II LISA
Nõuded ja hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse organisatsioonide suhtes, kes taotlevad ECM-sertifikaati või sertifikaati hoolduse eest vastutava üksuse allhangitud hooldusfunktsioonide jaoks
I. Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid
1. Juhtimine – pühendumine organisatsiooni hooldussüsteemi arendamisele ja rakendamisele ning selle tulemuslikkuse pidevale täiustamisele
Organisatsioonil peab olema menetlus, millega:
|
a)
|
kehtestatakse hoolduspoliitika, mis sobib kokku organisatsiooni tüübi ja teenuse ulatusega ning mille on kinnitanud organisatsiooni tegevjuht või tema esindaja;
|
|
b)
|
tagatakse ohutuseesmärkide seadmine kooskõlas õigusraamistikuga ning vastavalt organisatsiooni tüübile, ulatusele ja asjakohastele riskidele;
|
|
c)
|
hinnatakse organisatsiooni üldiseid ohutustulemusi seoses organisatsiooni ohutuseesmärkidega;
|
|
d)
|
töötatakse välja ohutuseesmärkide saavutamise kavad ja kord;
|
|
e)
|
tagatakse selliste ressursside kättesaadavus, mis on vajalikud kõikide käesoleva lisa nõuete täitmiseks vajalike protsesside teostamiseks;
|
|
f)
|
tehakse kindlaks muu juhtimistegevuse mõju hooldussüsteemile ja juhitakse seda mõju;
|
|
g)
|
tagatakse, et tippjuhtkond on teadlik tulemuslikkuse seire ja auditite tulemustest ning et tal lasub üldine vastutus hooldussüsteemi muutuste rakendamise eest;
|
|
h)
|
tagatakse, et töötajad ja nende esindajad on piisavalt esindatud ja nendega konsulteeritakse küsimustes, mis käsitlevad kõikide asjakohaste töötajaid hõlmata võivate protsesside ohutusaspektide kindlaksmääramist, arendamist, seiret ja läbivaatamist.
|
2. Riskijuhtimine – struktureeritud lähenemisviis veeremiüksuse hooldusega kaasnevate riskide hindamiseks, sh selliste riskide hindamiseks, mis tulenevad otseselt tööprotsessidest ning muude organisatsioonide või isikute tegevusest, ning asjakohaste riskikontrollimeetmete kindlaksmääramine.
2.1. Organisatsioonil peab olema menetlus ja kord selleks, et tunnistada vajadust ja kohustust teha koostööd valdajate, raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, veeremiüksuste ja komponentide projekteerijate ning tootjate või muude huvitatud isikutega.
2.2. Organisatsioonil peavad olema riskijuhtimismenetlused, et hallata hooldusraamatus tehtavaid muudatusi, sealhulgas hoolduskavad, seadmed, protseduurid, korraldus, personal või liidesed, ja kohaldada riskihindamismeetoditega seotud ühiseid ohutusmeetodeid, mis on vastu võetud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punktiga a.
2.3. Riski hindamiseks peab organisatsioonile olema menetlus, millega võetakse arvesse vajadust määrata kindlaks, tagada ja säilitada asjakohane töökeskkond, mis vastab ELi ja riigi õigusaktidele, eriti nõukogu direktiivile 89/391/EMÜ (1).
3. Seire – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse, et riskikontrollimeetmed on kehtestatud, toimivad ja sobivad organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
3.1. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega korrapäraselt kogutakse, seiratakse ja analüüsitakse asjakohaseid ohutusandmeid, sealhulgas:
|
a)
|
asjaomaste protsesside toimimist;
|
|
b)
|
protsesside (sh kõigi allhangitud teenuste ja toodete) tulemusi;
|
|
c)
|
riskikontrollimeetmete tulemuslikkust;
|
|
d)
|
kogemusi, talitlushäireid, defekte ja remonti hõlmavad andmed, mis on saadud igapäevase töö ja hoolduse käigus.
|
3.2. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse õnnetus- ja vahejuhtumitest, ohuolukordadest ning muudest ohtlikest juhtumitest teatamine ning nende registreerimine, uurimine ja analüüsimine.
3.3. Kõikide protsesside perioodiliseks läbivaatamiseks peab organisatsioonil olema siseauditi süsteem, mis on sõltumatu, erapooletu ja toimib läbipaistvalt. Kõnealune süsteem peab hõlmama menetlust, millega:
|
a)
|
koostatakse siseauditi kava, mida saab läbi vaadata olenevalt varasemate auditite ja tulemuslikkuse seire tulemustest;
|
|
b)
|
analüüsitakse ja hinnatakse auditite tulemusi;
|
|
c)
|
tehakse ettepanekud konkreetsete parandusmeetmete kohta ja rakendatakse need meetmed;
|
|
d)
|
kontrollitakse varasemate meetmete tulemuslikkust.
|
3.4. Käesoleva jao punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 nimetatud menetlused peavad olema kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud selliste ühiste ohutusmeetoditega ning ohutustaseme ja raudtee-ettevõtja ohutustaseme hindamise meetoditega siseriiklikul ja liidu tasandil, mis on vastu võetud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punktiga d.
4. Pidev täiustamine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil analüüsitakse korrapärase seire ja auditeerimise käigus või muudest asjakohastest allikatest kogutud teavet ning kasutatakse analüüsitulemusi õppimiseks ja ennetus- või parandusmeetmete võtmiseks eesmärgiga ohutustaset säilitada või seda parandada.
Organisatsioonil peavad olema menetlused, millega tagatakse järgmine:
|
a)
|
avastatud puuduste kõrvaldamine;
|
|
b)
|
ohutuse uute arengusuundade rakendamine;
|
|
c)
|
siseauditi tulemuste kasutamine süsteemi täiustamiseks;
|
|
d)
|
vajaduse korral ennetus- või parandusmeetmete rakendamine, et tagada raudteesüsteemi vastavus standarditele ja muudele nõuetele seadmete kogu kasutusea ja käitustsükli jooksul;
|
|
e)
|
õnnetus- ja vahejuhtumite, ohuolukordade ja muude ohtlike juhtumitega seotud asjakohase teabe kasutamine õppimiseks ning vajaduse korral meetmete võtmine ohutustaseme tõstmiseks;
|
|
f)
|
riikliku ohutusasutuse, riikliku uurimisasutuse ja tööstusharu või sisemiste uurimiste tulemusena tehtud soovituste hindamine ja vajaduse korral rakendamine;
|
|
g)
|
raudteeveo-ettevõtjate/taristuettevõtjate ja valdajate ning muude asjakohaste allikate aruannete või teabe kaalumine ja arvessevõtmine.
|
5. Struktuur ja vastutus – struktureeritud lähenemisviis, mille abil määratakse kindlaks üksikisikute ja rühmade vastutus organisatsiooni ohutuseesmärkide saavutamise eest
5.1. Organisatsioonil peab olema menetlus vastutuse jaotamiseks kõikide asjaomaste protsesside eest kogu organisatsioonis.
5.2. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega määratakse selgelt kindlaks ohutusega seotud vastutusalad ning vastutuse jagunemine seoses konkreetsete funktsioonide ja nende liidestega. Need hõlmavad eespool punktis 2.1 osutatud menetlusi organisatsiooni ja valdajate ning asjakohasel juhul raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vahel.
5.3. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse, et töötajatel, kellele on organisatsioonis delegeeritud vastutus, on oma töö tegemiseks vajalikud õigused, pädevus ja ressursid. Vastutus ja pädevus peaksid olema kooskõlas ja vastavuses konkreetse rolliga ning delegeerimine peab olema kirjalik.
5.4. Organisatsioonil peab olema menetlus asjaomaste protsessidega seotud tegevuse koordineerimiseks kogu organisatsioonis.
5.5. Organisatsioonil peab olema menetlus, mille kohaselt ohutuse juhtimisega tegelevatel töötajatel on oma töötulemustega seoses aruandekohustus.
6. Pädevuse juhtimine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse, et töötajatel on vajalik pädevus organisatsiooni eesmärkide kindlaks, tulemuslikuks ja tõhusaks saavutamiseks igas olukorras
6.1. Organisatsioon peab looma pädevuse juhtimise süsteemi, mis hõlmab järgmist:
|
a)
|
selliste ametikohtade kindlakstegemine, mille täitjad vastutavad süsteemis kõigi käesoleva lisa nõuete täitmiseks vajalike protsesside teostamise eest;
|
|
b)
|
ohutusülesannete täitmist hõlmavate ametikohtade kindlakstegemine;
|
|
c)
|
töötajate määramine täitma neid ülesandeid, milleks nad on pädevad.
|
6.2. Organisatsiooni pädevuse juhtimise süsteem peab sisaldama töötajate pädevuse juhtimise menetlust, mis hõlmab vähemalt järgmist:
|
a)
|
töötajate ohutusalaste ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste kindlaksmääramine;
|
|
b)
|
valikupõhimõtted, sh nõutav minimaalne haridustase, vaimsed võimed ja füüsiline vorm;
|
|
c)
|
esialgne väljaõpe ja kvalifikatsioon või omandatud pädevuste ja oskuste sertifitseerimine;
|
|
d)
|
tagatis, et kõik töötajad on teadlikud oma tegevuse asjakohasusest ja tähtsusest ning sellest, kuidas nad aitavad kaasa ohutuseesmärkide saavutamisele;
|
|
e)
|
pidev koolitus ning olemasolevate teadmiste ja oskuste korrapärane värskendamine;
|
|
f)
|
vajaduse korral pädevuse, vaimsete võimete ja füüsilise vormi korrapärane kontrollimine;
|
|
g)
|
vastavalt vajadusele erimeetmed õnnetus-/vahejuhtumite või pikaajalise töölt puudumise korral.
|
7. Teavitamine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse tähtsa teabe kättesaadavus hinnangute andjatele ja otsuste tegijatele organisatsiooni kõigil tasanditel
7.1. Organisatsioonil peab olema menetlus, et määrata kindlaks aruandlusvahendid, mille abil tagatakse, et üksusesiseselt ja suhetes teiste osalistega, sh taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate ning veeremiüksuste või komponentide valdajate või projekteerijatega (või vajaduse korral mõlemaga) vahetatakse nõuetekohaselt teavet kõigi asjakohaste protsesside kohta ning see esitatakse kohe ja arusaadavalt õigele isikule oma organisatsioonis ja teistes organisatsioonides.
7.2. Piisava teabevahetuse tagamiseks peab organisatsioonil olema menetlus:
|
a)
|
konkreetse teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks;
|
|
b)
|
konkreetse teabe leidmiseks, loomiseks ja levitamiseks;
|
|
c)
|
usaldusväärse ja ajakohase teabe kättesaadavaks tegemiseks.
|
7.3. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse, et peamine operatiivteave on:
|
d)
|
vastavalt vajadusele ajakohastatud;
|
|
f)
|
järjekindel ja lihtsasti mõistetav (sh kasutatava keele poolest);
|
|
g)
|
enne kasutamist töötajatele nende ülesandeid silmas pidades teatavaks tehtud;
|
|
h)
|
töötajatele kättesaadav ning vajaduse korral antakse neile koopiad.
|
7.4. Punktides 7.1, 7.2 ja 7.3 sätestatud nõudeid kohaldatakse eelkõige järgmise operatiivteabe suhtes:
|
a)
|
riiklike raudteeveeremi registrite õigsuse ja täielikkuse kontroll seoses organisatsiooni hooldatavate veeremiüksuste identifitseerimise (sh identifitseerimisvahendite) ja registreerimisega;
|
|
c)
|
teave valdajatele ja asjakohasel juhul muudele isikutele, sh raudteeveo-ettevõtjatele/taristuettevõtjatele osutatud abi kohta;
|
|
d)
|
teave töötajate kvalifikatsiooni kohta ja edasine järelevalve hoolduse arendamisel;
|
|
e)
|
teave käitamise (sh läbisõidu, tegevuse liigi ja ulatuse, vahe- või õnnetusjuhtumite) ning raudteeveo-ettevõtjate, valdajate ja taristuettevõtjate taotluste kohta;
|
|
f)
|
andmed tehtud hoolduse kohta, sh kontrolli käigus avastatud puuduste ja raudteeveo-ettevõtjate või taristuettevõtjate võetud parandusmeetmete, nt enne rongi väljumist ja teekonnal tehtava kontrolli ning seire kohta;
|
|
g)
|
hooldustõend ja uuesti käikuandmise teade;
|
|
i)
|
raudteeveo-ettevõtjatele/taristuettevõtjatele ja valdajatele hooldusjuhisteks antav tehniline teave;
|
|
j)
|
selliste olukordadega seotud hädaolukorrateave, kus ohutu töökord on häiritud, mis võib koosneda järgmisest:
|
i)
|
kasutuspiirangute või käitamise eritingimuste kehtestamine organisatsiooni hooldatavate veeremiüksuste või muu sama seeria veeremi suhtes, isegi kui neid hooldavad teised hoolduse eest vastutavad üksused; kõnealust teavet tuleks jagada ka kõikide osalistega;
|
|
ii)
|
kiireloomuline teave hoolduse käigus avastatud ohutusega seotud küsimuste kohta, nt mitme kategooria või mitme seeria veeremite ühises komponendis avastatud puudused;
|
|
|
k)
|
kogu asjakohane teave või kõik asjakohased andmed, mis on vajalikud iga-aastase hooldusaruande esitamiseks sertifitseerimisasutusele ja asjaomastele klientidele (sh valdajatele); aruanne tuleb nõudmise korral teha kättesaadavaks ka riiklikele ohutusasutustele.
|
8. Dokumenteerimine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu asjakohase teabe jälgitavus
8.1. Organisatsioonil peab olema nõuetekohane menetlus, et tagada kõikide asjaomaste protsesside nõuetekohane dokumenteerimine.
8.2. Organisatsioonil peab olema nõuetekohane menetlus:
|
a)
|
kõikide asjakohaste dokumentide korrapäraseks seireks ja ajakohastamiseks;
|
|
b)
|
kõikide asjakohaste dokumentide vormindamiseks, koostamiseks, levitamiseks ja neisse tehtavate muudatuste kontrollimiseks;
|
|
c)
|
kõikide asjakohaste dokumentide vastuvõtmiseks, kogumiseks ja arhiveerimiseks.
|
9. Allhanketegevus – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu allhanketegevuse asjakohane korraldamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks
9.1. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse ohutusega seotud toodete ja teenuste kindlakstegemine.
9.2. Kui töövõtjaid või tarnijaid (või mõlemaid) kasutatakse seoses ohutusega seotud toodete ja teenustega, peab organisatsioon kehtestama menetluse, millega valiku tegemise ajal kontrollitakse, kas:
|
a)
|
töövõtjad, alltöövõtjad ja tarnijad on pädevad;
|
|
b)
|
töövõtjatel, alltöövõtjatel ja tarnijatel on nõuetekohane ning dokumenteeritud hooldus- ja juhtimissüsteem.
|
9.3. Organisatsioonil peab olema menetlus, et määrata kindlaks nõuded, millele töövõtjad ja tarnijad peavad vastama.
9.4. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega jälgitakse tarnijate ja/või töövõtjate teadlikkust riskidest, mida nad organisatsiooni tegevusele põhjustavad.
9.5. Kui töövõtja või tarnija hooldus-/juhtimissüsteem on sertifitseeritud, võib punktis 3 kirjeldatud seireprotsess piirduda punkti 3.1 alapunktis b osutatud allhangitavate tegevusprotsesside tulemustega.
9.6. Järgmiste protsesside puhul peavad vähemalt aluspõhimõtted olema selgelt kindlaks määratud, teada ja lepinguosaliste vahelise lepinguga jagatud:
|
a)
|
raudteeohutuse küsimustega seotud kohustused ja ülesanded;
|
|
b)
|
kohustused, mis on seotud asjakohase teabe edastamisega lepinguosaliste vahel;
|
|
c)
|
ohutusega seotud dokumentide jälgitavus.
|
II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid
1. Organisatsioonil peab olema menetlus, mille eesmärk on teha kindlaks ja hallata:
|
a)
|
kõiki ohutust mõjutavad hooldustoimingud;
|
|
b)
|
kõiki ohutuse seisukohast olulisi komponente.
|
2. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse koostalitluse põhinõuete järgimine (sealhulgas ajakohastamised kasutusea jooksul) järgmisel viisil:
|
a)
|
tagades vastavuse asjakohastes koostalitluse tehnilistes kirjeldustes sätestatud koostalitluse põhiparameetritega seotud spetsifikatsioonidele;
|
|
b)
|
kontrollides kõigis olukordades hooldusraamatu vastavust veeremiüksusega seotud loale (sealhulgas riikliku ohutusasutuse nõuetele) ning vastavust tehnilisele toimikule ja lubatud sõidukitüüpide Euroopa registris (European Register of Authorised Types of Vehicles, ERATV) ette nähtud andmetetüübile;
|
|
c)
|
hallates kõiki hoolduse käigus tehtud asendamisi;
|
|
d)
|
tehes kindlaks, kas asjaomase muudatuse võimaliku mõju kohta raudteesüsteemi ohutusele on vaja teha riskihindamine, kohaldades ühiseid ohutusmeetodeid, mis on seotud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamise meetoditega;
|
|
e)
|
hallates kõikide veeremi süsteemset terviklikkust mõjutavate tehniliste muutuste konfiguratsiooni.
|
3. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kavandatakse ja toetatakse konkreetselt hoolduse teostamiseks vajalike rajatiste, seadmete ja töövahendite kasutamist. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kontrollitakse, et kõnealuseid rajatisi, seadmeid ja töövahendeid kasutatakse, hoitakse ja hooldatakse vastavalt nende hooldusgraafikule ja kooskõlas nende hooldusnõuetega.
4. Kui algab veeremiüksuste käitamine, peab organisatsioonil olema menetlus seoses järgmisega:
|
a)
|
algdokumentatsioonis sisalduvatele hooldusalastele soovitustele juurdepääsu tagamine ja kavandatud käitamise kohta piisava teabe kogumine;
|
|
b)
|
algdokumentatsioonis sisalduvate hooldusalaste soovituste analüüsimine ja esimese hooldusraamatu esitamine, kohaldades direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud ühiseid ohutusmeetodeid, võttes muu hulgas arvesse ka võimalikes garantiides sisalduvat teavet;
|
|
c)
|
esimese hooldusraamatu nõuetekohase rakendamise tagamine.
|
5. Hooldusraamatu ajakohastamiseks veeremiüksuse kogu kasutusea jooksul peab organisatsioonil olema menetlus:
|
a)
|
asjakohaste andmete kogumiseks vähemalt seoses järgmisega:
|
i)
|
tegelikult teostatud toimingute liigid ja ulatus, sealhulgas, kuid mitte ainult, õnnetusjuhtumid, rasked õnnetusjuhtumid ja intsidendid, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2016/798;
|
|
ii)
|
komponentide puhul kindlaks tehtud rikked;
|
|
iii)
|
kavandatud käitamise liigid ja ulatus;
|
|
iv)
|
tegelikult teostatud hooldus;
|
|
|
b)
|
ajakohastamise vajaduse kindlakstegemiseks, võttes arvesse koostalitluse piirväärtusi;
|
|
c)
|
muudatusettepanekute tegemiseks, muudatuste heakskiitmiseks ja rakendamiseks, et teha selgetel kriteeriumidel põhinev otsus, võttes arvesse sellise riskihindamise tulemusi, mille tegemisel on kohaldatud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud ühiseid ohutusmeetodeid;
|
|
d)
|
muudatuste asjakohase rakendamise tagamiseks;
|
|
e)
|
muudatuse tõhususe jälgimiseks protsessi kaudu, mis on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti d kohaselt vastu võetud meetoditega ohutustaseme ja raudteeveo-ettevõtja ohutustaseme hindamiseks siseriiklikul ja liidu tasandil.
|
6. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse hoolduse arendamise funktsiooni suhtes, tuleb arvesse võtta vähemalt järgmisi ohutust mõjutavaid aspekte:
|
a)
|
direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud ühiste ohutusmeetodite kohaldamine hooldusraamatus tehtavate muudatuste hindamise suhtes;
|
|
b)
|
tehniline pädevus, mis on vajalik selleks, et hallata hooldusraamatu avamise ja muutmise ning hoolduse käigus tehtud asendamiste arendamist, hindamist, valideerimist ja heakskiitmist;
|
|
c)
|
ohutuse seisukohast oluliste komponentide hooldustööd;
|
|
d)
|
ühendamistehnoloogiad (sh keevitamine ja kokkuliitmine);
|
|
e)
|
mittepurustav katsetamine.
|
7. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse hoolduse arendamise funktsiooni suhtes, tuleb tagada vähemalt järgmiste elementide jälgitavus:
|
a)
|
dokumendid, mis on seotud hoolduse käigus tehtud asendamise arenduse, hindamise, valideerimise ja heakskiitmisega;
|
|
b)
|
veeremiüksuste konfiguratsioon, sealhulgas, kuid mitte ainult ohutuse seisukohast olulised komponendid ja pardatarkvara muudatused;
|
|
c)
|
teostatud hoolduse dokumendid;
|
|
d)
|
kogemusi käsitlevate uuringute tulemused;
|
|
e)
|
kõik hooldusraamatu järjestikused versioonid koos riskihindamisega;
|
|
f)
|
hoolduse teostamist ning vagunipargi hoolduse juhtimise pädevust ja järelevalvet käsitlevad aruanded;
|
|
g)
|
tehniline tugiteave, mida antakse valdajatele, raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele.
|
III. Vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid
1. Organisatsioonil peab olema menetlus hoolduse teostamise eest vastutava üksuse pädevuse, kättesaadavuse ja suutlikkuse kontrollimiseks enne hooldustellimuste esitamist. See eeldab, et hooldustöökojad on nõuetekohaselt kvalifitseeritud, et otsustada hoolduse teostamise funktsiooni tehnilise pädevuse nõuete üle.
2. Organisatsioonil peab olema menetlus tööde nimekirja koostamiseks ning hooldustellimuse koostamiseks ja väljastamiseks.
3. Organisatsioonil peab olema menetlus veeremiüksuste õigeaegselt hooldusse saatmiseks.
4. Organisatsioonil peab olema menetlus veeremiüksuste käigust mahavõtmiseks hoolduse eesmärgil või juhul, kui ohutu käitamine on häiritud, või juhul, kui hooldustööde vajadus mõjutab tavapärast käitamist.
5. Organisatsioonil peab olema menetlus teostatud hoolduse ja veeremiüksuste hooldustõendi suhtes kohaldatud vajalike kontrollimeetmete kindlaksmääramiseks.
6. Organisatsioonil peab olema menetlus uuesti käikuandmise teate väljastamiseks, mis muu hulgas hõlmab kasutuspiirangute kindlaksmääramist, et tagada ohutu töökord, võttes arvesse hooldusdokumente.
7. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb arvesse võtta vähemalt uuesti käikuandmise teadet, mis muu hulgas hõlmab kasutuspiirangute kindlaksmääramist.
8. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb hoolduse teostamise funktsiooni puhul tagada vähemalt järgmine:
|
a)
|
kehtivad eeskirjad ja tehnilised kirjeldused;
|
|
b)
|
iga veeremiüksuse hoolduskava;
|
|
c)
|
varuosade loetelu, sh iga osa piisavalt üksikasjalik tehniline kirjeldus, mis võimaldab varuosa asendamist identse osaga, millel on sama garantii;
|
|
d)
|
materjalide loetelu, sh nende piisavalt üksikasjalik kasutuskirjeldus ning vajalik tervise- ja ohutusteave;
|
|
e)
|
ohutust mõjutava tegevuse spetsifikatsioonide kaust, mis sisaldab komponentide sekkumis- ja kasutuspiiranguid;
|
|
f)
|
selliste komponentide või süsteemide loetelu, mille suhtes kohaldatakse õiguslikke nõudeid, ja kõnealuste nõuete loetelu (sh õhupaagid ja ohtlike kaupade veoks ettenähtud tsisternid);
|
|
g)
|
direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud ühiste ohutusmeetodite kohaldamine selliste muudatuste hindamiseks, mis mõjutavad vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni.
|
9. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb huvitatud isikutele edastada vähemalt uuesti käikuandmise teade, millele on lisatud märge kasutajate (raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad) suhtes kohaldatavate asjakohaste kasutuspiirangute kohta.
10. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb registreerida vähemalt:
|
b)
|
uuesti käikuandmise teade koos raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate suhtes asjakohaste kasutuspiirangutega.
|
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid
1. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega:
|
a)
|
kontrollitakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni poolt seoses tellitud toimingutega edastatud teabe täielikkust ja asjakohasust;
|
|
b)
|
kontrollitakse nõutavate asjakohaste hooldusdokumentide ja hooldusteenuste osutamise suhtes kehtivate muude standardite kasutamist vastavalt hooldustellimustele;
|
|
c)
|
tagatakse, et kõigile asjaomastele töötajatele on kättesaadavad kõik hooldustellimustes sisalduvates kohaldatavates eeskirjades ja osutatud standardites määratletud asjakohased hooldusspetsifikatsioonid (st need sisalduvad sisetöökorraldustes).
|
2. Organisatsioon peab kehtestama menetlused, millega tagatakse, et
|
a)
|
komponente (sh varuosasid) ja materjale kasutatakse vastavalt hooldustellimustele ja tarnija dokumentatsioonile;
|
|
b)
|
komponente ja materjale hoitakse, käideldakse ja transporditakse viisil, mis hoiab ära nende kulumise ja kahjustumise ning vastab hooldustellimustes ja tarnija dokumentatsioonis ettenähtule;
|
|
c)
|
kõik komponendid ja materjalid, sh need, mis on kliendi tarnitud, vastavad asjakohastele riiklikele ja rahvusvahelistele eeskirjadele ning asjaomaste hooldustellimuste nõuetele.
|
3. Organisatsioonil peab olema menetlus sobivate ja piisavate rajatiste, seadmete ja töövahendite kindlaksmääramiseks, leidmiseks, tagamiseks, registreerimiseks ja kättesaadavaks tegemiseks, et organisatsioon saaks osutada hooldusteenuseid vastavalt hooldustellimustele ja muudele kehtivatele spetsifikatsioonidele, ning millega tagatakse:
|
a)
|
hoolduse ohutu teostamine, sh hooldustöötajate tervis ja ohutus;
|
|
b)
|
ergonoomika ja tervisekaitse, sh ka kasutajate ja IT-süsteemide või diagnostikaseadmete vahelised liidesed.
|
4. Kui see on kehtivate tulemuste tagamiseks vajalik, peab organisatsioonil olema menetlus, millega tagatakse mõõtmisseadmete:
|
a)
|
kalibreerimine või kontroll ettenähtud sagedusega või enne kasutamist vastavalt rahvusvahelistele, riiklikele või tööstusharu mõõtmisstandarditele; kui selliseid standardeid ei ole, tuleb kalibreerimise või kontrolli alus registreerida;
|
|
b)
|
reguleerimine või ümberreguleerimine vastavalt vajadusele;
|
|
c)
|
identifitseerimine nende kalibreerimisstaatuse kindlakstegemiseks;
|
|
d)
|
kaitsmine kohanduste eest, mis muudaksid mõõtmistulemuse kehtetuks;
|
|
e)
|
kaitsmine kahjustumise ja rikkumise eest käsitsemise, hoolduse ja hoiu ajal.
|
5. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse kõigi rajatiste, seadmete ja töövahendite nõuetekohane kasutamine, kalibreerimine, säilitamine ja hooldus vastavalt dokumenteeritud korrale.
6. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kontrollitakse tehtud tööde vastavust hooldustellimustele ja väljastatakse hooldustõend. Hooldustõend peab sisaldama kogu teavet, millest on abi kasutuspiirangute kindlaksmääramisel.
7. Kui riskihindamisprotsessi (eelkõige I jao punktid 2.2 ja 2.3) kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, peab töökeskkond hõlmama lisaks töökodadele, kus hooldus toimub, ka töökohahoonetest väljaspool paiknevaid rööbasteid ja kõiki kohti, kus hooldust tehakse.
8. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb vajaduse korral arvesse võtta vähemalt järgmisi ohutust mõjutavaid toiminguid:
|
a)
|
ühendamistehnoloogiad (sh keevitamine ja kokkuliitmine);
|
|
b)
|
mittepurustav katsetamine;
|
|
c)
|
veeremi lõplik katsetamine ja hooldustõend;
|
|
d)
|
pidurisüsteemide, rattapaaride ja veoseadmete hooldustoimingud ning ohtlike kaupade veoks ettenähtud kaubavaguni komponentide, nt tsisternide, klappide jm hooldustoimingud;
|
|
e)
|
ohutuse seisukohast oluliste komponentide hooldustööd;
|
|
f)
|
kontrollisüsteemi ja signaalimissüsteemi hooldustööd;
|
|
g)
|
uste juhtimissüsteemi hooldustööd;
|
|
h)
|
muud ohutust mõjutavad kindlaksmääratud erivaldkonnad.
|
9. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb vagunipargi hoolduse juhtimise ja hoolduse arendamise funktsioonile anda vähemalt järgmine teave:
|
a)
|
hooldustellimuste kohaselt tehtud tööd;
|
|
b)
|
kõik organisatsiooni poolt kindlakstehtud võimalikud vead või defektid seoses ohutusega;
|
10. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb kõikide ohutust mõjutavate hooldustoimingute puhul, millele on osutatud II jaotise punkti 1 alapunktis a, registreerida vähemalt järgmine:
|
a)
|
kõikide asjaomaste rajatiste, seadmete ja töövahendite ühesed identifitseerimisandmed;
|
|
b)
|
kõik tehtud hooldustööd, sealhulgas nende tegemiseks kasutatud töötajad, töövahendid, seadmed, varuosad ja materjalid ning arvestades järgmist:
|
i)
|
organisatsiooni asutamiskohas kehtivad asjaomased riiklikud eeskirjad;
|
|
ii)
|
hooldustellimustes esitatud nõuded, sh dokumenteerimisnõuded;
|
|
iii)
|
lõplik katsetamine ja otsus hooldustõendi kohta;
|
|
|
c)
|
hooldustellimustega ja hooldustõenditega nõutavad kontrollimeetmed;
|
|
d)
|
kalibreerimise ja kontrolli tulemused, kusjuures ettenähtud nõuete seireks ja mõõtmiseks kasutatava arvutitarkvara puhul tuleb enne esmast kasutamist kontrollida ja vajaduse korral uuesti kontrollida tarkvara sobivust asjaomase ülesande täitmiseks;
|
|
e)
|
varasemate mõõtmistulemuste kehtivus, kui leitakse, et mõõteriist ei vasta nõuetele.
|
(1) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).
Tekst pildi
Tekst pildi
Tekst pildi
Tekst pildi
