EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2033,

27. november 2019,

mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Töökindlad usaldatavusnõuded on selliste õiguslike tingimuste lahutamatu osa, mille alusel pakuvad finantseerimisasutused liidus teenuseid. Investeerimisühingute ja krediidiasutuste suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuetekohase käsitlemise ja järelevalve valdkonnas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, (5) neile tegevusloa andmine ning muud organisatsioonilised ja tegutsemisega seotud nõuded on aga sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (6).

(2)

Kehtiv määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohane usaldatavusnõuete täitmise kord põhineb suures osas Baseli pangajärelevalve komitee järjestikustel rahvusvahelistel reguleerivatel standarditel, mis on nähtud ette suurte pangandusgruppide jaoks ja milles käsitletakse suure hulga investeerimisühingute mitmekesisele tegevusele omaseid spetsiifilisi riske ainult osaliselt. Nendele investeerimisühingutele omaseid spetsiifilisi nõrkusi ja riske tuleks seega eriomaselt käsitleda asjakohaste ja proportsionaalsete liidu tasandi usaldatavusnõuetega.

(3)

Riskid, mis avanevad investeerimisühingule endale ning riskid, mida ta tekitab oma klientidele ja kogu turule, kus ta tegutseb, sõltuvad tema tegevuse laadist ja mahust, sealhulgas sellest, kas investeerimisühing tegutseb oma klientide jaoks vahendajana ega ole ise tehtavates tehingutes osaline või kas ta kaupleb oma arvel.

(4)

Usaldusväärsed usaldatavusnõuded peaksid tagama, et investeerimisühinguid juhitakse nõuetekohaselt ja nende klientide parimates huvides. Arvesse tuleks võtta investeerimisühingute ja nende klientide liigsete riskide võtmise potentsiaali ning investeerimisühingute võetud riski ja investeerimisühingutest lähtuva riski eri tasemeid. Usaldatavusnõuete eesmärk peaks olema ka investeerimisühingutele tarbetu halduskoormuse tekitamise vältimine.

(5)

Paljud määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL raamistikust tulenevad usaldatavusnõuded on mõeldud krediidiasutuste ees seisvate üldiste riskide käsitlemiseks. Kehtivad nõuded on seetõttu suures osas kalibreeritud nii, et säilitada krediidiasutuste laenuandmisvõimet majandustsüklite käigus ning kaitsta hoiustajaid ja maksumaksjaid võimaliku maksejõuetuse eest, ning need ei ole ette nähtud investeerimisühingute kõigi eri riskiprofiilidega tegelemiseks. Investeerimisühingutel ei ole suuri jaeklientidele ja äriühingutele antud laenude portfelle ning nad ei võta vastu hoiuseid. Tõenäosus, et nende maksejõuetusel on üldisele finantsstabiilsusele kahjulik mõju, on väiksem kui krediidiasutuste puhul. Suurem osa investeerimisühingute ees seisvaid ja nende tekitatud riske on järelikult krediidiasutuste ees seisvatest ja nende tekitatud riskidest tunduvalt erinevad ning neid erinevusi tuleks liidu usaldatavusraamistikus selgelt kajastada.

(6)

Investeerimisühingutele kohaldatavad määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohased usaldatavusnõuded põhinevad krediidiasutustele kohaldatavatel usaldatavusnõuetel. Investeerimisühingute suhtes, kellele on antud tegevusluba üksnes selliste konkreetsete investeerimisteenuste pakkumiseks, mis ei kuulu kehtiva usaldatavusraamistiku alla, tehakse nendest nõuetest mitmeid erandeid. Kõneluste eranditega tunnistatakse, et sellised investeerimisühingud ei tekita sama laadi riske nagu krediidiasutused. Investeerimisühingutele, kelle tegevus kuulub kehtiva usaldatavusraamistiku alla ja kes kauplevad piiratud mahus finantsinstrumentidega, kohaldatakse raamistiku vastavaid kapitalinõudeid, kuid nende suhtes võib teha erandeid sellistes muudes valdkondades nagu likviidsus, riskide kontsentreerumine ja finantsvõimendus. Investeerimisühingutele, kellele on antud tegevusluba ilma kõnealuste piiranguteta, kohaldatakse samu usaldatavusnõudeid kui krediidiasutuste suhtes.

(7)

Finantsinstrumentidega kauplemine riskide juhtimiseks, maandamiseks või likviidsuse juhtimiseks või finantsinstrumentide väärtuse muutusele suunatud positsioonide võtmiseks on tegevus, millega nii krediidiasutused kui ka investeerimisühingud, kellele on antud luba oma arvel kauplemiseks, võivad tegeleda ning mida juba reguleeritakse määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohase usaldatavusraamistikuga. Selleks et vältida ebavõrdseid tingimusi, mille tulemuseks võib olla õiguslik arbitraaž krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahel selles valdkonnas, tuleks kõnealuste investeerimisühingute suhtes ka jätkuvalt kohaldada kõnealustest õigusnormidest tulenevaid omavahendite nõudeid, et katta seda riski. Kõnealuste investeerimisühingute riskipositsioonid konkreetsete tehingute vastaspoolte suhtes ja vastavad omavahendite nõuded on samuti õigusnormidega reguleeritud ja seepärast tuleks jätkata nende kohaldamist investeerimisühingutele lihtsustatud viisil. Kehtiva usaldatavusraamistiku riskide kontsentreerumist käsitlevad õigusnormid on samuti asjakohased, kui kõnealuste investeerimisühingute kauplemisriski positsioonid konkreetsete vastaspoolte suhtes on väga suured ja need tekitavad investeerimisühingule seoses vastaspoole makseviivitusega ülemäärase riskikontsentratsiooni. Seepärast tuleks kõnealuseid norme jätkuvalt kohaldada investeerimisühingute suhtes lihtsustatud viisil.

(8)

Eri liikmesriigid kohaldavad kehtivat usaldatavusraamistikku erinevalt ja see ohustab liidus investeerimisühingute võrdseid võimalusi. Erinevused tulenevad sellest, et raamistiku kohaldamine eri investeerimisühingute suhtes, lähtudes nende osutatavatest teenustest, on üldiselt keerukas ning mõni riiklik asutus kohandab või ühtlustab kohaldamist riigisiseses õiguses või tavas. Kuna kehtivas usaldatavusraamistikus ei käsitleta kõiki teatavat liiki investeerimisühingute ees seisvaid ja nende tekitatud riske, on mõnes liikmesriigis kohaldatud teatavate investeerimisühingute suhtes suuri kapitalilisandeid. Selleks et tagada kogu liidus investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise ühtlustatud järelevalve, tuleks kehtestada kõnealuseid riske käsitlevad ühtsed sätted.

(9)

Seetõttu on vaja, et investeerimisühingutel, mis ei ole oma suuruse ning muude finants- ja majandustegevuses osalejatega seotuse seisukohast süsteemselt olulised, oleks spetsiifiline usaldatavusnõuete täitmise kord. Süsteemselt oluliste investeerimisühingute suhtes tuleks aga jätkuvalt kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohast kehtivat usaldatavusraamistikku. Need investeerimisühingud on selliste investeerimisühingute alamkategooria, mille suhtes määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL raamistikku praegu kohaldatakse, ja neile ei võimaldata vabastusi ühestki peamisest nõudest. Suurimate ja kõige seotumate investeerimisühingute ärimudelid ja riskiprofiilid on sarnased oluliste krediidiasutuste ärimudelite ja riskiprofiilidega. Nad osutavad pangateenustega sarnaseid teenuseid ning võtavad märkimisväärses ulatuses riske. Lisaks on süsteemselt olulised investeerimisühingud piisavalt suured ning nende ärimudelid ja riskiprofiilid kujutavad endast finantsturgude stabiilsele ja nõuetekohasele toimimisele sama suurt ohtu nagu suurte krediidiasutuste tekitatav oht. Seepärast on asjakohane, et nende investeerimisühingute suhtes kohaldataks ka edaspidi määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL norme.

(10)

Spetsiifiline usaldatavusnõuete täitmise kord, mida kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, mis ei ole oma suuruse ning muude finants- ja majandustegevuses osalejatega seotuse seisukohast süsteemselt olulised, peaks käsitlema eri liiki investeerimisühingute konkreetseid äritavasid. Eelkõige tuleks investeerimisühingute suhtes, mis suure tõenäosusega tekitavad riske klientidele, turgudele või nende enda nõuetekohasele toimimisele, kohaldada selgeid ja tulemuslikke usaldatavusnõudeid, mis võtavad arvesse kõnealuseid spetsiifilisi riske. Kõnealused usaldatavusnõuded tuleks kalibreerida nii, et need oleks proportsionaalsed investeerimisühingu liigiga, asjaomast liiki investeerimisühingu klientide parimate huvidega ning selliste turgude sujuva ja korrapärase toimimise edendamisega, kus sellist liiki investeerimisühingud tegutsevad. Need peaksid maandama kindlaksmääratud riske ja aitama tagada, et juhul, kui investeerimisühing peaks muutuma maksejõuetuks, saab selle nõuetekohaselt likvideerida, nii et see võimalikult vähe kahjustaks finantsturgude stabiilsust.

(11)	Käesolevas määruses ette nähtud kord ei tohiks mõjutada kauplemiskohtades määratud turutegijatele direktiivi 2014/65/EL kohaselt kehtestatud kohustust teha hinnapakkumisi ja olla turul alaliselt tegev.

(12)

Usaldatavusnõuete täitmise korda, mida kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, mis ei ole oma suuruse ning muude finants- ja majandustegevuses osalejatega seotuse seisukohast süsteemselt olulised, tuleks kohaldada iga investeerimisühingu suhtes individuaalselt. Selleks et lihtsustada liidus usaldatavusnõuete kohaldamist pangandusgruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes ning et vältida teatavate ärimudelite häirimist, mille riskid on usaldatavusnõuete kohaldamisega juba hõlmatud, tuleks investeerimisühingutel siiski lubada kohaldada määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõudeid, kui see on asjakohane ja kui pädevad asutused on selle heaks kiitnud, tingimusel et nende otsuse aluseks ei ole õiguslik arbitraaž. Kuna väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute riskid on enamasti piiratud, tuleks nendele investeerimisühingutele lisaks võimaldada vabastust spetsiifilistest investeerimisühingute usaldatavusnõuetest, kui nad kuuluvad pangandusgruppi või investeerimisühingute konsolideerimisgruppi, mille peakontor asub ning mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL või käesoleva määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 (7) kohast konsolideeritud järelevalvet samas liikmesriigis, kuivõrd kõnealused usaldatavusraamistikud peaksid neil juhtudel nimetatud riske piisavalt katma. Selleks et kajastada investeerimisühingute konsolideerimisgruppide praegust käsitlust vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 ja direktiivile 2013/36/EL, tuleks üksnes investeerimisühingutest koosnevate konsolideerimisgruppide puhul või kui ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 kohast konsolideerimist, ette näha, et selliste konsolideerimisgruppide emaettevõtjad peaksid käesolevas määruses sätestatud nõudeid järgima konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel. Kui aga sellised investeerimisühingute konsolideerimisgrupid peegeldavad lihtsamaid struktuure ja riskiprofiile, võivad pädevad asutused usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alternatiivina näha ette, et konsolideerimisgruppide emaettevõtjatel peab olema piisavalt kapitali, et toetada tütarettevõtjates olevate osaluste bilansilist väärtust. Kui need väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud kuuluvad kindlustusgruppi, tuleks neile võimaldada vabastust ka avalikustamisnõuetest.

(13)

Selleks et investeerimisühingud saaksid jätkuvalt kasutada oma olemasolevaid omavahendeid investeerimisühingute suhtes kohaldatava usaldatavusraamistiku kohaste omavahendite nõuete täitmiseks, tuleks omavahendite määratlus ja koosseis viia kooskõlla määrusega (EL) nr 575/2013. See hõlmab vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 omavahenditest selliste bilansikirjete täielikku mahaarvamist nagu edasilükkunud tulumaksu vara ja muudes finantssektori ettevõtjates olevad osalused. Investeerimisühingutel peaks siiski olema võimalik teha mahaarvamisest erand finantssektori ettevõtjates olevate kapitaliinstrumentide mitteoluliste osaluste puhul, kui neid hoitakse kauplemise eesmärgil, et toetada kõnealustele instrumentidele turutegemist. Selleks et viia omavahendite struktuur kooskõlla määrusega (EL) nr 575/2013, on omavahendite liikide vastavad suhtarvud kajastatud käesoleva määruse kontekstis. Tagamaks et nõuded on proportsionaalsed investeerimisühingute tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega ning on investeerimisühingutele käesoleva määruse raames kergesti mõistetavad, peaks komisjon hindama, kas jätkuvalt on asjakohane ühtlustada omavahendite määratlus ja koosseis määruse (EL) nr 575/2013 määratlustega.

(14)

Tagamaks et investeerimisühingutel on kogu aeg omavahendeid sama palju, nagu nõuti nendele tegevusloa andmise ajal, peaksid kõik investeerimisühingud kogu aeg täitma püsivat miinimumkapitalinõuet, mis võrdub algkapitaliga, mis on ette nähtud loa saamiseks asjaomaste investeerimisteenuste pakkumiseks vastavalt direktiivile (EL) 2019/2034.

(15)

Selleks et omavahendite miinimumi nõuet oleks lihtne kohaldada väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute suhtes, peaks neil olema omavahendeid vähemalt sama palju, nagu on nende püsiv miinimumkapitalinõue või neljandik nende püsivatest üldkuludest, olenevalt sellest, kumb on suurem, kusjuures neid mõõdetakse investeerimisühingu eelmise aasta tegevuse alusel. Väikesi ja mitteseotud investeerimisühinguid, kes soovivad rakendada rangemaid ettevaatusabinõusid ja vältida äkilisest muudatusest tingitud negatiivset tagajärge ümberklassifitseerimisel, ei tohiks takistada hoidmast rohkem omavahendeid ega kohaldamast rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva määrusega.

(16)

Selleks et võtta arvesse selliste investeerimisühingute suuremat riski, kes ei ole väikesed ega mitteseotud, peaks nende investeerimisühingute omavahendite miinimumi nõue võrduma suurima järgmise nõudega: nende püsiv miinimumkapitalinõue, neljandik nende eelmise aasta püsivatest üldkuludest või nõue, mis põhineb investeerimisühingute jaoks kehtestatud riskiteguritel (K-tegurid), mille alusel määratakse kindlaks investeerimisühingu teatavate tegevusvaldkondade riskidele vastav kapital.

(17)

Investeerimisühinguid tuleks konkreetsete usaldatavusnõuete kohaldamisel pidada väikeseks ja mitteseotuks, kui nad ei paku investeerimisteenuseid, millega kaasneb suur risk klientidele, turgudele või neile endile ja kui nende suurus ei avalda tõenäoliselt olulist negatiivset mõju klientidele ja turgudele, kui nende äritegevusega seotud riskid peaksid realiseeruma või kui nad peaksid muutuma maksejõuetuks. Seega tuleks väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud määratleda kui investeerimisühingud, kes ei kauple oma arvel või kellel ei ole finantsinstrumentidega kauplemisest tulenevat riski, kes ei hoia klientide vara või raha, kelle kaalutlusõigusel põhineva või kaalutlusõigusevälise (nõustamis)korralduse alusel väärtpaberiportfelli valitsemise alusel hallatava vara maht on alla 1,2 miljardi euro, kes käitlevad klientide korraldusi, mille maht on päevas alla 100 miljoni euro kassatehingute puhul või 1 miljardi euro tuletisinstrumentide puhul, ning kelle bilansimaht (sealhulgas bilansivälised kirjed) on alla 100 miljoni euro ja kogubrutotulu investeerimisteenustelt aastas alla 30 miljoni euro.

(18)

Selleks et vältida õiguslikku arbitraaži ja vähendada investeerimisühingu stiimuleid struktureerida oma tegevus nii, et hoida ära künniste ületamine, mille korral nad ei kvalifitseeruks väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, tuleks valitsetava vara, käideldavate kliendi korralduste, bilansimahu ja kogubrutotuluga seotud künniseid kohaldada kõigi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes kombineeritud alusel. Muud tingimused, näiteks kas investeerimisühing hoiab klientide raha, haldab või hoiab klientide vara või kaupleb finantsinstrumentidega ja on avatud turu- või vastaspooleriskile, on taandunud kahele valikule ja nende puhul ei ole selline restruktureerimine võimalik, mistõttu tuleks neid hinnata individuaalselt. Selleks et võtta pidevalt arvesse uusi ärimudeleid ja nendega kaasnevaid riske, tuleks kõnealuseid tingimusi ja künniseid hinnata päeva lõpu seisuga, välja arvatud hoitavat klientide raha, mida tuleks hinnata päevasiseselt, ja bilansimahtu ja aastast kogubrutotulu, mida tuleks hinnata investeerimisühingu eelmise majandusaasta lõpu olukorra alusel.

(19)

Investeerimisühingut, kes ületab regulatiivseid künniseid või kes ei täida muid tingimusi, ei tuleks käsitada väikese ja mitteseotuna ning tema suhtes tuleks kohaldada muude investeerimisühingute nõudeid, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud asjaomaseid üleminekusätteid. See peaks innustama investeerimisühinguid kavandama oma äritegevust nii, et nad selgelt kvalifitseeruks väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks. Investeerimisühingute puhul, kes ei täida väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise nõudeid, tuleks ette näha seireperiood, mida kohaldataks juhul, kui kõnealused investeerimisühingud täidavad tingimusi ja jäävad allapoole asjaomaseid künniseid, kusjuures nad peavad seda tegema vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul.

(20)

Kõik investeerimisühingud peaksid arvutama oma omavahendite nõude K‐tegurite alusel, mis kajastavad kliendile tekitatavat riski (Risk‐To‐Client ehk RtC), turule tekitatavat riski (Risk‐to‐Market ehk RtM) ja investeerimisühingule tekitatavat riski (Risk‐to‐Firm ehk RtF). RtC kohased K-tegurid hõlmavad valitsetavat kliendi vara ja pidevat nõustamist (K‐AUM), hoitavat klientide raha (K-CMH), hoitavat ja hallatavat vara (K‐ASA) ning käideldavaid kliendi korraldusi (K‐COH).

(21)

RtMi kohane K‐tegur hõlmab netopositsiooniriski (K‐NPR) vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 kohastele tururiski sätetele või juhul, kui pädev asutus on seda lubanud teatavat liiki investeerimisühingute puhul, kes kauplevad oma arvel kliirivate liikmete kaudu, investeerimisühingu kliiriva liikme nõutud tagatiste kogusumma põhjal (K‐CMG). Investeerimisühingutel peaks olema võimalus kohaldada K‐NPRi ja K‐CMGd samal ajal ja portfellipõhiselt.

(22)

RtFi kohased K‐tegurid hõlmavad investeerimisühingu riskipositsiooni seoses tema tehingute vastaspoolte makseviivitusega (K‐TCD) vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 kohastele vastaspoole krediidiriski lihtsustatud sätetele, kontsentratsiooniriski seoses investeerimisühingu riskide kontsentreerumisega konkreetsetesse vastaspooltesse vastavalt kõnealuse määruse kohastele kauplemisportfelli riskide kontsentreerumise sätetele (K‐CON) ja investeerimisühingu päevasest kauplemismahust tulenevat operatsiooniriski (K‐DTF).

(23)

K‐tegurite kohane üldine omavahendite nõue on RtC, RtMi ja RtFi kohaste K‐tegurite nõuete summa. K‐AUM, K‐ASA, K‐CMH, K‐COH ja K‐DTF on seotud iga K‐teguri puhul osutatud tegevusmahuga. K‐CMH, K-ASA ja K-DTF puhul arvutatakse mahud eelneva üheksa kuu libiseva keskmise alusel. K‐COHi summa arvutatakse eelneva kuue kuu libiseva keskmisena, K‐AUM arvutatakse aga eelmise 15 kuu põhjal. Et määrata kindlaks omavahendite nõue, korrutatakse summad vastavate käesolevas määruses sätestatud koefitsientidega. K‐NPRi omavahendite nõue tuletatakse määrusest (EL) nr 575/2013, samal ajal kui K‐CONi ja K‐TCD omavahendite nõuete puhul kohaldatakse lihtsustatud viisil kõnealuse määruse nõudeid, mis käsitlevad vastavalt riskide kontsentreerumist kauplemisportfellis ja vastaspoole krediidiriski. Kui investeerimisühing teatava tegevusega ei tegele, on asjaomase K‐teguri summa null.

(24)

RtC kohased K‐tegurid on lähendid, mis hõlmavad investeerimisühingu tegevusvaldkondi, kust kliendid võivad kanda probleemide korral kahju. K‐AUM kajastab klientidele kahju tekitamise riski, mis tuleneb klientide portfellide ebaõigest kaalutusõigusepõhisest valitsemisest või korralduste halvast täimisest, ning annab kindluse ja toob klientidele kasu, tagades pideva portfelli valitsemise ja investeerimisnõustamise teenuse jätkumise. K‐ASA kajastab kliendi vara hoidmise ja haldamisega seotud riske ning tagab, et investeerimisühingul on sellise varaga proportsionaalsel hulgal kapitali, olenemata sellest, kas seda vara hoitakse oma bilansis või kolmanda isiku kontodel. K‐CMH kajastab võimalikku kahju tekitamise riski seoses investeerimisühingu hoitava klientide rahaga, võttes arvesse, kas seda hoitakse oma bilansis või kolmanda isiku kontodel, ning kas kohaldatava riigisisese õigusega kehtestatud korraga nähakse ette, et kliendi raha kaitstakse pankroti, maksejõuetuse või kriisilahendusmenetluse algatamise või investeerimisühingu haldamise korral. K‐CMH ei kajasta kliendi raha, mis on hoiustatud (kontohalduri) pangakontol kliendi enda nimel, kui investeerimisühingul on kolmanda isiku volituse alusel juurdepääs kliendi rahale. K‐COH kajastab klientide võimalikku riski, kui investeerimisühing täidab korraldusi (kliendi, mitte investeerimisühingu enda nimel) näiteks ainult klientide korralduste täitmise teenuste osana või kui investeerimisühing on kliendi korralduste ahela osa.

(25)

RtMi K‐tegur oma arvel kauplevate investeerimisühingute puhul põhineb finantsinstrumendi-, valuuta- ja kaubapositsioonide tururiski käsitlevatel reeglitel, mis on sätestatud määruses (EL) nr 575/2013. See võimaldab investeerimisühingutel valida, kas kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 kohast standardmeetodit, alternatiivset standardmeetodit või võimalust kasutada sisemudeleid, kui krediidiasutused saavad viimast kahte võimalust kasutada mitte üksnes seoses aruandlusega, vaid ka seoses omavahendite nõuetega. Vahepeal ja vähemalt viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva peaksid investeerimisühingud kohaldama oma K‐NPRi arvutamiseks määruse (EL) nr 575/2013 tururiskiraamistikku (standardmeetod või kui see on asjakohane, siis sisemudelid). Kui määruse (EL) nr 575/2013 (nagu seda on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876 (8)) III osa IV jaotise 1a. ja 1b. peatüki sätted ei muutu krediidiasutustele kohaldatavaks omavahendite nõuete täitmiseks, peaksid investeerimisühingud jätkuvalt kohaldama K‐NPRi arvutamiseks nõudeid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotises. Finantsinstrumentidega kauplevate investeerimisühingute, kel on kliiritavad positsioonid, omavahendite nõue võib pädeva asutuse heakskiidul ja teatavate tingimuste täitmise korral alternatiivina olla võrdne investeerimisühingu kliiriva liikme nõutud tagatiste kogusummaga, korrutatuna fikseeritud kordajaga. K‐CMG kasutamine peaks eelkõige tuginema investeerimisühingu kauplemistegevusele, mis kuulub täielikult või olulisel määral selle meetodi alla. Investeerimisühingu pädev asutus võib investeerimisühingul lubada K‐CMG meetodit ka osaliselt kasutada, tingimusel et seda marginaali meetodit kasutatakse kõigi positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse kliiringut või tagatise kasutamist ning portfellide puhul, mille suhtes ei kohaldata kliiringut, kasutatakse üht kolmest K-NPRi meetodist. Tagamaks et nõuded on proportsionaalsed investeerimisühingute tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega ning on investeerimisühingutele käesoleva määruse raames kergesti mõistetavad, tuleks igal läbivaatamisel, mis toimub pärast K‐tegurite arvutamise meetodite kohaldamise algust, hinnata, kas jätkuvalt on asjakohane ühtlustada K‐NPRi arvutamine kauplemisportfelli kuuluvate finantsinstrumendi-, valuuta- ja kaubapositsioonide tururiski käsitlevate normidega, mis on sätestatud määruses (EL) nr 575/2013.

(26)

Oma arvel kauplevate investeerimisühingute puhul on RtFi kohaste K‐TCD ja K‐CONi K‐tegurite puhul tegemist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 kohaste vastaspoole krediidiriski ja riskide kontsentreerumise reeglite lihtsustatud kohaldamisega. K‐TCD kajastab investeerimisühingu riski seoses sellega, et börsiväliste tuletistehingute, repotehingute, väärtpaberite ja kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute, võimenduslaenu tehingute, mis tahes muude väärtpaberitega finantseerimise tehingute vastaspooled ning investeerimisühingu poolt investeerimisteenuse osana kõrvalteenusena antud laenude saajad ei suuda täita oma kohustusi, korrutades riskipositsioonide väärtuse (võttes aluseks asenduskulu ja võimaliku tulevase riskipositsiooni lisandi) määruse (EL) nr 575/2013 kohaste riskiteguritega ning võttes arvesse tegeliku tasaarvestuse ja tagatise üleandmise leevendavat mõju. Selleks et täiendavalt ühtlustada vastaspoole krediidiriski käsitlemist määrusega (EL) nr 575/2013, tuleks lisada ka fikseeritud kordaja 1,2 ja krediidiväärtuse korrigeerimise kordaja, et kajastada investeerimisühingu vastaspoole krediidiriski praegust turuväärtust konkreetsete tehingute puhul. K‐CON kajastab kontsentratsiooniriski seoses üksikute või väga seotud erasektori vastaspooltega, kelle suhtes on investeerimisühingul riskipositsioon, mis ületab 25 % tema omavahenditest või muud krediidiasutuste või muude investeerimisühingute suhtes kohaldatavat spetsiifilist künnist, kehtestades kõnealuseid piiranguid ületavate riskipositsioonide suhtes kooskõlas määrusega (EL) nr 575/2013 kapitalilisandi. K‐DTF kajastab investeerimisühingu operatsiooniriski seoses oma arvel või klientide jaoks enda nimel ühe päeva jooksul tehtavate tehingute suure mahuga, võttes aluseks päevaste tehingute tingliku väärtuse, kusjuures see risk võib tuleneda ebapiisavatest või mittetoimivatest sisemistest protsessidest, töötajatest ja süsteemidest või välistest sündmustest, ning seda kohandatakse intressimäära tuletisinstrumentide lõpptähtajani, et piirata omavahendite nõuete suurenemist, eelkõige lühiajaliste lepingute puhul, kus arvatav operatsioonirisk on väiksem.

(27)

Kõik investeerimisühingud peaksid jälgima ja kontrollima oma kontsentratsiooniriski, muu hulgas seoses oma klientidega. Pädevatele asutustele peaksid oma kontsentratsiooniriski kohta esitama teabe aga üksnes need investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse K‐tegurite kohast omavahendite miinimumi nõuet. Investeerimisühingute puhul, kes on spetsialiseerunud kaubatuletisinstrumentidele või lubatud heitkoguse väärtpaberitele või nende tuletisinstrumentidele ja kellel on suur riskide kontsentreerumine finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes, võib kontsentratsiooniriski piiranguid ületada ilma täiendavat K‐CONi kohast kapitalinõuet täitmata, kui neid instrumente ja riskipositsioone kasutatakse äritegevuse, finantseerimistegevuse või riskijuhtimise eesmärgil.

(28)

Kõigil investeerimisühingutel peaks olema likviidsusnõuete jälgimise ja haldamise sisekord. Kõnealuse korra eesmärk on aidata tagada, et investeerimisühingud suudavad kogu aeg korra kohaselt toimida, ilma et oleks vaja panna likviidsust kõrvale spetsiaalselt stressiperioodiks. Selleks peaks kõigil investeerimisühingutel olema vähemalt üks kolmandik püsivate üldkulude nõudest kogu aeg täidetud likviidse varaga. Pädevatel asutustel peaks siiski olema võimalik teha sellest nõudest erand väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele. Kõnealune likviidne vara peaks olema hea kvaliteediga ja kooskõlas komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 (9) loetletud varaga, võttes arvesse kõnealuse delegeeritud määruse kohaselt sellise vara suhtes kohaldatavaid väärtuskärpeid. Selleks et võtta arvesse investeerimisühingute ja krediidiasutuste likviidsusprofiilide erinevust, tuleks asjakohase likviidse vara loetelu täiendada investeerimisühingu koormamata oma rahaliste vahendite ja lühiajaliste hoiustega (mis ei tohiks hõlmata klientide raha ega klientidele kuuluvaid finantsinstrumente) ning teatavate finantsinstrumentidega, millel on likviidne turg. Kui neid ei ole likviidsusnõuete täitmisest vabastatud, võivad väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud ning investeerimisühingud, kellel ei ole luba tegeleda kauplemisega või väärtpaberite emissiooni tagamisega, likviidse vara hulka lisaks arvata nõuded ostjate vastu ning 30 päeva jooksul saadavad teenus- või komisjonitasud, tingimusel et need nõuded ei ületa ühte kolmandikku miinimumlikviidsusnõudest, et neid ei võeta arvesse pädeva asutuse kehtestatud täiendavas likviidsusnõudes ja et nende suhtes kohaldatakse väärtuskärbet 50 %. Erandjuhtudel peaks investeerimisühingul olema lubatud langeda allapoole nõutud künnist, et realiseerida oma likviidset vara likviidsusnõude täitmise eesmärgil, tingimusel et nad teavitavad viivitamata pädevat asutust. Kõik klientidele antavad finantstagatised, mis võivad nende realiseerimise korral põhjustada suurema likviidsusvajaduse, peaksid vähendama likviidse vara summat vähemalt mahus, mis vastab 1,6 %‐le selliste tagatiste koguväärtusest. Tagamaks et nõuded on proportsionaalsed investeerimisühingute tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega ning on investeerimisühingutele käesoleva määruse raames kergesti mõistetavad, tuleks edaspidi hinnata miinimumlikviidsusnõudele vastava likviidse vara asjakohasust, sealhulgas, kas seda vara on jätkuvalt vaja ühtlustada delegeeritud määruses (EL) 2015/61 loetletud varaga, võttes arvesse kõnealuse delegeeritud määruse kohaselt sellise vara suhtes kohaldatavaid väärtuskärpeid.

(29)

Seoses uue usaldatavusnõuete täitmise korraga tuleks välja töötada asjakohane proportsionaalne aruandlusraamistik, mida tuleks hoolikalt kohandada investeerimisühingute äritegevusega ja usaldatavusraamistiku nõuetega. Investeerimisühingute aruandlusnõuded peaksid hõlmama nende omavahendite taset ja koosseisu, omavahendite nõudeid, omavahendite nõuete arvutamise alust, tegevusprofiili ja suurust sõltuvalt investeerimisühingute väikeste ja mitteseotutena käsitamise parameetritest, likviidsusnõudeid ja kontsentratsiooniriski käsitlevate sätete täitmist. Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud tuleks vabastada kontsentratsiooniriski aruandlusest ning nad peaksid esitama aruandeid üksnes neile kohalduvate likviidsusnõuete kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (10) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) tuleks teha ülesandeks koostada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse sellise nõutava aruandluse üksikasjalikud vormid ja korraldus. Need standardid peaksid olema proportsionaalsed eri investeerimisühingute suuruse ja keerukusega ning võtma eelkõige arvesse, kas investeerimisühinguid peetakse väikeseks ja mitteseotuks.

(30)

Investorite ja turgude jaoks läbipaistvuse tagamiseks peaksid investeerimisühingud, mida ei peeta väikeseks ja mitteseotuks, avalikustama oma omavahendite taseme, omavahendite nõuded, juhtimiskorralduse ning tasustamispoliitika ja -tavad. Väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute suhtes tuleks avalikustamisnõudeid kohaldada ainult juhul, kui nad emiteerivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente, et nendesse instrumentidesse investeerijate jaoks oleks tagatud läbipaistvus.

(31)

Investeerimisühingud peaksid kohaldama sooneutraalset tasustamispoliitikat vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 157 sätestatud põhimõttele. Mõnel määral on vaja täpsustada tasustamisandmete avalikustamist. Käesolevas määruses sätestatud tasustamisandmete avalikustamise nõuded peaksid olema kooskõlas tasustamisnormide eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga kehtestada selliste töötajate kategooriate suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, tõhusa riskijuhtimisega kooskõlas olev tasustamispoliitika ja -tava ning neid rakendada. Peale selle peaksid investeerimisühingud, kes kasutavad teatavaid erandeid tasustamisnormidest, olema kohustatud avalikustama andmed selliste erandite kohta.

(32)

Selleks et hõlbustada investeerimisühingutel sujuvat üleminekut määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohastelt nõuetelt käesoleva määruse ja direktiivi (EL) 2019/2034 nõuetele, on asjakohane näha ette asjakohased üleminekumeetmed. Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast peaks investeerimisühingutel, kelle puhul oleksid käesoleva määruse kohased omavahendite nõuded üle kahe korra suuremad kui määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohased omavahendite nõuded, olema võimalik sellise võimaliku suurenemise mõju leevendada, kohaldades piirangut, mille kohaselt võivad nende omavahendite nõuded olla maksimaalselt kuni kaks korda suuremad kui määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohased asjaomased omavahendite nõuded.

(33)

Selleks et uued investeerimisühingud ei sattuks ebasoodsamasse olukorda võrreldes olemasolevate investeerimisühingutega, kellel on nendega sarnased profiilid, peaks investeerimisühingutel, kelle suhtes ei ole kunagi kohaldatud määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaseid omavahendite nõudeid, olema võimalik kohaldada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast piirangut, mille kohaselt võivad nende käesoleva määruse kohased omavahendite nõuded olla maksimaalselt kuni kaks korda suuremad kui nende püsivate üldkulude nõue.

(34)

Samamoodi peaks investeerimisühingutel, kelle suhtes kohaldati üksnes määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohast algkapitali nõuet ja kelle puhul oleksid käesoleva määruse kohased omavahendite nõuded üle kahe korra suuremad kui määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohased omavahendite nõuded, olema võimalik kohaldada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast piirangut, mille kohaselt võivad nende käesoleva määruse kohased omavahendite nõuded olla maksimaalselt kuni kaks korda suuremad kui nende määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohane algkapitali nõue, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/876) artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis b osutatud kohalikud ettevõtjad, kelle suhtes tuleks kohaldada spetsiifilist omavahendite üleminekunõuet, mis kajastab nende suuremat riskitaset. Proportsionaalsuse tagamiseks tuleks spetsiifilised omavahendite üleminekunõuded kehtestada ka väiksematele investeerimisühingutele ja sellistele investeerimisühingutele, kes osutavad piiratud arvu investeerimisteenuseid, ning kes ei saa kasu käesoleva määrusega kehtestatud omavahendite piirangust, mille kohaselt võivad omavahendite nõuded olla kuni kaks korda suuremad kui määruse (EL) nr 575/2013 (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/630 (11)) ja direktiivi 2013/36/EL (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/878) (12) kohane algkapitali nõue, kuid nende siduv omavahendite nõue suureneks käesoleva määruse alusel võrreldes nende olukorraga määruse (EL) nr 575/2013 (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/630) alusel.

(35)

Kõnealuseid üleminekumeetmeid peaks olema vajaduse korral võimalik kohaldada ka määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 498 osutatud investeerimisühingute puhul, kes on kõnealuse artikli kohaselt vabastatud kõnealuse määruse kohaste omavahendite nõuete täitmisest, sama ajal kui kõnealuste investeerimisühingute algkapitali nõuded sõltuvad nende pakutavatest investeerimisteenustest või nende investeerimistegevusest. Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast tuleks nende suhtes käesoleva määruse üleminekusätete kohaselt kohaldatavate omavahendite nõuete arvutamisel võtta arvesse kõnealuseid kohaldatavaid tasemeid.

(36)

Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast või kuni selliste muudatuste kohaldamise alguskuupäevani, mis tehakse määrusesse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL seoses tururiski omavahendite nõuetega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/876) III osa IV jaotise 1a. ja 1b. peatükile, olenevalt sellest, kumb on hilisem, peaks investeerimisühing, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse vastavaid sätteid, jätkuvalt arvutama kauplemisportfelli omavahendite nõuet vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013, mida on muudetud määrusega (EL) 2019/630.

(37)

Hulgituru- ja investeerimispangandusteenuseid osutavatel suurimatel investeerimisühingutel (kes kauplevad oma arvel finantsinstrumentidega või tagavad finantsinstrumentide emissiooni või korraldavad finantsinstrumentide pakkumisi siduva kohustuse alusel) on ärimudelid ja riskiprofiilid, mis sarnanevad oluliste krediidiasutuste omadega. Oma tegevusest tulenevalt on investeerimisühingutel krediidirisk, peamiselt vastaspoole krediidiriski kujul, ja tururisk seoses oma arvel võetavate positsioonidega, mis on klientidega seotud või mitte. Seetõttu kujutavad nad oma suuruse ja süsteemse olulisuse tõttu riski finantsstabiilsusele.

(38)

Nende suurte investeerimisühingute tõhus usaldatavusjärelevalve on liikmesriikide pädevate asutuste jaoks keeruline. Kuigi suurimad investeerimisühingud osutavad märkimisväärses ulatuses piiriüleseid investeerimispangandusteenuseid, teevad nende kui investeerimisühingute üle usaldatavusjärelevalvet direktiivi 2014/65/EL kohaselt määratud asutused, kes võivad erineda direktiivi 2013/36/EL kohaselt määratud pädevatest asutustest. See võib kaasa tuua ebavõrdsed tingimused määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaldamisel liidus ja takistab järelevalveasutustel usaldatavusolukorrast üldise ülevaate saamist, mis on suurte rahvusvaheliste investeerimisühingutega seotud riskide tõhusaks maandamiseks väga oluline. See võib vähendada usaldatavusjärelevalve tõhusust ja moonutada konkurentsi liidus. Suurimatele investeerimisühingutele tuleks seetõttu anda krediidiasutuse staatus, et luua sünergia järelevalve tegemiseks võrdlusrühma piiriülese tegevuse üle hulgimüügiturul, edendades võrdseid võimalusi ja võimaldades teha konsolideerimisgruppide üle järjekindlat järelevalvet.

(39)

Kuna kõnealused investeerimisühingud muutuvad krediidiasutusteks, peaksid nad jätkuvalt kohaldama määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL ning nende üle peaksid tegema järelevalvet krediidiasutuste järelevalve eest vastutavad pädevad asutused, sealhulgas Euroopa Keskpank ühtse järelevalvemehhanismi raames. See tagaks, et krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet tehtaks ühetaolisel ja tõhusal viisil ning et finantsteenuste ühtset reeglistikku kohaldatakse kõigi krediidiasutuste suhtes nende süsteemset olulisust silmas pidades samal viisil. Selleks et vältida õiguslikku arbitraaži ja vähendada nõuete täitmisest kõrvalehoidmise riski, peaksid pädevad asutused püüdma vältida olukordi, kus potentsiaalselt süsteemselt olulised konsolideerimisgrupid struktureerivad oma tegevuse nii, et ei ületata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud künniseid, ja hoiavad kõrvale kohustusest taotleda krediidiasutuse tegevusluba vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 8a.

(40)

Krediidiasutusteks ümber kujundatud suurtel investeerimisühingutel peaks olema lubatud võtta avalikkuselt vastu hoiuseid või muid tagasimakstavaid vahendeid ja andma oma arvel laenu üksnes siis, kui nad on saanud selliseks tegevuseks loa vastavalt direktiivile 2013/36/EL. Igasuguse sellise tegevusega tegelemine, sealhulgas avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine ja oma arvel laenu andmine, ei tohiks olla vajalik nõue selleks, et ettevõtjaid saaks käsitada krediidiasutustena. Käesoleva määrusega kehtestatud krediidiasutuse määratluse muutus ei tohiks seega mõjutada liikmesriikide poolt kooskõlas direktiividega 2013/36/EL ja (EL) 2019/2034 rakendatud riiklikke tegevuslubade andmise kordasid, sealhulgas sätteid, mida liikmesriigid võivad pidada asjakohaseks, et täpsustada tegevust, millega võivad tegeleda suured investeerimisühingud, mis kuuluvad krediidiasutuse muudetud määratluse alla.

(41)

Krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eesmärk on muu hulgas tagada finantssüsteemi stabiilsus ning selleks, et selline järelevalve oleks tõhus, tuleks seda kohaldada kõigi konsolideerimisgruppide suhtes, sealhulgas konsolideerimisgruppide suhtes, kelle emaettevõtja ei ole krediidiasutus ega investeerimisühing. Seepärast peaksid pädevad asutused kõigi krediidiasutuste (sealhulgas need, kellel varem oli investeerimisühingu staatus) suhtes kohaldama individuaalset ja emaettevõtja konsolideeritud järelevalvet vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 3. peatüki I jaole.

(42)

Lisaks sellele on võimalik, et suurtel investeerimisühingutel, mis ei ole süsteemselt olulised, kuid kes kauplevad oma arvel finantsinstrumentidega, tagavad finantsinstrumentide emissiooni või korraldavad finantsinstrumentide pakkumisi siduva kohustuse alusel, on ärimudelid ja riskiprofiilid, mis on sarnased teiste süsteemselt oluliste finantsinstitutsioonide ärimudelite ja riskiprofiilidega. Võttes arvesse nende suurust ja tegevust, on võimalik, et need investeerimisühingud ohustavad finantsstabiilsust ja kuigi nende ümber kujundamist krediidiasutusteks ei peeta nende olemuse ja keerukuse tõttu asjakohaseks, tuleks nende suhtes kohaldada samasugust usaldatavuskäsitlust, mida kohaldatakse krediidiasutuste suhtes. Selleks et vältida õiguslikku arbitraaži ja vähendada nõuete täitmisest kõrvalehoidmise riski, peaksid pädevad asutused samuti püüdma vältida olukordi, kus investeerimisühingud struktureerivad oma tegevuse nii, et ei ületata 15 miljardi euro künnist, mis on seotud vara koguväärtusega individuaalsel või konsolideerimisgrupi tasandil või piiravad põhjendamatult pädevate asutuste kaalutlusõigust kohaldada investeerimisühingutele määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud usaldatavusnõudeid kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikliga 5.

(43)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 600/2014 (13) on kehtestatud liidus ühtne kord siseturule juurdepääsu andmiseks kolmandate riikide investeerimisühingutele, kes pakuvad investeerimisteenuseid liidus asutatud kõlblikele vastaspooltele ja kutselistele klientidele või tegelevad investeerimistegevusega. Siseturule juurdepääsu saamiseks on vaja, et komisjon võtaks vastu samaväärsusotsuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (14) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) registreeriks kolmanda riigi investeerimisühingu. On oluline, et samaväärsust hinnataks asjakohase kohaldatava liidu õiguse alusel ja et oleksid olemas tõhusad vahendid, millega jälgida, kas samaväärseks tunnustamise tingimused on täidetud. Seepärast peaksid registreeritud kolmanda riigi investeerimisühingud esitama ESMA‐le igal aastal teabe nende poolt liidus osutatavate teenuste ja tehtava tegevuse mahu ja ulatuse kohta. Samuti tuleks tõhustada seirealast koostööd seoses samaväärsustingimuste jälgimise, täitmise tagamise ja täitmisega.

(44)

Eesmärgiga tagada võrdsed võimalused ja edendada liidu turu läbipaistvust, tuleks määrust (EL) nr 600/2014 muuta, et kohaldada kliendi korralduste süsteemsete täitjate hinnapakkumiste, hinnaparanduste ja täitmishindade suhtes kõigis sammudes kauplemisel hinnasammu korda. Seetõttu tuleks praegu kohaldatavaid hinnasammu korda käsitlevaid regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldada ka määruse (EL) nr 600/2014 laiendatud kohaldamisala suhtes.

(45)

Selleks et tagada liidus investorite kaitse ning finantsturgude usaldusväärsus ja stabiilsus, peaks komisjon samaväärsusotsuste vastuvõtmisel võtma arvesse võimalikke riske, mis tulenevad teenustest ja tegevusest, mida kõnealuse kolmanda riigi investeerimisühingud võivad kõnealuse otsuse vastuvõtmise järel liidus osutada ja millega tegeleda. Arvesse tuleks võtta nende süsteemset olulisust selliste kriteeriumide alusel nagu asjaomase kolmanda riigi investeerimisühingute teenuste ja tegevuse tõenäoline maht ja ulatus. Samal eesmärgil peaks komisjonil olema võimalik võtta arvesse seda, kas kolmandat riiki käsitatakse liidu asjaomase poliitika alusel maksustamise seisukohast koostööd mittetegeva jurisdiktsioonina või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (15) artikli 9 lõike 2 kohaselt suure riskiga kolmanda riigina. Komisjon peaks konkreetseid usaldatavus-, organisatsioonilisi või äritegevusega seotud nõudeid käsitama samaväärsena üksnes juhul, kui saavutatakse sama mõju. Peale selle peaks komisjonil olema võimalik vajaduse korral võtta vastu samaväärsust kinnitavad otsused, mis piirduvad teatavate direktiivi 2014/65/EL I lisa A jaos loetletud konkreetsete teenuste ja tegevuse või teenuste ja tegevuse kategooriatega.

(46)

EBA on andnud koostöös ESMAga välja aruande, mis põhineb põhjalikul taustauuringul, andmete kogumisel ja konsultatsioonil ning milles käsitleti kõigile süsteemselt mitteolulistele investeerimisühingutele mõeldud spetsiifilist usaldatavusnõuete täitmise korda, mis on läbivaadatud investeerimisühingute usaldatavusraamistiku alus.

(47)

Käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise tagamiseks peaks EBA välja töötama regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada investeerimisühingute konsolideerimisgrupi usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatust ja meetodeid, püsivate üldkulude arvutamist, K‐tegurite arvutamist ja eraldi kontode mõistet seoses klientide rahaga; et kohandada K‐TDFi koefitsiente halvenenud turutingimustes, selliste omavahendite nõuete arvutamist, mis võrduvad kliirivate liikmete nõutud kogutagatisega, kehtestatakse käesoleva määruse kohase teabe avalikustamise ja nõutava aruandluse vormid, muu hulgas seoses investeerimisühingute investeerimispoliitikaga ning et täpsustada pädevatele asutustele antavat teavet seoses krediidiasutuse tegevusloa saamiseks nõutava künnisega. Komisjonile tuleks anda õigus täiendada käesolevat määrust, võttes kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Komisjon ja EBA peaksid tagama, et kõigil asjaomastel investeerimisühingutel on võimalik kohaldada kõnealuseid standardeid viisil, mis on proportsionaalne selliste investeerimisühingute ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(48)	Komisjonile tuleks samuti anda õigus võtta EBA ja ESMA välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(49)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine ja võtta arvesse suundumusi finantsturgudel, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, selgitades käesolevas määruses sisalduvaid määratlusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (16) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(50)

Õiguskindluse tagamiseks ning kehtiva krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatava usaldatavusraamistiku ja käesoleva määruse kattumise vältimiseks tuleks muuta määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL, et jätta investeerimisühingud nende kohaldamisalast välja. Pangandusgruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes tuleks aga ka edaspidi kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL sätteid pangandusgruppide kohta, nagu sätted direktiivi 2013/36/EL artiklis 21b osutatud ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja kohta, ning määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükis sätestatud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise normid.

(51)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on tulemusliku ja proportsionaalse usaldatavusraamistiku loomine tagamaks, et liidus tegevusloa saanud investeerimisühingutel on tugev finantsbaas ja et neid juhitakse nõuetekohaselt, muu hulgas asjakohasel juhul nende klientide parimates huvides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I OSA

ÜLDSÄTTED

I JAOTIS

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed usaldatavusnõuded, mida kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, kellele on antud tegevusluba ja kelle üle tehakse järelevalvet direktiivi 2014/65/EL kohaselt ning kelle üle tehakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet direktiivi (EL) 2019/2034 kohaselt seoses järgmisega:

a)	omavahendite nõuded seoses investeerimisühingule tekitatava riski, kliendile tekitatava riski ja turule tekitatava riski kvantitatiivselt mõõdetavate, ühtsete ja standarditud elementidega;

b)	kontsentratsiooniriski piiravad nõuded;

c)	likviidsusnõuded seoses likviidsusriski kvantitatiivselt mõõdetavate, ühtsete ja standarditud elementidega;

d)	punktidega a, b ja c seotud aruandlusnõuded;

e)	avalikustamisnõuded.

2. Erandina lõikest 1 kohaldab investeerimisühing, kellele on antud tegevusluba ja kelle üle tehakse järelevalvet direktiivi 2014/65/EL kohaselt ning kes tegeleb direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega, määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid, kui ettevõtja ei ole kaubadiiler, lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja ega kindlustusandja ning täidetud on mõni järgmine tingimus:

a)	investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on 15 miljardit eurot või rohkem, arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena, millest on välja arvatud käesolevas lõigus osutatud tegevusega tegeleva väljaspool liitu asutatud iga üksiku tütarettevõtja vara väärtus;

investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on alla 15 miljardi euro ning investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja vara koguväärtus on alla 15 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 15 miljardit eurot või rohkem, kõik arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena, millest on välja arvatud esimeses lõigus osutatud tegevusega tegeleva väljaspool liitu asutatud tütarettevõtja individuaalse vara väärtus, või

c)	pädev asutus on investeerimisühingu suhtes teinud otsuse vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artiklile 5.

Käesolevas lõikes osutatud investeerimisühingute üle tehakse järelevalvet seoses direktiivi 2013/36/EL VII ja VIII jaotise kohaste usaldatavusnõuete täitmisega, sealhulgas konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse määramiseks, kui sellised investeerimisühingud kuuluvad käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktis 25 määratletud investeerimisühingute konsolideerimisgruppi.

3. Lõikes 2 sätestatud erandit ei kohaldata, kui investeerimisühing ei vasta enam kõnealuses lõikes sätestatud mõnele künnisele, mis on arvutatud järjestikuse 12 kuu pikkuse perioodi jooksul, või kui pädev asutus nii otsustab vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artiklile 5. Investeerimisühing teavitab pädevat asutust viivitamata igast künnise ületamisest kõnealusel perioodil.

4. Investeerimisühingu suhtes, kes täidab käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimusi, kohaldatakse jätkuvalt artiklites 55 ja 59 sätestatud nõudeid.

5. Erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused lubada investeerimisühingul, kellele on antud tegevusluba ja kelle üle tehakse järelevalvet direktiivi 2014/65/EL kohaselt ning kes tegeleb direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega, kohaldada määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	investeerimisühing on tütarettevõtja ja ta on hõlmatud krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud järelevalvega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki sätetele;

b)	investeerimisühing teavitab käesoleva määruse kohast pädevat asutust ja kui see on asjakohane, ka konsolideeritud järelevalvet tegevat asutust;

pädev asutus on veendunud, et määruse (EL) nr 575/2013 kohaste omavahendite nõuete kohaldamine investeerimisühingu suhtes individuaalselt ja asjakohasel juhul investeerimisühingute konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel on usaldatavusnõuete seisukohast põhjendatud, ei too kaasa investeerimisühingu omavahendite nõuete vähendamist vastavalt käesolevale määrusele ega ole toimunud õigusliku arbitraaži eesmärgil.

Pädevad asutused teavitavad investeerimisühingut otsusest lubada määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaldamist esimese lõigu kohaselt kahe kuu jooksul alates käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud teate saamisest ning teavitavad sellest EBAt. Kui pädev asutus keeldub võimaldamast määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaldamist, põhjendab ta seda igast küljest.

Käesoleva lõike kohaldamisel ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 7.

Artikkel 2

Järelevalvevolitused

Et tagada vastavus käesolevale määrusele, on pädevatel asutustel direktiivis (EL) 2019/2034 sätestatud volitused ja nad järgivad kõnealuses direktiivis sätestatud menetlusi.

Artikkel 3

Rangemate nõuete kohaldamine investeerimisühingute poolt

Käesoleva määrusega ei takistata investeerimisühingutel hoidmast rohkem omavahendeid ja nende komponente ning likviidset vara või kohaldamast rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva määrusega.

Artikkel 4

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„abiettevõtja“ – ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või sarnane tegevus, millel on ühe või mitme investeerimisühingu põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;

2)	„varahaldusettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 19 määratletud varahaldusettevõtja;

3)	„kliiriv liige“ – liikmesriigis asuv ettevõtja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (17) artikli 2 punkti 14 määratlusele;

4)	„klient“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 9 määratletud klient, välja arvatud käesoleva määruse IV osa kohaldamisel, milles „klient“ tähendab investeerimisühingu iga vastaspoolt;

5)	„kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 150 määratletud kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler;

6)	„kaubatuletisinstrument“ – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 30 määratletud kaubatuletisinstrument;

7)	„pädev asutus“ – direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud pädev asutus;

8)	„krediidiasutus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;

9)	„kauplemine oma arvel“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 6 määratletud kauplemine oma arvel;

10)	„tuletisinstrument“ – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 29 määratletud tuletisinstrument;

11)

„konsolideeritud olukord“ – olukord, mis tuleneb käesoleva määruse nõuete kohaldamisest vastavalt artiklile 7 liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu, liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja suhtes, nagu kõnealune ettevõtja moodustaks koos investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kõigi investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, abiettevõtjate ja seotud vahendajatega üheainsa investeerimisühingu; käesoleva määratluse kohaldamise eesmärgil kohaldatakse mõisteid „investeerimisühing“, „finantseerimisasutus“, „abiettevõtja“ ja „seotud vahendaja“ ka kolmandates riikides asutatud ettevõtjate suhtes, kes vastaksid nende mõistete määratlustele, kui nad oleksid asutatud liidus;

12)	„konsolideeritud alusel“ – konsolideeritud olukorra alusel;

13)	„korralduste täitmine kliendi nimel“ – korralduste täitmine kliendi nimel, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 5;

14)

„finantseerimisasutus“ – ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus, investeerimisühing ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja ning kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (18) tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtja ega segakindlustusvaldusettevõtja, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (19) artikli 212 lõike 1 punktis g;

15)	„finantsinstrument“ –direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud finantsinstrument;

16)	„finantsvaldusettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja;

17)	„finantssektori ettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud finantssektori ettevõtja;

18)	„algkapital“ – direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 3 lõike 1 punktis 18 määratletud algkapital;

19)	„omavahel seotud klientide rühm“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 39 määratletud omavahel seotud klientide rühm;

20)	„investeerimisnõustamine“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 4 määratletud investeerimisnõustamine;

21)

„pidev investeerimisnõustamine“ – korduv investeerimisnõustamine ning finantsinstrumentidest koosneva kliendiportfelli pidev või perioodiline hindamine ja jälgimine või läbivaatamine, sealhulgas selliste investeeringute hindamine ja jälgimine või läbivaatamine, mida klient teeb lepingulise kokkuleppe alusel;

22)	„investeerimisühing“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing;

23)

„investeerimisvaldusettevõtja“ – finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt investeerimisühingud või finantseerimisasutused, millest vähemalt üks on investeerimisühing, ja kes ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja;

24)	„investeerimisteenused ja -tegevus“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisteenused ja -tegevus;

25)

„investeerimisühingute konsolideerimisgrupp“ – ettevõtjate konsolideerimisgrupp, mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (20) artikli 22 tingimustele, millest vähemalt üks on investeerimisühing ja mille hulka ei kuulu krediidiasutusi;

26)	„K‐tegurid“ – III osa II jaotises sätestatud omavahendite nõuded riskide puhul, mis kaasnevad investeerimisühingu tegevusega klientidele, turgudele ja investeerimisühingule endale;

27)	„valitsetav vara “ ehk „AUM“ – sellise vara väärtus, mida investeerimisühing valitseb oma klientide nimel nii kaalutlusõigusel põhineva väärtpaberiportfelli valitsemise kui ka kaalutlusõigusevälise korralduse alusel, mis kujutab endast pidevat investeerimisnõustamist;

28)	„hoitav klientide raha“ ehk „CMH“ – klientide sellise raha summa, mida investeerimisühing hoiab, võttes arvesse õiguslikku korraldust seoses vara lahususega ja sõltumata riigisisesest raamatupidamiskorrast, mida kohaldatakse investeerimisühingu hoitava klientide raha suhtes;

29)	„hoitav ja hallatav vara“ ehk „ASA“ – sellise vara väärtus, mida investeerimisühing hoiab ja haldab oma klientide jaoks, sõltumata sellest, kas vara kajastatakse investeerimisühingu enda bilansis või kolmanda isiku kontodel;

30)	„käideldavad kliendi korraldused“ ehk „COH“ – selliste korralduste väärtus, mida investeerimisühing klientide jaoks käitleb, sealhulgas klientide korralduste vastuvõtmise ja edastamise kaudu ning klientide nimel nende korralduste täitmise kaudu;

31)	„kontsentratsioonirisk“ ehk „CON“ – investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes olevad riskipositsioonid, mille väärtus ületab artikli 37 lõikes 1 sätestatud ülempiire;

32)	„kliiringu tagatis“ ehk „CMG“ – kliiriva liikme või nõuetele vastava keskse vastaspoole nõutud tagatiste kogusumma, kui oma arvel kaupleva investeerimisühingu tehingute täitmise ja arveldamise eest vastutab kliiriv liige või nõuetele vastav keskne vastaspool;

33)

„päevane kauplemismaht“ ehk „DTF“ – selliste tehingute päevane väärtus, mida investeerimisühing teeb oma arvel kaubeldes või enda nimel klientide korraldusi täites, välja arvatud selliste korralduste väärtus, mida investeerimisühing klientide jaoks käitleb klientide korralduste vastuvõtmise ja edastamise kaudu ning klientide nimel nende korralduste täitmise kaudu ja millega on juba arvestatud käideldavate kliendi korralduste piires;

34)	„netopositsioonirisk“ ehk „NPR“ – investeerimisühingu kauplemisportfellis kajastatud tehingute väärtus;

35)	„tehingu vastaspoole makseviivituse risk“ ehk „TCD“ – investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid, mis on seotud artiklis 25 osutatud instrumentide ja tehingutega, millega kaasneb tehingu vastaspoole makseviivituse risk;

36)	„praegune turuväärtus“ ehk „CMV“ – artikli 31 kohaselt tasaarvestatavate tehingute või väärtpaberiosade portfelli netoturuväärtus, mille puhul kasutatakse CMV arvutamisel nii positiivseid kui ka negatiivseid turuväärtusi;

37)	„pika arveldustähtajaga tehingud“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 2 määratletud pika arveldustähtajaga tehingud;

38)	„võimenduslaenu tehingud“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 (21) artikli 3 punktis 10 määratletud võimenduslaenu tehingud;

39)	„juhtorgan“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 36 määratletud juhtorgan;

40)	„segafinantsvaldusettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ (22) artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja;

41)	„bilansiväline kirje“ – määruse (EL) nr 575/2013 I lisas osutatud kirje;

42)	„emaettevõtja“ – emaettevõtja direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 9 ja artikli 22 tähenduses;

43)	„osalus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 35 määratletud osalus;

44)	„kasum“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 121 määratletud kasum;

45)	„nõuetele vastav keskne vastaspool“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 88 määratletud nõuetele vastav keskne vastaspool;

46)	„väärtpaberiportfelli valitsemine“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud väärtpaberiportfelli valitsemine;

47)	„oluline osalus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 36 määratletud oluline osalus;

48)	„väärtpaberitega finantseerimise tehing“ – määruse (EL) 2015/2365 artikli 3 punktis 11 määratletud väärtpaberitega finantseerimise tehing;

49)

„eraldi kontod“ – artikli 15 lõike 2 tabeli 1 tähenduses kontod, mis on seotud üksustega, kus investeerimisühingu hoitav kliendi raha deponeeritakse kooskõlas komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 (23) artikliga 4 ja mille puhul on asjakohasel juhul riigisiseses õiguses sätestatud, et investeerimisühingu maksejõuetuse või kriisilahendusmenetluse või haldamise korral ei saa kliendi raha kasutada selliste investeerimisühinguga seotud nõuete rahuldamiseks, mis ei ole kliendi nõuded;

50)	„repotehing“ – määruse (EL) 2015/2365 artikli 3 punktis 9 määratletud repotehing;

51)	„tütarettevõtja“ – direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 10 määratletud ja sama direktiivi artikli 22 tähenduses tütarettevõtja, sealhulgas põhiemaettevõtja tütarettevõtja;

52)	„seotud vahendaja“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 29 määratletud seotud vahendaja;

53)

„kogubrutotulu“ – investeerimisühingu aastane tegevustulu seoses tema investeerimisteenuste ja -tegevusega, mida tal on lubatud osutada ja millega tegeleda, sealhulgas tulu saadaolevatest intressidest, aktsiatelt või osadelt ja muudelt muutuvtuluga või fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt, saadaolevatest komisjoni- ja teenustasudest ning kasum või kahjum, mida investeerimisühing saab kaubeldavalt varalt, õiglases väärtuses hoitavalt varalt ja riskimaandamisest, kuid välja arvatud tulu, mis ei ole seotud investeerimisteenustega ja -tegevusega;

54)	„kauplemisportfell“ – kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida investeerimisühing hoiab kas kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone;

55)

„kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid“ — järgmised positsioonid:

a)	omandipositsioonid ning klientide teenindamisest ja turutegemisest tulenevad positsioonid;

b)	positsioonid, mis kavatsetakse lühikese aja jooksul edasi müüa;

c)	positsioonid, mille eesmärk on saada kasu ostu- ja müügihinna tegelikest või oodatavatest lühiajalistest erinevustest või muudest hinna- või intressimäära kõikumistest;

56)

„liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – liikmesriigis tegutsev investeerimisühing, mis on investeerimisühingute konsolideerimisgrupi osa ning millel on investeerimisühingust või finantseerimisasutusest tütarettevõtja või millel on sellises investeerimisühingus või finantseerimisasutuses osalus ja mis ise ei ole ühegi teise üheski liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühingu ega üheski liikmesriigis asuva investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

57)

„liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja“ – liikmesriigis tegutsev investeerimisvaldusettevõtja, mis on investeerimisühingute konsolideerimisgrupi osa, ent mis ise ei ole mõnes liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühingu või mõnes liikmesriigis tegutseva teise investeerimisvaldusettevõtja tütarettevõtja;

58)	„liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja“ – investeerimisühingute konsolideerimisgrupi emaettevõtja, mis on direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, selgitades lõikes 1 sätestatud mõisteid, et

a)	tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine;

b)	võtta käesoleva määruse kohaldamisel arvesse suundumusi finantsturgudel.

II JAOTIS

NÕUETE KOHALDAMISE TASAND

1. PEATÜKK

Nõuete individuaalne kohaldamine

Artikkel 5

Üldpõhimõte

Investeerimisühing järgib II–VII osas sätestatud nõudeid individuaalselt.

Artikkel 6

Erandid

1. Pädevad asutused võivad teha investeerimisühingule erandi artikli 5 kohaldamisest seoses II, III, IV, VI ja VII osaga, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	investeerimisühing vastab artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele;

on täidetud üks järgmistest tingimustest:

i)	investeerimisühing on tütarettevõtja ja ta on hõlmatud krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud järelevalvega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki sätetele;

ii)	investeerimisühing on tütarettevõtja ja kuulub investeerimisühingute konsolideerimisgruppi, mille järelevalve toimub konsolideeritud alusel vastavalt artiklile 7;

c)	nii investeerimisühingu kui ka tema emaettevõtja tegevusloa annab ja nende üle teeb järelevalvet sama liikmesriik;

d)	pädevad asutused, kes vastutavad konsolideeritud alusel toimuva järelevalve eest vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 või vastavalt käesoleva määruse artiklile 7, on sellise erandiga nõus;

omavahendid on emaettevõtja ja investeerimisühingu vahel adekvaatselt jaotatud ning täidetud on kõik järgmised tingimused:

i)	emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi kapitali kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

ii)	pädeva asutuse eelneval heakskiidul kinnitab emaettevõtja, et ta tagab investeerimisühingu võetud kohustused või et investeerimisühinguga seonduvad riskid ei ole märkimisväärse tähtsusega;

iii)	emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduurid hõlmavad ka investeerimisühingut ning

iv)	emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % investeerimisühingu aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik investeerimisühingu juhtorgani liikmetest.

2. Pädevad asutused võivad teha investeerimisühingule erandi artikli 5 kohaldamisest seoses VI osaga, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	investeerimisühing vastab artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele;

b)	investeerimisühing on tütarettevõtja ja ta on hõlmatud kindlustusandja või edasikindlustusandja järelevalvega konsolideeritud alusel vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 228;

c)	nii investeerimisühingu kui ka tema emaettevõtja tegevusloa annab ja nende üle teeb järelevalvet sama liikmesriik;

d)	pädevad asutused, kes vastutavad konsolideeritud alusel toimuva järelevalve eest vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ, on sellise erandiga nõus;

omavahendid on emaettevõtja ja investeerimisühingu vahel adekvaatselt jaotatud ning täidetud on kõik järgmised tingimused:

i)	emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi kapitali kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

ii)	pädeva asutuse eelneval heakskiidul kinnitab emaettevõtja, et ta tagab investeerimisühingu võetud kohustused või et investeerimisühinguga seonduvad riskid ei ole märkimisväärse tähtsusega;

iii)	emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduurid hõlmavad ka investeerimisühingut ning

iv)	emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % investeerimisühingu aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik investeerimisühingu juhtorgani liikmetest.

3. Pädevad asutused võivad teha investeerimisühingutele erandi artikli 5 kohaldamisest seoses V osaga, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

investeerimisühing on hõlmatud järelevalvega konsolideeritud alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükile või kuulub investeerimisühingute konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3, kuid ei kohaldata artikli 7 lõikes 4 sätestatud erandit;

emaettevõtja teeb konsolideeritud alusel likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi selliste finantsinstitutsioonide ja investeerimisühingute likviidsuspositsioonide, kelle suhtes kõnealust erandit kohaldatakse, pidevat seiret ja omab neist ülevaadet ning tagab piisava likviidsuse taseme kõikide nimetatud finantsinstitutsioonide ja investeerimisühingute puhul;

c)	emaettevõtja ja investeerimisühing on sõlminud pädevatele asutustele rahuldaval viisil lepingud, millega nähakse ette vahendite vaba liikumine emaettevõtja ja investeerimisühingu vahel, et võimaldada neil tähtajaks täita oma individuaalseid kohustusi ja ühiseid kohustusi;

d)	puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused punktis c osutatud lepingute täitmiseks;

e)	pädevad asutused, kes vastutavad konsolideeritud alusel toimuva järelevalve eest vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 või vastavalt käesoleva määruse artiklile 7, on sellise erandiga nõus.

2. PEATÜKK

Usaldatavusnõuetekohane konsolideerimine ja erandid investeerimisühingute konsolideerimisgruppidele

Artikkel 7

Usaldatavusnõuetekohane konsolideerimine

1. Liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing, liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja ja liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja täidab II, III, IV, VI ja VII osas sätestatud kohustused oma konsolideeritud olukorra alusel. Selleks et tagada konsolideerimiseks vajalike andmete nõuetekohane töötlemine ja edastamine, loovad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv emaettevõtja ja tema tütarettevõtjad nõuetekohase organisatsioonistruktuuri ning asjakohased sisekontrolli mehhanismid. Eelkõige tagab emaettevõtja, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteemid, protseduurid ja mehhanismid selleks, et tagada nõuetekohane konsolideerimine.

2. II osa konsolideeritud alusel kohaldamise korral kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel ka investeerimisühingute suhtes norme, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 II osa II jaotises.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 lõike 1, artikli 85 lõike 1 ja artikli 87 lõike 1 sätete kohaldamise korral kohaldatakse sel eesmärgil üksnes viiteid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 1 ning neid käsitatakse viidetena omavahendite nõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse vastavates sätetes.

3. Liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing, liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja ja liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja täidab V osas sätestatud kohustused oma konsolideeritud olukorra alusel.

4. Erandina lõikest 3 võivad pädevad asutused vabastada emaettevõtja kõnealuse lõike täitmisest, võttes arvesse investeerimisühingute konsolideerimisgrupi laadi, ulatust ja keerukust.

5. EBA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada investeerimisühingute konsolideerimisgrupi usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatust ja meetodeid, eelkõige selleks, et arvutada püsivate üldkulude nõue, püsiv miinimumkapitalinõue ja K‐teguri nõue, võttes aluseks investeerimisühingute konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra, ning lõike 2 nõuetekohaseks rakendamiseks vajaliku meetodi ja vajalikud üksikasjad.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 8

Konsolideerimisgrupi kapitalitest

1. Erandina artiklist 7 võivad pädevad asutused lubada käesoleva artikli kohaldamist selliste konsolideerimisgrupi struktuuride puhul, mida peetakse piisavalt lihtsaks, tingimusel et puudub märkimisväärne risk klientidele või turule, mis tuleneb investeerimisühingute konsolideerimisgrupist tervikuna, mis muidu nõuaks järelevalvet konsolideeritud alusel. Pädevad asutused teavitavad EBAt, kui nad lubavad kohaldada käesolevat artiklit.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse alljärgnevaid mõisteid järgmises tähenduses:

a)	„omavahenditesse kuuluvad instrumendid“ – omavahendid, mis on määratletud käesoleva määruse artiklis 9, kohaldamata mahaarvamisi, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis i, artikli 56 punktis d ja artikli 66 punktis d;

b)	mõisteid „investeerimisühing“, „finantseerimisasutus“, „abiettevõtja“ ja „seotud vahendaja“ kohaldatakse ka kolmandates riikides asutatud ettevõtjate suhtes, kes vastaksid nende mõistete artiklis 4 esitatud määratlustele, kui nad oleksid asutatud liidus.

3. Liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisühingul, liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisvaldusettevõtjal ja liidus emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal ning igal teisel emaettevõtjal, mis on investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing, finantseerimisasutus, abiettevõtja või seotud vahendaja, peab olema piisavalt omavahendeid, et katta vähemalt järgmiste summa:

investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvates investeerimisühingutes, finantseerimisasutustes, abiettevõtjates ja seotud vahendajates olevate määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti i, artikli 56 punkti d ning artikli 66 punkti d kohaste kõigi osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide täieliku bilansilise väärtuse summa ning

b)	investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, abiettevõtjate ja seotud vahendajate ees võetud kõigi tingimuslike kohustuste kogusumma.

4. Pädevad asutused võivad lubada liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisvaldusettevõtjal või liidus emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal ning igal teisel emaettevõtjal, mis on investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing, finantseerimisasutus, abiettevõtja või seotud vahendaja, hoida väiksemas summas omavahendeid kui lõike 3 kohaselt arvutatud summa, tingimusel et kõnealune summa ei ole väiksem kui tema tütarettevõtjatest investeerimisühingutele, finantseerimisasutustele, abiettevõtjatele ja seotud vahendajatele individuaalselt kehtestatud omavahendite nõuete summa ning kõnealuste ettevõtjate ees võetud tingimuslike kohustuste kogusumma.

Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse esimeses lõigus osutatud kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate suhtes omavahendite nõudeid, mis on tinglikud omavahendite nõuded, mis tagavad piisava usaldatavustaseme, et katta kõnealustest tütarettevõtjatest tulenevaid riske, nagu on heaks kiitnud asjaomased pädevad asutused.

5. Liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisühingul, liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisvaldusettevõtjal ja liidus emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal on süsteemid, et jälgida ja kontrollida kõigi investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute, investeerimisvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, finantseerimisasutuste, abiettevõtjate ja seotud vahendajate kapitali- ja rahastamisallikaid.

II OSA

OMAVAHENDID

Artikkel 9

Omavahendite koosseis

1. Investeerimisühingul peavad olema omavahendid, mis koosnevad tema esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summast ning ta peab pidevalt täitma järgmisi tingimusi:

kus:

esimese taseme põhiomavahendid on määratletud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 2. peatükile, täiendavad esimese taseme omavahendid on määratletud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 3. peatükile ning teise taseme omavahendid on määratletud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 4. peatükile, ning

ii)	D on määratletud artiklis 11.

2. Erandina lõikest 1

a)	kohaldatakse täielikult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis c osutatud mahaarvamisi ning ei kohaldata kõnealuse määruse artikleid 39 ja 48;

b)	kohaldatakse täielikult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis e osutatud mahaarvamisi ning ei kohaldata kõnealuse määruse artiklit 41;

kohaldatakse täielikult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis h, artikli 56 punktis c ja artikli 66 punktis c osutatud mahaarvamisi, kui need on seotud selliste kapitaliinstrumentide osalustega, mida ei hoita kauplemisportfellis, ning ei kohaldata kõnealuse määruse artiklites 46, 60 ja 70 sätestatud mehhanisme;

d)	kohaldatakse täielikult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis i osutatud mahaarvamisi ning ei kohaldata kõnealuse määruse artiklit 48;

ei kohaldata investeerimisühingute omavahendite kindlaksmääramisel järgmisi sätteid:

i)	määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 49;

ii)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis h, artikli 56 punktis c, artikli 66 punktis c osutatud mahaarvamised ning kõnealuse määruse artiklite 46, 60 ja 70 seonduvad sätted, kui need mahaarvamised on seotud selliste kapitaliinstrumentide osalustega, mida hoitakse kauplemisportfellis;

iii)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 54 lõike 1 punktis a osutatud käivitav sündmus; selle asemel määrab käivitava sündmuse kindlaks investeerimisühing lõikes 1 osutatud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi seisukohast;

iv)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 54 lõike 4 punktis a osutatud kogusumma; allahinnatav või konverteeritav summa on lõikes 1 osutatud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi täielik põhisumma.

3. Investeerimisühingud kohaldavad käesoleva määruse kohaselt omavahendite nõuete kindlaksmääramisel määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 6. peatüki asjakohaseid sätteid. Nende sätete kohaldamisel loetakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 77 ja 78 kohane järelevalvealane luba antuks, kui on täidetud mõni kõnealuse määruse artikli 78 lõike 1 punktis a või artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimustest.

4. Lõike 1 punkti a kohaldamisel võivad pädevad asutused investeerimisühingute puhul, kes ei ole juriidilised isikud või aktsiaseltsid või kes vastavad käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, pärast EBAga konsulteerimist lubada täiendavate instrumentide või vahendite kvalifitseerimist kõnealuste investeerimisühingute omavahenditena, tingimusel et need instrumendid või vahendid kvalifitseeruvad samuti nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ (24) artikli 22 kohase käsitluse alla. EBA koostab, haldab ja avaldab koos ESMAga igalt pädevalt asutuselt saadud teabe põhjal kõigi selliste instrumentide või vahendite liikide loetelu igas liikmesriigis, mis kvalifitseeruvad omavahenditena. Loetelu avaldatakse esimest korda hiljemalt 26. detsembriks 2020.

5. Investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluva finantssektori ettevõtja omavahenditesse kuuluvate instrumentide osalusi ei arvata maha, et arvutada konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu omavahendeid individuaalselt, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi kapitali kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

b)	emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduurid hõlmavad ka finantssektori ettevõtjat;

c)	pädevad asutused ei kasuta artiklis 8 sätestatud erandit.

Artikkel 10

Oluline osalus väljaspool finantssektorit

1. Käesoleva osa kohaldamisel arvab investeerimisühing määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 kohaste esimese taseme põhiomavahendite kirjete kindlaksmääramisel maha summad, mis ületavad punktides a ja b sätestatud piirmäära:

a)	finantssektorivälise ettevõtja puhul oluline osalus, mille summa ületab 15 % investeerimisühingu omavahenditest, arvutatuna vastavalt käesoleva määruse artiklile 9, kuid kohaldamata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktis i osutatud mahaarvamist;

b)	finantssektorivälistes ettevõtjates olevate oluliste osaluste kogusumma, mis on suurem kui 60 % investeerimisühingu omavahenditest, arvutatuna vastavalt käesoleva määruse artiklile 9, kuid kohaldamata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktis i osutatud mahaarvamist.

2. Pädevad asutused võivad keelata investeerimisühingul omada lõikes 1 osutatud olulisi osalusi, kui need osalused on suuremad kui kõnealuses lõikes sätestatud protsent omavahenditest. Pädevad asutused avalikustavad kõnealuse õiguse kasutamist käsitlevad otsused viivitamata.

3. Finantssektorivälistes ettevõtjates olevaid osalusi ei võeta arvesse lõike 1 kohases arvutuses, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

a)	kõnealuseid osalusi hoitakse ajutiselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 79 kohase rahalise abi andmise toimingu ajal;

b)	kõnealused osalused on väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

c)	investeerimisühing hoiab kõnealuseid osalusi enda nimel, kuid teiste isikute arvel.

4. Käesoleva artikli lõike 1 kohases arvutuses ei võeta arvesse aktsiaid ja osasid, mis ei ole direktiivi 86/635/EMÜ artikli 35 lõikes 2 osutatud finantspõhivara.

III OSA

KAPITALINÕUDED

I JAOTIS

ÜLDNÕUDED

Artikkel 11

Omavahendite nõuded

1. Investeerimisühingul peab pidevalt olema omavahendeid vastavalt artiklile 9 vähemalt summas D, kus D on määratletud kui suurim järgmistest:

a)	investeerimisühingu püsivate üldkulude nõue, mis on arvutatud vastavalt artiklile 13;

b)	investeerimisühingu püsiv miinimumkapitalinõue vastavalt artiklile 14 või

c)	investeerimisühingu K‐teguri nõue, mis on arvutatud vastavalt artiklile 15.

2. Erandina lõikest 1, kui investeerimisühing vastab artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, määratletakse D lõike 1 punktides a ja b osutatud summadest suurimana.

3. Kui pädevad asutused leiavad, et investeerimisühingu äritegevus on oluliselt muutunud, võivad nad vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 IV jaotise 2. peatüki IV jaole ette näha, et investeerimisühingu suhtes kohaldatakse muud käesolevas artiklis osutatud omavahendite nõuet.

4. Investeerimisühing teatab pädevale asutusele kohe, kui ta saab teada, et ta enam ei vasta või et ta tulevikus enam ei vasta käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.

Artikkel 12

Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud

1. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse investeerimisühingut väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, kui ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)	artikli 17 kohaselt hinnatud AUM on alla 1,2 miljardi euro;

artikli 20 kohaselt hinnatud COH on väiksem kui üks järgmistest:

i)	100 miljonit eurot päevas kassatehingute puhul või

ii)	1 miljard eurot päevas tuletisinstrumentide puhul;

c)	artikli 19 kohaselt hinnatud ASA on null;

d)	artikli 18 kohaselt hinnatud CMH on null;

e)	artikli 33 kohaselt hinnatud DTF on null;

f)	artiklite 22 ja 23 kohaselt hinnatud NPR või CMG on null;

g)	artikli 26 kohaselt hinnatud TCD on null;

h)	investeerimisühingu bilansimaht ja bilansiväline maht on alla 100 miljoni euro;

i)	investeerimisühingu investeerimisteenustest ja -tegevusest saadud aastane kogubrutotulu on väiksem kui 30 miljonit eurot, mis on arvutatud asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud kahe aasta andmete põhjal keskmisena.

Erandina II jaotise sätetest kasutatakse esimese lõigu punktide a, b, c, e, f (niivõrd kui see punkt seondub netopositsiooniriskiga) ja g kohaldamisel päeva lõpu väärtusi.

Esimese lõigu punkti f (niivõrd kui see punkt seondub kliiringu tagatisega) kohaldamisel kasutatakse päevasiseseid väärtusi.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d kohaldamisel, ilma et see piiraks direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 9 ning delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artiklite 2 ja 4 kohaldamist, kasutatakse päevasiseseid väärtusi, välja arvatud juhul, kui on tegemist veaga arvestuse pidamisel või kontode võrdlemisel, mille tulemusel osutati valesti, et investeerimisühing on rikkunud käesoleva lõike esimese lõigu punktis d osutatud nullkünnist, ning kui viga parandatakse enne tööpäeva lõppu. Investeerimisühing teavitab pädevat asutust viivitamata veast, selle esinemise põhjustest ja selle parandamisest.

Esimese lõigu punktide h ja i kohaldamisel kasutatakse viimase majandusaasta lõpu tasemeid, mille raamatupidamisarvestus on lõpule viidud ja juhtorgani poolt heaks kiidetud. Kui raamatupidamisarvestust ei ole lõpule viidud ja heaks kiidetud pärast kuue kuu möödumist viimase majandusaasta lõpust, kasutab investeerimisühing esialgset raamatupidamisaruannet.

Investeerimisühing võib esimese lõigu punktide a ja b kohaseid väärtusi hinnata II jaotises sätestatud meetoditega, kusjuures hindamise aluseks tuleb võtta 12 kuud, jätmata seejuures välja kolme kõige viimase kuu väärtusi. Investeerimisühing, kes valib käesoleva hindamismeetodi, teatab sellest pädevale asutusele ja kohaldab valitud meetodit katkematu ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui 12 järjestikust kuud.

2. Lõike 1 esimese lõigu punktides a, b, h ja i sätestatud tingimusi kohaldatakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes kombineeritult. Lõike 1 punktis i osutatud aastase kogubrutotulu arvutamisel võivad investeerimisühingud välistada topeltarvestuse, mis võib tekkida seoses brutotuludega, mis tekivad konsolideerimisgrupi sees.

Lõike 1 esimese lõigu punktides c–g sätestatud tingimusi kohaldatakse iga investeerimisühingu suhtes individuaalselt.

3. Kui investeerimisühing ei täida enam kõiki lõikes 1 sätestatud tingimusi, ei käsitata teda kohe enam väikese ja mitteseotud investeerimisühinguna.

Erandina esimesest lõigust, kui investeerimisühing ei täida enam lõike 1 esimese lõigu punktis a, b, h või i sätestatud tingimusi, kuid jätkuvalt täidab lõike 1 esimese lõigu punktides c–g sätestatud tingimusi, ei käsitata teda enam väikese ja mitteseotud investeerimisühinguna kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil künnis ületati. Investeerimisühing teavitab pädevat asutust viivitamata igast künnise ületamisest.

4. Kui investeerimisühing, kes ei ole täitnud kõiki lõikes 1 sätestatud tingimusi, kõnealuseid tingimusi hiljem täidab, käsitatakse teda väikese ja mitteseotud investeerimisühinguna üksnes kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil kõnealuseid tingimusi täideti, tingimusel et kõnealusel perioodil künnist ei ületatud ning et investeerimisühing on pädevat asutust teavitanud viivitamata.

Artikkel 13

Püsivate üldkulude nõue

1. Artikli 11 lõike 1 punkti a kohaldamisel on püsivate üldkulude nõue vähemalt neljandik eelmise aasta püsivatest üldkuludest. Investeerimisühingud kasutavad kohaldatava raamatupidamistava alusel saadud arvandmeid.

2. Kui pädev asutus leiab, et investeerimisühingu tegevus on oluliselt muutunud, võib pädev asutus lõikes 1 osutatud kapitalisummat kohandada.

3. Investeerimisühing, kelle majandustegevus on investeerimisteenuste osutamise või investeerimistegevuse alustamise kuupäevast arvates kestnud alla ühe aasta, kasutab lõikes 1 osutatud arvutuse tegemisel oma kavandatud püsivaid üldkulusid, mis on esitatud tema prognoosides esimese 12 kauplemiskuu kohta, mis esitatakse koos tema tegevusloa taotlusega.

4. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täiendatakse lõikes 1 osutatud nõude arvutamist, ning mis hõlmab vähemalt järgmisi mahaarvatavaid kirjeid:

a)	töötajate preemiad ja muud tasud, mis sõltuvad investeerimisühingu vastava aasta netokasumist;

b)	töötajate, direktorite ja osanike kasumiosad;

c)	muud kasumijaotised ja muu muutuvtasu, niivõrd kui need on välja makstud oma äranägemisel;

d)	maksmisele kuuluvad jagatud komisjonitasud ja tasud, mis on otseselt seotud laekumata komisjonitasude ja tasudega, mis kuuluvad kogutulu hulka, kui maksmisele kuuluvate komisjonitasude ja tasude maksmine sõltub laekumata komisjonitasude ja tasude tegelikust laekumisest;

e)	tasud seotud vahendajatele;

f)	erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud.

Samuti täpsustab EBA käesoleva artikli kohaldamisel olulise muutuse mõistet.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 14

Püsiv miinimumkapitalinõue

Artikli 11 lõike 1 punkti b kohaldamisel on püsiv miinimumkapitalinõue vähemalt direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 9 sätestatud algkapitali tase.

II JAOTIS

K‐TEGURI KOHANE NÕUE

1. PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 15

K‐teguri kohane nõue ja kohaldatavad koefitsiendid

1. Artikli 11 lõike 1 punkti c kohaldamisel on K‐teguri kohane nõue vähemalt järgmiste summa:

a)	kliendile tekitatava riski (RtC) K‐tegurid, mis on arvutatud vastavalt 2. peatükile;

b)	turule tekitatava riski (RtM) K‐tegurid, mis on arvutatud vastavalt 3. peatükile;

c)	investeerimisühingule tekitatava riski (RtF) K‐tegurid, mis on arvutatud vastavalt 4. peatükile.

2. Vastavate K‐tegurite suhtes kohaldatakse järgmisi koefitsiente.

Tabel 1

K‐TEGURID		KOEFITSIENT
Valitsetav vara nii kaalutlusõigusel põhineva väärtpaberiportfelli valitsemise kui ka pideva kaalutlusõigusevälise nõustamiskorralduse alusel	K‐AUM	0,02 %
Hoitav klientide raha	K‐CMH (eraldi kontodel)	0,4 %
Hoitav klientide raha	K‐CMH (kontodel, mida ei hoita eraldi)	0,5 %
Hoitav ja hallatav vara	K‐ASA	0,04 %
Käideldavad kliendi korraldused	K‐COH kassatehingud	0,1 %
	K‐COH tuletisinstrumendid	0,01 %
Päevane kauplemismaht	K‐DTF kassatehingud	0,1 %
	K‐DTF tuletisinstrumendid	0,01 %

3. Investeerimisühing jälgib oma K‐tegurite väärtust seoses suundumustega, mis võivad kaasa tuua oluliselt erineva omavahendite nõude artikli 11 kohaldamisel järgmiseks aruandeperioodiks VII osa alusel, ja teavitavad pädevat asutust kõnealusest oluliselt erinevast omavahendite nõudest.

4. Kui pädevad asutused leiavad, et investeerimisühingu äritegevus on oluliselt muutunud, nii et see mõjutab asjakohase K‐teguri summat, võivad nad vastavat summat kohandada vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktile a.

5. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine ja võtta arvesse suundumusi finantsturgudel, töötab EBA ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et

a)	täpsustada käesolevat määrust ja määrata kindlaks III osa II jaotise kohased K‐tegurite hindamise meetodid;

b)	määrata käesoleva määruse tähenduses kindlaks eraldi kontode mõiste seoses tingimustega, millega tagatakse klientide raha kaitse investeerimisühingu maksejõuetuse korral;

c)	määrata kindlaks käesoleva artikli lõike 2 tabelis 1 osutatud K‐DTFi koefitsientide kohandused juhul, kui komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/578 (25) osutatud halvenenud turutingimustes tunduvad K‐DTFi nõuded olevat liiga ranged ja finantsstabiilsust kahjustavad.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

2. PEATÜKK

Kliendile tekitatava riski K‐tegurid

Artikkel 16

Kliendile tekitatava riski K‐tegurite kohane nõue

Kliendile tekitatava riski K‐tegurite kohane nõue saadakse järgmise valemi kohaselt:

K‐AUM + K‐CMH + K‐ASA + K‐COH

kus:

K‐AUM võrdub artikli 17 kohaselt hinnatud AUMiga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga;

K‐CMH võrdub artikli 18 kohaselt hinnatud CHMiga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga;

K‐ASA võrdub artikli 19 kohaselt hinnatud ASAga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga;

K‐COH võrdub artikli 20 kohaselt hinnatud COHiga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga.

Artikkel 17

AUMi hindamine K‐AUMi arvutamiseks

1. K‐AUMi arvutamisel on AUM valitsetava vara koguväärtuse libisev kuu keskmine, mida hinnatakse iga viimase 15 kuu (välja arvatud kolm viimast kuud) viimase tööpäeva andmete alusel, konverteerituna üksuste selleaegsesse arvestusvaluutasse.

AUM on ülejäänud 12 kuu väärtuste aritmeetiline keskmine.

K‐AUM arvutatakse iga kuu esimesel tööpäeval.

2. Kui investeerimisühing on vara valitsemise delegeerinud ametlikult teisele finantssektori ettevõtjale, võetakse kõnealust vara arvesse lõike 1 kohaselt hinnatud AUMi kogusummas.

Kui teine finantssektori ettevõtja on vara valitsemise delegeerinud ametlikult investeerimisühingule, ei võeta kõnealust vara arvesse lõike 1 kohaselt hinnatud valitsetava vara kogusummas.

Kui investeerimisühing on valitsenud vara vähem kui 15 kuud või kui ta on seda teinud pikemat aega väikese ja mitteseotud investeerimisühinguna ning ületab nüüd AUMi künnist, kasutab ta AUMi varasemaid, lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemiku andmeid niipea, kui need andmed on K‐AUMi arvutamiseks kättesaadavad. Pädev asutus võib asendada puuduvad varasemad andmed enda määratud andmetega, mis põhinevad direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud investeerimisühingu äriprognoosidel.

Artikkel 18

CMH hindamine K‐CMH arvutamiseks

1. K‐CMH arvutamisel on CMH päevaselt hoitava klientide raha koguväärtuse libisev keskmine, mida hinnatakse viimase üheksa kuu (välja arvatud kolm viimast kuud) iga tööpäeva lõpu andmete alusel.

CMH on ülejäänud kuue kuu iga päev hinnatavate väärtuste aritmeetiline keskmine.

K‐CMH arvutatakse iga kuu esimesel tööpäeval.

2. Kui investeerimisühing on hoidnud klientide raha vähem kui üheksa kuud, kasutab ta CMH varasemaid, lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemiku andmeid niipea, kui need andmed on K‐CMH arvutamiseks kättesaadavad.

Pädev asutus võib asendada puuduvad varasemad andmed enda määratud andmetega, mis põhinevad direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud investeerimisühingu äriprognoosidel.

Artikkel 19

ASA hindamine K‐ASA arvutamiseks

1. K‐ASA arvutamisel on ASA päevaselt hoitava ja hallatava vara koguväärtuse libisev keskmine, mida hinnatakse viimase üheksa kuu (välja arvatud kolm viimast kuud) iga tööpäeva lõpu andmete alusel.

ASA on ülejäänud kuue kuu iga päev hinnatavate väärtuste aritmeetiline keskmine.

K‐ASA arvutatakse iga kuu esimesel tööpäeval.

2. Kui investeerimisühing on vara hoidmise ja haldamise ülesanded delegeerinud ametlikult teisele finantssektori ettevõtjale või kui teine finantssektori ettevõtja on kõnealused ülesanded delegeerinud ametlikult investeerimisühingule, võetakse kõnealust vara arvesse lõike 1 kohaselt hinnatud ASA kogusummas.

3. Kui investeerimisühing on vara hoidnud ja hallanud vähem kui kuus kuud, kasutab ta ASA varasemaid, lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemiku andmeid niipea, kui need andmed on K-ASA arvutamiseks kättesaadavad. Pädev asutus võib asendada puuduvad varasemad andmed enda määratud andmetega, mis põhinevad direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud investeerimisühingu äriprognoosidel.

Artikkel 20

COH hindamine K‐COH arvutamiseks

1. K-COH arvutamisel on COH iga päev käideldavate kliendi korralduste koguväärtuse libisev keskmine, mida hinnatakse viimase kuue kuu (välja arvatud kolm viimast kuud) iga tööpäeva jooksul.

COH on ülejäänud kolme kuu iga päev hinnatavate väärtuste aritmeetiline keskmine.

K‐COH arvutatakse iga kuu esimesel tööpäeval.

2. COHd hinnatakse nii kassatehingute kui ka tuletisinstrumentide absoluutse ostuväärtuse ja absoluutse müügiväärtuse summana vastavalt järgmisele:

a)	kassatehingute puhul on väärtus iga tehingu puhul makstud või saadud summa;

b)	tuletisinstrumentide puhul on tehingu väärtus tuletislepingu tinglik väärtus.

Intressimäära tuletisinstrumentide tinglikku väärtust korrigeeritakse nende lepingute lõpptähtajani (aastates). Tinglik väärtus korrutatakse kestusega, mis arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

kestus = aeg lõpptähtajani (aastates) / 10

Ilma et see piiraks viienda lõigu kohaldamist, hõlmab COH tehinguid, mida täidab investeerimisühing, kes osutab väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid investeerimisfondide nimel.

COH hõlmab tehinguid, mis tulenevad investeerimisnõustamisest ja mille puhul investeerimisühing ei arvuta K-AUMi.

COH ei hõlma investeerimisühingu käideldavaid tehinguid, mis tulenevad kliendi investeerimisportfelli teenindamisest, kui investeerimisühing juba arvutab selle kliendi investeeringutega seotud K-AUMi või kui see tegevus on seotud sellise vara valitsemise delegeerimisega investeerimisühingule, kes ei osale kõnealuse investeerimisühingu AUMis artikli 17 lõike 2 alusel.

COH ei hõlma tehinguid, mida täidab investeerimisühing oma nimel kas iseenda või kliendi nimel.

Investeerimisühingud võivad jätta COH hindamisest välja korraldused, mida ei ole täidetud, kui sellise täitmata jätmise põhjuseks on korralduse õigeaegne tühistamine kliendi poolt.

3. Kui investeerimisühing on käidelnud klientide korraldusi vähem kui kuus kuud või on seda teinud pikemat aega väikese ja mitteseotud investeerimisühinguna, kasutab ta COH varasemaid, lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemiku andmeid niipea, kui need andmed on K-COH arvutamiseks kättesaadavad. Pädev asutus võib asendada puuduvad varasemad andmed enda määratud andmetega, mis põhinevad direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud investeerimisühingu äriprognoosidel.

3. PEATÜKK

Turule tekitatava riski K-tegurid

Artikkel 21

Turule tekitatava riski K-tegurite kohane nõue

1. Turule tekitatava riski K-tegurite kohane nõue oma arvel kas enda või kliendi nimel kaupleva investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide puhul on kas artikli 22 kohaselt arvutatud K-NPR või artikli 23 kohaselt arvutatud K-CMG.

2. Investeerimisühing haldab oma kauplemisportfelli vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa I jaotise 3. peatükile.

3. Turule tekitatava riski K-tegurite kohast nõuet kohaldatakse kõigi kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide suhtes, sealhulgas eriti võlainstrumentide (sealhulgas väärtpaberistamise instrumentide), kapitaliinstrumentide, investeerimisfondide, välisvaluuta- ja kulla- ning kaubapositsioonide (sealhulgas heitkogustega kauplemise positsioonide) suhtes.

4. Turule tekitatava riski K-tegurite kohase nõude arvutamisel võtab investeerimisühing arvesse muid kui kauplemisportfelli kuuluvaid positsioone, kui need tekitavad välisvaluutariski või kaubariski.

Artikkel 22

K-NPRi arvutamine

K-NPRi arvutamisel kasutatakse oma arvel kas enda või kliendi nimel kaupleva investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide omavahendite nõude arvutamiseks ühte järgmistest meetoditest:

a)	määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2., 3. ja 4. peatükis sätestatud standardmeetod;

b)	määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1a. peatükis sätestatud alternatiivne standardmeetod;

c)	määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1b. peatükis sätestatud alternatiivne sisemudeli meetod.

Artikkel 23

K-CMG arvutamine

1. Artikli 21 kohaldamisel lubab pädev asutus investeerimisühingul arvutada K-CMG kõigi positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse kliiringut, või portfellipõhiselt, kui kogu portfelli suhtes kohaldatakse kliiringut või tagatise kasutamist, järgmistel tingimustel:

a)	investeerimisühing ei kuulu konsolideerimisgruppi, millesse kuulub krediidiasutus;

kõnealuste tehingute kliirimise ja arveldamise eest vastutab nõuetele vastava keskse vastaspoole kliiriv liige ning asjaomane kliiriv liige on krediidiasutus või käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud investeerimisühing ning tehingud kliiritakse keskselt nõuetele vastavas keskses vastaspooles või need arveldatakse muul viisil põhimõttel „väärtpaberiülekanne makse vastu“ asjaomase kliiriva liikme vastutusel;

c)	kliiriva liikme nõutud tagatiste kogusumma arvutamiseks kasutatakse kliiriva liikme tagatise mudelit;

investeerimisühing on tõendanud pädevale asutusele, et K-CMG kasutamine turule tekitatava riski K-tegurite kohase nõude arvutamiseks on põhjendatud teatavate kriteeriumidega, mille hulgas võivad olla investeerimisühingu põhitegevuse laad, mis põhimõtteliselt on kliiriva liikme vastutusel toimuv kauplemistegevus, mille suhtes kohaldatakse kliirimist ja võimendustagatise kasutamist, ning asjaolu, et investeerimisühingu muu tegevus on nimetatud põhitegevusega võrreldes ebaoluline, ning

e)	pädev asutus on hinnanud, et portfelli(de), mille suhtes kohaldatakse K-CMGd, valimise aluseks ei olnud õiguslik arbitraaž eesmärgiga lahendada omavahendite nõudeid ebaproportsionaalsel või ebamõistlikul viisil.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel kinnitab pädev asutus regulaarselt tehtava hindamisega, et tagatise mudeli kasutamise tulemuseks on tagatisnõuded, mis kajastavad selliste toodete riskitunnuseid, millega investeerimisühingud kauplevad, ning mille puhul võetakse arvesse tagatiste seadmise nõudmise intervalli, turulikviidsust ning muutuste võimalikkust tehingu kestuse jooksul.

Tagatisnõuded peavad olema piisavad, et katta vähemalt 99 % kahjust, mis võib olla tingitud riskipositsioonide muutusest teatava aja jooksul, nähes ette vähemalt kahe tööpäeva pikkuse hoidmisaja. Tagatise mudelid, mida asjaomane kliiriv liige kasutab käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud lisatagatise nõudeks, on alati kavandatud nii, et nendega saavutatakse samaväärne usaldusväärsuse tase nagu see, mis on nõutav määruse (EL) nr 648/2012 artikli 41 tagatisnõudeid käsitlevates sätetes.

2. K-CMG on selliste tagatiste suuruselt kolmas kogusumma, mida kliiriv liige investeerimisühingult iga päev viimase kolme kuu jooksul nõuab ja mis on korrutatud 1,3ga.

3. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 2 osutatud nõutud tagatiste kogusumma arvutamist ja K-CMG arvutamise meetodit, eriti juhul kui K-CMGd kohaldatakse portfellipõhiselt, ning lõike 1 punkti e sätete täitmise tingimusi.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

4. PEATÜKK

Investeerimisühingule tekitatava riski K-tegurid

Artikkel 24

Investeerimisühingule tekitatava riski K-tegurite kohane nõue

Investeerimisühingule tekitatava riski K-tegurite kohane nõue määratakse kindlaks järgmise valemi kohaselt:

K-TCD + K-DTF + K-CON

kus:

K-TCD võrdub artikli 26 kohaselt arvutatud summaga;

K-DTF võrdub artikli 33 kohaselt hinnatud DTFiga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga ja

K-CON võrdub artikli 39 kohaselt arvutatud summaga.

K-TCD ja K-CON põhinevad oma arvel kas enda või kliendi nimel kaupleva investeerimisühingu kauplemisportfellis kajastatud tehingutel.

K-DTF põhineb oma arvel kas enda või kliendi nimel kaupleva investeerimisühingu kauplemisportfellis kajastatud tehingutel ja tehingutel, mida investeerimisühing teeb kliendi korralduste täitmisel enda nimel.

1. jagu

Tehingu vastaspoole makseviivitus

Artikkel 25

Kohaldamisala

1. Käesolevat jagu kohaldatakse järgmiste lepingute ja tehingute suhtes:

määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletislepingud, välja arvatud järgmised tuletislepingud:

tuletislepingud, mida kliiritakse otse või kaudselt keskse vastaspoole kaudu, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

—

investeerimisühingu positsioonid ja vara, mis on seotud kõnealuste lepingutega, on eristatud ja eraldatud nii kliiriva liikme kui ka keskse vastaspoole tasandil nii kliiriva liikme kui ka kõnealuse kliiriva liikme muude klientide positsioonidest ja varast ning tulenevalt sellest eristamisest ja eraldamisest on need positsioonid ja vara riigisisese õiguse kohaselt kliiriva liikme või tema ühe või mitme muu kliendi makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud;

—

kliiriva liikme suhtes kohaldatavate või talle siduvate õigusnormide ja lepinguliste kokkulepetega soodustatakse esialgse kliiriva liikme makseviivituse või maksejõuetuse korral kliendi nende lepingutega seotud positsioonide ja vastava tagatise ülekandmist teisele kliirivale liikmele kohaldatava riski võimendustagatise perioodi jooksul;

—	investeerimisühing on saanud sõltumatu, kirjaliku ja põhjendatud õigusliku hinnangu, milles jõutakse järeldusele, et õigusliku vaidlustamise korral ei kannaks investeerimisühing kahju oma kliiriva liikme ega oma kliiriva liikme kliendi maksejõuetuse tõttu;

ii)	börsil kaubeldavad tuletislepingud;

iii)	tuletislepingud, millega maandatakse investeerimisühingu positsiooni, mis tuleneb kauplemisportfellivälisest tegevusest;

b)	pika arveldustähtajaga tehingud;

c)	repotehingud;

d)	väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud;

e)	võimenduslaenu tehingud;

f)	muud liiki väärtpaberitega finantseerimise tehingud;

g)	direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punktis 2 osutatud krediit ja laenud, kui investeerimisühing kaupleb kliendi nimel või võtab vastu ja edastab korralduse seda täitmata.

Esimese lõigu punkti a alapunkti i kohaldamisel loetakse tuletislepingud, mida otse või kaudselt kliiritakse nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu, kõnealuses punktis loetletud tingimustele vastavaks.

2. K‐TCD arvutamisel ei võeta arvesse tehinguid järgmist liiki vastaspooltega:

a)	keskvalitsused ja keskpangad, kui nende aluspositsioonidele määratakse riskikaal 0 % vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 114;

b)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 loetletud mitmepoolsed arengupangad;

c)	määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 118 loetletud rahvusvahelised organisatsioonid.

3. Pädevate asutuste eelneval nõusolekul võib investeerimisühing jätta K‐TCD arvutamisel välja tehingud vastaspoolega, kes on tema emaettevõtja, tema tütarettevõtja, tema emaettevõtja tütarettevõtja või ettevõtja, kellega ta on seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses. Pädevad asutused annavad nõusoleku, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	vastaspool on krediidiasutus, investeerimisühing või finantseerimisasutus, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid;

vastaspool kuulub täielikult sama usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla nagu investeerimisühingki vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 või käesoleva määruse artiklile 7 või vastaspoole ja investeerimisühingu üle tehakse konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet vastavalt käesoleva määruse artiklile 8;

c)	vastaspoole suhtes kohaldatakse samu riski hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduure kui investeerimisühingu suhtes;

d)	vastaspool asub investeerimisühinguga samas liikmesriigis;

e)	vastaspoolel puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks ja kohustuste tagasimaksmiseks investeerimisühingule.

4. Erandina käesolevast jaost võib investeerimisühing pädeva asutuse nõusolekul arvutada määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletislepingute riskipositsiooni väärtuse ning käesoleva artikli lõike 1 punktides b–f osutatud tehingute puhul kasutada ühte määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jaos sätestatud meetoditest ning arvutada seonduvad omavahendite nõuded, korrutades riskipositsiooni väärtuse riskiteguriga, mis on vastaspoole liigile käesoleva määruse artikli 26 tabeli 2 kohaselt määratud.

Investeerimisühingud, kelle üle tehakse järelevalvet konsolideeritud alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükile, võivad arvutada seonduva omavahendite nõude, korrutades määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatüki 1. jao kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara 8 %-ga.

5. Käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud erandi kohaldamisel kohaldavad investeerimisühingud ka krediidiväärtuse korrigeerimise tegurit, korrutades käesoleva artikli lõike 2 kohaselt arvutatud omavahendite nõude artikli 32 kohaselt arvutatud korrigeerimise teguriga.

Krediidiväärtuse korrigeerimise teguri kordaja kohaldamise asemel võivad investeerimisühingud, kelle üle tehakse järelevalvet konsolideeritud alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükile, arvutada krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa VI jaotisele.

Artikkel 26

K-TCD arvutamine

K-TCD arvutamiseks määratakse omavahendite nõue kindlaks järgmise valemi kohaselt:

omavahendite nõue = α · EV · RF · CVA

kus:

α = 1,2,

EV = vastavalt artiklile 27 arvutatud riskipositsiooni väärtus,

RF = vastaspoole liigile tabeli 2 kohaselt kindlaks määratud riskitegur ning

CVA = vastavalt artiklile 32 arvutatud krediidiväärtuse korrigeerimine.

Tabel 2

Vastaspoole liik	Riskitegur
Keskvalitsused, keskpangad ja avaliku sektori asutused	1,6 %
Krediidiasutused ja investeerimisühingud	1,6 %
Muud vastaspooled	8 %

Artikkel 27

Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

Riskipositsiooni väärtus arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

riskipositsiooni väärtus = Max (0; RC + PFE – C)

kus:

RC = artikli 28 kohaselt kindlaks määratud asenduskulu,

PFE = artikli 29 kohaselt arvutatud võimalik tulevane riskipositsioon ning

C = artikli 30 kohaselt kindlaks määratud tagatis.

Asenduskulu (RC) ja tagatist (C) kohaldatakse kõigi artiklis 25 osutatud tehingute suhtes.

Võimalikku tulevast riskipositsiooni (PFE) kohaldatakse üksnes tuletislepingute suhtes.

Investeerimisühing võib arvutada üksiku riskipositsiooni väärtuse tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingute suhtes, kui täidetud on artiklis 31 sätestatud tingimused. Kui mõni nimetatud tingimus ei ole täidetud, käsitab investeerimisühing iga tehingut iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina.

Artikkel 28

Asenduskulu

Lõikes 27 osutatud asenduskulu määratakse kindlaks järgmiselt:

a)	RC on tuletislepingute puhul CMV;

b)	pika arveldustähtajaga tehingute puhul on RC sularaha arveldussumma, mille investeerimisühing peab arveldamisel tasuma või saama; saadaolevaid summasid käsitatakse positiivse summana ja maksmisele kuuluvaid summasid käsitatakse negatiivse summana;

c)	repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul on RC laenuks antud või võetud raha summa; investeerimisühingu poolt laenuks antud raha käsitatakse positiivse summana ja investeerimisühingu poolt laenuks võetud raha käsitatakse negatiivse summana;

d)	väärtpaberitega finantseerimise tehingute puhul, kui mõlemad tehingu pooled on väärtpaberid, määratakse RC kindlaks investeerimisühingu poolt laenuks antud väärtpaberi CMV alusel; CMVd suurendatakse, kasutades artikli 30 tabelis 4 esitatud vastava volatiilsusega korrigeerimist;

e)	võimenduslaenu tehingute ning artikli 25 lõike 1 punktis g osutatud krediidi ja laenude puhul määratakse RC kindlaks vara puhasväärtuse alusel vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

Artikkel 29

Võimalik tulevane riskipositsioon

1. Artiklis 27 osutatud võimalik tulevane riskipositsioon (PFE) arvutatakse iga tuletisinstrumendi puhul järgmiste korrutisena:

a)	tehingu tegelik tinglik väärtus (EN), mis on arvutatud käesoleva artikli lõigete 2–6 kohaselt, ning

b)	käesoleva artikli lõike 7 kohaselt määratud järelevalveline tegur (SF).

2. Tegelik tinglik väärtus on lõike 3 kohaselt arvutatud tingliku väärtuse, lõike 4 kohaselt arvutatud kestuse ja lõike 6 kohaselt arvutatud järelevalvelise delta korrutis.

3. Tinglik väärtus, kui see ei ole selgelt märgitud ja kuni lõpptähtajani fikseeritud, määratakse kindlaks järgmiselt:

välisvaluuta tuletislepingute puhul on tinglik väärtus lepingu välisvaluuta poole tinglik väärtus, mis on konverteeritud omavääringusse; kui välisvaluuta tuletisinstrumendi mõlemad pooled on nomineeritud muus valuutas kui omavääring, konverteeritakse mõlema poole tinglik väärtus omavääringusse ja tinglik väärtus määratakse kindlaks suurema omavääringu väärtusega poole alusel;

b)	aktsia- ja kaubatuletislepingute ning lubatud heitkoguse väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentide puhul on tinglik väärtus instrumendi ühe ühiku turuhinna ja tehingu kohase ühikute arvu korrutis;

c)	mitme väljamaksega tehingute puhul, mis sõltuvad teatavatest tingimustest (sealhulgas digitaaloptsioonid või tingimusliku lunastustähtajaga forvardid), arvutab investeerimisühing tingliku väärtuse iga tingimuse puhul ja kasutab suurimat saadud tulemust;

d)	kui tinglik väärtus määratakse kindlaks turuväärtustel põhineva valemi kohaselt, kasutab investeerimisühing tehingu tingliku väärtuse kindlaksmääramiseks CMVd;

e)	muutuva tingliku väärtusega vahetustehingute (näiteks amortiseeruva või suureneva tingliku väärtusega vahetustehingud) puhul kasutavad investeerimisühingud tehingu tingliku väärtusena vahetustehingu järelejäänud tähtaja keskmist tinglikku väärtust;

f)	finantsvõimendusega vahetustehingud konverteeritakse samaväärse finantsvõimenduseta vahetustehingu tinglikuks väärtuseks nii, et kui kõik vahetustehingu intressimäärad korrutatakse teguriga, korrutatakse märgitud tinglik väärtus intressimäärade teguriga, et määrata kindlaks tinglik väärtus;

g)	tuletislepingute puhul, mille puhul vahetatakse põhisummat mitu korda, korrutatakse tinglik väärtus tuletislepingu põhisumma vahetuste arvuga, et määrata kindlaks tinglik väärtus.

4. Intressimäära- ja krediidituletislepingute tinglikku väärtust nende lepingute lõpptähtajani (aastates) korrigeeritakse vastavalt kestusele, mis arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

kestus = (1 – exp (–0,05 · aeg lõpptähtajani)) / 0,05

Tuletislepingute puhul, mis ei ole intressimäära- ja krediidituletislepingud, on kestus 1.

5. Lepingu lõpptähtaeg on viimane kuupäev, mil lepingut saab veel täita.

Kui tuletisinstrumendi puhul on aluseks muu intressimäära- või krediidiinstrumendi väärtus, määratakse ajavahemik aluseks oleva instrumendi põhjal.

Optsioonide puhul on lõpptähtaeg lepingus kindlaks määratud hiliseim täitmiskuupäev.

Tuletislepingu puhul, mis on struktureeritud selliselt, et kindlaksmääratud kuupäevadel arveldatakse kõik olemasolevad riskipositsioonid ja tingimusi korrigeeritakse nii, et lepingu õiglane väärtus on null, võrdub järelejäänud tähtaeg ajavahemikuga kuni järgmise korrigeerimise kuupäevani.

6. Optsioonide ja vahetusoptsioonide järelevalvelist deltat võib arvutada investeerimisühing ise, kasutades selleks asjakohast mudelit, mille pädevad asutused on heaks kiitnud. Mudel hindab optsiooni väärtuse muutust alusvara turuväärtuse väikeste muutuste korral. Tehingute puhul, mis ei ole optsioonid ja vahetusoptsioonid, või juhul, kui pädevad asutused ei ole mudelit heaks kiitnud, on delta 1.

7. Iga varaklassi järelevalveline tegur (SF) on kindlaks määratud järgmises tabelis.

Tabel 3

Varaklass	Järelevalveline tegur
Intressimäär	0,5 %
Välisvaluuta	4 %
Krediit	1 %
Aktsia	32 %
Aktsiaindeks	20 %
Kaup ja lubatud heitkoguse väärtpaberid	18 %
Muu	32 %

8. Tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon on kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute võimalike tulevaste riskipositsioonide summa, mis korrutatakse

a)	0,42-ga selliste finants- ja finantssektoriväliste vastaspooltega tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille tagatist vahetatakse vastaspoolega kahepoolselt, kui see on nõutav vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 11 sätestatud tingimustele;

b)	1-ga muude tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul.

Artikkel 30

Tagatis

1. Kõiki nii kahepoolsete kui ka artiklis 25 osutatud kliiritavate tehingute tagatisi korrigeeritakse volatiilsusega vastavalt järgmisele tabelile.

Tabel 4

Varaklass		Volatiilsusega korrigeerimine, repotehingud	Volatiilsusega korrigeerimine, muud tehingud
Keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid	≤ 1 aasta	0,707 %	1 %
	> 1 aasta ≤ 5 aastat	2,121 %	3 %
	> 5 aastat	4,243 %	6 %
Muude üksuste emiteeritud võlaväärtpaberid	≤ 1 aasta	1,414 %	2 %
	> 1 aasta ≤ 5 aastat	4,243 %	6 %
	> 5 aastat	8,485 %	12 %
Väärtpaberistamise positsioonid	≤ 1 aasta	2,828 %	4 %
	> 1 aasta ≤ 5 aastat	8,485 %	12 %
	> 5 aastat	16,970 %	24 %
Börsil noteeritud aktsiad ja vahetatavad väärtpaberid		14,143 %	20 %
Muud väärtpaberid ja kaubad		17,678 %	25 %
Kuld		10,607 %	15 %
Raha		0 %	0 %

Tabeli 4 kohaldamisel ei hõlma väärtpaberistamise positsioonid edasiväärtpaberistamise positsioone.

Pädevad asutused võivad muuta volatiilsusega korrigeerimist teatavat liiki kaupade puhul, mille hinna volatiilsuse tasemed on erinevad. Nad teavitavad EBAt sellistest otsustest koos muudatuste põhjendustega.

2. Tagatise väärtus määratakse kindlaks järgmiselt:

a)	artikli 25 lõike 1 punktide a, e ja g kohaldamisel sellise tagatise summa alusel, mille investeerimisühing sai oma vastaspoolelt ja mida vähendatakse vastavalt tabelile 4;

b)	artikli 25 lõike 1 punktides b, c, d ja f osutatud tehingute puhul, väärtpaberi osa CMV ning investeerimisühingu antud või saadud tagatise netoväärtuse summa alusel.

Väärtpaberitega finantseerimise tehingute puhul, kui mõlemad tehingu osad on väärtpaberid, määratakse tagatis kindlaks investeerimisühingu poolt laenuks võetud väärtpaberi CMV alusel.

Kui investeerimisühing ostab või on andnud laenuks väärtpaberi, käsitatakse väärtpaberi CMVd negatiivse summana ning seda vähendatakse suurema negatiivse summani, kasutades tabeli 4 kohast volatiilsusega korrigeerimist. Kui investeerimisühing müüb või on võtnud laenuks väärtpaberi, käsitatakse väärtpaberi CMVd positiivse summana ning seda vähendatakse, kasutades tabeli 4 kohast volatiilsusega korrigeerimist.

Kui lepingujärgne tasaarvestuskokkulepe hõlmab artiklis 31 sätestatud tingimustel erinevat liiki tehinguid, kohaldatakse tabelis 4 toodud „muude tehingute“ suhtes kohaldatavat volatiilsusega korrigeerimist vastavate summade suhtes, mis arvutatakse esimese lõigu punktide a ja b kohaselt emitentide alusel iga varaklassi piires.

3. Kui tehingu ja saadud või antud tagatise valuutad ei ole vastavuses, kohaldatakse täiendavat valuutade mittevastavusega seotud 8 % volatiilsusega korrigeerimist.

Artikkel 31

Tasaarvestus

Käesoleva jao kohaldamisel võib investeerimisühing esiteks käsitada tasaarvestuskokkuleppe täiesti identseid lepinguid ühe lepinguna, mille tinglik väärtus võrdub netolaekumistega, teiseks võib tasaarvestada muid tehinguid, mida uuendatakse selliselt, et investeerimisühingu ja tema vastaspoole vahelised kõik kohustused koondatakse automaatselt nii, et uuendamisega asendatakse õiguslikult varasemad brutokohustused ühe netosummaga, ning kolmandaks võib tasaarvestada muid tehinguid, mille puhul investeerimisühing tagab, et täidetud on järgmised tingimused:

tasaarvestusleping vastaspoolega või muu kokkulepe, millega luuakse üksainus õiguslik kohustus ja mis hõlmab kõiki tehinguid, nii et investeerimisühingul oleks õigus saada või kohustus maksta üksnes üksikute tehingute turuhinnapõhiste positiivsete ja negatiivsete väärtuste netosumma, kui vastaspool ei suuda oma kohustusi täita seoses mõne järgmise asjaoluga:

i)	makseviivitus;

ii)

pankrot;

iii)	likvideerimine või

iv)	samalaadsed asjaolud;

b)	tasaarvestusleping ei sisalda tingimusi, mille kohaselt vastaspoole makseviivituse korral on makseviivituses mitteoleval poolel lubatud tasuda makseviivituses olevale poolele maksed osaliselt või neid üldse mitte tasuda, isegi juhul, kui makseviivituses olev pool on netovõlausaldaja;

investeerimisühing on saanud sõltumatu kirjaliku ja põhjendatud õigusliku arvamuse selle kohta, et tasaarvestuskokkuleppe õigusliku vaidlustamise korral oleksid investeerimisühingu nõuded ja kohustused samaväärsed punktis a osutatud nõuete ja kohustustega järgmise õiguskorra alusel:

i)	sellise jurisdiktsiooni õigus, kus vastaspool on asutatud;

ii)	kui asjaga on seotud vastaspoole välisfiliaal, sellise jurisdiktsiooni õigus, kus filiaal asub;

iii)	õigus, mis reguleerib tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud individuaalseid tehinguid, või

iv)	õigus, mis reguleerib tasaarvestuse tegemiseks vajalikku lepingut või kokkulepet.

Artikkel 32

Krediidiväärtuse korrigeerimine

Käesoleva jao tähenduses on krediidiväärtuse korrigeerimine vastaspoolega sõlmitud tehingute portfelli keskmise turuväärtuse korrigeerimine, mis kajastab vastaspoole krediidiriski CMVd investeerimisühingu jaoks, kuid ei kajasta investeerimisühingu krediidiriski CMVd vastaspoole jaoks.

Krediidiväärtuse korrigeerimine on kõigi tehingute puhul 1,5, välja arvatud järgmised tehingud, mille puhul krediidiväärtuse korrigeerimine on 1:

a)	tehingud finantssektoriväliste vastaspooltega, mis on määratletud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 9, või kolmandas riigis asutatud finantssektoriväliste vastaspooltega, kui need tehingud ei ületa kõnealuse määruse artikli 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kliirimiskünnist;

b)	määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 3 sätestatud grupisisesed tehingud;

c)	pika arveldustähtajaga tehingud;

d)	väärtpaberitega finantseerimise tehingud, sealhulgas võimenduslaenu tehingud, välja arvatud juhul, kui pädev asutus leiab, et neist tehingutest tulenevad investeerimisühingu krediidiväärtuse korrigeerimise riskipositsioonid on olulised, ning

e)	artikli 25 lõike 1 punktis g osutatud krediit ja laenud.

2. jagu

Päevane kauplemismaht

Artikkel 33

DTFi hindamine K-DTFi arvutamiseks

1. K-DTFi arvutamisel on DTF päevase kauplemismahu koguväärtuse libisev keskmine, mida hinnatakse viimase üheksa kuu (välja arvatud kolm viimast kuud) iga tööpäeva jooksul.

DTF on ülejäänud kuue kuu iga päev hinnatavate väärtuste aritmeetiline keskmine.

K-DTF arvutatakse iga kuu esimesel tööpäeval.

2. DTFi hinnatakse nii kassatehingute kui ka tuletisinstrumentide absoluutse ostuväärtuse ja absoluutse müügiväärtuse summana vastavalt järgmisele:

a)	kassatehingute puhul on väärtus iga tehingu puhul makstud või saadud summa,

b)	tuletisinstrumentide puhul on tehingu väärtus tuletislepingu tinglik väärtus.

kestus = aeg lõpptähtajani (aastates) / 10

3. DTF ei hõlma tehinguid, mida täidab investeerimisühing, kelle ülesanne on osutada väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid investeerimisfondide nimel.

DTF hõlmab tehinguid, mida täidab investeerimisühing oma nimel kas iseenda jaoks või kliendi nimel.

4. Kui investeerimisühingul on olnud päevane kauplemismaht vähem kui üheksa kuud, kasutab ta DTFi varasemaid, lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemiku andmeid niipea, kui need andmed on K-DTFi arvutamiseks kättesaadavad. Pädev asutus võib asendada puuduvad varasemad andmed enda määratud andmetega, mis põhinevad direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud investeerimisühingu äriprognoosidel.

5. PEATÜKK

Keskkonna- ja sotsiaalsed eesmärgid

Artikkel 34

Keskkonna- või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuse suhtes riskipositsiooni omava vara usaldatavusnõuetekohane käsitlemine

1. EBA hindab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist olemasolevate andmete ja komisjoni jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise töörühma järelduste põhjal, kas olulisel määral keskkonna- või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuse suhtes riskipositsiooni omava vara usaldatavusnõuetekohane käsitlemine kohandatud K‐tegurite või kohandatud K-teguri koefitsientide näol oleks usaldatavusnõuete seisukohast põhjendatud. Eelkõige hindab EBA järgmist:

a)	eri meetodid varaklasside riskipositsioonide hindamiseks olulisel määral keskkonna- või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuse suhtes;

b)	olulisel määral keskkonna- või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuse suhtes riskipositsiooni omava vara konkreetsed riskiprofiilid;

c)	õigusnormide muutumisest (näiteks seoses kliimamuutuste leevendamisega) tingitud vara väärtuse vähenemise riskid;

d)	olulisel määral keskkonna- või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuse suhtes riskipositsiooni omava vara usaldatavusnõuete kohase käsitlemise võimalik mõju finantsstabiilsusele.

2. EBA esitab tuvastatud asjaolude kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande hiljemalt 26. detsembriks 2021.

3. Lõikes 2 osutatud aruande alusel esitab komisjon kohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.

IV OSA

KONTSENTRATSIOONIRISK

Artikkel 35

Jälgimiskohustus

1. Investeerimisühing jälgib ja kontrollib oma kontsentratsiooniriski vastavalt käesolevale osale, kohaldades usaldusväärset haldus- ja raamatupidamisarvestuse korda ja tugevaid sisekontrollimehhanisme.

2. Käesoleva osa kohaldamisel tähendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ka kõiki era- või avalik-õiguslikke ettevõtjaid (sealhulgas nende ettevõtjate filiaale), tingimusel et need ettevõtjad vastaksid käesolevas määruses sätestatud krediidiasutuse või investeerimisühingu määratlusele, kui nad oleksid asutatud liidus, ning tingimusel et nad on saanud tegevusloa kolmandas riigis, mis kohaldab usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivseid nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.

Artikkel 36

Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

1. Investeerimisühing, kes ei vasta artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, arvutab käesoleva osa kohaldamisel kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes võetud riskipositsiooni väärtuse, liites kokku järgmise:

investeerimisühingu positiivne pika positsiooni ülejääk lühikese positsiooni suhtes kõigis kauplemisportfelli kuuluvates finantsinstrumentides, mille kõnealune klient on emiteerinud, kusjuures iga konkreetse instrumendi netopositsioon arvutatakse vastavalt artikli 22 punktides a, b ja c osutatud sätetele;

b)	kõnealuse kliendiga sõlmitud lepingute ja tehingute, millele on osutatud artikli 25 lõikes 1, riskipositsiooni väärtus arvutatakse artiklis 27 sätestatud viisil.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel arvutab investeerimisühing, kes turule tekitatava riski K-tegurite kohase nõude arvutamisel arvutab kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide omavahendite nõudeid vastavalt artiklis 23 sätestatud meetodile, nende positsioonide kontsentratsiooniriski netopositsiooni vastavalt artikli 22 punktis a osutatud sätetele.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel arvutab investeerimisühing, kes K-TCD arvutamisel arvutab omavahendite nõudeid, kasutades käesoleva määruse artikli 25 lõikes 4 osutatud meetodeid, käesoleva määruse artikli 25 lõikes 1 osutatud lepingute ja tehingute riskipositsiooni väärtuse, kasutades määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jaos sätestatud meetodeid.

2. Omavahel seotud klientide rühmade suhtes oleva riskipositsiooni väärtuse arvutamisel liidetakse kokku rühma kuuluvate üksikute klientide kõik riskipositsioonid ning neid käsitatakse üheainsa riskipositsioonina.

3. Arvutades kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes olevaid riskipositsioone, võtab investeerimisühing kõik mõistlikud meetmed, et teha kindlaks asjaomaste tehingute alusvara ja aluseks olevate riskipositsioonide vastaspool.

Artikkel 37

Kontsentratsiooniriski piirmäärad ja riskipositsiooni väärtuse ületamine

1. Investeerimisühingu riskipositsiooni väärtuse kontsentratsiooniriski piirmäär üksikkliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes on 25 % tema omavahenditest.

Kui kõnealune üksikklient on krediidiasutus või investeerimisühing või kui omavahel seotud klientide rühm hõlmab üht või mitut krediidiasutust või investeerimisühingut, on kontsentratsiooniriski piirmäär kas 25 % investeerimisühingu omavahenditest või 150 miljonit eurot, olenevalt sellest, kumb on suurem, tingimusel et kõigi selliste omavahel seotud klientide suhtes olevate riskipositsioonide väärtuste summa, kes ei ole krediidiasutused või investeerimisühingud, kontsentratsiooniriski piirmäär on 25 % investeerimisühingu omavahenditest.

Kui 150 miljonit eurot on suurem kui 25 % investeerimisühingu omavahenditest, ei tohi kontsentratsiooniriski piirmäär ületada 100 % investeerimisühingu omavahenditest.

2. Lõikes 1 osutatud piirmäärade ületamise korral täidab investeerimisühing artiklis 38 sätestatud teavitamiskohustust ning täidab vastavalt artiklile 39 omavahendite nõuet riskipositsiooni väärtuse ületamise suhtes.

Investeerimisühing arvutab üksikkliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes võetud riskipositsiooni väärtuse ületamise järgmise valemi kohaselt:

riskipositsiooni väärtuse ületamine = EV – L

kus:

EV = artiklis 36 sätestatud viisil arvutatud riskipositsiooni väärtus ning

L = käesoleva artikli lõikes 1 kindlaks määratud kontsentratsiooniriski piirmäär.

3. Üksikkliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes võetud riskipositsiooni väärtus ei tohi ületada

a)	500 % investeerimisühingu omavahenditest, kui ületamisest on möödunud 10 või vähem päeva;

b)	kokku 600 % investeerimisühingu omavahenditest iga ületamise puhul, mis on kestnud rohkem kui 10 päeva.

Artikkel 38

Teavitamiskohustus

1. Kui artiklis 37 osutatud piirmäärasid on ületatud, teatab investeerimisühing viivitamata pädevatele asutustele ületamise summa ning asjaomase üksikkliendi nime ning omavahel seotud klientide rühma nime, kui see on asjakohane.

2. Pädevad asutused võivad investeerimisühingule kehtestada tähtaja artiklis 37 osutatud piirmäärade järgimiseks.

Artikkel 39

K-CONi arvutamine

1. K-CONi omavahendite nõue on omavahendite nõude kogusumma, mis on iga kliendi või omavahel seotud klientide rühma kohta arvutatud tabeli 6 1. veeru vastava rea omavahendite nõudena, mis on osa individuaalsest ületamisest ja korrutatud

a)	200 %-ga, kui ületamine on kestnud kauem kui 10 päeva;

b)	tabeli 6 2. veerus esitatud vastava teguriga pärast 10. päeva alates piirmäära ületamise kuupäevast, määrates iga ületamise osakaalu tabeli 6 1. veeru vastavasse ritta.

2. Lõikes 1 osutatud piirmäära ületamise omavahendite nõue arvutatakse järgmise valemi alusel:

kus:

OFRE = omavahendite nõue piirmäära ületamise korral;

OFR = üksikkliendi või omavahel seotud klientide rühmade suhtes olevad riskipositsiooni omavahendite nõuded, mille arvutamisel liidetakse kokku rühma kuuluvate üksikklientide kõik omavahendite nõuded ning neid käsitatakse üheainsa riskipositsioonina;

EV = artiklis 36 sätestatud viisil arvutatud riskipositsiooni väärtus;

EVE = artikli 37 lõikes 2 sätestatud viisil arvutatud riskipositsiooni väärtuse ületamine.

K-CONi arvutamisel peavad riskipositsioonide omavahendite nõuded, mis tulenevad sellest, et investeerimisühingu pikk positsioon ületab tema lühikesi positsioone kõigis kauplemisportfelli kuuluvates finantsinstrumentides, mille kõnealune klient on emiteerinud, kusjuures iga konkreetse instrumendi netopositsioon arvutatakse vastavalt artikli 22 punktides a, b ja c osutatud sätetele, sisaldama üksnes eririski nõudeid.

Investeerimisühing, kes turule tekitatava riski K-tegurite kohase nõude arvutamisel arvutab kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide omavahendite nõudeid vastavalt artiklis 23 sätestatud meetodile, arvutab seoses nende positsioonide kontsentratsiooniriskiga riskipositsiooni omavahendite nõude vastavalt artikli 22 punktis a osutatud sätetele.

Tabel 6

1. veerg Riskipositsiooni väärtuse ületamine, protsent omavahenditest	2. veerg Tegur
Kuni 40 %	200 %
40 % – 60 %	300 %
60 % – 80 %	400 %
80 % – 100 %	500 %
100 % – 250 %	600 %
Üle 250 %	900 %

Artikkel 40

Kord, millega tagatakse, et investeerimisühingud ei hoia kõrvale K-CONi omavahendite nõude täitmisest

1. Investeerimisühing ei tohi kanda artikli 37 lõike 1 kohast piirmäära ületavaid riskipositsioone ajutiselt üle samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale või mittekuuluvale teisele ettevõtjale või teha muid kunstlikke tehinguid riskipositsiooni sulgemiseks artiklis 39 osutatud kümne päeva jooksul ja uue riskipositsiooni tekitamiseks.

2. Investeerimisühingul on süsteemid, mis tagavad, et lõikes 1 osutatud ülekandest teatatakse viivitamata pädevatele asutustele.

Artikkel 41

Väljajätmine

1. Artiklis 37 sätestatud nõuete kohaldamisel jäetakse välja järgmised riskipositsioonid:

a)	riskipositsioonid, mis arvatakse täielikult maha investeerimisühingu omavahenditest;

b)	riskipositsioonid, mis tekivad makseteenuste, valuuta- ja väärtpaberitehingute arveldamisel ning rahaülekannete tegemisel;

riskipositsioonid, milleks on nõuded:

keskvalitsuste, keskpankade, avaliku sektori asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või mitmepoolsete arengupankade vastu ning selliste isikute poolt tagatud või neile omistatavad nõuded, kui nendele riskipositsioonidele määratakse riskikaal 0 % vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 114–118;

ii)	Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu;

iii)	kesksete vastaspoolte vastu ja kesksete vastaspooltega seonduvad tagatisfondi osamaksed.

2. Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt jätta artikli 37 kohaldamisel välja järgmised riskipositsioonid:

a)	pandikirjad;

riskipositsioonid, mis investeerimisühingul on tekkinud seoses oma emaettevõtja, selle emaettevõtja teiste tütarettevõtjate või investeerimisühingu oma tütarettevõtjatega, tingimusel et need ettevõtjad kuuluvad järelevalve alla – kas konsolideeritud alusel tehtava järelevalve alla vastavalt käesoleva määruse artiklile 7 või määrusele (EL) nr 575/2013 või tema üle tehakse kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet vastavalt käesoleva määruse artiklile 8 või vastavalt kolmandas riigis kehtivatele samaväärsetele õigusnormidele ning täidetud on järgmised tingimused:

i)	emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi kapitali kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks ning

ii)	emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduurid hõlmavad ka finantssektori ettevõtjat.

Artikkel 42

Kaubadiileritele ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diileritele tehtav erand

1. Käesoleva osa sätteid ei kohaldata kaubadiilerite ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diilerite suhtes, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	teine vastaspool on finantssektoriväline vastaspool;

b)	mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduure;

c)	tehing aitab hinnangu kohaselt vähendada riske, mis on otseselt seotud finantssektorivälise vastaspoole või asjaomase konsolideerimisgrupi äritegevuse või finantseerimistegevusega.

2. Enne lõikes 1 osutatud erandi kohaldamist teavitab investeerimisühing pädevat asutust.

V OSA

LIKVIIDSUS

Artikkel 43

Likviidsusnõue

1. Investeerimisühingu likviidse vara summa peab olema vähemalt kolmandik püsivate üldkulude nõudest, mis on arvutatud vastavalt artikli 13 lõikele 1.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võivad pädevad asutused vabastada esimese lõigu kohaldamisest investeerimisühingud, kes vastavad artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, ning nad teavitavad sellest nõuetekohaselt EBAt.

Esimese lõigu kohaldamisel on likviidne vara selle koosseisu piiramata järgmine:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 osutatud vara samadel tingimustel (kõlblikkuskriteeriumid ja kohaldatavad väärtuskärped), nagu on sätestatud nimetatud artiklites;

delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 15 osutatud vara kogusummas kuni 50 miljonit eurot või võrdväärses summas omavääringus, millele kehtivad samad kõlblikkuskriteeriumid, välja arvatud nimetatud määruse artikli 15 lõikes 1 osutatud 500 miljoni euro suurune künnis, ja samad kohaldatavad väärtuskärped, nagu on sätestatud nimetatud artiklis;

kauplemiskohas kaubeldavad käesoleva lõigu punktidega a ja b hõlmamata finantsinstrumendid, millel on olemas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 17 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/567 (26) artiklites 1–5 määratletud likviidne turg, tingimusel et nende suhtes kohaldatakse väärtuskärbet 55 %;

d)	koormamata lühiajalised hoiused krediidiasutuses.

2. Klientidele kuuluvat sularaha ja neile kuuluvaid lühiajalisi hoiuseid ja finantsinstrumente, isegi kui neid hoitakse investeerimisühingu enda nimel, ei loeta lõike 1 tähenduses likviidseks varaks.

3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võib investeerimisühing, kes vastab käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, ning investeerimisühing, kes ei vasta käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, ent mis ei tegele direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega, arvata likviidse vara hulka nõuded ostjate vastu ning 30 päeva jooksul saadavad teenus- või komisjonitasud, kui kõnealused nõuded vastavad järgmistele tingimustele:

a)	need moodustavad maksimaalselt kolmandiku käesoleva artikli lõike 1 kohasest miinimumlikviidsusnõudest;

b)	neid ei võeta arvesse üheski täiendavas likviidsusnõudes, mille pädev asutus on kehtestanud seoses investeerimisühingupõhise riskiga vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktile k;

c)	nende suhtes kohaldatakse väärtuskärbet 50 %.

4. Lõike 1 teise lõigu kohaldamisel annab EBA ESMAga konsulteerides välja suunised, milles täpsustatakse kriteeriumid, mida pädevad asutused võivad arvesse võtta, kui nad vabastavad artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele vastavad investeerimisühingud likviidsusnõudest.

Artikkel 44

Likviidsusnõude ajutine vähendamine

1. Investeerimisühing võib erandlikel asjaoludel ja pädeva asutuse heakskiidul vähendada hoitava likviidse vara mahtu.

2. Vastavus artikli 43 lõike 1 kohasele likviidsusnõudele tuleb taastada 30 päeva jooksul pärast algset vähendamist.

Artikkel 45

Klientidele antud tagatised

Investeerimisühing suurendab oma likviidset vara mahus, mis vastab 1,6 %-le klientidele antud tagatiste kogusummast.

VI OSA

TEABE AVALIKUSTAMINE INVESTEERIMISÜHINGU POOLT

Artikkel 46

Kohaldamisala

1. Investeerimisühing, kes ei vasta artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, avalikustab käesolevas osas sätestatud teabe samal kuupäeval, mil ta avaldab oma raamatupidamise aastaaruande.

2. Investeerimisühing, kes vastab artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele ja mis emiteerib täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente, avalikustab artiklites 47, 49 ja 50 sätestatud teabe samal kuupäeval, mil ta avaldab oma raamatupidamise aastaaruande.

3. Investeerimisühing, kes ei vasta enam artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, avalikustab käesolevas osas sätestatud teabe majandusaastal, mis järgneb majandusaastale, mil ta enam kõnealustele tingimustele ei vasta.

4. Investeerimisühing võib määrata asjakohase teabekanali või koha, et tulemuslikult täita lõigetes 1 ja 2 osutatud avalikustamisnõudeid. Kogu teave avalikustatakse võimaluse korral ühe teabekanali kaudu või ühes kohas. Kui sama või sarnane teave avalikustatakse kahe või enama teabekanali kaudu, lisatakse sellele igas teabekanalis viide teistele teabekanalitele.

Artikkel 47

Riskijuhtimise eesmärgid ja põhimõtted

Investeerimisühing avalikustab oma riskijuhtimise eesmärgid ja põhimõtted eraldi iga III, IV ja V osa riskikategooria kohta vastavalt artiklile 46, sealhulgas kõnealuste riskide juhtimise strateegiate ja menetluste kokkuvõtte ning investeerimisühingu juhtorgani kinnitatud lühikese riskiaruande, kus lühidalt ja konkreetselt kirjeldatakse investeerimisühingu äristrateegiaga seotud üldist riskiprofiili.

Artikkel 48

Juhtimine

Investeerimisühing avalikustab vastavalt artiklile 46 ühingusisese juhtimiskorra kohta järgmise teabe:

a)	juhtorgani liikmete poolt juhatuses hõivatud kohtade arv;

b)	mitmekesisuspoliitika seoses juhtorgani liikmete valikuga, selle eesmärgid ja võimalikud sihid ning see, mil määral on need saavutatud;

c)	kas investeerimisühing on loonud eraldi riskikomisjoni ja mitu korda see on aastas kohtunud.

Artikkel 49

Omavahendid

1. Investeerimisühing avalikustab vastavalt artiklile 46 oma omavahendite kohta järgmise teabe:

esimese taseme põhiomavahendite kirjete, täiendavate esimese taseme omavahendite kirjete ja teise taseme omavahendite kirjete ning investeerimisühingu omavahendite suhtes kohaldatavate filtrite ja mahaarvamiste ning investeerimisühingu auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansi täielik võrdlev ülevaade;

b)	investeerimisühingu emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide peamiste tunnuste kirjeldus;

c)	kirjeldav teave kõigi piirangute kohta, mida on järgitud omavahendite arvutamisel kooskõlas käesoleva määrusega, ning instrumentide ja mahaarvamiste kohta, mille puhul kõnealuseid piiranguid kasutati.

2. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõike 1 punktide a, b ja c kohase teabe avalikustamise vormid.

EBA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 50

Omavahendite nõuded

Investeerimisühing avalikustab vastavalt käesoleva määruse artiklile 46 seoses käesoleva määruse artikli 11 lõikes 1 ja direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 24 sätestatud nõuete järgimisega järgmise teabe:

a)	investeerimisühingus praeguse ja edaspidise tegevuse toetamiseks kasutatava sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise meetodi kokkuvõte;

b)	pädeva asutuse taotluse korral investeerimisühingu sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi tulemus, sealhulgas täiendavate omavahendite koosseis, tuginedes direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud järelevalvealase läbivaatamise protsessile;

c)	K-tegurite kohased nõuded, mis on RtMi, RtFi ja RtC kohta arvutatud käesoleva määruse artikli 15 kohaselt koondvormis, mis põhineb kohaldatavate K-tegurite summal, ning

d)	käesoleva määruse artikli 13 kohaselt määratud püsivate üldkulude nõue.

Artikkel 51

Tasustamispoliitika ja -tavad

Investeerimisühing avalikustab vastavalt artiklile 46 selliste töötajate kategooriate tasustamispoliitika ja -tavade, sealhulgas sooneutraalsuse ja soolise palgalõhega seotud aspektide kohta, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, järgmise teabe:

a)	tasustamissüsteemi kõige olulisemad tunnused, sealhulgas muutuvtasu suurus ja muutuvtasu maksmise kriteeriumid, instrumentides väljamaksmise põhimõtted, edasilükkamise põhimõtted ja nõudeõiguse tekkimise kriteeriumid;

b)	vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 30 lõikele 2 määratud põhitasu ja muutuvtasu vaheline suhe;

kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta kõrgema juhtkonna ja selliste töötajate lõikes, kelle tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, sealhulgas järgmine teave:

i)	majandusaastal määratud töötasu, esitatuna eraldi põhi- ja muutuvtasuna (tuues eraldi välja ka põhikomponendid), ning tasu saajate arv;

ii)	määratud muutuvtasu summad ja vorm rahalise tasu, aktsiate, osade, ning aktsiate ja osadega seotud instrumentide ja muude liikide kaupa ning eraldi ka ettemakstud ja edasilükatud osa kohta;

iii)	eelmiste perioodide eest määratud edasilükatud töötasu jagatuna summaks, millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal, ja summaks, millele tekib õigus järgmistel aastatel;

iv)	edasilükatud töötasu, millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal ja mis sel majandusaastal ka välja makstakse ning mida vähendatakse töötulemustest lähtuvalt;

v)	majandusaasta jooksul määratud tagatud muutuvtasu ning selle saajate arv;

vi)	eelmistel perioodidel määratud lahkumishüvitised, mis maksti välja asjaomasel majandusaastal;

vii)	majandusaasta jooksul määratud lahkumishüvitiste summad, jagatuna ettemakstud ja edasilükatud summadeks, selliste hüvitiste saajate arv ning suurim ühele isikule määratud hüvitis;

d)	teave selle kohta, kas investeerimisühingu suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõikes 4 sätestatud erandit.

Esimese lõigu punkti d kohaldamisel märgivad investeerimisühingud, kelle suhtes sellist erandit kohaldatakse, kas kõnealune erand on tehtud direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 4 punkti a või b või mõlema punkti alusel. Samuti peavad nad märkima, milliste tasustamispõhimõtete puhul nad erandit kohaldavad, mitme töötaja suhtes seda kohaldatakse ja kui suur on nende kogutasu (jagatuna põhi- ja muutuvtasuks).

Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (27) sätteid.

Artikkel 52

Investeerimispoliitika

1. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud, kes ei vasta direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 4 punktis a osutatud kriteeriumidele, avalikustavad käesoleva määruse artikli 46 kohaselt järgmise:

a)	investeerimisühingule otseselt või kaudselt kuuluvate, aktsiatega seotud hääleõiguste osakaal liikmesriikide ja sektorite kaupa;

selliste äriühingute üldkoosolekutel toimuva hääletamiskäitumise täielik ülevaade, kelle aktsiad kuuluvad investeerimisühingule kooskõlas lõikega 2, selgitused hääletamise kohta ning äriühingu haldus- või juhtorgani esitatud selliste ettepanekute määr, mille investeerimisühing on heaks kiitnud, ning

c)	selgitus volitatud nõustajate teenuste kasutamise kohta;

d)	hääletamisjuhised seoses selliste äriühingutega, kelle aktsiad või osad kuuluvad investeerimisühingule kooskõlas lõikega 2.

Esimese lõigu punktis b osutatud avalikustamise nõuet ei kohaldata, kui kõigi investeerimisühingu poolt aktsionäride koosolekul esindatavate aktsionäride lepingulised kokkulepped ei anna investeerimisühingule luba hääletada nende nimel, välja arvatud juhul, kui aktsionärid annavad selgesõnalised hääletamisjuhised pärast koosoleku päevakorra kättesaamist.

2. Lõikes 1 osutatud investeerimisühing täidab nimetatud lõiget üksnes iga sellise äriühingu suhtes, mille aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud turgudel, ning üksnes hääleõigusega aktsiate suhtes, kui investeerimisühingule otseselt või kaudselt kuuluvate hääleõiguste osakaal ületab 5 % kõigist äriühingu emiteeritud aktsiatega seotud hääleõigustest. Hääleõigust arvestatakse kõigi hääleõigusega aktsiate alusel isegi juhul, kui hääleõiguse teostamine on peatatud.

3. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 1 kohase teabe avalikustamise vormid.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 53

Keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid

Alates 26. detsembrist 2022 avalikustavad investeerimisühingud, kes ei vasta direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõikes 4 osutatud kriteeriumidele, teabe keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide, sealhulgas füüsiliste riskide ja üleminekuriskide kohta, nagu on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 35 osutatud aruandes.

Esimeses lõigus osutatud teave avalikustatakse esimesel aastal kord aastas ja seejärel kaks korda aastas.

VII OSA

INVESTEERIMISÜHINGU ARUANDLUS

Artikkel 54

Aruandlusnõuded

1. Investeerimisühing esitab pädevatele asutustele kvartaliaruande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	omavahendite suurus ja koosseis;

b)	omavahendite nõuded;

c)	omavahendite nõude arvutused;

d)	tegevuse tase seoses artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustega, sealhulgas bilanss ja tulude jaotus investeerimisteenuste kaupa ning kohaldatav K-tegur;

e)	kontsentratsioonirisk;

f)	likviidsusnõuded.

Erandina esimesest lõigust esitavad investeerimisühingud, kes vastavad artikli 12 lõike 1 väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, aruande korra aastas.

2. Lõike 1 punktis e osutatud teave hõlmab järgmiseid riskitasemeid, mille kohta tuleb pädevatele asutustele esitada teavet vähemalt korra aastas:

a)	kontsentratsiooniriski tase, mis on seotud vastaspoolte makseviivitusega ja kauplemisportfelli kuuluvate positsioonidega, nii üksiku vastaspoole puhul kui ka koondalusel;

b)	kontsentratsiooniriski tase, mis on seotud krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude ettevõtjatega, kus hoitakse klientide raha;

c)	kontsentratsiooniriski tase, mis on seotud krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude ettevõtjatega, kus hoitakse klientide väärtpabereid;

d)	kontsentratsiooniriski tase, mis on seotud krediidiasutustega, kus investeerimisühingul on oma raha hoiustatud;

e)	kontsentratsiooniriski tase seoses tuludega;

f)	punktides a–e käsitletud kontsentratsiooniriski tase, mille arvutamisel on lisaks kauplemisportfelli kuuluvatele positsioonidele võetud arvesse ka kauplemisportfellis kajastamata vara ja bilansiväliseid kirjeid.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendavad mõisted „krediidiasutus“ ja „investeerimisühing“ ka kõiki era- või avalik-õiguslikke ettevõtjaid (sealhulgas nende ettevõtjate filiaale), tingimusel et need ettevõtjad vastaksid käesolevas määruses sätestatud krediidiasutuse või investeerimisühingu määratlusele, kui nad oleksid asutatud liidus, ning tingimusel et nad on saanud tegevusloa kolmandas riigis, mis kohaldab usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivseid nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei pea artikli 12 lõikes 1 esitatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimusi täitev investeerimisühing esitama käesoleva artikli lõike 1 punktis e osutatud teavet ning, kui artikli 43 lõike 1 teise lõigu kohaselt on tehtud erand, käesoleva artikli lõike 1 punktis f osutatud teavet.

3. Käesolevas artiklis kehtestatud aruandlusnõuete kohaldamise eesmärgil töötab EBA ESMAga konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks

a)	vormingud;

b)	aruannete esitamise kuupäevad ja mõistete määratlused ning seonduvad juhised, milles kirjeldatakse nende vormingute kasutamist.

Esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu peab olema kokkuvõtlik ning proportsionaalne investeerimisühingute tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega, võttes arvesse artikli 12 lõike 1 väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele vastava investeerimisühingu erinevusi esitatava teabe üksikasjalikkuses.

EBA töötab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu välja hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 55

Teatavate investeerimisühingute aruandlusnõuded, sealhulgas seoses käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud künnistega

1. Mõne direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega tegelevad investeerimisühingud peavad oma koguvara väärtust kontrollima iga kuu ja esitama korra kvartalis selle teabe pädevale asutusele, kui investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on 5 miljardit eurot või rohkem, arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena. Pädev asutus teavitab sellest EBAt.

2. Kui lõikes 1 osutatud investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, kuhu kuulub ka üks või mitu teist investeerimisühingut, kes tegelevad mõne direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega, peavad kõik need investeerimisühingud kontrollima oma koguvara väärtust iga kuu, kui konsolideerimisgrupi konsolideeritud vara koguväärtus on 5 miljardit eurot või rohkem, arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena. Sellised investeerimisühingud teavitavad üksteist iga kuu oma koguvarast ning esitavad korra kvartalis asjaomastele pädevatele asutustele teabe oma konsolideeritud koguvara kohta. Pädevad asutused teavitavad sellest EBAt.

3. Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud investeerimisühingute keskmine kuine koguvara, arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena, ületab käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud mõnda künnist, teavitab EBA sellest kõnealuseid investeerimisühinguid ja pädevaid asutusi, sealhulgas asutusi, kes on pädevad andma tegevusloa vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 8a.

4. Kui direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 36 kohane läbivaatamine näitab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud investeerimisühing võib tekitada süsteemset riski, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 23, teavitavad pädevad asutused viivitamata EBAt selle läbivaatamise tulemustest.

5. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustust esitada asjaomastele pädevatele asutustele teavet, et saaks tõhusalt jälgida direktiivi 2013/36/EL artikli 8a lõike 1 punktides a ja b sätestatud künniseid.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

VIII OSA

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID

Artikkel 56

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 25. detsembrist 2019.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

IX OSA

ÜLEMINEKUSÄTTED, ARUANDED, LÄBIVAATAMISED JA MUUDATUSED

I JAOTIS

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 57

Üleminekusätted

1. Artikleid 43–51 kohaldatakse kaubadiilerite ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diilerite suhtes alates 26. juunist 2026.

2. Investeerimisühing kohaldab K-NPRi arvutamiseks määruse (EL) nr 575/2013 (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/630) III osa IV jaotises sätestatud nõudeid kuni 26. juunini 2026 või kuni määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1a. peatükis sätestatud alternatiivse standardmeetodi ning määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1b. peatükis sätestatud alternatiivse sisemudeli meetodi krediidiasutuste suhtes kohaldamise alguskuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

3. Erandina artikli 11 lõike 1 punktidest a ja c võivad investeerimisühingud kohaldada viie aasta jooksul alates 26. juunist 2021 madalamaid omavahendite nõudeid, mis on võrdsed järgmisega:

kahekordne määruse (EL) nr 575/2013 III osa I jaotise 1. peatüki kohane asjaomane omavahendite nõue, võttes arvesse nimetatud määruse artikli 93 lõiget 1 (viitega algkapitali tasemetele, mis on sätestatud direktiiviga (EL) 2019/878 muudetud direktiivi 2013/36/EL IV jaotises), mida oleks kohaldatud, kui investeerimisühingu suhtes oleks jätkuvalt kohaldatud kõnealuse määruse (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/630) omavahendite nõudeid, või

b)	kahekordne käesoleva määruse artikli 13 kohane püsivate üldkulude nõue, kui investeerimisühingut ei olnud olemas 26. juunil 2021 või enne seda.

4. Erandina artikli 11 lõike 1 punktist b võivad investeerimisühingud kohaldada viie aasta jooksul alates 26. juunist 2021 väiksemaid omavahendite nõudeid järgmiselt:

investeerimisühing, kelle suhtes kohaldati enne 26. juunit 2021 üksnes algkapitali nõuet, võib oma omavahendite nõudena kohaldada kahekordset direktiivi 2013/36/EL (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2019/878) IV jaotise kohast algkapitali nõuet, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 31 lõike 1 punktid b ja c ning lõige 2;

investeerimisühing, kes oli olemas enne 26. juunit 2021, võib oma püsiva miinimumkapitalinõudena kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/876) artikli 93 lõike 1 kohast miinimumkapitalinõuet (viitega algkapitali tasemetele, mis on sätestatud direktiiviga (EL) 2019/878 muudetud direktiivi 2013/36/EL IV jaotises), mida oleks kohaldatud, kui investeerimisühingu suhtes oleks jätkuvalt kohaldatud nimetatud määrust, tingimusel et viieaastasel perioodil suurendatakse seda nõuet igal aastal vähemalt 5 000 euro võrra;

investeerimisühing, kes oli olemas enne 26. juunit 2021, kellel ei ole lubatud osutada direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punktis 1 osutatud kõrvalteenuseid ja kes osutavad ainult ühte või mitut nimetatud direktiivi I lisa A jao punktides 1, 2, 4 ja 5 osutatud investeerimisteenust või tegelevad ühe või mitme neis osutatud investeerimistegevusega ning kellel ei ole lubatud hoida oma klientidele kuuluvat raha või väärtpabereid ja kes ei või sellepärast oma klientide ees kunagi võlgu jääda, võivad oma püsivaks miinimumkapitalinõudeks seada vähemalt 50 000 eurot, tingimusel et viieaastasel perioodil suurendatakse seda igal aastal vähemalt 5 000 euro võrra.

5. Lõikes 4 kehtestatud erandid ei ole enam kohaldatavad, kui investeerimisühingu tegevusluba pikendatakse 26. juunil 2021 või pärast seda, nii et direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 9 kohaselt on nõutav suurem algkapitali summa.

6. Erandina artiklist 11 võib investeerimisühing, kes oli olemas enne 25. detsembrit 2019 ja kes tegutseb oma arvel futuuri-, optsiooni- või muude tuletisinstrumentide turgudel ja hetketurgudel ainsa eesmärgiga maandada tuletisinstrumentide turgudel positsioonide riske või kes tegutseb nende turgude teiste liikmete arvel ja keda tagavad samade turgude kliirivad liikmed, kui sellise investeerimisühingu sõlmitud lepingute täitmise tagamise eest vastutavad samade turgude kliirivad liikmed, seada viieks aastaks alates 26. juunist 2021 oma omavahendite nõudeks vähemalt 250 000 eurot, tingimusel et viieaastasel perioodil suurendatakse seda igal aastal vähemalt 100 000 euro võrra.

Olenemata sellest, kas käesolevas lõikes osutatud investeerimisühing kasutab esimeses lõigus osutatud erandit, ei ole lõike 4 punkt a selle investeerimisühingu suhtes kohaldatav.

Artikkel 58

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud ettevõtjate suhtes kohaldatav erand

Investeerimisühingute suhtes, kes vastavad 25. detsembril 2019 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunkti b tingimustele ja kes ei ole veel saanud krediidiasutuse tegevusluba vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 8, kohaldatakse jätkuvalt määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL.

Artikkel 59

Artikli 1 lõikes 2 osutatud investeerimisühingute suhtes kohaldatav erand

Investeerimisühing, kes vastab 25. detsembril 2019 käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 sätestatud tingimustele, kohaldatakse jätkuvalt määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL.

II JAOTIS

ARUANDED JA LÄBIVAATAMISED

Artikkel 60

Läbivaatamisklausel

1. Komisjon vaatab hiljemalt 26. juuniks 2024 pärast EBA ja ESMAga konsulteerimist läbi vähemalt järgmised elemendid ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende kohta aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek:

a)	tingimused, mille alusel investeerimisühing kvalifitseerub väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks vastavalt artiklile 12;

b)	meetodid III osa II jaotise ja artikli 39 kohaste K-tegurite, sealhulgas AUMi puhul toimuv investeerimisnõustamine, arvutamiseks;

c)	artikli 15 lõikes 2 osutatud koefitsiendid;

d)	K-CMG arvutamiseks kasutatav meetod, K-CMGst tulenev omavahendite nõuete tase võrreldes K-NPRiga, ja artiklis 23 sätestatud korrutusteguri kalibreerimine;

e)	artiklite 43, 44 ja 45 sätted ning eelkõige artikli 43 lõike 1 punktide a, b ja c kohane likviidse vara kõlblikkus seoses likviidsusnõudega;

f)	III osa II jaotise 4. peatüki 1. jao sätted;

g)	III osa kohaldamine kaubadiilerite ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diilerite suhtes;

h)	krediidiasutuse mõiste muutmine määruses (EL) nr 575/2013 tulenevalt käesoleva määruse artikli 62 lõike 3 punktist a ja selle võimalikud soovimatud negatiivsed tagajärjed;

i)	määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 47 ja 48 sätted ning nende vastavusse viimine finantsteenuste samaväärsuse ühtse raamistikuga;

j)	artikli 12 lõikes 1 sätestatud künnised;

k)	määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1a. ja 1b. peatüki standardite kohaldamine investeerimisühingutele;

l)	artikli 20 lõike 2 punktis b ja artikli 33 lõike 2 punktis b osutatud tuletisinstrumendi väärtuse mõõtmise meetod ning alternatiivse parameetri ja/või kalibreerimise kasutuselevõtu asjakohasus;

II osa sätted, eelkõige sätted, mis käsitlevad luba käsitada artikli 9 lõike 4 kohaselt omavahenditena täiendavaid instrumente või vahendeid, ning võimalust anda artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise nõudeid täitvatele investeerimisühingutele asjaomane luba;

n)	tingimused investeerimisühingutele, et kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid kooskõlas käesoleva määruse artikli 1 lõikega 2;

o)	artikli 1 lõikes 5 esitatud sätted;

p)	käesoleva määruse artiklis 52 sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamise asjakohasus muude sektorite puhul, sealhulgas käesoleva määruse artikli 1 lõigetes 2 ja 5 osutatud investeerimisühingute ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutuste puhul.

2. Komisjon esitab 31. detsembriks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste ressursside vajaduse kohta, mis tuleneb sellest, et ESMA-le antakse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 64 uued volitused ja ülesanded, sealhulgas ESMA-le ette nähtud võimalus nõuda ESMA poolt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 46 lõike 2 kohaselt registreeritud kolmandate riikide investeerimisühingutelt registreerimistasusid, millele on asjakohasel juhul lisatud seadusandlik ettepanek.

III JAOTIS

MUUDE MÄÄRUSTE MUUTMINE

Artikkel 61

Määruse (EL) nr 1093/2010 muutmine

Määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„viii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (*1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 (*2) puhul kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud pädevad asutused.

Artikkel 62

Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

1)	Pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012“.

Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõik:

„5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (*3) artikli 1 lõigete 2 ja 5 kohaldamisel kohtlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 (*4) artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud pädevad asutused investeerimisühinguid nii, nagu need investeerimisühingud oleksid käesolevas määruses käsitletavad finantsinstitutsioonid.

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1)."

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).“"

Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

„krediidiasutus“ – ettevõtja, kelle äritegevus seisneb järgmises:

a)	hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine avalikkuselt ja oma arvel laenu andmine;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (*5) I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevus, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest ning ettevõtja ei ole kaubadiiler, lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler, investeerimisfond ega kindlustusandja:

i)	ettevõtja konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem;

ii)

ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, või

iii)

ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, kui konsolideeritud järelevalvet tegev asutus järelevalvekolleegiumiga konsulteerides nii otsustab, et käsitleda võimalikku nõuete täitmisest kõrvalehoidmise riski ja võimalikke liidu finantsstabiilsust ohustavaid riske;

punkti b alapunktide ii ja iii kohaldamisel, kui ettevõtja kuulub kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, arvestatakse iga liidus tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgrupi filiaali koguvara kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate vara koguväärtuse hulka;

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).“;"

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)	„investeerimisühing“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing, kellele on antud tegevusluba kõnealuse direktiivi kohaselt, kuid kes ei ole krediidiasutus;“;

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	„finantsinstitutsioon“ – krediidiasutus, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2013/36/EL artikli 8 kohaselt, või nimetatud direktiivi artikli 8a lõikes 3 osutatud ettevõtja;“;

d)	punkt 4 jäetakse välja;

punkt 26 asendatakse järgmisega:

„26)

„finantseerimisasutus“ – ettevõtja, kes ei ole finantsinstitutsioon ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja, kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (*6) tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtja ega segakindlustusvaldusettevõtja, nagu need on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g;

(*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).“;"

punkt 29a asendatakse järgmisega:

„29a)

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – liikmesriigis tegutsev emaettevõtja, mis on investeerimisühing;“;

punkt 29b asendatakse järgmisega:

„29b)

„ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – ELis tegutsev emaettevõtja, mis on investeerimisühing;“;

punkt 51 asendatakse järgmisega:

„51)	„algkapital“ – direktiivi 2013/36/EL artiklis 12 määratletud omavahendite suurus ja liigid;“;

punkt 60 asendatakse järgmisega:

„60)

„raha sarnane instrument“ – finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud hoiusesertifikaat, võlakiri, sealhulgas pandikiri, või muu allutamata instrument, mille eest on finantsinstitutsioonile või investeerimisühingule juba täielikult makstud ja mille finantsinstitutsioon või investeerimisühing ostab tingimusteta tagasi nimiväärtuses;“;

punkti 72 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	nad on reguleeritud turud või kolmanda riigi turud, mida loetakse võrdväärseks reguleeritud turuga kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a sätestatud menetlusega;“;

lisatakse järgmine punkt:

„150)

„kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler“ – ettevõtja, kelle peamine tegevus on üksnes investeerimisteenuste pakkumine või muu tegevus seoses direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 osutatud kaubatuletisinstrumentidega või kaubatuletislepingutega, punktis 4 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberite tuletisinstrumentidega või punktis 11 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberitega;“.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Finantsinstitutsioonid järgivad käesoleva määruse VI osas ja artikli 430 lõike 1 punktis d sätestatud kohustusi individuaalselt.

Järgmistelt finantsinstitutsioonidelt ei nõuta käesoleva määruse artikli 413 lõike 1 ning VIIA osas sätestatud likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete täitmist:

a)	finantsinstitutsioonid, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14;

b)	finantsinstitutsioonid, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (*7) artikliga 16 ja artikli 54 lõike 2 punktiga a, tingimusel et nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist, ning

finantsinstitutsioonid, kes on määratud kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga b, tingimusel et

i)	nende tegevus piirdub kõnealuse määruse lisa C jaos osutatud pangandusteenuste osutamisega väärtpaberite keskdepositooriumidele, kellele on antud tegevusluba kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt, ning

ii)	nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist.

(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).“;"

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Finantsinstitutsioonidelt, kelle puhul on pädevad asutused kohaldanud käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 või 3 sätestatud erandit, ja finantsinstitutsioonidelt, kellele on antud tegevusluba ka määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt, ei nõuta VII osas sätestatud kohustuste ning VIIA osas sätestatud likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete individuaalset täitmist.“

I osa II jaotise 2. peatüki 1. jakku lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Usaldatavusnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel, kui investeerimisühing on emaettevõtja

Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse investeerimisühingut liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana, kui investeerimisühing on finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emaettevõtja või sellise investeerimisühingu emaettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust ja kellele on osutatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõikes 2 või 5.“

Artikli 11 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. ELis emaettevõtjana tegutsevad finantsinstitutsioonid täidavad käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel, kui konsolideerimisgrupp koosneb ühest või enamast krediidiasutusest või investeerimisühingust, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks ja neis loetletud investeerimistegevusteks.

Artikli 8 lõigete 1–5 alusel antud vabastuse korral täidavad finantsinstitutsioonid, ja kui see on asjakohane, likviidsusalagruppi kuuluvad finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid konsolideeritud alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud alusel.“

7)	Artiklid 15, 16 ja 17 jäetakse välja.

Artikli 81 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

tütarettevõtja on üks järgmistest:

i)	finantsinstitutsioon;

ii)	ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest riigisisestest õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii)	vahepealne finantsvaldusettevõtja või vahepealne segafinantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse nõudeid allkonsolideeritud alusel, või vahepealne investeerimisvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/2033 nõudeid konsolideeritud alusel;

iv)	investeerimisühing;

kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, tingimusel et tema suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on teinud kooskõlas artikli 107 lõikega 4 otsuse, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;“.

Artikli 82 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

tütarettevõtja on üks järgmistest:

i)	finantsinstitutsioon;

ii)	ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest riigisisestest õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii)	vahepealne finantsvaldusettevõtja või vahepealne segafinantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse nõudeid allkonsolideeritud alusel, või vahepealne investeerimisvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/2033 nõudeid konsolideeritud alusel;

iv)	investeerimisühing;

10)

Artiklit 84 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka, lahutavad finantsinstitutsioonid kõnealuse ettevõtja vähemusosalustest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse järgmiselt:

tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendid, millest on lahutatud väikseim järgnevatest:

kõnealuse tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite summa, mis peab vastama

—

käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega;

—

kui tütarettevõtja on investeerimisühing, määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 kehtestatud nõude, direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud omavahendite erinõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega;

ii)

kõnealuse tütarettevõtjaga seotud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega;

b)	tütarettevõtja vähemusosalused, väljendatuna protsendina kõnealuse ettevõtja kõigist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatest instrumentidest koos ülekursi, jaotamata kasumi ja muude reservidega.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3) Kui pädev asutus teeb erandi usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 7 või nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 6, kui see on kohaldatav, ei arvata vähemusosalust tütarettevõtjates, kelle suhtes loobumist kohaldatakse, omavahendite hulka allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.“

11)

Artiklit 85 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, lahutavad finantsinstitutsioonid kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest esimese taseme omavahenditest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse järgmiselt:

tütarettevõtja esimese taseme omavahendid, millest on lahutatud väikseim järgnevatest:

tütarettevõtja esimese taseme omavahendite summa, mis peab vastama

—

käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme omavahenditega;

—

ii)

kõnealuse tütarettevõtjaga seotud konsolideeritud esimese taseme omavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme omavahenditega;

b)	tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina kõnealuse ettevõtja kõigist esimese taseme omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest koos ülekursi, jaotamata kasumi ja muude reservidega.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui pädev asutus teeb erandi usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 7 või nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 6, kui see on kohaldatav, ei arvata esimese taseme omavahendeid tütarettevõtjates, kelle suhtes loobumist kohaldatakse, omavahendite hulka allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.“

12)

Artiklit 87 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„1. Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, lahutavad finantsinstitutsioonid kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest omavahenditest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse järgmiselt:

tütarettevõtja omavahendid, millest on maha arvatud väikseim järgmistest:

tütarettevõtja omavahendite summa, mis peab vastama

—

käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale;

—	kui tütarettevõtja on investeerimisühing, määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 kehtestatud nõude, direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud omavahendite erinõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale;

ii)

kõnealuse tütarettevõtjaga seotud omavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide täiendavate kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate omavahendite nõuete summale;

ettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, väljendatuna protsendina tütarettevõtja kõigist omavahendite instrumentidest, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjete hulka, koos ülekursi, jaotamata kasumi ja muude reservidega.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui pädev asutus teeb erandi usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 7 või nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 6, kui see on kohaldatav, ei arvata omavahenditesse kuuluvaid instrumente tütarettevõtjates, kelle suhtes loobumist kohaldatakse, omavahendite hulka allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.“

13)

Artiklit 93 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 3 jäetakse välja;

lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse järgmistega:

„4. Kui kontroll lõikes 2 osutatud kategooriasse kuuluva finantsinstitutsiooni üle läheb seda varem kontrollinud isikult üle mõnele teisele füüsilisele või juriidilisele isikule, peab asjaomase finantsinstitutsiooni omavahendite summa ulatuma ette nähtud algkapitali summani.

5. Kahe või enama lõikes 2 osutatud kategooriasse kuuluva finantsinstitutsiooni ühinemise tulemusena tekkiva finantsinstitutsiooni omavahendite summa ei tohi juhul, kui ei ole saavutatud ettenähtud algkapitali summat, langeda allapoole ühinenud finantsinstitutsioonide ühinemise aja summaarsetest omavahenditest.

6. Lõikeid 2, 4 ja 5 ei kohaldata, kui pädevad asutused leiavad, et finantsinstitutsiooni maksevõime tagamiseks on täidetud lõikes 1 sätestatud nõue.“

14)	III osa I jaotise 1. peatüki 2. jagu (artiklid 95–98) jäetakse välja alates 26. juunist 2026.

15)

Artikli 119 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Nõudeid finantseerimisasutuste vastu, kellele pädevad asutused on andnud tegevusloa ja kes kuuluvad pädevate asutuste järelevalve alla ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mis on töökindluse poolest võrreldavad finantsinstitutsioonide suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega, käsitatakse nõuetena finantsinstitutsioonide vastu.

Käesoleva lõike kohaldamisel peetakse määruses (EL) 2019/2033 sätestatud usaldatavusnõudeid töökindluse poolest võrreldavateks finantsinstitutsioonide suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega.“

16)

Artikli 162 lõike 3 teise lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	finantsinstitutsioonide või investeerimisühingute vastu olevad nõuded, mis tulenevad välisvaluutakohustuste arveldamisest;“.

17)

Artiklit 197 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

sellise finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberid, mille väärtpaberitel on reitinguagentuuri antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud õigusnormidega, mis käsitlevad finantsinstitutsioonide vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;“;

lõike 4 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„4. Finantsinstitutsioon võib kasutada aktsepteeritava tagatisena võlaväärtpabereid, mille on emiteerinud muud finantsinstitutsioonid või investeerimisühingud ning millel ei ole krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, kui kõnealused võlaväärtpaberid vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:“.

18)

Artikli 200 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	kolmandast isikust finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud instrumendid, mille kõnealune finantsinstitutsioon või investeerimisühing on kohustatud nõudmisel tagasi ostma.“

19)

Artikli 202 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Finantsinstitutsioon võib kasutada selliseid finantsinstitutsioone, investeerimisühinguid, kindlustusandjaid ja edasikindlustusandjaid ning ekspordikrediidi agentuure aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjatena, kes kvalifitseeruvad artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kohaldamiseks, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:“.

20)

Artikli 224 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud reitinguta võlaväärtpaberite puhul, mis vastavad artikli 197 lõikes 4 sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele, on volatiilsuskoefitsient sama, mis finantsinstitutsioonide või äriühingute emiteeritud väärtpaberite puhul, mis on saanud välise krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab krediidikvaliteedi astmele 2 või 3.“

21)

Artikli 227 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

„ba)	investeerimisühingud;“.

22)

Artikli 243 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Klientide vastu olevate nõuete puhul esimese lõigu punkti b ei kohaldata, kui selliste klientide vastu olevate nõuete krediidirisk on täielikult kaetud 4. peatüki kohase aktsepteeritud krediidiriski kaitsega, tingimusel et sellisel juhul on krediidiriski kaitse andjaks finantsinstitutsioon, investeerimisühing või kindlustus- või edasikindlustusandja.“

23)

Artikli 382 lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 3 sätestatud konsolideerimisgrupi sisetehingud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik võtab vastu pangandusgrupis struktuurset eraldamist nõudvad riigisisesed õigusnormid, millisel juhul võivad pädevad asutused nõuda omavahendite nõude kohaldamist struktuurselt eraldatud üksuste vaheliste konsolideerimisgrupi sisetehingute suhtes;“.

24)	Artikkel 388 jäetakse välja.

25)

Artikli 395 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Finantsinstitutsioon ei võta pärast artiklite 399–403 kohast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist sellist riskipositsiooni ühe kliendi või omavahel seotud klientide rühma vastu, mis on suurem kui 25 % tema esimese taseme omavahenditest. Kui kõnealune klient on finantsinstitutsioon või investeerimisühing või kui omavahel seotud klientide rühma kuulub üks või mitu finantsinstitutsiooni või investeerimisühingut, ei või riskipositsiooni väärtus olla rohkem kui 25 % finantsinstitutsiooni esimese taseme omavahenditest või 150 miljonit eurot (olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem), eeldusel et kõigi nende omavahel seotud klientide riskipositsioonide summa, kes ei ole finantsinstitutsioonid, ei ületa pärast artiklite 399–403 kohast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist 25 % finantsinstitutsiooni esimese taseme omavahenditest.“

26)

Artikli 402 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	vastaspool on finantsinstitutsioon või investeerimisühing;“;

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	finantsinstitutsioon teatab pädevale asutusele kooskõlas artikliga 394 selliste kõigi teiste finantsinstitutsioonide või investeerimisühingute vastu olevate nõuete kogusumma, mida käsitletakse vastavalt käesolevale lõikele.“

27)	Artikli 412 lõige 4a asendatakse järgmisega: „4a. Artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti kohaldatakse finantsinstitutsioonide suhtes.“

28)

Artikli 422 lõike 8 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	finantsinstitutsiooni emaettevõtjana tegutsev või tütarettevõtjast finantsinstitutsioon või investeerimisühing või sama emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu muu tütarettevõtja;“.

29)	Artikli 428a punkt d jäetakse välja.

30)

Artikli 430b lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Alates artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusakti kohaldamise alguskuupäevast teatavad krediidiasutused, kes ei täida artikli 94 lõikes 1 sätestatud tingimusi ega artikli 325a lõikes 1 sätestatud tingimusi, kõikide oma kauplemisportfelli ja kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul, mis on avatud valuuta- või kaubariskile, III osa IV jaotise 1a. peatükis sätestatud alternatiivse standardmeetodi kasutamisel põhinevate arvutuste tulemused samal alusel, nagu sellised krediidiasutused teavitavad artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktis i ja punktis c sätestatud kohustustest.“

31)	Artikli 456 lõike 1 punktid f ja g jäetakse välja.

32)

Artiklit 493 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Kuni 26. juunini 2021 ei kohaldata käesoleva määruse artiklites 387–403 sätestatud riskide kontsentreerumist käsitlevaid sätteid investeerimisühingute suhtes, kelle põhitegevus on ainult direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9, 10 ja 11 loetletud finantsinstrumentidega seotud investeerimisteenuste osutamine või investeerimistegevusega tegelemine ning kelle suhtes ei kohaldatud 31. detsembril 2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (*8).

(*8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).“;"

b)	lõige 2 jäetakse välja.

33)

Artikli 498 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kuni 26. juunini 2021 ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud omavahendite nõudeid käsitlevaid sätteid investeerimisühingute suhtes, kelle põhitegevus on ainult direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9, 10 ja 11 loetletud finantsinstrumentidega seotud investeerimisteenuste osutamine või investeerimistegevusega tegelemine ning kelle suhtes ei kohaldatud 31. detsembril 2006 direktiivi 2004/39/EÜ.“

34)	Artikli 508 lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

35)

I lisa punkti 1 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)	muu finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu nime mitte kandvate vekslite käendus;“.

36)

III lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 3 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	need ei ole finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus.“;

punkti 5 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	need ei ole finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus.“;

punkti 6 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	need ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, finantsinstitutsiooni, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu;“;

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud punktides 3–6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 50 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, finantsinstitutsiooni, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu.“;

punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11.	Börsil kaubeldavad keskse vastaspoole kaudu kliiritavad lihtaktsiad, mis kuuluvad olulisse aktsiaindeksisse, mis on nomineeritud liikmesriigi omavääringus ja mida ei ole emiteerinud finantsinstitutsioon või investeerimisühing või mõni selle sidusüksus.“

Artikkel 63

Määruse (EL) nr 600/2014 muutmine

Määrust (EL) nr 600/2014 muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige: „4a. Käesoleva määruse VII jaotise 1. peatükki kohaldatakse ka kolmandate riikide äriühingute suhtes, kes osutavad investeerimisteenuseid või tegelevad investeerimistegevusega liidus.“

2)	III jaotise pealkiri asendatakse järgmisega: „BÖRSIVÄLISE KAUPLEMISEGA TEGELEVATE KLIENDI KORRALDUSTE SÜSTEEMSETE TÄITJATE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE TEGEVUSE LÄBIPAISTVUS NING KLIENDI KORRALDUSTE SÜSTEEMSETE TÄITJATE HINNASAMMU KORD“.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Hinnasammud

Kliendi korralduste süsteemse täitja hinnapakkumised, nendes pakkumistes tehtavad hinnaparandused ja täitmishinnad peavad olema kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artiklis 49 sätestatud hinnasammudega.

Hinnasammude kohaldamine ei takista kliendi korralduste süsteemsetel täitjatel sobitada suuremahulisi korraldusi jooksvate ostu- ja müügipakkumiste hindade keskpunktis.“

Artiklit 46 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„d)	investeerimisühing on kehtestanud korra ja protseduurid, mida on vaja lõike 6a kohase teabe esitamiseks.“;

lõike 4 viies lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid võivad lubada kolmanda riigi äriühinguid osutada kõlblikele vastaspooltele ja kutselistele klientidele direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao tähenduses investeerimisteenuseid või tegeleda investeerimistegevusega koos kõrvalteenustega nende territooriumil riigisisese korra kohaselt juhul, kui komisjon ei ole võtnud vastu artikli 47 lõike 1 kohast otsust või kui selline otsus on küll vastu võetud, kuid see enam ei kehti või kui see ei hõlma asjaomaseid teenuseid või tegevust.“;

lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad, et kui liidus asutatud või asuv kõlblik vastaspool või kutseline klient direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao tähenduses algatab ainuisikuliselt investeerimisteenuste osutamise või investeerimistegevuse kolmanda riigi äriühingu poolt, ei kohaldata käesolevat artiklit kolmanda riigi äriühingu poolt sellele isikule sellise teenuse osutamise või sellise tegevuse suhtes, sealhulgas suhte suhtes, mis on konkreetselt seotud sellise teenuse osutamisega või sellise tegevusega. Kui kolmanda riigi äriühing püüab liidus leida kliente või potentsiaalseid kliente, sealhulgas tema nimel tegutseva üksuse või sellise kolmanda riigi äriühinguga tihedaid sidemeid omava üksuse või muu sellise äriühingu nimel tegutseva isiku kaudu, ei käsitata seda kliendi enda ainuisikulisel algatusel osutatud teenusena, piiramata kontsernisiseseid suhteid. Selliste klientide algatus ei anna kolmanda riigi äriühingule õigust turustada sellele isikule uusi investeerimistoodete või investeerimisteenuste kategooriaid.“;

lisatakse järgmised lõiked:

„6a.

Kolmandate riikide investeerimisühingud, kes osutavad teenuseid või tegelevad muu tegevusega vastavalt käesolevale artiklile, teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kord aastas järgmisest:

a)	investeerimisühingu poolt liidus osutatud teenuste ja muu tegevuse maht ja ulatus, sealhulgas geograafiline jaotus liikmesriikide vahel;

b)	direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 3 osutatud tegevusega tegelevate äriühingute puhul nende igakuine minimaalne, keskmine ja maksimaalne riskipositsioon ELi vastaspooltes;

c)	direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 6 osutatud teenuseid pakkuvate äriühingute puhul selliste ELi vastaspooltelt pärinevate finantsinstrumentide koguväärtus, mille emissioon on tagatud või mida nad on pakkunud kindla kohustuse alusel viimase 12 kuu jooksul;

d)	punktis a osutatud teenuste ja tegevuse käive ning neile vastavate varade koguväärtus;

e)	kas on võetud investorite kaitse meetmeid ja nende üksikasjalik kirjeldus;

f)	riskijuhtimispõhimõtted ja -kord, mida investeerimisühing kohaldab punktis a osutatud teenuste ja tegevuse puhul;

g)	juhtimiskord, sealhulgas ühingu liidus toimuvas tegevuses võtmekohtadel olevad isikud;

h)	kogu muu vajalik teave, et võimaldada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel või pädevatel asutustel täita oma ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab käesoleva lõike alusel saadud teabe nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus kolmanda riigi äriühing osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega kooskõlas käesoleva artikliga.

Muu hulgas nende liikmesriikide pädevate asutuste taotluse korral, kus kolmanda riigi äriühing osutab teenuseid või tegeleb investeerimistegevusega kooskõlas käesoleva artikliga, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve paluda kolmanda riigi äriühingutelt, kes osutavad investeerimisteenuseid või tegelevad investeerimistegevusega kooskõlas käesoleva artikliga, täiendava teabe esitamist oma tegevuse kohta, kui see on vajalik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või pädevate asutuste ülesannete täitmiseks kooskõlas käesoleva määrusega.

6b.

Kui kolmanda riigi äriühing osutab teenuseid või tegeleb investeerimistegevusega kooskõlas käesoleva artikliga, säilitab ta viis aastat Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kättesaadavana andmeid, mis puudutavad kõiki kas omal arvel või kliendi nimel liidus täidetud korraldusi ja tehtud tehinguid seoses finantsinstrumentidega.

Selle liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral, kus kolmanda riigi äriühing osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega kooskõlas käesoleva artikliga, on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel õigus pääseda ligi esimese lõigu kohaselt temale kättesaadavana hoitud asjakohastele andmetele ning teeb need andmed taotluse esitanud pädevale asutusele kättesaadavaks.

6c.

Kui kolmanda riigi äriühing ei tee uurimise või artikli 47 lõike 2 kohaselt läbi viidava kohapealse kontrolli puhul koostööd või ei järgi õigel ajal ja sobival viisil käesoleva artikli lõike 6a või 6b kohast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotlust, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle äriühingu kooskõlas artikliga 49 registrist kustutada või keelata ajutiselt selle tegevuse või piirata ajutiselt selle tegevust.“;

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse teavet, mille registreerimist taotlev kolmanda riigi äriühing peab lõike 4 kohases registreerimistaotluses esitama, ja teave, mis tuleb esitada vastavalt lõikele 6a.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. septembriks 2021.

Komisjonil on õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“;

lisatakse järgmine lõige:

„8. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada vorming, milles tuleb esitada lõikes 4 osutatud registreerimistaotlus ja lõikes 6a osutatud teave.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. septembriks 2021.

Komisjonil on õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.“

Artiklit 47 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon võib vastavalt artikli 51 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusele võtta seoses kolmanda riigiga vastu otsuse, milles märgitakse, et kõnealuse kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistik tagab järgmise:

selles kolmandas riigis tegevusloa saanud äriühingud täidavad õiguslikult siduvaid usaldatavus-, organisatsioonilisi ja äritegevusnõudeid, mille mõju on samaväärne selliste nõuete mõjuga, mis on sätestatud käesolevas määruses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ja määruses (EL) 2019/2033, (*9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL, direktiivis 2014/65/EL ja direktiivis (EL) 2019/2034 (*10) ning nende seadusandlike aktide alusel võetud rakendusmeetmetes;

b)	selles kolmandas riigis tegevusloa saanud äriühingute üle tehakse tõhusat järelevalvet ja nende suhtes võetakse tõhusaid täitmise tagamise meetmeid, et tagada õiguslikult siduvate usaldatavus-, organisatsiooniliste ja äritegevusnõuete täitmine, ning

c)	selle kolmanda riigi õigusraamistikuga nähakse ette tulemuslik samaväärne süsteem kolmanda riigi õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingute tunnustamiseks.

Kui esimeses lõigus osutatud otsuse vastuvõtmise järel on kolmanda riigi äriühingute poolt liidus osutatavate teenuste ja tegevuse maht ja ulatus liidu jaoks tõenäoliselt süsteemselt olulised, võib esimeses lõigus osutatud õiguslikult siduvate usaldatavus-, organisatsiooniliste ja äritegevusnõuete mõju pidada samaväärseks kõnealuses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud nõuete mõjuga alles pärast üksikasjalikku ja põhjalikku hindamist. Sel eesmärgil hindab ja võtab komisjon arvesse ka asjaomase kolmanda riigi ja liidu järelevalvealase tegevuse lähendamist.

1a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, täpsustades asjaolusid, mille korral on lõikes 1 osutatud samaväärsust kinnitava otsuse vastuvõtmise järel kolmanda riigi äriühingute liidus osutatavate teenuste ja tegevuse maht ja ulatus liidu jaoks tõenäoliselt süsteemselt olulised.

Kui kolmanda riigi äriühingute poolt liidus osutatavate teenuste ja tegevuse maht ja ulatus on liidu jaoks tõenäoliselt süsteemselt olulised, võib komisjon siduda samaväärsust kinnitava otsusega konkreetsed tegevusega seotud tingimused, mille eesmärk on tagada, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel ja riiklikel pädevatel asutustel on vajalikud vahendid, et hoida ära õiguslik arbitraaž ja teha seiret artikli 46 lõike 2 kohaselt registrisse kantud kolmanda riigi investeerimisühingute üle seoses liidus osutatavate teenuste ja tegevusega, tagades, et need äriühingud täidavad:

a)	nõudeid, mille mõju on samaväärne selliste nõuete mõjuga, millele on osutatud artiklites 20 ja 21;

b)	aruandlusnõudeid, mille mõju on samaväärne selliste nõuete mõjuga, millele on osutatud artiklis 26, kui sellist teavet ei ole kolmanda riigi pädeva asutusega sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel võimalik saada otse ja pidevalt;

c)	kohaldatavuse korral nõudeid, mille mõju on samaväärne sellise kohustusliku kauplemiskoha nõude mõjuga, millele on osutatud artiklites 23 ja 28.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse seda, kas kolmas riik on liidu asjaomase poliitika alusel määratletud kui maksustamise seisukohast koostööd mittetegev jurisdiktsioon või direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 lõike 2 kohaselt kui suure riskiga kolmas riik.

1b. Kolmanda riigi usaldatavusnõuete, organisatsioonilist ja äritegevuse õigusraamistikku võib pidada samaväärse mõjuga raamistikuks, kui see õigusraamistik vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)	selles kolmandas riigis investeerimisteenuseid osutavad või investeerimistegevusega tegelevad äriühingud võivad tegutseda ainult juhul, kui nad on saanud selleks tegevusloa ning nende suhtes kohaldatakse pidevalt tõhusat järelevalvet ja haldussundi;

selles kolmandas riigis investeerimisteenuseid osutavate või investeerimistegevusega tegelevate äriühingute suhtes kehtivad piisavad kapitalinõuded ning eelkõige kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud teenuseid osutavate või tegevusega tegelevate äriühingute suhtes selliseid kapitalinõudeid, mis on võrreldavad kapitalinõuetega, mida kohaldataks nende suhtes, kui nad oleksid asutatud liidus;

c)	selles kolmandas riigis investeerimisteenuseid osutavate või investeerimistegevusega tegelevate investeerimisühingute suhtes kehtivad asjakohased nõuded nende aktsionäride ja juhtorgani liikmete suhtes;

d)	investeerimisteenuseid osutavate või investeerimistegevusega tegelevate äriühingute suhtes kehtivad piisavad äritegevusega seotud ja organisatsioonilised nõuded;

e)	turu läbipaistvus ja terviklikkus on tagatud, vältides turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise teel.

Kui komisjon hindab käesoleva artikli lõike 1a kohaldamisel kolmanda riigi õigusnormide samaväärsust seoses artiklites 23 ja 28 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõudega, hindab ta ka seda, kas kolmanda riigi õigusraamistikus on ette nähtud kriteeriumid, et määrata kauplemiskoht vastavaks kohustusliku kauplemiskoha nõudele, millel on käesolevas määruses või direktiivis 2014/65/EL kehtestatud kriteeriumitega sarnane mõju.

(*9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1)."

(*10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).“;"

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega

„a)

mehhanism, mille alusel toimub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja kõnealuse kolmanda riigi pädevate asutuste vaheline teabevahetus, sealhulgas juurdepääs kogu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõutud teabele kolmandates riikides tegevusloa saanud liiduväliste äriühingute kohta, ning sellise teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt liikmesriikide pädevatele asutustele edastamise kord, kui see on asjakohane;“;

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

koostöös nende liikmesriikide pädevate asutustega, kus kolmanda riigi äriühing osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega kooskõlas artikliga 46, järelevalvetegevuse koordineerimise menetlused, sealhulgas uurimised ja kohapealsed kontrollid, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib läbi viia, kui see on vajalik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või pädevate asutuste ülesannete täitmiseks kooskõlas käesoleva määrusega, teavitades sellest nõuetekohaselt asjaomase kolmanda riigi pädevat asutust.“;

iii)

lisatakse järgmine punkt:

„d)	menetlused, mis puudutavad artikli 46 lõigete 6a ja 6b kohaseid teabe saamise taotlusi, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib esitada artikli 46 lõike 2 kohaselt registrisse kantud kolmanda riigi äriühingule.“;

lisatakse järgmised lõiked:

„5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib regulatiivseid ja järelevalvealaseid suundumusi, nõuete täitmise tagamise tavasid ja muid asjakohaseid turusuundumusi kolmandates riikides, kelle kohta on komisjon vastavalt lõikele 1 võtnud vastu samaväärsust kinnitavad otsused, et kontrollida, kas tingimused, mille alusel kõnealused otsused tehti, on jätkuvalt täidetud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab tulemuste kohta komisjonile igal aastal konfidentsiaalse aruande. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib aruandega seoses konsulteerida Euroopa Pangandusjärelevalvega, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab seda asjakohaseks.

Aruandes kajastatakse ka suundumusi, mida on täheldatud artikli 46 lõike 6a alusel kogutud andmete põhjal, eriti seoses direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud teenuseid osutavate või tegevusega tegelevate äriühingutega.

6. Komisjon esitab lõikes 5 osutatud aruande põhjal vähemalt korra aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. See aruanne sisaldab komisjoni poolt aruande esitamise aastal tehtud või kehtetuks tunnistatud samaväärsust kinnitavate otsuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt artikli 49 kohaselt võetud meetmete loetelu ning selles tuleb esitada nende otsuste tegemise ja meetmete võtmise põhjendused.

Komisjoni aruanne sisaldab teavet selliste kolmandates riikides esinevate regulatiivsete ja järelevalvealaste suundumuste, nõuete täitmise tagamise tavade ja muude asjakohaste turu suundumuste jälgimise kohta, mille kohta on tehtud samaväärsust kinnitav otsus. Samuti esitatakse selles kokkuvõte selle kohta, kuidas on kolmandate riikide äriühingute piiriülene investeerimisteenuste osutamine arenenud üldiselt ja eelkõige seoses direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud teenuste ja tegevusega. Peale selle sisaldab aruanne esimesel võimalusel teavet komisjoni poolt kolmanda riigi suhtes läbi viidava samaväärsuse hindamise kohta.“

Artikkel 49 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 49

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võetavad meetmed

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ajutiselt keelata kolmanda riigi äriühingul artikli 46 lõike 1 kohaselt investeerimisteenuste osutamise või investeerimistegevusega tegelemise koos kõrvalteenustega või ilma nendeta või neid piirata, kui kolmanda riigi äriühing ei järgi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või Euroopa Pangandusjärelevalve poolt kooskõlas artiklitega 40 ja 41 või pädeva asutuse poolt kooskõlas artikliga 42 kehtestatud keeldu või piirangut, ei täida õigel ajal ja nõuetekohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt kooskõlas artikli 46 lõigetega 6a ja 6b esitatud taotlust või kui kolmanda riigi äriühing ei tee uurimises või kooskõlas artikli 47 lõikega 2 toimuva kohapealse kontrolli puhul koostööd.

2. Piiramata lõike 1 kohaldamist kustutab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kolmanda riigi äriühingu artikli 48 kohaselt loodud registrist, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on esitanud asja kolmanda riigi pädevale asutusele ja see pädev asutus ei ole võtnud sobivaid meetmeid, mis on vajalikud investorite või liidu turgude nõuetekohase toimimise kaitsmiseks, või ei ole tõendanud, et asjaomane kolmanda riigi äriühing vastab tema suhtes kolmandas riigis kehtivatele nõuetele või tingimustele, mille alusel on artikli 47 lõike 1 kohaselt tehtud otsus, ning esineb mõni järgmistest asjaoludest:

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on dokumenteeritud tõendite, muu hulgas artikli 46 lõike 6a kohaselt igal aastal esitatud teabe põhjal põhjendatult alust arvata, et kolmanda riigi äriühing tegutseb liidus investeerimisteenuseid osutades ja investeerimistegevusega tegeledes viisil, mis on selgelt investorite huve või turgude korrakohast toimimist kahjustav;

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on dokumenteeritud tõendite, muu hulgas artikli 46 lõike 6a kohaselt igal aastal esitatud teabe põhjal põhjendatult alust arvata, et kolmanda riigi äriühing on liidus investeerimisteenuseid osutades ja investeerimistegevusega tegeledes raskelt rikkunud tema suhtes kolmandas riigis kehtivaid nõudeid, ning komisjon on selle põhjal võtnud kooskõlas artikli 47 lõikega 1 vastu otsuse.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab kolmanda riigi pädevat asutust nõuetekohaselt oma kavatsusest võtta lõike 1 või 2 kohaselt meetmeid.

Käesoleva artikli kohase sobiva meetme võtmise üle otsustamisel võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse investoritele ja liidu turgude nõuetekohasele toimimisele avalduva ohu olemust ja tõsidust, arvestades järgmiseid kriteeriumeid:

a)	tekkiva ohu kestus ja sagedus;

b)	kas oht on näidanud, et kolmanda riigi äriühingu toimimises on tõsiseid või süsteemseid puudusi;

c)	kas oht on tinginud finantskuriteo või seda hõlbustanud või on muul viisil sellega seostatav;

d)	kas oht on tekkinud tahtlikult või hooletuse tõttu.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab lõike 1 või 2 kohaselt võetud meetmetest viivitamata komisjoni ja asjaomast kolmanda riigi äriühingut ning avaldab oma otsuse oma veebisaidil.

Komisjon hindab, kas tingimused, mille alusel artikli 47 lõike 1 kohane otsus vastu võeti, on kõnealuse kolmanda riigi puhul jätkuvalt täidetud.“

Artiklisse 52 lisatakse järgmine lõige:

„13. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindab 31. detsembriks 2020, kui palju töötajaid ja ressursse on tal määruse (EL) 2019/2033 artikli 64 kohaste volituste ja ülesannete täitmiseks vaja, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile selle hindamise kohta aruande.“

Artikli 54 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kolmandate riikide äriühingud võivad jätkata teenuste osutamist ja tegevusega tegelemist liikmesriikides riigisisese korra kohaselt kuni kolme aasta jooksul pärast seda, kui komisjon on võtnud vastu otsuse asjaomase kolmanda riigi kohta kooskõlas artikliga 47. Riigisisese korra alusel võib jätkata selle otsusega mitte hõlmatud teenuste osutamist ja tegevusega tegelemist.“

Artikkel 64

Määruse (EL) nr 806/2014 muutmine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (28) artiklisse 12a lisatakse järgmine lõige:

„3. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (*11) artikliga 65 käsitatakse käesolevas määruses sisalduvaid käesoleva määruse artikli 2 punktis c osutatud investeerimisühingute, kuid mis ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõikes 2 või 5 osutatud investeerimisühingud, individuaalselt kohalduvate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 92 järgmiselt:

a)	käesolevas määruses sisalduvad koguomavahendite suhtarvuga seonduvad viited määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktile c on viited määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõikele 1;

b)	käesolevas määruses sisalduvad koguriskipositsiooniga seonduvad viited määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 on viited määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale nõudele, mis on korrutatud 12,5-ga.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 (*12) artikliga 65 käsitatakse käesolevas määruses sisalduvaid käesoleva määruse artikli 2 esimese lõigu punktis c osutatud investeerimisühingute, kuid mis ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõikes 2 või 5 osutatud investeerimisühingud, täiendavate omavahendite nõudega seonduvaid viiteid direktiivi 2013/36/EL artiklile 104a viidetena direktiivi (EL) 2019/2034 artiklile 40.

X OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 65

Muudes liidu õigusaktides olevad viited määrusele (EL) nr 575/2013

Investeerimisühingute suhtes usaldatavusnõuete kohaldamisel käsitatakse muudes liidu õigusaktides olevaid viiteid määrusele (EL) nr 575/2013 viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 66

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates 26. juunist 2021.

3. Olenemata lõikest 2 kohaldatakse

a)	artikli 63 punkte 2 ja 3 alates 26. märtsist 2020;

b)	artikli 62 punkti 30 alates 25. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 27. november 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TUPPURAINEN

(1) ELT C 378, 19.10.2018, lk 5.

(2) ELT C 262, 25.7.2018, lk 35.

(3) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. novembri 2019. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 64).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/876, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1).

(9) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/630, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses viivisnõuete kahju miinimumkattega (ELT L 111, 25.4.2019, lk 4).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/878, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega (ELT L 150, 7.6.2019, lk 253).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(16) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337. 23.12.2015, lk 35).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (EL L 35, 11.2.2003, lk 1).

(23) Komisjoni 7. aprilli 2016. aasta delegeeritud direktiiv (EL) 2017/593, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitsmisega, tootejuhtimise kohustuste ja normidega, mida kohaldatakse teenustasu, vahendustasu või mis tahes muu rahalise või mitterahalise hüve maksmise või saamise suhtes (ELT L 87, 31.3.2017, lk 500).

(24) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

(25) Komisjoni 13. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/578, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse nõudeid turutegemise lepingute ja skeemide kohta (ELT L 87, 31.3.2017, lk 183).

(26) Komisjoni 18. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/567, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses mõistete, läbipaistvuse, portfellide tihendamise ning toodetesse sekkumise ja positsioonide juhtimise järelevalvemeetmetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 90).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).