NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/672,

19. mai 2020,

millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 122,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 122 lõike 1 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus võtta vastu otsuse asjakohaste meetmete kohta, et reageerida pärast COVID-19 puhangut tekkinud sotsiaal-majanduslikule olukorrale.

(2)	ELi toimimise lepingu artikli 122 lõike 2 kohaselt on juhul, kui mõni liikmesriik on raskustes või kui tal on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud asjaolud, nõukogul õigus anda talle liidu finantsabi.

(3)

Raskekujuline äge respiratoorne sündroom koroonaviirus-2 (SARS-CoV-2), mis põhjustab koroonaviirushaigust, millele Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud nime COVID-19, on uus koroonaviiruse tüvi, mida ei ole varem inimestel tuvastatud. Nimetatud haiguse ülemaailmne puhang kogub kiiresti hoogu ja WHO on kuulutanud selle pandeemiaks. Liikmesriigid on alates COVID-19 puhangu algusest liidus kuni 30. märtsini 2020 teatanud 334 396 nakatunust ja 22 209 surmajuhtumist.

(4)

Liikmesriigid on rakendanud erakorralisi meetmeid, et COVID-19 puhangut ohjeldada ja selle mõju piirata. COVID-19 edasise leviku tõenäosust liidus peetakse suureks. Lisaks rahvatervisele avaldunud mõjule, millega on kaasnenud märkimisväärsel arvul surmajuhtumeid, on COVID-19 puhangud ulatuslikult kahjustanud liikmesriikide majandussüsteemi, põhjustanud ühiskondlikke vapustusi ning suurendanud järjest enamates liikmesriikides avaliku sektori kulutusi.

(5)

Praegune erakorraline olukord, mis on tekkinud liikmesriikidest olenematutel asjaoludel ja halvanud olulise osa nende tööjõust, on järsult ja oluliselt suurendanud liikmesriikide avaliku sektori kulutusi seoses lühendatud tööajaga kavadega töötajatele ja samalaadsete meetmetega eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjatele ning teatavate eelkõige töökohal kohaldatavate tervisemeetmetega. Selleks et säilitada käesoleva määrusega ette nähtud rahastu tugev fookus ja seeläbi selle tõhusus, võivad tervisemeetmed hõlmata meetmeid, mille eesmärk on vähendada kutseohte ning tagada töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kaitse töökohal, ning vajaduse korral ka mõningaid teisi tervisemeetmeid. Tuleb toetada liikmesriikide pingutusi tulla toime avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemisega, kuni saadakse kontrolli alla COVID-19 puhang ja selle mõju liikmesriikide tööjõule.

(6)

COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) („rahastu“) loomine peaks võimaldama liidul reageerida tööturu kriisile koordineeritult, kiiresti ja tulemuslikult ning liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus, et seeläbi piirata tööhõive kaudu üksikisikutele ja kõige enam mõjutatud majandussektoritele avalduvat mõju, ning leevendada sellise erakorralise olukorra otsest mõju liikmesriikide avaliku sektori kulutustele.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (1) artikli 220 lõikes 1 märgitakse, et liit võib anda liikmesriikidele finantsabi laenu vormis. Sellised laenud tuleks anda liikmesriikidele, kus on alates 1. veebruarist 2020 COVID-19 puhangu tõttu võetud riiklike meetmete tulemusel avaliku sektori tegelikud ja võimalik, et ka kavandatud kulutused järsult ja oluliselt suurenenud. See kuupäev tagab kõigi liikmesriikide võrdse kohtlemise ja võimaldab katta nende tööturgudele avalduva mõjuga seotud tegelike ja võimalik, et ka kavandatud kulutuste suurenemise olenemata sellest, millal COVID-19 puhang igas konkreetses liikmesriigis algas. Riiklikud meetmed, mida peetakse olevat kooskõlas asjaomaste põhiõiguslike printsiipidega, peaksid olema otseselt seotud lühendatud tööaja kavade loomise või laiendamisega ja samalaadsete meetmete vastuvõtmisega, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele kavandatud meetmed, või mõnede tervisemeetmetega. Lühendatud tööaja kavad on riiklikud programmid, mis teatavatel tingimustel võimaldavad majandusraskustes ettevõtetel ajutiselt vähendada oma töötajate töötunde, kusjuures töötajad saavad mittetöötatud tundide eest riigilt sissetulekutoetust.

Samasugused kavad on olemas ka füüsilisest isikust ettevõtjate sissetuleku asendamiseks. Finantsabi taotlev liikmesriik peaks esitama tõendid lühendatud tööaja kavade või samalaadsete meetmetega seotud tegelike ja võimalik, et ka kavandatud avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise kohta. Kui finantsabi antakse tervisemeetmetele, peaks finantsabi taotlev liikmesriik esitama tõendid ka asjaomaste tervisemeetmetega seotud tegelike või kavandatud kulutuste kohta.

(8)

Selleks et anda mõjutatud liikmesriikidele soodsatel tingimustel piisavad rahalised vahendid, mis võimaldaksid neil toime tulla COVID-19 puhangu mõjuga nende tööturule, peaksid rahastu raames tehtavad liidu laenutehingud olema piisavalt suuremahulised. Seepärast tuleks laenu vormis antavat liidu finantsabi rahastada rahvusvaheliste kapitaliturgude kaudu.

(9)

COVID-19 puhang on ulatuslikult kahjustanud kõigi liikmesriikide majandussüsteeme. Seepärast on vaja liikmesriikide kollektiivset osalust garantiide vormis, millega toetatakse liidu eelarvest antavaid laene. Sellised garantiid on vajalikud, et liit saaks anda piisavas suurusjärgus laene tööturupoliitika meetmete võtmiseks neile liikmesriikidele, kes on suurima surve all. Tagamaks, et sellistest laenudest tekkiv tingimuslik kohustus on kooskõlas kohaldatava mitmeaastase finantsraamistikuga ja omavahendite ülemmääradega, peaksid liikmesriikide antavad garantiid olema tagasivõetamatud, tingimusteta ja realiseeritavad ning ette tuleks näha süsteemi usaldusväärsust suurendavad täiendavad kaitsemeetmed. Kooskõlas kõnealuste garantiide täiendava rolliga ning piiramata nende tagasivõetamatut, tingimusetut ja realiseeritavat laadi, eeldatakse, et komisjon kasutab enne liikmesriikide garantiide realiseerimist ära maksete assigneeringute suhtes kohaldatava omavahendite ülemmäära piiresse jääva varu komisjoni hinnangul kestlikus ulatuses, võttes muu hulgas arvesse liidu tingimuslike kohustuste kogusummat, sealhulgas nõukogu määrusega (EÜ) nr 332/2002 loodud maksebilansi toetamise süsteemi (2) raames. Komisjon peaks asjaomasel garantiide realiseerimisel teavitama liikmesriike olemasoleva varu kasutamise ulatusest. Kui omavahendite muudetud piirmäärade suhtes jõutakse kokkuleppele, võidakse liikmesriikide antavate garantiide vajadus läbi vaadata.

(10)	Süsteemi usaldusväärsust suurendavate täiendavate kaitsemeetmete hulka peaksid kuuluma konservatiivne finantsjuhtimine, maksimaalne iga-aastane riskipositsioon ja laenuportfelli piisav hajutatus.

(11)

Sellest rahastust antud laenude puhul peaks olema tegemist finantsabiga määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220 tähenduses. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 282 lõike 3 punktile g kohaldatakse kõnealuse määruse artiklit 220 käesolevast rahastust antavate laenude suhtes üksnes alates 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamise alguskuupäevast. Siiski tuleks määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220 lõikes 5 sätestatud nõudeid kohaldada rahastu raames tehtavate laenutehingute suhtes alates käesoleva määruse jõustumisest.

(12)	Et rahastust antud laenudest tulenev tingimuslik kohustus oleks kooskõlas kohaldatava mitmeaastase finantsraamistikuga ja omavahendite ülemmääradega, on vaja kehtestada usaldatavusnõuded, kaasa arvatud võimalus liidu nimel võetud laene pikendada.

(13)

Võttes arvesse käesoleva määruse kohaste finantsabi andmist käsitlevate otsuste erilist rahanduslikku mõju, on nende tegemiseks vaja rakendusvolitusi, mis tuleks anda nõukogule. Laenusumma üle otsustamisel kaalub nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal taotluse esitanud liikmesriigi olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning teiste liikmesriikide poolt juba esitatud või kavandatud käesoleva määruse kohaseid finantsabi taotlusi, võttes arvesse võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid ning austades täielikult liikmesriikide pädevust.

(14)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (3) („väljaastumisleping“) artikli 143 lõike 1 kohaselt piirdub Ühendkuningriigi vastutus tema osa eest liidu tingimuslikes finantskohustustes nende tingimuslike finantskohustustega, mis on tekkinud finantstehingutest, mille liit tegi enne väljaastumislepingu jõustumise kuupäeva. Liidu tingimuslik kohustus, mis tekib käesoleva määruse alusel antavast finantsabist, jääks väljaastumislepingu jõustumise kuupäeva järgsesse aega. Seetõttu ei peaks Ühendkuningriik käesoleva määruse alusel antavas finantsabis osalema.

(15)

Kuna rahastu on ajutine vahend COVID-19 puhangule reageerimiseks, peaks komisjon iga kuue kuu järel hindama, kas liikmesriikides tõsiseid majandushäireid põhjustavad erandlikud asjaolud on endiselt alles, ja andma sellest nõukogule aru. Kooskõlas käesoleva määruse vastuvõtmise õigusliku alusega ei tohiks pärast COVID-19 hädaolukorra lõppemist enam uut finantsabi anda. Selleks on asjakohane rahastu kättesaadavust ajaliselt piirata. Nõukogule tuleks komisjoni ettepaneku põhjal anda volitused pikendada rahastu kättesaadavusperioodi, kui käesoleva määruse kohaldamist õigustavad erandlikud asjaolud on jätkuvalt alles.

(16)	Euroopa Keskpank esitas oma arvamuse 8. mail 2020.

(17)	Arvestades COVID-19 puhangu mõju ja vajadust selle puhangu tagajärgedele kiiresti reageerida, peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Et tulla toime COVID-19 puhangu mõju ja selle sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, luuakse käesoleva määrusega eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) („rahastu“).

2. Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused ja kord, mis võimaldavad liidul anda finantsabi liikmesriigile, kus on COVID-19 puhangu tõttu tõsised majandushäired või suur oht nende tekkeks, et rahastada eelkõige lühendatud tööaja kavasid või samalaadseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid ning seega vähendada töötust ja sissetulekute kaotust, samuti selleks, et rahastada mõningaid eelkõige töökohal kohaldatavaid tervisemeetmeid.

Artikkel 2

Rahastu kui täiendav meede

Rahastu täiendab mõjutatud liikmesriikide võetud riiklikke meetmeid sellega, et pakub finantsabi, mis aitaks neil liikmesriikidel toime tulla järsu ja olulise kasvuga avaliku sektori tegelikes ja võimalik, et ka kavandatud kuludes, mis on ette nähtud COVID-19 puhangu põhjustatud erandlikest asjaoludest tuleneva otsese majandusliku, sotsiaalse ja tervisealase mõju leevendamiseks.

Artikkel 3

Rahastu kasutamise tingimused

1. Liikmesriik võib taotleda rahastust antavat liidu finantsabi („finantsabi“), kui tema avaliku sektori tegelikud ja võimalik, et ka kavandatud kulud on alates 1. veebruarist 2020 järsult ja oluliselt kasvanud selliste riiklike meetmete tõttu, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, et tulla toime COVID-19 puhangu põhjustatud erandlike asjaoludega kaasneva otsese sotsiaal-majandusliku mõjuga.

2. Abisaavad liikmesriigid kasutavad finantsabi eelkõige lühendatud tööaja riiklike kavade või samalaadsete meetmete ning vajaduse korral asjakohaste tervisemeetmete toetamiseks.

Artikkel 4

Finantsabi vormid

Liidu finantsabi antakse asjaomasele liikmesriigile laenu vormis. Sel eesmärgil ja kooskõlas artikli 6 lõike 1 kohaselt vastu võetud nõukogu rakendusotsusega on komisjonil õigus võtta kõige sobivamal ajal liidu nimel laenu kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt, et optimeerida rahastamiskulusid ja säilitada turgudel oma maine liidu emitendina.

Artikkel 5

Finantsabi maksimumsumma

Finantsabi maksimumsumma kõigi liikmesriikide jaoks ei ole suurem kui 100 000 000 000 eurot.

Artikkel 6

Finantsabi taotlemise kord

1. Finantsabi tehakse kättesaadavaks nõukogu rakendusotsusega, mis võetakse vastu komisjoni ettepaneku alusel.

2. Enne nõukogule ettepaneku esitamist konsulteerib komisjon põhjendamatu viivituseta asjaomase liikmesriigiga, et veenduda, kas lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmete ning vajaduse korral asjakohaste tervisemeetmetega otseselt seotud tegelikud ja võimalik, et ka kavandatud avaliku sektori kulud on finantsabi taotlenud liikmesriigis COVID-19 puhanguga seotud erandlike asjaolude tõttu järsult ja oluliselt kasvanud. Selleks esitab asjaomane liikmesriik komisjonile vajalikud tõendid. Lisaks kontrollib komisjon, kas artiklis 9 osutatud usaldatavusnõuded on täidetud.

3. Lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsuses esitatakse järgmine teave:

a)	laenusumma, maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg, hinnakujundusvalem, osamaksete maksimaalne arv, laenu kasutusse võtmise tähtaeg ja muud finantsabi andmiseks vajalikud üksikasjalikud reeglid;

b)	hinnang selle kohta, kas liikmesriik vastab artiklis 3 sätestatud tingimustele; ning

c)	riiklike lühendatud tööaja kavade või samalaadsete meetmete ning samuti vastavalt vajadusele asjaomaste tervisemeetmete kirjeldus, mida võidakse rahastada.

4. Lõikes 1 osutatud rakendusotsuse vastuvõtmisel võtab nõukogu arvesse taotleva liikmesriigi olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt käesolevale määrusele teiste liikmesriikide poolt juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

Artikkel 7

Rahastu raames antud laenu väljamaksmine

Rahastu raames antud laen („laen“) makstakse välja osamaksetena.

Artikkel 8

Laenutehingud

1. Rahastu raames tehtavad laenutehingud toimuvad eurodes.

2. Laenu tunnused lepitakse kokku abisaava liikmesriigi ja komisjoni vahelises laenulepingus („laenuleping“). See leping sisaldab määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220 lõikes 5 ettenähtud sätteid.

3. Abisaava liikmesriigi taotlusel ja kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist, võib komisjon oma esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või vastavad rahastamistingimused restruktureerida.

4. Lõikes 3 osutatud refinantseerimisest või restruktureerimisest teavitatakse majandus- ja rahanduskomiteed.

Artikkel 9

Laenuportfelli suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded

1. Neile kolmele liikmesriigile antavate laenude summa, kelle arvele jääb suurim osa kõigist antud laenudest, ei tohi ületada 60 protsenti artiklis 5 osutatud maksimumsummast.

2. Liidu poolt konkreetsel aastal tasumisele kuuluvad summad ei tohi olla suuremad kui 10 protsenti artiklis 5 osutatud maksimumsummast.

3. Vajaduse korral võib komisjon asjaomaseid liidu nimel võetud laene pikendada.

Artikkel 10

Laenude haldamine

1. Komisjon kehtestab koos Euroopa Keskpangaga laenude haldamiseks vajaliku korra.

2. Abisaav liikmesriik avab oma riigi keskpangas saadava finantsabi haldamiseks erikonto. Ta kannab ka tasumisele kuuluva laenulepingu põhisumma ja intressid üle kontole Euroopa Keskpankade Süsteemis 20 TARGET2 tööpäeva enne vastavat maksetähtpäeva.

Artikkel 11

Osalus rahastus liikmesriikide garantii vormis

1. Liikmesriigid võivad osaleda rahastus sellega, et annavad vastugarantii liidu kantavale riskile.

2. Liikmesriikide osalus toimub tagasivõetamatu, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritava garantii kujul.

3. Komisjon sõlmib osaleva liikmesriigiga lõikes 2 osutatud tagasivõetamatu, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritava garantii kohta lepingu. Sellistes lepingutes sätestatakse maksetingimused.

4. Liikmesriikide antud garantiid realiseeritakse proportsionaalselt iga liikmesriigi suhtelise osaga artikli 12 lõikes 1 osutatud liidu kogurahvatulust. Kui liikmesriik ei suuda garantiid täielikult või osaliselt õigeaegselt realiseerida, on komisjonil asjaomasele liikmesriigile vastava osa katmiseks õigus nõuda teiste liikmesriikide antud garantiide täiendavat realiseerimist. Garantiid realiseeritakse proportsionaalselt iga teise liikmesriigi suhtelise osaga artikli 12 lõikes 1 osutatud liidu kogurahvatulust, mida on kohandatud, võtmata arvesse asjaomase liikmesriigi suhtelist osa. Liikmesriigil, kes ei ole garantiid realiseerinud, säilib selle realiseerimise kohustus. Teiste liikmesriikide täiendav osalus makstakse tagasi summadest, mille komisjon on asjaomaselt liikmesriigilt sisse nõudnud. Liikmesriigi realiseeritud garantii piirdub igal juhul selle liikmesriigi poolt lõikes 3 osutatud lepingu alusel makstud garantii kogusummaga.

5. Enne liikmesriikide garantiide realiseerimist palutakse komisjonil liidu institutsioonina, kellele on vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 317 usaldatud liidu üldeelarve täitmine, oma äranägemisel ja ainuvastutusel hinnata, millises ulatuses kasutada maksete assigneeringute suhtes kohaldatava omavahendite ülemmäära piiresse jäävat varu komisjoni hinnangul kestlikus ulatuses, võttes muu hulgas arvesse liidu tingimuslike kohustuste kogusummat (sealhulgas määrusega (EÜ) nr 332/2002 loodud maksebilansi toetamise süsteemi raames) ja liidu üldeelarve jätkusuutlikkust. Kõnealune hindamine ei mõjuta lõike 2 alusel antud garantiide tagasivõetamatut, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritavat olemust. Garantiide realiseerimisel teavitab komisjon liikmesriike varu kasutamise ulatusest.

6. Lõikes 2 osutatud garantii realiseerimisest tulenevaid summasid käsitatakse rahastu sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõikele 5.

Artikkel 12

Rahastu kättesaadavus

1. Rahastu muutub kättesaadavaks alles pärast seda, kui kõik liikmesriigid on andnud rahastusse oma panuse vastavalt artikli 11 lõikele1 summas, mis moodustab vähemalt 25 % artiklis 5 osutatud maksimumsummast, tingimusel et iga liikmesriigi osaluse suhteline osakaal liikmesriikide osaluste kogusummas vastab liikmesriikide suhtelistele osakaaludele liidu summaarses kogurahvatulus vastavalt 27. novembril 2019 vastu võetud liidu 2020. aasta üldeelarve (4) tuludepoole A osa („Sissejuhatus ja üldeelarve rahastamine“) tabeli 3 veerule 1.

2. Komisjon annab nõukogule teada, kui rahastu muutub kättesaadavaks.

3. Rahastu kättesaadavusperiood, mille jooksul võib vastu võtta artikli 6 lõikes 1 osutatud otsuse, lõpeb 31. detsembril 2022.

4. Kui komisjon on artiklis 14 osutatud aruandes jõudnud järeldusele, et COVID-19 puhangust põhjustatud tõsised majandushäired, mille tõttu on vajalik artiklis 1 osutatud meetmete rahastamine, jätkuvad, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal otsustada pikendada lõikes 3 määratletud rahastu kättesaadavusperioodi iga kord veel kuue kuu võrra.

Artikkel 13

Kontroll ja auditeerimine

1. Laenuleping sisaldab määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220 lõikega 5 nõutavaid vajalikke sätteid kontrolli ja auditeerimise kohta.

2. Kui vastavalt artikli 3 lõikele 1 esitatud finantsabi taotlus põhineb täielikult või osaliselt kavandatud avaliku sektori kulutustel, teavitab toetatav liikmesriik iga kuue kuu järel komisjoni selliste kavandatud avaliku sektori kulutuste täitmisest.

Artikkel 14

Aruandlus

1. Kuue kuu jooksul pärast rahastu kättesaadavaks muutumist vastavalt artiklile 12 ning seejärel iga kuue kuu tagant määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 250 kontekstis, edastab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja rahanduskomiteele ning tööhõivekomiteele aruande finantsabi kasutamise kohta, sealhulgas kõnealuse rahastu tagasi maksmata nõuete ja kohaldatava tagasimaksegraafiku kohta ning käesoleva määruse kohaldamist põhjendavate erandlike asjaolude jätkumise kohta.

2. Vajaduse korral lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele ettepanek võtta vastu nõukogu rakendusotsus, millega pikendatakse rahastu kättesaadavusperioodi.

Artikkel 15

Kohaldamine

1. Käesolevat määrust ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes ega Ühendkuningriigis.

2. Käesolevas määruses sisalduvad viited liikmesriikidele ei hõlma Ühendkuningriiki.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. mai 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

G. GRLIĆ RADMAN

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(2) Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

(3) ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.

(4) Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve lõplik vastuvõtmine (EL, Euratom) 2020/227 (ELT L 57, 27.2.2020, lk 1).