KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/856,

26. veebruar 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ innovatsioonifondi toimimise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) ja eeskätt selle artikli 10a lõike 8 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Innovatsioonifondi toimimise üksikasjalike eeskirjade kehtestamisel tuleks võtta arvesse õppetunde, mis saadi programmiga NER300, mis loodi direktiiviga 2003/87/EÜ ja mida rakendati komisjoni otsuse 2010/670/EL (2) alusel; eeskätt tuleks arvesse võtta kontrollikoja aruande (3) järeldusi;

(2)	Selleks et korvata rahastamiskõlblike projektide väiksemat kasumlikkust ja suuremaid tehnoloogilisi riske võrreldes traditsiooniliste tehnoloogiatega, peaks oluline osa innovatsioonifondi rahastamisest toimuma abi vormis. Seetõttu tuleks kehtestada üksikasjalikud abi väljamaksmise eeskirjad.

(3)

Kuna rahastamiskõlblike projektide riskid ja kasumlikkus võivad sektorite ja projektitegevuste arvestuses olla erinevad ning aja jooksul muutuda, on asjakohane lubada osa innovatsioonifondi abist anda Euroopa Liidu investeeringutoetuse vahendite raames segarahastamistehingute sissemaksetena, samuti muudes vormides, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (4) (finantsmäärus).

(4)

Asjakohane on kaaluda rahastamiskõlbliku projekti kogukulude ja samaväärse, kuid konventsionaalset tehnoloogiat kasutava projekti kogukulude vahelisi erinevusi, sest need on innovatsioonifondi raames finantseerimisel asjakohased kulud. Selleks aga, et vältida väiksemahuliste projektide puhul ülemäärast halduskoormust ja tegeleda konkreetsete rahastamisprobleemidega, tuleks väiksemahulise projekti asjakohaseid kulusid käsitada sellise projekti kapitalimahutuse kogukuludena.

(5)

Selleks et piisavad rahalised vahendid oleksid rahastamiskõlblikele projektidele õigel ajal kättesaadavad, peaks abi väljamaksmine olenema vahe-eesmärkide saavutamisest. Kõigi projektide puhul peaks vahe-eesmärkide hulka kuuluma ka finantsasjade sulgemine ja projekti alustamine. Kuna mõne projekti puhul võib abi maksmine olla vajalik muul ajal, tuleks ette näha võimalus määratleda lepingu dokumentatsioonis täiendavad vahe-eesmärgid.

(6)	Selleks et suurendada projektide edukuse tõenäosust, tuleks ette näha võimalus maksta osa toetusest välja enne projekti alustamist. Toetuste väljamaksmine peaks põhimõtteliselt algama finantsasjade sulgemisel ning jätkuma projekti arendamise ja elluviimise ajal.

(7)

Valdav osa innovatsioonifondi abist peaks sõltuma kasvuhoonegaaside heite tõendatud vältimisest. Oluline mahajäämus kasvuhoonegaaside heite kavandatud vältimisel peaks seega tooma kaasa sellisest vältimisest sõltuva abi summa vähendamise ja tagasinõudmise. Abi vähendamise ja tagasinõudmise mehhanism peaks aga olema piisavalt paindlik, et võtta arvesse innovatsioonifondist toetatavate projektide uuenduslikku iseloomu.

(8)	Innovatsioonifondi raames antavaid toetusi tuleks anda konkurentsipõhise valikuprotsessi alusel konkursikutsete kaudu. Selleks et vähendada projektide esitajate halduskoormust, tuleks sisse seada kaheetapiline taotlemismenetlus, mis hõlmaks huvi väljendamist ja täieliku taotluse esitamist.

(9)

Projekte, millele innovatsioonifondi abi taotletakse, tuleks hinnata kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide alusel. Selliste kriteeriumide kombineerimine peaks tagama projekti hindamise terviklikkuse selle tehnoloogilise ja ärialase potentsiaali seisukohast. Õiglase ja tulemuspõhise valiku tagamiseks tuleks projekte valida ühesuguste valikukriteeriumide alusel, kuid neid tuleks hinnata ja järjestada eeskätt teiste sama sektori projektidega võrreldes ning seejärel sektoriüleselt teiste projektidega võrreldes.

(10)

Projekte, mille planeerimine, ärimudel ning finantsiline ja õiguslik struktuur ei tundu piisavalt läbimõeldud, eeskätt asjaomase liikmesriigi abi või vajalike riiklike lubade võimaliku puudumise tõttu, ei tohiks valida innovatsioonifondi abi saajaks. Sellised projektid võivad aga olla paljutõotavad. Seetõttu tuleks sätestada võimalus anda sellistele projektidele arendamisabi. Projektide arendamisabi peaks eeskätt tooma kasu väiksemahulistele projektidele ja väiksema sissetulekuga riikide projektidele, et aidata saavutada innovatsioonifondi abi geograafiliselt tasakaalustatud jaotus.

(11)

Oluline on saavutada innovatsioonifondi abi geograafiliselt tasakaalustatud jaotus. Vältimaks olukorda, kus mõned liikmesriigid ei ole piisavalt hõlmatud, tuleks ette näha võimalus kehtestada täiendavad valikukriteeriumid, et teise või järgmise konkursikutsega saavutada geograafiline tasakaalustatus.

(12)	Komisjon peaks tagama innovatsioonifondi rakendamise. Komisjonil peaks siiski olema võimalik delegeerida mõningaid rakendustegevusi, sealhulgas näiteks konkursikutse korraldamine, projektide eelvaliku tegemine või toetuste lepinguste küsimuste haldamine, rakendusametitele.

(13)

Innovatsioonifondi tulusid, sealhulgas komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 (5) kohaseid ühise enampakkumisplatvormiga konverteeritud saastekvootide tulusid, tuleks hallata kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkidega. Komisjon peaks seega seda ülesannet täitma ise ning komisjonil peaks olema võimalus delegeerida see ülesanne Euroopa Investeerimispangale.

(14)	Komisjon peaks kohaldama eri eeskirju olenevalt innovatsioonifondi rakendamise mudelist. Kui innovatsioonifondi rakendatakse komisjoni otsesel juhtimisel, peaksid käesoleva määruse sätted olema täielikult vastavuses finantsmääruse sätetega.

(15)	Liikmesriikidel peaks innovatsioonifondi rakendamisel olema tähtis roll. Eeskätt peaks komisjon pidama liikmesriikidega nõu olulisemate rakendusotsuste üle, samuti innovatsioonifondi arendamise üle.

(16)	Innovatsioonifondi tuleks rakendada kooskõlas usaldusväärsete finantsjuhtimise põhimõtetega, nagu finantsmääruses sätestatud.

(17)

Sätestada tuleks aruandluse, vastutuse ja finantskontrolli selge korraldus tagamaks, et: komisjon saab täieliku ja õigeaegse teabe innovatsioonifondi toetatud projektide edusammude kohta; innovatsioonifondi haldavad üksused kohaldavad usaldusväärseid finantsjuhtimise põhimõtteid ning liikmesriike teavitatakse õigel ajal innovatsioonifondi rakendamisest.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis täiendavad direktiivi 2003/87/EÜ seoses järgmisega:

a)	kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 8 loodud innovatsioonifondi tegevuseesmärgid;

b)	innovatsioonifondi raames antava abi vormid;

c)	innovatsioonifondi abi taotlemise menetlus;

d)	innovatsioonifondi raames projektide valimise menetlus ja kriteeriumid;

e)	innovatsioonifondi abi väljamaksmine;

f)	innovatsioonifondi juhtimine;

g)	innovatsioonifondi tegevuse aruandlus, järelevalve, hindamine, kontrollimine ja avalikustamine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „finantsasjade sulgemine“– projekti arengutsükli see hetk, kui kõik projekti- ja rahastamislepingud on allkirjastatud ning kõik neis nõutavad tingimused on täidetud;

2) „projekti alustamine“– projekti arengutsükli see hetk, kui kõik projekti toimimiseks nõutavad elemendid ja süsteemid on kontrollitud ning tegevusi, mille tulemuseks on kasvuhoonegaaside heite tõhus vältimine, on alustatud.

3) „väiksemahuline projekt“– projekt, mille kapitalimahutuse kogukulu ei ületa 7 500 000 eurot.

Artikkel 3

Tegevuseesmärgid

Innovatsioonifondi tegevusel on järgmised eesmärgid:

a)	toetada projekte, milles kasutatakse äärmiselt uuenduslikke tehnoloogiaid, protsesse või tooteid, mis on piisavalt läbi mõeldud ning millel on suur potentsiaal vähendada kasvuhoonegaaside heidet;

b)	pakkuda rahalist abi, mida on kohandatud rahastamiskõlblike projektide turuvajaduste ja riskiprofiili järgi, kaasates samas täiendavaid avaliku ja erasektori vahendeid;

c)	tagada, et innovatsioonifondi tulu hallatakse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkidega.

Artikkel 4

Innovatsioonifondi abi vormid

Innovatsioonifondi abi projektile võib olla järgmises vormis:

toetused;

b)	segarahastamistehingutes osalemine Euroopa Liidu investeeringutoetuse vahendi alusel;

c)	kui see on direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkide saavutamiseks vajalik, siis ükskõik milline muu rahastamisvorm, mis on ette nähtud määruses (EL, Euratom) 2018/1046 („finantsmäärus“), eeskätt auhindade ja hangete puhul.

II PEATÜKK

Toetuste suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 5

Asjakohased kulud

1. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 kolmanda lõigu neljanda lause puhul tähistavad asjakohased kulud lisakulusid, mida projekti esitajad kannavad seoses uuendusliku tehnoloogia kohaldamisega kasvuhoonegaaside heite vähendamise või vältimise eesmärgil. Asjakohased kulud arvutatakse erinevusena kapitalimahutuse kogusumma parima prognoosi, tegevuskulude nüüdispuhasväärtuse ja pärast projekti alustamist kümne aasta vältel saadava kasu ning tulemuste vahel, milleni jõutakse samalaadse arvutusega, kuid tuginedes traditsioonilisele tootmisviisile ja samasugusele tootmismahule, mis tagab asjaomase lõpptoote tõhusa tootmise.

Kui esimeses lõigus viidatud traditsiooniline tootmisviis puudub, on asjakohasteks kuludeks kapitalimahutuse kogusumma parim prognoos, tegevuskulude nüüdispuhasväärtus ja pärast projekti alustamist kümne aasta vältel saadav kasu.

2. Väiksemahuliste projektide asjakohased kulud on projekti kapitalimahutuse kogukulud.

Artikkel 6

Toetuste väljamaksmine

1. Innovatsioonifondi abi makstakse toetuse vormis välja varem määratud vahe-eesmärkide saavutamisel.

2. Kõigi projektide puhul tuginevad lõikes 1 viidatud vahe-eesmärgid projekti arendamise tsüklile ja peavad olema vähemalt järgmised:

a)	finantsasjade sulgemine;

b)	projekti alustamine.

3. Võttes arvesse kasutatud tehnoloogiat ja selle sektori või nende sektorite konkreetseid asjaolusid, milles seda tehnoloogiat kasutatakse, võib lepingudokumentides määrata täiendavad vahe-eesmärgid.

4. Kuni 40 % konkreetsele projektile ette nähtud innovatsioonifondi abi kogusummast, sealhulgas projekti arendamisabi, makstakse välja finantsasjade sulgemisel või konkreetse vahe-eesmärgi saavutmisel enne finantsasjade sulgemist eeldusel, et selline vahe-eesmärk on määratud kooskõlas lõikega 3.

5. Kui innovatsioonifondi abi kogusumma konkreetsele projektile ei ole välja makstud kooskõlas lõikega 4, makstakse see summa välja pärast finantsasjade sulgemist. Abi võib osaliselt välja maksta enne projekti alustamist ja aastaste osamaksetena pärast projekti alustamist.

6. Käesoleva artikli lõigete 4 ja 5 puhul hõlmab konkreetsele projektile antava innovatsioonifondi abi kogusumma innovatsioonifondi abi seda summat, mis on sellele projektile antud projekti arendamisabina kooskõlas artikliga 13.

Artikkel 7

Üldised tagasinõudmise eeskirjad

1. Komisjon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate tegevuste rakendamisel kaitstakse innovatsioonifondi finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevuse, tõhusa kontrolli ja alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2. Summade tagasinõudmist kohaldatakse kooskõlas finantsmäärusega.

3. Tagasinõudmise alused, samuti tagasinõudmise menetlus, määratletakse veelgi täpsemalt lepingudokumentides.

Artikkel 8

Tagasinõudmise erieeskirjad

1. Innovatsioonifondi abi summa, mis makstakse välja kooskõlas artikli 6 lõikega 5 pärast finantsasjade sulgemist, sõltub kasvuhoonegaaside heite ärahoidmisest, mida kontrollitakse projekti esitaja esitatavate aastaaruannete põhjal 3–10 aasta jooksul pärast projekti alustamist. Projekti esitaja esitatav lõplik aastaaruanne hõlmab teavet ära hoitud kasvuhoonegaaside heite kogumahu kohta terve aruandlusperioodi jooksul.

2. Kui terve aruandlusperioodi jooksul ära hoitud kasvuhoonegaaside heite kogumaht on alla 75 % planeeritud kogumahust, siis tuleb projekti esitajale makstud või makstav summa kooskõlas artikli 6 lõikega 5 proportsionaalselt tagasi nõuda või seda vähendada.

3. Kui projekti ei suudeta kindlaks määratud ajal alustada või kui projekti esitaja ei suuda tõestada, et kasvuhoonegaaside heidet suudetakse reaalselt ära hoida, nõutakse pärast finantsasjade sulgemist kooskõlas artikli 6 lõikega 5 välja makstud summa täielikult tagasi.

4. Kui lõigetes 2 ja 3 viidatud olukorrad ilmnevad ebatavaliste asjaolude tõttu, mis on väljaspool projekti esitaja kontrolli, ja kui projekti esitaja tõestab projekti potentsiaali saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste ärahoidmine suuremas mahus, kui aruandes märgitud, või kui projekti esitaja tõestab, et projektiga on võimalik saavutada väikese süsinikusisaldusega seotud uuendustegevusest märkimisväärne tulu, võib komisjon otsustada mitte kohaldada lõigete 2 ja 3 kohaseid tagasinõudmismehhanisme.

5. Tagasinõudmise alused ja tagasinõudmise menetlus määratletakse veelgi täpsemalt lepingudokumentides.

6. Käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 kehtestatud eeskirjad ei piira artiklis 7 sätestatud üldiste tagasinõudmise eeskirjade kohaldamist.

Artikkel 9

Konkursikutsed

1. Projekti esitajaid kutsutakse taotlema innovatsioonifondist abi komisjoni algatatud avatud konkursikutsete kaudu.

Enne kui komisjon võtab vastu otsuse algatada konkursikutse, konsulteerib ta liikmesriikidega otsuse eelnõu üle.

2. Komisjoni otsus algatada konkursikutsed sisaldab vähemalt järgmist:

a)	innovatsioonifondi abi kogusumma, mis on konkursi jaoks olemas;

b)	innovatsioonifondi abi maksimaalne summa, mis on projekti arendamisabi jaoks olemas;

c)	taotletud projektide või sektorite liigid;

d)	taotlusmenetluse kirjeldus ja üksikasjalik nimekiri teabest ja dokumentidest, mis tuleb igas taotlemismenetluse etapis esitada;

e)	üksikasjalik teave valikumenetluse kohta, sealhulgas hindamise ja pingereastamise metoodika;

f)	juhul, kui väiksemahuliste projektide puhul kohaldatakse kooskõlas artikli 10 lõike 4 ja artikli 12 lõikega 6 konkreetset taotlemis- ja valikumenetlust, siis eeskirjad nende konkreetsete menetluste kohta;

g)	juhul, kui komisjon reserveerib osa olemasolevast innovatsioonifondi abist väiksemahuliste projektide konkursikutseks, siis selle osa maht;

h)	juhul, kui kooskõlas artikli 11 lõikega 2 kohaldatakse innovatsioonifondi abi geograafiliselt tasakaalustatud jaotuse saavutamiseks täiendavaid valikukriteeriume, siis nimetatud kriteeriumid.

Artikkel 10

Taotluste esitamise kord

1. Rakendusamet kogub taotlusi ja korraldab taotlemismenetlust kahes järjestikuses etapis:

a)	osalemise huvist teatamine;

b)	lõpliku taotluse esitamine.

2. Huvist teatamise etapis peab projekti esitaja esitama projekti olulisemate tunnuste kirjelduse kooskõlas konkursikutses kehtestatud nõuetega, sealhulgas kirjeldama projekti tõhusust, uuenduslikkuse määra ja väljatöötamise põhjalikkust, nagu artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c täpsustatud.

3. Täieliku taotluse esitamise etapis peab projekti esitaja esitama projekti üksikasjaliku kirjelduse ja kõik lisadokumendid, sealhulgas teadmiste jagamise kava.

4. Väiksemahuliste projektide puhul võib kohaldada lihtsustatud taotlusmenetlust.

Artikkel 11

Valikukriteeriumid

1. Innovatsioonifondi abi andmiseks projektide valimine tugineb järgmistele kriteeriumidele:

a)	tõhusus kasvuhoonegaaside heite ärahoidmine potentsiaalina, mida vajaduse korral võrreldakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 2 viidatud künnistega;

b)	projekti uuenduslikkuse määr võrreldes hetkeseisuga;

c)	projekti valmidusaste planeerimise, ärimudeli ning finantsilise ja õigusliku struktuuri seisukohast, samuti väljavaade saavutada finantsasjade sulgemine varem määratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui neli aastat alates otsuse tegemisest;

d)	tehniline potentsiaal ja turupotentsiaal projekti laialdaseks kohaldamiseks või kordamiseks või kulude vähendamiseks tulevikus;

projekti tõhusus asjakohaste kulude seisukohast, millest on maha arvatud projekti esitaja poolt nende kulude katmiseks tehtud panus, mis on jagatud ärahoitava kasvuhoonegaaside heite, toodetava või salvestatava energia või esimese kümne tegevusaasta jooksul salvestatava süsinikdioksiidi kavandatud kogumahuga.

2. Projekti valikul võib kohaldada ka lisakriteeriume, mille eesmärk on saavutada innovatsioonifondi abi geograafiliselt tasakaalustatud jaotus.

Artikkel 12

Valikumenetlus

1. Tuginedes huvist teatamise etapis saabunud taotlustele, hindab rakendusamet iga projekti puhul selle rahastamiskõlblikkust kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 8. Rakendusamet jätkab seejärel rahastamiskõlblike projektide valikumenetlust käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 alusel.

2. Tuginedes huvist teatamise etapis saadud taotlustele, koostab rakendusamet loetelu projektidest, mis vastavad artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c kehtestatud valikukriteeriumidele, ning kutsub nende projektide esitajaid esitama lõpliku taotluse.

Kui rakendusasutus järeldas, et projekt vastab artikli 11 lõike 1 punktides a ja b sätestatud valikukriteeriumidele, kuid ei vasta artikli 11 lõike 1 punktis c kehtestatud kriteeriumile, hindab rakendusasutus seda, kas projektil on potentsiaali vastata kõigile valikukriteeriumitele juhul, kui seda edasi arendatakse. Kui projektil on selline potentsiaal, võib rakendusamet anda asjaomasele projektile arendamisabi või kui seda ülesannet täidab komisjon, pakkuda komisjonile välja, et komisjon annaks projektile arendamisabi.

3. Kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 saadud lõpliku taotluse alusel jätkab rakendusamet projekti hindamist ja järjestamist, tuginedes kõigile artiklis 11 sätestatud valikukriteeriumidele. Hindamise võrdleb rakendusamet projekte teiste sama sektori projektidega, samuti muude sektorite projektidega ning koostab nimekirja eelvalitud projektidest.

4. Lõikes 3 viidatud eelvalitud projektide loetelu ja vajaduse korral teave lõike 2 teises lõigus viidatud võimaluse kohta edastatakse komisjonile ning see sisaldab vähemalt järgmist:

a)	kinnitus rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriumide täitmise kohta;

b)	projekti hindamise ja järjestamise üksikasjad;

c)	artiklis 5 viidatud projekti kogukulud ja asjakohased kulud (eurodes);

d)	taotlus innovatsioonifondi abi kogusummale (eurodes);

e)	välditava kasvuhoonegaaside heite kavandatav maht;

f)	toodetava või salvestatava energia kavandatav maht;

g)	salvestatava süsinikdioksiidi kavandatav maht;

h)	teave projekti esitaja taotletava innovatsioonifondi abi õigusliku vormi kohta.

5. Teabe põhjal, mis edastati käesoleva artikli lõike 4 kohaselt, võtab komisjon pärast liikmesriikidega konsulteerimist kooskõlas artikli 21 lõikega 2 vastu abi eraldamise otsuse, täpsustades valitud projektile antava abi, ja koostab vajaduse korral reservnimekirja.

6. Väiksemahuliste projektide puhul võib kohaldada valiku erimenetlust.

Artikkel 13

Projekti arendamisabi

1. Komisjon määrab pärast liikmesriikidega konsulteerimist kooskõlas artikli 21 lõike 2 punktiga c kindlaks innovatsioonifondi abi maksimaalse summa, mis on projekti arendamisabiks olemas;

2. Projekti arendamisabi annab toetuse vormis kas komisjon või rakendusamet kooskõlas artikli 12 lõikega 2.

3. Projekti arendamisabi kaudu võib rahastada järgmisi tegevusi:

a)	projekti dokumentide või projekti osade täiustamine ja arendamine, et tagada projekti väljatöötamise piisav põhjalikkus;

b)	projekti teostatavuse hindamine, sealhulgas tehnoloogilised ja majanduslikud uuringud;

c)	nõustamine projekti finantsilise ja õigusliku struktuuri alal;

d)	projekti esitaja suutlikkuse arendamine.

4. Projekti arendamisabi puhul on asjakohasteks kuludeks kõik projekti arendamisega seotud kulud. Innovatsioonifond võib rahastada kuni 100 % asjakohastest kuludest.

III PEATÜKK

Innovatsioonifondi antava abi vormide (v.a toetused) suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 14

Innovatsioonifondi abi andmine segarahastamistehingutes osalemisena Euroopa Liidu investeeringutoetuse vahendi alusel

1. Kui komisjon otsustab maksta välja innovatsioonifondi abi osalemisena segarahastamistehingutes ELi investeeringutoetuse vahendi alusel, rakendatakse innovatsioonifondi abi kooskõlas ELi investeeringutoetuse vahendi suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Projektide rahastamiskõlblikkust hinnatakse siiski direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 alusel.

2. Komisjon võtab pärast liikmesriikidega konsulteerimist vastu otsuse, milles täpsustab, kas segarahastamistehingutes osalemine toimub tagastamatu abi või tagasimakstava abi või mõlema vormis, ning märgib ära, milline innovatsioonifondi abi summa on ELi investeeringutoetuse vahendi kaudu väljamaksmiseks olemas.

Artikkel 15

Finantsmääruses sätestatud muudes vormides antavat innovatsioonifondi abi puudutavad sätted

1. Kui komisjon otsustab innovatsioonifondi abi maksta välja ükskõik millises finantsmääruses sätestatud vormis (v.a toetused), võtab komisjon pärast konsulteerimist liikmesriikidega vastu otsuse, milles märgib ära innovatsioonifondi abi summa, mis on olemas sellises vormis abi väljamaksmiseks, samuti eeskirjad, mida kohaldatakse sellise abi rakendamise, projektide valimise ja abi väljamaksmise suhtes.

2. Käesoleva artikli alusel innovatsioonifondi abi saavad projektid peavad vastama Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadele.

IV PEATÜKK

Juhtimine

Artikkel 16

Innovatsioonifondi rakendamine

1. Komisjon rakendab innovatsioonifondi oma otsesel juhtimisel kooskõlas finantsmääruse artiklite 125–153 asjakohaste sätetega või kaudsel juhtimisel finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c viidatud ametite kaudu.

2. Innovatsioonifondi rakendustegevustega seotud kulud, sealhulgas haldus- ja juhtimiskulud, katab innovatsioonifond.

Artikkel 17

Rakendusametite määramine

1. Kui komisjon otsustab delegeerida teatavad innovatsioonifondi rakendamisega seotud ülesanded rakendusametile, võtab komisjon vastu otsuse, millega rakendusamet ametisse määratakse.

Komisjon ja ametisse määratud rakendusamet sõlmivad kokkuleppe, milles kehtestavad konkreetsed tingimused, mille alusel rakendusamet oma ülesandeid täitma peab.

2. Kui komisjon rakendab innovatsioonifondi oma otsesel juhtimisel ja otsustab delegeerida teatavad rakendusülesanded rakendusametile, määrab komisjon rakendusametina ametisse mõne täitevasutuse.

3. Kui komisjon rakendab innovatsioonifondi oma kaudsel juhtimisel määrab ta rakendusametiks ameti, millele osutatakse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c.

4. Kui innovatsioonifondi rakendamisega seotud ülesandeid ei delegeerita rakendusametile, täidab neid ülesandeid komisjon.

Artikkel 18

Rakendusameti ülesanded

Kooskõlas artikli 17 lõikega 1 ametisse määratud rakendusametile võib usaldada konkursikutse üldise korraldamise, innovatsioonifondi abi väljamaksmise ja valitud projektide elluviimise järelevalve. Sel eesmärgil võib rakendusametile usaldada järgmised ülesanded:

a)	konkursikutse korraldamine;

b)	taotlemismenetluse korraldamine, sh taotluste kogumine ja kõigi lisadokumentide analüüsimine;

c)	projektide valimise korraldamine, sealhulgas projektile hinnangu andmine või hoolsuskohustuse hindamine ja järjestamine;

d)	komisjoni nõustamine projektide puhul, millele antakse innovatsioonifondi abi, ja nende puhul, mis lisatakse reservnimekirja;

e)	projekti arendamisabi määramine või andmine;

f)	toetuslepingute ja teiste lepingute allkirjastamine olenevalt innovatsioonifondi abi vormist;

g)	abi saanud projekte puudutavate lepingudokumentide ettevalmistamine ja haldamine;

h)	rahastamistingimuste täitmise kontrollimine ja innovatsioonifondi tulude väljamaksmine projekti esitajatele;

i)	projekti rakendamise järelevalve;

j)	projekti esitajatega suhtlemine;

k)	komisjonile aruannete esitamine, sealhulgas üldised suunised innovatsioonifondi edasiseks arenguks;

l)	finantsaruandlus;

m)	teavitus-, suhtlus- ja tutvustustegevus, sealhulgas tutvustavate materjalide tootmine ja innovatsioonifondi logo arendamine;

n)	teadmiste vahetuse juhtimine;

o)	liikmesriikide toetamine nende jõupingutustes tutvustada innovatsioonifondi ja suhelda projekti esitajatega;

p)	kõik muud innovatsioonifondi rakendamisega seotud ülesanded.

Artikkel 19

Erisätted, mida kohaldatakse innovatsioonifondi rakendamise suhtes otsesel juhtimisel

1. Kui komisjon määrab käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 alusel rakendusametiks täitevameti, kohaldatakse komisjoni sellise otsuse suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 (6) artiklis 3 viidatud tasuvusanalüüsi tulemusi ja käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 teises lõigus osutatud kokkulepe sõlmitakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 58/2003 volikirja vormis.

2. Kui otsese juhtimise kaudu välja makstavad summad nõutakse käesoleva määruse artiklite 7 ja 8 alusel tagasi, moodustavad tagasinõutud summad kooskõlas finantsmääruse artikliga 21 sihtotstarbelise tulu ja seda kasutatakse innovatsioonifondi tegevuse rahastamiseks.

3. Kõigi komisjoni täidetavate rakendusülesannete, sealhulgas rakendusameti kaudu täidetavate ülesannete puhul, moodustab innovatsioonifondi tulu sihtotstarbelise välistulu finantsmääruse artikli 21 lõigete 1 ja 5 tähenduses. Sihtotstarbeline tulu katab ka kõik innovatsioonifondi rakendamisega seotud halduskulud. Komisjon võib halduskulude katmiseks kasutada kuni 5 % innovatsioonifondi rahastamispaketist.

4. Innovatsioonifondist toetust saanud projekt võib toetust saada ka muust liidu rahastamisprogrammist, sealhulgas fondidest, mille puhul toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, kui toetus ei hõlma samu kulusid. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada projekti rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt.

Artikkel 20

Innovatsioonifondi tulu haldamine

1. Komisjon tagab, et innovatsioonifondile mõeldud saastekvoodid pannakse enampakkumisele kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 4 sätestatud põhimõtete ja tingimustega ning komisjon haldab innovatsioonifondi tulusid kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkidega.

2. Komisjon tagab, et lõikes 1 osutatud tulud suunatakse õigel ajal edasi rakendusametile rakendustegevustega seotud kulude katmiseks ja eraldatud projektidele väljamaksmiseks.

3. Komisjon võib delegeerida saastekvootide konverteerimise ja innovatsioonifondi tulude haldamise Euroopa Investeerimispangale. Sellise delegeerimise puhul sõlmivad komisjon ja Euroopa Investeerimispank kokkuleppe, milles kehtestavad konkreetsed tingimused, mille alusel Euroopa Investeerimispank innovatsioonifondi tulude haldamisega soetud ülesandeid täidab.

4. Direktiivi 2003/87/EÜ sätete alusel kasutatakse innovatsioonifondi tulusid, mis on rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpus toetatud projektide jaoks alles, uute projektide toetamiseks, mis vastavad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, kuni kogu tulu on innovatsioonifondi eesmärkideks kulutatud. Sellised uued projektid valitakse uute konkursikutsete kaudu kooskõlas artikliga 9 või neid toetatakse kooskõlas artiklitega 14 või 15.

Artikkel 21

Liikmesriikide roll

1. Innovatsioonifondi rakendamisel konsulteerib komisjon liikmesriikidega ja liikmesriigid abistavad teda.

2. Liikmesriikidega konsulteeritakse järgmistes küsimustes:

a)	eelvalitud projektide loetelu, sealhulgas reservnimekiri, ja projekti arendamisabi jaoks välja pakutud projektide nimekiri kooskõlas artikli 12 lõikega 2, enne abi andmist;

b)	artikli 9 lõikes 1, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 1 viidatud komisjoni otsuste eelnõud;

c)	innovatsioonifondi abi maksimaalne summa, mis tuleb teha projekti arendamisabi jaoks kättesaadavaks.

3. Liikmesriigid nõustavad ja toetavad komisjoni asjakohase taotluse korral järgmistes küsimustes:

a)	üldiste suuniste andmine innovatsioonifondile;

b)	olemasolevate või uute projektide rakendamisega seotud probleemide lahendamine;

c)	kõigi muude projekti rakendamisega seotud probleemidega tegelemine.

4. Komisjon annab liikmesriikidele ülevaate käesoleva määruse rakendamise, eeskätt artikli 12 lõikes 5 osutatud abi eraldamise otsuste rakendamise kohta.

Artikkel 22

Sidusrühmade roll

Komisjon võib innovatsioonifondi rakendamisega seotud aruteludesse, sealhulgas artikli 21 lõikes 3 loetletud küsimused, kaasata sidusrühmi.

V PEATÜKK

Järelevalve, aruandlus ja hindamine

Artikkel 23

Järelevalve ja aruandlus

1. Rakendusamet teeb järelevalvet innovatsioonifondi tegevuse üle, sealhulgas abina välja makstud summade üle.

2. Tagamaks, et lõikes 1 viidatud järelevalve tegemiseks vajalikku teavet kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal, võib projekti esitajate kohta kehtestada proportsionaalsed aruandlusnõuded. Projekti esitajate aruanded hõlmavad teavet artikli 27 kohase teadmiste jagamise tegevuste kohta.

3. Rakendusamet edastab komisjonile korrapäraselt aruandeid oma ülesannete täitmise kohta.

4. Rakendusamet annab komisjonile aru abi väljamaksmise tsükli kohta tervikuna, eeskätt konkursikutsete korraldamise ja projektide esitajatega sõlmitud lepingute allkirjastamise kohta.

5. Pärast iga konkursikutse lõppu edastab komisjon liikmesriikidele aruande asjaomase konkursikutse elluviimise kohta.

6. Komisjon annab Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile kord aastas aru innovatsioonifondi rakendamise kohta.

7. Rakendusametid, v.a täitevasustused, ja üksused, millele on innovatsioonifondi tulu haldamine kooskõlas artikli 20 lõikega 3 delegeeritud, esitavad komisjonile järgmise teabe:

a)	15. veebruariks auditeerimata finantsaruanded eelnenud majandusaasta kohta, mis kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, nendele rakendusametitele ja üksustele delegeeritud tegevuste kohta;

b)	auditeerimata finantsaruannete edastamise aasta 15. märtsiks auditeerimata finantsaruanded eelnenud majandusaasta kohta, mis kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, nendele rakendusametitele ja üksustele delegeeritud tegevuste kohta.

Komisjon koostab innovatsioonifondi raamatupidamise aastaaruande iga majandusaasta kohta, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini, võttes aluseks esimese lõigu kohaselt esitatud finantsaruanded. Nende aruannete puhul tehakse sõltumatu välisaudit.

Kõik käesolevas lõikes ette nähtud finantsaruanded ja aastaaruanded koostatakse kooskõlas raamatupidamiseeskirjadega, millele viidatakse finantsmääruse artiklis 80.

Artikkel 24

Hindamine

1. Komisjon hindab innovatsioonifondi tegevust 2025. aastal ja seejärel iga viie aasta järel. Hindamisel keskendutakse muu hulgas innovatsioonifondi ja teiste Euroopa Liidu asjakohaste programmide vahelise sünergia hindamisele, samuti innovatsioonifondi abi väljamaksmise protsessile.

2. Tuginedes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamiste tulemustele, teeb komisjon asjakohasel juhul ettepanekuid tagamaks, et innovatsioonfond liiguks direktiivis 2003/87/EÜ ja käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamise poole.

3. Innovatsioonifondi rakendamise lõpus, kuid mitte hiljem kui 2035. aastal, teeb komisjon innovatsioonifondi tegevuse lõpphindamise.

4. Komisjon teeb lõigete 1, 2 ja 3 kohaste hindamiste tulemused avalikult kättesaadavaks.

VI PEATÜKK

Auditid, avalikustamine ja teadmiste jagamine

Artikkel 25

Auditid

1. Sõltumatute välisaudiitorite, sealhulgas nende, keda Euroopa Liidu institutsioonid või asutused ei ole volitanud, tehtud auditid innovatsioonifondi abi kasutamise kohta on artikli 26 kohase üldise kindluse alus.

2. Iga isik või üksus, kes saab innovatsioonifondi abi, nõustub kirjalikult andma vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, nagu sätestatud finantsmääruse artiklis 129.

Artikkel 26

Kolmanda isiku audititele tuginemine

Ilma et see piiraks võimalust teha edasisi auditeid, võetakse audit, mille on koostanud sõltumatu audiitor rahvusvaheliselt heakskiidetud auditistandardite kohaselt liidu rahalise abi kasutamist käsitlevate finantsaruannete ja aruannete kohta ning mis annab piisava kindluse, üldise kindluse aluseks, nagu on vajaduse korral täpsustatud valdkondlikes normides, tingimusel, et on olemas piisavad tõendid audiitori sõltumatuse ja pädevuse kohta. Selleks tehakse sõltumatu audiitori aruanne ja seonduvad auditidokumendid taotluse korral kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide auditeerimisasutustele.

Artikkel 27

Teavitamine, teadmiste jagamine ja avalikustamine

1. Projekti esitaja teeb ennetavalt ja süstemaatiliselt oma veebilehel avalikult kättesaadavaks teabe, mis on seotud projektidega, mida käesoleva määruse alusel toetatakse. Selline teave hõlmab sõnaselget viidet innovatsioonifondist saadud abi kohta.

2. Projekti esitajad tagavad sidusa, tõhusa ja sihtotstarbelise teabe andmise innovatsioonifondist saadud abi kohta erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele.

3. Innovatsioonifondi logo või teisi lepingudokumentides nõutavaid reklaamelemente kasutatakse kõigi teavitamistegevuste ja teadmiste jagamise tegevuste puhul ning neid kasutatakse avalikkusele nähtavates strateegilistes kohtades asuvatel teadetetahvlitel.

4. Projekti esitajad annavad üksikasjalikku teavet kavandatavate tegevuste kohta kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 teadmiste jagamise kavas, mis esitatakse kooskõlas artikli 10 lõikega 3.

5. Rakendusamet viib ellu innovatsioonifondi abi ja abi andmise tulemustega seotud teavitus-, suhtlus- ja tutvustustegevusi. Rakendusamet korraldab spetsiaalseid seminare, õpikodasid või kui see on asjakohane, siis teist laadi tegevusi, et hõlbustada kogemuste, teadmiste ja parimate tavade vahetust seoses projektide kavandamise, ettevalmistamise ja elluviimisega ning seoses arendamisabi projektide kaudu antava rahastuse tõhususega.

VII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 28

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 26. veebruar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2) Komisjoni 3. novembri 2010. aasta otsus 2010/670/EL, millega nähakse ette kriteeriumid ja meetmed, et rahastada liidu kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ tööstuslikke näidisprojekte, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning näidisprojekte, mis tutvustavad taastuvenergiaga seotud innovatiivseid tehnoloogialahendusi (ELT L 290, 6.11.2010, lk 39).

(3) 5. septembri 2018. aasta eriaruanne nr 24/2018: „Tööstuslikud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektid ELis: viimase kümne aastaga ei ole saavutatud oodatud edasiminekut“, mis on kättesaadav kontrollikoja veebilehel: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR18_24/SR_CCS_ET.pdf

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(5) Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise) haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1).

(6) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).