24.7.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/6 |
KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2019/1258,
23. juuli 2019,
millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ lisa SI-süsteemi põhiühikute määratluste osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/34/EÜ (mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta), (1) eriti selle artiklit 16,
ning arvestades järgmist:
(1) |
nõukogu direktiivis 80/181/EMÜ (2) on määratletud liidus kasutatavad mõõtühikud, seega võimaldab see väljendada mõõtmistulemusi ja suurusnäitusid vastavalt rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI), on vastu võetud 20. mail 1875. aastal Pariisis allakirjutatud meetrikonventsiooni alusel kokku kutsutud kaalude ja mõõtude peakonverentsil (CGPM). |
(2) |
Direktiivis 2009/34/EÜ on sätestatud üksikdirektiivide, muu hulgas mõõtevahendeid ja nende tehnilisi nõudeid, mõõtühikuid ning mõõtemeetodite ja metroloogilise kontrolli meetodite ühtlustamist käsitlevate direktiivide vastuvõtmise üldine raamistik. Direktiivi artiklis 16 on sätestatud, et komisjon võib muuta tehnika arenguga kohandamise eesmärgil artiklis 1 osutatud üksikdirektiivide lisasid, sealhulgas direktiivi 80/181/EMÜ lisa I peatükki. |
(3) |
Kaalude ja mõõtude peakonverents tegi oma 24. koosolekul aastal 2011 otsuse SI-süsteemi ühikute uue määratlemise viisi kohta, mis põhineb seitsmel aluskonstandil, mis on valitud peamistest füüsika- ja muude loodusteaduste konstantide seast. See otsus kinnitati peakonverentsi 25. koosolekul aastal 2014. |
(4) |
Peakonverentsi 26. koosolekul aastal 2018 võeti SI-süsteemi põhiühikute uued määratlused vastu. Uued määratlused põhinevad uuel põhimõttel määrata kindlaks aluskonstantide kindlad arvväärtused ning need hakkavad kehtima alates 20. maist 2019. Uued määratlused peaksid parandama SI-süsteemi põhiühikute pikaajalist stabiilsust ja usaldusväärsust ning mõõtmise täpsust ja selgust. |
(5) |
Kaalude ja mõõtude peakonverentsil võetud uued määratlused kajastavad uusimaid suundumusi metroloogias ning standardites. Et kohandada direktiivis 80/181/EMÜ sätestatud SI-süsteemi põhiühikute määratlusi tehnika arenguga ja aidata seega kaasa SI-süsteemi ühetaolisele rakendamisele, on vaja need uute määratlustega vastavusse viia. |
(6) |
Seepärast tuleks direktiivi 80/181/EMÜ vastavalt muuta. |
(7) |
On vaja tagada, et uut õigusakti kohaldataks kõigis liikmesriikides alates samast kuupäevast, sõltumata ülevõtmise kuupäevast, et tagatud oleks direktiivi 80/181/EMÜ ühtne rakendamine. |
(8) |
Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/34/EÜ artiklis 16 osutatud direktiivide tehnika arenguga kohandamise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Muutmine
Direktiivi 80/181/EMÜ lisa on muudetud kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga.
Artikkel 2
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 13. maiks 2020. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.
Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 13. juunist 2020.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 23. juuli 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 106, 28.4.2009, lk 7.
(2) Nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40).
LISA
Lisa I peatüki punkt 1.1 asendatakse järgmisega:
„1.1. SI-süsteemi põhiühikud
Kogus |
Ühik |
|
Nimetus |
Tähis |
|
Aeg |
sekund |
s |
Pikkus |
meeter |
m |
Kaal |
kilogramm |
kg |
Elektrivoolu tugevus |
amper |
A |
Termodünaamiline temperatuur |
kelvin |
K |
Ainehulk |
mool |
mol |
Valgustugevus |
kandela |
cd |
SI põhiühikute määratlused:
|
Ajaühik Sekund (tähis s) on SI-süsteemi ajaühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud tseesiumi sageduse fikseeritud arvväärtus Δν Cs, mis vastab tseesium-133 aatomi häirimata põhioleku ülipeenstruktuuri kahe energiataseme vahelise ülemineku sagedusele 9 192 631 770 väljendatuna ühikus Hz, mis on s-1. |
|
Pikkusühik Meeter (tähis m) on SI-süsteemi pikkuseühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis c, mille fikseeritud arvväärtuseks on võetud 299 792 458 väljendatuna ühikutes m/s, kusjuures sekund on määratletud Δν Cs alusel. |
|
Massiühik Kilogramm (tähis kg) on SI-süsteemi massiühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud Plancki konstandi h fikseeritud arvväärtus 6,626 070 15 × 10–34 väljendatuna ühikutes J·s, mis on kg·m2·s-1, kus meeter ja sekund on määratletud c ja Δν Cs alusel. |
|
Elektrivoolu ühik Amper (tähis A) on SI-süsteemi elektrivoolu tugevuse ühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud elementaarlaengu e suuruse fikseeritud arvväärtus 1,602 176 634 × 10–19 väljendatuna ühikus C, mis on A·s, kus sekund on määratletud Δν Cs alusel. |
|
Termodünaamilise temperatuuri ühik Kelvin (tähis K) on SI-süsteemi termodünaamilise temperatuuri ühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud Boltzmanni konstandi k fikseeritud arvväärtus 1,380 649 × 10–23 väljendatuna ühikus J·K-1, mis on kg·m2·s-2·K-1, kus kilogramm, meeter ja sekund on määratletud h, c ja Δν Cs alusel. |
|
Ainehulga ühik Mool (tähis mol) on SI-süsteemi ainehulga ühik. Üks mool sisaldab täpselt 6,022 140 76 × 1023 aineosakest. See arv on Avogadro konstandi N A fikseeritud arvväärtus, mille ühik on mol-1 ja mida nimetatakse Agogadro arvuks. Süsteemi ainehulk (tähis n) on konkreetsete aineosakeste arvu mõõt süsteemis. Aineosake võib olla aatom, molekul, ioon, elektron või mis tahes muu osake või konkreetne osakeste rühm. |
|
Valgustugevuse ühik Kandela (tähis cd) on SI-süsteemi valgustugevuse ühik teatavas kindlas suunas. Selle määratlemisel on aluseks võetud 540 × 1012 hertsise sagedusega monokromaatilise kiirguse valgusviljakuse fikseeritud arvväärtus K cd, milleks on 683 väljendatuna ühikutes lm W-1, mis on cd sr W-1 või cd sr kg-1 m-2 s3, kus kilogramm, meeter ja sekund on määratletud h, c ja Δν Cs alusel. |
1.1.1. SI-süsteemi tuletatud temperatuuriühiku erinimetus ja -tähis Celsiuse temperatuuri väljendamiseks
Kogus |
Ühik |
|
Nimetus |
Tähis |
|
Temperatuur Celsiuse skaalas |
kraadi Celsiust |
°C |
Temperatuuri Celsiuse skaalas t määratletakse kui vahet t = T – T0 kahe termodünaamilise temperatuuri T ja T 0 vahel, kus T 0 = 273,15 K. Temperatuuride vahet või erinevust võib väljendada kas kelvinites või Celsiuse kraadides. Ühikud „Celsiuse kraad“ ja „kelvin“ on ühesuurused.“