(1)

13. augustil 2018 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Liidu Teatajas (3) teate dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit uurea ja ammooniumnitraadi segude impordi suhtes (edaspidi „algatamisteade“) pärast seda, kui Fertilizers Europe (edaspidi „kaebuse esitaja“) oli 29. juunil 2018 esitanud kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab enam kui 25 % kogu liidu uurea ja ammooniumnitraadi lahuste toodangust.

(2)

Registreerimisele kuuluv toode (edaspidi „asjaomane toode“) on uurea ja ammooniumnitraadi segud vesi- või ammoniaagilahuses („UAN“), mis praegu kuuluvad CN-koodi 3102 80 00 alla.

(3)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5a peab komisjon andma tolliasutustele korralduse võtta vajalikud meetmed impordi registreerimiseks artikli 19a kohase eelavalikustamise perioodil, et edaspidi saaks kõnealuse impordi suhtes registreerimise kuupäevast alates meetmeid kohaldada, välja arvatud juhul, kui komisjonil on piisavalt tõendeid selle kohta, et artikli 10 lõike 4 punkti c või artikli 10 lõike 4 punkti d kohased nõuded ei ole täidetud.

(4)

Komisjon kontrollis, kas importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingu kestusest ja väidetavast või kindlakstehtud kahjust. Samuti analüüsiti seda, kas import on veelgi märgatavalt suurenenud, mis selle ajastust, mahtu ja muid asjaolusid arvestades võib tõenäoliselt olulisel määral vähendada kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju.

(5)

Komisjon kontrollis seega tema käsutuses olevaid tõendeid vastavalt algmääruse artikli 10 lõikele 4. Selles analüüsis tugines komisjon enda käsutuses olevatele statistilistele andmetele CN-koodi 3102 80 00 alla kuuluva impordi kohta.

(6)

Komisjon kutsus 30. jaanuaril 2019 huvitatud isikuid esitama märkusi impordisuundumusi puudutavate pärast uurimise algatamist tehtud esialgsete järelduste kohta ja ka need märkused on analüüsis esitatud.

(7)

Komisjoni käsutuses on piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomast toodet imporditakse Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest dumpinguhinnaga.

(8)

Menetluse algatamise teates, mis avaldati 13. augustil 2018, rõhutati et arvutatud dumpingumarginaalid on kõikide riikide puhul märkimisväärsed. Võttes arvesse väidetavate dumpingumarginaalide suurust (vahemikus 43–83 %), kinnitavad kaebuses esitatud tõendid praeguses etapis piisavalt seda, et eksportivad tootjad kasutavad dumpingut.

(9)

Kaebuses esitati ka piisavalt tõendeid väidetava kahju kohta liidu tootmisharule, sealhulgas turuosa vähenemise ja liidu tootmisharu muude peamiste tulemusnäitajate negatiivse arengu kohta.

(10)

Algatamisteade on pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist avalik dokument, mis on kõigile importijatele kättesaadav. Lisaks on importijatel kui uurimises osalevatel huvitatud isikutel juurdepääs kaebuse mittekonfidentsiaalsele versioonile ja mittekonfidentsiaalsetele dokumentidele. Niisiis leidis komisjon sellest lähtudes, et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud väidetavast dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust.

(11)

Mitu eksportivat tootjat väitis, et artikli 10 lõike 4 punktis c sätestatud tingimused ei ole täidetud, kuna dumpingut ei esinenud pikema aja jooksul. Artikli 10 lõike 4 punkti c kohaselt peab dumping olema esinenud pikema aja jooksul või peab importija olema olnud teadlik dumpingu ulatusest ning väidetavast kahjust. Nagu on selgitatud põhjendustes (7) - (10), leidis komisjon algatamisteate ja kaebuses sisalduva teabe põhjal, et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud väidetavast dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust.

(12)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad tõendid selle kohta, et algmääruse artikli 10 lõike 4 punktis c sätestatud nõue ei ole täidetud.

(13)

Komisjon leidis allpool tabelis 1 kokkuvõtvalt esitatud statistiliste andmete põhjal, et asjaomastest riikidest pärit uurea ja ammooniumnitraadi segude impordi maht liitu kasvas 2018. aasta septembrist detsembrini, st pärast juhtumi algatamist, 23 % võrreldes ajavahemikuga 2017. aasta septembrist detsembrini, st eelnenud aasta sama perioodi ja osa uurimisperioodi (ajavahemik 1. juulist 2017 kuni 30. juunini 2018) jooksul. Lisaks oli neist riikidest liitu 2018. aasta septembrist detsembrini suunatud impordi maht 34 % suurem kui liitu saabunud impordi igakuine maht uurimisperioodil. Seega, võttes arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi märkimisväärset suurenemist, jõudis komisjon järeldusele, et puuduvad tõendid selle kohta, et kõnealune nõue ei ole täidetud.

Tabel 1

Impordi maht (tonni)

(14)

Nagu on järeldatud punktis 2.2, suurenes asjaomase toote import pärast käesoleva uurimise algatamist oluliselt. See maht kujutab endast igas kuus enam kui 48 000 täiendavat tonni võrreldes asjaomastest riikidest uurimisperioodil imporditud kogustega. See kasv üksi moodustab 10 % liidu tarbimisest 2017. aastal.

(15)

Vastavalt allpool tabelis 2 esitatud kokkuvõtvatele impordistatistika andmetele oli ajavahemikul 2018. aasta septembrist detsembrini asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi keskmine hind eurodes tonni kohta 19,5 % kõrgem kui uurimisperioodil kõnealustest riikidest liitu suunatud keskmine impordi hind. Kõigi uurimisega hõlmatud riikide impordi puhul võis täheldada impordihindade järsku tõusu.

Tabel 2

Impordihind (keskmine, eurodes tonni kohta)

(16)

Mitu eksportivat tootjat ja importijat väitsid, et asjaomastest riikidest pärit impordi oluline hinnatõus ei põhjustaks turul negatiivset hinnamõju. Eksportivad tootjad märkisid ka, et menetluse algatamisest alates ei ole toimunud laovarude kogumist. Seega väideti, et lõpliku dumpinguvastase tollimaksu – kui seda kohaldatakse – parandav mõju ei saaks tõsiselt kahjustada.

(17)

Kaebuse esitaja on siiski esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et hinnatõus oli kulude kasvuga võrreldes tagasihoidlik (eelkõige gaasikulud 2018. aasta suvel ja sügisel). Veel enam, isegi kui puuduvad vaieldamatud tõendid laovarude kogumise kohta alates menetluse algatamisest, on kaebuse esitaja toonud täiendavaid tõendeid selle kohta, et impordi mahu järsk suurenemine uurimise algatamisest alates on liidu tootjate kahju veelgi suurendanud (sh suurenenud kahjum pärast uurimisperioodi).

(18)

Selle põhjal järeldas komisjon, et toimikus olevate tõendite alusel võib järeldada, et see nõue on täidetud.

(19)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes leidis komisjon, et puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et asjaomase toote impordi registreerimine eelavalikustamise perioodi jooksul ei ole käesoleva juhtumi puhul õigustatud. Seega on asjaomase toote import pärast algatamisteate avaldamist, kui eksportivad tootjad olid või oleksid pidanud olema teadlikud väidetavast dumpingust ja selle tekitatud kahjust, suurenenud ka eelavalikustamise perioodi jooksul niivõrd, et see võib oluliselt kahjustada dumpinguvastaste tollimaksude parandavat mõju.

(20)

Ka komisjoni käsutuses olevate viimaste statistiliste andmete põhjal jäävad järeldused samaks.

(21)

Seega peab komisjon dumpinguvastase alusmääruse artikli 14 lõikele 5a kohaselt registreerima asjaomase toote impordi eelavalikustamise perioodil.

(22)

Vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 14 lõikele 5a tuleb asjaomase toote import registreerida algmääruse artikli 19a kohasel eelavalikustamise perioodil, välja arvatud juhul, kui on piisavalt tõendeid selle kohta, et artikli 10 lõike 4 punkti c ja punkti d nõuded ei ole täidetud.

(23)

Kõik edaspidised kohustused tulenevad dumpinguvastase uurimise lõplikest tulemustest.

(24)

Kaebuses, milles taotletakse dumpinguvastase uurimise algatamist, esitatud väidete põhjal on keskmine dumpingumarginaal asjaomase toote puhul 43–83 % ja keskmine kahju korvamise määr 13 %. Võimaliku tulevikus kehtestatava kohustuse hinnanguline suurus on arvestatud kaebuse põhjal, st proportsionaalselt 13–83 % asjaomase toote CIF-impordihinnast.

(25)

Registreerimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (4).