EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/698,

25. mai 2020,

milles sätestatakse seoses COVID‐19 puhanguga ajutised erimeetmed teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamise või pikendamise ning korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamise kohta teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 ja artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

COVID‐19 puhang ja sellega seotud rahvatervise kriis on liikmesriikide jaoks enneolematu väljakutse ning suur koormus riigi ametiasutuste, liidu kodanike ja ettevõtjate, eeskätt veoettevõtjate jaoks. Rahvatervise kriis on põhjustanud erakorralised asjaolud, mis mõjutavad liikmesriikide pädevate asutuste tavapärast tegevust ja veoettevõtjate tööd seoses eri transpordisektorites täidetavate haldusformaalsustega ning mida ei olnud meetmete vastuvõtmise ajal võimalik ette näha. Erakorralised asjaolud mõjutavad märkimisväärselt erinevaid liidu transpordiõigusega hõlmatud valdkondi.

(2)

Eelkõige ei pruugi veoettevõtjatel ja teistel asjaomastel isikutel olla võimalik täita vajalikke formaalsusi või menetlusi, et järgida tunnistuste, litsentside või lubade uuendamise või pikendamisega seotud liidu õiguse teatavaid sätteid, või et võtta muid meetmeid nende kehtivuse säilitamiseks. Liikmesriikide pädevad asutused ei pruugi samadel põhjustel olla võimelised täitma liidu õigusega kehtestatud kohustusi ja tagama, et veoettevõtjate esitatud taotlustega tegeldakse enne kohaldatavate tähtaegade lõppu. Seepärast on vaja võtta meetmeid, et probleemid ületada ning tagada nii õiguskindlus kui ka asjaomaste õigusaktide nõuetekohane toimimine. Selleks tuleks ette näha kohandused, eelkõige seoses teatavate tähtaegadega, ning võimaldada komisjonil lubada liikmesriigi taotluse korral osutatud tähtaegu pikendada.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/59/EÜ (2) on sätestatud reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe suhtes kohaldatavad nõuded. Juhtidel peab olema kutseoskuse tunnistus ja nad peavad tõendama, et nad on läbinud jätkuõppe, omades juhiluba või juhi kutsetunnistust, millele jätkuõppekoolitus on märgitud. Kuna mõnes liikmesriigis 1. veebruariks 2020 alanud COVID‐19 puhangu põhjustatud erakorralised asjaolud raskendavad kutseoskuse tunnistuse omajatel läbida jätkuõpet ja jätkuõpppe läbimist tõendava kutseoskuse tunnistuste uuendamist, on autoveo järjepidevuse tagamiseks vaja pikendada kutseoskuse tunnistuste kehtivust seitsme kuu võrra pärast nende kehtivusaja lõppu. Meetmed, mida liikmesriigid on sellega seoses direktiivi 2003/59/EÜ artikli 8 lõigete 2 ja 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ (3) I lisa või direktiivi 2003/59/EÜ II lisa kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist võtnud, peaksid jääma kehtima.

(4)

Direktiivis 2006/126/EÜ on sätestatud juhilubasid käsitlevad nõuded. Sellega on ette nähtud liikmesriikide poolt liidu juhiloamudeli alusel väljastatud juhilubade vastastikune tunnustamine ning sätestatud juhilubadele esitatavad miinimumnõuded. Eelkõige peab mootorsõidukijuhtidel olema kehtiv juhiluba, mida tuleb uuendada või mõnel juhul vahetada selle halduskehtivuse lõppemisel. Kuna juhilubade uuendamine on mõnes liikmesriigis 1. veebruariks 2020 alanud COVID‐19 puhangu põhjustatud erakorraliste asjaolude tõttu raskendatud, on maanteeliikluse järjepidevuse tagamiseks vaja pikendada teatavate juhilubade kehtivust seitsme kuu võrra pärast nende kehtivusaja lõppu.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 165/2014 (4) on sätestatud autovedudel kasutatavatele sõidumeerikutele esitatavad nõuded. Ausa konkurentsi ja liiklusohutuse tagamiseks on oluline järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/15/EÜ (6) sätestatud sõidu-, töö- ja puhkeaja nõudeid. Kuna hoolimata raskustest, mis on tekkinud COVID‐19 puhangu põhjustatud erakorraliste asjaolude tõttu sõidumeerikute regulaarsel kontrollimisel, on vaja tagada autoveoteenuste osutamise järjepidevus, tuleks määruse (EL) nr 165/2014 artikli 23 lõikes 1 osutatud kontrollid, mis oleks tulnud teha ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020, teha hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kuupäeva, mil need oleks tulnud nimetatud artikli kohaselt läbi viia. Samal põhjusel õigustavad COVID‐19 puhangu põhjustatud erakorralistest asjaoludest tingitud raskused juhikaartide pikendamisel ja asendamisel seda, et liikmesriikide pädevatele asutustele antakse selleks lisaaega. Sellisel juhul tuleks sõidukijuhtidele anda võimalus ja panna neile kohustus kasutada kasutuskõlblikke alternatiive sõidu-, töö- ja puhkeajaga seotud vajaliku teabe salvestamiseks kuni uue kaardi saamiseni.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/45/EL (7) on sätestatud mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatusele esitatavad nõuded. Korraline tehnoülevaatus on keerukas ülesanne, millega tagatakse, et sõidukeid hoitakse nende kasutamise ajal liiklusele ohutus ja keskkonna seisukohast vastuvõetavas seisukorras. Kuna mõnes liikmesriigis 1. veebruariks 2020 alanud COVID‐19 puhangu põhjustatud erakorraliste asjaolude tõttu on keeruline teha korralist tehnoülevaatust, tuleks korralised tehnoülevaatused, mis oleks tulnud teha ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. augustini 2020, teha hiljem, kuid mitte hiljem kui seitsme kuu jooksul pärast algse tähtaja lõppu, ning tehnoülevaatuse tunnistused peaksid kuni selle hilisema tähtpäevani jääma kehtima.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1071/2009 (8) on sätestatud ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta. COVID‐19 puhang ning sellega seonduv rahvatervise kriis mõjutab tõsiselt sektori finantsolukorda ja mõned veoettevõtjad ei täida enam finantssuutlikkuse nõuet. Kuna rahvatervise kriisi tõttu on tegevus vähenenud, eeldatakse, et kulub tavapärasest kauem aega, enne kui ettevõtjad suudavad tõendada, et nad täidavad finantssuutlikkuse nõuet jälle pidevalt. Seepärast on asjakohane pikendada määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõike 1 punktis c selleks otstarbeks kehtestatud maksimaalset tähtaega kuuest kuust kaheteistkümne kuuni nende autoveo‐ettevõtjate finantssuutlikkuse hindamiste puhul, mis hõlmavad kogu ajavahemikku 1. märtsist 2020 kuni 30. septembrini 2020 või osa sellest ajavahemikust. Kui selle nõude täitmata jätmine on juba kindlaks tehtud ning pädeva asutuse kehtestatud tähtaeg ei ole veel möödunud, peaks pädeval asutusel olema võimalik pikendada kõnealust tähtaega kokku 12 kuuni.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 1072/2009 (9) ning (EÜ) nr 1073/2009 (10) on sätestatud vastavalt rahvusvahelisele autoveoturule ja rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu ühiseeskirjad. Kaupade rahvusvahelise autoveo ja bussidega toimuva rahvusvahelise sõitjateveo puhul peab veoettevõtjal olema ühenduse tegevusluba ning kaubavedu teostavatel kolmandate riikide kodanikest juhtidel juhitunnistus. Bussiliiniveoks on samuti vaja luba. Kõnealuseid tegevuslube, juhitunnistusi ja liiniveolube võib uuendada pärast seda, kui on kontrollitud, et asjaomased tingimused on jätkuvalt täidetud. Kuna tegevuslubade ja juhitunnistuste uuendamine on COVID‐19 puhangu põhjustatud erakorraliste asjaolude tõttu raskendatud, on maanteetranspordi järjepidevuse tagamiseks vaja pikendada nende kehtivust kuue kuu võrra pärast nende kehtivusaja lõppu.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/798 (11) on sätestatud raudteeohutuse nõuded. Võttes arvesse piiranguid ja COVID‐19 puhangu ohjeldamisega kaasnevat suuremat töökoormust, on riiklikel ametiasutustel, raudteeveo-ettevõtjatel ja taristuettevõtjatel raskusi ühtsete ohutustunnistuste uuendamisega ning, pidades silmas olemasolevate ohutuslubade eesseisvat kehtivuse lõppemist, selliste lubade väljastamisega järgnevaks ajavahemikuks, nagu seda näevad ette nimetatud direktiivi artiklid 10 ja 12. Seepärast tuleks ühtsete ohutustunnistuste uuendamise tähtaega pikendada kuue kuu võrra ning olemasolevad ühtsed ohutustunnistused peaksid jääma vastavalt kehtima. Sarnaselt tuleks pikendada ohutuslubade kehtivust kuue kuu võrra.

(10)

Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõikega 2 on teatavad liikmesriigid pikendanud kõnealuse direktiivi ülevõtmise perioodi. Seetõttu kohaldatakse nendes liikmesriikides jätkuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ (12) nõudeid. Seega on vaja ette näha ka direktiivi 2004/49/EÜ artiklite 10 ja 11 alusel välja antud ohutustunnistuste ja ohutuslubade uuendamise tähtaegade pikendamine ning selgitada, et asjaomased ohutustunnistused ja ohutusload jäävad vastavalt kehtima.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/59/EÜ (13) on sätestatud ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kord. Nimetatud direktiivi artikli 14 lõikes 5 ja artiklis 16 on sätestatud, et vedurijuhiloa kehtivusaeg on kümne aastat ja seda tuleb perioodiliselt kontrollida. Kuna COVID‐19 puhangu põhjustatud erakorralised asjaolud raskendavad vedurijuhiloa uuendamist, tuleks selliste lubade kehtivusaega, mis kaotavad kehtivuse ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020, pikendada kuue kuu võrra arvates nende kehtivusaja lõpust. Samuti tuleks vedurijuhtidele anda veel kuus kuud perioodilise kontrolli läbimiseks.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/34/EL (14) loodi ühtne Euroopa raudteepiirkond. Nimetatud direktiivi artikli 23 lõike 2 kohaselt võib tegevusluba väljaandev asutus korraldada regulaarse läbivaatamise, et kontrollida, kas raudteeveo-ettevõtja täidab jätkuvalt selle direktiivi III peatükis sätestatud tegevusloaga seotud kohustusi. Nimetatud direktiivi artikli 24 lõike 3 kohaselt võib tegevusluba väljaandev riiklik asutus finantssuutlikkuse nõude täitmata jätmise tõttu tegevusloa peatada või kehtetuks tunnistada ning anda ajutise tegevusloa kuni raudteeveo-ettevõtja ümberkorraldamiseni, kui turvalisus ei ole ohustatud. COVID‐19 puhangu põhjustatud erakorraliste asjaolude tõttu on tegevusluba väljaandvatel asutustel tõsiseid raskusi olemasolevate tegevuslubade regulaarse läbivaatamise korraldamisel ja uute tegevuslubade väljastamise otsuste tegemisel ajutise tegevusloa kehtivuse lõppemisele järgnevaks ajavahemikuks. Seepärast tuleks kuue kuu võrra pikendada selliste regulaarsete läbivaatamiste tähtaegu, mis nimetatud direktiivi kohaselt oleksid lõppenud ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020. Samuti tuleks kuue kuu võrra pikendada selliste ajutiste tegevuslubade kehtivusaega, mis kaotavad kehtivuse ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020.

(13)

Direktiivi 2012/34/EL artikli 25 lõike 2 kohaselt peavad tegevuslube väljaandvad asutused tegema otsused tegevusloa taotluste kohta kolme kuu jooksul pärast kogu asjakohase teabe, eelkõige nimetatud direktiivi III lisas osutatud üksikasjade esitamist. Kuna COVID‐19 puhangust tingitud erakorraliste asjaolude tõttu on asjaomaste otsuste vastuvõtmine keeruline, on vaja seda tähtaega kuue kuu võrra pikendada.

(14)

Raudteeveo‐ettevõtjad, kes olid enne COVID‐19 puhangut finantsiliselt stabiilsed, seisavad silmitsi likviidsusprobleemiga, mis võib põhjustada nende tegevusloa peatamise või kehtetuks tunnistamise või selle asendamise ajutise tegevusloaga, ilma et selleks oleks struktuuriline majanduslik vajadus. Direktiivi 2012/34/EL artikli 24 lõike 3 kohaselt ajutise tegevusloa andmine võib saata turule negatiivse signaali raudteeveo‐ettevõtjate ellujäämisvõime kohta, mis omakorda süvendaks teisi, muidu ajutisi finantsprobleeme. Seepärast tuleks ette näha, et kui tegevusluba väljaandev asutus ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 tehtud kontrolli alusel leiab, et raudteeveo‐ettevõtja ei täida enam finantssuutlikkuse nõudeid, peaks ta saama enne 31. augustit 2020 otsustada mitte peatada ega kehtetuks tunnistada asjaomase raudteeveo-ettevõtja tegevusluba, tingimusel et turvalisus ei ole ohustatud ning et järgneva kuue kuu jooksul on raudteeveo‐ettevõtja piisav finantsiline ümberkujundamine reaalselt võimalik. Pärast 31. augustit 2020 tuleks raudteeveo‐ettevõtja suhtes kohaldada nimetatud direktiivi artikli 24 lõikes 1 sätestatud üldnorme.

(15)

Nõukogu direktiivis 96/50/EÜ (15) on sätestatud laevajuhitunnistuste saamise tingimused kauba- ja reisijateveoks liidu siseveeteedel. 65‐aastaseks saamisel peavad laevajuhitunnistuse omanikud läbima korrapärase arstliku läbivaatuse. Pidades silmas COVID‐19 puhanguga seoses võetud meetmeid ja eelkõige piiratud juurdepääsu arstlikuks läbivaatuseks vajalikele meditsiiniteenustele, ei pruugi laevajuhitunnistuse omanikel olla võimalik läbida nõutavat arstlikku läbivaatust kõnealuste meetmetega hõlmatud ajavahemiku jooksul. Seetõttu, kui arstliku läbivaatuse tähtaeg oleks lõppenud või lõpeks ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020, tuleks seda tähtaega pikendada iga asjaomase juhtumi puhul kuue kuu võrra. Laevajuhitunnistused peaksid jääma vastavalt kehtima.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/1629 (16) on sätestatud siseveelaevade tehnilised nõuded. Nimetatud direktiivi artikliga 10 piiratakse liidu siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivusaega. Lisaks on direktiivi (EL) 2016/1629 artiklis 28 sätestatud, et direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad dokumendid, mille liikmesriikide pädevad asutused on välja andnud enne 6. oktoobrit 2018 vastavalt varem kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/87/EÜ, (17) jäävad kehtima kuni oma kehtivusaja lõpuni. COVID‐19 puhangu tõttu võetud meetmed võivad tekitada olukorra, kus tehnilise ülevaatuse tegemine ei ole pädevate asutuste jaoks otstarbekas ega mõnikord võimalik, et pikendada asjaomaste tunnistuste kehtivust või direktiivi (EL) 2016/1629 artiklis 28 osutatud dokumentide puhul need asendada. Selleks et võimaldada asjaomaste siseveelaevade käitamist jätkata, on asjakohane pikendada kuue kuu võrra selliste liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste ja direktiivi (EL) 2016/1629 artikli 28 kohaldamisalasse kuuluvate dokumentide kehtivust, mille kehtivusaeg oleks lõppenud või lõpeks ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 725/2004 (18) on sätestatud laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise nõuded. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/65/EÜ (19) on sätestatud meetmed sadamate turvalisuse tugevdamise kohta turvalisust ohustavate vahejuhtumite korral. Direktiiviga tagatakse ka, et sadamate tugevdatud turvalisus toetab määruse (EÜ) nr 725/2004 kohaselt võetud turvameetmeid. Jätkuv rahvatervise kriis raskendab liikmesriikide ametiasutustel selliste meresõidu turvalisuse kontrollide ja ülevaatuste tegemist, mis on vajalikud teatavate dokumentide uuendamiseks meresõidu turvalisuse valdkonnas. Seepärast on vaja pikendada kõnealuste õigusaktidega nõutavate turvalisuse hindamiste ja turvaplaanide läbivaatamise tähtaegu mõistliku aja võrra, et võimaldada liikmesriikidele ja laevandussektorile paindlik ja pragmaatiline lähenemisviis ning hoida olulised tarneahelad avatuna, ohustamata seejuures turvalisust. Paindlikkust tuleks võimaldada ka meresõidu turvaõppuste ja -harjutuste puhul, mida meresõidu turvalisust käsitlevate liidu õigusaktide kohaselt tuleb läbi viia teatava aja jooksul.

(18)

Kui liikmesriik leiab, et õigusnorme, mille suhtes on käesolevas määruses sätestatud erandid ning mis on muu hulgas seotud tunnistuste, litsentside või lubade uuendamise või pikendamisega, on tõenäoliselt pärast käesolevas määruses sätestatud tähtaegu praktiliselt võimatu kohaldada meetmete tõttu, mida liikmesriik on COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võtnud, peaks komisjonil olema õigus anda asjaomase liikmesriigi taotluse korral kõnealusele liikmesriigile luba käesolevas määruses kindlaks määratud ajavahemike täiendavaks pikendamiseks olenevalt olukorrast. Õiguskindluse tagamiseks ning samal ajal kindlustades, et transpordi ohutus ja turvalisus ei ole ohus, peaks selline pikendamine piirduma sellega, mis on vajalik, et kajastada ajavahemikku, mille jooksul formaalsuste, menetluste, kontrollide ja koolituste läbiviimine võib jääda praktiliselt võimatuks, ning mis mingil juhul ei tohiks olla pikem kui kuus kuud.

(19)

COVID‐19 puhang on mõjutanud kogu liitu, kuid mitte igal pool ühtmoodi. Puhang on liikmesriike mõjutanud erineval määral ja eri perioodidel. Võttes arvesse, et erandid tavaolukorras kohaldatavatest õigusnormidest peaksid piirduma vajalikuga, peaks liikmesriikidel olema direktiivi 2006/126/EÜ, määruse (EL) nr 165/2014, direktiivi 2014/45/EL, määruse (EÜ) nr 1072/2009, määruse (EÜ) nr 1073/2009 ja direktiivi 2007/59/EÜ puhul võimalik jätkata nimetatud õigusaktide kohaldamist ilma käesolevas määruses sätestatud erandeid kohaldamata, kui nimetatud õigusaktide kohaldamine on praktiliselt võimalik. Sama tuleks kohaldada juhul, kui liikmesriik on võtnud tekkinud raskuste leevendamiseks vastu asjakohased riigisisesed meetmed. Sellist võimalust kasutavad liikmesriigid ei tohiks siiski takistada ühelgi ettevõtjal või isikul tugineda käesolevas määruses sätestatud erandile, mida kohaldatakse mõnes teises liikmesriigis, ning nad peaksid eelkõige tunnustama mis tahes tunnistust, litsentsi või luba, mille kehtivust on pikendatud käesoleva määrusega.

(20)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt pikendada liidu õiguses sätestatud tähtaegu tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamiseks ning lükata edasi korralised kontrollid ja jätkuõpe erakorraliste asjaolude tõttu, mille COVID‐19 puhang on maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi ning meresõidu turvalisuse valdkonnas põhjustanud, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid kavandatud meetme mõju ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)

Võttes arvesse COVID-19 puhangu põhjustatud erakorralistest asjaoludest tulenevat kiireloomulisust, on peetud asjakohaseks teha erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest ajavahemikust.

(22)

Kuna COVID‐19 puhang oli ettenägematu ja äkiline, oli asjakohaste meetmete õigeaegne vastuvõtmine võimatu. Seetõttu peaksid käesoleva määruse sätted hõlmama ka määruse jõustumisele eelnevat ajavahemikku. Võttes arvesse nende sätete sisu, ei riku selline lähenemisviis asjaomaste isikute õiguspäraseid ootusi.

(23)

Võttes arvesse tungivat vajadust tegeleda viivitamata COVID‐19 puhangust põhjustatud asjaoludega maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi ning meresõidu turvalisuse valdkonnas, andes samal ajal liikmesriikidele mõistliku aja komisjoni teavitamiseks, kui nad otsustavad mitte kohaldada mõnda käesolevas määruses sätestatud erandit, peaks käesolev määrus pakilisuse tõttu jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, et õiguskindlusetust tekitav olukord, mis mõjutab transpordisektoris paljusid ametiasutusi ja ettevõtjaid, eriti kui asjaomased tähtajad on juba möödunud, jääks võimalikult lühikeseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse ajutised erimeetmed, mida kohaldatakse teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamise ja kehtivuse pikendamise ning korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamise suhtes erakorraliste asjaolude tõttu, mille COVID‐19 puhang on maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi ning meresõidu turvalisuse valdkonnas põhjustanud.

Artikkel 2

Direktiivis 2003/59/EÜ sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Olenemata direktiivi 2003/59/EÜ artikli 8 lõigetest 2 ja 3, pikenevad või loetakse pikendatuks seitsme kuu võrra kõik tähtajad, mis on ette nähtud kutseoskuse tunnistuse omanikele jätkuõppe läbimiseks ning mis osutatud sätete kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. augustini 2020. Kutseoskuse tunnistused jäävad vastavalt kehtima.

2. Direktiivi 2006/126/EÜ I lisas esitatud sellise liidu ühtlustatud koodi „95“ märke kehtivus, mille pädevad asutused on teinud direktiivi 2003/59/EÜ artikli 10 lõikes 1 osutatud juhiloale või juhi kutsetunnistusele sama artikli lõikes 1 osutatud kutsetunnistuse alusel, pikeneb seitsme kuu võrra alates igale sellisele juhiloale või juhi kutsetunnistusele märgitud kuupäevast.

3. Direktiivi 2003/59/EÜ II lisas osutatud juhi kutsetunnistuse kehtivusaeg, mis oleks lõppenud või lõpeks ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. augustini 2020, pikeneb või loetakse pikendatuks seitsme kuu võrra alates igale sellisele kutsetunnistusele märgitud halduskehtivuse lõppemise kuupäevast.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud piiriülest tegevust, jäävad meetmed, mida liikmesriigid on alates 1. veebruarist 2020 kuni 28. maini 2020 käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud direktiivide 2003/59/EÜ ja 2006/126/EÜ sätete kohaselt võtnud, kehtima.

5. Kui liikmesriik leiab, et jätkuõppe läbimine või seda tõendava tunnistuse väljaandmine, liidu ühtlustatud koodi „95“ märkimine või juhi kutsetunnistuste uuendamine on tõenäoliselt pärast 31. augustit 2020 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks olenevalt olukorrast. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. veebruarist 2020 kuni 31. augustini 2020 või lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud seitsmekuulisi perioode, olenevalt olukorrast, või mõlemaid. Taotlus tuleb esitada komisjonile 1. augustiks 2020.

6. Kui komisjon leiab lõike 5 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul kõnealuse jätkuõppe läbimine või seda tõendava tunnistuse väljaandmine, liidu ühtlustatud koodi „95“ märkimine või juhi kutsetunnistuste uuendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Direktiivis 2006/126/EÜ sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Olenemata direktiivi 2006/126/EÜ artiklist 7 ja I lisa punkti 3 alapunktist d, pikeneb või loetakse pikendatuks seitsme kuu võrra alates juhiloas nimetatud kuupäevast selliste juhilubade kehtivus, mis osutatud sätete kohaselt oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. augustini 2020.

2. Kui liikmesriik leiab, et juhilubade uuendamine on tõenäoliselt pärast 31. augustit 2020 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõikes 1 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. veebruarist 2020 kuni 31. augustini 2020 või seitsmekuulist perioodi või mõlemat. Taotlus tuleb esitada komisjonile 1. augustiks 2020.

3. Kui komisjon leiab lõike 2 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada lõikes 1 sätestatud perioode, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul juhilubade uuendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas.

4. Kui liikmesriigil ei ole COVID‐19 puhangu põhjustatud erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. augustini 2020 juhilubade uuendamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riigisiseseid meetmeid raskuste leevendamiseks, võib ta alles pärast komisjoni teavitamist otsustada lõiget 1 mitte kohaldada. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise.

Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõiget 1, nagu see on ette nähtud esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõikes 1 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis.

Artikkel 4

Määruses (EL) nr 165/2014 sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Olenemata määruse (EL) nr 165/2014 artiklist 23, tuleb nimetatud artikli lõikes 1 sätestatud sõidumeerikute regulaarne kontroll, mis oleks vastavalt nimetatud lõikele tulnud või tuleks teha ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020, teha hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kuupäeva, mil see oleks tulnud teha osutatud artikli kohaselt.

2. Olenemata määruse (EL) nr 165/2014 artiklist 28, kui juht taotleb juhikaardi pikendamist vastavalt kõnealuse artikli lõikele 1 ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020, väljastavad liikmesriigi pädevad asutused uue juhikaardi hiljemalt kahe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist. Kuni kaarte väljastavad asutused on väljastanud juhile uue juhikaardi, kohaldatakse juhi suhtes kõnealuse määruse artikli 35 lõiget 2 mutatis mutandis, kui juht suudab tõendada, et taotlus juhikaardi pikendamiseks esitati vastavalt nimetatud määruse artikli 28 lõikele 1.

3. Olenemata määruse (EL) nr 165/2014 artikli 29 lõikest 4, kui juht taotleb juhikaardi asendamist vastavalt kõnealuse artikli lõikele 4 ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020, väljastavad liikmesriikide pädevad asutused asenduskaardi hiljemalt kahe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist. Olenemata määruse (EL) nr 165/2014 artikli 29 lõikest 5 võib juht jätkata juhtimist, kuni juhikaarte väljastavad asutused on väljastanud juhile asenduskaardi, kui juht suudab tõendada, et on tagastanud juhikaardi kahjustatuse või kasutamisel tekkinud tõrke tõttu pädevale asutusele ja on taotlenud selle asendamist.

4. Kui liikmesriik leiab, et määrusega (EL) nr 165/2014 nõutud sõidumeerikute regulaarne kontroll, juhikaartide pikendamine või asendamine on tõenäoliselt pärast 31. augustit 2020 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks olenevalt olukorrast. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 või uue juhikaardi väljastamiseks kohaldatavaid tähtaegu või mõlemaid. Taotlus tuleb esitada komisjonile 1. augustiks 2020.

5. Kui komisjon leiab lõike 4 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul sõidumeerikute regulaarne kontroll, juhikaartide uuendamine või asendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas.

6. Kui liikmesriigil ei ole COVID-19 puhangu põhjustatud erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 sõidumeerikute regulaarse kontrolli, juhikaartide pikendamise või asendamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riigisiseseid meetmeid raskuste leevendamiseks, võib liikmesriik alles pärast komisjoni teavitamist otsustada lõikeid 1, 2 ja 3 mitte kohaldada. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise.

Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõikeid 1, 2 ja 3, nagu see on ette nähtud esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis.

Artikkel 5

Direktiivis 2014/45/EL sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Olenemata direktiivi 2014/45/EL artikli 5 lõikest 1 ja artikli 10 lõikest 1 ning II lisa punktist 8, pikenevad või loetakse pikendatuks seitsme kuu võrra selliste tehnoülevaatuste tähtajad, mis oleks tulnud või tuleks osutatud sätete kohaselt teha ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. augustini 2020.

2. Olenemata direktiivi 2014/45/EL artiklist 8 ja II lisa punktist 8, pikeneb või loetakse pikendatuks seitsme kuu võrra selliste tehnoülevaatuse kontrollkaartide kehtivus, mis kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. augustini 2020.

3. Kui liikmesriik leiab, et tehnoülevaatuse tegemine või ülevaatustõendi väljastamine on tõenäoliselt pärast 31. augustit 2020 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks olenevalt olukorrast. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. veebruarist 2020 kuni 31. augustini 2020 või seitsmekuulisi tähtaegu või mõlemaid. Taotlus tuleb esitada komisjonile 1. augustiks 2020.

4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul tehnoülevaatuse tegemine või ülevaatustõendi väljastamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas.

5. Kui liikmesriigil ei ole COVID‐19 puhangu põhjustatud erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. augustini 2020 tehnoülevaatuste tegemise või ülevaatustõendite väljastamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riigisiseseid meetmeid raskuste leevendamiseks, võib liikmesriik alles pärast komisjoni teavitamist otsustada lõikeid 1 ja 2 mitte kohaldada. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise.

Liikmesriik, kes on otsustanud mitte kohaldada lõikeid 1 ja 2, nagu see on ette nähtud esimeses lõigus, ei tohi takistada ühegi sellise ettevõtja või isiku piiriülest tegevust, kes on tuginenud lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandile, mida kohaldatakse teises liikmesriigis.

Artikkel 6

Määruses (EÜ) nr 1071/2009 sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõike 1 punktist c, ei tohi juhul, kui pädev asutus teeb eelarveaastate kohta, mis hõlmavad täielikult või osaliselt ajavahemikku 1. märtsist 2020 kuni 30. septembrini 2020, nimetatud määruse artikli 7 lõigetes 1 ja 2 osutatud raamatupidamise aastaaruannete ja tõendite alusel kindlaks, et autoveo-ettevõtja ei täida nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud finantssuutlikkuse nõuet, sama määruse artikli 13 lõike 1 punkti c kohaldamisel pädeva asutuse poolt sellel ajavahemikul kehtestatud tähtaeg ületada 12 kuud.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõike 1 punktist c, võib pädev asutus juhul, kui ta on kindlaks teinud, et autoveo-ettevõtja ei täida enne 28. maid 2020 nimetatud määruse artikli 13 lõike 1 punktis c sätestatud finantssuutlikkuse nõuet, ja on määranud autoveo-ettevõtjale selle olukorra parandamiseks tähtaja, kõnealust tähtaega pikendada, tingimusel et see tähtaeg ei ole 28. maiks 2020 möödunud. Selliselt pikendatud tähtaeg ei või olla pikem kui 12 kuud.

Artikkel 7

Määruses (EÜ) nr 1072/2009 sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikest 2, pikeneb või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra selliste ühenduse tegevuslubade kehtivus, mis oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020. Kinnitatud ärakirjad jäävad vastavalt kehtima.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 5 lõikest 7, pikeneb või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra selliste juhitunnistuste kehtivus, mis oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020.

3. Kui liikmesriik leiab, et ühenduse tegevusloa või juhitunnistuse pikendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu pärast 31. augustit 2020 liikmesriigis COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks olenevalt olukorrast. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 või kuuekuulist perioodi või mõlemaid. Taotlus tuleb esitada komisjonile 1. augustiks 2020.

4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul ühenduse tegevuslubade või juhitunnistuste uuendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas.

5. Kui liikmesriigil ei ole COVID‐19 puhangu põhjustatud erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 ühenduse tegevuslubade või juhitunnistuste uuendamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riigisiseseid meetmeid raskuste leevendamiseks, võib ta alles pärast komisjoni teavitamist otsustada lõikeid 1 ja 2 mitte kohaldada. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise.

Artikkel 8

Määruses (EÜ) nr 1073/2009 sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 4 lõikest 4, pikeneb või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra selliste ühenduse tegevuslubade kehtivus, mis oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020. Tõestatud koopiad jäävad vastavalt kehtima.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 8 lõikest 3, teeb lubade andmisega tegelev asutus otsused vedajate poolt ajavahemikul 12. detsembrist 2019 kuni 31. augustini 2020 esitatud liiniveoloataotluste kohta kuue kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast. Olenemata määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 8 lõikest 2 teatavad nende liikmesriikide pädevad asutused, kelle nõusolekut on nimetatud artikli lõike 1 kohaselt küsitud, lubade andmisega tegelevale asutusele oma otsusest taotluse kohta kolme kuu jooksul. Kui lubade andmisega tegelev asutus ei ole vastust kolme kuu jooksul saanud, loetakse, et konsulteeritud asutused on andnud oma nõusoleku ja lubade andmisega tegelev asutus võib loa anda. Liikmesriikide puhul, kelle nõusolekut küsiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 8 lõike 2 kohast tähtaja pikendamist kolme kuuni taotluste suhtes, mis on saadud pärast 27. märtsi 2020.

3. Kui liikmesriik leiab, et ühenduse tegevuslubade uuendamine on tõenäoliselt pärast 31. augustit 2020 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõikes 1 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikke 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 või 12. detsembrist 2019 kuni 31. augustini 2020 või kuuekuulist perioodi või nende kombinatsiooni. Taotlus tuleb esitada komisjonile 1. augustiks 2020.

4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada lõikes 1 sätestatud tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul ühenduse lubade uuendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas.

5. Kui liikmesriigil ei ole COVID‐19 puhangu põhjustatud erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 ühenduse tegevuslubade uuendamise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riigisiseseid meetmeid raskuste leevendamiseks, võib ta pärast komisjoni teavitamist otsustada lõiget 1 mitte kohaldada. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise.

Artikkel 9

Direktiivis (EL) 2016/798 sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Olenemata direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikest 13, pikenevad või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra sellised ühtsete ohutustunnistuste uuendamise tähtajad, mis oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020. Asjaomane ühtne ohutustunnistus jääb vastavalt kehtima.

2. Olenemata direktiivi (EL) 2016/798 artikli 12 lõikest 2, pikeneb või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra selliste ohutuslubade kehtivus, mis osutatud sätte kohaselt oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020.

3. Kui liikmesriik leiab, et direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõike 8 kohaselt välja antud ühtsete ohutustunnistuste uuendamine või ohutuslubade kehtivusaja pikendamine on tõenäoliselt pärast 31. augustit 2020 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajavahemikku 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 või kuuekuulisi perioode või mõlemaid. Taotlus tuleb esitada komisjonile 1. augustiks 2020.

4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul ühtsete ohutustunnistuste uuendamine või ohutuslubade kehtivusaja pikendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 10

Direktiivis 2004/49/EÜ sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Olenemata direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõikest 5, pikenevad või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra sellised ohutustunnistuste uuendamise tähtajad, mis oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020. Asjaomane ohutustunnistus jääb vastavalt kehtima.

2. Olenemata direktiivi 2004/49/EÜ artikli 11 lõikest 2, pikenevad või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra sellised ohutuslubade uuendamise tähtajad, mis oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020. Asjaomane ohutusluba jääb vastavalt kehtima.

3. Kui liikmesriik leiab, et ohutustunnistuste või ohutuslubade uuendamine on tõenäoliselt pärast 31. augustit 2020 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajavahemikku 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 või kuuekuulisi perioode või mõlemaid. Taotlus tuleb esitada komisjonile 1. augustiks 2020.

4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul ohutustunnistuste või ohutuslubade uuendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11

Direktiivis 2007/59/EÜ sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Olenemata direktiivi 2007/59/EÜ artikli 14 lõikest 5, pikeneb või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra alates loa kehtivusaja lõppemisest selliste vedurijuhilubade kehtivus, mis oleksid kaotanud või kaotavad kehtivuse ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020.

2. Olenemata direktiivi 2007/59/EÜ artiklist 16 ning II ja VII lisast, pikenevad või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra kõik sellised perioodilise kontrolli tegemise tähtajad, mis osutatud sätete kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020. Sama direktiivi artiklis 14 osutatud vedurijuhiload ja artiklis 15 osutatud sertifikaadid jäävad vastavalt kehtima.

3. Kui liikmesriik leiab, et vedurijuhilubade uuendamine või perioodiliste kontrollide tegemine on tõenäoliselt pärast 31. augustit 2020 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks olenevalt olukorrast. Taotlus võib käsitleda vastavalt ajavahemikku 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 või kuuekuulisi perioode või mõlemaid. Taotlus tuleb esitada komisjonile 1. augustiks 2020.

4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul vedurijuhilubade uuendamine või perioodiliste kontrollide tegemine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas.

5. Kui liikmesriigil ei ole COVID‐19 puhangu põhjustatud erakorraliste asjaolude tõttu tekkinud ega ka tõenäoliselt ei teki raskusi, mis muudaksid ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 litsentside uuendamise või korraliste kontrollide tegemise praktiliselt võimatuks, või kui liikmesriik on võtnud asjakohaseid riigisiseseid meetmeid raskuste leevendamiseks, võib ta alles pärast komisjoni teavitamist otsustada lõikeid 1 ja 2 mitte kohaldada. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise.

Artikkel 12

Direktiivis 2012/34/EL sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Kui tegevusluba väljaandev asutus on näinud ette regulaarse läbivaatamise, siis olenemata direktiivi 2012/34/EL artikli 23 lõikest 2 pikenevad või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra kõik sellised regulaarse läbivaatamise tähtajad, mis kõnealuste sätete kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020.

2. Olenemata direktiivi 2012/34/EL artikli 24 lõikest 3, pikeneb või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra alates igale ajutisele loale märgitud kehtivusaja lõppemisest selliste ajutiste tegevuslubade kehtivus, mis oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020.

3. Olenemata direktiivi 2012/34/EL artikli 25 lõikest 2, teeb tegevusluba väljaandev asutus otsuse loataotluste kohta, mis on esitatud ajavahemikul 12. jaanuarist 2020 kuni 31. augustini 2020, hiljemalt üheksa kuu jooksul kogu asjakohase teabe, eelkõige sama direktiivi III lisas osutatud andmete esitamist.

4. Kui liikmesriik leiab, et regulaarse läbivaatamise tegemine või tegevusloa peatamise lõpetamine või uue tegevusloa väljaandmine juhul, kui tegevusluba on varem tunnistatud kehtetuks, on tõenäoliselt pärast 31. augustit 2020 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse olenevalt olukorast lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 või kuuekuulist perioodi või mõlemat. Taotlus tuleb esitada komisjonile 1. augustiks 2020.

5. Kui komisjon leiab lõike 4 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada lõikes 1 sätestatud tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul tegevusloa peatamise lõpetamine või uue tegevusloa väljaandmine juhul, kui tegevusluba on varem tunnistatud kehtetuks, on tõenäoliselt praktiliselt võimatu, ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 13

Raudteeveo-ettevõtjate tegevuslubade käsitlemine direktiivi 2012/34/EL alusel finantssuutlikkuse nõudele mittevastavuse korral

Olenemata direktiivi 2012/34/EL artikli 24 lõikest 1, kui tegevusluba väljaandev asutus leiab kõnealuses sättes osutatud ja ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 tehtud kontrolli põhjal, et raudteeveo‐ettevõtja ei täida enam sama direktiivi artiklis 20 osutatud finantssuutlikkuse nõudeid, võib ta enne 31. augustit 2020 otsustada asjaomase raudteeveo‐ettevõtja tegevusluba mitte peatada või kehtetuks tunnistada, tingimusel et turvalisus ei ole ohustatud ning tingimusel, et järgneva kuue kuu jooksul on raudteeveo‐ettevõtja piisav finantsiline ümberkujundamine reaalselt võimalik.

Artikkel 14

Direktiivis 96/50/EÜ sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Olenemata direktiivi 96/50/EÜ artikli 6 lõikest 2, pikenevad või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra sellised arstliku läbivaatuse tähtajad, mis osutatud sätte kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020. Selle isiku laevajuhitunnistus, kes on kohustatud läbima arstliku läbivaatuse vastavalt sama direktiivi artikli 6 lõikele 2, jääb vastavalt kehtima.

2. Kui liikmesriik leiab, et arstliku läbivaatuse läbimine on tõenäoliselt pärast 31. augustit 2020 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõikes 1 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks. Taotlus võib käsitleda lõikes 1 sätestatud ajavahemikku 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 või kuuekuulist perioodi või mõlemat. Taotlus tuleb esitada komisjonile 1. augustiks 2020.

3. Kui komisjon leiab lõike 2 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada lõikes 1 sätestatud tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul arstliku läbivaatuse tegemine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu ning mis ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Direktiivis (EL) 2016/1629 sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Olenemata direktiivi (EL) 2016/1629 artiklist 10, pikeneb või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra selliste liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivus, mis oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020.

2. Olenemata direktiivi (EL) 2016/1629 artiklist 28, pikeneb või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra selliste dokumentide kehtivus, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse ja mille liikmesriikide pädevad asutused on direktiivi 2006/87/EÜ alusel välja andnud enne 6. oktoobrit 2018 ning mis osutatud sätte kohaselt oleksid kaotanud või kaotaksid kehtivuse ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020.

3. Kui liikmesriik leiab, et liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse või lõikes 2 osutatud dokumentide uuendamine on tõenäoliselt pärast 31. augustit 2020 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks olenevalt olukorrast. Taotlus võib käsitleda vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajavahemikku 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 või kuuekuulisi perioode või mõlemaid. Taotlus tuleb esitada komisjonile 1. augustiks 2020.

4. Kui komisjon leiab lõike 3 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine piirdub ajavahemikuga, mille jooksul liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste või lõikes 2 osutatud dokumentide uuendamine on tõenäoliselt praktiliselt võimatuks ning mis mingil juhul ei tohi olla pikem kui kuus kuud.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Olenemata määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 3 lõikest 6, pikenevad või loetakse pikendatuks kuni 30. novembrini 2020 sadamarajatise turvalisuse perioodilise ülevaatuse tähtajad, mis osutatud sätte kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 725/2004 III lisa B osa punktist 13.6, kui 2020. aastal ei olnud või ei ole õppusi võimalik läbi viia samas punktis täpsustatud ajavahemike järel, tuleb 2020. aastal õppusi korraldada vähemalt kaks korda, maksimumintervalliga kuus kuud.

3. Olenemata määruse (EÜ) nr 725/2004 III lisa B osa punktidest 13.7 ja 18.6, pikenevad või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2020, kõik sellised 18‐kuulised tähtajad eri tüüpi harjutuste läbiviimiseks, mis nende sätete kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020.

4. Määruse (EÜ) nr 725/2004 III lisa B osa punktides 13.7 ja 18.6 esitatud nõuete kohaldamisel, mille kohaselt tuleb eri tüüpi harjutused läbi viia vähemalt kord igal kalendriaastal, loetakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 5 välja antud loaga hõlmatud ajavahemikul 2021. aastal tehtud õppused läbiviiduks ka 2020. aastal.

5. Kui liikmesriik leiab, et sadamarajatise turvalisuse hindamine või määruse (EÜ) nr 725/2004 III lisa B osa punktides 13.7 ja 18.6 osutatud eri tüüpi õppuste läbiviimine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu pärast 31. augustit 2020 liikmesriigis COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1 ja 3 sätestatud ajavahemike ja tähtaegade pikendamise lubamiseks olenevalt olukorrast. Taotlus võib käsitleda lõigetes 1 ja 3 sätestatud ajavahemikku 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020, tähtaega või kuuekuulisi perioode või nende mis tahes kombinatsiooni. Taotlus tuleb esitada komisjonile 1. augustiks 2020.

6. Kui komisjon leiab lõike 5 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 3 sätestatud ajavahemikke ja tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul sadamarajatise turvalisuse hindamine või eri tüüpi harjutuste läbiviimine on tõenäoliselt praktiliselt võimatu ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 17

Direktiivis 2005/65/EÜ sätestatud tähtaegade pikendamine

1. Olenemata direktiivi 2005/65/EÜ artiklist 10, pikenevad või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra, kuid mitte kauem kui 30. novembrini 2020, kõik sellised sadamate turvalisuse hindamiste ja sadamate turvalisuse plaanide läbivaatamise tähtajad, mis osutatud artikli kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020.

2. Olenemata direktiivi 2005/65/EÜ artikli 7 lõikest 7 ja III lisast, pikenevad või loetakse pikendatuks kuue kuu võrra, kuid mitte kauem kui 30. novembrini 2020, kõik sellised 18‐kuulised tähtajad õppuste läbiviimiseks, mis osutatud lisa kohaselt oleksid lõppenud või lõpeksid ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020.

3. Direktiivi 2005/65/EÜ III lisas sätestatud nõude kohaldamisel, mille kohaselt tuleb vähemalt kord igal kalendriaastal korraldada õppusi, loetakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 välja antud loaga hõlmatud ajavahemikul 2021. aastal läbi viidud õppused läbiviiduks ka 2020. aastal.

4. Kui liikmesriik leiab, et sadama turvalisuse hindamiste või sadama turvalisuse plaanide läbivaatamine või õppuste läbiviimine on tõenäoliselt pärast 31. augustit 2020 praktiliselt võimatu liikmesriigis COVID‐19 leviku tõkestamiseks või piiramiseks võetud meetmete tõttu, võib ta esitada põhjendatud taotluse lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade pikendamise lubamiseks olenevalt olukorrast. Taotlus võib käsitleda ajavahemikku 1. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020, tähtaegu või vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuuekuulisi perioode või mis tahes nende kombinatsioone. Taotlus tuleb esitada komisjonile 1. augustiks 2020.

5. Kui komisjon leiab lõike 4 kohaselt esitatud taotluse põhjal, et nimetatud lõikes sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu otsuse, millega lubatakse asjaomasel liikmesriigil pikendada vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud perioode ja tähtaegu, nagu iga juhtumi puhul põhjendatud. Pikendamine peab piirduma ajavahemikuga, mille jooksul sadama turvalisuse hindamiste või sadamate turvalisuse plaanide läbivaatamine või õppuste läbiviimine võib jääda praktiliselt võimatuks ning see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kuus kuud.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 4. juunist 2020.

Artikli 3 lõiget 4, artikli 4 lõiget 6, artikli 5 lõiget 5, artikli 7 lõiget 5, artikli 8 lõiget 5 ja artikli 11 lõiget 5 kohaldatakse alates 28. maist 2020.

Käesoleva artikli esimene, teine ja kolmas lõik ei mõjuta artiklites 2–17 sätestatud tagasiulatuva jõu kohaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. mai 2020

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. METELKO-ZGOMBIĆ

(1) Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. mai 2020. aasta otsus.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.9.2003, lk 4).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(15) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/50/EÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 31).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1629, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, muudetakse direktiivi 2009/100/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ (ELT L 252, 16.9.2016, lk 118).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (ELT L 389, 30.12.2006, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 28).