KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316,

21. veebruar 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1)

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu, (2)

olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav riigi poolt antav abi on riigiabi, millest tuleb aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt komisjoni teavitada. Aluslepingu artikli 109 kohaselt võib nõukogu siiski määrata abi liigid, mille puhul teavitamist ei nõuta. Vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 4 võib komisjon võtta vastu määrusi, mis on seotud kõnealuste riigiabi liikidega. Vastavalt määrusele (EL) 2015/1588 ja kooskõlas aluslepingu artikliga 109 otsustas nõukogu, et vähese tähtsusega abi võiks olla üks sellise abi liikidest. Seega ei käsitata vähese tähtsusega abi, mida antakse ühele ettevõtjale teataval ajavahemikul ja mis ei ületa teatavat kindlat summat, kõigile aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava abina ja sellise abi suhtes ei kohaldata seetõttu teavitamiskohustust. Liikmesriikidele tuleks siiski meelde tuletada, et isegi kui vähese tähtsusega abi ei käsitata riigiabina, ei tohiks sellise abi andmisega kaasneda ELi õiguse rikkumist.

(2)	Komisjon on vastu võtnud mitu määrust, millega kehtestatakse vähese tähtsusega abi andmise eeskirjad põllumajandussektoris, viimane neist oli komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013 (3).

(3)

Määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisel saadud kogemuste põhjal ja võttes arvesse vähese tähtsusega abi eri kasutusviise liikmesriikides, on asjakohane teatavaid kõnealuses määruses sätestatud tingimusi kohandada. Abi maksimaalset summat, mis ühele ettevõtjale iga kolme aasta kohta antakse, tuleks suurendada 20 000 euroni ja riiklikku ülempiiri 1,25 %ni aastasest toodangust.

(4)

Võttes arvesse kasvavat vajadust mõnes liikmesriigis vähese tähtsusega abi kasutada, on asjakohane võimaldada abi maksimumsummat ühe ettevõtja kohta suurendada veelgi kuni 25 000 euroni ja riiklikku ülempiiri 1,5 %ni aastasest toodangust, mille suhtes võib kehtestada täiendavaid tingimusi, mis on vajalikud siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks. Määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamise esimeste aastate jooksul saadud kogemused on näidanud, et vähese tähtsusega abi koondamine teatavasse tootesektorisse võib põhjustada konkurentsi moonutamist. Seetõttu peaks suurema individuaalse ülemmäära ja riikliku ülempiiri kasutamise eeltingimus olema sektori ülempiiri kohaldamine, mille tõttu liikmesriigid ei saaks kolme eelarveaasta jooksul anda vähese tähtsusega abi kumulatiivse kogusummana rohkem kui 50 % selliste meetmete jaoks, millest saab kasu vaid üks tootmisvaldkond. Sektori ülempiir peaks aitama tagada, et ühtki määruse (EL) nr 1408/2013 reguleerimisalasse kuuluvat meedet ei saa lugeda liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavaks ega konkurentsi moonutavaks või moonutada ähvardavaks.

(5)

Praegu on liikmesriikidel võimalus kasutada soovi korral riiklikku keskregistrit, et teha kindlaks, et vähese tähtsusega abi ülemmäära ega riiklikku ülempiiri ei ole ületatud. Samas muutuks keskregistri kasutamine vajalikuks nendes liikmesriikides, kes otsustavad kasutada kõrgemat individuaalset ülemmäära ja riiklikku ülempiiri, kuna sellise variandi eelduseks oleva sektorisisese ülempiiri puhul tuleb teha antud abi veelgi tõhusamat järelevalvet. Seetõttu peaks selliste liikmesriikide jaoks olema kohustuslik kasutada keskregistrit, et registreerida kõik antud vähese tähtsusega abid, et oleks võimalik kindlaks teha, et individuaalset ülemmäära ega riiklikku või sektori ülempiiri ei ületata.

(6)	Laenude ja tagatiste brutotoetusekvivalendi arvutamise kriteeriumeid tuleks kohandada vastavalt vähese tähtsusega abi suurendatud ülemmääradele.

(7)

Seoses suurenenud vajadusega kasutada vähese tähtsusega abi ning arvestades, et praegused ülemmäärad on põhjendamatult piiravad, on vaja muuta määrust (EL) nr 1408/2013 enne selle kehtivusaja lõppu, st enne 31. detsembrit 2020. Käesoleva määruse jõustumise ja määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisaja lõpu vahel on väga lühike ajavahemik. Menetlusökonoomia põhimõtte huvides ning järjepidevuse ja õiguskindluse tagamiseks tuleks määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisaega pikendada kuni 31. detsembrini 2027.

(8)	Määrust (EL) nr 1408/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1408/2013 muudetakse järgmiselt.

Artiklile 2 lisatakse lõiked 3 ja 4:

„3. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „tootesektor“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (*1) artikli 1 lõike 2 punktides a kuni w loetletud sektoreid.

4. Käesoleva määruse kohaldamisel on „sektori ülempiir“ abi suurim kumulatiivne summa abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele tootesektorile, mis vastab 50 %-le liikmesriigi kohta antava vähese tähtsusega abi maksimumsummale, mis on sätestatud II lisas.“

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671)."

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Vähese tähtsusega abi

„1. Kui abimeetmed vastavad käesoleva määruse tingimustele, ei loeta neid aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu vabastatakse nad aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.

2. Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 20 000 eurot.

3. Liikmesriigi poolt põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale ettevõtjatele kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne summa ei tohi ületada I lisas sätestatud riiklikku ülempiiri.

3a. Erandina lõigetest 2 ja 3 võib liikmesriik otsustada, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta jooksul ületada 25 000 eurot ning et kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne kogusumma ei tohi ületada II lisas sätestatud riiklikku ülempiiri järgmistel tingimustel:

a)	abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele tootesektorile, ei tohi kolme eelarveaasta jooksul antava abi kumulatiivne kogusumma ületada artikli 2 lõikes 4 kehtestatud sektorisisest ülempiiri;

b)	liikmesriik asutab riikliku keskregistri vastavalt artikli 6 lõikele 2.

4. Vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitatakse aega, mil ettevõtjale on antud kohaldatavate riigi õigusaktide alusel seaduslik õigus seda abi saada, sõltumata kuupäevast, mil vähese tähtsusega abi ettevõtjale välja makstakse.

5. Lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riiklikku ja sektori ülempiiri kohaldatakse sõltumata vähese tähtsusega abi vormist ja eesmärgist ning sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest. Kolme eelarveaasta pikkune ajavahemik määratakse kindlaks eelarveaastate järgi, mida ettevõtja asjaomases liikmesriigis kasutab.

6. Lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riikliku ja sektori ülempiiri kohaldamisel on abi andmise väljund rahaline toetus. Kõik kasutatud arvud väljendavad brutomäärasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid. Kui abi antakse muus vormis kui rahaline toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise hetke väärtuseni. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.

7. Kui lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riiklikku ja sektori ülempiiri uue vähese tähtsusega abi andmisel ületatakse, ei kohaldata selle uue abi ühegi osa suhtes käesolevast määrusest tulenevaid eeliseid.

8. Ühinemiste ja omandamiste korral võetakse arvesse kõigile ühinevatele ettevõtjatele varem antud vähese tähtsusega abi, et otsustada, kas uuele või ülevõtvale ettevõtjale antav mis tahes vähese tähtsusega abi ületab vastavaid vähese tähtsusega abi ülemmäärasid või riiklikku või sektori ülempiiri. Enne ühinemist või omandamist seaduslikult antud vähese tähtsusega abi on jätkuvalt seaduslik.

9. Kui üks ettevõtja jaguneb kaheks või enamaks eraldiseisvaks ettevõtjaks, omistatakse enne jagunemist määratud vähese tähtsusega abi sellest kasu saanud ettevõtjale, st põhimõtteliselt ettevõtjale, kes võtab üle tegevused, mille jaoks vähese tähtsusega abi kasutati. Kui selline omistamine ei ole võimalik, jagatakse vähese tähtsusega abi proportsionaalselt uute ettevõtjate omakapitali arvestusliku väärtuse alusel jagunemise tegelikul kuupäeval.“

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.

Lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

artikli 3 lõike 2 kohaste meetmete puhul on laen tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa on 100 000 eurot viieks aastaks või 50 000 eurot kümneks aastaks; või artikli 3 lõike 3a kohaste meetmete puhul on laenu summa 125 000 eurot viieks aastaks või 62 500 eurot kümneks aastaks; kui laen on nimetatud summast väiksem ja/või antakse seda vähem kui viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud laenu brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 või 3a kehtestatud ülemmääradest; või“.

b)	Lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem asjaomase vähese tähtsusega abi ülemmäärast.“

c)	Lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Abi, mida antakse riskifinantseerimismeetmetena omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringutena, peetakse läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui ühele ettevõtjale antav kapital ei ületa asjaomase vähese tähtsusega abi ülemmäära.“

Lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

artikli 3 lõike 2 kohaste meetmete puhul ei ületa tagatis 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa on kas 150 000 eurot ja tagatise kestus viis aastat, või tagatud summa on 75 000 eurot ja tagatise kestus kümme aastat; artikli 3 lõike 3a kohaste meetmete puhul ei ületa tagatis 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa on kas 187 500 eurot ja tagatise kestus viis aastat, või tagatud summa on 93 750 eurot ja tagatise kestus kümme aastat; kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem ja/või tagatis antakse lühemaks ajaks kui viie või kümne aasta pikkune ajavahemik, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 või 3a kehtestatud ülemmääradest; või“.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt.

Lõikele 2 lisatakse teine lõik:

„Kui liikmesriik annab abi vastavalt artikli 3 lõikele 3a, peab tal olema toimiv vähese tähtsusega abi keskregister, milles on täielik teave selle liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta. Lõiget 1 kohaldatakse kuni hetkeni, mil register hõlmab kolme eelarveaasta pikkust ajavahemikku.“

Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriik annab käesoleva määruse kohast uut vähese tähtsusega abi üksnes juhul, kui ta on veendunud, et see ei suurenda asjaomasele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kogusummat üle artikli 3 lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riikliku ja sektori ülempiiri ning et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.“

5)	Artikli 8 teine lõik asendatakse järgmisega: „Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2027.“

6)	Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. veebruar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 248, 24.9.2015, lk 1.

(2) ELT C 425, 26.11.2018, lk 2.

(3) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9).

LISA

„I LISA

Põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele liikmesriigiti antava vähese tähtsusega abi maksimaalsed kumulatiivsed summad, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3

(eurodes)
Liikmesriik	Vähese tähtsusega abi maksimaalsed summad (1)
Belgia	106 269 708
Bulgaaria	53 020 042
Tšehhi	61 865 750
Taani	141 464 625
Saksamaa	732 848 458
Eesti	11 375 375
Iirimaa	98 460 375
Kreeka	134 272 042
Hispaania	592 962 542
Prantsusmaa	932 709 458
Horvaatia	28 920 958
Itaalia	700 419 125
Küpros	8 934 792
Läti	16 853 708
Leedu	34 649 958
Luksemburg	5 474 083
Ungari	99 582 208
Malta	1 603 917
Madalmaad	352 512 625
Austria	89 745 208
Poola	295 932 125
Portugal	87 570 583
Rumeenia	215 447 583
Sloveenia	15 523 667
Slovakkia	29 947 167
Soome	55 693 958
Rootsi	79 184 750
Ühendkuningriik	394 587 292

II LISA

Põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele liikmesriigiti antava vähese tähtsusega abi maksimaalsed kumulatiivsed summad, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3a

(eurodes)
Liikmesriik	Vähese tähtsusega abi maksimaalsed summad (2)
Belgia	127 523 650
Bulgaaria	63 624 050
Tšehhi	74 238 900
Taani	169 757 550
Saksamaa	879 418 150
Eesti	13 650 450
Iirimaa	118 152 450
Kreeka	161 126 450
Hispaania	711 555 050
Prantsusmaa	1 119 251 350
Horvaatia	34 705 150
Itaalia	840 502 950
Küpros	10 721 750
Läti	20 224 450
Leedu	41 579 950
Luksemburg	6 568 900
Ungari	119 498 650
Malta	1 924 700
Madalmaad	423 015 150
Austria	107 694 250
Poola	355 118 550
Portugal	105 084 700
Rumeenia	258 537 100
Sloveenia	18 628 400
Slovakkia	35 936 600
Soome	66 832 750
Rootsi	95 021 700
Ühendkuningriik	473 504 750

“

(1) Maksimumsummade arvutamisel on võetud aluseks iga liikmesriigi iga-aastase põllumajandustoodangu kolme suurima väärtuse keskmine ajavahemikul 2012–2017. Sellise arvutusmeetodi puhul koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt ja ükski riiklik keskmine väärtus ei ole väiksem kui varem ajavahemikuks 2014–2020 kehtestatud maksimummäärad.

(2) Maksimumsummade arvutamisel on võetud aluseks iga liikmesriigi iga-aastase põllumajandustoodangu kolme suurima väärtuse keskmine ajavahemikul 2012–2017. Sellise arvutusmeetodi puhul koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt ja ükski riiklik keskmine väärtus ei ole väiksem kui varem ajavahemikuks 2014–2020 kehtestatud maksimummäärad.