EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/1159,

20. juuni 2019,

millega muudetakse direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/45/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikust tunnustamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et säilitada ja püüda edendada meresõiduohutuse kõrget taset ja merereostuse vältimist, on vaja säilitada ja võimaluse korral parandada liidu meremeeste teadmisi ja oskusi, arendades mereharidust ja diplomeerimist vastavalt rahvusvahelistele eeskirjadele ja tehnoloogia arengule, ning võtta täiendavaid meetmeid Euroopa merendusalaste oskuste baasi täiendamiseks.

(2)

Meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist reguleeritakse rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga selle muudetud kujul (edaspidi „STCW konventsioon“), mis vaadati viimati ulatuslikult läbi 2010. aastal. 2015. aastal võeti vastu STCW konventsiooni muudatused, milles käsitleti nende meremeeste väljaõppe ja ettevalmistuse nõudeid, kes töötavad laevadel, mille suhtes kohaldatakse gaaskütusel ja muudel madala leekpunktiga kütustel töötavate laevade rahvusvahelist ohutuskoodeksit (edaspidi „IGF koodeks“). 2016. aastal võeti vastu STCW konventsiooni muudatused seoses nende meremeeste väljaõppe ja ettevalmistusega, kes töötavad reisilaevadel ja polaarvetes sõitvatel laevadel.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/106/EÜ (3) lisatakse STCW konventsioon liidu õigusesse. Kõik liikmesriigid on allkirjastanud STCW konventsiooni ning seega tuleks nende rahvusvaheliste kohustuste ühtlustatud rakendamiseks viia meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist käsitlevad liidu normid kooskõlla STCW konventsiooniga. Seepärast tuleks mitmeid direktiivi 2008/106/EÜ sätteid muuta, et kajastada STCW konventsiooni viimaseid muudatusi, mis on seotud nende meremeeste väljaõppe ja ettevalmistusega, kes töötavad IGF koodeksi alla kuuluvatel laevadel, reisilaevadel ja polaarvetes sõitvatel laevadel.

(4)

Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeks, mis on vastu võetud 1995. aasta STCW osaliste konverentsi 2. resolutsiooniga, selle ajakohastatud kujul (edaspidi „STCW koodeks“) sisaldab juba suuniseid üleväsimuse ennetamise (jaotis B-VIII/1) ja töökõlblikkuse (jaotis A-VIII/1) kohta. Ohutuse huvides on tähtis direktiivi 2008/106/EÜ artikli 15 nõuete eranditeta täitmise tagamine ja järgimine ning kõnealuste suuniste nõuetekohane arvessevõtmine.

(5)

Ühise transpordipoliitika üks eesmärk meretranspordi valdkonnas on hõlbustada meremeeste liikumist liidu piires. Selline liikumine aitab muu hulgas muuta liidu meretranspordi sektori tulevastele põlvkondadele atraktiivseks, vältides olukorda, kus Euroopa merendusklastris tekib puudus pädevatest töötajatest, kellel on vajalikud oskused ja pädevused. Liikmesriikide välja antud meremeeste tunnistuste vastastikune tunnustamine on väga oluline meremeeste vaba liikumise hõlbustamiseks. Pidades silmas õigust heale haldusele, peaks teiste liikmesriikide poolt meremeestele välja antud kutsetunnistuste aktsepteerimise kohta tehtud liikmesriikide otsused, mille eesmärk on riiklike meresõidudiplomite väljaandmine, põhinema põhjendustel, mida asjaomasel meremehel on võimalik kontrollida.

(6)

Direktiiv 2008/106/EÜ sisaldab ka kolmandate riikide välja antud meremeeste tunnistuste tunnustamise kesksüsteemi. Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames tehtud hindamise kohaselt on liikmesriigid saavutanud pärast kesksüsteemi kehtestamist märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Hindamine näitas aga ka seda, et mõne tunnustatud kolmanda riigi puhul on liikmesriigid välja andnud üksnes piiratud arvu kinnituslehti, millega tõendatakse nende kolmandate riikide välja antud meresõidudiplomite või kutsetunnistuste tunnustamist. Olemasolevate inim- ja finantsressursside tõhusamaks kasutamiseks peaks kolmandate riikide tunnustamise kord põhinema analüüsil sellise tunnustamise vajaduse kohta, mis käsitleb muu hulgas asjaomasest riigist pärit ja tõenäoliselt liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel teenivate kaptenite, ohvitseride ja raadiooperaatorite hinnangulist arvu. Kõnealune hinnang tuleks esitada läbivaatamiseks laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komiteele (COSS).

(7)

Võttes arvesse kogemusi, mis on saadud kolmandate riikide tunnustamise korra kohaldamisel, näitas REFITi raames tehtud hindamine, et kehtiva 18-kuulise tähtaja puhul ei arvestata protsessi keerukust, mis hõlmab Euroopa Meresõiduohutuse Ameti korraldatud kohapealset kontrolli. Sellise kontrolli kavandamiseks ja teostamiseks vajalike diplomaatiliste kokkulepete jaoks on vaja rohkem aega. Lisaks ei ole 18-kuuline tähtaeg piisav, kui kolmas riik peab võtma parandusmeetmeid ja tegema oma süsteemi õiguslikke muudatusi, et täita STCW konventsiooni nõudeid. Nendel põhjustel tuleks komisjoni otsuse vastuvõtmise tähtaega pikendada 18 kuult 24 kuule, ja kui kolmas riik peab võtma põhjalikke parandusmeetmeid, sealhulgas muutma õigusnorme, siis tuleks seda tähtaega pikendada 36 kuule. Lisaks tuleks tunnustamiskorra paindlikkuse säilitamiseks jätta alles võimalus, et taotlev liikmesriik saaks ajutiselt tunnustada kolmanda riigi süsteemi, mis on seotud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse alustega.

(8)	Selleks et tagada kõigi meremeeste õigus inimväärsele tööle ja piirata konkurentsimoonutusi siseturul, tuleks kolmandate riikide tulevase tunnustamise puhul arvestada seda, kas nimetatud kolmandad riigid on ratifitseerinud 2006. aasta meretöönormide konventsiooni.

(9)

Selleks et veelgi tõhustada kolmandate riikide tunnustamise kesksüsteemi, tuleks kolmandaid riike, kust tuleb liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele vähe meremehi, uuesti hinnata pikemate ajavahemike järel, mida tuleks pikendada kümne aastani. Selliste kolmandate riikide süsteemi uuesti hindamise jaoks ettenähtud pikemat ajavahemikku tuleks siiski kombineerida esmatähtsate kriteeriumidega, milles võetakse arvesse ohutusprobleeme, tasakaalustades seeläbi tõhustamise vajadust tulemusliku kaitsemehhanismiga juhul, kui asjaomastes kolmandates riikides pakutav meremeeste väljaõppe kvaliteet halveneb.

(10)

Kolmandatest riikidest tööle võetud meremehi käsitlev teave on liidu tasandil muutunud kättesaadavaks tänu liikmesriikide edastatud asjakohasele teabele, mida hoitakse nende registrites välja antud tunnistuste ja kinnituslehtede kohta. Seda teavet tuleks kasutada statistilistel ja poliitika kujundamise eesmärkidel, eelkõige selleks, et parandada kolmandate riikide tunnustamise kesksüsteemi tõhusust. Liikmesriikide edastatud teabe põhjal tuleks uuesti läbi vaadata nende kolmandate riikide tunnustamine, millest ei ole liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele tulnud meremehi vähemalt kaheksa aasta jooksul. Uuesti läbivaatamise protsess peaks hõlmama võimalust asjaomase kolmanda riigi tunnustamine kas kehtima jätta või kehtetuks tunnistada. Lisaks tuleks liikmesriikide edastatud teavet kasutada ka tunnustatud kolmandate riikide uuesti hindamise tähtsusjärjestamiseks.

(11)

Selleks et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud arengut ja tagada liidu normide õigeaegne kohandamine sellisele arengule, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses STCW konventsiooni ja STCW koodeksi A osa muudatuste ülevõtmisega, ajakohastades meremeeste väljaõppe ja diplomeerimise tehnilisi nõudeid ning ühtlustades kõik direktiivi 2008/106/EÜ vastavad sätted, mis käsitlevad meremeeste digitaalseid tunnistusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (4) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(12)	Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused seoses kolmandate riikide tunnustamist käsitlevate sätetega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5).

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (6) kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevaid sätteid ei kohaldata direktiivi 2008/106/EÜ kohase meremeeste tunnistuste vastastikuse tunnustamise suhtes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/45/EÜ (7) reguleeriti liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikust tunnustamist. Direktiivis 2005/45/EÜ osutatud meremeeste tunnistuste määratlused on siiski pärast STCW konventsiooni 2010. aasta muudatusi iganenud. Seepärast tuleks liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikuse tunnustamise süsteemi muuta, et võtta arvesse rahvusvahelisi muudatusi ja direktiivis 2008/106/EÜ esitatud meremeeste tunnistuste määratlusi. Lisaks tuleks vastastikuse tunnustamise süsteemi lisada ka liikmesriikide volitusel välja antud meremeeste tervisetõendid. Selleks et vältida ebamäärasust ning direktiivide 2005/45/EÜ ja 2008/106/EÜ vahelisi ebakõlasid, tuleks meremeeste tunnistuste vastastikust tunnustamist reguleerida üksnes direktiiviga 2008/106/EÜ. Lisaks, selleks et vähendada liikmesriikide halduskoormust, tuleks pärast STCW konventsiooni asjakohaste muudatuste vastuvõtmist kasutusele võtta meremeeste kvalifikatsiooni tõendamise elektrooniline süsteem.

(14)

Andmete digitaliseerimine on osa andmete kogumise ja edastamise tehnoloogia arengust ning selle eesmärk on aidata vähendada kulusid ja kasutada inimressursse efektiivselt. Komisjon peaks kaaluma meetmeid sadamariigi kontrolli tõhustamise parandamiseks, muu hulgas hinnates meremeeste tunnistuste keskse andmebaasi loomise ja haldamise teostatavust ja lisaväärtust. See andmebaas oleks ühendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ (8) artiklis 24 osutatud kontrolliandmebaasiga ning sellega oleksid ühendatud kõik liikmesriigid. See keskne andmebaas sisaldaks direktiivi 2008/106/EÜ V lisas esitatud kogu teavet STCW konventsiooni reeglite V/1-1 ja V/1-2 kohaselt välja antud meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste tunnustamist tõendavate kinnituslehtede kohta.

(15)

Euroopa meremeeste kapteni- ja ohvitseriharidust ja -väljaõpet tuleks toetada üliõpilasvahetustega mereharidus- ja koolitusasutuste vahel üle kogu liidu. Euroopa lipu all merd sõitvate meremeeste teadmiste ja oskuste täiendamiseks ning arendamiseks on vajalik heade tavade vahetamine liikmesriikide vahel. Meremeeste hariduses ja väljaõppes tuleks täielikult ära kasutada programmi „Erasmus+“ pakutavaid võimalusi.

(16)

Komisjon peaks looma sotsiaalpartnerite ja liikmesriikidega dialoogi, et töötada lisaks rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud meremeeste väljaõppe miinimumtasemele välja merehariduse algatused, mida liikmesriigid võivad Euroopa merendusdiplomina vastastikku tunnustada. Nimetatud algatused peaksid tuginema ja olema välja töötatud kooskõlas käimasolevate katseprojektide soovituste ja oskustealase valdkondliku koostöö kavas kehtestatud strateegiatega.

(17)	Õigusselguse ja järjepidevuse suurendamiseks tuleks direktiiv 2005/45/EÜ kehtetuks tunnistada.

(18)	Direktiivi 2008/106/EÜ tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2008/106/EÜ muudatused

Direktiivi 2008/106/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 1 lisatakse järgmised punktid:

„43. „vastuvõttev liikmesriik“– liikmesriik, kus meremehed taotlevad oma meresõidudiplomite, kutsetunnistuste või dokumentaalsete tõendite aktsepteerimist või tunnustamist;

44. „IGF koodeks“– gaaskütusel ja muudel madala leekpunktiga kütustel töötavate laevade rahvusvaheline ohutuskoodeks, nagu on määratletud SOLAS 74 reeglis II-1/2.29;

45. „polaarkoodeks“– polaarvetes sõitvate laevade rahvusvaheline koodeks, nagu on määratletud SOLAS 74 reeglis XIV/1.1;

46. „polaarveed“– Arktika veed ja/või Antarktika piirkond, nagu on määratletud SOLAS 74 reeglites XIV/1.2 kuni XIV/1.4.“

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	ainsa lõike sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse käesolevas direktiivis nimetatud meremeeste suhtes, kes teenivad liikmesriigi lipu all sõitvate merelaevade pardal, välja arvatud järgmised laevad:“;

b)	lisatakse järgmine lõige: „2. Artiklit 5b kohaldatakse meremeeste suhtes, kellel on liikmesriigi välja antud diplom või tunnistus, olenemata nende kodakondsusest.“

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10. Kui artikli 19 lõikest 7 ei tulene teisiti, on käesoleva direktiiviga nõutava tunnistuse originaal kättesaadav selle laeva pardal, kus tunnistuse omanik töötab, kas paberkandjal või digitaalsel kujul, mille autentsust ja kehtivust on võimalik kontrollida käesoleva artikli 12 punktis b kehtestatud korras.“;

lõige 13 asendatakse järgmisega:

„13. Pärast seda kui STCW konventsiooni ja STCW koodeksi A osa asjakohased muudatused seoses meremeeste digitaalsete tunnistustega jõustuvad, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 27a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat direktiivi, viies kõik käesoleva direktiivi asjakohased sätted nende STCW konventsiooni ja STCW koodeksi A osa muudatustega kooskõlla, eesmärgiga digitaliseerida meremeeste tunnistused ja kinnituslehed.“

Artikkel 5a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5a

Komisjoni teavitamine

„Artikli 20 lõike 8 ja artikli 21 lõike 2 kohaldamiseks ning liikmesriikidele ja komisjonile üksnes poliitikakujundamise eesmärgil ja statistilistel eesmärkidel kasutamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal käesoleva direktiivi V lisas loetletud teabe meresõidudiplomite ja meresõidudiplomite tunnustamist tõendavate kinnituslehtede kohta. Samuti võivad nad vabatahtlikkuse alusel anda teavet STCW konventsiooni lisa II, III ja VII peatüki kohaselt reakoosseisu liikmetele välja antud kutsetunnistuste kohta, nagu näiteks käesoleva direktiivi V lisas osutatud teave.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5b

Liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikune tunnustamine

1. Liikmesriik aktsepteerib teise liikmesriigi poolt või tema volitusel välja antud kas paberkandjal või digitaalsel kujul kutsetunnistust ja dokumentaalset tõendit, et lubada meremeestel teenida tema lipu all sõitval laeval.

2. Liikmesriik tunnustab meresõidudiplomeid või kutsetunnistusi, mille teine liikmesriik on käesoleva direktiivi I lisa reeglite V/1-1 ja V/1-2 kohaselt kaptenitele ja ohvitseridele välja andnud, andes nende kohta välja tunnustamist tõendava kinnituslehe. Tunnustamist tõendava kinnituslehe puhul piirdutakse selles kindlaks määratud ametikohtade, teenistusülesannete ja väljaõppe tasemetega. Kinnitusleht antakse välja üksnes juhul, kui on täidetud kõik STCW konventsiooni nõuded, vastavalt STCW konventsiooni reegli I/2 punktile 7. Kinnituslehe koostamisel kasutatakse STCW koodeksi jaotise A-I/2 punktis 3 esitatud vormi.

3. Liikmesriik aktsepteerib teise liikmesriigi volitusel artikli 11 kohaselt välja antud tervisetõendeid, et lubada meremeestel teenida tema lipu all sõitval laeval.

4. Vastuvõttev liikmesriik tagab, et lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud otsused tehakse mõistliku aja jooksul. Vastuvõttev liikmesriik tagab ka, et meremeestel on õigus esitada kaebus kehtiva tunnistuse kinnitamisest või aktsepteerimisest keeldumise või taotlusele vastamata jätmise peale vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja menetlustele ning et meremeestele pakutakse vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele ja menetlustele selliste kaebustega seoses asjakohast nõu ja abi.

5. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kehtestada täiendavaid piiranguid ametikohtade, teenistusülesannete ja väljaõppe tasemete osas seoses artiklis 7 osutatud kohalike rannasõitudega või I lisa reegli VII/1 kohaselt välja antud alternatiivtunnistuste osas.

6. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib vastuvõttev liikmesriik vajaduse korral lubada meremehel teenida oma lipu all sõitval laeval kuni kolm kuud, kui tal on teises liikmesriigis välja antud ja nõuetekohaselt kinnitatud asjakohane kehtiv tunnistus, ent mille tunnustamist ei ole asjaomane vastuvõttev liikmesriik veel kinnitanud.

Dokumendid, mis tõendavad, et pädevatele asutustele on esitatud kinnituslehe taotlus, peavad olema kergesti kättesaadavad.

7. Vastuvõttev liikmesriik tagab, et meremehed, kes esitavad tunnustuse saamiseks juhtimistasandi teenistusülesandeid täita lubavad tunnistused, tunneksid piisavalt kõnealuse liikmesriigi merendusalaseid õigusakte, mis on seotud teenistusülesannetega, mida neil on lubatud täita.“

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kõik kaptenid, ohvitserid ja raadiooperaatorid, kellel on I lisa mis tahes peatüki (v.a V peatüki reegel V/3 või VI peatükk) alusel välja antud või tunnustatud tunnistus ja kes teenivad merel või kavatsevad merele minna pärast kaldalolekut, peavad meresõidupraktika jätkamiseks vähemalt iga viie aasta järel

a)	täitma artiklis 11 sätestatud tervisenõuded ning

b)	tõendama jätkuvat ametialast pädevust vastavalt STCW koodeksi jaotisele A-I/11.“;

lisatakse järgmine lõige:

„2b. Meresõidupraktika jätkamiseks polaarvetes sõitvatel laevadel täidab kapten või ohvitser käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõudeid ning peab vähemalt iga viie aasta järel tõendama jätkuvat ametialast pädevust tööks polaarvetes sõitvatel laevadel vastavalt STCW koodeksi jaotise A-I/11 punktile 4.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriik võrdleb enne 1. jaanuari 2017 välja antud meresõidudiplomite ja/või kutsetunnistuste taotlejatele seatud pädevusnõudeid asjakohase meresõidudiplomi ja/või kutsetunnistuse jaoks STCW koodeksi A osas sätestatud nõuetega ning teeb kindlaks selliste meresõidudiplomite ja/või kutsetunnistuste omanike täiendusõppe või atesteerimise vajaduse.“;

d)	lisatakse järgmine lõige: „3a. Liikmesriik võrdleb enne 1. jaanuari 2017 gaaskütusel töötavatel laevadel teenivatele isikutele seatud pädevusnõudeid STCW koodeksi jaotises A-V/3 sätestatud pädevusnõuetega ning teeb kindlaks nende isikute täiendusõppe vajaduse.“

Artikli 19 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriik, kes kavatseb tunnustada kinnituslehega tema lipu all sõitvatel laevadel teenimiseks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meresõidudiplomit või kutsetunnistust, mille kolmas riik on välja andnud kaptenile, ohvitserile või raadiooperaatorile, esitab komisjonile põhjendatud taotluse kõnealuse kolmanda riigi tunnustamiseks koos esialgse analüüsiga selle kohta, kas kolmas riik vastab STCW konventsiooni nõuetele, kogudes käesoleva direktiivi II lisas osutatud teavet. Esialgses analüüsis esitab liikmesriik oma taotluse toetuseks täiendava teabe kolmanda riigi tunnustamise põhjuste kohta.

Pärast seda, kui liikmesriik on taotluse esitanud, käsitleb komisjon viivitamata kõnealust taotlust ja teeb kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega otsuse kolmanda riigi väljaõppe ja tunnistuste andmise süsteemi hindamise algatamise kohta mõistliku aja jooksul, võttes nõuetekohaselt arvesse käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud ajapiirangut.

Kui hindamise algatamise kohta tehakse positiivne otsus, kogub komisjon Euroopa Meresõiduohutuse Ameti abil ja vajaduse korral koostöös taotluse esitanud liikmesriigiga ja mis tahes muu huvitatud liikmesriigiga käesoleva direktiivi II lisas osutatud teavet ning hindab selle kolmanda riigi väljaõppe ja tunnistuste andmise süsteemi, kelle kohta tunnustamistaotlus esitati, et kontrollida, kas asjaomane riik vastab kõigile STCW konventsiooni nõuetele ja kas võltstunnistuste väljaandmise vältimiseks on võetud asjakohaseid meetmeid ning et võtta arvesse, kas asjaomane riik on ratifitseerinud 2006. aasta meretöönormide konventsiooni.

3. Kui komisjon otsustab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamise tulemusena, et kõik nõuded on täidetud, võtab ta vastu kolmanda riigi tunnustamise otsust sisaldava rakendusakti. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega 24 kuu jooksul alates liikmesriigi poolt käesoleva artikli lõike 2 kohase taotluse esitamisest.

Kui asjaomane kolmas riik peab rakendama olulisi parandusmeetmeid, sealhulgas muutma oma õigusakte ning haridus-, väljaõppe ja tunnistuste andmise süsteemi, et täita STCW konventsiooni nõudeid, võetakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusakt vastu 36 kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitamist liikmesriigi poolt.

Taotluse esitanud liikmesriik võib otsustada kolmanda riigi tunnistusi ühepoolselt tunnustada kuni rakendusakti vastuvõtmiseni käesoleva lõike kohaselt. Sellise ühepoolse tunnustamise puhul teatab liikmesriik komisjonile selliste tunnustamist tõendavate kinnituslehtede arvu, mille ta on välja andnud seoses lõikes 1 osutatud meresõidudiplomite ja kutsetunnistustega, mille on välja andnud kolmas riik, kuni on vastu võetud rakendusakt selle kolmanda riigi tunnustamise kohta.“

Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

„8. Kui liikmesriik ei ole rohkem kui kaheksa aasta jooksul välja andnud tunnustamist tõendavaid kinnituslehti seoses artikli 19 lõikes 1 osutatud meresõidudiplomite ja kutsetunnistustega, mille kolmas riik on välja andnud, vaadatakse kõnealuse kolmanda riigi tunnistuste tunnustamine uuesti läbi. Komisjon võtab vastu rakendusakti, mis sisaldab otsust uuesti läbivaatamise tulemuste kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega, olles teatanud liikmesriikidele ja asjaomasele kolmandale riigile sellest vähemalt kuus kuud ette.“

Artikli 21 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon, keda abistab Euroopa Meresõiduohutuse Amet, hindab artikli 19 lõike 3 esimeses lõigus osutatud menetluse kohaselt tunnustatud kolmandaid riike, sealhulgas artikli 19 lõikes 6 osutatud kolmandaid riike, korrapäraselt ja vähemalt kümne aasta jooksul pärast viimast hindamist uuesti, et kontrollida nende vastavust II lisas esitatud asjaomastele kriteeriumidele ja seda, kas võltstunnistuste väljaandmise vältimiseks on võetud asjakohaseid meetmeid.

2. Komisjon, keda abistab Euroopa Meresõiduohutuse Amet, korraldab kolmandate riikide uuesti hindamise esmatähtsate kriteeriumide alusel. Nende esmatähtsate kriteeriumide hulka kuuluvad järgmised:

a)	tulemuslikkust käsitlevad andmed, mille annab sadamariigi kontroll vastavalt artiklile 23;

b)	selliste tunnustamist tõendavate kinnituslehtede arv, mis on koostatud seoses meresõidudiplomite ja STCW konventsiooni reeglite V/1-1 ja V/1-2 kohaste kutsetunnistustega, mille on välja andnud kolmas riik;

c)	kolmanda riigi akrediteeritud mereharidus- ja õppeasutuste arv;

d)	kolmanda riigi poolt heaks kiidetud meremeeste koolitus- ja täienduskoolituse programmide arv;

e)	komisjoni poolt kolmanda riigi viimase hindamise kuupäev ja nimetatud hindamise käigus kriitilise tähtsusega protsessides kindlaks tehtud puuduste arv;

f)	kõik olulised muudatused kolmanda riigi merendusalase väljaõppe ja tunnistuste andmise süsteemis;

g)	kolmanda riigi tunnistuse saanud meremeeste üldarv, kes teenivad liikmesriikide lippude all sõitvatel laevadel, ning nende meremeeste väljaõppe ja kvalifikatsiooni tase;

h)	asjaomaste asutuste või muude sidusrühmade pakutav teave kolmanda riigi haridus- ja koolitusstandardite kohta, kui see on kättesaadav.

Kui kolmas riik ei täida vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 20 STCW konventsiooni nõudeid, siis hinnatakse kõnealust kolmandat riiki uuesti enne teisi kolmandaid riike.“

10)	Artikli 25a lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Artikli 20 lõike 8 ja artikli 21 lõike 2 kohaldamiseks ning liikmesriikidele ja komisjonile poliitikakujundamise eesmärgil kasutamiseks edastavad liikmesriigid komisjonile V lisas osutatud teabe.“

11)

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Hindamisaruanne

Komisjon esitab hiljemalt 2. augustil 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, sealhulgas soovitused hindamise tulemusel võetavateks järelmeetmeteks. Komisjon analüüsib kõnealuses hindamisaruandes liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikuse tunnustamise süsteemi rakendamist ja arengut seoses meremeeste digitaalsete tunnistustega rahvusvahelisel tasandil. Komisjon hindab ka arengut seoses Euroopa merendusdiplomi tulevase kaalumisega, nagu on rõhutatud sotsiaalpartnerite soovitustes.“

12)

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Muutmine

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 27a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva direktiivi I lisa ja sellega seotud sätteid, et viia kõnealune lisa ja kõnealused sätted kooskõlla STCW konventsiooni ja STCW koodeksi A osa muudatustega.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 27a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva direktiivi V lisa liikmesriikide poolt kohustuslikult edastatava teabe konkreetse ja asjaomase sisu ning üksikasjade osas tingimusel, et need õigusaktid piirduvad STCW konventsiooni ja STCW koodeksi A osa muudatuste arvesse võtmisega ning järgivad andmekaitset käsitlevaid kaitsemeetmeid. Selliste delegeeritud õigusaktidega ei tohi muuta sätteid andmete anonüümseks muutmise kohta, mis on sätestatud artikli 25a lõikes 3.“

13)

Artikkel 27a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 13 ja artiklis 27 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. augustist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 13 ja artiklis 27 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 13 ja artikli 27 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

14)	Direktiivi 2008/106/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2005/45/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 2. augustiks 2021. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. juuni 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 125.

(2) Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 6. juuni 2019. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 323, 3.12.2008, lk 33).

(4) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/45/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikust tunnustamist ja millega muudetakse direktiivi 2001/25/EÜ (ELT L 255, 30.9.2005, lk 160).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

LISA

Direktiivi 2008/106/EÜ I lisa V peatükki muudetakse järgmiselt.

Reegel V/2 asendatakse järgmisega:

„Reegel V/2

Reisilaevade kaptenite, laevaohvitseride, reakoosseisu liikmete ja muu personali väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded

Käesolevat reeglit kohaldatakse rahvusvaheliste reisidega seotud reisilaeva pardal teenivate kaptenite, laevaohvitseride, reakoosseisu liikmete ja muu personali suhtes. Liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuste nõuete kohaldatavuse kohalikeks reisideks kasutatavatel reisilaevadel teeniva personali suhtes.

Enne kui reisilaeval teenivad isikud hakkavad täitma oma kohustusi, peavad nad täitma STCW koodeksi jaotise A-VI/1 punkti 1 nõuded.

Reisilaeva pardal teenivad kaptenid, laevaohvitserid, reakoosseisu liikmed ja muu personal peavad olema läbinud punktides 5–9 ette nähtud väljaõppe ja tutvustava koolituse vastavalt oma ametikohale, kohustustele ja vastutusele.

Kaptenid, laevaohvitserid, reakoosseisu liikmed ja muu personal, kes peavad olema läbinud punktides 7–9 ettenähtud väljaõppe, on kohustatud läbima vähemalt iga viie aasta järel asjakohase täiendusõppe või peavad tõendama, et on viimase viie aasta jooksul saavutanud nõutud pädevustaseme.

Reisilaeva pardal teeniv personal peab olema läbinud ametikohale, kohustustele ja vastutusele vastava tutvustava koolituse reisilaeva hädaolukorras tegutsemiseks, nagu on ette nähtud STCW koodeksi jaotise A-V/2 punktis 1.

Personal, kes on otseselt seotud reisilaeva reisijate teenindamisega reisijate ruumides, peab olema läbinud STCW koodeksi jaotise A-V/2 punktis 2 ette nähtud ohutusalase väljaõppe.

Kaptenid, laevaohvitserid, käesoleva lisa II, III ja VII peatükile vastavad reakoosseisu liikmed ning muu personal, kes häireplaani kohaselt on määratud aitama reisijaid reisilaeval hädaolukordades, peavad olema läbinud STCW koodeksi jaotise A-V/2 punktis 3 ette nähtud väljaõppe, mis käsitleb rahvahulga ohjamist.

Kapten, vanemmehaanik, vanemtüürimees, teine laevamehaanik ja kõik isikud, kes häireplaani kohaselt vastutavad reisijate ohutuse eest reisilaeval hädaolukordades, peavad olema läbinud STCW koodeksi jaotise A-V/2 punktis 4 ette nähtud heakskiidetud väljaõppe, mis käsitleb kriiside lahendamist ja inimeste käitumist.

Kaptenid, vanemmehaanikud, vanemtüürimehed, teised laevamehaanikud ja kõik isikud, kes vastutavad ro-ro-reisiparvlaeval otseselt reisijate laevale minemise ja laevalt lahkumise eest, lasti laadimise, lossimise ja kinnitamise eest ning laevakeres olevate avauste sulgemise eest, peavad olema läbinud STCW koodeksi jaotise A-V/2 punktis 5 ette nähtud heakskiidetud väljaõppe, mis käsitleb reisijate ja lasti ohutust ning laevakere kindlust.

10.

Liikmesriigid tagavad, et igale isikule, keda peetakse pädevaks käesoleva reegli punktide 6–9 kohaselt, väljastatakse väljaõpet tõendav dokument.“

Lisatakse järgmised reeglid:

„Reegel V/3

IGF koodeksi alla kuuluvate laevade kaptenite, laevaohvitseride, reakoosseisu liikmete ja muu personali väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded

Käesolevat reeglit kohaldatakse IGF koodeksi alla kuuluva laeva pardal teenivate kaptenite, laevaohvitseride, reakoosseisu liikmete ja muu personali suhtes.

Enne kui meremehed hakkavad täitma kohustusi IGF koodeksi alla kuuluva laeva pardal, peavad nad olema läbinud punktides 4–9 ette nähtud väljaõppe vastavalt oma ametikohale, kohustustele ja vastutusele.

Kõik IGF koodeksi alla kuuluvate laevade pardal teenivad meremehed peavad enne seda, kui nad hakkavad täitma oma kohustusi, läbima laeva ja seadmetega seotud konkreetse tutvustava koolituse, nagu on ette nähtud käesoleva direktiivi artikli 14 lõike 1 punktis d.

Meremeestel, kes vastutavad ametikohustuste raames ohutusülesannete eest, mis on seotud kütuse eest hoolitsemise, kütuse kasutamise või kütusest tingitud hädaolukordadele reageerimisega IGF koodeksi alla kuuluvatel laevadel, peab olema põhiväljaõppe tunnistus, mis käsitleb IGF koodeksi alla kuuluval laeval teenimist.

IGF koodeksi alla kuuluvatel laevadel teenimisega seotud põhiväljaõppe tunnistuse taotleja peab olema läbinud põhiväljaõppe vastavalt STCW koodeksi jaotise A-V/3 punktile 1.

Meremehed, kes vastutavad ametikohustuste raames ohutusülesannete eest, mis on seotud kütuse eest hoolitsemise, kütuse kasutamise või kütusest tingitud hädaolukordadele reageerimisega IGF koodeksi alla kuuluvatel laevadel, ning kes on kvalifitseeritud ja diplomeeritud vastavalt veeldatud gaasi tankereid käsitleva reegli V/1-2 punktidele 2 ja 5 või reegli V/1-2 punktidele 4 ja 5, loetakse vastavaks STCW koodeksi jaotise A-V/3 punktis 1 ette nähtud nõuetele, mis käsitlevad IGF koodeksi alla kuuluvatel laevadel teenimisega seotud põhiväljaõpet.

Kaptenitel, laevamehaanikutel ja kõigil isikutel, kes otseselt vastutavad IGF koodeksi alla kuuluvatel laevadel kütuse ja kütusesüsteemide eest hoolitsemise ja kasutamise eest, peab olema täiendusõppe tunnistus, mis on seotud IGF koodeksi alla kuuluvatel laevadel teenimisega.

IGF koodeksi alla kuuluvatel laevadel teenimisega seotud täiendusõppe tunnistuse taotleja peab lisaks punktis 4 kirjeldatud kutsetunnistusele olema

8.1.	läbinud IGF koodeksi alla kuuluvatel laevadel teenimisega seotud heakskiidetud täiendusõppe ja täitma STCW koodeksi jaotise A-V/3 punktis 2 ette nähtud pädevusnõuded, ning

8.2.

läbinud vähemalt ühe kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika, mis hõlmab vähemalt kolme punkerdamistoimingut IGF koodeksi alla kuuluva laeva pardal. Kolmest punkerdamistoimingust kaks võib asendada heakskiidetud valmendiõppusena teostatava punkerdamistoiminguga osana punktis 8.1 osutatud väljaõppest.

Kaptenid, laevamehaanikud ja kõik isikud, kes otseselt vastutavad kütuse eest hoolitsemise ja kütuse kasutamise eest IGF koodeksi alla kuuluvatel laevadel ning kes on kvalifitseeritud ja diplomeeritud vastavalt STCW koodeksi jaotise A-V/1-2 punktis 2 ette nähtud pädevusnõuetele veeldatud gaasi tankeritel teenimiseks, loetakse vastavaks STCW koodeksi jaotise A-V/3 punktis 2 ette nähtud nõuetele, mis käsitlevad IGF koodeksi alla kuuluvatel laevadel teenimisega seotud täiendusõpet, tingimusel et nad

9.1	täidavad punkti 6 nõudeid;

9.2.	täidavad punktis 8.2 esitatud punkerdamisnõudeid või on osalenud kolme lastimistoimingu läbiviimisel veeldatud gaasi tankeri pardal, ning

9.3.

on läbinud viimase viie aasta jooksul kolme kuu pikkuse meresõidupraktika

9.3.1.

IGF koodeksi alla kuuluvatel laevadel;

9.3.2.

tankeritel, mis veavad lastina IGF koodeksi alla kuuluvaid kütuseid, või

9.3.3.

gaaskütusel ja madala leekpunktiga kütusel töötavatel laevadel.

10.

Liikmesriigid tagavad, et punkti 4 või 7 kohaselt väljaõppe läbinud meremeestele antakse kutsetunnistus.

11.

Meremehed, kellel on punkti 4 või 7 kohane kutsetunnistus, peavad vähemalt iga viie aasta järel läbima asjakohase täiendusõppe või tõendama, et on viimase viie aasta jooksul saavutanud nõutud pädevustaseme.

Reegel V/4

Polaarvetes sõitvate laevade kaptenite ja tüürimeeste väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded

Polaarvetes sõitvate laevade kaptenitel, vanemtüürimeestel ja vahitüürimeestel peab olema polaarvetes sõitvate laevadega seotud põhiväljaõppe tunnistus, nagu on ette nähtud polaarkoodeksiga.

Polaarvetes sõitvate laevadega seotud põhiväljaõppe tunnistuse taotleja peab olema läbinud polaarvetes sõitvate laevadega seotud heakskiidetud põhiväljaõppe ja täitma STCW koodeksi jaotise A-V/4 punktis 1 ette nähtud pädevusnõuded.

Polaarvetes sõitvate laevade kaptenitel ja vanemtüürimeestel peab olema polaarvetes sõitvate laevadega seotud täiendusõppe tunnistus, nagu on ette nähtud polaarkoodeksiga.

Polaarvetes sõitvate laevadega seotud täiendusõppe tunnistuse taotleja

4.1.	täidab polaarvetes sõitvate laevadega seotud põhiväljaõppe nõudeid;

4.2.	omab vähemalt kahe kuu pikkust heakskiidetud meresõidupraktikat tekimeeskonnas, juhtimistasandil või vahisolekul operatiivtasandil polaarvetes või muud samaväärset heakskiidetud meresõidupraktikat, ning

4.3.	on läbinud polaarvetes sõitvate laevadega seotud heakskiidetud täiendusõppe ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/4 punktis 2 ette nähtud pädevusnõudeid.

Liikmesriigid tagavad, et punkti 2 või 4 kohaselt väljaõppe läbinud meremeestele antakse kutsetunnistus.

Meremehed, kes on alustanud heakskiidetud meresõidupraktikat polaarvetes enne 1. juulit 2018, võivad kuni 1. juulini 2020 kinnitada, et nad täidavad punkti 2 nõudeid, tõendades, et nad on

6.1.	sooritanud heakskiidetud meresõidupraktika polaarvetes sõitval laeval või samaväärse heakskiidetud meresõidupraktika, täites ülesandeid tekimeeskonnas operatiivtasandil või juhtimistasandil kokku vähemalt kolm kuud viimase viie aasta jooksul, või

6.2.	edukalt läbinud koolituse, mis on korraldatud kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kehtestatud koolitusjuhistega polaarvetes sõitvatele laevadele.

Meremehed, kes on alustanud heakskiidetud meresõidupraktikat polaarvetes enne 1. juulit 2018, võivad kuni 1. juulini 2020 kinnitada, et nad täidavad punkti 4 nõudeid, tõendades, et nad on

7.1.	sooritanud heakskiidetud meresõidupraktika polaarvetes sõitval laeval või samaväärse heakskiidetud meresõidupraktika, täites ülesandeid tekimeeskonnas juhtimistasandil kokku vähemalt kolm kuud viimase viie aasta jooksul, või

7.2.

edukalt läbinud koolituse, mis on korraldatud kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kehtestatud koolitusjuhistega polaarvetes sõitvatele laevadele ja sooritanud heakskiidetud meresõidupraktika polaarvetes sõitval laeval või samaväärse heakskiidetud meresõidupraktika, täites ülesandeid tekimeeskonnas juhtimistasandil kokku vähemalt kaks kuud viimase viie aasta jooksul.“