I LISA

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa muudetakse järgmiselt.

1. osa muudetakse järgmiselt.

Punktis 1.1.2.2.2 asendatakse tabel 1.1 järgmisega:

„Tabel 1.1

Üldised piirväärtused

Ohuklass

Klassifitseerimisel arvesse võetavad üldised piirväärtused

Äge mürgisus:

—	1.–3. kategooria

0,1 %

—	4. kategooria

1 %

Nahasöövitus/-ärritus

1 % (1)

Raske silmakahjustus/silmade ärritus

1 % (2)

Mürgisus sihtelundi suhtes, ühekordne kokkupuude, 3. kategooria

1 % (3)

Hingamiskahjustusi tekitav mürgisus

1 %

Ohtlik veekeskkonnale:

—	1. kategooria äge mürgisus

0,1 % (4)

—	1. kategooria krooniline mürgisus

0,1 % (4)

—	2.–4. kategooria krooniline mürgisus

1 %“

Punkt 1.1.3.7 asendatakse järgmisega:

„1.1.3.7. Aerosoolid

Punktides 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.8 ja 3.9 käsitletud segude klassifitseerimisel tuleb aerosoolina esinev segu klassifitseerida katsetatud mitte-aerosoolses vormis seguga samasse ohukategooriasse, kui lisatav propellent ei mõjuta pihustamisel segu ohtlikke omadusi.“

Punkt 1.3.2.1 asendatakse järgmisega:

„1.3.2.1.

Kui propaan, butaan ja veeldatud naftagaas või neid aineid sisaldav segu, mis on klassifitseeritud käesoleva lisa kriteeriumide kohaselt, viiakse turule suletud taastäidetavates balloonides või ühekordseks kasutamiseks ettenähtud, standardi EN 417 kohastes mahutites, milles sisalduvat gaaskütust kasutatakse üksnes põletamiseks (EN 417 kehtiv versioon „Ühekordseks kasutamiseks ettenähtud veeldatud naftagaasi metallist mahutid (ventiiliga või ilma selleta), mis on mõeldud kasutamiseks teisaldatavate seadmetega; konstruktsioon, kontrollimine, katsetamine ja märgistamine“) peavad kõnealused balloonid või mahutid olema märgistatud üksnes asjakohase piktogrammiga ning tuleohtlikkust käsitlevate ohu- ja hoiatuslausetega.“

2. osa muudetakse järgmiselt.

Punkti 2.1.1.1 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)	eelnevates punktides a ja b mainimata ained, segud ja tooted, mis on valmistatud plahvatusliku või pürotehnilise efekti saamiseks.“

Punkti 2.1.2.2 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Alamklass 1.6. Üliväikese tundlikkusega tooted, mis ei ole massiplahvatusohtlikud:

—	tooted, mis sisaldavad peamiselt üliväikese tundlikkusega aineid või segusid

—	ning nende juhuslik initsieerimine või levimine on vähetõenäoline.“

Punkti 2.1.4.1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Mõningaid plahvatusohtlikke aineid ja segusid niisutatakse vee või alkoholiga, lahjendatakse muude ainetega või lahustatakse või suspendeeritakse vees või muudes vedelates ainetes, et pärssida või vähendada nende plahvatusohtlikkust. Need võivad sobida klassifitseerimiseks desensibiliseeritud lõhkeainetena (vt punkt 2.17).“

Punktis 2.1.4.1 asendatakse joonis 2.1.3 järgmisega:

„Joonis 2.1.3

Lõhkeainete ohuklassi alamklassidesse määramise protseduur (transpordi 1. klass)

ALAMKLASS 1.1

ALAMKLASS 1.2

ALAMKLASS 1.3

ALAMKLASS 1.5

Kas kõige suurem oht on soojuskiirgus ja/või äge põlemine, kuid plahvatus- või laialipaiskumisohtu ei ole?

Kas tegemist on massiplahvatusohtliku, kuid väikese tundlikkusega lõhkeaiega/lõhkeainete seguga?

Kas tulemuseks on massiplahvatus?

ALAMKLASS 1.6

Kas tegemist on tootega, mis mõiste alla ei kuulu? (Vt punkti 2.1.1.1 alapunkt b)

Kas aine/segu või toode on valmistatud plahvatusohtliku või pürotehnilise efekti saamiseks?

Kas väljaspool pakendit esineb ohtlikku toimet?

Kas kehtib erisäte 347? (1)

Kas toode on üliväikese tundlikkusega?

Kas kõige suurem oht on laialipaiskumine?

Kas aine/segu peaks kuuluma alamklassi 1.5?

ALAMKLASS 1.4

Muud sobivusrühmad S

ALAMKLASS 1.4

Sobivusrühm S

Kas see oht takistaks kustutustöid vahetus läheduses?

KAITSESEERIA 5

KAITSESEERIA 6

Pakendada aine/segu

Kas toode peaks kuuluma alamklassi 1.6?

AJUTISELT KLASSI VASTUVÕETUD TOODE VÕI AINE/SEGUD (vastavalt joonisele 2.1.2)

EI OLE LÕHKEAINE

KAITSESEERIA 7

Jah

(1)	Üksikasjad vt ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste näidiseeskirjade peatükk 3.3.“

Punkti 2.1.4.3 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„2.1.4.3.

Ohuklassi „Lõhkeained“ vastuvõtmise menetlust ei ole vaja kohaldada, kui:“

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

üht või mitut plahvatusohtlikkusega seotud keemilist rühma sisaldava orgaanilise aine või orgaaniliste ainete homogeense segu:

—	eksotermilise lagunemise energia on alla 500 J/g või

—	eksotermiline lagunemine algab temperatuuril vähemalt 500 °C,

nagu näidatud tabelis 2.1.3.“

iii)

Punkti 2.1.4.3 alapunkti c lisatakse tabel 2.1.3:

„Tabel 2.1.3

Otsus kohaldada ohuklassi „Lõhkeained“ vastuvõtmise menetlust orgaanilise aine või orgaaniliste ainete homogeense segu suhtes

Lagunemisenergia (J/g)	Lagunemise algtemperatuur (°C)	Kas kohaldada vastuvõtmismenetlust? (Jah/ei)
< 500	< 500	Ei
< 500	≥ 500	Ei
≥ 500	< 500	Jah
≥ 500	≥ 500	Ei

Eksotermilise lagunemise energia saab kindlaks määrata sobiva kalorimeetrilise meetodi abil (vt ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste katsete ja kriteeriumide käsiraamatu punkti 20.3.3.3).“

f)	Punkti 2.2 pealkiri asendatakse järgmisega: „2.2. Tuleohtlikud gaasid“

punkt 2.2.1 asendatakse järgmisega:

„2.2.1. Mõisted

2.2.1.1. Tuleohtlik gaas– gaas või gaasisegu, millel on süttimispiirkond õhus temperatuuril 20 °C ja standardrõhul 101,3 kPa.

2.2.1.2. Pürofoorne gaas– tuleohtlik gaas, mis võib kokkupuutel õhuga temperatuuril 54 °C või alla selle iseenesest süttida.

2.2.1.3. Keemiliselt ebapüsiv gaas– tuleohtlik gaas, mis võib reageerida plahvatusega isegi õhu või hapniku puudumise korral.“

Punktid 2.2.2.1 ja 2.2.2.2 asendatakse järgmisega:

„2.2.2.1.

Tuleohtlik gaas klassifitseeritakse 1.A, 1.B või 2. kategooriasse tabeli 2.2.1 alusel. Pürofoorsed ja/või keemiliselt ebapüsivad tuleohtlikud gaasid klassifitseeritakse alati 1.A kategooriasse.

Tabel 2.2.1

Tuleohtlike gaaside klassifitseerimise kriteeriumid

Kategooria

Kriteeriumid

1.A

Tuleohtlik gaas

Gaas, millel temperatuuril 20 °C ja standardrõhul 101,3 kPa on järgmised omadused:

a)	võib süttida segus õhuga, kui selle sisaldus segus on 13 mahuprotsenti või vähem või

b)	selle süttimispiirkond õhus on vähemalt 12 protsendipunkti, olenemata alumisest süttimispiirist,

välja arvatud juhul, kui see andmete kohaselt vastab 1.B kategooria kriteeriumidele.

Pürofoorne gaas

Tuleohtlik gaas, mis kokkupuutel õhuga süttib iseenesest temperatuuril 54 °C või alla selle.

Keemiliselt ebapüsiv gaas

Tuleohtlik gaas, mis on keemiliselt ebapüsiv temperatuuril 20 °C ja standardrõhul 101,3 kPa.

Tuleohtlik gaas, mis on keemiliselt ebapüsiv kõrgemal temperatuuril kui 20 °C ja/või rõhul, mis on kõrgem kui 101,3 kPa.

1.B

Tuleohtlik gaas

Gaas, mis vastab 1.A kategooria tuleohtlikkuskriteeriumidele, kuid ei ole pürofoorne ega keemiliselt ebapüsiv, ning millel on vähemalt kas

a)	alumine süttimispiir segus õhuga üle 6 mahuprotsendi või

b)	põlemiskiirus alla 10 cm/s.

Tuleohtlik gaas

Gaas (v.a 1.A või 1.B kategooria gaas), mille segul õhuga on temperatuuril 20 °C ja standardrõhul 101,3 kPa süttimispiirkond.

MÄRKUS 1.

Aerosoole ei klassifitseerita tuleohtlikuks gaasiks, vt punkt 2.3.

MÄRKUS 2.

Kui puuduvad andmed, mille alusel klassifitseerida 1.B kategooriasse, klassifitseeritakse 1.A kategooria kriteeriumidele vastav tuleohtlik gaas vaikimisi 1.A kategooriasse.

MÄRKUS 3.

Pürofoorsete gaaside iseeneslik süttimine ei toimu alati otsekohe, vaid võib toimuda viivitusega.

MÄRKUS 4.

Kui puuduvad andmed tuleohtliku gaasisegu pürofoorsuse kohta, klassifitseeritakse asjaomane segu pürofoorseks gaasiks, kui see sisaldab üle 1 mahuprotsendi pürofoorseid koostisaineid.“

Punktis 2.2.3 asendatakse tabel 2.2.3 järgmisega:

„Tabel 2.2.2

Tuleohtlike gaaside märgistuselemendid

	1.A kategooria	1.A kategooriasse klassifitseeritud gaasid, mis vastavad pürofoorse või ebapüsiva gaasi A/B-kriteeriumidele			1.B kategooria	2. kategooria
		Pürofoorne gaas	Keemiliselt ebapüsiv gaas
		Pürofoorne gaas	A kategooria	B kategooria
GHSi piktogramm						Piktogramm puudub
Tunnussõna	Ettevaatust	Ettevaatust	Ettevaatust	Ettevaatust	Ettevaatust	Hoiatus
Ohulause	H220: Eriti tuleohtlik gaas	H220: Eriti tuleohtlik gaas. H232: Kokkupuutel õhuga võib iseenesest süttida	H220: Eriti tuleohtlik gaas. H230: Võib reageerida plahvatuslikult isegi õhuga kokku puutumata	H220: Eriti tuleohtlik gaas. H231: Võib reageerida plahvatuslikult isegi õhuga kokku puutumata kõrgenenud rõhul ja/või temperatuuril	H221: Tuleohtlik gaas	H221: Tuleohtlik gaas
Hoiatuslause ohu ennetamise kohta	P210	P210 P222 P280	P202 P210	P202 P210	P210	P210
Hoiatuslause reageerimise kohta	P377 P381	P377 P381	P377 P381	P377 P381	P377 P381	P377 P381
Hoiatuslause säilitamise kohta	P403	P403	P403	P403	P403	P403
Hoiatuslause kõrvaldamise kohta

Klassifitseerimine toimub järgmise otsustamisloogika kohaselt (vt joonis 2.2.1).“

Punktis 2.2.3 lisatakse tabeli 2.2.2 järele järgmine lõik:

„Kui tuleohtlik gaas või gaasisegu on klassifitseeritud pürofoorseks ja/või keemiliselt ebapüsivaks, tuleb kõik asjakohased klassifikatsioonid esitada ohutuskaardil, nagu on täpsustatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisas, ja lisada märgistusele asjakohased ohust teatamise märgistuselemendid.“

Punktis 2.2.3 asendatakse joonis 2.2.1 järgmisega:

„Joonis 2.2.1

Tuleohtlikud gaasid

1.A kategooria

Keemiliselt ebapüsiv gaas A

1.A kategooria

Pürofoorne gaas

1.A kategooria

Pürofoorne gaas ja keemiliselt ebapüsiv gaas A

Ettevaatust

1.A kategooria

Pürofoorne gaas ja keemiliselt ebapüsiv gaas A

Kas see on keemiliselt ebapüsiv temperatuuril 20 °C ja standardrõhul 101,3 kPa?

Kas see on keemiliselt ebapüsiv temperatuuril üle 20 °C ja/või rõhul üle 101,3 kPa?

Kas see on keemiliselt ebapüsiv temperatuuril 20 °C ja standardrõhul 101,3 kPa?

Kas see süttib kokkupuutel õhuga isieenesest temperatuuril 54 °C või alla selle? (1)

Ei klassifitseerita tuleohtlikuks gaasiks

Kas sel on süttimispiirkond õhus temperatuuril 20 °C ja standardrõhul 101,3 kPa?

Jah

Gaasiline aine või gaaside segu

(1)	Kui puuduvad andmed tuleohtliku gaasisegu pürofoorsuse kohta, klassifitseeritakse asjaomane segu pürofoorseks gaasiks, kui see sisaldab üle 1 mahuprotsendi pürofoorseid koostisaineid.

2 kategooria

Piktogramm puudub

Hoiatus

Kas selle alumine süttimispiir segus õhuga on > 6 mahuprotsenti ja/või selle põlemiskiirus on < 10 cm/s?

Kas temperatuuril 20 °C ja standardrõhul 101,3 kPa:

a) see süttib segus õhuga, kui selle sisaldus segus on kuni 13 mahuprotsenti? või

b) selle süttimispiirkond õhus on vähemalt 12 protsendipunkti olenemata alumisest süttimispiirist?

Kas see on keemiliselt ebapüsiv temperatuuril üle 20 °C ja/või rõhul 101,3 kPa?

Ei või ei ole teada

Jah

1.B kategooria

1.A kategooria

Ettevaatust

1.A kategooria

Keemiliselt ebapüsiv gaas B

“

l)	Punktist 2.2.3 kustutatakse joonis 2.2.2.

Punkti 2.2.4 muudetakse järgmiselt:

Punkt 2.2.4.1 asendatakse järgmisega:

„2.2.4.1.

Tuleohtlikkuse määramiseks kasutatakse katseid või kui segude kohta on olemas piisavad andmed, siis kasutatakse ka ISO arvutusmeetodeid (vt standardi ISO 10156 „Gases and gas mixtures — Determination of fire potential and oxidising ability for the selection of cylinder valve outlets“ („Gaasid ja gaaside segud – tuleohtlikkuse ja oksüdeerimisvõime määratlemine ballooni ventiili läbilaskevõime valimisel“) kehtiv väljaanne ja kui 1.B kategooria puhul kasutatakse põlemiskiirust, vt standardi ISO 817 „Refrigerants – Designation and safety classification, Annex C:- Method of test for burning velocity measurement of flammable gases“ („Külmaained – Nimetused ja ohutuse järgi klassifitseerimine, lisa C: – tuleohtlike gaaside põlemiskiiruse mõõtmismeetod“) kehtiv väljaanne). Standardi ISO 10156 kehtiva väljaande kohase katseseadme asemel võib kasutada standardi EN 1839 („Determination of explosion limits of gases and vapours“ („Tuleohtlike gaaside ja aurude plahvatuspiiride kindlaksmääramine“)) kehtiva väljaande punkti 4.2 kohase torumeetodi rakendamiseks kasutatavat katseseadet.“

Lisatakse punktid 2.2.4.2 ja 2.2.4.3:

„2.2.4.2.

Pürofoorsus määratakse kindlaks 54 °C juures vastavalt kas standardile IEC 60079-20-1 ed1.0 (2010-01) „Explosive atmospheres – Part 20-1: Material characteristics for gas and vapour classification – Test methods and data“ („Plahvatusohtlikud keskkonnad. Osa 20-1: Gaaside ja aurude liigitamiseks kasutatavad materjaliomadused. Katsetamismeetodid ja tunnusväärtused“) või standardile DIN 51794 „Determining the ignition temperature of petroleum products“ („Naftatoodete süttimistemperatuuri kindlaksmääramine“).

2.2.4.3.

Pürofoorsete gaaside klassifitseerimise menetlust ei kohaldata, kui tootmise või käitlemisega saadud kogemused näitavad, et aine ei sütti iseenesest, puutudes õhuga kokku temperatuuril 54 °C või alla selle. Tuleohtlikud gaasisegud, mille pürofoorsust ei ole katseliselt kontrollitud ja mis sisaldavad pürofoorseid koostisaineid üle 1 %, klassifitseeritakse pürofoorseteks gaasideks. 1 % või alla selle pürofoorseid koostisaineid sisaldavate tuleohtlike gaasisegude klassifitseerimise vajaduse hindamiseks kasutatakse eksperdihinnangut pürofoorsete gaaside ja nende segude omaduste ja nendega seotud füüsikaliste ohtude kohta. Sel juhul tuleb katseliselt kontrollimist kaaluda üksnes siis, kui eksperdihinnangus on leitud, et klassifitseerimisprotsessi jaoks on vaja täiendavaid andmeid.“

n)	Punkt 2.2.4.2 nummerdatakse ümber järgmiselt: „2.2.4.4.“

Punktis 2.6.4.2 asendatakse alapunktidele a–d eelnev lõik järgmisega:

„2.6.4.2.

Segudel (5), mis sisaldavad teadaolevaid määratud kontsentratsioonis tuleohtlikke vedelikke ja mis võivad sisaldada ka mittelenduvaid koostisaineid, näiteks polümeere või lisaaineid, ei ole leekpunkti katseliselt vaja kindlaks määrata, kui segu tagapool punktis 2.6.4.3 osutatud meetodi abil välja arvutatud leekpunkt on vähemalt 5 °C (6) suurem asjakohasest klassifitseerimiskriteeriumist ja kui:

(5) Praeguseks on arvutusmeetod kinnitatud segude jaoks, mis sisaldavad kuni kuut lenduvat koostisainet. Need koostisained võivad olla tuleohtlikud vedelikud, näiteks süsivesinikud, eetrid, alkoholid, estrid (välja arvatud akrülaadid) ja vesi. Arvutusmeetod ei ole siiski veel kinnitatud segude puhul, mis sisaldavad halogeenitud väävel- ja/või fosforühendeid ja reageerivaid akrülaate."

(6) Kui arvutatud leekpunkt on asjakohasest klassifitseerimiskriteeriumist vähem kui 5 °C suurem, ei tohi arvutusmeetodit kasutada ja leekpunkt tuleb määrata katseliselt.“"

Punkt 2.7.2.2 asendatakse järgmisega:

„2.7.2.2.

Metallide või metallisulamite pulbrid klassifitseeritakse tuleohtlikuks tahkeks aineks, kui neid saab süüdata ning reaktsioon levib kogu proovi pikkuses (100 mm) 10 minuti või sellest lühema aja jooksul.“

Punktis 2.12.2.1 asendatakse tabel 2.12.1 järgmisega:

„Tabel 2.12.1

Kriteeriumid selliste ainete ja segude klassifitseerimiseks, mis kokkupuutel veega eraldavad tuleohtlikke gaase

Kategooria	Kriteeriumid
1	Mis tahes aine või segu, mis reageerib jõuliselt veega toatemperatuuril ning millest eralduv gaas on üldjuhul enamasti isesüttiv, või mis reageerib kergesti veega toatemperatuuril selliselt, et tuleohtlikku gaasi eraldub ühe minuti jooksul 10 liitrit või üle selle aine kilogrammi kohta.
2	Mis tahes aine või segu, mis reageerib kergesti veega toatemperatuuril selliselt, et tuleohtlikku gaasi eraldub ühe tunni jooksul maksimaalselt 20 liitrit või üle selle aine kilogrammi kohta, ning mis ei vasta 1. kategooria kriteeriumidele.
3	Mis tahes aine või segu, mis reageerib aeglaselt veega toatemperatuuril selliselt, et tuleohtlikku gaasi eraldub ühe tunni jooksul maksimaalselt üle 1 liitri aine kilogrammi kohta, ning mis ei vasta 1. ja 2. kategooria kriteeriumidele.

Märkus.

Ainet või segu katsetatakse sellisel füüsilisel kujul, millisel see esitati. Kui näiteks tarnimise või veo eesmärgil tuleb sama kemikaal esitada erineval füüsilisel kujul, kui see, millisel kujul seda katsetati, ja mistõttu peetakse tõenäoliseks, et see muudab oluliselt kemikaali käitumist klassifitseerimiseks läbiviidava katse käigus, tuleb ainet katsetada ka uuel kujul.“

Lisatakse järgmine punkt 2.17:

„2.17. Desensibiliseeritud lõhkeained

2.17.1. Mõisted ja üldkaalutlused

2.17.1.1. Desensibiliseeritud lõhkeained on tahked või vedelad lõhkeained või nende segud, mis on nende plahvatusohtlikkuse pärssimiseks flegmatiseeritud nii, et nendega ei toimu massiplahvatust ja nad ei põle liiga kiiresti, mistõttu võib nad ohuklassist „Lõhkeained“ välja jätta (vt ka punkti 2.1.4.1 kolmandat lõiku) (7).

2.17.1.2. Desensibiliseeritud lõhkeainete ohuklassi kuuluvad:

a)	Tahked desensibiliseeritud lõhkeained: lõhkeained ja nende segud, mida on nende plahvatusohtlikkuse pärssimiseks niisutatud vee või alkoholiga või lahjendatud muude ainetega, nii et moodustub homogeenne tahke segu. MÄRKUS. See hõlmab ka desensibiliseerimist ainete hüdraatide moodustumise teel.

b)	Vedelad desensibiliseeritud lõhkeained: lõhkeained ja nende segud, mis on nende plahvatusohtlikkuse pärssimiseks lahustatud või suspendeeritud vees või muudes vedelikes, nii et moodustub homogeenne vedel segu.

2.17.2. Klassifitseerimiskriteeriumid

2.17.2.1. Sellesse klassi loetakse kuuluvaks kõiki desensibiliseeritud olekus lõhkeaineid, välja arvatud juhul, kui selles olekus:

a)	peavad nad andma plahvatusliku või pürotehnilise efekti;

b)	on nendega katseseeria 6 (a) või 6 (b) tulemuste kohaselt seotud massiplahvatuse oht või nende korrigeeritud põlemiskiirus vastavalt ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste katsete ja kriteeriumide käsiraamatu V osa jaotises 51.4 kirjeldatud põlemiskiiruse katsele on üle 1 200 kg/min või

c)	eksotermilise lagunemise energia on alla 300 J/g.

MÄRKUS 1. Ained või segud, mis desensibiliseeritud olekus vastavad kriteeriumile a või b, klassifitseeritakse lõhkeaineteks (vt punkt 2.1). Ained või segud, mis vastavad kriteeriumile c, võivad kuuluda muudesse füüsikaliste ohtude klassidesse.

MÄRKUS 2. Eksotermilise lagunemise energiat saab hinnata sobiva kalorimeetrilise meetodi abil (vt ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste katsete ja kriteeriumide käsiraamatu II osa peatüki 20 punkti 20.3.3.3).“

2.17.2.2. Desensibiliseeritud lõhkeained klassifitseeritakse ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste katsete ja kriteeriumide käsiraamatu V osa punktis 51.4 kirjeldatud katse abil leitud korrigeeritud põlemiskiiruse (Ac) alusel vastavalt tabelile 2.17.1 ühte selle klassi neljast kategooriast ning pakendatakse sellest lähtuvalt tarnimiseks ja kasutamiseks.

Tabel 2.17.1

Desensibiliseeritud lõhkeainete klassifitseerimise kriteeriumid

Kategooria	Kriteeriumid
1	Desensibiliseeritud lõhkeained, mille korrigeeritud põlemiskiirus (AC) on 300–1 200 kg/min
2	Desensibiliseeritud lõhkeained, mille korrigeeritud põlemiskiirus (AC) on vähemalt 140 kg/min, kuid alla 300 kg/min
3	Desensibiliseeritud lõhkeained, mille korrigeeritud põlemiskiirus (AC) on vähemalt 60 kg/min, kuid alla 140 kg/min
4	Desensibiliseeritud lõhkeained, mille korrigeeritud põlemiskiirus (AC) on alla 60 kg/min

Märkus 1. Desensibiliseeritud lõhkeained tuleb valmistada nii, et need jäävad homogeenseks ega eraldu tavapärase säilitamise ja käitlemise käigus, eriti juhul, kui need on desensibiliseeritud niisutamise teel. Tootja/tarnija peab esitama ohutuskaardil teabe säilivusaja kohta ja juhised desensibiliseerituse kontrollimiseks. Teatavatel tingimustel võib desensibilisaatori (nt flegmatisaator, niisutusaine või töötlemisaine) sisaldus tarnimise ja kasutamise ajal väheneda ning seetõttu võib desensibiliseeritud lõhkeaine ohtlikkus suureneda. Lisaks tuleb ohutuskaardil esitada nõuanded suurenenud süttimis-, plahvatus- või laialipaiskumisohu vältimiseks, kui aine või segu ei ole piisavalt desensibiliseeritud.

Märkus 2. Desensibiliseeritud lõhkeainete plahvatusohtlikkus määratakse kindlaks ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste katsete ja kriteeriumide käsiraamatus kirjeldatud katseseeriaga 2 ning esitatakse ohutuskaardil.

Märkus 3. Säilitamise, tarnimise ja kasutamise puhul ei kohaldata desensibiliseeritud lõhkeainete suhtes täiendavalt punkte 2.1 (lõhkeained), 2.6 (tuleohtlikud vedelikud) ja 2.7 (tuleohtlikud tahked ained).

2.17.3. Ohust teavitamine

Sellesse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumidele vastavate vedelate või tahkete ainete või segude puhul kasutatakse tabelis 2.17.2 esitatud märgistuselemente.

Tabel 2.17.2

Desensibiliseeritud lõhkeainete märgistuselemendid

	1. kategooria	2. kategooria	3. kategooria	4. kategooria
GHSi piktogramm
Tunnussõna	Ettevaatust	Ettevaatust	Hoiatus	Hoiatus
Ohulause	H206: Süttimis-, plahvatus- või laialipaiskumisoht; desensibilisaatori vähenemise korral suurenenud plahvatusoht	H207: Süttimis- või laialipaiskumisoht; desensibilisaatori vähenemise korral suurenenud plahvatusoht	H207: Süttimis- või laialipaiskumisoht; desensibilisaatori vähenemise korral suurenenud plahvatusoht	H208: Süttimisoht; desensibilisaatori vähenemise korral suurenenud plahvatusoht
Hoiatuslaused ohu ennetamise kohta	P210 P212 P230 P233 P280	P210 P212 P230 P233 P280	P210 P212 P230 P233 P280	P210 P212 P230 P233 P280
Hoiatuslause reageerimise kohta	P370 + P380 + P375	P370 + P380 + P375	P370 + P380 + P375	P371 + P380 + P375
Hoiatuslause säilitamise kohta	P401	P401	P401	P401
Hoiatuslause kõrvaldamise kohta	P501	P501	P501	P501

2.17.4. Täiendavad kaalutlused klassifitseerimisel

Joonis 2.17.1.

Desensibiliseeritud lõhkeained

Lõhkeaine

Alamklass 1.1

Lõhkeaine

Alamklass 1.1

Ohuklass „Lõhkeained” (vt punktis 2.1 esitatud kriteerium e)

Jah

Ei klassifitseerita desensibiliseeritud lõhkeaineks

Võib kuuluda muudesse füüsikaliste ohtude klassidesse

Jah

Ettevaatust

Jah

Kas tulemukseks on massiplahvatus?

Katse 6(a), 6(b)

Kas eksotermilise lagunemise energia on alla 300 J/g?

Kas see sisaldab lõhkeainet või lõhkeainete segu, mis on plahvatusohtlikkuse pärssimiseks flegmatiseeritud?

Kas aine/segu on tahke või vedel?

Jah

Kas AC > 1 200 kg/min?

Kas tulemukseks on massiplahvatus?

Põlemiskiiruse katse

(V osa, punkt 51.4)

Kas AC ≥ 60 kg/min, kuid < 140 kg/min?

4. kategooria

3. kategooria

2. kategooria

Kas AC < 60 kg/min?

Hoiatus

Jah

Kas AC ≥ 140 kg/min, kuid < 300 kg/min?

Hoiatus

Ettevaatust

1. kategooria

Jah

Kas AC ≥ 300 kg/min, kuid < 1 200 kg/min?

2.17.4.1. Desensibiliseeritud lõhkeainete klassifitseerimise menetlust ei kasutata järgmistel juhtudel:

a)	ained või segud ei sisalda punktis 2.1 esitatud kriteeriumide kohaseid lõhkeaineid või

b)	eksotermilise lagunemise energia on alla 300 J/g.

2.17.4.2. Eksotermilise lagunemise energia määratakse kindlaks juba desensibiliseeritud lõhkeainet (st homogeenset tahket või vedelat segu, mis moodustub lõhkeainest ja aine(te)st, mida kasutatakse lõhkeaine plahvatusohtlikkuse pärssimiseks) kasutades. Eksotermilise lagunemise energiat saab hinnata sobiva kalorimeetrilise meetodi abil (vt ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste katsete ja kriteeriumide käsiraamatu II osa peatüki 20 punkti 20.3.3.3).“

3. osa muudetakse järgmiselt.

a)	Punkt 3.1.1.1 asendatakse järgmisega: „3.1.1.1. Äge mürgisus– aine või segu tõsine kahjulik toime (nt letaalsus), mis ilmneb sellega ühekordsel või lühiajalisel suu- või nahakaudsel kokkupuutel või sissehingamisel.“

Punkti 3.1.2.1 sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„3.1.2.1.

„Aine klassifitseerimisel ühte neljast ohukategooriast on aluseks tema äge mürgisus suu- või nahakaudsel manustamisel või sissehingamisel vastavalt allpool olevas tabelis esitatud arvulistele piirkriteeriumidele.“ Ägeda mürgisuse väärtusi väljendatakse (ligikaudse) LD50 (suu-, nahakaudne) või LC50 (sissehingamisel) väärtuse või ägeda mürgisuse hinnangu (ATE) kaudu. Kui mõnede in vivo meetoditega määratakse LD50/LC50 väärtused otseselt, jälgitakse teiste, uuemate in vivo meetodite (nt vähem loomi kasutavad meetodid) puhul muid ägeda mürgisuse indikaatoreid, nagu mürgisuse märkimisväärseid kliinilisi sümptomeid, mida kasutatakse alusena ohukategooriasse määramisel. Selgitavad märkused on esitatud pärast tabelit 3.1.1.“

c)	Punktis 3.1.2.1 asendatakse tabeli 3.1.1 pealkiri järgmisega: „Tabel 3.1.1 Ägeda mürgisuse hinnangu (ATE) väärtused ja ägeda mürgisuse ohukategooriate kriteeriumid“

d)	Punkt 3.2.1.1 asendatakse järgmisega: „3.2.1.1. Nahasöövitus– pöördumatu nahakahjustuse tekkimine, st nähtava marrasknahast kuni pärisnahani ulatuva nekroosi ilmnemine pärast aine või seguga kokku puutumist. Nahaärritus– pöörduva nahakahjustuse ilmnemine pärast aine või seguga kokku puutumist.“

Punkt 3.3.1.1 asendatakse järgmisega:

„3.3.1.1. Raske silmakahjustus– koekahjustuse ilmnemine silmas või osaliselt pöördumatu tugeva füüsilise nägemislanguse ilmnemine pärast silma kokkupuudet aine või seguga.

Silmade ärritus– täielikult pöörduva koemuutuse ilmnemine silmas pärast silma kokkupuudet aine või seguga.“

f)	Punkt 3.4.1.1 asendatakse järgmisega: „3.4.1.1. Hingamisteede sensibiliseerimine– hingamisteede ülitundlikkuse ilmnemine pärast aine või segu sissehingamist.“

g)	Punkt 3.4.1.2 asendatakse järgmisega: „3.4.1.2. Naha sensibiliseerimine– allergilise reaktsiooni ilmnemine pärast naha kokkupuudet aine või seguga.“

Punkt 3.4.2.1.3.1 asendatakse järgmisega:

„3.4.2.1.3.1.

Asjakohaste loomkatsete andmed, (8) mis võivad viidata aine võimele tekitada inimestel sissehingamisel ülitundlikkust, (9) võivad sisaldada järgmist:

a)	immunoglobuliin E (IgE) määramine ja muud iseloomulikud immunoloogilised näitajad, näiteks hiirtel;

b)	spetsiifilised kopsureaktsioonid merisigadel.

(8) Praeguseks ei ole ühtki loomkatsete mudelit hingamiselundite ülitundlikkuse katsetamiseks heaks kiidetud ega kinnitatud. Teatavates oludes võivad loomkatsetest saadud andmed pakkuda väärtuslikku teavet tõendite kaalukuse hindamiseks."

(9) Veel ei tunta täielikult mehhanisme, mille kaudu ained tekitavad astma sümptomeid. Ennetavate meetmetena käsitatakse neid aineid hingamiselundite sensibilisaatoritena. Kui on võimalik tõendada, et need ained tekitavad ärrituse teel astma sümptomeid ainult ülitundlikel inimestel, ei käsitata hingamiselundite sensibilisaatoritena.“"

Punktis 3.4.3.3.2 asendatakse tabelis 3.4.6 olev märkus 1 järgmisega:

„Märkus 1.

Seda esilekutsumiseks vajalikku sisalduse piirväärtust kasutatakse II lisa punktis 2.8 sätestatud märgistamise erinõuete kohaldamiseks, mis käsitlevad juba sensibiliseeritud inimeste kaitset. Kui segu ühe koostisaine sisaldus on selle sisaldusega võrdne või sellest suurem, on nõutav ohutuskaart (SDS). Sensibiliseerivate ainete puhul, millel on konkreetne sisalduse piirväärtus, peab esilekutsumiseks vajalik sisalduse piirväärtus olema määratud ühe kümnendikuna konkreetsest sisalduse piirväärtusest.“

j)	Punkt 3.5.1.1 asendatakse järgmisega: „3.5.1.1. Mutageensus sugurakkudele– võime põhjustada sugurakkudes pärilikke geenimutatsioone, sealhulgas kromosoommutatsioone ja kromosoomiarvu muutusi, mis ilmnevad pärast aine või seguga kokku puutumist.“

Punkt 3.5.1.1 nummerdatakse ümber järgmiselt:

„3.5.1.2. Mutatsioon– püsiv muudatus raku geneetilise materjali koguses või struktuuris. Mõistet „mutatsioon“ kasutatakse nii pärilike geneetiliste muutuste puhul, mis võivad avalduda fenotüübilisel tasandil, kui ka nende aluseks olevate DNA muutuste kohta, kui need on teada (sealhulgas aluspaaride iseloomulikud muutused ja kromosomaalsed translokatsioonid). Mõisteid „mutageenne“ ja „mutageen“ kasutatakse toimeainete puhul, mis suurendavad mutatsioonide esinemissagedust rakkude ja/või organismide üldkogumis.“

Punkt 3.5.1.2 nummerdatakse ümber järgmiselt:

„3.5.1.3.

Üldisemaid mõisteid „genotoksiline“ ja „genotoksilisus“ kasutatakse toimeainete või protsesside puhul, mis muudavad DNA struktuuri, informatsiooni või segregatsiooni, kaasa arvatud DNA kahjustamine selle tavalise paljunemisprotsessi häirimisega või paljunemise muutmisega mittefüsioloogilisel viisil (ajutiselt). Mutageense toime näitajatena kasutatakse tavaliselt genotoksilisuse katsetulemusi.“

Punkt 3.5.2.3.5 asendatakse järgmisega:

„3.5.2.3.5.

Somaatilisi rakke ohustava mutageensuse in vivo katsed, näiteks:

—	kromosoomaberratsioonkatse imetajate luuüdis,

—	imetajate erütrotsüütide mikrotuumade uuring“

Punkt 3.6.1.1 asendatakse järgmisega:

„3.6.1.1. Kantserogeensus– aine või segu võime kutsuda pärast sellega kokku puutumist esile vähktõbe või suurendada vähktõve esinemissagedust. Aineid ja segusid, mis on tekitanud healoomulisi ja pahaloomulisi kasvajaid loomadega tehtud eksperimentaaluuringute käigus, loetakse ka inimeste jaoks kantserogeenseks või nende puhul eeldatakse või kahtlustatakse kantserogeensust, kui ei ole veenvaid tõendeid, et vastav kasvaja tekkimise mehhanism ei ole inimeste puhul asjakohane.

Aine või segu klassifitseerimine kantserogeensena põhineb selle olemuslikel omadustel ega anna teavet selle kohta, kui suur võib olla aine või segu kasutamisega kaasnev vähktõve tekkimise oht inimesel.“

Punkt 3.7.1.1 asendatakse järgmisega:

„3.7.1.1. Reproduktiivtoksilisus– pärast aine või seguga kokku puutumist ilmnev kahjulik toime täiskasvanud meeste ja naiste ning isas- ja emasloomade suguvõimele ja viljakusele, samuti järglaste arengut mõjutav toksilisus (arengutoksilisus). Allpool kasutatud mõistete praktilise kasutamise osas on kokku lepitud IPCS/EHC dokumendis nr 225 „Kemikaalidega kokkupuutest tulenevate reproduktiivsust mõjutavate terviseohtude hindamise põhimõtted“. Klassifitseerimise eesmärgil käsitletakse kindlaks tehtud geneetilise päriliku toime tekitamist järglastel jaotises „Mutageensus sugurakkudele“ (punkt 3.5), sest praeguses klassifitseerimissüsteemis peetakse asjakohasemaks selle toime käsitlemist eraldi ohuklassi raames, mis käsitleb mutageensust sugurakkudele.

Selles klassifitseerimissüsteemis on reproduktiivtoksilisus jagatud kahte põhiossa:

a)	kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele;

b)	kahjulik toime järglaste arengule.

Mõnel juhul ei saa reproduktiivtoksilisust selgelt seostada ei suguvõime ja viljakuse halvenemise ega arengutoksilisusega. Sellegipoolest tuleb niisuguse toimega ained ja segud klassifitseerida reproduktiivtoksiliseks üldise ohulausega.“

Punkt 3.7.2.5.1 asendatakse järgmisega:

„3.7.2.5.1.

Võimalik on kasutada mitmeid rahvusvaheliselt heakskiidetud katsemeetodeid. Nende hulka kuuluvad arengutoksilisuse toime katsemeetodid (nt OECD katsesuunis 414) ja ühe või kahe põlvkonna mürgisuse katsemeetodid (nt OECD katsesuunised 415, 416 ja 443).“

Punkt 3.8.1.1 asendatakse järgmisega:

„3.8.1.1. Mürgisus sihtelundi suhtes (ühekordne kokkupuude)– konkreetne sihtelundit mõjutav mittesurmav mürgine toime, mis ilmneb pärast ühekordsest kokkupuudet aine või seguga. See hõlmab kõiki märkimisväärseid toimeid (nii pöörduvaid kui ka pöördumatuid, koheseid ja/või hilisemaid) tervisele, mis võivad elundi toimimist kahjustada ja mida ei ole käsitletud punktides 3.1–3.7 ja 3.10 (vt ka punkti 3.8.1.6).“

Punkt 3.8.3.4.1 asendatakse järgmisega:

„3.8.3.4.1.

Kui segu kohta puuduvad usaldusväärsed tõendid või katseandmed ja klassifitseerimiseks ei ole võimalik kasutada ka seostamispõhimõtteid, klassifitseeritakse segu koostisainete klassifitseerimise põhjal. Sel juhul tuleb segu klassifitseerida sihtelundit mõjutavaks mürkaineks (elund on kindlaks määratud), mille toime avaldub ühekordse kokkupuute kaudu, kui vähemalt üks koostisaine on klassifitseeritud sihtelundit mõjutavate mürkainete 1. või 2. kategooriasse (ühekordse kokkupuute korral) ning selle sisaldus aines on võrdne tabelis 3.8.3 esitatud 1. või 2. kategooria vastava üldise sisalduse piirväärtusega või sellest kõrgem.“

Punkti 3.8.3.4 lisatakse punkt 3.8.3.4.6:

„3.8.3.4.6.

Juhul, kui 3. kategooria koostisosade korral kasutatakse summeerimispõhist lähenemisviisi, on segu „olulised koostisosad“ need, mille sisaldus segus on ≥ 1 % (tahkete ainete, vedelike, tolmu, udu ja auru korral massiprotsentides ning gaaside korral mahuprotsentides), kui ei ole põhjust arvata, et koostisaine, mille sisaldus on < 1 %, on siiski oluline selleks, et klassifitseerida segu hingamisteid ärritavaks või narkootilist toimet omavaks.“

Punkt 3.9.1.1 asendatakse järgmisega:

„3.9.1.1. Mürgisus sihtelundi suhtes (korduv kokkupuude)– konkreetne sihtelundit mõjutav mürgine toime, mis ilmneb pärast korduvat kokkupuudet aine või seguga. See hõlmab kõiki märkimisväärseid toimeid tervisele, mis võivad nii pöörduvalt kui pöördumatult, koheselt ja/või hiljem elundite toimimist halvendada. Kuid siia ei kuulu toksilised toimed, mida on eraldi käsitletud punktides 3.1–3.8 ja 3.10.“

Punkt 3.9.3.4.1 asendatakse järgmisega:

„3.9.3.4.1.

Kui segu kohta puuduvad usaldusväärsed tõendid või katseandmed ja klassifitseerimiseks ei ole võimalik kasutada ka seostamispõhimõtteid, klassifitseeritakse segu koostisainete klassifitseerimise põhjal. Sel juhul tuleb segu klassifitseerida sihtelundit mõjutavaks mürkaineks (elund on kindlaks määratud), mille toime avaldub korduva kokkupuute kaudu, kui vähemalt üks koostisaine on klassifitseeritud sihtelundit mõjutavate mürkainete 1. või 2. kategooriasse (korduva kokkupuute korral) ning selle sisaldus aines on võrdne tabelis 3.9.4 esitatud 1. või 2. kategooria vastava üldise sisalduse piirväärtusega või sellest kõrgem.“

v)	Punkt 3.10.1.3 asendatakse järgmisega: „3.10.1.3. Hingamiskahjustused– pärast aine või segu sissehingamist avalduv tõsine äge toime, näiteks keemiline kopsupõletik, kopsukahjustused või surm.“

Punkti 3.10.3.3 lisatakse uus punkt:

„3.10.3.3.1.1.

Segu „olulised koostisosad“ on need, mille sisaldus segus on ≥ 1 %.“

Punkt 3.10.3.3.1.1 nummerdatakse ümber ja asendatakse järgmisega:

„3.10.3.3.1.2.

Segu klassifitseeritakse 1. kategooriasse, kui 1. kategooria koostisainete sisalduste summa on ≥ 10 % ja segu kinemaatiline viskoossus on ≤ 20,5 mm2/s, mõõdetuna temperatuuril 40 °C.“

Punkt 3.10.3.3.1.2 nummerdatakse ümber ja asendatakse järgmisega:

„3.10.3.3.1.3.

Kui segu jaotub kaheks või enamaks selgelt eristatavaks kihiks, klassifitseeritakse kogu segu 1. kategooriasse, kui mis tahes selgelt eristunud kihis on 1. kategooria koostisainete summa ≥ 10 % ning selle kinemaatiline viskoossus on ≤ 20,5 mm2/s, mõõdetuna temperatuuril 40 °C.“

4. osa muudetakse järgmiselt.

Punkt 4.1.3.5.5.3.1 asendatakse järgmisega:

„4.1.3.5.5.3.1.

Esmalt kaalutakse kõiki ägeda ohu 1. kategooriasse klassifitseeritud koostisaineid. Kui nende koostisainete kontsentratsioonide summa (protsentides) korrutatuna vastavate korrutusteguritega on ≥ 25 %, klassifitseeritakse segu ägeda ohu 1. kategooriasse.“

(6) Kui arvutatud leekpunkt on asjakohasest klassifitseerimiskriteeriumist vähem kui 5 °C suurem, ei tohi arvutusmeetodit kasutada ja leekpunkt tuleb määrata katseliselt.“

(1) Või vajaduse korral < 1 %, vt punkti 3.2.3.3.1.

(2) Või vajaduse korral < 1 %, vt punkti 3.3.3.3.1.

(3) Või vajaduse korral < 1 %, vt punkti 3.8.3.4.6.

(4) Või vajaduse korral < 0,1 %, vt punkti 4.1.3.1.

(7) Punktis 2.1 määratletud ebapüsivaid lõhkeaineid saab samuti desensibiliseerimise abil stabiliseerida ning seejärel desensibiliseeritud lõhkeaineteks klassifitseerida, tingimusel et kõik punktis 2.17 esitatud kriteeriumid on täidetud. Sel juhul kontrollitakse desensibiliseeritud lõhkeainet katseliselt vastavalt katseseeriale 3 (ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste katsete ja kriteeriumide käsiraamatu I osa), sest teave selle tundlikkuse kohta mehaaniliste stiimulite suhtes on tõenäoliselt oluline ohutu käitlemise ja kasutamise tingimuste kindlakstegemiseks. Tulemused tuleb esitada ohutuskaardil.

III LISA

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 III lisa muudetakse järgmiselt:

1. osa muudetakse järgmiselt.

Tabelisse 1.1 lisatakse järgmised ohulaused:

„H206	Keel	2.17 – Desensibiliseeritud lõhkeained, 1. ohukategooria
	BG	Опасност от пожар или разпръскване; повишен риск от експлозия при понижено съдържание на десенсибилизиращ агент.
	ES	Peligro de incendio, onda expansiva o proyección; mayor riesgo de explosión si se reduce el agente insensibilizante.
	CS	Nebezpečí požáru, tlakové vlny nebo zasažení částicemi; zvýšené nebezpečí výbuchu, sníží-li se objem znecitlivujícího prostředku.
	DA	Fare for brand, eksplosion eller udslyngning af fragmenter; øget risiko for eksplosion, hvis det desensibiliserende middel reduceres.
	DE	Gefahr durch Feuer, Druckstoß oder Sprengstücke; erhöhte Explosionsgefahr wenn das Desensibilisierungsmittel reduziert wird.
	ET	Süttimis-, plahvatus- või laialipaiskumisoht, desensibilisaatori vähenemise korral suurenenud plahvatusoht.
	EL	Κίνδυνος πυρκαγιάς, ανατίναξης ή εκτόξευσης·αυξημένος κίνδυνος έκρηξης εάν μειωθεί ο παράγοντας απευαισθητοποίησης.
	EN	Fire, blast or projection hazard; increased risk of explosion if desensitising agent is reduced.
	FR	Danger d'incendie, d'effet de souffle ou de projection; risque accru d'explosion si la quantité d'agent désensibilisateur est réduite.
	GA	Guais dóiteáin, phléasctha nó teilgin; baol méadaithe pléasctha má laghdaítear an dí-íogróir.
	HR	Opasnost od vatre, udarnog vala ili rasprskavanja; povećan rizik od eksplozije ako je smanjen udio desenzitirajućeg agensa.
	IT	Pericolo d'incendio, di spostamento d'aria o di proiezione; maggior rischio di esplosione se l'agente desensibilizzante è ridotto.
	LV	Ugunsbīstamība, triecienviļņbīstamība vai izmetbīstamība; ja desensibilizācijas līdzekļa daudzums samazinājies, palielinās eksplozijas risks
	LT	Gaisro, sprogimo arba išsvaidymo pavojus; sumažėjus desensibilizacijos veiksnio poveikiui kyla didesnė sprogimo rizika.
	HU	Tűz, robbanás vagy kivetés veszélye; fokozott robbanásveszély a deszenzibilizáló szer csökkenésével.
	MT	Periklu ta' nar, blast jew projjezzjoni; riskju ikbar ta' splużjoni jekk l-aġent disensitizzanti jitnaqqas.
	NL	Gevaar voor brand, luchtdrukwerking of scherfwerking; toegenomen ontploffingsgevaar als de ongevoeligheidsagens wordt verminderd.
	PL	Zagrożenie pożarem, wybuchem lub rozrzutem; zwiększone ryzyko wybuchu jeśli zawartość środka odczulającego została zmniejszona.
	PT	Perigo de incêndio, sopro ou projeções; risco acrescido de explosão se houver redução do agente dessensibilizante.
	RO	Pericol de incendiu, detonare sau proiectare; risc sporit de explozie dacă se reduce agentul de desensibilizare.
	SK	Nebezpečenstvo požiaru, výbuchu alebo rozletenia úlomkov; zvýšené riziko výbuchu, ak sa zníži obsah desenzibilizačného činidla.
	SL	Nevarnost za nastanek požara, udarnega vala ali drobcev; povečana nevarnost eksplozije, če se zmanjša vsebnost desenzibilizatorja.
	FI	Palo-, räjähdys- tai sirpalevaara; suurentunut, jos flegmatointitekijää vähennetään.
	SV	Fara för brand, tryckvåg eller splitter och kaststycken, ökad explosionsrisk om det okänsliggörande ämnet minskas.“

„H207	Keel	2.17– Desensibiliseeritud lõhkeained, 2. ja 3. ohukategooria
	BG	Опасност от пожар или разпръскване; повишен риск от експлозия при понижено съдържание на десенсибилизиращ агент.
	ES	Peligro de incendio o proyección; mayor riesgo de explosión si se reduce el agente insensibilizante.
	CS	Nebezpečí požáru nebo zasažení částicemi; zvýšené nebezpečí výbuchu, sníží-li se objem znecitlivujícího prostředku.
	DA	Fare for brand eller udslyngning af fragmenter; øget risiko for eksplosion, hvis det desensibiliserende middel reduceres.
	DE	Gefahr durch Feuer oder Sprengstücke; erhöhte Explosionsgefahr wenn das Desensibilisierungsmittel reduziert wird.
	ET	Süttimis- või laialipaiskumisoht, desensibilisaatori vähenemise korral suurenenud plahvatusoht.
	EL	Κίνδυνος πυρκαγιάς ή εκτόξευσης· αυξημένος κίνδυνος έκρηξης εάν μειωθεί ο παράγοντας απευαισθητοποίησης.
	EN	Fire or projection hazard; increased risk of explosion if desensitising agent is reduced.
	FR	Danger d'incendie ou de projection; risque accru d'explosion si la quantité d'agent désensibilisateur est réduite.
	GA	Guais dóiteáin nó teilgin; baol méadaithe pléasctha má laghdaítear an dí-íogróir.
	HR	Opasnost od vatre ili rasprskavanja; povećan rizik od eksplozije ako je smanjen udio desenzitirajućeg agensa.
	IT	Pericolo d'incendio o di proiezione; maggior rischio di esplosione se l'agente desensibilizzante è ridotto.
	LV	Ugunsbīstamība vai izmetbīstamība; ja desensibilizācijas līdzekļa daudzums samazinājies, palielinās eksplozijas risks.
	LT	Gaisro arba išsvaidymo pavojus; sumažėjus desensibilizacijos veiksnio poveikiui kyla didesnė sprogimo rizika.
	HU	Tűz vagy kivetés veszélye; fokozott robbanásveszély a deszenzibilizáló szer csökkenésével.
	MT	Periklu ta' nar jew projezzjoni; riskju ikbar ta' splużjoni jekk l-aġent disensitizzanti jitnaqqas.
	NL	Gevaar voor brand of scherfwerking; toegenomen ontploffingsgevaar als de ongevoeligheidsagens wordt verminderd.
	PL	Zagrożenie pożarem lub rozrzutem; zwiększone ryzyko wybuchu jeśli zawartość środka odczulającego została zmniejszona.
	PT	Perigo de incêndio ou projeções; risco acrescido de explosão se houver redução do agente dessensibilizante.
	RO	Pericol de incendiu sau proiectare; risc sporit de explozie dacă se reduce agentul de desensibilizare.
	SK	Nebezpečenstvo požiaru alebo rozletenia úlomkov; zvýšené riziko výbuchu, ak sa zníži obsah desenzibilizačného činidla.
	SL	Nevarnost za nastanek požara ali drobcev; povečana nevarnost eksplozije, če se zmanjša vsebnost desenzibilizatorja.
	FI	Palo- tai sirpalevaara; suurentunut, jos flegmatointitekijää vähennetään.
	SV	Fara för brand eller splitter och kaststycken; ökad explosionsrisk om det okänsliggörande ämnet minskas.“

„H208	Keel	2.17 – Desensibiliseeritud lõhkeained, 4. ohukategooria
	BG	Опасност от пожар; повишен риск от експлозия при понижено съдържание на десенсибилизиращ агент.
	ES	Peligro de incendio; mayor riesgo de explosión si se reduce el agente insensibilizante.
	CS	Nebezpečí požáru; zvýšené nebezpečí výbuchu, sníží-li se objem znecitlivujícího prostředku.
	DA	Brandfare; øget risiko for eksplosion, hvis det desensibiliserende middel reduceres.
	DE	Gefahr durch Feuer; erhöhte Explosionsgefahr wenn das Desensibilisierungsmittel reduziert wird.
	ET	Süttimisoht; desensibilisaatori vähenemise korral suurenenud plahvatusoht.
	EL	Κίνδυνος πυρκαγιάς· αυξημένος κίνδυνος έκρηξης εάν μειωθεί ο παράγοντας απευαισθητοποίησης.
	EN	Fire hazard; increased risk of explosion if desensitising agent is reduced.
	FR	Danger d'incendie; risque accru d'explosion si la quantité d'agent désensibilisateur est réduite.
	GA	Guais dóiteáin; baol méadaithe pléasctha má laghdaítear an dí-íogróir.
	HR	Opasnost od vatre; povećan rizik od eksplozije ako je smanjen udio desenzitirajućeg agensa.
	IT	Pericolo d'incendio; maggior rischio di esplosione se l'agente desensibilizzante è ridotto.
	LV	Ugunsbīstamība; ja desensibilizācijas līdzekļa daudzums samazinājies, palielinās eksplozijas risks.
	LT	Gaisro pavojus; sumažėjus desensibilizacijos veiksnio poveikiui kyla didesnė sprogimo rizika.
	HU	Tűz veszélye; fokozott robbanásveszély a deszenzibilizáló szer csökkenésével
	MT	Periklu ta' nar; riskju ikbar ta' splużjoni jekk l-aġent disensitizzanti jitnaqqas.
	NL	Gevaar voor brand; toegenomen ontploffingsgevaar als de ongevoeligheidsagens wordt verminderd.
	PL	Zagrożenie pożarem; zwiększone ryzyko wybuchu jeśli zawartość środka odczulającego została zmniejszona.
	PT	Perigo de incêndio; risco acrescido de explosão se houver redução do agente dessensibilizante.
	RO	Pericol de incendiu; risc sporit de explozie dacă se reduce agentul de desensibilizare.
	SK	Nebezpečenstvo požiaru; zvýšené riziko výbuchu, ak sa zníži obsah desenzibilizačného činidla.
	SL	Nevarnost za nastanek požara; povečana nevarnost eksplozije, če se zmanjša vsebnost desenzibilizatorja.
	FI	Palovaara; suurentunut, jos flegmatointitekijää vähennetään.
	SV	Fara för brand, ökad explosionsrisk om det okänsliggörande ämnet minskas.“

„H232	Keel	2.2 – Tuleohtlikud gaasid, 1.A ohukategooria, pürofoorne gaas
	BG	Може да се запали спонтанно при контакт с въздух.
	ES	Puede inflamarse espontáneamente en contacto con el aire.
	CS	Při styku se vzduchem se může samovolně vznítit.
	DA	Kan selvantænde ved kontakt med luft.
	DE	Kann sich bei Kontakt mit Luft spontan entzünden.
	ET	Kokkupuutel õhuga võib süttida iseenesest.
	EL	Ενδέχεται να αυτοαναφλεγεί εάν εκτεθεί στον αέρα.
	EN	May ignite spontaneously if exposed to air.
	FR	Peut s'enflammer spontanément au contact de l'air.
	GA	D'fhéadfadh an ní uathadhaint i gcás nochtadh don aer.
	HR	Može se spontano zapaliti u dodiru sa zrakom.
	IT	Spontaneamente infiammabile all'aria.
	LV	Saskarē ar gaisu var spontāni aizdegties.
	LT	Ore gali užsidegti savaime.
	HU	Levegővel érintkezve öngyulladásra hajlamos.
	MT	Jista' jieħu n-nar spontanjament jekk ikun espost għall-arja.
	NL	Kan spontaan ontbranden bij blootstelling aan lucht.
	PL	Może ulegać samozapaleniu w przypadku wystawienia na działanie powietrza.
	PT	Pode inflamar-se espontaneamente em contacto com o ar.
	RO	Se poate aprinde spontan dacă intră în contact cu aerul.
	SK	Pri kontakte so vzduchom sa môže spontánne vznietiť.
	SL	V stiku z zrakom lahko pride do samodejnega vžiga.
	FI	Voi syttyä itsestään palamaan joutuessaan kosketuksiin ilman kanssa.
	SV	Kan spontanantända vid kontakt med luft.“

Tabelit 1.1 muudetakse järgmiselt:

koodi H220 käsitleva kande esimene rida asendatakse järgmisega:

„H220

Keel

2.2– Tuleohtlikud gaasid, 1.A ohukategooria“

ii)

koodi H221 käsitleva kande esimene rida asendatakse järgmisega:

„H221

Keel

2.2– Tuleohtlikud gaasid, 1.B ja 2. ohukategooria“

iii)

koodi H230 käsitleva kande esimene rida asendatakse järgmisega:

„H230

Keel

2.2– Tuleohtlikud gaasid, 1.A ohukategooria, keemiliselt ebapüsiv gaas A“

iv)

koodi H231 käsitleva kande esimene rida asendatakse järgmisega:

„H231

Keel

2.2– Tuleohtlikud gaasid, 1.A ohukategooria, keemiliselt ebapüsiv gaas B“

koodi H314 käsitleva kande 10. rida asendatakse järgmisega:

„FR

Provoque de graves brûlures de la peau et de graves lésions des yeux.“

2. osa muudetakse järgmiselt.

a)	Tabelist 2.1 kustutatakse kanne EUH001 kohta.

IV LISA

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 IV lisa muudetakse järgmiselt.

IV lisa esimene sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolevas lisas on esitatud süsteem, milles on loetletud ning liigiti rühmitatud soovitatavad hoiatuslaused iga ohuklassi ja ohukategooria kohta. Süsteem on abiks asjakohaste hoiatuslausete valimisel ning sisaldab kõigi ennetusmeetmete kategooriate elemente. Kasutada tuleb kõiki konkreetse ohuklassiga seotud konkreetseid elemente. Peale selle tuleb kasutada üldisi hoiatuslauseid, mis ei ole seotud ühegi konkreetse ohuklassi ega -kategooriaga, kui see on asjakohane.

Märgistusruumi säästmiseks ja loetavuse parandamiseks julgustatakse hoiatuslausete paindlikku kasutamist neid omavahel kombineerides ja ühendades. Süsteem ja käesoleva lisa 1. osas esitatud tabelid sisaldavad mitmeid kombineeritud hoiatuslauseid. Need on siiski ainult näited ning tarnijad võivad lauseid veelgi kombineerida ja ühendada, kui see suurendab märgistusel esitatava teabe selgust ja arusaadavust, kooskõlas artikliga 22 ja artikli 28 lõikega 3.

Olenemata artiklist 22 võivad märgistusele või ohutuskaardile kantavad hoiatuslaused sisaldada väikesi kõrvalekaldeid käesolevas lisas esitatud tekstist, kui need aitavad ohutusalast teavet edasi anda ning ohutusalaseid nõuandeid ei moonutata ega nende olulisust pisendata. Nimetatud kõrvalekalded võivad olla niisuguse õigekirjakuju, sünonüümi või muu võrdväärse termini kasutamine, mis on asjakohane piirkonnas, kuhu toodet tarnitakse ja kus seda kasutatakse.“

Tabelit 6.1 muudetakse järgmiselt:

koodi P103 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P103

Lugeda tähelepanelikult ja järgida kõiki juhiseid.

vajaduse korral

Tarbijale ettenähtud tooted – jäetakse välja seal, kus kasutatakse lauset P202“

Tabelit 6.2 muudetakse järgmiselt:

koode P201 ja P202 käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:

„P201	Enne kasutamist tutvuda erijuhistega.	Lõhkeained (punkt 2.1)	Ebapüsiv lõhkeaine
		Mutageensus sugurakkudele (punkt 3.5)	1.A,1.B, 2	Tarbijale ettenähtud tooted – jäetakse välja seal, kus kasutatakse lauset P202“
		Kantserogeensus (punkt 3.6)	1.A,1.B, 2
		Reproduktiivtoksilisus (punkt 3.7)	1.A,1.B, 2
		Reproduktiivtoksilisus – toime imetamisele või imetamise kaudu (punkt 3.7)	Lisakategooria
P202	Mitte käidelda enne ohutusnõuetega tutvumist ja nendest arusaamist.	Tuleohtlikud gaasid (punkt 2.2)	A, B (keemiliselt ebapüsivad gaasid)
		Mutageensus sugurakkudele (punkt 3.5)	1.A,1.B, 2
		Kantserogeensus (punkt 3.6)	1.A,1.B, 2
		Reproduktiivtoksilisus (punkt 3.7)	1.A,1.B, 2
		Reproduktiivtoksilisus – toime imetamisele või imetamise kaudu (punkt 3.7)	Lisakategooria

koodi P210 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P210	Hoida eemal soojusallikast, kuumadest pindadest, sädemetest, leekidest ja muudest süüteallikatest. Mitte suitsetada.	Lõhkeained (punkt 2.1)	Alamklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5
		Tuleohtlikud gaasid (punkt 2.2)	1.A, 1.B, 2
		Aerosoolid (punkt 2.3)	1, 2, 3
		Tuleohtlikud vedelikud (punkt 2.6)	1, 2, 3
		Tuleohtlikud tahked ained (punkt 2.7)	1, 2
		Isereageerivad ained ja segud (punkt 2.8)	Tüübid A, B, C, D, E, F
		Pürofoorsed vedelikud (punkt 2.9)	1
		Pürofoorsed tahked ained (punkt 2.10)	1
		Oksüdeerivad vedelikud (punkt 2.13)	1, 2, 3
		Oksüdeerivad tahked ained (punkt 2.14)	1, 2, 3
		Orgaanilised peroksiidid (punkt 2.15)	Tüübid A, B, C, D, E, F
		Desensibiliseeritud lõhkeained (punkt 2.17)	1, 2, 3, 4“

lisatakse koodi P212 käsitlev kanne:

„P212

Vältida suletuna kuumutamist ja desensibilisaatori vähenemist.

Desensibiliseeritud lõhkeained (punkt 2.17)

1, 2, 3, 4“

koodi P222 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P222

Hoida õhuga kokkupuute eest.

Tuleohtlikud gaasid (punkt 2.2)

Pürofoorne gaas

—	kui ohulause rõhutamist peetakse vajalikuks.“

Pürofoorsed vedelikud (punkt 2.9)

Pürofoorsed tahked ained (punkt 2.10)

koodi P230 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P230

Niisutada …-ga.

Lõhkeained (punkt 2.1)

Alamklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.5

Tootja/tarnija määrab sobiva materjali.

—	ainete ja segude puhul, mida niisutatakse või lahjendatakse flegmatisaatoriga või mis lahustatakse või suspendeeritakse flegmatisaatoris, et vähendada või pärssida nende plahvatusohtlikkust

Desensibiliseeritud lõhkeained (punkt 2.17)

1, 2, 3, 4

Tootja/tarnija määrab sobiva materjali.“

koodi P233 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P233

Hoida pakend tihedalt suletuna.

Tuleohtlikud vedelikud (punkt 2.6)

1, 2, 3

—	kui vedelik on lenduv ja võib luua plahvatusohtliku keskkonna

Pürofoorsed vedelikud (punkt 2.9)

Pürofoorsed tahked ained (punkt 2.10)

Desensibiliseeritud lõhkeained (punkt 2.17)

1, 2, 3, 4

Äge mürgisus sissehingamisel (punkt 3.1)

1, 2, 3

—	kui kemikaal on lenduv ja võib luua ohtliku keskkonna“

Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude; hingamisteede ärritus (punkt 3.8)

Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude; narkootiline toime (punkt 3.8)

koodi P280 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P280

Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski/kuulmiskaitsevahendeid

Lõhkeained (punkt 2.1)

Ebapüsivad lõhkeained ja alamklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5

Tootja/tarnija määrab asjakohased isikukaitsevahendid.

Tuleohtlikud gaasid (punkt 2.2)

Pürofoorne gaas

Tuleohtlikud vedelikud (punkt 2.6)

1, 2, 3

Tuleohtlikud tahked ained (punkt 2.7)

1, 2

Isereageerivad ained ja segud (punkt 2.8)

Tüübid A, B, C, D, E, F

Pürofoorsed vedelikud (punkt 2.9)

Pürofoorsed tahked ained (punkt 2.10)

Isekuumenevad ained ja segud (punkt 2.11)

1, 2

Ained ja segud, millest kokkupuutel veega eraldub tuleohtlikke gaase (punkt 2.12)

1, 2, 3

Oksüdeerivad vedelikud (punkt 2.13)

1, 2, 3

Oksüdeerivad tahked ained (punkt 2.14)

1, 2, 3

Orgaanilised peroksiidid (punkt 2.15)

Tüübid A, B, C, D, E, F

Desensibiliseeritud lõhkeained (punkt 2.17)

1, 2, 3, 4

Nahakaudne äge mürgisus (punkt 3.1)

1, 2, 3, 4

—	Täpsustada kaitsekindad/kaitserõivastus.

Tootja/tarnija võib vajaduse korral täpsemini määrata vajaliku kaitsevarustuse.

Nahasöövitus (punkt 3.2)

1.A, 1.B, 1.C

—	Täpsustada kaitsekindad/kaitserõivastus ning kaitseprillid/kaitsemask.

Tootja/tarnija võib vajaduse korral täpsemini määrata vajaliku kaitsevarustuse.

Nahaärritus (punkt 3.2)

—	Täpsustada kaitsekindad.

Tootja/tarnija võib vajaduse korral täpsemini määrata vajaliku kaitsevarustuse.

Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)

1, 1.A, 1.B

Raske silmakahjustus (punkt 3.3)

—	Täpsustada kaitseprillid/kaitsemask.

Tootja/tarnija võib vajaduse korral täpsemini määrata vajaliku kaitsevarustuse.

Silmade ärritus (punkt 3.3)

Mutageensus sugurakkudele (punkt 3.5)

1.A, 1.B, 2

Tootja/tarnija määrab asjakohased isikukaitsevahendid.“

Kantserogeensus (punkt 3.6)

1.A, 1.B, 2

Reproduktiivtoksilisus (punkt 3.7)

1.A, 1.B, 2

Tabelit 6.3 muudetakse järgmiselt:

koode P301 ja P302 käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:

„P301	ALLANEELAMISE KORRAL:	Suukaudne äge mürgisus (punkt 3.1)	1, 2, 3, 4
		Nahasöövitus (punkt 3.2)	1, 1.A, 1.B, 1.C
		Hingamiskahjustused (punkt 3.10)	1
P302	NAHALE SATTUMISE KORRAL:	Pürofoorsed vedelikud (punkt 2.9)	1
		Pürofoorsed tahked ained (punkt 2.10)	1
		Ained ja segud, millest kokkupuutel veega eraldub tuleohtlikke gaase (punkt 2.12)	1, 2
		Nahakaudne äge mürgisus (punkt 3.1)	1, 2, 3, 4
		Nahaärritus (punkt 3.2)	2
		Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)	1, 1.A, 1.B“

koodi P332 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P332

Nahaärrituse korral:

Nahaärritus (punkt 3.2)

võib ära jätta, kui märgistusel on esitatud P333.“

koode P370 ja P371 käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:

„P370	Tulekahju korral:	Lõhkeained (punkt 2.1)	Ebapüsivad lõhkeained ja alamklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5
		Oksüdeerivad gaasid (punkt 2.4)	1
		Tuleohtlikud vedelikud (punkt 2.6)	1, 2, 3
		Tuleohtlikud tahked ained (punkt 2.7)	1, 2
		Isereageerivad ained ja segud (punkt 2.8)	Tüübid A, B, C, D, E, F
		Pürofoorsed vedelikud (punkt 2.9)	1
		Pürofoorsed tahked ained (punkt 2.10)	1
		Ained ja segud, millest kokkupuutel veega eraldub tuleohtlikke gaase (punkt 2.12)	1, 2, 3
		Oksüdeerivad vedelikud (punkt 2.13)	1, 2, 3
		Oksüdeerivad tahked ained (punkt 2.14)	1, 2, 3
		Orgaanilised peroksiidid (punkt 2.15)	Tüübid A, B, C, D, E, F
		Desensibiliseeritud lõhkeained (punkt 2.17)	1, 2, 3
P371	Suure tulekahju korral ning kui on tegemist suurte kogustega:	Oksüdeerivad vedelikud (punkt 2.13)	1
		Oksüdeerivad tahked ained (punkt 2.14)	1
		Desensibiliseeritud lõhkeained (punkt 2.17)	4“

koodi P375 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P375

Plahvatusohu tõttu teha kustutustöid eemalt.

Lõhkeained (punkt 2.1)

Alamklass 1.4

—	alamklassi 1.4 (sobivusrühm S) lõhkeained veopakendis.“

Isereageerivad ained ja segud (punkt 2.8)

Tüüp B

Oksüdeerivad vedelikud (punkt 2.13)

Oksüdeerivad tahked ained (punkt 2.14)

Orgaanilised peroksiidid (punkt 2.15)

Tüüp B

Desensibiliseeritud lõhkeained (punkt 2.17)

1, 2, 3, 4

koodi P377 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P377

Lekkiva gaasi põlemise korral mitte kustutada, välja arvatud juhul, kui leket on võimalik ohutult peatada.

Tuleohtlikud gaasid (punkt 2.2)

1.A, 1.B, 2“

koodi P380 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P380	Ala evakueerida.	Lõhkeained (punkt 2.1)	Ebapüsivad lõhkeained ja alamklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5
		Isereageerivad ained ja segud (punkt 2.8)	Tüübid A, B
		Oksüdeerivad vedelikud (punkt 2.13)	1
		Oksüdeerivad tahked ained (punkt 2.14)	1
		Orgaanilised peroksiidid (punkt 2.15)	Tüübid A, B
		Desensibiliseeritud lõhkeained (punkt 2.17)	1, 2, 3, 4“

koodi P381 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P381

Lekke korral eemaldada kõik süüteallikad.

Tuleohtlikud gaasid (punkt 2.2)

1.A, 1.B, 2“

koodi P301 + 312 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P301 + P312

ALLANEELAMISE KORRAL: halva enesetunde korral võtta ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSEGA/arstiga/…/.

Suukaudne äge mürgisus (punkt 3.1)

Tootja/tarnija täpsustab kiire arstiabi saamiseks sobiva allika.“

koode P370 + P380 + P375 ja P371 + P380 + P375 käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:

„P370 + P380 + P375

Tulekahju korral: ala evakueerida. Plahvatusohu tõttu teha kustutustöid eemalt.

Lõhkeained (punkt 2.1)

Alamklass 1.4

—	alamklassi 1.4 (sobivusrühm S) lõhkeained veopakendis.“

Desensibiliseeritud lõhkeained (punkt 2.17)

1, 2, 3

P371 + P380 + P375

Suure tulekahju korral ning kui on tegemist suurte kogustega: ala evakueerida. Plahvatusohu tõttu teha kustutustöid eemalt.

Oksüdeerivad vedelikud (punkt 2.13)

Oksüdeerivad tahked ained (punkt 2.14)

Desensibiliseeritud lõhkeained (punkt 2.17)

Tabelit 6.4 muudetakse järgmiselt:

koodi P401 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P401	Hoida kooskõlas …	Lõhkeained (punkt 2.1)	Ebapüsivad lõhkeained ja alamklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5	… Tootja/tarnija täpsustab, milliseid kohalikke/piirkondlikke/riiklikke/rahvusvahelisi eeskirju kohaldatakse.“
		Desensibiliseeritud lõhkeained (punkt 2.17)	1, 2, 3, 4

koodi P403 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P403

Hoida hästi ventileeritavas kohas.

Tuleohtlikud gaasid (punkt 2.2)

1.A, 1.B, 2

Oksüdeerivad gaasid (punkt 2.4)

Rõhu all olevad gaasid (punkt 2.5)

Surugaas

Veeldatud gaas

Külmutatud veeldatud gaas

Lahustatud gaas

Tuleohtlikud vedelikud (punkt 2.6)

1, 2, 3

—	1. kategooria tuleohtlike vedelike ja muude tuleohtlike vedelike puhul, mis on lenduvad ja võivad tekitada plahvatusohtliku keskkonna.

Isereageerivad ained ja segud (punkt 2.8)

Tüübid A, B, C, D, E, F

—	välja arvatud kontrollitava temperatuuriga isereageerivad ained ja segud või orgaanilised peroksiidid, sest võib toimuda kondenseerumine ja seejärel külmumine.

Orgaanilised peroksiidid (punkt 2.15)

Äge mürgisus sissehingamisel (punkt 3.1)

1, 2, 3

—	kui aine või segu on lenduv ja võib luua ohtliku keskkonna.“

Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude; hingamisteede ärritus (punkt 3.8)

Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude; narkootiline toime (punkt 3.8)

Tabelit 6.5 muudetakse järgmiselt:

koodi P501 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„P501	Sisu/mahuti kõrvaldada …	Tuleohtlikud vedelikud (punkt 2.6)	1, 2, 3	… vastavalt kohalikele/piirkondlikele/riiklikele/rahvusvahelistele eeskirjadele (täpsustada). Tootja/tarnija täpsustab, kas kõrvaldamisnõudeid kohaldatakse sisu, mahuti või mõlema suhtes.“
		Isereageerivad ained ja segud (punkt 2.8)	Tüübid A, B, C, D, E, F
		Ained ja segud, millest kokkupuutel veega eraldub tuleohtlikke gaase (punkt 2.12)	1, 2, 3
		Oksüdeerivad vedelikud (punkt 2.13)	1, 2, 3
		Oksüdeerivad tahked ained (punkt 2.14)	1, 2, 3
		Orgaanilised peroksiidid (punkt 2.15)	Tüübid A, B, C, D, E, F
		Desensibiliseeritud lõhkeained (punkt 2.17)	1, 2, 3, 4
		Suukaudne äge mürgisus (punkt 3.1)	1, 2, 3, 4
		Nahakaudne äge mürgisus (punkt 3.1)	1, 2, 3, 4
		Äge mürgisus sissehingamisel (punkt 3.1)	1, 2, 3
		Nahasöövitus (punkt 3.2)	1, 1.A, 1.B, 1.C
		Hingamisteede sensibiliseerimine (punkt 3.4)	1, 1.A, 1.B
		Naha sensibiliseerimine (punkt 3.4)	1, 1.A, 1.B
		Mutageensus sugurakkudele (punkt 3.5)	1.A, 1.B, 2
		Kantserogeensus (punkt 3.6)	1.A, 1.B, 2
		Reproduktiivtoksilisus (punkt 3.7)	1.A, 1.B, 2
		Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude (punkt 3.8)	1, 2
		Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude; hingamisteede ärritus (punkt 3.8)	3
		Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude; narkootiline toime (punkt 3.8)	3
		Mürgisus sihtelundi suhtes – korduv kokkupuude (punkt 3.9)	1, 2
		Hingamiskahjustused (punkt 3.10)	1
		Ohtlik veekeskkonnale – veekeskkonda ohustav äge mürgisus (punkt 4.1)	1
		Ohtlik veekeskkonnale – veekeskkonda ohustav krooniline mürgisus (punkt 4.1)	1, 2, 3, 4

koodi P502 käsitleva kande järele lisatakse uus kanne:

„P503

Hankida valmistajalt/tarnijalt/… teave kemikaali kõrvaldamise, taaskasutamise või ringlussevõtu kohta.

Lõhkeained (punkt 2.1)

Ebapüsivad lõhkeained ja alamklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5

… Tootja/tarnija täpsustab vajadust mööda asjakohase teabeallika kooskõlas kohalike/piirkondlike/riiklike/rahvusvaheliste eeskirjadega.“

Tabelit 1.2 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine uus kanne:

„P212	Keel
	BG	Да се избягва нагряване в затворено пространство или понижаване на съдържанието на десенсибилизиращия агент.
	ES	Evitar el calentamiento en condiciones de aislamiento o la reducción del agente insensibilizante.
	CS	Zamezte zahřívání v uzavřeném obalu nebo snížení objemu znecitlivujícího prostředku.
	DA	Undgå opvarmning under indeslutning eller reduktion af det desensibiliserende middel.
	DE	Erhitzen unter Einschluss und Reduzierung des Desensibilisierungsmittels vermeiden.
	ET	Vältida suletuna kuumutamist ja desensibilisaatori vähenemist.
	EL	Να αποφεύγεται η θέρμανση σε περιορισμένο χώρο και η μείωση του παράγοντα απευαισθητοποίησης.
	EN	Avoid heating under confinement or reduction of the desensitising agent.
	FR	Éviter d'échauffer en milieu confiné ou en cas de diminution de la quantité d'agent désensibilisateur.
	GA	Seachain an téamh i limistéar iata nó i gcás laghdú ar an dí-íogróir.
	HR	Izbjegavati zagrijavanje u zatvorenom prostoru ili smanjenje udjela desenzitirajućeg agensa.
	IT	Evitare di riscaldare sotto confinamento o di ridurre l'agente desensibilizzante.
	LV	Nepieļaut karsēšanu slēgtā vidē vai desensibilizējošā aģenta daudzuma samazināšanos.
	LT	Vengti kaitimo uždaroje talpykloje arba desensibilizacijos veiksnio poveikio sumažėjimo.
	HU	Kerülje a hevítést zárt térben vagy a deszenzibilizáló szer mennyiségének csökkenése esetén.
	MT	Evita t-tisħin fil-magħluq jew it-tnaqqis tal-aġenti disensitizzanti.
	NL	Vermijd verwarming onder opsluiting of vermindering van de ongevoeligheidsagens.
	PL	Unikać ogrzewania pod zamknięciem lub w sytuacji zmniejszonej zawartości środka odczulającego.
	PT	Evitar o aquecimento em ambiente fechado ou a redução do agente dessensibilizado.“
	RO	A se evita încălzirea în mediu confinat sau în caz de scădere a agentului de desensibilizare
	SK	Zabráňte zahrievaniu v ohraničenom priestore alebo zníženiu obsahu desenzibilizačného činidla.
	SL	Izogibati se segrevanju v zaprtem prostoru ali zmanjšanju vsebnosti desenzibilizatorja.
	FI	Vältettävä kuumentamista suljetussa astiassa tai flegmatointiaineen vähentämistä.
	SV	Undvik uppvärmning i sluten behållare eller reducering av det okänsliggörande ämnet.“