SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON

OTSUS nr E7,

27. juuni 2019,

milles käsitletakse koostöö ja teabevahetuse praktilist korda senikauaks, kuni liikmesriigid on sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi (EESSI) täielikult kasutusele võtnud

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

(2020/C 73/04)

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 72 punkti d, mille kohaselt halduskomisjon ergutab võimaluste piires uute tehnoloogiate kasutamist,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 76 lõikeid 3 ja 4, mille kohaselt on asutused kohustatud asjaomaste määruste kohaldamisel koostööd tegema ja üksteisega suhtlema,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklit 4, mille kohaselt peavad asutused või kontaktasutused andmeid edastama elektrooniliselt ning halduskomisjon peab määrama kindlaks dokumentide ja struktureeritud elektrooniliste dokumentide vahetamise üksikasjaliku korra,

ning arvestades järgmist:

(1)

13. märtsi 2014. aasta otsusega E4 pikendati määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 95 lõikes 1 osutatud üleminekuperioode, mis on ette nähtud liikmesriikidevaheliseks täielikuks elektrooniliseks andmevahetuseks, kahe aasta võrra alates kuupäevast, mil EESSI kesksüsteem on välja töötatud, seda on katsetatud ning see käiku lastud ja valmis selleks, et liikmesriigid saavad alustada kesksüsteemiga integreerumist,

(2)	16. märtsi 2017. aasta otsuses E5 on sätestatud määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 4 osutatud elektroonilise andmevahetuse praktiline korraldus üleminekuperioodil,

(3)	halduskomisjon kinnitas oma 27.–28. juunil 2017 peetud 351. koosolekul, et EESSI kesksüsteem on EESSI teabevahetuse alustamiseks valmis ning otsuses E4 sätestatud kaheaastane periood algas 3. juulil 2017,

(4)	27.–28. märtsil 2019 peetud 358. koosolekul leppis halduskomisjon kokku, et vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklile 95 ja 13. märtsi 2014 otsusele E4 lõpeb EESSI üleminekuperiood 2. juulil 2019,

(5)	võttes arvesse vajadust tagada ja säilitada kodanike õigused, mis on ette nähtud sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjadega,

(6)	võttes arvesse EESSI projekti keerukust ja olukorda käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal, vajadust tagada EESSI süsteemi nõuetekohane ja tõhus kasutuselevõtmine ning seda, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on ühiselt kohustunud jätkama EESSI projekti stabiilsuse ja turvalisuse parandamist,

(7)

võttes arvesse, et liikmesriikidel on vaja väga mahukaid riiklikke meetmeid ja et EESSI projekti käigus on ette tulnud viivitusi, samuti seda, et mitte kõik asutused ei ole 3. juuliks 2019 täiesti valmis kõiki sõnumeid EESSI süsteemi kaudu edastama, on vaja asutustevahelise hea koostöö põhimõtte alusel sätestada teabevahetuse ajutine praktiline kord seniks, kuni EESSI on täielikult rakendatud kõikides liikmesriikides ja EESSI kesksüsteemis,

(8)	võttes arvesse, et EESSI kesksüsteemi rikke korral on vaja pakkuda tagavaralahendust,

(9)	võttes arvesse vajadust, et käesolevat otsust kohaldataks alates 3. juulist 2019, selleks et saavutada otsuse eesmärk, milleks on tagada õiguskindlus asutuste jaoks ja asjaomaste määrustega hõlmatud isikute õiguste kaitsmine,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Alates 3. juulist 2019 peab asutustevaheline andmete edastamine toimuma elektrooniliselt EESSI süsteemis, vahetades struktureeritud elektroonilisi dokumente (edaspidi „SEDid“) asjakohastes kasutuslugudes (edaspidi „BUCides“). Sellega ei välistata vajaduse korral mis tahes teabevahetust paberkandjal, nagu on sätestatud sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevates määrustes, näiteks tõendavate dokumentidena.

Olenemata punktist 1 ja selleks et võimaldada talitluse pidev jätkumine ning kaitsta kõnealuste määrustega hõlmatud isikute õigusi, võivad need liikmesriigid, kes ei ole valmis mõne kasutusloo puhul teavet elektrooniliselt vahetama, jätkata vajaduse korral asjaomase kasutusloo alla kuuluvate andmete vahetamist ka mis tahes muu dokumendiga, isegi kui see on aegunud vormingus või kui selle sisu või struktuur on aegunud, seni kuni EESSI kasutamiseks valmis olevate liikmesriikide arv selle konkreetse kasutusloo puhul moodustab 80 % kõigist liikmesriikidest.

Juhul kui kasutatakse muid vorme kui SEDid ja neis ei ole SEDides sisalduvat kogu kohutuslikku teavet esitatud, peab liikmesriik, kes asjaomast teavet vajab, taotlema seda teavet liikmesriigilt, kes väljastas aegunud vormingus dokumendi. Kui asjaomase kodaniku õiguste suhtes on kahtlusi, võtab dokumendi saanud asutus hea koostöö vaimus ühendust dokumendi välja andnud asutusega.

Hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui on saavutatud punktis 2 sätestatud lävend, peavad liikmesriigid teiste liikmesriikidega suhtlemisel kasutama üksnes EESSI süsteemi ja nad ei tohi enam väljaspool EESSI-süsteemi teavet vahetada. Need liikmesriigid, kes ei ole mõne kasutusloo puhul EESSI kasutamiseks valmis, peavad riigi tasandil kehtestama vajaliku korra, et nad saaksid EESSI süsteemi kaudu saata teistele liikmesriikidele ja saada teistelt liikmesriikidelt kogu teavet nende konkreetsete kasutuslugude raames.

Olenemata punktist 1 võivad kaks või enam liikmesriiki kokku leppida, et vajalik teabevahetus suures koguses sõnumite (näiteks tervishoiuteenuste, tööõnnetuste ja kutsehaiguste või töötushüvitistega seonduvate tagasimaksete taotluste) haldamiseks võib jätkuda muus vormingus kui EESSI (st Build-projektid) seni, kuni kahepoolses teabevahetuses kokku leppinud liikmesriigid on valmis EESSI kasutama.

Liikmesriigid, kes ei ole valmis täielikult täitma punktis 1 sätestatud kohustusi, peavad esitama 2019. aasta oktoobriks halduskomisjonile oma riiklike rakenduskavadega võetud kohustused ja peamised vahe-eesmärgid selleks, et olla viivitamata EESSI kasutamiseks valmis kõigi kasutuslugude puhul; seejärel esitavad nad halduskomisjonile olukorda kirjeldavad aruanded igas kvartalis seni, kuni nad on kõigi kasutuslugude puhul EESSI kasutamiseks valmis.

„EESSI kasutamiseks valmis“ tähendab konkreetse kasutusloo puhul, et asjaomane liikmesriik saab kõiki vastava kasutusloo (või asjakohasel juhul selle kasutusloo alamdomeeni) sõnumeid nii teistesse liikmesriikidesse saata kui ka neilt selliseid sõnumeid vastu võtta. Juhul kui EESSI kasutamiseks valmis olevas riigis ei ole mõne kasutusloo asjus seadusandlust kehtestatud, võib „EESSI kasutamiseks valmis“ osutada üksnes sellele, et liikmesriik on valmis asjaomase kasutusloo sõnumeid vastu võtma.

Kui kaks liikmesriiki on kasutusloo puhul „EESSI kasutamiseks valmis“, peab nendevaheline teabevahetus kõigi vastava kasutusloo alla kuuluvate sõnumite puhul toimuma EESSI süsteemi kaudu. See ei piira erandlike ja objektiivselt põhjendatud olukordade (näiteks talitluse järjepidevuse tagamine tehnilise süsteemi tõrke korral) või muude kahepoolsete kokkulepete (mis võivad näiteks olla seotud ühise testimise, pilootprojekti, koolituse või muu sarnase põhjusega) lubamist.

Mitmepoolse kasutusloo puhul (st kasutuslugu, mille puhul osaleb teabevahetuses üle kahe liikmesriigi) algab EESSI süsteemis toimuv teabevahetus alles siis, kui on kindlaks tehtud, et selles teabevahetuses osalevad liikmesriigid on kinnitanud, et nad on asjaomase kasutusloo puhul „EESSI kasutamiseks valmis“. See ei piira punktis 4 liikmesriikidele seatud kohustuste täitmist. Punktis 7 sõnastatud põhimõtteid kohaldatakse ka juhtudel, kui ühe kasutuslooga on seotud üle kahe liikmesriigi.

10.	Liikmesriigid teavitavad halduskomisjoni vähemalt 30 päeva enne, kui nad on konkreetse kasutusloo puhul EESSI kasutamiseks valmis.

11.	Teave selle kohta, millise kasutusloo puhul ollakse millises liikmesriigis EESSI kasutamiseks valmis, tuleb regulaarselt (vähemalt korra kuus) riiklikele asutustele kättesaadavaks teha ja seda kajastatakse EESSI asutuste elektroonilises kataloogis.

12.	Halduskomisjon kontrollib liikmesriikides tehtut igas kvartalis toimuval koosolekul seni, kuni kõik liikmesriigid on kõigi kasutuslugude puhul EESSI kasutamiseks valmis. Olukord ja sellega seoses võetavad meetmed vaadatakse läbi vähemalt iga kuue kuu tagant ning järeldused tuleks avalikustada.

13.	Teabevahetuse, mis algas väljaspool EESSId enne punktis 1 sätestatud kuupäeva või vastavalt käesoleva otsuse punktile 2, võib viia lõpule väljaspool EESSI süsteemi. Liikmesriigid võivad kokku leppida alternatiivse korra kahepoolselt või kokkuleppel halduskomisjoniga, kui see on vajalik.

14.	Kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse avaldamist hindab halduskomisjon otsuse toimimist ja võimalike muudatuste vajadust.

15.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 3. juulist 2019.

Halduskomisjoni esimees

Adriana STOINEA

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.