NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/521,

14. aprill 2020,

millega aktiveeritakse määruse (EL) 2016/369 kohane erakorraline toetus ja muudetakse määruse sätteid, võttes arvesse COVID-19 puhangut

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 122 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	COVID-19 kriis, mille Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas pandeemiaks 11. märtsil 2020, on avaldanud liidu ühiskonnale ja majandusele ränka mõju ning sundinud liikmesriike võtma erakorralisi meetmeid.

(2)

Lisaks pandeemia majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule on kriis seadnud suure surve alla liikmesriikide tervishoiusüsteemid. Liikmesriigid seisavad silmitsi suurenenud nõudlusega eelkõige meditsiinivahendite ja -tarvete, selliste materjalide tootmisvõimsuse ning esmatähtsate avalike teenuste järele.

(3)

Vaja on kiireid ja mitmekülgseid meetmeid, mis võimaldaksid liidul tervikuna tegeleda kriisiga solidaarselt, arvestades viiruse kiirest levikust tingitud piiranguid. Eelkõige peaksid sellised meetmed aitama hoida inimelusid, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust kõikjal, kus see on praeguse COVID-19 kriisi tõttu vajalik.

(4)

COVID-19 puhangu laad ja tagajärjed on laiaulatuslikud ja piiriülesed ning nõuavad seetõttu terviklikku reageerimist. Meetmed, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (1) loodud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi („rescEU“) ja muude olemasolevate liidu õigusaktide raames, on piiratud ulatusega ega võimalda seetõttu piisavalt jõuliselt reageerida ega tõhusalt tegeleda COVID-19 kriisi ulatuslike tagajärgedega liidus.

(5)	Seepärast on vaja aktiveerida nõukogu määruses (EL) 2016/369 (2) sätestatud erakorraline toetus.

(6)

Selleks et võimaldada paindlikkust, mis on vajalik pikaajalise koordineeritud reageerimise tagamiseks sellistes ettenägematutes olukordades nagu COVID-19 kriis (näiteks meditsiinitarvete ja ravimite tarnimise, taastamismeetmete ning asjakohaste meditsiiniliste uuringute jaoks), on vaja tagada, et erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (3) artikli 114 lõike 2 esimesest lõigust saaks aktiveerimisperioodil võetud eelarvelisi kulukohustusi kasutada juriidiliste kohustuste võtmiseks kogu aktiveerimisperioodi jooksul. See ei tohiks piirata kohustust katta ka kulud, mis on seotud vastavate juriidiliste kohustustega, mis on võetud pärast aktiveerimisperioodi kooskõlas kõnealuses lõigus sätestatud n+1 reegliga. Selliste juriidiliste kohustustega seotud kulud peaksid olema rahastamiskõlblikud kogu nende täitmise aja jooksul.

(7)	Selleks et tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine ja võrdsed tingimused, tuleb võimaldada ka kulude tagasiulatuvat rahastamiskõlblikkust alates erakorralise toetuse aktiveerimise kuupäevast, sealhulgas juba lõpuleviidud meetmete puhul, tingimusel et need on alanud pärast kõnealust kuupäeva.

(8)	Selleks et määruses (EL) 2016/369 sätestatud erakorraline toetus vastaks subsidiaarsuse põhimõttele, peaks selle otstarve muudest liidu vahenditest antava abi suhtes olema rangelt täiendav.

(9)

COVID-19 kriisi käigus on selgunud, et on vaja laiendada määruse (EL) 2016/369 kohaldamisala, et rahastada kulusid, mis on seotud vajadusega kiiresti soetada meditsiinivahendeid ja -materjale, nagu hingamisaparaadid ja kaitsevahendid ning testimiseks vajalikud kemikaalid, ning töötada välja, toota ja turustada ravimeid ning muid vahendeid ja materjale. Samuti peaks olema võimalik rahastada meetmeid, millega toetatakse meditsiinitoodetele kasutusloa saamiseks vajalikke samme.

(10)

Selleks et leevendada teravat survet, mida raskused oluliste avalike teenuste pakkumisel avaldavad meditsiinitöötajatele ja riikide ressurssidele, ning säilitada tervishoiusüsteemi töövõime, tuleks rahaliselt või korralduslike vahenditega toetada meditsiinipersonali ajutist suurendamist ja vahetust ning teistest liikmesriikidest pärit patsientide ravi.

(11)	Rahaline toetus peaks katma ka tervishoiu- ja logistikaspetsialistide koolituse, millel käsitletakse tervishoiutoodete võltsimise vastast võitlust.

(12)

Pidades silmas COVID-19 ulatuslikke tagajärgi, on vaja kiiresti ja mitmekülgselt kaasata kõiki asjaomaseid partnereid, sealhulgas avaliku sektori asutusi, avaliku ja erasektori esmatasandi ja haiglaravi pakkujaid ning hooldekodusid. Vaja on võtta meetmeid, et leevendada survet tervishoiutaristule ja toetada haavatavaid rühmi.

(13)	Tarneprobleemide lahendamiseks tuleks toetada selliste oluliste meditsiinitoodete nagu ravimid, diagnostilised testid, laboritarbed ja kaitsevahendid tootmisvõimsust ning nende toodete varude hoidmiseks tuleks ette näha rahalised vahendid.

(14)	Rahaliste ja/või korralduslike vahenditega tuleks toetada täiendavate või alternatiivsete katsemeetodite väljatöötamist suutlikkuse suurendamiseks, ning asjakohaseid meditsiinilisi uuringuid.

(15)

Kaupade või teenuste ostmisel hädaolukorras seisavad liikmesriikide avaliku sektori hankijad silmitsi märkimisväärsete õiguslike ja praktiliste raskustega. Selleks et avaliku sektori hankijad saaksid siseturu potentsiaali mastaabisäästu kaudu ning riski ja kasu jagamise teel maksimaalset ära kasutada, on äärmiselt oluline laiendada komisjoni võimalusi osta kaupu või teenuseid liikmesriikide nimel. Komisjonil peaks olema võimalik korraldada asjakohaseid hankemenetlusi. Kui hankemenetluse teatavat osa, näiteks minikonkurssi raamlepingu alusel või individuaalsete hankelepingute sõlmimist dünaamilise hankesüsteemi alusel, viib läbi liikmesriigi avaliku sektori hankija, vastutaks sama avaliku sektori hankija menetluse nende osade eest, mida ta läbi viib.

(16)	Hädaolukordades, kui on vaja korraldada komisjoni ja ühe või mitme liikmesriigi avaliku sektori hankija ühishange, peaks liikmesriikidel olema võimalik täies ulatuses omandada, rentida või liisida ühiselt hangitud vahendeid.

(17)	Komisjonil peaks olema lubatud osta ja varuda tooteid ja teenuseid, sealhulgas renditavaid, ning neid liikmesriikidele või komisjoni valitud partnerorganisatsioonidele edasi müüa või annetada.

(18)	Määrust (EL) 2016/369 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(19)

Liikmesriigid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL (4) artiklis 5 osutatud ühishanke lepingu osalistena teatanud oma nõusolekust lisada nimetatud artikli kohased käimasolevad ühised hankemenetlused käesoleva määrusega kehtestatud kiirendatud hankemenetluste hulka selles sätestatud tingimustel. Hangitavate meditsiiniliste vastumeetmete liigi ja nende vastumeetmete liikmesriikidele jaotamise otsustamisel tuleks järgida kõnealuste käimasolevate menetluste käigus saavutatud kokkuleppeid.

(20)

Käesoleva määruse kohaldamisel korraldatud hankemenetlustest tulenevate lepingute viivitamatu sõlmimine ja täitmine on põhjendatud, kuna praegune tervishoiukriis on äärmiselt pakiline. Sel konkreetsel eesmärgil on vaja lubada määruse (EL, Euratom) 2018/1046 ja otsuse nr 1082/2013/EL erisätetest erandeid, mille avaliku sektori hankija nõuetekohaselt dokumenteerib. Kõnealuste hankemenetluste kohaste meditsiiniliste vastumeetmete jaotamisel tuleks järgida jaotuskvooti, milles liikmesriigid võivad olla kokku leppinud. EMP riigid, kes on kirjutanud alla ühishanke lepingule, võivad nõustuda sellega, et nende osalemise suhtes ELi juhitavates meditsiiniliste vastumeetmete hangetes kohaldatakse vastavalt vajadusele käesolevas määruses sätestatud reegleid ja tingimusi. Kuna need erandid võetakse kasutusele praeguse COVID-19 kriisi tagajärjel, peaksid need olema ajutised ning neid tuleks kohaldada samal ajavahemikul, mil vastavalt käesolevale määrusele on aktiveeritud erakorraline toetus.

(21)

Kõnealuste meetmete täielik potentsiaal saavutatakse üksnes juhul, kui kiirendatud ühishangetega hangitud meditsiinilised vastumeetmed jõuavad liikmesriikide tervishoiusüsteemi viivitamata. Liikmesriigid peaksid seega tagama oluliste transpordivoogude liikumise, eriti selleks määratud eelisläbipääsude ehk roheliste koridoride kaudu piiriületuspunktides, kogu üleeuroopalises transpordivõrgus (TEN-T) ning hõlbustama lennutranspordi lastitoiminguid COVID-19 puhangu ajal. Vajaduse korral tuleks kasutada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi transpordiressursse. Sel konkreetsel eesmärgil on vaja sätestada erandid otsuse nr 1313/2013/EL artikli 1 lõikest 6.

(22)	Võttes arvesse COVID-19 kriisiga seotud olukorda, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti.

(23)	Selleks et tagada kõikide liikmesriikide võrdne kohtlemine ja võrdsed tingimused ning määruse kohaldatavus olenemata haiguspuhangu esinemise ajast konkreetses liikmesriigis, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. veebruarist 2020,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Aktiveeritakse määruse (EL) 2016/369 kohane erakorraline toetus, et rahastada COVID-19 pandeemiaga tegelemiseks vajalikke kulutusi ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. jaanuarini 2022.

Artikkel 2

Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 114 lõike 2 esimesest lõigust katavad määruse (EL) 2016/369 kohase toetuse kulude aluseks olevad üldised eelarvelised kulukohustused käesoleva määruse artiklis 1 osutatud aktiveerimisperioodi jooksul võetud vastavate juriidiliste kohustuste kogukulud, ilma et see piiraks kohustust katta ka kulud, mis on seotud vastavate juriidiliste kohustustega, mis on võetud pärast aktiveerimisperioodi kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 114 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud n+1 reegliga.

Kulutused on rahastamiskõlblikud alates artiklis 1 osutatud erakorralise toetuse aktiveerimise kuupäevast.

Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 193 lõikest 3 võib toetust anda meetmetele, mis on enne 15. aprilli 2020 juba lõpetatud, tingimusel et meetmed algasid pärast käesoleva määruse artiklis 1 osutatud aktiveerimiskuupäeva.

Artikkel 3

Määrust (EL) 2016/369 muudetakse järgmiselt.

Artiklid 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 3

Rahastamiskõlblikud meetmed

1. Käesoleva määruse alusel antava erakorralise toetusega pakutakse vajaduspõhist erakorralist abi, mis täiendab mõjutatud liikmesriikide meetmeid, mille eesmärk on hoida inimelusid, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust, alati, kui selleks artikli 1 lõikes 1 osutatud katastroofi tulemusel vajadus tekib. Ilma et see piiraks artikli 2 lõikes 1 osutatud aktiveerimisperioodi kohaldamist, võib erakorralist toetust anda ka selleks, et rahuldada pärast katastroofi ilmnevaid vajadusi või vältida selle taaspuhkemist.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erakorraline toetus võib hõlmata humanitaarabi meetmeid, mida saab vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/96 artiklitele 2, 3 ja 4 rahastada liidu vahenditest, ning võib seetõttu sisaldada abi või hädaabi ja vajaduse korral kaitseoperatsioone, et päästa ja hoida inimelusid katastroofides või vahetult nende järel. Seda toetust võib kasutada ka mis tahes muude kulude rahastamiseks, mis on otseselt seotud käesoleva määruse kohase erakorralise toetuse rakendamisega. Eelkõige võib erakorralist toetust kasutada lisas sätestatud meetmete rahastamiseks.

3. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, antakse ja rakendatakse käesoleva määruse kohast erakorralist toetust kooskõlas humanitaarabi aluspõhimõtetega, nagu humaansus, neutraalsus, erapooletus ja sõltumatus.

4. Lõikes 2 osutatud meetmeid võtavad komisjon või tema valitud partnerorganisatsioonid. Komisjon võib eelkõige valida partnerorganisatsioonideks valitsusväliseid organisatsioone, liikmesriikide spetsialiseeritud asutusi, riigiasutusi ja muid avalik-õiguslikke asutusi, rahvusvahelisi organisatsioone ja nende allasutusi ning, kui see on meetme rakendamiseks kohane ja vajalik, muid organisatsioone ja üksusi, kellel on vajalikud eriteadmised või kes tegutsevad katastroofiabi seisukohalt olulistes sektorites, nagu erasektori teenuseosutajad, vahendite tootjad ning teadlased ja teadusasutused. Seejuures jätkab komisjon tihedat koostööd mõjutatud liikmesriigiga.

Artikkel 4

Rahalise abi vormid ja rakenduskord

1. Komisjon rakendab liidu rahalist toetust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (*1). Käesoleva määruse kohaseid toetusmeetmeid rahastatakse liidu vahenditest eelkõige eelarve otsese või kaudse täitmise kaudu kooskõlas nimetatud määruse artikli 62 lõike 1 punktiga a või c.

2. Käesoleva määruse alusel antavat erakorralist toetust rahastatakse liidu üldeelarvest ning liikmesriikide ja muude avalik-õiguslike või erasektori abiandjate võimalikust rahalisest panusest kui sihtotstarbelisest välistulust vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõikele 5.

3. Käesoleva määruse alusel võetavate, eelarve otsese täitmise teel rakendatavate toetusmeetmete rahastamist liidu vahenditest võib komisjon pakkuda otse, ilma konkursi korraldamiseta, kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 195. Selleks võib komisjon sõlmida partnerluse raamlepinguid või tugineda olemasolevatele partnerluse raamlepingutele, mis on sõlmitud määruse (EÜ) nr 1257/96 kohaselt.

4. Kui komisjon rakendab erakorralise toetuse meetmeid valitsusväliste organisatsioonide kaudu, loetakse finants- ja tegevussuutlikkuse kriteeriumid täidetuks, kui asjaomase organisatsiooni ja komisjoni vahel on sõlmitud määruse (EÜ) nr 1257/96 kohane partnerluse raamleping.

5. Käesoleva määruse kohast erakorralist toetust võib anda järgmises vormis:

a)	määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 165 lõikes 2 osutatud ühishange, mis korraldatakse koos liikmesriikidega ja mille puhul liikmesriigid võivad täies ulatuses omandada, rentida või liisida ühiselt hangitud vahendid;

b)	hanked, mida komisjon korraldab liikmesriikide nimel komisjoni ja liikmesriikide vahelise kokkuleppe alusel;

c)	hanked, mida komisjon korraldab hulgikauplejana selliselt, et ostab või varub kaupu või teenuseid, sealhulgas renditavaid, ning müüb need edasi või annetab liikmesriikidele või komisjoni valitud partnerorganisatsioonidele.

6. Lõike 5 punktis b osutatud hankemenetluse korral sõlmib sellest tulenevad lepingud kas:

a)	komisjon, millisel juhul teenuseid osutatakse või kaupu tarnitakse liikmesriikidele või komisjoni valitud partnerorganisatsioonidele;

b)	või osalevad liikmesriigid, millisel juhul omandavad, rendivad või liisivad nad otse vahendid, mille komisjon on neile hankinud.

7. Lõike 5 punktides b ja c osutatud hankemenetluste korral järgib komisjon määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 komisjoni hangete suhtes sätestatud norme.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).“"

Artikli 5 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Liidu vahenditest võib rahastada kõiki otseseid kulusid, mis on vajalikud artiklis 3 sätestatud rahastamiskõlblike meetmete rakendamiseks, sealhulgas kaupade ja teenuste ostmist, ettevalmistamist, kogumist, transporti, ladustamist ja jaotamist kõnealuste meetmete raames, samuti selliste meetmete või projektide investeerimiskulusid, mis on otseselt seotud käesoleva määruse kohaselt aktiveeritud erakorralise toetuse eesmärkide saavutamisega.“

2. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 võib katta ka partnerorganisatsioonide kaudseid kulusid.“

Lisatakse järgmine lisa:

„LISA

Rahastamiskõlblikud meetmed

Ulatusliku mõjuga pandeemia korral võib rahastada meetmeid, mis aitavad

a)	suurendada ajutiselt meditsiinipersonali, korraldada meditsiinitöötajate vahetust, võtta vastu välisriikide patsiente või pakkuda muud liiki vastastikust toetust;

b)	võtta kasutusele ajutisi tervishoiurajatisi ja laiendada ajutiselt olemasolevaid, et leevendada survet olemasolevatele struktuuridele ja suurendada üldist tervishoiusuutlikkust;

c)	toetada meditsiiniliste testide laiaulatuslikku kasutamist ning valmistada ette vajalikke teaduslikke testimisstrateegiaid ja -protokolle;

d)	luua ajutisi karantiinirajatisi ja kohaldada muid asjakohaseid meetmeid liidu piiridel;

e)	töötada välja, toota või osta ja turustada meditsiinitooteid;

f)	suurendada või ümber korraldada punktis e osutatud meditsiinitoodete tootmisvõimsusi, et lahendada tarnedefitsiidi probleemi;

g)	hoida punktis e osutatud meditsiinitoodete varusid ja neid kõrvaldada;

h)	toetada samme, mida on vaja punktis e osutatud meditsiinitoodetele kasutusloa saamiseks, kui see on nõutav;

i)	töötada välja asjakohaseid meetodeid pandeemia leviku ja selle vastu võitlemiseks võetud meetmete tulemuste jälgimiseks;

j)	korraldada võimalike ravimeetodite või diagnostika sihtotstarbelisi kliinilisi uuringuid kooskõlas liidu tasandil kokku lepitud uuringustandarditega;

k)	teaduslikult valideerida meditsiinitooteid, sealhulgas võimalikke uusi testimismeetodeid.

Loetelu ei ole ammendav.

Artikkel 4

1. Erandina otsuse nr 1313/2013/EL artikli 1 lõikest 6 võib seoses hangetega ning meditsiiniliste vastumeetmete tarnimisega käesolevas määruses sätestatud menetluste kohaselt kasutada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kogu suutlikkust.

2. Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 172 lõikest 1 on avaliku sektori hankijatel õigus nõuda kaupade või teenuste tarnimist alates kuupäevast, mil saadetakse käesoleva määruse kohaldamisel korraldatud hankemenetlusest tulenevate lepingute kavandid. Lepingute kavandid saadetakse hiljemalt 24 tundi pärast lepingute sõlmimist.

3. Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 172 lõikest 2 võib komisjon muuta käesoleva artikli lõikes 2 osutatud lepinguid, kui seda on vaja praeguse tervishoiukriisi arenguga kohanemiseks.

4. Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 I lisa 1. peatüki 2. jao punktist 30 ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud lepingute sõlmimise eesmärgil võib eelarvevahendite käsutaja liita hindamisaruande sisu ja lepingu sõlmimise otsuse üheks dokumendiks ning selle allkirjastada. Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 I lisa 1. peatüki 2. jao punktis 30.1 osutatud elektroonilise allkirja ning hilisemate lepingute allkirjad võib asendada turvalise e-kirja teel saadetava kinnitusega või lihtsalt skaneeritud allkirjaga.

5. Asjakohasel juhul kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 1–4 sätestatud erandeid ning otsuse nr 1082/2013/EL artiklis 5 osutatud ühishanke lepingu sõlmimisel tehtavaid erandeid kõikide käesoleva määrus jõustumise ajal uute või käimasolevate meditsiinilisi vastumeetmeid puudutavate hankemenetluste suhtes, eesmärgiga sõlmida hinnatud pakkumuste alusel lepingud 24 tunni jooksul.

6. Käesolevas artiklis sätestatud erandeid kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2022.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. veebruarist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. aprill 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

G. GRLIĆ RADMAN

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(2) Nõukogu 15. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/369 erakorralise toetuse andmise kohta liidus (ELT L 70, 16.3.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).