(1)

Pärast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) on nõukogu määrusega (EÜ) nr 954/2006 (2) kehtestanud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Horvaatiast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes. Meetmed koosnesid väärtuselisest dumpinguvastasest tollimaksust vahemikus 12,3 % kuni 25,7 % individuaalselt nimetatud Ukraina eksportivate tootjate impordi suhtes, kusjuures kõikide teiste Ukraina äriühingute impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 25,7 %. Käesoleva uurimisega hõlmatud eksportivate tootjate CJSC Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ja OJSC Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant, mis nüüdseks kannavad nimesid LLC Interpipe Niko Tube ja OJSC Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant (edaspidi „taotluse esitaja“ või „Interpipe“), suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks oli 25,1 %.

(2)

Pärast Interpipe'i taotlust tühistada nõukogu määrus (EÜ) nr 954/2006 tühistas Üldkohus nõukogu määruse (EÜ) nr 954/2006 artikli 1 sellises osas, milles Interpipe'i suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks ületas määra, mida oleks kohaldatud juhul, kui ekspordihinda ei oleks kohandatud komisjonitasu arvestades, kui müük toimus seotud kaubandusettevõtja Sepco SA vahendusel. (3)16. veebruaril 2012 kinnitas Euroopa Liidu Kohus Üldkohtu otsust. (4)

(3)

Pärast nimetatud otsuseid muutis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 540/2012 (5) määrust (EÜ) nr 954/2006, et korrigeerida Interpipe'i suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu niivõrd, kuivõrd selle kindlaksmääramisel eksiti. Selle tagajärjel muudeti Interpipe'i suhtes kohaldatavat tollimaksu ja sellena kehtestati 17,7 %.

(4)

Pärast aegumise läbivaatamist jättis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 585/2012 (6) jõusse määrusega (EÜ) nr 954/2006 Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud meetmed.

(5)

Pärast Interpipe'i taotlust kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 3 muutis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 795/2012 (7) rakendusmäärusega (EL) nr 585/2012 kehtestatud lõplikke meetmeid osas, mis puudutab Interpipe'i (edaspidi „viimane vahepealne läbivaatamine“). Selle tagajärjel muudeti Interpipe'i suhtes kohaldatavat tollimaksu ja sellena kehtestati 13,8 %.

(6)

Pärast aegumise läbivaatamist jättis komisjon rakendusmäärusega (EL) 2018/1469 (8) jõusse meetmed, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EÜ) nr 585/2012, mida on viimati muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 795/2012 ja nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1269/2012 (9) ning mis käsitleb Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude importi (edaspidi „aegumise läbivaatamine“).

(7)

Praegu kehtivad dumpinguvastased tollimaksud on Venemaalt pärit impordi puhul vahemikus 35,8–24,1 % ja Ukrainast pärit impordi puhul vahemikus 25,7–12,3 %.

(8)

7. mail 2018 avaldas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3 Euroopa Liidu Teatajas teate teatavate Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta (edaspidi „algatamisteade“) (10).

(9)

Läbivaatamine, mis piirdub eksportiva tootja Interpipe dumpingu uurimisega, algatati pärast seda, kui äriühing esitas selleks põhjendatud taotluse. Interpipe esitas taotluses piisavad tõendid selle kohta, et asjaolud, mille alusel olemasolevad meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad.

(10)

Dumpingu ulatuse uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2018 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

(11)

Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitajat, eksportiva riigi ametiasutusi ning liidu tootmisharu osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

(12)

Uurimiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon taotluse esitajale küsimustiku, millele taotluse esitaja vastas ettenähtud tähtaja jooksul.

(13)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ulatuse kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud korraldati taotluse esitaja valdustesse ning temaga seotud kaubandusettevõtjate (LLC Interpipe Ukraine, Interpipe Europe SA ja Interpipe Central Trade GmbH) valdustesse.

(14)

Uurimisalune toode on sama, mis on määratletud 1. oktoobri 2018. aasta rakendusmääruses (EL) 2018/1469, millega kehtestati praegu kehtivad meetmed, st muu hulgas Ukrainast pärit teatavad rauast või terasest õmblusteta torud, mis on ümmarguse ristlõikega, mille välisläbimõõt ei ületa 406,4 mm ning mis on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) valemi ja keemilise analüüsi (11) kohaselt süsinikekvivalentväärtusega kuni 0,86 ning mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7304 11 00, ex 7304 19 10, ex 7304 19 30, ex 7304 22 00, ex 7304 23 00, ex 7304 24 00, ex 7304 29 10, ex 7304 29 30, ex 7304 31 80, ex 7304 39 58, ex 7304 39 92, ex 7304 39 93, ex 7304 51 89, ex 7304 59 92 ja ex 7304 59 93 alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(15)

Nagu esialgse uurimise ja järgmiste läbivaatamiste käigus kindlaks tehtud, kinnitas ka käesolev uurimine, et Ukrainas toodetud ja ELi eksporditud tootel, Ukrainas toodetud ja Ukraina siseturul müüdaval tootel ja ELis liidu tootjate toodetud ja nende müüdaval tootel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusviisid. Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(16)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas dumpingu olukorraga seoses muutunud asjaolusid võib pidada püsivaks.

(17)

Esialgse dumpinguvastase uurimise ajal 2006. aastal, samuti Interpipe'i kõige viimase vahepealse läbivaatamise ajal 2012. aastal, mis hõlmas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi alates 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011, hankis Interpipe uurimisaluse toote tootmiseks vajalikku peamist toorainet, st ümaraid terasest valtstoorikuid sõltumatutelt tarnijatelt.

(18)

Osalise vahepealse läbivaatamise taotluses väitis taotluse esitaja, et äriühingu LLC Metallurgical Plant „Dneprosteel“ vertikaalne lõimimine 2013. aastal on kaasa toonud peamise tooraine (terasest valtstoorikud) ettevõttesisese tootmise, mis tekitas märkimisväärse kulude vähenemise ja tooteportfelli muutuse. Taotluse esitaja väitis ka seda, et võrreldes viimase vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toodetud ja eksporditud tooteliikidega, st nii-öelda standardse teraseklassiga, on ta nüüd lisanud oma tooteportfelli uusi ja keerulisemaid tooteid (kõrglegeerterase, magistraal- ja mehaaniliste torude klassid), mis moodustasid jooksval läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alates 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2018 olulise osa koguekspordist ELi.

(19)

Uurimine kinnitas, et taotluse esitaja tootis peamist toorainet ettevõttesiseselt ning see muudatus tõi kaasa tema kulude ja tooteportfelli märkimisväärse muutuse. Uurimine kinnitas, et Interpipe'i poolt ELi eksporditavad tooteliigid erinesid suurel määral viimase vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksporditud tooteliikidest. Sellele tuginedes ja nende muutuste struktuurset laadi arvestades leiti, et põhjenduses (17) kirjeldatud muutused on püsivad ning tõenäoliselt lähitulevikus ei muutu. Seega leiti, et kehtivate meetmete kohaldamine nende praegusel tasemel tuleks ümber hinnata.

(20)

Veel üht muutust, mille esinemist taotluse esitaja väitis pärast käesoleva läbivaatamise algatamist, nimelt ühisettevõtte olemasolu/loomist Interpipe'i ja Vallourec Tubesi vahel, ei võetud arvesse, sest see toimus pärast käesoleva vahepealse läbivaatamise algatamist.

(21)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Interpipe'il kaks täielikult tema omandisse ja kontrolli alla kuuluvat eksportivat tootjat (edaspidi „tootmisüksused“) – LLC Interpipe Niko Tube (edaspidi „NIKO“) ja OJSC Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant (edaspidi „NTRP“).

(22)

Kuna taotluse esitaja raamatupidamissüsteem ei võimaldanud teha kindlaks asjaomast tootjat ja tema müügiandmeid, arvutati esialgsel uurimisel ühine dumpingumarginaal, liites kõik kahe tootmisüksuse tootmise, kasumlikkuse ja müügiga seotud andmed ELis.

(23)

Alates viimasest vahepealsest läbivaatamisest ei liitnud komisjon enam pärast kontserni organisatsioonilise struktuuri märkimisväärset muutust, mis võimaldas teha kindlaks asjaomase tootja ning tema müügi- ja tootmisandmed, ning alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt tootjate andmeid, vaid kasutas standardmeetodit. Standardmeetod tähendas seda, et kahe eksportiva tootja jaoks arvutati üks ühine dumpingumarginaal, leides kõigepealt kummagi individuaalse eksportiva tootja dumpingu summa ning määrates seejärel mõlema äriühingu jaoks kindlaks ühe kaalutud keskmise dumpingumäära.

(24)

Käesoleval uurimisel oli võimalik teha kindlaks ka asjaomane tootja ja tema müügiandmed. Seega kohaldati vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 ning kooskõlas liidu institutsioonide järjepideva tavaga viimasel vahepealsel läbivaatamisel sama metoodikat.

(25)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt iga eksportiva tootja puhul, kas tema samasuguse toote omamaine kogumüük sõltumatutele klientidele on tüüpiline võrreldes tema ELi suunduva ekspordi müügi kogumahuga, st kas uurimisaluse toote sellise müügi kogumaht esindab vähemalt 5 % uurimisaluse toote ELi toimunud ekspordi müügi kogumahust. Uurimise käigus tehti kindlaks, et omamaine müük oli tüüpiline mõlema eksportiva tootja puhul.

(26)

Järgmisena uuris komisjon, kas Interpipe'i omamaine müük tema siseturul oli iga ekspordiks liitu müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tegi kindlaks, et liitu ekspordiks müüdud tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi omamaine müük oli uurimisperioodi vältel suurel määral tüüpiline, sest tehti kindlaks, et 60–80 % (12) eksporditud mudelitest müüdi siseturul tüüpilises koguses.

(27)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4 uuriti seejärel, kas iga tooteliigi puhul, mida müüdi omamaisel turul tüüpilistes kogustes, võib öelda, et seda tehti tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa uurimisaluse eksporditava toote igast liigist müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul.

(28)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist rohkem kui 80 % toimus siseturul kuludest kõrgema hinnaga ja mille kaalutud keskmine müügihind oli võrdne ühiku tootmiskuluga või ületas seda, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta asjaomase tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(29)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(30)

Omamaise müügi analüüs näitas, et 35–55 % (13) selle tooteliigi omamaisest kogumüügist, mis oli liitu ekspordiks müüdud tooteliigiga identne või võrreldav, oli kasumlik ning et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulu. Seega arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(31)

Muude kui tüüpilistes kogustes müüdavate tooteliikide (st nende, mille omamaine müük jäi alla 5 % ELi suunatud eksportmüügist või mida siseturul ei müüdudki) normaalväärtus arvutati tooteliigi tootmiskulude alusel, millele lisati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Omamaise müügi olemasolu korral kasutati selleks vaatlusaluste tooteliikide puhul siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud tehingutest saadud kasumit tooteliigi kohta. Kui omamaine müük puudus, kasutati keskmist kasumit. (14)

(32)

Pärast lõplikku avalikustamist vaidlustas Interpipe'i kontsern mõned elemendid, mida komisjon kasutas normaalväärtuse arvutamisel. Väited olid seotud järgmiste küsimustega: i) müügi-, üld- ja halduskulude arvutamine; ii) muude tegevuskulude väidetav väljajätmine; iii) finantskulude kasutamine; iv) topeltarvestus müügi-, üld- ja halduskulude korrigeerimisel.

(33)

Pärast toimikus olevate elementide läbivaatamist otsustas komisjon aktsepteerida ülaltoodud väiteid ii ja iv ning lükata tagasi väited i ja iii. Tulenevalt Interpipe'i kontserni väidetes ja nende kohta tehtud komisjoni analüüsis sisalduva äriteabe konfidentsiaalsest laadist esitas komisjon Interpipe'i kontsernile käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeval lisateavet, mis sisaldas üksikasjalikke põhjendusi.

(34)

Olles aktsepteerinud väiteid ii ja iv, vaatas komisjon läbi Interpipe'i dumpingumarginaali. Äriühingule esitati lisateavet, mis kirjeldas dumpingumarginaali mõju, ning teda kutsuti üles esitama märkusi. Komisjon teavitas ka ELi tootmisharu äriühingu dumpingumarginaali muudatustest.

(35)

Pärast täiendavat avalikustamist jäi Interpipe väidete juurde, mille komisjon oli tagasi lükanud, lisamata uusi elemente, mis oleks võinud muuta komisjoni järeldusi, mis avaldati äriühingule.

(36)

Uurimisaluse toote eksportmüük ELi hõlmas Interpipe'i kontserni eri üksuseid; st tehaseid, Ukrainas asuvat kooskõlastavat äriühingut (edaspidi „Interpipe Ukraine“ või „IPU“), Saksamaal asuvat seotud importijat (edaspidi „Interpipe Central Trade GmbH“ või „IPCT“) ning Šveitsis asuvat seotud kaubandusettevõtjat (edaspidi „Interpipe Europe SA“ või „IPE“).

(37)

Ekspordihind määrati kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8, välja arvatud importijana tegutseva seotud äriühingu ehk IPCT kaudu tehtud tehingute puhul. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 määrati käesoleval juhul ekspordihind seetõttu kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet ELis asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Seega kohandati hinda seoses kõikide kuludega, mis ilmnesid impordi ja edasimüügi ajal, samuti mõistliku kasumiga. Need kohandused arvutati seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulude ning mõttelise kasumi alusel, mille sõltumatu importija teenis (2,5 % käibest).

(38)

Normaalväärtust ja kahe eksportiva tootja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Selle põhjal kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, imporditasusid, tollimakse, komisjonitasusid ja laenukulusid.

(39)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportis Interpipe uurimisalust toodet ELi kahe erineva müügikanali kaudu; st sama Šveitsis asuva seotud kaubandusettevõtja kaudu nagu viimasel vahepealsel läbivaatamisel ning ELis asuva 2014. aastal asutatud seotud importija (IPCT) kaudu. Teisena nimetatud turustuskanalit viimase vahepealse läbivaatamise ajal ei eksisteerinud. Tulenevalt komisjoni analüüsis sisalduva äriteabe konfidentsiaalsest laadist esitas komisjon Interpipe'i kontsernile käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeval lisateavet, mis sisaldas üksikasjalikke põhjendusi.

(40)

Seega leidis komisjon, et kohandamine alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel on põhjendatud. See kohandus arvutati, arvates maha seotud kaubandusettevõtja müügi-, üld- ja halduskulud, mida ei kajastatud lisatasudena, ning mõtteline kasum, mille teenis sõltumatu kaupleja (2,5 % käibest) esimese sõltumatu kliendi suhtes kehtestatud müügihinnalt.

(41)

Pärast lõplikku avalikustamist vaidlustas Interpipe'i kontsern komisjoni järelduse, et IPE-t ei käsitata ühe majandusüksuse osana koos teiste üksustega nagu NIKO, NTRP ja IPU. Pärast toimikus olevate elementide läbivaatamist otsustas komisjon selle väite tagasi lükata. Nagu märgitud põhjenduses (34), esitati äriühingule lisateavet, mis kirjeldab dumpingumarginaali mõju, ning teda kutsuti üles esitama selle kohta märkusi. Interpipe jäi oma vastuses väidete juurde, mille komisjon oli tagasi lükanud. Selles küsimuses rohkem märkusi ei esitatud.

(42)

Tulenevalt Interpipe'i kontserni väites ja selle kohta tehtud komisjoni analüüsis sisalduva äriteabe konfidentsiaalsest laadist esitas komisjon Interpipe'i kontsernile käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeval lisateavet, mis sisaldas üksikasjalikke põhjendusi.

(43)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi eraldi mõlema eksportiva tootja iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Interpipe'i jaoks määrati seejärel kindlaks üks ühine dumpingumarginaal, arvutades Interpipe'i alla kuuluva mõlema eksportiva tootja jaoks ühise kaalutud keskmise dumpingu määra.

(44)

Selle põhjal on dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 8,1 %.

(45)

Pärast täiendavat avalikustamist väitis ESTA, et Interpipe'i dumpingumarginaali alandamine tekitab täiendavat kahju terasest õmblusteta torude tootmisharule ELis. Komisjon märgib, et kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 ei või dumpinguvastase tollimaksu summa ületada dumpingumarginaali, millena on käesoleval juhul kehtestatud 8,1 %.

(46)

Alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamust ei esitanud,