(1)

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (1) tunnustatakse põhiõigustena õigust haridusele ning õigust saada kutseõpet ja täienduskoolitust; ÜRO kestliku arengu eesmärkides nähakse ette, et 2030. aastaks on kõigil naistel ja meestel võrdne juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele tehnika-, kutse- ja kolmanda taseme haridusele, sealhulgas ülikooliharidusele, ning et tööhõive, inimväärsete töökohtade ja ettevõtluse jaoks asjakohaste oskustega, sealhulgas tehniliste ja kutseoskustega noorte ja täiskasvanute arv suureneb märkimisväärselt.

(2)

17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas (2) on esitatud mitu põhimõtet õiglaste ja hästi toimivate tööturgude ja sotsiaalhoolekandesüsteemide toetamiseks, sealhulgas 1. põhimõte, mis käsitleb õigust kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, ning 4. põhimõte, mis käsitleb tööhõive aktiivset toetamist.

(3)

Kvaliteetsed ja uuenduslikud kutsehariduse süsteemid annavad inimestele tööks, isiklikuks arenguks ja kodakondsuseks vajalikud oskused, mis aitavad neil kohaneda kaksiküleminekuga digi- ja rohemajandusele ning seda üleminekut ellu viia, samuti oskused tulla toime hädaolukordade ja majandusšokkidega nii, et samal ajal toetatakse ka majanduskasvu ja sotsiaalset sidusust. Seeläbi võimaldatakse inimestel omandada oskused, mis aitavad neil saada või luua tööturul nõutavaid töökohti.

(4)

Tõhus kutsehariduse poliitika on väga oluline, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 145 sätestatud eesmärk edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muutustele reageerivaid tööturge.

(5)

Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (3) on Euroopa uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta majandust ja ühiskonda ning suunata need jätkusuutlikumale teele. Koolidel, koolitusasutustel ja ülikoolidel on head võimalused õpilaste, lastevanemate, ettevõtjate ja laiema kogukonnaga dialoogi pidamiseks muutuste üle, mida on vaja edukaks üleminekuks. Roheüleminekust kasu saamiseks on vaja ennetavat täiendus- ja ümberõpet.

(6)

Komisjoni teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (4) rõhutatakse vajadust seada oskused, tööalane konkurentsivõime ja inimkapital kesksele kohale; seda tehakse jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava Euroopa oskuste tegevuskava (5) abil, mida täiendab kutseharidust käsitleva nõukogu soovituse ettepanek. Samuti antakse selles teada edasisest tööst Euroopa haridusruumiga ning koos liikmesriikidega kehtestatavast uuest hariduse ja koolituse valdkonna koostöö raamistikust.

(7)

Komisjoni teatises „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (6) kutsutakse üles võtma otsustavaid meetmeid, et muuta elukestev õpe kõigi jaoks reaalsuseks ning tagada, et haridus ja koolitus peaksid kaksiküleminekuga sammu ja aitaksid seda ellu viia. Samuti kutsutakse teatises kõrghariduse ning kutsehariduse pakkujaid üles tooma tööturule rohkem teadlasi, insenere ja tehnikuid. Uues ringmajanduse tegevuskavas (7) ja ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 (8) rõhutatakse oskuste keskset rolli üleminekul rohelisele ja puhtale majandusele.

(8)

Komisjoni teatises „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (9) rõhutatakse, et kvalifitseeritud töötajate ja kogenud juhtide puudus on muutunud peamiseks probleemiks veerandile ELi mikro-, väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) ning et kvalifitseeritud töötajate puudus on suurim takistus uute investeeringute tegemisel kogu ELis. Kutseharidus on VKEde jaoks eriti oluline, et tagada nende tööjõu vajalikud oskused.

(9)

Komisjoni teatises „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025“ (10) tõstetakse esile kutsehariduse tähtsust naiste ja meeste jaoks, et tagada sooline tasakaal kutsealadel, millel valitseb traditsiooniliselt kas meeste või naiste ülekaal, ja aidata kaasa soostereotüüpide kaotamisele.

(10)

Komisjoni teatises „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ (11) on esitatud julge ja ulatuslik kava Euroopa majanduse taastamiseks, mis põhineb erakorralisel Euroopa majanduse taasterahastul „NextGenerationEU“ ja tugevdatud mitmeaastasel finantsraamistikul aastateks 2021–2027. See kava põhineb solidaarsusel ja õiglusel ning on tihedalt seotud liidu ühiste põhimõtete ja väärtustega. Kavaga nähakse ette, kuidas anda Euroopa majandusele hoogu, edendada rohe- ja digiüleminekut ning muuta majandus tulevaste põlvkondade jaoks õiglasemaks, vastupidavamaks ja jätkusuutlikumaks.

(11)

Alates 2013. aastast on noortegarantii (12) raames aidatud noortel siseneda tööturule. Selleks pakutakse neile nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või kooli lõpetamist kvaliteetset töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikavõimalust. Kutseharidus on olnud tulemuslik vahend tõrjutuse ohus olevate noorte tööturule siirdumise sujuvamaks muutmisel. Tulevikus võib atraktiivsel ja tööturu vajadustele vastaval kutseharidusel, eelkõige õpipoisiõppel, olla noortegarantii raames veelgi suurem roll, et hoida ära noorte töötuks jäämist ja valmistada neid ette tulevasteks võimalusteks tööturul, eelkõige rohe- ja digiülemineku raames.

(12)

Komisjoni ettepanekuga Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta soovitakse tagada haridussüsteemi parem vastavus tööturu vajadustele ning kõigi võrdne juurdepääs elukestva õppe võimalustele täiendus- ja ümberõppe kaudu.

(13)

Komisjoni ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013, nähakse ette, et tuleks säilitada 2014.–2020. aasta programmi integreeritus – programm hõlmab õppimist igas kontekstis (st formaalset, mitteformaalset ja informaalset õppimist) ja kõikidel eluetappidel, et edendada paindlikke õppimisvõimalusi, et inimesed saaksid arendada 21. sajandi probleemide lahendamiseks vajalikke pädevusi.

(14)

Käesolev soovitus tugineb mitmele Euroopa tasandil välja töötatud haridus-, koolitus- ja oskuste valdkonna algatusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud I lisas, ning täiendab jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetavat Euroopa oskuste tegevuskava, ajakohastatud digiõppe tegevuskava, Euroopa haridusruumi ning hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilist raamistikku.

(15)

Käesoleva soovitusega püütakse viia ellu Euroopa haridusruumi eesmärki luua tõeline Euroopa õpperuum, kus piirid ei ole takistuseks kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele ning millega püütakse kõrvaldada kooli lõpetamisel ja kõrghariduse omandamisel saadud kvalifikatsioonide ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite tunnustamise takistused, samuti teha tööd koolituse ja elukestva õppe tulemuste sujuvama piiriülese valideerimise saavutamiseks.

(16)

Tuginedes Euroopa kutsehariduse tõhustatud koostöö prioriteetidele (Kopenhaageni protsess), mis võeti vastu nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsiooniga, (13) olid kvaliteetse ja paindliku kutsehariduse ning riikidevahelise õpirände eesmärgid jätkuvalt kesksel kohal kutsehariduse ajakohastamise üldises visioonis, mille määrasid kindlaks vastutavad ministrid 2010. aastal Brugge kommünikees.

(17)

Kutsehariduse eest vastutavad ministrid leppisid 22. juuni 2015. aasta Riia järeldustes kokku kõnealuse visiooni elluviimise toetamise prioriteetides, mis on lisatud hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamist käsitlevasse nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruandesse (14) ning Euroopa 2016. aasta uude oskuste tegevuskavasse, (15) millega anti liidu kutsehariduse poliitikale veelgi tugevamat hoogu, pöörates rohkem tähelepanu atraktiivsusele ja kvaliteedile.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitusega Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQAVET) loomise kohta kutsehariduse valdkonnas (16) kehtestati võrdlusraamistik, et toetada liikmesriike nende kutsehariduse süsteemide kvaliteedi parandamisel ning aidata kutsehariduse poliitika arendamisel suurendada läbipaistvust liikmesriikide vahel. Kümne rakendamisaasta jooksul on EQAVET soodustanud riiklike kvaliteedi tagamise süsteemide reforme, kuid ei ole oluliselt aidanud muuta kvaliteeditagamise korraldust läbipaistvamaks. Lisaks on EQAVETi raamistikku kasutatud peamiselt koolipõhises esmakutseõppes. Seetõttu tuleks EQAVETi 2009. aasta raamistik lõimida käesolevasse soovitusse ning lisada tuleks elemendid, millega kõrvaldada selle rakendamise puudujäägid, mis on seotud õpiväljundite kvaliteedi, sertifitseerimise ja hindamise, sidusrühmadega konsulteerimise, õpetajate ja koolitajate rolli ning töökohapõhise õppega, samuti kutsehariduse paindlikkusega. Selleks et parandada vastastikust õppimist, muuta kutsehariduse pakkumise kvaliteedi tagamise korraldus läbipaistvamaks ja järjepidevamaks ning tugevdada vastastikust usaldust ELi liikmesriikide vahel, tuleks võtta ELis kasutusele kvaliteeditagamise vastastikune hindamine süsteemi tasandil.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituses Euroopa kutsehariduse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta (17) seati eesmärgiks parandada õpiväljundite tunnustamist, koondamist ja ülekandmist, toetada õpirännet ja elukestvat õpet ning luua ELi kutsehariduse arvestuspunktide süsteem. ECVET on kümne rakendamisaasta jooksul õpiväljundite kasutamise ja dokumenteerimise kaudu aidanud oluliselt parandada õpirände kvaliteeti. ECVETi punktide põhimõtet aga ei ole üldiselt kasutatud ning ECVET ei ole viinud Euroopa kutsehariduse ainepunktide süsteemi väljatöötamiseni. Seetõttu peaks käesolev nõukogu soovitus sisaldama ECVETi peamisi paindlikkusega seotud põhimõtteid (nt õpiväljundite ühikud). ECVETi vahendeid (nt koolitusleping ja vastastikuse mõistmise memorandum), millega toetatakse kutseõppijate õpirännet, tuleb edasi arendada muude ELi vahendite, näiteks programmi „Erasmus+“ kaudu toetatavate vahendite raames. Keskharidusjärgsete ja kolmanda taseme kutsekvalifikatsioonide puhul võib rakendada juba kasutusel olevat Euroopa ainepunktisüsteemi.

(20)

Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovituses kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (18) on kindlaks määratud 14 põhikriteeriumi, mida liikmesriigid ja sidusrühmad peaksid kasutama, et arendada kvaliteetset ja tõhusat õpipoisiõpet, millega tagatakse nii tööga seotud oskuste arendamine kui ka õpipoiste isiklik areng.

(21)

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (CEDEFOP), kes jälgib 22. juuni 2015. aasta Riia järeldustes kokkulepitud prioriteetide täitmist, osutab mitmele valdkonnale, kus riigid on teinud edusamme kutsehariduse ajakohastamisel, eelkõige seoses õpipoisiõppe ja töökohapõhise õppega, kvaliteedi tagamisega, oskuste prognoosimise mehhanismide ja sotsiaalpartnereid kaasavate nõuandvate organite loomisega, mis on suurendanud tulemuslikkust ja paindlikkust ning viimasel ajal veelgi rohkem keskendumist digioskustele. Võttes arvesse rohe- ja digiüleminekut, on siiski vaja märkimisväärselt laiendada ja parandada kutsehariduse pakkumist noortele ja täiskasvanutele ning samal ajal muuta ka esmakutseõpe atraktiivsemaks ja kvaliteetsemaks.

(22)

Paljudes riikides on loodud algatused kutsehariduse tipptaseme edendamiseks ning kutsehariduse paremaks sidumiseks innovatsiooni ja oskuste ökosüsteemidega. Nendele näidetele tuginedes katsetatakse kutsehariduse tippkeskuste kontseptsiooni, et neist keskustest saaksid spetsiifilistes valdkondades pakutavas koolituses nii esmaõppes kui ka täiendus- ja ümberõppes maailmatasemel võrdlusalused.

(23)

2018. aasta detsembris vastu võetud kutsehariduse tulevikku käsitlevas arvamuses esitas kutseõppe nõuandekomitee visiooni tipptasemel, kaasavast ja elukestvast kutseharidusest, mis vastab majanduslikest, tehnoloogilistest ja ühiskondlikest muutustest tingitud tulevikuvajadustele. Arvamuses kutsuti komisjoni üles koostama ettepanekut, et ühtlustada ja konsolideerida ELi kutsehariduse poliitika raamistik, selle juhtimine ja olemasolevad vahendid nõukogu üldise soovituse vormis.

(24)

Kuna käesolev soovitus ei ole siduv, järgitakse selles subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning soovitust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa õigusega ning liikmesriikide õiguse ja tavadega. Eelkõige ei piira käesolev soovitus direktiivi 2005/36/EÜ (19) (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2013/55/EL) (20) ja selles sätestatud automaatse tunnustamise korra kohaldamist.

Võttes arvesse mõiste „kutseharidus“ järgmist määratlust:

Käesoleva soovituse rakendamisel käsitatakse kutseharidusena haridust, mille eesmärk on tagada noortele ja täiskasvanutele teadmised, oskused ja pädevused, mis on vajalikud konkreetsetes ametites või laiemalt tööturul (21). Seda võib pakkuda formaalses ja mitteformaalses keskkonnas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kõigil tasemetel, sealhulgas vajaduse korral kolmanda taseme hariduses.

a)

töötada selle nimel, et rakendada kutsehariduse poliitikat, millega:

b)

võtta meetmeid ja teha investeeringuid selle poliitika elluviimiseks kooskõlas allpool punktides 1–21 esitatud põhimõtetega ning

c)

töötada selle nimel, et saavutada 2025. aastaks järgmised asjakohaste Euroopa jälgimisraamistike osaks olevad ELi tasandi eesmärgid, (22) sealhulgas hariduse ja koolituse ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitika valdkonnas:

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

Toetama jätkusuutlikke partnerlusi kutsehariduse juhtimiseks vastavalt siseriiklikule kontekstile ning vajaduse korral avaliku ja erasektori partnerluste kaudu; kaasama sotsiaalpartnereid ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas kutseharidusasutused, tööstusharud ja igas suuruses ettevõtted, avalikud ja erasektori tööturuasutused, kutseõpetajad ja praktikajuhendajad ning nende esindajad, sellised katusorganisatsioonid nagu tööstus-, kaubandus- ja käsitöökojad ning kutse- ja valdkondlikud organisatsioonid, noortegarantii riiklikud koordinaatorid, ESF ja muud ELi algatused, infotehnoloogia sektor, kutsehariduse tippkeskused, klastrid, õppijate ja lapsevanemate organisatsioonid, samuti kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused; edendama selliseid partnerlussuhteid piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil.

23.

Kasutama võimalikult hästi ära Euroopa läbipaistvusvahendeid, nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS), Europass ning oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator (ESCO), hõlbustama kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatset vastastikust tunnustamist, (36) võimaldama õppijatel kasutada Europassi mitmesuguseid võimalusi (nt oma kogemuste, oskuste ja kvalifikatsioonide registreerimine veebipõhises profiilis, mille abil võib saada karjäärinõustamist, õpirändekogemusi, digitaalselt allkirjastatud tunnistusi, samuti saada soovitusi ja otsida teavet õppimis- ja töövõimaluste, kvalifikatsioonide, valideerimise, tunnustamise kohta).

24.

Kasutama võimalikult hästi ära Euroopa Liidu fonde ja vahendeid, millega toetatakse kutsehariduse reforme ja/või investeeringuid, sealhulgas digitaliseerimise ja keskkonnasäästlikkuse valdkonnas, näiteks Next Generation EU (taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, REACT-EU), Euroopa Sotsiaalfond+, TERA, Euroopa Regionaalarengu Fond, InvestEU, Erasmus+, programm „Euroopa horisont“, Interreg, programm „Digitaalne Euroopa“, õiglase ülemineku mehhanism ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning moderniseerimisfond; soodustama nii avaliku kui ka erasektori lisainvesteeringute tegemist kutseharidusse.

25.

Määrama asjakohasele kehtivale riiklikule korrale ja finantsraamistikule tuginedes 18 kuu jooksul pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist kindlaks soovituse rakendamiseks riigi tasandil võetavad meetmed ja jälgima nende rakendamist, sealhulgas eraldades piisavalt riigi vahendeid ning pöörates suurt tähelepanu digitaliseerimise ja keskkonnasäästlikkuse lõimimisele kogu kutseharidussektorisse, võttes nõuetekohaselt arvesse haridus- ja koolitusasutuste vastutust/autonoomsust riikliku konteksti kohaselt.

26.

Tagades ELi kutsehariduspoliitika tulemusliku juhtimise kolmepoolse kutseõppe nõuandekomitee kaudu, jooksva tööprogrammi alusel ning koostöös kutseharidusvaldkonna peadirektorite, (37) õppijate esindajate ning kutsehariduse pakkujatega.

27.

Tagades, et ELi kutsehariduspoliitikat võetakse täielikult arvesse ELi majanduse taastekava, Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa uue tööstusstrateegia ning kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks mõeldud VKEde strateegia rakendamisel ning et see poliitika on järjepidev ja ühtne osa kestlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetavast Euroopa oskuste tegevuskavast, digiõppe tegevuskavast, hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö üldisest raamistikust ning Euroopa haridusruumist.

28.

Toetades rohkem õpipoisiõppe struktuurireforme õpipoisiõppe tugiteenuse kaudu ja andes uut hoogu Euroopa Õpipoisiõppe Liidule koostoimes noortegarantiiga; laiendades järk-järgult kutsehariduse tugiteenuseid koostöös CEDEFOPiga.

29.

Uurides koos liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku nõuanderühma raames, mikrokvalifikatsioonitunnistuste kontseptsiooni ja kasutamist, sealhulgas kutsehariduses, nagu on kavandatud Euroopa oskuste tegevuskavas.

30.

Toetades eesmärki luua ja arendada järk-järgult Euroopa kutsehariduse tippkeskuste platvormi ning kaardistades koos liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega Euroopa kutsealaseid põhiprofiile osana Europassi platvormist, täiendades seda võimaluse korral Euroopa läbipaistvusvahendite raames välja töötatud kutsealaste digipädevustega, et hõlbustada õppijate ja töötajate õpirännet ning kvalifikatsioonide läbipaistvust ja tunnustamist.

31.

Toetades kutsehariduse pakkumise kvalitatiivset ja tõhusat digitaliseerimist nii koolis kui ka töökohapõhises õppes, edendades Euroopa pädevusraamistike (38) ja enesehindamisvahendite (39) kasutamist ning uurides kogu ELi hõlmava kutsehariduskoolide uuringu teostatavust.

32.

Tugevdades Euroopa Õpipoisiõppe Liitu ning digioskusi ja töökohtade koalitsioone, nagu on välja kuulutatud Euroopa oskuste tegevuskavas.

33.

Edendades Euroopa kutseharidussüsteeme rahvusvahelises kontekstis selliselt, et neid tunnustatakse kui kutseõppijate ülemaailmset võrdlusalust, sealhulgas toetades kutseharidussüsteemide rahvusvahelistumist ka ELi kandidaatriikide ja Euroopa naabruses asuvate riikidega koostöös Euroopa Koolitusfondiga; samuti edendades kutsevõistlusi ja teavituskampaaniaid, et muuta kutseharidus atraktiivsemaks ja mainekamaks, ning pakkudes kasutajasõbralikku juurdepääsu teabele kutsehariduse ning sellega seotud karjäärivõimaluste kohta, tuginedes Europassi võimalustele ja neid edasi arendades.

34.

Tehes kutsehariduse valdkonnas koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige OECD, ILO, UNESCO ja Maailmapangaga.

35.

Toetades liikmesriikide jõupingutusi käesoleva soovituse rakendamisel, suurendades kutseharidusasutuste suutlikkust, sealhulgas nende digiüleminekut ja keskkonnasäästlikkust, ning edendades kutseharidusalaseid teadusuuringuid nii riikide kui ka ELi tasandil, rahastades neid asjakohastest liidu fondidest ja programmidest (Next Generation EU (taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ja REACT-EU), Euroopa Sotsiaalfond+, TERA, Euroopa Regionaalarengu Fond, InvestEU, programmid „Erasmus+“ ja „Euroopa horisont“, Interreg, programm „Digitaalne Euroopa“, õiglase ülemineku mehhanism, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, moderniseerimisfond).

36.

Tagades kvalitatiivse ja kvantitatiivse seire kooskõlas käesolevas soovituses kindlaksmääratud ühiste eesmärkidega ja muude asjakohaste andmetega, sealhulgas investeeringute kohta, lisades need andmed Euroopa poolaasta protsessi ja asjakohastesse Euroopa järelevalve- ja aruandlusraamistikesse ning andes nõukogule iga viie aasta järel aru soovituse rakendamise kohta, tuginedes riikide ja Euroopa tasandil kättesaadavatele andmetele ning CEDEFOPi iga-aastase seire tulemustele.