(1)

Euroopa stabiilsusmehhanismi kaudu finantsabi andmine lõppes 20. augustil 2018, misjärel käivitati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1192 (2) 21. augustil 2018 kuueks kuuks tõhustatud järelevalve Kreeka üle. Tõhustatud järelevalve perioodi on hiljem kaks korda pikendatud, (3) mõlemal korral kuue kuu võrra, viimati alates 21. augustist 2019.

(2)

Kreeka on alates 2010. aastast saanud märkimisväärses mahus finantsabi, mistõttu on tal euroala liikmesriikide, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi ees kokku 243 700 miljoni euro ulatuses tasumata kohustusi. Kreeka sai oma Euroopa partneritelt soodsatel tingimustel finantsabi ning 2012. aastal ja seejärel Euroopa stabiilsusmehhanismi raames 2017. aastal võeti vastu erimeetmed, et viia võlg jätkusuutlikumale alusele. 22. juunil 2018 lepiti eurorühmas poliitilisel tasandil kokku, et võla jätkusuutlikkuse tagamiseks hakatakse rakendama lisameetmeid. Nende hulgas on kaalutud keskmiste tähtaegade pikendamine veel 10 aasta võrra, intresside ja amortisatsiooni edasilükkamine 10 aasta võrra ja muude võlameetmete rakendamine. Juhul kui tõhustatud järelevalve raames järeldatakse aruannete põhjal, et Kreeka täidab programmijärgseid poliitilisi kohustusi, võidakse kaks korda aastas leppida eurorühmas kokku ka kahes muus meetmes (loobumine 2018. aastast alates intressimäära kasvu marginaalist, mis on seotud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi programmi võla tagasiostmist käsitleva osaga, ning sellise summa tagastamine, mis on võrdväärne tuluga, mida euroala liikmesriikide keskpangad teenivad netofinantsvarade ja väärtpaberituruprogrammi kokkuleppe alusel omatavatelt Kreeka riigivõlakirjadelt). Sellega seoses vabastati pärast eurorühma 2019. aasta aprillis ja detsembris antud nõusolekut vastavalt esimene ja teine osa poliitikaga seotud tingimustel põhinevatest võlameetmetest.

(3)

Kreeka on võtnud eurorühmas kohustuse jätkata kõiki Euroopa stabiilsusmehhanismi makromajandusliku kohandamisprogrammi (edaspidi „programm“) raames vastu võetud põhilisi reforme ja viia need lõpule ning tagada, et selle ja varasemate programmide raames vastu võetud oluliste reformide eesmärgid saavutatakse. Lisaks on Kreeka võtnud kohustuse rakendada erimeetmeid eelarvepoliitika, sealhulgas struktuurse eelarvepoliitika, sotsiaalse heaolu, finantsstabiilsuse, töö- ja tooteturgude, erastamise ja avaliku halduse valdkonnas. Need erimeetmed, mis on esitatud eurorühma 22. juuni 2018. aasta avalduse lisas, aitavad tegeleda Kreeka ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ja majandusraskuste allikate või võimalike allikatega.

(4)

27. veebruaril 2019 avaldas komisjon Kreeka 2019. aasta riigiaruande (4). Komisjon järeldas, et kuigi Kreeka on edukalt taastanud eelarvepositsiooni ja märkimisväärselt vähendanud jooksevkonto puudujääki, esineb riigis kriisi tagajärjel ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus (5). See on seotud valitsemissektori suure võlaga, negatiivse rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooniga, viivislaenude suure osakaaluga pankade bilanssides ja endiselt kõrge töötuse määraga. Neid järeldusi kinnitas ka 17. detsembri 2019. aasta häiremehhanismi aruanne, mille komisjon võttis vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (6) alusel ja milles nimetati Kreekat ühe liikmesriigina, mille olukorda tuleb 2020. aastal põhjalikult analüüsida. Aruandest nähtub, et Kreeka valitsemissektori võlg moodustas 2018. aasta lõpus 181,2 % SKPst, mis on liidu kõrgeim tase. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon, mis oli 2018. aastal –143,3 % SKPst, on endiselt väga suur, kuigi hõlmab valitsemissektori suurt, aga väga soodsate tingimustega välisvõlga. Hoolimata sellest, et jooksevkonto puudujääk on märkimisväärselt vähenenud, ei ole see endiselt piisav, et toetada väga suure negatiivse rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni vähenemist rahuldava kiirusega, et viia see mõistlikuks peetavale tasemele. Töötus on 2013. aasta tipptasemega (27,8 %) võrreldes küll pidevalt vähenenud, kuid 2019. aasta oktoobris oli see siiski 16,6 %. Jätkuvalt on väga suured pikaajaline töötus (2019. aasta kolmandas kvartalis 12,1 %) ja noorte töötus (2019. aasta oktoobris 35,6 %), kuigi ka need on võrreldes kriisiaegsete tipptasemetega (2014. aasta teises kvartalis oli pikaajaline töötus 19,9 % ja 2013. aasta veebruaris oli noorte töötus 60,2 %) tunduvalt vähenenud.

(5)

Võttes arvesse komisjoni 2019. aasta põhjalikku analüüsi ja lähtudes komisjoni hinnangust, vaatas nõukogu 2019. aasta riikliku reformikava ja 2019. aasta stabiilsusprogrammi läbi. Ta soovitas (7) Kreekal võtta 2019. ja 2020. aastal meetmeid, et saavutada majanduse kestlik elavnemine ja kõrvaldada ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus, jätkates reforme ja viies need lõpule kooskõlas 22. juunil 2018 eurorühmas võetud programmijärgsete kohustustega. Samuti soovitas nõukogu Kreekal keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas konkreetsetele prioriteetsetele valdkondadele, et luua tugev alus majanduskasvuks, vähendades samal ajal piirkondlikke erinevusi ja tagades sotsiaalse kaasatuse.

(6)

20. novembril 2019 avaldas komisjon tõhustatud järelevalve raames Kreeka kohta oma neljanda hinnangu (8). Selles järeldati, et Kreeka oli võtnud vajalikud meetmed, et täita konkreetsed reformikohustused, mille tähtaeg oli 2019. aasta keskpaigas, kuid selleks, et reformid lõpule viia ja neid vajaduse korral kiirendada, on väga oluline võtta uusi meetmeid. Hinnangu koostamisel võeti arvesse jõupingutusi, mida uus valitsus oli eelnevatel kuudel teinud kohustuste täitmiseks laiema reformikava elluviimise kontekstis, ning tema valmisolekut teha meetmete ettevalmistamisel tihedat koostööd institutsioonidega.

(7)

Ametiasutused tegelevad finantssektori reformidega, kuid plaane on enne edasiliikumist vaja täpsustada. Kreeka pankade likviidsusolukord on veelgi paranenud ja on märke, et pankade juurdepääs turule taastub järk-järgult, kuid varasemast ajast pärit riskid ja probleemid on suured. Nende kapitalipositsioon on endiselt piisav, kuid lähiajal võib esineda surve, näiteks üleminekuperioodi usaldatavusnõuete järkjärgulise kaotamise tõttu. Pangad peavad jätkuvalt tegelema viivislaenude suure mahuga: kuigi maht on võrreldes haripunktiga (2016. aasta märtsis 107,2 miljardit eurot) järk-järgult vähenenud, oli see 2019. aasta septembri lõpus ikka väga suur (71,2 miljardit eurot ehk 42,1 % bilansis kajastatud klientidele antud laenude kogusummast). Kui hiljuti vastu võetud varakaitsekava Herakles rakendama hakatakse, toetab see pankade pangandussektoris praeguste viivislaenude vähendamise strateegiate märkimisväärselt kiiremat elluviimist. Muudeks probleemideks on väike kasumlikkus praeguses madalate intressimääradega keskkonnas ning riigi ja pankade tugev vastastikune sõltuvus, muu hulgas seetõttu, et edasilükkunud maksukohustustel on pankade kapitalis suur osatähtsus. Kreeka pankade paranev likviidsus ja hoiustajate suurem kindlustunne tõid kaasa selle, et 1. septembril 2019 kaotati täielikult kapitalikontroll.

(8)

Hoolimata viimastel aastatel tehtud edusammudest on Kreekal endiselt suuri probleeme ettevõtluskeskkonna ja kohtusüsteemiga. Kuigi Kreeka on teinud edusamme, näiteks vähendanud ettevõtete registreerimiseks kuluvat aega ja tugevdanud vähemusinvestorite kaitset, jääb ta mitmes valdkonnas võrdlusnäitajate struktuurikomponentide poolest (nt kohtuotsuse vastuvõtmisele kuluv aeg, lepingute jõustamine, omandi registreerimine, maksejõuetusmenetlus) parimate tulemustega riikidest kaugele maha.

(9)

2010. aastal jäi Kreeka finantsturupõhistest laenudest ilma, kuid 2017. aasta juulis hakkas ta juurdepääs turule riigivõlakirjade emiteerimise kaudu taastuma. Kreeka riigivõlakirjade tootlus hakkas pärast Euroopa stabiilsusmehhanismi programmi edukat lõpetamist 2018. aastal tasapisi vähenema ja langes 2019. aasta teises pooles märkimisväärselt, jõudes 2019. aasta detsembris rekordiliselt madalale tasemele (10aastase tähtajaga võlakirjade puhul 1,4 %, aasta varem 4,3 %) Kreeka laenusaamistingimused on siiski jätkuvalt ebakindlad, pidades silmas väliseid majanduslikke riske ja riigisiseseid nõrkusi. Reitinguagentuurid on Kreeka reitinguid tõstnud, kuid need on endiselt investeerimisjärgu krediidireitingust madalamad.

(10)

Eelnevat arvesse võttes on komisjon seisukohal, et määruse (EL) nr 472/2013 artikli 2 kohast tõhustatud järelevalvet õigustavad tingimused kehtivad endiselt. Eelkõige esinevad Kreekas finantsstabiilsust ähvardavad riskid, millel võib nende materialiseerumise korral olla negatiivne ülekanduv mõju muudele euroala liikmesriikidele. Kui ülekanduv mõju peaks tekkima, võib see avalduda kaudselt, mõjutades investorite kindlustunnet ning seega pankade ja riikide refinantseerimiskulusid muudes euroala liikmesriikides.

(11)

Seepärast peab Kreeka keskpikas perspektiivis jätkama selliste meetmete vastuvõtmist, millega tegeletakse probleemide allikate või võimalike allikatega, ning viima ellu struktuurireformid majanduse jõulise ja jätkusuutliku elavnemise toetamiseks, et leevendada mitme varem avaldunud teguri mõju. Nende tegurite hulgas on tõsine ja pikaajaline majanduslangus kriisi ajal; Kreeka võlakoormuse suurus; finantssektori haavatavused; finantssektori ja Kreeka riigi rahanduse jätkuvalt suhteliselt suur seotus, muu hulgas riigi osaluse kaudu; risk, et nimetatud sektorite suured pinged kanduvad üle muudesse liikmesriikidesse, ning euroala liikmesriikide Kreekaga seotud riiginõuded.

(12)

Selleks et tegeleda jääkriskidega ja jälgida nendega seotud kohustuste täitmist, tundub olevat vajalik ja asjakohane pikendada Kreeka üle määruse (EL) nr 472/2013 artikli 2 lõike 1 alusel tehtavat tõhustatud järelevalvet.

(13)

Kreekale anti 22. jaanuari 2020. aasta kirjaga võimalus esitada komisjoni hinnangu kohta oma seisukohad. 27. jaanuaril 2020 saadetud vastuses nõustus Kreeka üldjoontes komisjoni hinnanguga riigi majanduslikele probleemidele ja see on tõhustatud järelevalve pikendamise aluseks.

(14)

Kreekale antakse struktuurireformi tugiprogrammi (nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/825 (9)) raames ka edaspidi tehnilist abi reformide kavandamiseks ja rakendamiseks, sealhulgas peamiste reformide jätkamiseks ja lõpuleviimiseks vastavalt tõhustatud järelevalve raames jälgitavatele poliitilistele kohustustele.

(15)

Komisjon kavatseb tõhustatud järelevalve rakendamisel teha varajase hoiatamise süsteemi kontekstis tihedat koostööd Euroopa stabiilsusmehhanismiga,