(1)

30. jaanuaril 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon COVID-19 puhangu rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks ja 11. märtsil 2020 pandeemiaks (1). Sellest tulenev tõsine mõju rahvusvahelisele ja riigisisesele reisimisele nii äri- kui ka vaba aja veetmise eesmärgil on olnud Euroopas ja mujal maailmas ulatuslikult tuntav alates 1. märtsist 2020.

(2)

COVID-19 pandeemia on toonud kaasa riiklikul tasandil kehtestatud reisikeelud, samuti hoiatused või piirangud piiridel. See on viinud arvukate tühistamisteni ja jätnud paljud kodanikud ilma võimalusest reisida. Praegused enneolematud ülemaailmsed reisipiirangud (2) on reisimise Euroopas ja paljudes kohtades mujal maailmas praktiliselt peatanud. See avaldab tõsist mõju vedajatele, pakettreiside korraldajatele (edaspidi „korraldajad“) ja pakettreiside raames muude turismiteenuste osutajatele.

(3)

Samal ajal on kriisi majanduslikud tagajärjed mõjutanud paljusid reisijaid ning nende sissetulek on vähenenud majandustegevuse piiramise tõttu, mis mõjutab nii tööandjate kui ka töötajate väljavaateid (3).

(4)

Liidu reisi- ja turismisektor on teatanud broneeringute 60–90 % vähenemisest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tühistatud reiside tõttu reisijatelt saadud tagasimaksetaotlused ületavad uute broneeringute arvu märkimisväärselt. Euroopa Reisibüroode ja Reisikorraldajate Liidu (ECTAA) esialgsete hinnangute kohaselt võib COVID-19 pandeemia põhjustada 2020. aasta esimeses kvartalis kahju 30 miljardit eurot (miinus 60 %) ja teises kvartalis 46 miljardit eurot (miinus 90 %) võrreldes eelmiste aastate põhjal prognoositud käibega.

(5)

Kõikide transpordiliikide vedajad seisavad silmitsi oma äritegevuse järsu vähenemise ja tegevuse peaaegu täieliku seisakuga. Selle tulemusena väheneb COVID-19 pandeemia tõttu nende rahavoog (4).

(6)

Tõkestamismeetmete kõrvaldamise tingimused ja kriteeriumid sõltuvad suurel määral aja jooksul saadavatest andmetest, sealhulgas epidemioloogilistest andmetest. Sellest järeldub, et transporditeenuste ja turismi täielikku taastamist võimaldava liikumispiirangute lõpetamise selge ajakava ei ole veel kättesaadav (5).

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 261/2004, (6) (EÜ) nr 1371/2007, (7) (EL) nr 1177/2010 (8) ja (EL) nr 181/2011 (9) (edaspidi „liidu reisijate õigusi käsitlevad määrused“) on ette nähtud reisijate õigused reisi tühistamise korral. Kui vedaja reisi tühistab, peab ta pakkuma reisijatele võimaluse valida hüvitamise (tagasimaksmise) ja marsruudi muutmise vahel (10). Kuna marsruudi muutmine ei ole praeguses olukorras praktiliselt üldse kohaldatav, on tegelik valik peamiselt erinevate hüvitamisvõimaluste vahel.

(8)

Pileti kogumaksumus tuleb õhu-, mere- ja siseveetranspordi puhul hüvitada seitsme päeva jooksul pärast reisija taotlust, bussitranspordi puhul 14 päeva jooksul pärast pakkumise esitamist või taotluse saamist ja raudteetranspordi puhul ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Liidu õigusaktide kohaselt võib hüvitist maksta rahas või vautšerina. Siiski on hüvitamine vautšeri vormis võimalik ainult juhul, kui reisija sellega nõustub (11).

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/2302 (12) (edaspidi „pakettreiside direktiiv“) on sätestatud, et kui pakettreis tühistatakse „vältimatute ja erakorraliste asjaolude“ tõttu, on reisijatel õigus saada kõik pakettreisi eest tehtud maksed täies ulatuses tagasi põhjendamatu viivituseta ja igal juhul 14 päeva jooksul pärast lepingu lõpetamist. Sellega seoses võib korraldaja pakkuda reisijale hüvitist vautšeri vormis. See võimalus ei jäta reisijaid siiski ilma õigusest raha tagasi saada.

(10)

Samuti kui tehakse ettepanek muuta pakettreisilepingut (näiteks edasilükkamine) või pakutakse asenduspakettreisi (13) ja kui nende muudatuste või asenduspakettreisi tulemusena võtab reisija vastu madalama kvaliteedi või hinnaga pakettreisi (14) või lõpetab lepingu, (15) võib korraldaja pakkuda ka vautšerit, tingimusel et reisijalt ei võeta õigust raha tagasi saada.

(11)

Komisjon võttis 18. märtsil 2020 vastu ELi reisijate õigusi käsitlevate määruste tõlgendamise suunised seoses viiruse COVID-19 olukorra muutumisega (16). Komisjon tuletas meelde, et reisijatel on võimalik valida raha tagastamise ja vautšeri vormis hüvitamise vahel.

(12)

19. märtsil 2020 avaldati komisjoni veebisaidil komisjoni mitteametlikud suunised pakettreiside direktiivi kohaldamise kohta seoses COVID-19-ga, (17) milles kinnitatakse reisija õigust saada täielik tagasimakse, kuid märgitakse ka, et reisijal on võimalik võtta hüvitisena vastu vautšer.

(13)

COVID-19 pandeemiaga kaasnenud arvukad tühistamised on tekitanud jätkusuutmatu olukorra transpordi- ja reisisektori rahavoogudes ja tuludes. Korraldajate likviidsusprobleeme teravdab veelgi asjaolu, et nad peavad reisijale tagasi maksma pakettreisi täishinna, samas kui nad ise ei saa alati õigeaegselt hüvitist pakettreisi osaks olevate ettemakstud teenuste eest. Selle tulemusena võib koormus jaotuda reisisektoris tegutsevate ettevõtjate vahel ebaõiglaselt.

(14)

Kui korraldajad või vedajad muutuvad maksejõuetuks, on oht, et paljud reisijad ei saa mingit hüvitist, kuna nende nõuded korraldajate ja vedajate vastu ei ole kaitstud. Sama probleem võib tekkida ka ettevõtjate vahel, kui korraldajad saavad ettemakstud teenuste hüvitisena vautšeri vedajatelt, kes muutuvad hiljem maksejõuetuks.

(15)

Kui vautšerid muudetaks rahalise hüvitamise alternatiivina atraktiivsemaks, aktsepteeriksid reisijad neid meelsamini. See aitaks leevendada vedajate ja korraldajate likviidsusprobleeme ning võib lõppkokkuvõttes tagada reisijate huvide parema kaitse.

(16)

Selleks peaks vautšerite puhul kehtima kaitse juhuks, kui vedaja või korraldaja muutub maksejõuetuks. Nimetatud kaitse võiks luua era- või avalik sektor ning see peaks olema piisavalt tõhus ja kindel. See peaks hõlmama vähemalt neid vautšereid, millel on käesolevas soovituses kirjeldatud omadused.

(17)

Need omadused peaksid eelkõige olema seotud minimaalse kehtivusajaga, ajavahemikuga, mille möödumisel on reisijatel õigus saada soovi korral hüvitist minimaalsest pikema kehtivusajaga vautšerite puhul, ning lunastamata vautšerite hüvitamise tingimustega. Samuti peaksid need omadused hõlmama selliste teenuste valikut, mille jaoks vautšerit saab kasutada, vautšeri kasutamise aega ja selle ülekantavust. Vautšerite atraktiivsuse suurendamiseks võib kaaluda täiendavate omaduste lisamist.

(18)

Vautšeri väljastamine paralleelselt krediitkaardisüsteemide raames toimuva tagasimaksmisega võib lõpuks kaasa tuua topelthüvitamise. Seega, kui reisija valib vautšeri, peaks vedaja edastama selle teabe korraldajale, reisibüroole või muule vahendajale.

(19)

Liikmesriigid võivad kaaluda reisi- ja transpordisektori ettevõtjate toetamise kavade vastuvõtmist kooskõlas liidu riigiabi eeskirjadega, et muuta vautšerid reisijatele atraktiivseks. Näiteks võiksid nad luua vautšerite jaoks spetsiaalsed tagatisskeemid, mis põhinevad otseselt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktil b. Lisaks võiksid liikmesriigid toetada reisi- ja transpordisektori ettevõtjaid, andes vähese tähtsusega abi kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013 (18).

(20)

Liikmesriigid, kes toetavad reisi- ja transpordisektori ettevõtjaid, et tagada COVID-19 pandeemiast tulenevate hüvitamisnõuete rahuldamine, peaksid tagama, et selliseid skeeme kohaldatakse kõigi reisijate suhtes, kes on hõlmatud pakettreiside direktiiviga või reisijate õigusi käsitlevate asjakohaste liidu määrustega, olenemata nende teenuseosutajast.

(21)

Seoses reisi- ja transpordisektori ettevõtjate võimalike täiendavate likviidsusvajadustega võttis komisjon 19. märtsil 2020 vastu riigiabi meetmete ajutise raamistiku majanduse toetamiseks praeguses COVID-19 kriisis, (19) tuginedes aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile b, et kõrvaldada tõsine häire liikmesriikide majanduses. Ajutist raamistikku muudeti nii 3. aprillil (20) kui ka 8. mail 2020, (21) et see hõlmaks täiendavaid abimeetmeid.

(22)

Ajutist raamistikku kohaldatakse põhimõtteliselt kõigi sektorite ja ettevõtjate suhtes, sealhulgas transpordi- ja reisiettevõtjate suhtes, ning selles tunnistatakse, et transpordi- ja reisisektor on üks kõige enam mõjutatud sektoreid. Raamistiku eesmärk on leevendada ettevõtjate likviidsusnappust, võimaldades näiteks otsetoetusi, maksusoodustusi, riigigarantiisid laenudele ja subsideeritud avaliku sektori laene. Liikmesriigid võivad eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kiireloomuliste likviidsusvajaduste kiireks rahuldamiseks anda nimiväärtuses kuni 800 000 eurot ettevõtte kohta nullintressiga laene, laenutagatisi, mis katavad 100 % riskist, või omakapitali. Lisaks on ajutises raamistikus ette nähtud võimalused anda garantiide ja intressitoetuste vormis abi selliste likviidsusvajaduste katmiseks, mis ületavad 800 000 eurot ettevõtja kohta, muu hulgas minimaalsete hinnakujundustingimuste alusel. Sellega seoses võivad liikmesriigid otsustada toetada reisi- ja transpordisektori ettevõtjaid, et tagada COVID-19 puhangu põhjustatud hüvitamisnõuete rahuldamine, eesmärgiga tagada reisijate ja tarbijate õiguste kaitse ning reisijate võrdne kohtlemine.

(23)

Sellega seoses võtab komisjon arvesse liikmesriikide poolt juba vastu võetud otsuseid lennundussektorile abi andmise kohta, et tagada, et samadele abisaajatele antav täiendav abi ei tooks kaasa ülemäärast hüvitamist, pidades silmas vajadust kaitsta võrdseid tingimusi siseturul.

(24)

Samuti võivad liikmesriigid pärast vedaja või korraldaja pankrotti otsustada katta reisijate esitatud hüvitamisnõuded. Selline hüvitamisnõuete katmine on kasulik ainult reisijatele, mitte ettevõtjatele. Seetõttu ei ole tegemist riigiabiga ja seega võivad liikmesriigid seda rakendada ilma komisjoni eelneva heakskiiduta.

(25)

Komisjon on valmis liikmesriike selliste meetmete kavandamisel riigiabipoliitika küsimustes abistama ja nõustama.

(26)

Liikmesriike ja ettevõtjaid tuleks julgustada kaaluma ettevõtjate tegevuse ja likviidsusvajaduste toetamiseks kättesaadavate liidu kavade kasutamist.

(27)

Selleks et käesoleva soovituse mõju oleks võimalikult suur, tuleks kõiki huvitatud isikuid sellest teavitada ja julgustada neid seda rakendama,

1.

2.

3.

Võttes arvesse punkti 5, peaksid vedajad ja korraldajad juhul, kui vautšerit ei ole lunastatud, asjaomase vautšeri summa reisijale automaatselt tagasi maksma hiljemalt 14 päeva pärast vautšeri kehtivusaja lõppu. See kehtib ka asjaomase vautšeri järelejäänud summa tagasimaksmise kohta, kui vautšer on varem osaliselt lunastatud.

4.

Vedajad ja korraldajad võiksid kaaluda võimalust muuta vautšer rahas tagastatavaks enne 12 kuu möödumist asjaomase vautšeri väljastamisest, kui reisija seda taotleb.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

Niivõrd kui sellised tagatisskeemid vähendavad reisijate finantsriski vautšerite vastuvõtmisel ja suurendavad tõenäosust, et nad valivad sellised vautšerid rahalise hüvitamise asemel, parandades seeläbi ettevõtjate likviidsuspositsiooni, annavad meetmed asjaomastele ettevõtjatele eelise likviidsustoetuse näol ja kujutavad endast riigiabi.

Sellised meetmed ei kuulu ajutise raamistiku kohaldamisalasse, kuid liikmesriigid võivad neist teatada otse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel ja neid tuleb eraldi hinnata. Nimetatud hinnangus peaks komisjon nõustuma, et riigigarantii katab 100 % vautšerite väärtusest, et tagada kõigi reisijate täielik kaitse, võttes abi proportsionaalsuse tagamiseks arvesse ajutise raamistiku punkti 3.2 (24) muid asjakohaseid sätteid.

17.

Likviidsustoetuse siseturuga kokkusobivuse alus on ajutine raamistik, mis võimaldab reisi- ja transpordisektori ettevõtjatel muu hulgas saada kõnealust toetust riigigarantiide või subsideeritud laenudena, et katta nende tegelikud likviidsusvajadused nõuetekohaselt põhjendatud ajavahemikel, mis VKEde puhul on 18 kuud ja suurettevõtjate puhul 12 kuud (25).

18.

Kuivõrd hüvitamine toimub pärast likvideerimisprotsessi ja sellega ei anta likviidsustoetust reisi- või transpordiettevõtjale (kes ei tegele enam majandustegevusega), vaid see toob kasu ainult reisijatele, ei kujuta selline hüvitamine endast riigiabi. Seega võivad liikmesriigid selliseid kavasid rakendada ilma komisjoni eelneva heakskiiduta.

19.

20.

21.

22.