. Selle grupi väitel ei ole võimalik sarnast klaasi importida, kuna välismaised tootjad ei suuda pakkuda sama valikut asjakohaseid mustreid ja variatsioone, mis võimaldaksid projektid tavapärase aja jooksul edukalt lõpule viia.

(248)

Uurimise raames ei teinud koostööd mitte ükski importija. Kuna andmeid ei esitatud, puuduvad tõendid selle kohta, et meetmete kehtestamine läheks vastuollu asjaomaste isikute huvidega.

(249)

Tuginedes liidu huve puudutavale kättesaadavale teabele, järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid HRVst pärit solaarklaasi impordi suhtes kehtestatud lõplike tasakaalustusmeetmete säilitamist.

(250)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt alusmääruse artiklile 18 tuleks tasakaalustusmeetmeid, mida kohaldatakse Hiinast pärit solaarklaasi impordi suhtes, kohaldada ka edaspidi.

(251)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete tasakaalustava tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, millele on kehtestatud individuaalne tasakaalustav tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse kõigile muudele äriühingutele kohaldatavat tasakaalustavat tollimaksu.

(252)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordile individuaalseid tasakaalustava tollimaksu määrasid, peaksid tolliasutused arvesse võtma ka muud peale selle dokumendi. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(253)

Kui sellise äriühingu, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, ekspordi maht suureneb märgatavalt ja seda eriti pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 23 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Selle käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(254)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid tasakaalustava tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja HRVst pärineva uurimisaluse toote impordi suhtes. Imporditud uurimisaluse toote suhtes, mille on tootnud mõni muu määruse resolutiivosas konkreetselt nimetamata äriühing (sh mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus), tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset tasakaalustava tollimaksu määra.

(255)

Äriühing võib taotleda nende individuaalsete tasakaalustava tollimaksu määrade kohaldamist, kui muudab hiljem oma nime. Taotlus tuleb saata komisjonile (82). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, tuleks teade nimevahetuse kohta avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

(256)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (83) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(257)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega, (84)