NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/796,

17. mai 2019,

piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu otsust (ÜVJP) 2019/797 17. mai 2019 piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ülemkogu võttis 18. oktoobril 2018 vastu järeldused, milles kutsuti vastavalt nõukogu 19. juuni 2017. aasta järeldustele üles jätkama tööd, mis puudutab suutlikkust liidu piiravate meetmete abil küberrünnetele reageerida ja neid ära hoida.

(2)

Nõukogu võttis 17. mai 2019 vastu otsuse (ÜVJP) 2019/797. Otsusega (ÜVJP) 2019/797 kehtestatakse sihipäraste piiravate meetmete raamistik, et takistada märkimisväärse mõjuga küberründeid, mis kujutavad liidule või selle liikmesriikidele välist ohtu, ja nendele reageerida. Isikud, üksused ja asutused, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, on loetletud kõnealuse otsuse lisas.

(3)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õigustega.

(4)	Nõukogul peaks olema pädevus koostada käesoleva määruse I lisas olev loetelu ja seda muuta, et tagada kooskõla otsuse (ÜVJP) 2019/797 lisa koostamise, muutmise ja läbivaatamisega.

(5)

Käesoleva määruse rakendamiseks ja selleks et tagada võimalikult suur õiguskindlus liidus, tuleks avalikustada nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste nimed ja muud asjakohased andmed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse kooskõlas käesoleva määrusega. Igasugune isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 (2) ja (EL) 2018/1725 (3).

(6)	Liikmesriigid ja komisjon peaksid üksteist teavitama käesoleva määruse kohaselt võetud meetmetest ja edastama üksteisele muu nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe.

(7)	Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavad karistusnormid ja tagama nende normide rakendamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevat määrust kohaldatakse märkimisväärse mõjuga küberrünnetele, sealhulgas potentsiaalse märkimisväärse mõjuga küberründekatsetele, mis kujutavad liidule või selle liikmesriikidele välist ohtu.

2. Välist ohtu kujutavate küberrünnete hulka kuuluvad ründed,

a)	mis pärinevad väljastpoolt liitu või mis pannakse toime väljaspool liitu;

b)	mis kasutavad liiduvälist taristut;

c)	mille toimepanijaks on füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, mis on asutatud või mis tegutseb väljaspool liitu, või

d)	mille toimepanemist toetab, suunab või kontrollib väljaspool liitu tegutsev füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus.

3. Küberrünnetena käsitatakse kõiki tegevusi, mis sisaldavad järgmist:

a)	juurdepääs infosüsteemile;

b)	infosüsteemi häiring;

c)	andmehäiring või

d)	andmepüük,

milleks ei ole süsteemi või andmete või nende osa omaniku või muu õiguse omaja asjakohast luba või mis ei ole lubatud liidu või asjakohase liikmesriigi õiguse alusel.

4. Liikmesriikidele ohtu kujutavad küberründed hõlmavad ründeid, mis mõjutavad muu hulgas järgmiste valdkondadega seotud infosüsteeme:

a)	elutähtis taristu, sealhulgas merekaablid ja kosmosesse lennutatud objektid, mis on hädavajalikud ühiskonna elutähtsate funktsioonide või tervise, ohutuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku või sotsiaalse heaolu seisukohalt;

teenused, mis on vajalikud olulise ühiskondliku ja/või majandustegevuse säilimise seisukohast, eelkõige energeetikasektorites (elekter, nafta ja gaas); transport (lennu-, raudtee-, vee- ja maanteetransport); pangandus; finantsturu taristu; tervis (tervishoiuteenuse osutajad, haiglad ja erakliinikud); joogivee varustus ja jaotamine; digitaristu; ning muu valdkond, mis on asjaomase liikmesriigi jaoks oluline;

c)	riigi põhifunktsioonid, eelkõige kaitse, valitsemise ja institutsioonide toimimise valdkonnas, sealhulgas üldvalimiste korraldamine või hääletusprotsess, majandus- ja tsiviiltaristu toimimine, sisejulgeolek ja välissuhted, sealhulgas diplomaatiliste missioonide kaudu;

d)	salastatud teabe talletamine või töötlemine või

e)	valitsuste juures tegutsevad hädaolukordadele reageerimise rühmad.

5. Liidule ohtu kujutavad küberründed hõlmavad selle institutsioonide, organite ja asutuste, kolmandates riikides või rahvusvaheliste organisatsioonide juures asuvate delegatsioonide, selle ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) operatsioonide ja missioonide ning selle eriesindajate vastaseid ründeid.

6. Kui seda peetakse vajalikuks, et saavutada Euroopa Liidu lepingu artikli 21 sätetes nimetatud asjakohased ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärgid, võib käesoleva määruse kohaseid piiravaid meetmeid kohaldada ka vastusena märkimisväärse mõjuga küberrünnetele, mis on suunatud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vastu.

7. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „infosüsteem“– seade või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, mille hulgast üks või mitu seadet töötlevad digitaalseid andmeid automaatselt vastavalt programmile, ning digitaalsed andmed, mida kõnealuses seadmes või seadmete rühmas talletatakse, töödeldakse, välja otsitakse või edastatakse selle või nende toimimiseks, kasutamiseks, kaitseks ja hoolduseks;

b) „infosüsteemi häiring“– infosüsteemi toimimise takistamine või katkestamine digitaalsete andmete sisestamise, edastamise, kahjustamise, kustutamise, rikkumise, muutmise, sulustamise või juurdepääsmatuks muutmise teel;

c) „andmete häiring“– infosüsteemis digitaalsete andmete kustutamine, kahjustamine, rikkumine, muutmine, sulustamine või juurdepääsmatuks muutmine; see hõlmab ka andmete, rahaliste vahendite, majandusressursside või intellektuaalomandi vargust;

d) „andmepüük“– digitaalsete andmete infosüsteemi, infosüsteemist või infosüsteemis mitteavaliku edastamise, sealhulgas selliseid digitaalseid andmeid sisaldava infosüsteemi elektromagnetkiirguse püüdmine tehniliste vahendite abil.

8. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi täiendavaid mõisteid:

a) „nõue“– enne või pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva kas kohtu kaudu või muul viisil esitatud nõue, mis tuleneb lepingust või tehingust või on sellega seotud, ning eelkõige

i)	nõue, millega taotletakse lepingust või tehingust tuleneva või sellega seotud kohustuse täitmist;

ii)	nõue, mille eesmärk on igas vormis võlakirja, finantstagatise või kahjuhüvitise pikendamine või väljamaksmine;

iii)	lepingu või tehinguga seotud hüvitisnõue;

iv)	vastunõue;

v)	nõue, mille eesmärk on kohtuotsuse, vahekohtu otsuse või sellega samaväärse otsuse tunnustamine või täitmine, sealhulgas välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu, olenemata kohast, kus otsus on tehtud;

b) „leping või tehing“– igas vormis ning iga õiguse alusel tehtav tehing, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; mõiste „leping“ hõlmab võlakirju, tagatisi või kahjuhüvitisi, eriti finantstagatisi või -hüvitisi, ning krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning iga kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

c) „pädevad asutused“– liikmesriikide pädevad asutused, mis on kindlaks määratud II lisas loetletud veebisaitidel;

d) „majandusressursid“– igasugune vara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;

e) „majandusressursside külmutamine“– toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas, kuid mitte ainult, neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades;

f) „rahaliste vahendite külmutamine“– toimingud, millega tõkestatakse rahaliste vahendite igasugune liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile ja tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, summas, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, iseloomus või otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata;

g) „rahalised vahendid“– finantsvarad ja tulud, sealhulgas, kuid mitte ainult

i)	sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud makseinstrumendid;

ii)	võlakohustused;

iii)	avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, optsioonitunnistused, võlaväärtpaberid ja tuletisväärtpaberite lepingud;

iv)	intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud tulu;

v)	krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused;

vi)	akreditiivid, veokirjad ja ostukirjad ning

vii)	fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid;

h) „liidu territoorium“– liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut selles kindlaks määratud tingimustel.

Artikkel 2

Tegurid, mille põhjal kindlaks teha kas küberründel on artikli 1 lõikes 1 osutatud märkimisväärne mõju, hõlmavad järgnevat:

a)	põhjustatud katkestuse ulatus, maht, mõju või raskusaste, sealhulgas seoses majandusliku ja ühiskondliku tegevuse, oluliste teenuste, riigi põhifunktsioonide, avaliku korra või avaliku julgeolekuga;

b)	mõjutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste arv;

c)	asjaomaste liikmesriikide arv;

d)	sellise majandusliku kahju suurus, mida põhjustas näiteks suuremahuline rahaliste vahendite, majandusressursside või intellektuaalomandi vargus;

e)	majanduslik kasu, mille sai rikkumise toimepanija kas endale või teistele;

f)	varastatud andmete kogus või olemus või andmerikete ulatus või

g)	tundliku äriteabe olemus, millele juurde pääseti.

Artikkel 3

1. Külmutatakse kõik I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid.

2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks.

3. I lisas loetletakse nõukogu poolt otsuse (ÜVJP) 2019/797 artikli 5 lõike 1 kohaselt tuvastatud

a)	füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes on korraldanud küberründe või küberründekatse;

füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes toetavad küberründeid või küberründekatseid rahaliselt, tehniliselt või materiaalselt või on nendega seotud muude tegevuste kaudu, sealhulgas selliste rünnakute planeerimise, ettevalmistamise, nendes osalemise, suunamise, abistamise või julgustamise kaudu, või aitavad neile kaasa oma tegevuse või tegevusetusega;

c)	füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes on seotud käesoleva lõike punktidega a ja b hõlmatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutustega.

Artikkel 4

1. Erandina artiklist 3 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, ning pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on

a)	vajalikud I lisas loetletud füüsiliste isikute ja selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toidu, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)	ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistlike töötasude maksmiseks või nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

c)	ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

d)	vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist, või

e)	makstavad rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni pangakontole või pangakontolt, kui sellised maksed on ette nähtud diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel kasutamiseks.

2. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.

Artikkel 5

1. Erandina artikli 3 lõikest 1 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil artiklis 3 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisas esitatud loetellu, või nende kohta on tehtud liidu kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

b)	rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)	otsus ei ole tehtud I lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)	otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

2. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.

Artikkel 6

1. Erandina artikli 3 lõikest 1 ning tingimusel, et I lisas loetletud füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel tuleb teha makse vastavalt lepingule või kokkuleppele, mille ta on sõlminud, või kohustusele, mis tekkis asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele enne kuupäeva, mil kõnealune füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisasse, võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, eeldusel et asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et

a)	rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutab I lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus makseteks ning

b)	makse ei ole vastuolus artikli 3 lõikega 2.

2. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.

Artikkel 7

1. Artikli 3 lõige 2 ei takista finantseerimis- või krediidiasutustel, kes saavad kolmandate isikute poolt loetellu kantud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kontole üle kantud rahalisi vahendeid, külmutatud kontode krediteerimist, tingimusel et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finantseerimis- või krediidiasutus teatab asjaomasele pädevale asutusele sellistest ülekannetest viivitamata.

2. Artikli 3 lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)	nende kontode intressid või muud tulud;

b)	maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil artikli 3 lõikes 1 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisasse, või

c)	maksed, mis kuuluvad tasumisele mõnes liikmesriigis tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel,

eeldusel et selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt artikli 3 lõikes 1 sätestatud meetmeid.

Artikkel 8

1. Ilma et see piiraks aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate normide kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning asutused

a)	esitama viivitamata käesoleva määruse järgimist hõlbustava teabe, näiteks teave vastavalt artikli 3 lõikele 1 külmutatud arvete ja rahasummade kohta, pädevale asutusele, mis asub nende elu- või asukoha liikmesriigis, ja edastama selle teabe otse või liikmesriikide kaudu komisjonile, ning

b)	tegema koostööd kõnealuse pädeva asutusega punktis a osutatud teabe kontrollimisel.

2. Lisateave, mille komisjon saab otse, tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele.

3. Käesoleva artikli kohaselt esitatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi.

Artikkel 9

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklis 3 osutatud meetmetest.

Artikkel 10

1. Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest või nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või selle juhtidele või töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

2. Füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust arvata, et nende tegevus võiks olla vastuolus käesolevas määruses sätestatud meetmetega.

Artikkel 11

1. Lepingu või tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eelkõige finantstagatise või -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on

a)	I lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)	füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

2. Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et kõnealuse nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

3. Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ega asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

Artikkel 12

1. Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat käesoleva määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige teavet

a)	artikli 3 alusel külmutatud rahaliste vahendite ning artiklite 4, 5 ja 6 alusel antud lubade kohta;

b)	rikkumise ja täitmise tagamisega seotud probleemide ning liikmesriikide kohtute tehtud otsuste kohta.

2. Liikmesriigid edastavad viivitamata üksteisele ja komisjonile muu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, mis võib mõjutada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

Artikkel 13

1. Kui nõukogu otsustab kohaldada füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes artiklis 3 osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt I lisa.

2. Nõukogu edastab lõikes 1 osutatud otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, andes asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.

3. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu lõikes 1 osutatud otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

4. I lisas esitatud loetelu vaadatakse korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu tagant läbi.

5. Komisjonil on õigus liikmesriikide antud teabe alusel II lisa muuta.

Artikkel 14

1. I lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetellu kandmise põhjuseid.

2. I lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks vajalikku kättesaadavat teavet. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nime ja varjunimesid; sünniaega ja -kohta; kodakondsust; passi- ja isikutunnistuse numbrit; sugu; aadressi (kui see on teada) ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta.

Artikkel 15

1. Liikmesriigid kehtestavad normid käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud normid komisjonile teatavaks viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 16

1. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks töötleb komisjon isikuandmeid. Kõnealused ülesanded hõlmavad järgmist:

a)	I lisasse kantud andmete lisamine selliste isikute, rühmituste ja üksuste elektroonilisse konsolideeritud loetellu, kelle suhtes on kehtestatud liidu finantssanktsioonid, ning interaktiivsele sanktsioonide kaardile, mis on mõlemad üldsusele kättesaadavad;

b)	käesoleva määruse kohaste meetmete mõju käsitleva teabe töötlemine, näiteks külmutatud rahaliste vahendite väärtus ja teave pädevate asutuste antud lubade kohta.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel nimetatakse II lisas nimetatud komisjoni talitus komisjoni „vastutavaks töötlejaks“ määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 lõike 8 tähenduses, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute võimalus kasutada kõnealusest määrusest tulenevaid õigusi.

Artikkel 17

1. Liikmesriigid määravad käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja esitavad need II lisas loetletud veebisaitidel. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast II lisas loetletud veebisaidi aadressi muudatusest.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, sealhulgas nende kontaktandmed, viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

3. Kui käesolevas määruses on nõue komisjoni teavitada või temaga muul moel suhelda, tuleb selleks kasutada II lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.

Artikkel 18

Käesolevat määrust kohaldatakse

a)	liidu territooriumil, sealhulgas õhuruumis;

b)	liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)	liikmesriigi kodanikest füüsiliste isikute suhtes liidu territooriumil või väljaspool seda;

d)	liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;

e)	juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis toimub tervikuna või osaliselt liidu territooriumil.

Artikkel 19

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

E. O. TEODOROVICI

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 13.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).