28.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 437/108


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/2228,

23. detsember 2020,

mis käsitleb Euroopa raudteeaastat (2021)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (edaspidi „Euroopa rohelise kokkuleppe teatis“) esitas komisjon liidu ja selle kodanike jaoks Euroopa rohelise kokkuleppe. Euroopa roheline kokkulepe on uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud.

(2)

Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldustes kinnitati eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit.

(3)

Euroopa Parlament väljendas oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis heameelt Euroopa rohelise kokkuleppe teatise üle ja nõudis, et kliimaneutraalsele majandusele mindaks üle 2050. aastaks.

(4)

Kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud Euroopa rohelise kokkuleppe teatises, on vaja muuta liidu majandust ja uuesti läbi mõelda poliitika, eelkõige transpordi ja liikuvuse valdkonnas. Transport põhjustab liidu kasvuhoonegaaside heitest veerandi ja transpordi osakaal kasvab jätkuvalt. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevat heidet vähendada 2050. aastaks 90 %. Säästva mitmeliigilise transpordi saavutamiseks tuleb seada esikohale kasutajad ning pakkuda neile nende praeguste liikumisharjumuste asemele taskukohasemaid, juurdepääsetavaid, tervislikumaid, puhtamaid ja energiatõhusamaid alternatiive, julgustades samal ajal neid, kes juba kasutavad säästvaid transpordiliike, nagu kõndimine, jalgrattasõit ja ühistransport.

(5)

Euroopa roheline kokkulepe eeldab, et nende probleemide lahendamiseks kiirendatakse üleminekut säästvale ja arukale liikuvusele. Eelkõige peaks oluline osa praegu 75 % ulatuses mööda maanteed toimuvast sisemaisest kaubaveost minema üle raudteele ja siseveeteedele. Et see üleminek toimuks, on vaja märkimisväärseid investeeringuid, sealhulgas taastekontekstis tehtavaid investeeringuid, millest suur osa seonduvad üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) rakendamisega ja jõupingutustega suurendada raudtee-kaubaveokoridoride tõhusust.

(6)

Raudteel on oluline roll kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel 2050. aastaks. See on üks keskkonnahoidlikumaid ja energiatõhusamaid transpordiliike. Raudtee on enamjaolt elektrifitseeritud ja paiskab õhku palju vähem süsihappegaasi kui samaväärne maantee- või lennutransport. See on ainus transpordiliik, mille puhul on kasvuhoonegaaside ja CO2 heide alates 1990. aastast pidevalt vähenenud. Lisaks on aastatel 1990–2016 raudtee energiatarbimine vähenenud ja üha enam kasutatakse taastuvaid energiaallikaid.

(7)

COVID-19 kriis on tabanud transpordisektorit erakordselt rängalt. Hoolimata tegevus- ja finantspiirangutest on sektor säilitanud üliolulised ühendused nii inimeste kui ka esmatarbekaupade transpordiks. See on olnud võimalik peamiselt tänu töötajatele, kes on jätkanud rasketes ja ebakindlates tingimustes töötamist. Raudtee strateegiline roll COVID-19 kriisi ajal on esile tõstnud asjaolu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/34/EL (4) ühtse Euroopa raudteepiirkonnani jõudmine on vajalik, et hõlbustada esmatarbekaupade, nagu toidu, ravimite ja kütuse tarnimist, eeskätt erandlikes tingimustes, ning saavutada transpordipoliitika laiemad eesmärgid.

(8)

Ühendades liidu peamised transporditeed selle äärealade, mägiste ja äärepoolsete piirkondade ja aladega, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, luues ja taastades puuduvad piirkondlikud piiriülesed raudteeühendused, aitab raudteesektor kaasa sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele kontinentaalsel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Peale selle on äärealades ja maapiirkondades selliseid võrke, mis tagavad elanikkonnale põhiteenuste osutamise, sageli vähem ning need ei ole nii hästi välja arendatud. Äärealad seisavad sageli silmitsi kahekordselt keerulise olukorraga, mis seisneb selles, et nad on oma olemuselt maapiirkonnad ja riiklike võrkude äärealad.

(9)

Kuigi rongireisijate osakaal liidu maismaatranspordis on alates 2007. aastast vaid veidi suurenenud, on raudtee-kaubaveo osakaal vähenenud. Tõelise ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisel on endiselt palju takistusi. Raudteesektori arengut pidurdavad mõnikord muu hulgas iganenud äri- ja käitamistavad, vananev taristu ja veerem ning mürarikkad vagunid. Nende takistuste ületamine koos kulude vähendamise, raudtee-ettevõtjate mittediskrimineerivate riiklike toetussüsteemide täiendamiseks liidu kavade analüüsimise ja kiirendatud innovatsiooniga võimaldab raudteel täielikult ära kasutada oma potentsiaali, tagades samal ajal siseturu toimimise, suurendades liiklusvooge ja parandades veelgi juba niigi kõrget ohutustaset. Seetõttu on vaja raudteesektorile anda lisatõuge, et muuta see atraktiivsemaks nii reisijate, töötajate kui ka ettevõtjate jaoks.

(10)

Enamiku liikmesriikide transpordiministrid on väljendanud oma pühendumust toetada rahvusvahelist reisijatevedu käsitlevat Euroopa tegevuskava poliitilise avaldusega, mis tehti ELi transpordiministrite 4. juuni 2020. aasta mitteametlikul videokonverentsil.

(11)

Selleks et edendada raudteetransporti kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud Euroopa rohelise kokkuleppe teatises, sealhulgas seoses säästva ja aruka liikuvusega, tuleks 2021. aasta kuulutada Euroopa raudteeaastaks. 2021. aasta on liidu raudteepoliitika jaoks oluline aasta ja see on esimene täisaasta, mil kogu liidus rakendatakse neljanda raudteepaketi raames kokku lepitud õigusnorme, nimelt riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamist, kogu liidus tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate kulude ja halduskoormuse vähendamist ning tehniliste tõkete vähendamiseks Euroopa Liidu Raudteeametile lisaülesannete andmist käsitlevaid õigusnorme. Mitmes liikmesriigis kasvab üldsuse huvi raudtee, sealhulgas öörongide vastu, mida näitab ka algatuse „DiscoverEU“ populaarsus. Lisaks on rahvusvaheline kunstifestival Europalia 2021. aastal pühendatud mõjule, mida avaldab raudtee kunstile, ning seejuures rõhutatakse raudtee rolli sotsiaalsete, majanduslike, tööstuslike ja ökoloogiliste muutuste jõulise edendajana. Euroopa raudteeaasta peaks andma panuse üleeuroopalisse arutellu raudtee tuleviku üle.

(12)

Liidu tasandil hõlmab käesoleva otsuse rakendamiseks vajalik rahaeraldis nõuetekohast rahastamist, mis määratakse kindlaks 2021. aasta eelarvemenetluse käigus kooskõlas aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistikuga. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide volitusi, peaks eesmärk olema rahastada käesoleva otsuse rakendamist ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 vähemalt 8 miljoni euro ulatuses.

(13)

Kodu ja töökoha vahel edasi-tagasi sõitvad reisijad moodustavad kõigist rongireisijatest 80–90 %. See tähendab, et linnastutel on raudtee-reisijateveo üldises tulemuslikkuses märkimisväärne osa. Arukas linnaliikuvus sõltub alakasutatud linnalähiliinide ja piirkondlike liinide ajakohastamisest ja renoveerimisest, et saavutada väike ökoloogiline mõju ning sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus.

(14)

Euroopa raudteeaasta jooksul peaks komisjon kaaluma teostatavusuuringu algatamist, mis käsitleks Euroopa märgise väljatöötamist, et edendada raudteed pidi veetavaid kaupu ja tooteid, mis peaks ettevõtjaid julgustama transporti raudteele üle viima. Samuti peaks komisjon kaaluma teostatavusuuringu algatamist raudteeühenduse indeksi kasutuselevõtuks, mille eesmärk on liigitada raudteevõrgu teenuste kasutamisel saavutatud integreerituse taset.

(15)

Ei tohi alahinnata ka motiveeritud töötajate rolli, sest nemad tagavad raudtee sujuva toimimise. Oma täieliku potentsiaali saavutamiseks on vaja raudteesektoris mitmekesistada tööjõudu ning eeskätt tõmmata ligi naisi ja noori. Seda poliitikat tuleks edendada kõigil institutsioonilistel tasanditel.

(16)

Raudtee atraktiivsuse suurendamine nõuab, et teenused oleksid kasutajakesksed ning korraldatud ja kavandatud nii, et need pakuksid häid tulemusi, järjepidevat usaldusväärsust, väga kvaliteetset teenindust, ja oleksid atraktiivse hinnaga.

(17)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, milleks on edendada raudteetransporti säästva, uuendusliku, omavahel ühendatud ja mitmeliigilise, ohutu ja taskukohase transpordiliigina ning liidu ja naaberriikide vahel heade suhete hoidmise ja arendamise olulise elemendina, tõsta esile raudtee Euroopa ning piiriülest mõõdet, suurendada raudtee panust liidu majandusse, tööstusse ja ühiskonda, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, arvestades riikidevahelise teabevahetuse ja kogu liitu hõlmava parimate tavade levitamise vajadust, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

2021. aasta nimetatakse Euroopa raudteeaastaks.

Artikkel 2

Eesmärgid

Euroopa raudteeaasta üldeesmärk on ergutada ja toetada liidu, liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutuste ning muude organisatsioonide jõupingutusi rongireisijate ja raudteel veetavate kaupade osakaalu suurendamiseks. Euroopa raudteeaasta erieesmärgid on:

a)

edendada raudteed kui säästvat, uuenduslikku, omavahel ühendatud ja mitmeliigilist, ohutut ja taskukohast transpordiliiki, rõhutades eelkõige raudtee rolli

i)

murranguliste muudatuste jaoks, aitamaks saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärki 2050. aastaks;

ii)

tõhusa logistikavõrgu tugisambana, mis suudab tagada põhiteenused isegi ootamatute kriiside ajal, ning

iii)

transpordiliigina, mis kaasab laiemat üldsust, eelkõige noori, esitledes raudteed muu hulgas atraktiivse karjääri võimalusena;

b)

rõhutada raudtee Euroopa ning piiriülest mõõdet, mis lähendab kodanikke, võimaldab neil õppida tundma liitu kogu selle mitmekesisuses, edendab sotsiaal-majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitab integreerida liidu siseturgu, eelkõige parema ühenduvuse tagamisega nii liidu piires kui ka ühenduvuse tagamisega selle geograafiliste äärealadega, sealhulgas piirkondlike piiriüleste ühenduste abil;

c)

suurendada raudtee panust liidu majandusse, tööstusse, sealhulgas selle ülemaailmsesse konkurentsivõimesse, kaubandusse ja ühiskonda, eelkõige regionaal- ja kohaliku arengu, säästva turismi, hariduse, noorte ja kultuuriga seotud aspektide puhul ning parandades puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu, pöörates erilist tähelepanu eakate vajadustele;

d)

aidata kaasa raudtee kui olulise teguri edendamisele liidu ja selle naaberriikide vahelistes suhetes, tuginedes partnerriikide huvidele ja vajadustele ning asjatundlikkusele raudteetranspordi valdkonnas nii liidus kui ka sellest väljaspool;

e)

lähtuda raudtee suutlikkusest ergutada kollektiivset kujutlusvõimet, eelkõige raudtee ajaloo ja kultuuripärandi kaudu, tuletades meelde raudtee panust Euroopa jõukuse loomisse ning raudtee rolli tipptasemel tehnoloogia arendamisel;

f)

edendada raudteega seotud kutsealade atraktiivsust, rõhutades eelkõige nõudlust uute oskuste järele ja seda, kui tähtsad on õiglased ja ohutud töötingimused ning kui tähtis on käsitleda vajadust suurendada tööjõu mitmekesisust;

g)

edendada raudtee keskset rolli liidu rahvusvahelises reisijateveos;

h)

edendada liidu öörongivõrku ja julgustada algatusi, mis rõhutavad selle piiriülest olemust, kasutades liitu esindavaid sümboleid;

i)

suurendada üldsuse teadlikkust raudtee võimalikust rollist Euroopas säästva turismi arendamisel;

j)

edendada raudteede keskset rolli säästvates liikuvusahelates, ühendades sõlmpunkte ning võimaldades atraktiivset ja arukat üleminekut transpordiliikide vahel;

k)

aidata kaasa neljanda raudteepaketi rakendamisele ja teadlikkuse suurendamisele meetmetest, mis on vajalikud hästitoimival TEN-T-l põhineva ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks;

l)

ergutada arutelu selle üle, kuidas moderniseerida veeremit ning kuidas arendada ja suurendada raudteetaristu läbilaskevõimet, et hõlbustada rongireisijate ja raudtee-kaubaveo laiemat kasutamist, rõhutades sellega seoses raudteetaristu ettevõtjate, teaduse ja innovatsiooni koostöö tähtsust ning nõukogu määrusega (EL) nr 642/2014 (5) loodud ühisettevõtte Shift2Rail rolli;

m)

edendada üritusi ja algatusi, mille eesmärk on levitada teavet rongireisijate õiguste kohta ja ergutada koostööd kõigi asjaosaliste vahel, et parandada klientide teavitamist ja piletimüüki, sealhulgas otsepiletite pakkumist ja uuenduslike digitaalsete mitmeliigiliste piletite väljatöötamist, ning anda teavet sellega seotud olemasolevate probleemide kohta, näiteks vajaduse kohta jagada asjaosaliste vahel andmeid.

Artikkel 3

Meetmete sisu

1.   Meetmed, mida artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võetakse, kooskõlastatakse hoolikalt raudteetransporti edendava käimasoleva tegevusega. Need meetmed hõlmavad järgmisi partnerluses või individuaalselt korraldatud ning Euroopa raudteeaasta eesmärkidega seotud tegevusi liidu, liikmesriigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil:

a)

algatused ja üritused arutelu edendamiseks, positiivse kuvandi loomiseks, teadlikkuse suurendamiseks ning kodanike, ettevõtjate ja riigiasutuste kaasamise hõlbustamiseks, kasutades selleks eri kanaleid ja vahendeid, sealhulgas üritused liikmesriikides, et suurendada usaldust raudtee vastu, eriti COVID-19 kriisi järel ning edendada raudtee atraktiivsust suurema hulga reisijate ja kaubaveo jaoks ja võidelda selliselt kliimamuutuste vastu, rõhutades samal ajal rongiga reisimise ohutust ja mugavust;

b)

algatused liikmesriikides, millega soodustatakse nii avalikus kui ka erasektoris ärireise ja pendelrännet raudteel;

c)

informatiivsed näitused, inspireerivad ja hariduslikud teadlikkuse suurendamise kampaaniad, nagu ka näidis- ja teaberongide kasutamine, et soodustada muutusi reisijate, tarbijate ja ettevõtjate käitumises ning ergutada üldsust aktiivselt kaasa aitama säästvama transpordi eesmärkide saavutamisele;

d)

riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, kodanikuühiskonna, ettevõtjate ja koolide kogemuste ja parimate tavade jagamine raudtee kasutamise edendamise ja käitumisharjumuste muutmise kohta kõigil tasanditel;

e)

uuringute ja innovatsioonitegevuse korraldamine ning nende tulemuste levitamine Euroopa või liikmesriigi tasandil;

f)

Euroopa raudteeaastaga seotud projektide ja võrgustike edendamine, sealhulgas meedia, sotsiaalvõrgustike ja muude internetikogukondade kaudu;

g)

partnerlused ja üritused, näiteks need, mis on esitatud lisas;

h)

parimate tavade kindlaks tegemine ja edendamine, et luua eri transpordiliikidele võrdsed võimalused;

i)

selliste projektide ja tegevuse edendamine, mille eesmärk on suurendada teadlikkust säästvatest liikuvusahelatest, mis tagavad sujuvad uksest ukseni reisimislahendused kombineerituna teiste transpordiliikidega, sealhulgas aktiivne reisimine, ning säästvast ja arukast logistikast;

j)

selliste projektide ja tegevuse edendamine, mis suurendavad teadlikkust ühtse Euroopa raudteepiirkonna tähtsusest, eelkõige käimasolev raudteepiirkonna loomine, rahvusvaheliste raudteereiside hõlbustamine ja reisijate digitaalse teavitamise meetmed, näiteks reaalajas teabe andmine reisipakkumiste, piletihindade ja sõiduplaanide kohta, sealhulgas sõltumatutelt teenuseosutajatelt, mis hõlbustab võrdlemist, ning

k)

selliste projektide ja tegevuse edendamine, mille eesmärk on viia ellu laiendatud, ajakohastatud ja koostalitlusvõimeline raudteetaristu, sealhulgas Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS), ümbersuunamisvõimalusi pakkuvad terminalid ning ajakohastatud veerem.

2.   Komisjon kaalub Euroopa raudteeaasta jooksul järgmiste uuringute algatamist:

a)

uuring Euroopa märgise loomise teostatavuse kohta, et edendada raudteel veetavaid kaupu ja tooteid, ergutamaks ettevõtjaid oma transporti raudteele üle viima, ning

b)

teostatavusuuring raudteeühenduvuse indeksi kasutuselevõtu kohta, mille eesmärk on liigitada raudteevõrgu teenuste kasutamise kaudu saavutatud integreerituse tase ja näidata raudtee potentsiaali konkureerida teiste transpordiliikidega.

Komisjon teatab oma plaanidest Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. märtsiks 2021.

3.   Liidu institutsioonid ja asutused ning liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud tegevuste edendamisel vastavalt kas liidu või liikmesriigi tasandil viidata Euroopa raudteeaastale ja kasutada selle visuaalset identiteeti.

Artikkel 4

Kooskõlastamine liikmesriikide tasandil

Euroopa raudteeaasta tegevuses osalemise korraldamise eest liikmesriigi tasandil vastutavad liikmesriigid. Nad tagavad asjakohase tegevuse koordineerimise liikmesriigi tasandil ning määravad riiklikud kontaktisikud, et tagada kooskõlastamine liidu tasandil.

Artikkel 5

Kooskõlastamine liidu tasandil

1.   Komisjon korraldab regulaarselt liikmesriikide kontaktisikute kohtumisi, et kooskõlastada Euroopa raudteeaasta korraldamist. Sellistel kohtumistel vahetatakse ka teavet Euroopa raudteeaasta elluviimise kohta liidu ja liikmesriigi tasandil. Euroopa Parlamendi esindajad võivad neil koosolekutel osaleda vaatlejatena.

2.   Euroopa raudteeaasta kooskõlastamisel liidu tasandil järgitakse valdkonnaülest käsitlust, et tekitada sünergiat liidu eri programmide ja raudteetranspordi valdkonna või raudteesektori jaoks oluliste projektide rahastamise algatuste vahel.

3.   Komisjon korraldab regulaarselt sidusrühmade ja raudteetranspordi valdkonnas tegutsevate organisatsioonide või asutuste, sealhulgas olemasolevate rahvusvaheliste võrgustike, asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide, ülikoolide ja tehnoloogiakeskuste ning noorteorganisatsioonide ja kogukondade, puudega inimesi ja piiratud liikumisvõimega inimesi esindavate organisatsioonide esindajate kohtumisi, et need aitaksid tal ellu viia Euroopa raudteeaasta ettevõtmisi liidu tasandil.

4.   Komisjon võib, kui rahalised vahendid seda lubavad, korraldada projektikonkursse ja projekte, mis võivad saada toetust seetõttu, et aitavad märkimisväärselt kaasa Euroopa raudteeaasta eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 6

Rahvusvaheline koostöö

Euroopa raudteeaasta eesmärkide täitmiseks teeb komisjon vajaduse korral koostööd pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, tagades ühtlasi liidu osalemise nähtavuse.

Artikkel 7

Seire ja hindamine

Komisjon esitab 31. detsembriks 2022 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva otsusega ette nähtud algatuste rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta. Algatuste hindamiseks kehtestab komisjon peamised tulemusnäitajad. Kõnealused tulemusnäitajad esitatakse nimetatud aruandes. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande koostamiseks teabe tegevuse kohta, mille eest nad on vastutanud.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 23. detsember 2020

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

president

M. ROTH


(1)  ELT C 364, 28.10.2020, lk 149.

(2)  14. oktoobri 2020. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2020. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. detsembri 2020. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(5)  Nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 642/2014, millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail (ELT L 177, 17.6.2014, lk 9).


LISA

PARTNERLUSED JA ÜRITUSED

Käesolevas lisas esitatakse Euroopa raudteeaastaga seotud partnerluste ja ürituste esialgne loetelu:

1)

partnerlussuhted filmifestivalidega kogu Euroopas, et juhtida tähelepanu raudtee olulisele kohale filmitootmises;

2)

koostöö Euroopa raudteemuuseumidega ja olemasolevate kultuuriüritustega, nagu filmifestivalid ja kunstinäitused;

3)

partnerlus Euroopa Liidu Raudteeametiga, et rõhutada:

a)

raudteesektori saavutusi Euroopas;

b)

raudteesektoris tegutsevate isikute, eelkõige raudteetöötajate oskusteavet;

c)

raudtee eeliseid ohutuse ja keskkonnakaitse seisukohast;

d)

raudteesektoris avanevaid karjäärivõimalusi õpilastele, üliõpilastele ja praktikantidele;

4)

liikuvad näituserongid liidus, et teavitada üldsust Euroopa raudteeaasta eesmärkidest ja rõhutada selle paljude sõnumite atraktiivsust;

5)

Interraili rongipiletite pakkumine noortele seoses Erasmuse õpingute või konkurssidega, et laiendada Euroopa raudteeaasta haaret;

6)

raudteejaamade kasutamine kunstinäituste kohana, urbanistlike kohtumispunktidena ning majandus-, kultuuri- ja kodanikukeskustena ning raudteemuuseumide kasutamine Euroopa raudteeaasta sõnumite edastamiseks.