7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/296


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/879,

20. mai 2019,

millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

9. novembril 2015 avaldas finantsstabiilsuse nõukogu kogu kahjumikatmisvõime tingimused („kogu kahjumikatmisvõime standard“), mille G20 kinnitas 2015. aasta novembris. Kogu kahjumikatmisvõime standardi eesmärk on tagada, et globaalsetel süsteemselt olulistel pankadel, millele liidu õigusraamistikus osutatakse kui globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele, oleks vajalik kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, mis aitaks tagada, et kriisilahenduse käigus ja vahetult pärast seda oleks nimetatud krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võimalik jätkata kriitiliste funktsioonide täitmist, ilma et seataks ohtu maksumaksjate vahendeid, st avaliku sektori vahendeid, või finantsstabiilsust. Komisjon võttis 24. novembri 2015. aasta teatises „Pangandusliidu väljakujundamise poole“ omale kohustuse esitada seadusandlik ettepanek 2016. aasta lõpuks, et kogu kahjumikatmisvõime standardi saaks rakendada liidu õiguses rahvusvaheliselt kokkulepitud tähtajaks 2019. aastaks.

(2)

Liidu õiguses kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamisel tuleb arvesse võtta kehtivat krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mida kohaldatakse kõigi liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes ning samuti mis tahes muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL (4) sätestatud ettevõtjate suhtes. Kuna nii kogu kahjumikatmisvõime standardi kui ka omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude eesmärk on sama, st tagada, et liidus asutatud krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ning ettevõtjatel on piisav kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, peaksid mõlemad nõuded kuuluma ühtsesse raamistikku ja seal teineteist täiendama.

Praktikas tähendab see, et globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul tuleks kogu kahjumikatmisvõime ühtne miinimumtase kehtestada liidu õigusaktides, muutes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013, (5) samas kui krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine lisand globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul ja krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine nõue muude kui globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul (omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue) tuleks kehtestada direktiivi 2014/59/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (6) sihipärase muutmise teel. Käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2014/59/EL sätteid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ettevõtjate kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimet, tuleks kohaldada määruste (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 806/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (7) sätetega sidusal viisil.

(3)

Ühtsete liidu õigusnormide puudumine seoses kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamisega liidus tekitab täiendavaid kulusid ja õiguskindlusetust ning teeb kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kasutamise piiriüleste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ettevõtjate puhul keerulisemaks. Samuti tekitab liidu ühtsete õigusnormide puudumine siseturul konkurentsimoonutusi, kuna krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ettevõtjate kulud seoses kehtivate nõuete ja kogu kahjumikatmisvõime standardi järgimisega võivad liidus märkimisväärselt erineda. Seepärast tuleb kõnealused takistused siseturu toimimiselt kõrvaldada ja vältida konkurentsimoonutusi, mis on tingitud kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamise ühtsete liidu õigusnormide puudumisest. Sellest tulenevalt on käesoleva direktiivi asjakohane õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114.

(4)

Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga tuleks direktiivis 2014/59/EL jätkata nii ühise kriisilahenduse strateegia kui ka eraldi kriisilahenduse strateegia tunnustamist. Ühise kriisilahenduse strateegia puhul kohaldatakse kriisilahendust üksnes ühe konsolideerimisgrupi ettevõtja (tavaliselt emaettevõtja) suhtes, samas kui teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate (tavaliselt tegutsevad tütarettevõtjad) suhtes kriisilahendust ei kohaldata ning nende kahjum ja rekapitaliseerimise vajadus kantakse üle ettevõtjale, kelle suhtes kriisilahendust kohaldatakse. Eraldi kriisilahenduse strateegia puhul võidakse kriisilahendust kohaldada rohkem kui ühe konsolideerimisgrupi ettevõtja suhtes. Soovitud kriisilahendusstrateegia tulemuslikuks kohaldamiseks tuleb selgelt kindlaks määrata kriisilahendusega hõlmatavad ettevõtjad („kriisilahendussubjektid“), st ettevõtjad, kelle suhtes võidakse kohaldada kriisilahenduse meetmeid, ja nende tütarettevõtjad („kriisilahenduse konsolideerimisgrupp“). Selline kindlaksmääramine on oluline, et määrata kindlaks selliste kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime normide kohaldamise tase, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud ning ettevõtjad peaksid järgima. Seepärast tuleb kehtestada mõisted „kriisilahendussubjekt“ ja „kriisilahenduse konsolideerimisgrupp“ ning muuta direktiivi 2014/59/EL seoses konsolideerimisgruppide kriisilahenduse kavandamisega, et näha sõnaselgelt ette, et kriisilahendusasutused peavad konsolideerimisgrupi raames kindlaks määrama kriisilahendussubjektid ja kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ning võtma asjakohaselt arvesse konsolideerimisgrupi raames kavandatud meetmete mõju, et tagada tulemuslik konsolideerimisgrupi kriisilahendus.

(5)

Liikmesriigid peaksid tagama, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ning ettevõtjatel on piisav kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, et tagada kahjumi sujuv ja kiire katmine ning ettevõtja rekapitaliseerimine, nii et selle mõju maksumaksjatele ja finantsstabiilsusele on võimalikult väike. See tuleks saavutada sellega, et krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad direktiivis 2014/59/EL sätestatud krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet.

(6)

Selleks et viia krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimet mõõtvad nimetajad kooskõlla kogu kahjumikatmisvõime standardi vastavate nimetajatega, tuleks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet väljendada protsendina asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja koguriskipositsioonist ja koguriskipositsiooni näitajast ning krediidiasutused, investeerimisühingud või ettevõtjad peaksid mõlemast indikaatorist tulenevaid tasemeid järgima samaaegselt.

(7)

Instrumentide emissiooni pikaajalise planeerimise hõlbustamiseks ja vajalike puhvrite suhtes kindluse saamiseks vajavad turud aegsasti selgust seoses kõlblikkuskriteeriumidega, mis peavad olema täidetud, et instrumente saaks tunnustada kogu kahjumikatmisvõime või omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kasutatavate kõlblike kohustustena.

(8)

Et tagada liidus asutatud krediidiasutustele, investeerimisühingutele ja ettevõtjatele võrdsed tingimused, sealhulgas ülemaailmsel tasandil, peaksid omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks vajalike teisendatavate kohustuste kõlblikkuskriteeriumid olema kooskõlas määruses (EL) nr 575/2013 kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõude puhul sätestatud kriteeriumidega, kuid arvesse tuleks võtta käesoleva direktiiviga ette nähtud täiendavaid kohandusi ja nõudeid. Eelkõige peaksid teatavad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumendid (nt teatavad struktureeritud väärtpaberid) olema teatud tingimustel omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblikud sel määral, mil neil on lõpptähtajal tagasimaksmisele kuuluv fikseeritud või suurenev põhisumma, mis on ette teada, samas kui nimetatud tuletisinstrumendi tunnusega on seotud üksnes täiendav tootlus, mis sõltub alusvara tulemustest. Pidades silmas neid tingimusi, oodatakse kõnealustelt võlainstrumentidelt kriisilahenduse korral väga head kahjumikatmisvõimet ja hõlpsat teisendatavust. Kui krediidiasutustel, investeerimisühingutel või ettevõtjatel on omavahendite nõuet ületavad omavahendid, ei peaks see asjaolu iseenesest mõjutama omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramise otsuseid. Lisaks peaks krediidiasutustel, investeerimisühingutel või ettevõtjatel olema omavahenditega võimalik täita osa oma omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudest.

(9)

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kasutatavad kohustused hõlmavad põhimõtteliselt kõiki kohustusi, mis tulenevad eelisõiguseta võlausaldajate tagamata nõuetest (allutamata kohustused), välja arvatud juhul, kui need ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud konkreetsetele kõlblikkuskriteeriumidele. Krediidiasutuste, ja investeerimisühingute ning ettevõtjate kriisilahenduskõlblikkuse suurendamiseks kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi tõhusa kasutamise teel peaks kriisilahendusasutustel olema võimalik nõuda, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue täidetakse omavahendite ja muude allutatud kohustustega, eelkõige juhul, kui on selged märgid, et kohustuste ja nõudeõiguste teisendamises osalevad võlausaldajad kannavad kriisilahenduse käigus suuremat kahjumit, kui nad oleksid muidu kandnud tavalise maksejõuetusmenetluse korral. Kriisilahendusasutused peaksid hindama vajadust nõuda krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt ning ettevõtjatelt, et nad täidaksid omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude omavahendite ja muude allutatud kohustustega, juhul kui kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamisest välja jäetud kohustuste summa saavutab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude seisukohast kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis teatava taseme. Krediidiasutused, investeerimisühingud ning ettevõtjad peaksid täitma omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet omavahendite ja muude allutatud kohustustega ulatuses, mis on vajalik, et võlausaldajad ei kannaks suuremat kahjumit, kui nad oleksid muidu kandnud tavalise maksejõuetusmenetluse korral.

(10)

Kriisilahendusasutuste nõutav võlainstrumentide allutamine omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks ei tohiks mõjutada võimalust täita osaliselt kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõue allutamata võlainstrumentidega vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga. Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kriisilahendussubjektide puhul ja kriisilahendussubjektide puhul, kes kuuluvad kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kelle varade maht on suurem kui 100 miljardit eurot (tipp-pangad), ning kriisilahendussubjektide puhul, kes kuuluvad teatavatesse väiksematesse kriisilahenduse konsolideerimisgruppidesse, kes võivad hinnanguliselt põhjustada maksejõuetuse korral süsteemse riski, peaks kriisilahendusasutustel, võttes arvesse hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis, piiratud juurdepääsu kõlblike kohustuste kapitaliturgudele ning tuginemist esimese taseme põhiomavahenditele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks, olema võimalik nõuda, et see osa omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudest, mis võrdub käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2014/59/EL artikli 37 lõikes 10 ja artikli 44 lõikes 5 osutatud kahjumi katmise ja rekapitaliseerimise tasemega, täidetakse omavahendite ja muude allutatud kohustustega, sealhulgas omavahenditega, mida kasutatakse direktiivis 2013/36/EL sätestatud kombineeritud puhvri nõude täitmiseks.

(11)

Kriisilahendussubjekti taotlusel peaks kriisilahendusasutusel olema võimalik vähendada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude seda osa, mis tuleb täita omavahendite ja muude allutatud kohustustega määral, mis vastab määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõude puhul sama määruse artikli 72b lõikes 3 lubatud vähendamismäärale. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peaks kriisilahendusasutustel olema võimalik nõuda, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue täidetaks omavahendite ja muude allutatud kohustustega sellises ulatuses, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel lasuvast kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõude standardi, allutatud kohustuste ja omavahendite miinimumnõude ja kui see on kohaldatav, siis direktiivi 2013/36/EL kohase kombineeritud puhvri nõude täitmise kohustusest tuleneva omavahendite ja kõlblike kohustuste kirjete vormis nõutava allutamise üldine tase ei ületaks suuremat kahest järgmisest tasemest: käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2014/59/EL artikli 37 lõikes 10 ja artikli 44 lõikes 5 osutatud kahjumi katmise ja rekapitaliseerimise tase või käesolevas direktiivis sätestatud esimese ja teise samba usaldatavusnõuetel ja kombineeritud puhvri nõudel põhineva valemi alusel saadud tase.

(12)

Teatavate tipp-pankade puhul peaksid kriisilahendusasutused enda kaalutavatel tingimustel piirama allutatuse miinimumnõude teatava tasemega, võttes ühtlasi arvesse võimalikku riski mõjutada ebaproportsionaalselt nende krediidiasutuste või investeerimisühingute ärimudelit. Selline piiramine ei tohiks mõjutada võimalust seada allutatuse nõue teise samba raames selle samba puhul kehtivatel tingimustel kõrgemale nimetatud tasemest, tuginedes alternatiivsetele kriteeriumidele, nagu kriisilahenduskõlblikkust pärssivad asjaolud, kriisilahendusstrateegia teostatavus ja usaldusväärsus või krediidiasutuse või investeerimisühingu riskitase.

(13)

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue peaks võimaldama krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ning ettevõtjatel kanda olenevalt olukorrast kas kriisilahendusest või jätkusuutmatusest oodatava kahjumi ja rekapitaliseerida krediidiasutus ja investeerimisühing või ettevõtja pärast kriisilahenduse kavas ette nähtud meetmete rakendamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust. Kriisilahendusasutused peaksid nende poolt valitud kriisilahendusstrateegia alusel asjakohaselt põhjendama omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude taset ning peaksid selle taseme põhjendamatu viivituseta läbi vaatama, et võtta arvesse võimalikke muutusi direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõude tasemes. Põhimõtteliselt peaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude tase olema kriisilahendusest oodatava kahjumi summa, mis vastab krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja omavahendite nõuetele, ning rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab krediidiasutusel ja investeerimisühingul või ettevõtjal pärast kriisilahendust või pärast allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist täita omavahendite nõudeid, nii et ta võiks jätkata oma tegevust kooskõlas valitud kriisilahendusstrateegiaga. Kriisilahendusasutus peaks rekapitaliseerimise summasid allapoole või ülespoole kohandama, et võtta arvesse võimalikke muutusi kriisilahenduse kavas ette nähtud meetmetest tulenevalt.

(14)

Samuti peaks kriisilahendusasutusel olema võimalik suurendada rekapitaliseerimise summat selleks, et tagada turu piisav usaldus krediidiasutuse ja investeerimisühingu või ettevõtja vastu pärast kriisilahenduse kavas ette nähtud meetmete rakendamist. Nõutav turuusalduse puhvri tase peaks võimaldama krediidiasutusel ja investeerimisühingul või ettevõtjal jätkuvalt täita asjakohasel ajavahemikul tegevusloa tingimusi, sealhulgas katta pärast kriisilahendust tema tegevuse restruktureerimisega seotud kulud, ja säilitada piisav turuusaldus. Turuusalduse puhver tuleks kehtestada lähtuvalt direktiivi 2013/36/EL kohasest kombineeritud puhvri nõude osast. Kriisilahendusasutused peaksid kohandama turuusalduse puhvri taset allapoole, kui madalam tase on piisava turuusalduse tagamiseks piisav, või kohandama seda ülespoole, kui kõrgemat taset on vaja selle tagamiseks, et pärast kriisilahenduse kavas ette nähtud meetmete võtmist täidab ettevõtja asjakohasel ajavahemikul jätkuvalt tegevusloa tingimusi ja säilitab piisava turuusalduse.

(15)

Kriisilahendusasutused peaksid kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/1075 (8) analüüsima konkreetse krediidiasutuse ja investeerimisühingu või ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude instrumentide investoribaasi. Juhul kui märkimisväärne osa krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude instrumentidest on selliste jaeinvestorite valduses, kellele ei ole pruugitud anda sobivalt märku asjakohastest riskidest, võib see asjaolu ise kriisilahenduskõlblikkust pärssida. Lisaks, kui suur osa krediidiasutuse ja investeerimisühingu või ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude instrumentidest on teiste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate valduses, võib allahindamise või konverteerimise süsteemne olemus samuti kriisilahenduskõlblikkust pärssida. Juhul kui kriisilahendusasutus leiab teatava investoribaasi suuruse või laadi tõttu kriisilahenduskõlblikkust pärssiva asjaolu, peaks tal olema võimalik soovitada krediidiasutusel ja investeerimisühingul või ettevõtjal selle pärssiva asjaoluga tegeleda.

(16)

Selle tagamiseks, et jaeinvestorid ei investeeriks liigselt teatavatesse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude jaoks kõlblikesse võlainstrumentidesse, peaksid liikmesriigid kindlustama, et selliste instrumentide minimaalne nimiväärtus on suhteliselt kõrge või et sellistesse instrumentidesse investeerimine ei moodusta liiga suurt osa investori portfellist. See nõue peaks kehtima üksnes instrumentide suhtes, mis on emiteeritud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva. Kuna direktiivis 2014/65/EL ei ole seda nõuet piisavalt käsitletud, tuleks see jõustada direktiiviga 2014/59/EL ning sellega ei tohiks piirata direktiivis 2014/65/EL sätestatud investorikaitsenorme. Kui kriisilahendusasutused leiavad oma ülesannete täitmise käigus tõendeid direktiivi 2014/65/EL võimaliku rikkumise kohta, peaks neil olema võimalik jagada nimetatud direktiivi täitmise tagamise eesmärgil konfidentsiaalset teavet turukäitumise asutustega. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik piirata veelgi teatavate muude instrumentide turustamist ja müüki teatavatele investoritele.

(17)

Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kriisilahenduskõlblikkuse suurendamiseks peaks kriisilahendusasutustel olema õigus kehtestada sellistele ettevõtjatele lisaks määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõudele krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue. Kõnealune krediidiasutuse-või investeerimisühingupõhine omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue tuleks kehtestada juhul, kui kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõue ei ole piisav globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kahjumi katmiseks ja rekapitaliseerimiseks valitud kriisilahendusstrateegia kohaselt.

(18)

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamisel peaksid kriisilahendusasutused arvesse võtma krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja süsteemset olulisust ja tema maksejõuetuse võimalikku negatiivset mõju finantsstabiilsusele. Nad peaksid arvesse võtma vajadust tagada võrdsed tingimused globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele ning muudele võrreldavatele liidus süsteemselt olulistele ettevõtjatele. Seega ei tohiks selliste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, kes ei ole globaalselt süsteemselt oluliste ettevõtjad, kuid kes on liidus süsteemselt pea sama olulised nagu globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad, ebaproportsionaalselt erineda tavapäraselt globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele kehtestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude tasemest ja ülesehitusest.

(19)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 575/2013 tuleks kriisilahendussubjektidena kvalifitseeruvate krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate suhtes kohaldada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet üksnes kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil. See tähendab, et kriisilahendussubjektid peaksid olema kohustatud emiteerima kolmandast isikust võlausaldajatele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblikke instrumente ja kirjeid, mida teisendataks juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus.

(20)

Krediidiasutused, investeerimisühingud või ettevõtjad, kes ei ole kriisilahendussubjektid, peaksid järgima omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet individuaalselt. Kõnealuste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate kahjumi katmise ja rekapitaliseerimise vajaduse peaksid üldiselt katma nendega seotud kriisilahendussubjektid, kes peaksid otse või kaudselt omandama kõnealuste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate emiteeritud omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente ning hindama need alla või konverteerima omandiõiguse instrumentideks, kui kõnealused krediidiasutused, investeerimisühingud või ettevõtjad ei ole enam elujõulised. Seega tuleks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mida kohaldatakse krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjektid, kohaldada koos ja kooskõlas kriisilahendussubjektide suhtes kohaldatavate nõuetega. See peaks võimaldama kriisilahendusnõukogul viia kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetlus lõpule ilma, et oleks vaja algatada kriisilahendusmenetlust tema teatavate tütarettevõtjate suhtes, ja seega vältida võimalikku häirivat mõju turule. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjektid, peaks olema kooskõlas valitud kriisilahendusstrateegiaga. Eelkõige ei tohiks see pärast krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate rekapitaliseerimist muuta asjaomaste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate ning nende kriisilahenduse konsolideerimisgrupi omandisuhet.

(21)

Kui nii kriisilahendussubjekt või emaettevõtja kui ka selle tütarettevõtjad on asutatud samas liikmesriigis ning on sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi osa, peaks kriisilahendusasutusel olema võimalik loobuda omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamisest nende tütarettevõtjate suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjektid, või lubada neil täita omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue emaettevõtja ja tütarettevõtjate vaheliste tagatud garantiidega, mida võib aktiveerida juhul, kui on täidetud ajastustingimused, mis on samaväärsed nendega, mis võimaldavad kõlblike kohustuste allahindamist või konverteerimist. Garantii aluseks olev tagatisvara peaks olema väga likviidne ning selle turu- ja krediidirisk peaks olema minimaalne.

(22)

Määruses (EL) nr 575/2013 on sätestatud, et pädevatel asutustel on võimalik loobuda teatavate maksevõimet ja likviidsust käsitlevate nõuete kohaldamisest krediidiasutuste suhtes, kes on püsivalt seotud keskasutusega („kooperatiivsed võrgustikud“), juhul kui on täidetud teatavad eritingimused. Et võtta arvesse selliste kooperatiivsete võrgustike eripära, peaks kriisilahendusasutustel olema samuti võimalik loobuda selliste krediidiasutuste ja keskasutuse suhtes omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamisest määruse (EL) nr 575/2013 tingimustega sarnastel tingimustel, juhul kui krediidiasutus ja keskasutus on asutatud samas liikmesriigis. Samuti peaks kriisilahendusasutustel olema võimalik käsitada kriisilahenduse eeltingimuste hindamisel krediidiasutusi ja keskasutust tervikuna, olenevalt solidaarsusmehhanismi elementidest. Kriisilahendusasutustel peaks olema võimalik tagada kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kui terviku omavahendite ja kõlblike kohustuste välise miinimumnõude täitmine eri viisil, olenevalt iga grupi solidaarsusmehhanismi elementidest, võttes arvesse nende ettevõtjate kõlblikke kohustusi, kellelt kriisilahendusasutused kooskõlas kriisilahenduse kavaga nõuab, et nad emiteeriksid kriisilahenduse konsolideerimisgrupi väliselt omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude jaoks kõlblikke instrumente.

(23)

Selleks et tagada kriisilahenduse eesmärgil asjakohane omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude tase, peaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude taseme kehtestamise eest vastutav ametiasutus olema kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, kes on põhiemaettevõtja kriisilahendusasutus, ja kriisilahenduse konsolideerimisgrupi muude ettevõtjate kriisilahendusasutused. Ametiasutuste vaheliste vaidluste puhul kohaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (9) Euroopa Pangandusjärelevalve õigusi, võttes arvesse käesolevas direktiivis sätestatud tingimusi ja piiranguid.

(24)

Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused peaksid nõuetekohaselt tegelema kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõude ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumisega ja võtma selle suhtes parandusmeetmeid. Kuna kõnealuste nõuete rikkumine võib krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust pärssida, tuleks lühendada kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude kõrvaldamise kehtivat menetlust, et nõuete rikkumisega saaks otstarbekalt tegeleda. Samuti peaks kriisilahendusasutustel olema võimalik nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud või ettevõtjad muudaksid kõlblike instrumentide ja kirjete tähtajaprofiili ning koostaksid ja rakendaksid kavad, et taastada kõnealuste nõuete tase. Samuti peaks kriisilahendusasutustel olema võimalik keelata teatavad väljamaksed, kui nende arvates ei suuda krediidiasutus, investeerimisühing või ettevõtja täita direktiivi 2013/36/EL kohast kombineeritud kapitalipuhvri nõuet lisaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele.

(25)

Selleks et tagada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude läbipaistev kohaldamine, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud ning ettevõtjad esitama oma pädevatele asutustele ja kriisilahendusasutustele andmed ning korrapäraselt avalikustama oma omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude, kõlblike kohustuste ja teisendatavate kohustuste tasemed ja struktuuri, sealhulgas nende tähtajaprofiili ja nõuete rahuldamisjärgud tavalises maksejõuetusmenetluses. Nende krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõuet, peaks käesolevas direktiivis ettenähtud krediidiasutuse või investeerimisühingu põhise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmise järelevalvelise aruandluse ja avalikustamise sagedus olema kooskõlas määruses (EL) nr 575/2013 kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõudega seoses ettenähtud sagedustega. Ehkki teatavatel käesolevas direktiivis täpsustatud juhtudel tuleks lubada aruandlus- ja avalikustamiskohustusest täieliku või osalise erandi tegemist teatavatele krediidiasutustele, investeerimisühingutele või ettevõtjatele, ei tohiks selline erand piirata kriisilahendusasutuste õigust taotleda teavet oma käesoleva direktiiviga muudetud direktiivist 2014/59/EL tulenevate ülesannete täitmiseks.

(26)

Nõue lisada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi mõju lepingulise tunnustamise säte lepingutesse või instrumentidesse, millega luuakse kolmanda riigi õiguse alla kuuluvad kohustused, peaks kriisilahenduse korral hõlbustama ja parandama kõnealuste kohustuste teisendamise protsessi. Lepingupõhine kokkulepe, kui see on asjakohaselt koostatud ja laialdaselt kasutusele võetud, võib piiriüleses kriisilahenduses olla toimivaks lahenduseks, kuni töötatakse välja liidu õiguse kohane seadusjärgne lähenemine või kehtestatakse stiimulid valida lepingute sõlmimisel kohaldatavaks õiguseks liikmesriigi õigus või kuni kõigis kolmandate riikide jurisdiktsioonides ei ole vastu võetud seadusjärgseid tunnustamisraamistikke, mis võimaldavad tulemuslikku piiriülest kriisilahendust. Isegi juhul, kui seadusjärgsed tunnustamisraamistikud on kehtestatud, peaks lepinguline tunnustamiskord aitama parandada liikmesriigi õigusega reguleerimata lepingupõhistele kokkulepetele alluvate võlausaldajate teadlikkust kriisilahendusmeetmetest, mida on võimalik krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ettevõtjate suhtes liidu õiguse alusel võtta. Võib olla juhtusid, kus krediidiasutustel või investeerimisühingutel ei ole võimalik lisada kõnealuseid lepingulisi tingimusi lepingutesse või instrumentidesse, millega luuakse teatavad kohustused, eelkõige kohustused, mis ei ole kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendist välja jäetud direktiivi 2014/59/EL alusel, tagatud hoiused või omavahenditesse kuuluvad instrumendid.

Näiteks võidakse teatud asjaoludel pidada teostamatuks lisada lepingulise tunnustamise klausel kohustusi käsitlevatesse lepingutesse, kui kolmanda riigi õiguse kohaselt on krediidiasutuse ja investeerimisühingu või ettevõtja jaoks ebaseaduslik lisada lepingulise tunnustamise klausleid lepingutesse või instrumentidesse, millega luuakse asjaomase kolmanda riigi õigusega reguleeritavad kohustused, juhul kui krediidiasutusel ja investeerimisühingul või ettevõtjal ei ole ühepoolselt õigust muuta lepingutingimusi, kuna need on seatud rahvusvaheliste protokollidega või põhinevad rahvusvaheliselt kokkulepitud tüüptingimustel, või kui lepingulise tunnustamise nõudega hõlmatud kohustus sõltub lepingu rikkumisest või tuleneb garantiist, edasigarantiist või muudest instrumentidest, mida kasutatakse seoses kaubanduse rahastamise operatsioonidega. Siiski ei peaks vastaspoole keeldumist siduvast kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise lepingulise tunnustamise klauslist pidama iseenesest teostamatuse põhjuseks. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks teostamatuse juhtude täpsemaks kindlakstegemiseks töötama välja tehnilise regulatiivse standardi eelnõu, mille komisjon võtab vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Sellise tehnilise regulatiivse standardi kohaldamisel ning tuginedes asjaomase turu eripärale, peaks kriisilahendusasutus, kui ta seda vajalikuks peab, täpsustama nende kohustuste kategooriad, mille puhul võiks teostamatus põhjendatud olla. Selles kontekstis peaks selle, kas kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise tunnustamise klausli lisamine lepingusse või lepingute klassi on teostamatu, tegema kindlaks krediidiasutus ja investeerimisühing või ettevõtja. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ning ettevõtjad peaksid andma kriisilahendusasutustele korrapäraselt aru, et hoida neid kursis edusammudega, mida on tehtud lepingulise tunnustamise tingimuste rakendamiseks.

Sellega seoses peaksid krediidiasutused, investeerimisühingud ja ettevõtjad ära märkima lepingud või lepingute klassid, mille puhul kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise tunnustamise klausli lisamine on teostamatu, ning põhjendama sellist hinnangut. Kriisilahendusasutused peaksid hindama mõistliku aja jooksul krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja järeldust, et lepingulise tunnustamise klausli lisamine kohustuse juurde on teostamatu, ning käsitlema võimalikke ekslikke hinnanguid ja lepingulise tunnustamise klausli lisamata jätmist kriisilahenduskõlblikkust pärssiva asjaoluna. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ning ettevõtjad peaksid olema valmis põhjendama oma järeldust, kui kriisilahendusasutus seda küsib. Tagamaks, et see ei mõjuta krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ettevõtjate kriisilahenduskõlblikkust, ei tohiks ka kohustused, mille puhul ei ole lisatud asjakohaseid lepingusätteid, olla kõlblikud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks.

(27)

On kasulik ja vajalik kohandada kriisilahendusasutuste õigust peatada piiratud ajaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ettevõtjate teatud lepingulised kohustused. Eelkõige peaks kriisilahendusasutusel olema võimalik kasutada seda õigust enne kriisilahendusmenetluse alustamist krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja suhtes alates hetkest, kui on tehtud kindlaks, et pank on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks, kui erasektori meede, mis aitaks kriisilahendusasutuse arvates krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida, ei ole kohe kasutatav, ent selle õiguse kasutamist peetakse vajalikuks, et vältida krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtjate finantsolukorra edasist halvenemist. Seoses sellega peaksid kriisilahendusasutused saama seda õigust kasutada, kui nad ei ole rahul väljapakutud kohe kasutatava erasektori meetmega. Teatud lepinguliste kohustuste peatamise õigus võimaldaks kriisilahendusasutustel samuti kindlaks teha, kas kriisilahenduse meetmed on avalikes huvides, valida sobivaimad kriisilahenduse vahendid või tagada ühe või mitme vahendi tõhus kohaldamine. Lepingulisi kohustusi peaks saama peatada kõige rohkem kaheks tööpäevaks. Nimetatud tähtaja jooksul saaks pärast kriisilahenduse otsuse tegemist jätkata peatamise kohaldamist.

(28)

Et teatavate lepinguliste kohustuste peatamise õigust kasutataks proportsionaalselt, peaks kriisilahendusasutustel olema võimalik võtta arvesse iga üksiku juhtumi asjaolusid ning määrata neid arvestades kindlaks peatamise ulatus. Lisaks peaks neil olema võimalik anda juhtumipõhiselt eraldi luba teatud maksete tegemiseks, eelkõige – kuid mitte ainult – vastava krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja halduskulutuste katmiseks. Seda õigust võiks olla võimalik kohaldada ka kõlblike hoiuste suhtes. Kriisilahendusasutused peaksid siiski hoolikalt hindama, kas seda õigust on sobilik kohaldada teatud kõlblike hoiuste, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes, ning hindama, kas peatamise kohaldamine selliste hoiuste suhtes häiriks tõsiselt finantsturgude toimimist. Kui teatavate lepinguliste kohustuste peatamise õigust kasutatakse tagatud hoiuste suhtes, ei tohiks neid hoiuseid lugeda peatatud hoiusteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL (10) mõistes. Et hoiustajad ei satuks peatamisperioodil rahalistesse raskustesse, võiks liikmesriikidel olla võimalik ette näha, et hoiustajatel on teatud päevalimiidi piires lubatud vahendeid välja võtta.

(29)

Ühtlasi peaksid kriisilahendusasutused peatamisperioodil, tuginedes muu hulgas krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja kriisilahenduse kavale, võtma arvesse võimalust, et krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja suhtes ei kohaldata lõpuks kriisilahendusmenetlust, vaid see likvideeritakse liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul peaksid kriisilahendusasutused kehtestama korra, mida nad peavad asjakohaseks, et saavutada piisav koordineerimine asjakohaste riiklike asutustega ning tagada, et peatamine ei kahjustaks likvideerimismenetluse tulemuslikkust.

(30)

Makse- või ülekandekohustuse peatamise õigust ei tuleks kohaldada direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud süsteemide või nende süsteemide korraldajate või keskpankade, lubatud kesksete vastaspoolte või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) („Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“) tunnustatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees olevate kohustuste suhtes. Direktiiviga 98/26/EÜ vähendatakse makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides osalemisega seotud riski, eelkõige vähendades häireid sellises süsteemis osalejate võimaliku maksejõuetuse korral. Selleks et tagada kõnealuse kaitse asjakohane kohaldamine kriisiolukorras ning ühtlasi hoida makse- ja väärtpaberisüsteemide korraldajate ja muude turuosaliste asjakohast kindlustunnet, tuleks direktiivi 2014/59/EL muuta, et näha ette, et pelgalt kriisiennetusmeedet, artikli 33a kohast peatamiskohustust ega kriisiohjemeedet ei tohiks iseenesest käsitada maksejõuetusmenetlusena direktiivi 98/26/EÜ tähenduses, kui lepingukohaseid sisulisi kohustusi täidetakse jätkuvalt. Miski direktiivis 2014/59/EL ei tohiks mõjutada direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud süsteemi toimimist ega õigust nimetatud direktiiviga tagatud tagatisele.

(31)

Tulemusliku kriisilahenduse väga oluline aspekt on tagada, et kui krediidiasutuse, investeerimisühingu või käesoleva direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud ettevõtja suhtes on algatatud kriisilahendusmenetlus, ei saa tema finantslepingute vastaspooled lõpetada oma positsioone ainult seetõttu, et nende krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate suhtes on alustatud kriisilahendusmenetlust. Lisaks peaks kriisilahendusasutustel olema õigus peatada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtjaga sõlmitud lepingust tulenevad maksed või ülekandekohustused ning õigus piirata kindla tähtaja jooksul vastaspoolte õigust finantslepingut lõpetada, kiirendada või muul viisil üles öelda. Neid nõudeid ei kohaldata otseselt kolmanda riigi õigusega reguleeritavate lepingute suhtes. Seadusjärgse piiriülese tunnustamise raamistiku puudumisel peaksid liikmesriigid nõudma, et krediidiasutused ja investeerimisühingud ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad lisaksid asjakohastesse finantslepingutesse tingimuse, millega tunnistatakse, et kriisilahendusasutused võivad asjaomase lepinguga hõlmatud krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja suhtes kasutada oma õigust peatada teatud makse- ja ülekandekohustused, et piirata tagatisest tulenevaid õigusi või ajutiselt peatada lepingu ülesütlemise õigus, ning võtaksid kohustuse järgida artikli 68 nõudeid, nii nagu seda finantslepingut reguleeritaks asjakohase liikmesriigi õigusega. Nimetatud kohustus tuleks näha ette määral, mil leping kuulub asjaomaste sätete kohaldamisalasse. Seepärast ei teki lepinguliste klauslite lisamise kohustust seoses käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2014/59/EL artiklitega 33a, 69, 70 ja 71 näiteks direktiivi 98/26/EÜ kohaldamiseks määratud süsteemide kesksete vastaspoolte või süsteemikorraldajatega sõlmitud lepingute puhul, kuna isegi juhul, kui neid lepinguid reguleeritakse vastava liikmesriigi õigusega, ei ole kriisilahendusasutustel nimetatud artiklites sätestatud õigusi.

(32)

Krediidiasutuste või investeerimisühingute teatavate kohustuste väljajätmine kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamisalast ning direktiivi 2014/59/EL kohasest õigusest peatada teatavad makse- ja ülekandekohustused, piirata tagatisest tulenevaid õigusi või ajutiselt peatada lepingu ülesütlemise õigus peaks samuti hõlmama kohustusi, mis on seotud liidus asutatud kesksete vastaspooltega või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tunnustatud kolmandate riikide kesksete vastaspooltega.

(33)

Selleks et tagada ühtne arusaam eri õigusaktides kasutatud mõistetest, on asjakohane lisada direktiivi 98/26/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 648/2012 (11) sätestatud määratlused ja kontseptsioonid seoses „keskse vastaspoole“ ja „osalejaga“.

(34)

Direktiiviga 98/26/EÜ vähendatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning muude ettevõtjate makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides osalemisega seotud riski, eelkõige vähendades häireid sellises süsteemis osaleja võimaliku maksejõuetuse korral. Nimetatud direktiivi põhjenduses 7 on selgitatud, et liikmesriigid võivad kohaldada nimetatud direktiivi sätteid oma riigisiseste asutuste suhtes, kes osalevad vahetult kolmandate riikide süsteemides, ja seoses osalemisega sellistes süsteemides antud tagatiste suhtes. Pidades silmas kolmanda riigi õigusega reguleeritud teatud süsteemide suuruse ja tegevuse ülemaailmset laadi ning liidus asutatud ettevõtjate järjest suuremat osalemist sellistes süsteemides, peaks komisjon vaatama läbi, kuidas on liikmesriigid nimetatud direktiivi põhjenduses 7 kirjeldatud võimalust kasutanud, ning hindama vajadust teha selliste reguleeritud süsteemidega seoses täiendavaid muudatusi.

(35)

Et võimaldada omavahendite kirjete vähendamise, allahindamise või konverteerimise õiguse tõhusat kasutamist ilma käesoleva direktiivi kohaselt võlausaldajatele antud garantiisid rikkumata, peaksid liikmesriigid tagama, et omavahendite koosseisus olevad nõuded on tavalises maksejõuetusmenetluses nõuete rahuldamise järjekorras kõigist muudest allutatud nõuetest tagapool. Instrumente, mida kajastatakse omavahenditena vaid osaliselt, tuleks sellegipoolest käsitada omavahenditest tulenevate nõuetena kogu summa ulatuses. Osaline kajastamine võib näiteks tuleneda varasemalt kehtinud nõuetest, mille alusel instrumendi kajastamine osaliselt lõpetatakse, või määruses (EL) nr 575/2013 teise taseme omavahendite instrumentide suhtes kehtestatud amortisatsioonikava kohaldamisest.

(36)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt sätestada finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku jaoks ühtsed õigusnormid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)

Selleks et anda liikmesriikidele piisavalt aega käesoleva direktiivi ülevõtmiseks oma riigisisesesse õigusesse ja käesoleva direktiivi riigisiseses õiguses kohaldamiseks, peaks neil selle saavutamiseks olema 18 kuud alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast. Avalikustamist käsitlevaid käesoleva direktiivi sätteid tuleks siiski kohaldada alates 1. jaanuarist 2024, et kogu liidu krediidiasutustel, investeerimisühingutel ning ettevõtjatel oleks piisavalt aega saavutada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude nõutav tase korrakohasel viisil,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/59/EL muutmine

Direktiivi 2014/59/EL muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)   „tütarettevõtja“– määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 16 määratletud tütarettevõtja ning käesoleva direktiivi artiklite 7, 12, 17, 18, 45–45m, 59–62, 91 ja 92 kohaldamiseks käesoleva lõike punkti 83b alapunktis b osutatud kriisilahenduse konsolideerimisgruppide suhtes hõlmab tütarettevõtja mõiste asjakohasel juhul keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusi, keskasutust ennast ja nende vastavaid tütarettevõtjaid, võttes arvesse, mil viisil sellised kriisilahenduse konsolideerimisgrupid täidavad käesoleva direktiivi artikli 45e lõiget 3;

5a)   „oluline tütarettevõtja“– määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 135 määratletud oluline tütarettevõtja;“

b)

lisatakse järgmine punkt:

„68a)   „esimese taseme põhiomavahendid“– kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 50 arvutatud esimese taseme põhiomavahendid;“;

c)

punktis 70 asendatakse mõiste „kõlblikud kohustused“ mõistega „teisendatavad kohustused“;

d)

punkt 71 asendatakse järgmisega:

„71)   „teisendatavad kohustused“– krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja kohustused ja kapitaliinstrumendid, mis ei ole esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendid või teise taseme omavahendite instrumendid ja mis ei ole artikli 44 lõike 2 kohaselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalast välja jäetud;

71a)   „kõlblikud kohustused“– teisendatavad kohustused, mis vastavad käesoleva direktiivi artikli 45b või artikli 45f lõike 2 punkti a tingimustele, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav, ning teise taseme omavahendite instrumendid, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 1 punkti b tingimustele;

71b)   „allutatud kõlblikud kohustused“– kohustused, mis vastavad kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72b lõigete 3–5 puhul;“

e)

lisatakse järgmised punktid:

„83a)   „kriisilahendussubjekt“

a)

liidus asutatud juriidiline isik, keda kriisilahendusasutus käsitab kooskõlas artikliga 12 ettevõtjana, kelle suhtes on kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse meede, või

b)

krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 111 ja 112, ning mille suhtes on käesoleva direktiivi artikli 10 kohaselt koostatud kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse meede;

83b)   „kriisilahenduse konsolideerimisgrupp“

a)

kriisilahendussubjektid koos oma tütarettevõtjatega, mis ei ole:

i)

ise kriisilahendussubjektid;

ii)

teise kriisilahendussubjekti tütarettevõtjad ega

iii)

kolmandas riigis asutatud ettevõtjad, mis ei kuulu kriisilahenduse konsolideerimisgruppi vastavalt kriisilahenduse kavale, ja nende tütarettevõtjad või

b)

keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutused ja keskasutus ise, kui vähemalt üks nendest krediidiasutustest või keskasutus on kriisilahendussubjekt, ning nende vastavad tütarettevõtjad;

83c)   „globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“– määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 133 määratletud globaalne süsteemselt oluline ettevõtja;“

f)

lisatakse järgmine punkt:

„109)   „kombineeritud puhvri nõue“– direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõue.“

2)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 6 lisatakse järgmised lõigud:

„Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud läbivaatamine tehakse pärast artiklis 59 osutatud kriisilahenduse meetmete rakendamist või õiguste kasutamist.

Kui kriisilahendusasutus kehtestab käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud asjaolude korral käesoleva artikli lõike 7 punktides o ja p osutatud tähtajad, võtab ta arvesse direktiivi 2013/36/EL artiklis 104b osutatud nõude täitmiseks ette nähtud tähtaega.“;

b)

lõike 7 punktid o ja p asendatakse järgmisega:

„o)

artiklites 45e ja 45f osutatud nõuded ning nende nõuete täitmise tähtaeg kooskõlas artikliga 45m;

p)

kriisilahendusasutuse poolt artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamise korral tähtaeg, mille jooksul kriisilahendussubjekt peab nõude täitma kooskõlas artikliga 45m;“.

3)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused koostavad konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavad koostöös tütarettevõtjate kriisilahendusasutustega ja pärast konsulteerimist oluliste filiaalide kriisilahendusasutustega, kui see on asjaomase filiaali puhul vajalik. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavas määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed, mida kohaldatakse järgmiste suhtes:

a)

liidus tegutsev emaettevõtja;

b)

konsolideerimisgruppi kuuluvad ja liidus asutatud tütarettevõtjad;

c)

artikli 1 lõike 1 punktides c ja d osutatud ettevõtjad ning

d)

võttes arvesse VI jaotist, konsolideerimisgruppi kuuluvad ja väljaspool liitu asutatud tütarettevõtjad.

Vastavalt esimeses lõigus osutatud meetmetele määratakse kriisilahenduse kavas iga konsolideerimisgrupi puhul kindlaks kriisilahendussubjektid ja kriisilahenduse konsolideerimisgrupp.“;

b)

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)

punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed, mida tuleb võtta kriisilahendussubjektide suhtes artikli 10 lõikes 3 osutatud stsenaariumide korral, ja kõnealuste meetmete mõju artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud muudele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele, emaettevõtjale ja tütarettevõtjatest krediidiasutustele ja investeerimisühingutele;

aa)

kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjektide jaoks ja selliste meetmete mõju mõlematele:

i)

muud konsolideerimisgrupi ettevõtjad, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;

ii)

muud kriisilahenduse konsolideerimisgrupid;

b)

tehakse kindlaks ulatus, mil määral oleks liidus asutatud kriisilahendussubjektide suhtes võimalik koordineeritult kohaldada ja rakendada kriisilahenduse vahendeid ja õigusi, sealhulgas meetmeid, millega soodustataks konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgrupi mitme ettevõtja eraldi äriliinide või tegevuste või konsolideerimisgrupi teatavate ettevõtjate või kriisilahenduse konsolideerimisgruppide omandamist kolmanda isiku poolt, ning tehakse kindlaks võimalikud koordineeritud kriisilahendust pärssivad asjaolud;“

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

sätestatakse kõik täiendavad, käesolevas direktiivis nimetamata meetmed, mida asjaomased kriisilahendusasutused kavatsevad iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi raames ettevõtjate puhul võtta;“.

4)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 4 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, esitatakse artikli 12 lõike 3 punktis aa osutatud kavandatavad kriisilahenduse meetmed käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ühises otsuses.“;

b)

lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui kriisilahendusasutused ei ole nelja kuu jooksul ühist otsust teinud, teeb iga kriisilahendusasutus, kes vastutab tütarettevõtja eest ja kes ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavaga nõus, oma otsuse ja vajaduse korral teeb kindlaks kriisilahendussubjekti ning koostab ja haldab tema jurisdiktsiooni kuuluvatest ettevõtjatest koosneva kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava. Kõik eriarvamusel olevate kriisilahendusasutuste üksikotsused peavad olema igakülgselt põhjendatud, sisaldama konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavaga mittenõustumise põhjuseid ning arvestama teiste kriisilahendusasutuste ja pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone. Iga kriisilahendusasutus teatab oma otsusest teistele kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele.“

5)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Konsolideerimisgruppi peetakse kriisilahenduskõlblikuks sel juhul, kui kriisilahendusasutuste jaoks on teostatav ja usutav konsolideerimisgrupi ettevõtjate likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses või kõnealuse konsolideerimisgrupi suhtes kriisilahenduse läbiviimine nimetatud konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjektide suhtes kriisilahenduse vahendite ja õiguste kasutamise teel, vältides nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi konsolideerimisgrupi ettevõtjate või filiaalide asukoha liikmesriigi, teiste liikmesriikide või liidu finantssüsteemile, sealhulgas laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral, ning lähtudes eesmärgist tagada konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus sellega, et kõnealuseid funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada, või muul viisil.

Kui konsolideerimisgruppi ei peeta kriisilahenduskõlblikuks, annavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele õigeaegselt teada.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, tagavad liikmesriigid, et lõikes 1 osutatud asutused hindavad iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust vastavalt käesolevale artiklile.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamine tehakse lisaks kogu konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele ning see tehakse artiklis 13 sätestatud otsustamismenetluses.“

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

Õigus keelata teatavad väljamaksed

1.   Kui ettevõtja on olukorras, kus ta vastab kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana igale direktiivi 2013/36/EL artikli 141a lõike 1 punktides a, b ja c osutatud nõudele, kuid ei vasta kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d osutatud nõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 45 lõike 2 punktiga a, on selle ettevõtja kriisilahendusasutusel õigus keelata ettevõtjal käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt teha väljamakseid üle käesoleva artikli lõike 4 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega seotud väljamaksete maksimumsumma mõne järgmise toiminguna:

a)

esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavate väljamaksete tegemine;

b)

kohustuse võtmine maksta muutuvtasu või teha vabatahtlikke pensionimakseid või maksta muutuvtasu, kui kohustus võeti ajal, mil ettevõtja ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet, või

c)

väljamaksete tegemine täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt.

Kui ettevõtja on esimeses lõigus osutatud olukorras, teavitab ta sellest viivitamata kriisilahendusasutust.

2.   Lõikes 1 osutatud olukorras hindab ettevõtja kriisilahendusasutus põhjendamatu viivituseta ja pärast konsulteerimist pädevate asutustega, kas kasutada lõikes 1 osutatud õigust, võttes arvesse kõiki järgmisi elemente:

a)

nõude täitmata jätmise põhjus, kestus ja ulatus ning selle mõju kriisilahenduskõlblikkusele;

b)

ettevõtja finantsseisundi areng ja tõenäosus, et ettevõtja täidab lähitulevikus artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud tingimuse;

c)

väljavaade, et ettevõtja on võimeline tagama mõistliku aja jooksul vastavuse lõikes 1 osutatud nõuetele;

d)

kui ettevõtja ei ole võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c või käesoleva direktiivi artiklis 45b või artikli 45f lõikes 2 sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumidele, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest;

e)

kas lõikes 1 osutatud õiguse kasutamine on kõige asjakohasem ja proportsionaalsem vahend ettevõtja olukorraga tegelemiseks, võttes arvesse selle võimalikku mõju nii ettevõtja rahastamistingimustele kui ka kriisilahenduskõlblikkusele.

Kriisilahendusasutus hindab lõikes 1 osutatud õiguse kasutamise vajadust uuesti vähemalt iga kuu kuni ettevõtja on endiselt lõikes 1 osutatud olukorras.

3.   Kui kriisilahendusasutus leiab, et ettevõtja on endiselt lõikes 1 osutatud olukorras ka üheksa kuu möödumisel pärast seda, kui ettevõtja on olukorrast teatanud, kasutab kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädevate asutustega lõikes 1 osutatud õigust, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et on täidetud vähemalt kaks järgmist tingimust:

a)

nõude täitmata jätmine on tingitud finantsturgude toimimise tõsisest häirest, mis toob kaasa finantsturu laiapõhjalise pingeseisundi mitmes turusegmendis;

b)

punktis a osutatud häire tulemusel ei ole suurenenud mitte ainult ettevõtja omavahendite instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide hinnavolatiilsus või ettevõtjale kaasnevad kulud, vaid ettevõtja jaoks on samuti turud täielikult või osaliselt sulgunud, mistõttu ettevõtja ei saa emiteerida turgudel omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente;

c)

punktis b osutatud turgude sulgumist täheldatakse nii asjaomase ettevõtja kui ka mitme muu ettevõtja puhul;

d)

punktis a osutatud häire takistab asjaomasel ettevõtjal emiteerida omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente mahus, millest piisaks nõude täitmata jätmise heastamiseks, või

e)

lõikes 1 osutatud õiguse kasutamisega kaasneb negatiivse mõju ülekandumine osale pangandussektorist, kahjustades seeläbi tõenäoliselt finantsstabiilsust.

Juhul kui kohaldatakse esimeses lõigus osutatud erandit, teavitab kriisilahendusasutus pädevat asutust oma otsusest ja selgitab oma hinnangut kirjalikult.

Kriisilahendusnõukogu hindab igal kuul uuesti, kas esimeses lõigus osutatud erand on kohaldatav.

4.   Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega seotud väljamaksete maksimumsumma arvutamisel korrutatakse lõike 5 kohaselt arvutatud summa lõike 6 kohaselt kindlaks määratud teguriga. Kõnealust maksimumsummat vähendatakse mis tahes summa võrra, mis tuleneb lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingust.

5.   Kooskõlas lõikega 4 korrutatav summa hõlmab:

a)

vahekasumit, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingutest,

pluss

b)

majandusaasta kasumit, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingutest,

miinus

c)

maksusummasid, mis kuuluksid tasumisele, kui käesoleva lõike punktides a ja b osutatud kasum jäetaks jaotamata.

6.   Lõikes 4 osutatud tegur määratakse kindlaks järgmiselt:

a)

tegur on 0, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (st madalaimasse) kvartiili;

b)

tegur on 0,2, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise kvartiili;

c)

tegur on 0,4, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse kvartiili;

d)

tegur on 0,6, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude neljandasse (st kõrgeimasse) kvartiili.

Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse kombineeritud puhvri nõude puhul järgmiselt:

Formula

Formula

kus „Qn“ on asjaomase kvartiili ordinaalarv.“

7)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutus on vastavalt artiklite 15 ja 16 kohaselt toimunud ettevõtja kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks teinud, et mõned asjaolud pärsivad kõnealuse ettevõtja kriisilahendusmenetlust oluliselt, teatab kriisilahendusasutus sellest otsusest kirjalikult asjaomasele ettevõtjale, pädevale asutusele ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustele.“;

b)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Nelja kuu jooksul pärast vastavalt lõikele 1 saadetud teate kättesaamist esitab ettevõtja kriisilahendusasutusele ettepaneku võimalike meetmete kohta teates märgitud oluliselt pärssivate asjaoludega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks.

Kahe nädala jooksul alates käesoleva artikli lõike 1 kohase teate saamisest esitab ettevõtja kriisilahendusasutusele võimalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava, tagamaks et ettevõtja täidab käesoleva direktiivi artikleid 45e või 45f ning kombineeritud puhvri nõuet, juhul kui kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiv asjaolu on tingitud ühest järgmisest olukorrast:

a)

ettevõtja täidab kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks igale direktiivi 2013/36/EL artikli 141a lõike 1 punktides a, b ja c osutatud nõudele, kuid ei täida nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d osutatud nõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 45 lõike 2 punktiga a, või

b)

ettevõtja ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 osutatud nõudeid või käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d osutatud nõudeid.

Teise lõigu kohaselt esitatud meetmete rakendamise ajakavas võetakse arvesse kõnealuse oluliselt pärssiva asjaolu põhjuseid.

Pärast konsulteerimist pädeva asutusega hindab kriisilahendusasutus, kas esimeses ja teises lõigus osutatud meetmetega on võimalik asjaomase oluliselt pärssiva asjaoluga tõhusalt tegeleda või see kõrvaldada.

4.   Kui kriisilahendusasutus leiab, et ettevõtja poolt vastavalt lõikele 3 esitatud meetmed ei vähenda ega kõrvalda kõnealuseid pärssivaid asjaolusid tulemuslikult, nõuab ta kas otse või kaudselt pädeva asutuse vahendusel, et ettevõtja võtaks alternatiivseid meetmeid, millega võib olla võimalik see eesmärk saavutada, ning teavitab ettevõtjat nendest meetmetest kirjalikult, misjärel ettevõtja esitab kuu aja jooksul kava nende meetmete elluviimiseks.

Alternatiivsete meetmete määramisel selgitab kriisilahendusasutus, miks ettevõtja esitatud meetmed ei võimaldaks kriisilahendust pärssivaid asjaolusid kõrvaldada ja miks alternatiivsed meetmed on nende kõrvaldamiseks sobivamad. Kriisilahendusasutus võtab arvesse kriisilahendust pärssivatest asjaoludest tulenevat ohtu finantsstabiilsusele ning meetmete mõju ettevõtja majandustegevusele, selle stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua.“;

c)

lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i)

punktides a, b, d, e, g ja h asendatakse „krediidiasustus või investeerimisühing“ sõnaga „ettevõtja“;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„ha)

nõuda krediidiasutuselt, investeerimisühingult või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjalt kava esitamist selle kohta, kuidas taastada vastavus käesoleva direktiivi artiklile 45e või 45f, väljendatuna määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonina, ja kui see on kohaldatav, siis kombineeritud puhvri nõudele ning käesoleva direktiivi artiklis 45e või 45f osutatud nõuetele, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 429 ja 429a osutatud koguriskipositsiooni näitajast;“

iii)

punktid i, j ja k asendatakse järgmisega:

„i)

nõuda krediidiasutuselt, investeerimisühingult või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjalt kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita artiklis 45e või 45f sätestatud nõuded;

j)

nõuda, et krediidiasutus, investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja võtaks artiklis 45e või 45f osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks muid meetmeid, muu hulgas püüaks eelkõige uuesti läbi rääkida tema poolt emiteeritud kõlbliku kohustuse, täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendi või teise taseme omavahendite instrumendi tingimused, eesmärgiga tagada, et kriisilahendusasutuse otsust kõnealuse kohustuse või instrumendi allahindamiseks või konverteerimiseks täidetaks selle jurisdiktsiooni õigusnormide kohaselt, mis laieneb kõnealusele kohustusele või instrumendile;

ja)

eesmärgiga tagada järjepidev kooskõla artikliga 45e või 45f, nõuda krediidiasutuselt, investeerimisühingult või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjalt järgmiste instrumentide tähtajaprofiili muutmist:

i)

omavahenditesse kuuluvad instrumendid, olles saanud eelnevalt pädeva asutuse nõusoleku, ning

ii)

artiklis 45b ja artikli 45f lõike 2 punktis a osutatud kõlblikud kohustused;

k)

kui ettevõtja on segavaldusettevõtja tütarettevõtja, nõuda, et segavaldusettevõtja looks ettevõtja kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja ettevõtja kriisilahenduse hõlbustamiseks ning selleks, et vältida selliste IV jaotises osutatud kriisilahenduse vahendite kohaldamist ja õiguste kasutamist, millel on negatiivne mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei osuta finantsteenuseid.“;

d)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Enne lõikes 4 osutatud meetmete määramist kaalub kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädeva asutusega ja asjakohasel juhul makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostava määratud riikliku asutusega nõuetekohaselt kõnealuste meetmete võimalikku mõju konkreetsele ettevõtjale, finantsteenuste siseturule ning teiste liikmesriikide ja liidu kui terviku finantsstabiilsusele.“

8)

Artikli 18 lõiked 1–7 asendatakse järgmisega:

„1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus arutab koos tütarettevõtjate kriisilahendusasutustega ning pärast konsulteerimist järelevalvekolleegiumi ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustega, kui see on olulise filiaali puhul vajalik, kriisilahenduse kolleegiumis artikli 16 kohaselt nõutava hindamise tulemusi ja võtab kõik mõistlikud meetmed, et jõuda vastavalt artikli 17 lõikele 4 kindlaks määratud meetmete kohaldamise suhtes ühisele otsusele seoses kõikide kriisilahendussubjektidega ja nende tütarettevõtjatega, kes on artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjad ja kuuluvad konsolideerimisgruppi.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab koostöös konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega ja Euroopa Pangandusjärelevalvega vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 25 lõikele 1 aruande ja esitab selle liidus tegutsevale emaettevõtjale, tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele, kes edastavad selle oma pädevusalasse kuuluvatele tütarettevõtjatele, ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustele. Aruanne koostatakse pärast pädevate asutustega konsulteerimist ning selles analüüsitakse asjaolusid, mis võivad oluliselt pärssida tõhusat kriisilahenduse vahendite rakendamist ja kriisilahendusõiguste kasutamist konsolideerimisgrupi suhtes, aga ka kriisilahenduse konsolideerimisgruppide suhtes, kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist. Aruandes analüüsitakse mõju konsolideerimisgrupi ärimudelile ning soovitatakse proportsionaalseid ja sihipäraseid meetmeid, mis on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse arvates vajalikud või asjakohased nende pärssivate asjaolude kõrvaldamiseks.

Kui konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu on tingitud artikli 17 lõike 3 teises lõigus osutatud konsolideerimisgrupi ettevõtja olukorrast, teavitab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus pärast kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega ja tema tütarettevõtjatest krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahendusasutustega konsulteerimist kõnealuse pärssiva asjaolu hinnangust liidus tegutsevat emaettevõtjat.

3.   Nelja kuu jooksul pärast aruande saamist võib liidus tegutsev emaettevõtja esitada konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele oma tähelepanekud ning teha ettepaneku alternatiivsete meetmete kohta, millega oleks võimalik aruandes tuvastatud pärssivad asjaolud kõrvaldada.

Kui aruandes tuvastatud asjaolud on tingitud käesoleva direktiivi artikli 17 lõike 3 teises lõigus osutatud konsolideerimisgrupi ettevõtja olukorrast, esitab liidus tegutsev emaettevõtja kahe nädala jooksul alates käesoleva artikli lõike 2 teise lõike kohase teate saamisest konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele võimalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava, tagamaks et konsolideerimisgrupi ettevõtja järgiks käesoleva direktiivi artiklis 45e või 45f osutatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, ja kui see on kohaldatav, kombineeritud puhvri nõuet ja käesoleva direktiivi artiklites 45e ja 45f osutatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 429 ja 429a osutatud koguriskipositsiooni näitajast.

Teise lõigu kohaselt esitatud meetmete rakendamise ajakavas võetakse arvesse kõnealuse oluliselt pärssiva asjaolu põhjuseid. Pärast konsulteerimist pädeva asutusega hindab kriisilahendusasutus, kas nende meetmetega on võimalik oluliselt pärssiva asjaoluga tõhusalt tegeleda või see kõrvaldada.

4.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teavitab liidus tegutseva emaettevõtja poolt esitatud meetmetest konsolideeritud järelevalvet teostavat asutust, Euroopa Pangandusjärelevalvet, tütarettevõtjate kriisilahendusasutusi ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutusi, kui see on olulise filiaali puhul asjakohane. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused teevad pärast pädevate asutuste ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustega konsulteerimist kõik endast oleneva selleks, et jõuda kriisilahenduse kolleegiumis oluliselt pärssivate asjaolude tuvastamise osas ning vajaduse korral liidus tegutseva emaettevõtja esitatud meetmetele hindamise osas ning asutuste poolt nende asjaoludega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks nõutavate meetmete osas ühisele otsusele, milles võetakse arvesse meetmete võimalikku mõju kõikidele liikmesriikidele, kus konsolideerimisgrupp tegutseb.

5.   Ühisele otsusele tuleb jõuda nelja kuu jooksul pärast liidus tegutseva emaettevõtja võimalike tähelepanekute esitamist. Kui liidus tegutsev emaettevõtja ei ole tähelepanekuid esitanud, tuleb ühisele otsusele jõuda ühe kuu jooksul pärast lõike 3 esimeses lõigus osutatud neljakuulise tähtaja möödumist.

Ühisele otsusele, mis käsitleb kriisilahenduskõlblikkust pärssivat asjaolu, mis on tingitud artikli 17 lõike 3 teises lõigus osutatud olukorrast, tuleb jõuda kahe nädala jooksul pärast seda, kui liidus tegutsev emaettevõtja on vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 esitanud oma tähelepanekud.

Ühine otsus peab olema põhjendatud ning vormistatud dokumendina, mille konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab liidus tegutsevale emaettevõtjale.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib kriisilahendusasutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 teise lõigu punktiga c abistada kriisilahendusasutusi ühisele otsusele jõudmisel.

6.   Kui lõikes 5 osutatud asjaomase tähtaja jooksul ei ole jõutud ühisele otsusele, teeb konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus konsolideerimisgrupi tasandil artikli 17 lõike 4 kohaselt võetavate sobivate meetmete kohta oma otsuse.

Otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab otsuse liidus tegutsevale emaettevõtjale.

Kui mõni kriisilahendusasutus on enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud asjaomase tähtaja lõppu edastanud käesoleva artikli lõikes 9 osutatud küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaega käsitatakse lepitusmenetluse tähtajana määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ei tee, kohaldatakse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse otsust.

6a.   Kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja jooksul ei ole ühist otsust tehtud, teeb asjaomase kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil artikli 17 lõike 4 kohaselt võetavate sobivate meetmete kohta oma otsuse.

Esimeses lõigus osutatud otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kriisilahendusasutuste ning konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse seisukohti ja reservatsioone. Asjaomane kriisilahendusasutus esitab otsuse kriisilahendussubjektile.

Kui mõni kriisilahendusasutus on enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu edastanud käesoleva artikli lõikes 9 osutatud küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaega käsitatakse lepitusmenetluse tähtajana määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ei tee, kohaldatakse kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse otsust.

7.   Ühise otsuse puudumisel teevad nende tütarettevõtjate kriisilahendusasutused, kes ei ole kriisilahendussubjektid, oma otsuse tütarettevõtjate poolt artikli 17 lõike 4 kohaselt individuaalselt võetavate sobivate meetmete kohta.

Otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Otsus esitatakse asjaomasele tütarettevõtjale ja sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjektile, kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusele ja, kui see on erinev, konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele.

Kui mõni kriisilahendusasutus on enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu edastanud käesoleva artikli lõikes 9 osutatud küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab tütarettevõtja kriisilahendusasutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaega käsitatakse lepitusmenetluse tähtajana määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ei tee, kohaldatakse tütarettevõtja kriisilahendusasutuse otsust.“

9)

Artikli 32 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

võttes arvesse ajastust ja muid asjakohaseid asjaolusid, puudub põhjendatud väljavaade, et ükski alternatiivne eraõigusliku isiku võetav meede, sealhulgas krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi meede, või järelevalvemeede, sealhulgas varajase sekkumise meetmed või artikli 59 lõike 2 kohane asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamine või konverteerimine, mis võetakse krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, aitaks krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida;“.

10)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 32a

Keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste kriisilahenduse eeltingimused

Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad võtta keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud ja samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste suhtes kriisilahenduse meetmeid, kui asjaomane kriisilahenduse konsolideerimisgrupp vastab tervikuna artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Artikkel 32b

Maksejõuetusmenetlus krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ettevõtjate puhul, kelle suhtes ei võeta kriisilahenduse meetmeid

Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutus, investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja, kelle puhul kriisilahendusasutus leiab, et täidetud on artikli 32 lõike 1 punktide a ja b tingimused, kuid et kriisilahenduse meetmed ei oleks avalikes huvides vastavalt artikli 32 lõike 1 punktile c, likvideeritakse tavakorras vastavalt liikmesriigi kohaldatavale õigusele.“

11)

Artikli 33 lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„2.   Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võtavad artikli 1 lõike 1 punktis c või d osutatud ettevõtja suhtes kriisilahenduse meetmeid, kui kõnealune ettevõtja vastab artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

3.   Kui segavaldusettevõtja tütarettevõtjast krediidiasutused või investeerimisühingud on otse või kaudselt vahepealse astme finantsvaldusettevõtja omandis, nähakse kriisilahenduse kavaga ette, et vahepealse astme finantsvaldusettevõtjat käsitatakse kriisilahendussubjektina, ja liikmesriigid tagavad, et kriisilahenduse meetmeid konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks võetakse vahepealse astme finantsvaldusettevõtja puhul. Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused ei võta kriisilahenduse meetmeid konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks segavaldusettevõtja puhul.

4.   Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti ja olenemata asjaolust, et artikli 1 lõike 1 punktis c või d osutatud ettevõtja ei vasta artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimustele, võib kriisilahendusasutus võtta kriisilahenduse meetme artikli 1 lõike 1 punktis c või d osutatud ettevõtja suhtes, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

ettevõtja on kriisilahendussubjekt;

b)

üks või mitu kõnealuse ettevõtja tütarettevõtjat, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, kuid ei ole kriisilahendussubjektid, vastavad artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

c)

punktis b osutatud tütarettevõtja varad ja kohustused on sellised, et tütarettevõtja maksejõuetus ohustab kriisilahenduse konsolideerimisgruppi tervikuna, ja kriisilahenduse meetme võtmine sellise ettevõtja puhul on vajalik tütarettevõtjast krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduseks või asjakohase kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kui terviku kriisilahenduseks.“

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 33a

Teatavate kohustuste peatamise õigus

1.   Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on pärast konsulteerimist pädeva asutusega, kes vastab neile mõistliku aja jooksul, õigus peatada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja lepingujärgsed makse- või ülekandekohustused, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

a)

artikli 32 lõike 1 punkti a kohaselt on tehtud kindlaks, et asjaomane krediidiasutus, investeerimisühing või ettevõtja on maksjõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv;

b)

kohe ei ole võimalik rakendada ühtegi artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud erasektori meedet, mis krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja maksejõuetuse ära hoiaks;

c)

peatamisõiguse kasutamist peetakse vajalikuks, et hoida ära krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja finantsolukorra edasine halvenemine, ning

d)

kohustuste peatamise õiguse kasutamine on:

i)

vajalik artikli 32 lõike 1 punktis c sätestatud järeldusele jõudmiseks või

ii)

vajalik sobivate kriisilahenduse meetmete valimiseks või ühe või mitme kriisilahenduse meetme tulemusliku kohaldamise tagamiseks.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata makse- ja ülekandekohustuste suhtes, mis on võetud:

a)

direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud süsteemide või süsteemikorraldajate ees;

b)

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustab;

c)

keskpankade ees.

Kriisilahendusasutused määravad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õiguse kasutamise ulatuse vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele. Eelkõige hindavad kriisilahendusasutused hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka kõlblike hoiuste suhtes, nagu need on määratletud direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 4, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes.

3.   Liikmesriigid võivad ette näha, et kui makse- või ülekandekohustuste peatamise õigust kasutatakse kõlblike hoiuste suhtes, tagavad kriisilahendusasutused, et hoiustajatele antakse hoiusele juurdepääs asjakohase päevasumma ulatuses.

4.   Lõike 1 kohase peatamise aeg on võimalikult lühike ega ole pikem minimaalsest ajavahemikust, mida kriisilahendusasutus peab vajalikuks lõike 1 punktides c ja d osutatud eesmärgil, ja igal juhul ei tohi see kesta kauem kui ajavahemik alates lõike 8 kohase peatamise teate avaldamisest kuni selle teate avaldamise päevale järgneva tööpäeva südaööni krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja kriisilahendusasutuse liikmesriigi aja järgi.

Esimeses lõigus osutatud peatamise aja möödumisel kohustuste peatamine lõpetatakse.

5.   Käesoleva artikli lõike 1 kohase õiguse kasutamisel võtavad kriisilahendusasutused arvesse mõju, mida kõnealuse õiguse kasutamine võib avaldada finantsturgude korrakohasele toimimisele, ning arvestavad liikmesriigi kehtivate õigusnormide ning järelevalvevolituste ja kohtuvõimuga, et kaitsta võlausaldajate õigusi ja võrdset kohtlemist tavalises maksejõuetusmenetluses. Eelkõige võtab iga kriisilahendusasutus arvesse riigisisest maksejõuetusmenetlust, mida võidakse kohaldada artikli 32 lõike 1 punktis c osutatud järelduse tulemusena krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja suhtes, ja võtab meetmed, mida ta peab asjakohaseks, et tagada piisav koordineerimine liikmesriigi haldus- või kohtuasutustega.

6.   Kui lepingust tulenevad makse- või ülekandekohustused on vastavalt lõikele 1 peatatud, peatatakse ükskõik millise vastaspoole kõnealusest lepingust tulenevad makse- või ülekandekohustused samaks ajavahemikuks.

7.   Makse- või ülekandekohustus, mis oleks tulnud täita kohustuste peatamise ajal, tuleb täita kohe pärast selle lõppu.

8.   Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused teavitavad viivitamata krediidiasutust, investeerimisühingut või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjat ning artikli 83 lõike 2 punktides a–h osutatud asutusi, kui nad kasutavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigust pärast seda, kui artikli 32 lõike 1 punkti a kohaselt on kindlaks tehtud, et krediidiasutus või investeerimisühing on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv, ja enne kriisilahendusotsuse tegemist.

Kriisilahendusasutus avaldab käesoleva artikli kohaselt kohustuste peatamise aluseks oleva korralduse või dokumendi ning peatamise tingimused ja ajavahemiku artikli 83 lõikes 4 osutatud viisil või tagab nende avaldamise.

9.   Käesoleva artikliga ei piirata neid liikmesriigi õiguse sätteid, millega antakse õigus peatada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate makse- või ülekandekohustused enne, kui on kindlaks tehtud, et need krediidiasutused, investeerimisühingud või ettevõtjad on maksejõuetud või jäävad tõenäoliselt maksejõuetuks vastavalt artikli 32 lõike 1 punktile a, või õigus peatada nende krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate makse- või ülekandekohustused, mis kuuluvad likvideerimisele tavalises maksejõuetusmenetluses ning mis näevad ette käesolevas artiklis sätestatust ulatuslikuma kohaldamisala ja kestuse. Kõnealust õigust kasutatakse vastavalt asjakohastes liikmesriigi õigusaktides sätestatud ulatusele, kestusele ja tingimustele. Käesolevas artiklis sätestatud tingimused ei piira sellise makse- või ülekandekohustuste peatamise õigusega seotud tingimusi.

10.   Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutus kasutab krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes makse- või ülekandekohustuste peatamise õigust vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, on kriisilahendusasutusel samuti võimalik kasutada peatamise kestuse jooksul õigust

a)

seada samaks ajavahemikuks krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja võlausaldajatele, kellel on asjaomase krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja varade suhtes tagatud nõuded, piiranguid jõustada tagatisest tulenevaid õigusi ning sellisel juhul kohaldatakse artikli 70 lõikeid 2, 3 ning 4, ning

b)

peatada samaks ajavahemikuks asjaomase krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtjaga lepingu sõlminud poole lõpetamisõigus ning sellisel juhul kohaldatakse artikli 71 lõikeid 2–8.

11.   Kui vastavalt artikli 32 lõike 1 punktile a on kindlaks tehtud, et krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv ning kriisilahendusasutus on pärast seda kasutanud käesoleva artikli lõike 1 või 10 kohast õigust peatada makse- või ülekandekohustused ning kui seejärel on asjaomase krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja suhtes võetud kriisilahenduse meede, ei kasuta kriisilahendusasutus selle krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja suhtes artikli 69 lõike 1, artikli 70 lõike 1 või artikli 71 lõike 1 kohast õigust.“

13)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse sõnad „kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist“ sõnadega „kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist vastavalt artiklile 59“;

b)

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i)

sõnad „kapitaliinstrumentide“ sõnadega „vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste“;

ii)

punktis d asendatakse sõnad „kõlblike kohustuste“ sõnadega „vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste“;

c)

lõigetes 5, 12 ja 13 asendatakse sõnad „kapitaliinstrumentide“ sõnadega „vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste“.

14)

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 2 asendatakse sõnad „kapitaliinstrumentide“ sõnadega „kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste“;

b)

lõike 10 punktis a asendatakse sõnad „kõlblike kohustuste“ sõnadega „teisendatavate kohustuste“.

15)

Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

kohustused vastavalt direktiivile 98/26/EÜ määratud süsteemide või süsteemi korraldajate või nendes osalejate ees, mis tulenevad sellises süsteemis osalemisest, või määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustab, ja mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui seitse päeva;“

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„h)

kohustused krediidiasutuste, investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjate ees, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuid ei ole ise kriisilahendussubjektid, olenemata kohustuste lõpptähtajast, välja arvatud juhul, kui nende kohustustest tulenevad õigused rahuldatakse pärast tavalisi tagamata kohustusi vastavalt asjakohasele liikmesriigi õigusele, millega reguleeritakse käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev, kohalduvat tavalist maksejõuetusmenetlust; erandi kohaldamise korral hindab selle tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kas artikli 45f lõikele 2 vastavate kirjete summa on eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamise toetamiseks piisav.“;

iii)

viiendas lõigus asendatakse sõnad „kohustusi, mille puhul saab rakendada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist“ sõnadega „teisendatavaid kohustusi“;

b)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kriisilahendusasutused hindavad hoolikalt, kas krediidiasutuste, investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjate ees, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuid ei ole ise kriisilahendussubjektid, olevad kohustused, mis ei ole välistatud allahindamise või konverteerimise õiguse kohaldamisest käesoleva artikli lõike 2 punkti h alusel, tuleks täielikult või osaliselt välistada nende õiguste kohaldamisest käesoleva lõike esimese lõigu punktide a–d alusel, et tagada kriisilahendusstrateegia tulemuslik rakendamine.

Kui kriisilahendusasutus otsustab käesoleva lõike alusel teisendatava kohustuse või teisendatavate kohustuste klassi välistada või osaliselt välistada, võib muude teisendatavate kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise või konverteerimise määra tõsta, võtmaks arvesse välistatud kohustusi, tingimusel et muude teisendatavate kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise ja konverteerimise määr on kooskõlas artikli 34 lõike 1 punktis g sätestatud põhimõttega.“;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui kriisilahendusasutus otsustab teisendatava kohustuse või teisendatavate kohustuste klassi käesoleva artikli kohaselt välistada või osaliselt välistada ning kahjum, mida nende kohustustega oleks kaetud, ei ole täielikult edastatud teistele võlausaldajatele, võib kriisilahendusrahastust anda vahendeid kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule, et teha üht või mõlemat:

a)

katta kahjum, mida ei ole kaetud teisendatavate kohustustega, ning taastada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara netoväärtus nullini vastavalt artikli 46 lõike 1 punktile a;

b)

omandada kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses või investeerimisühingus aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente või kapitaliinstrumente, et rekapitaliseerida krediidiasutus või investeerimisühing kooskõlas artikli 46 lõike 1 punktiga b.“;

d)

lõike 5 punktis a asendatakse sõnad „kõlblike kohustuste“ sõnadega „teisendatavate kohustuste“.

16)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 44a

Allutatud kõlblike kohustuste müümine jaeklientidele

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72a lõike 1 punkti b ja artikli 72b lõigete 3–5 puhul, vastavate kõlblike kohustuste müüja müüb selliseid kohustusi direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaekliendile üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

müüja on teinud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 2 kohase sobivuse hindamise;

b)

punktis a osutatud hindamise tulemusel leiab müüja, et sellised kõlblikud kohustused on sellele jaekliendile sobivad;

c)

müüja dokumenteerib sobivuse direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 6 kirjeldatud viisil.

Olenemata esimesest lõigust võivad liikmesriigid ette näha, et nimetatud lõigu punktides a–c sätestatud tingimusi kohaldatakse omavahenditeks või teisendatavateks kohustusteks kvalifitseeruvate muude instrumentide müüjate suhtes.

2.   Kui lõikes 1 esitatud tingimused on täidetud ja asjaomase jaekliendi finantsinstrumentide portfelli väärtus ei ületa ostu ajal 500 000 eurot, tagab müüja jaekliendi poolt kooskõlas lõikega 3 esitatud teabe põhjal, et ostu ajal on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

jaeklient ei investeeri lõikes 1 osutatud kohustustesse kokku rohkem kui 10 % oma finantsinstrumentide portfellist;

b)

ühte või mitmesse lõikes 1 osutatud kohustusse investeeritav esialgne miinimumsumma on vähemalt 10 000 eurot.

3.   Jaeklient esitab müüjale täpse teabe oma finantsinstrumentide portfelli kohta, sealhulgas teabe kõigi lõikes 1 osutatud kohustustesse tehtud investeeringute kohta.

4.   Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel mõistetakse jaekliendi finantsinstrumentide portfelli all portfelli, mis koosneb rahahoiustest ja finantsinstrumentidest, v.a tagatisena antud finantsinstrumendid.

5.   Ilma et see piiraks direktiivi 2014/65/EL artiklit 25 ning erandina käesoleva artikli lõigete 1–4 nõuetest võivad liikmesriigid kehtestada selle asemel minimaalse nimiväärtuse, mis on lõikes 1 osutatud kohustuste puhul vähemalt 50 000 eurot, võttes arvesse oma turutingimusi ja -tavasid ning oma õigussüsteemis kehtivaid tarbijakaitsemeetmeid.

6.   Kui artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjate, kes on asutatud liikmesriigis ja peavad täitma artiklis 45e osutatud nõuet, koguvara väärtus ei ületa 50 miljardit eurot, võib asjaomane liikmesriik kohaldada erandina käesoleva artikli lõigete 1–5 nõuetest üksnes käesoleva artikli lõike 2 punktis b esitatud nõuet.

7.   Liikmesriikidelt ei nõuta käesoleva artikli kohaldamist lõikes 1 osutatud kohustuste suhtes, mis on emiteeritud enne 28. detsembrit 2020.“

17)

Artikkel 45 asendatakse järgmiste artiklitega:

„Artikkel 45

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine ja arvutamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused või investeerimisühingud ning artikli 1 lõike 1 punktis b, c ja d osutatud ettevõtjad täidavad igal ajal omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid vastavalt käesolevale artiklile ja artiklitele 45a–45i, kui see on nimetatud artiklitega nõutav.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõue arvutatakse vastavalt artikli 45c lõikele 3, 5 või 7, nagu on asjakohane, omavahendite ja kõlblike kohustuste summana ning seda väljendatakse protsentidena järgmistest:

a)

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomase ettevõtja koguriskipositsioon, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3, ning

b)

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomase ettevõtja koguriskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 429 ja 429a.

Artikkel 45a

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmisest vabastamine

1.   Olenemata artiklist 45 vabastavad kriisilahendusasutused artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude täitmisest hüpoteekkrediidiandjad, mida rahastatakse pandikirjadega ja mis liikmesriigi õiguse kohaselt ei tohi võtta vastu hoiuseid, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

kõnealused krediidiandjad likvideeritakse liikmesriigi maksejõuetusmenetluses või mõnes muus menetluses, mis on nende krediidiandjate jaoks sätestatud ning mida nende krediidiandjate puhul rakendatakse artikli 38, 40 või 42 kohaselt, ning

b)

punktis a osutatud menetlused tagavad, et kõnealuste krediidiandjate võlausaldajad, sealhulgas asjakohasel juhul pandikirjade omanikud, katavad kahjumi viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele.

2.   Artikli 45 lõikes 1 sätestatud nõude täitmisest vabastatud krediidiasutused või investeerimisühingud ei osale artikli 45e lõikes 1 osutatud konsolideerimises.

Artikkel 45b

Kriisilahendussubjektide kõlblikud kohustused

1.   Kohustused arvatakse kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka üksnes siis, kui need vastavad tingimustele, mis on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 järgmistes artiklites:

a)

artikkel 72a;

b)

artikkel 72b, välja arvatud lõike 2 punkt d, ning

c)

artikkel 72c.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust, kui käesolevas direktiivis osutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a või 92b nõuetele, käsitatakse nimetatud artiklite seisukohast kõlblikke kohustusi kõlblike kohustustena, mis on määratletud kõnealuse määruse artiklis 72k ning kindlaks määratud kooskõlas kõnealuse määruse II osa I jaotise 5a. peatükiga.

2.   Kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest (nt struktureeritud väärtpaberid) ning vastavad lõike 1 esimese lõigu tingimustele, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 2 punkti l puhul, arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

võlainstrumendist tuleneva kohustuse põhisumma on emiteerimise ajal teada, see on fikseeritud või suurenev ja seda ei mõjuta tuletisinstrumendi tunnus ning võlainstrumendist ja tuletisinstrumendi tunnusest tuleneva kohustuse kogusuurust saab igapäevaselt hinnata, lähtudes krediidiriskita võrdväärse instrumendi aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust, kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 104 ja 105, või

b)

võlainstrument sisaldab lepingulist tingimust, milles täpsustatakse, et nõude väärtus emitendi maksejõuetuse ja emitendi kriisilahenduse korral on fikseeritud või suurenev ning see ei ole suurem algselt makstud kohustuse summast.

Esimeses lõigus osutatud võlainstrumentide, sealhulgas nende tuletisinstrumendi tunnuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuskokkulepet ja nende instrumentide väärtuse hindamisel ei kohaldata artikli 49 lõiget 3.

Esimeses lõigus osutatud kohustused arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult kohustuste selles osas, mis vastab selle lõigu punktis a osutatud põhisummale või punktis b osutatud fikseeritud või suurenevale summale.

3.   Kui liidus asutatud tütarettevõtja emiteerib kohustusi olemasolevale aktsionärile, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, ning nimetatud tütarettevõtja kuulub kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, arvatakse need kohustused selle kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

need emiteeritakse kooskõlas artikli 45f lõike 2 punktiga a;

b)

allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine selliste kohustuste puhul kooskõlas artikliga 59 või 62 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;

c)

sellised kohustused ei ületa summat, mis saadakse:

i)

kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning kooskõlas artikli 45f lõike 2 punktiga b emiteeritud omavahendite summa;

ii)

kooskõlas artikli 45f lõikega 1 nõutav summa.

4.   Ilma, et see piiraks artikli 45c lõikes 5 või artikli 45d lõike 1 punktis a sätestatud miinimumnõude kohaldamist, tagavad kriisilahendusasutused, et kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5 või 6, täidavad artiklis 45e osutatud nõudest osa, mis võrdub 8 %ga kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, kasutades omavahendeid ja allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustusi. Kriisilahendusasutus võib lubada, et kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5 või 6, täidavad kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, väiksema osa kui 8 %, kuid suurema osa kui summa, mis saadakse valemi (1-X1/X2) x 8 % kohustuste kogusummast, kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustusi, eeldusel et on täidetud kõik määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõikes 3 sätestatud tingimused, kui, järgides kõnealuse määruse artikli 72b lõike 3 alusel võimalikku vähendamise piirmäära, kusjuures

 

X1 = 3,5 % koguriskipositsioonist, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3, ning

 

X2 = summa on 18 % koguriskipositsioonist, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3, ning kombineeritud puhvri nõude summa.

Kui kriisilahendussubjekti puhul, kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5, viib käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamine nõudeni, mis moodustab rohkem kui 27 % tema koguriskipositsioonist, piirab kriisilahendusasutus asjaomase kriisilahendussubjekti puhul seda osa artiklis 45e osutatud nõudest, mis täidetakse omavahenditega, allutatud kõlblike kohustuste või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, summani, mis moodustab 27 % koguriskipositsioonist, kui kriisilahendusasutus on seisukohal, et

a)

juurdepääsu kriisilahendusrahastule ei peeta kriisilahenduse kavas kõnealuse kriisilahendussubjekti puhul kriisilahenduse võimaluseks ning

b)

kui punkt a ei ole kohaldatav, võimaldab artiklis 45e osutatud nõue kriisilahendussubjektil täita artikli 44 lõikes 5 või 8 osutatud nõudeid.

Kriisilahendusasutus võtab teises lõigus osutatud hindamise käigus arvesse ka asjaomase kriisilahendussubjekti ärimudelile ebaproportsionaalse mõju avaldumise ohtu.

Käesoleva lõike teist lõiku ei kohaldata kriisilahendussubjektide suhtes, kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 6.

5.   Kriisilahendussubjektide puhul, kes ei ole globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad ega kriisilahendussubjektid, kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõikeid 5 või 6, võib kriisilahendusasutus otsustada, et osa artiklis 45e osutatud nõudest kuni summani, mis on kas 8 % ettevõtja kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, või lõikes 7 osutatud valemi alusel saadud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem, täidetakse omavahenditega ja allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud allutamata kohustustest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on liikmesriigi maksejõuetusmenetluse nõuete hierarhias sama nagu teatavatel kohustustel, mille puhul allahindamise ja konverteerimise õigust vastavalt artikli 44 lõikele 2 või 3 ei kasutata;

b)

on risk, et tulenevalt allahindamise ja konverteerimise õiguse kavandatud kasutamisest allutamata kohustuste puhul, mis ei ole välja jäetud allahindamise ja konverteerimise õiguste kasutamisest vastavalt artikli 44 lõikele 2 või 3, kannavad kõnealuste kohustustega seotud nõuetega võlausaldajad suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavalises maksejõuetusmenetluses toimunud likvideerimise korral;

c)

omavahendite ja muude allutatud kohustuste summa ei ületa summat, mida on vaja tagamaks, et punktis b osutatud võlausaldajad ei kannaks suuremat kahjumit, kui nad oleksid vastasel korral kandnud tavalise maksejõuetusmenetluse käigus toimunud likvideerimise korral.

Kui kriisilahendusasutus teeb kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis on välja arvatud või mis võidakse mõistliku tõenäosusega arvata välja allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamisest vastavalt artikli 44 lõikele 2 või 3, sellisest klassist enam kui 10 %, hindab kriisilahendusasutus käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud riski.

6.   Lõigete 4, 5 ja 7 kohaldamisel võetakse tuletisinstrumendist tulenevad kohustused arvesse kohustuste kogusummas, lähtudes sellest, et vastaspoole tasaarvestuse õigusi tunnustatakse täielikult.

Kriisilahendussubjekti omavahendid, mida kasutatakse kombineeritud puhvri nõude täitmiseks, on kõlblikud lõigetes 4, 5 ja 7 osutatud nõude täitmiseks.

7.   Erandina käesoleva artikli lõikest 4 võib kriisilahendusasutus otsustada, et käesoleva direktiivi artiklis 45e osutatud nõue täidetakse nende kriisilahendussubjektide poolt, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 45c lõiget 5 või 6, omavahenditega, allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, niivõrd, kuivõrd tulenevalt kriisilahendussubjekti kohustusest täita kombineeritud puhvri nõudeid ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ning käesoleva direktiivi artikli 45c lõikes 5 ja artiklis 45e osutatud nõudeid, ei ületa kõnealuste omavahendite, instrumentide ja kohustuste summa järgmistest summadest suuremat summat:

a)

8 % ettevõtja kohustuste, sealhulgas omavahendid, kogusummast või

b)

summa, mis saadakse valemi Ax2+Bx2+C kohaldamisest, kus A, B ja C on järgmised suurused:

 

A = summa, mis tuleneb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c osutatud nõudest;

 

B = summa, mis tuleneb direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõudest;

 

C = summa, mis tuleneb kombineeritud puhvri nõudest.

8.   Kriisilahendusasutus võib kasutada käesoleva artikli lõikes 7 osutatud õigust kriisilahendussubjektide suhtes, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5 või 6 ning kelle puhul on täidetud üks käesoleva lõike teises lõigus sätestatud tingimustest, ning seda kuni 30 % kõigi kriisilahendussubjektide puhul, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5 või 6 ning kelle puhul kriisilahendusasutus teeb kindlaks artiklis 45e osutatud nõude.

Kriisilahendusasutus kaalub järgmisi tingimusi:

a)

eelneva kriisilahenduskõlblikkuse hindamise käigus on kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivad asjaolud ning et

i)

pärast artikli 17 lõikes 5 osutatud meetmete võtmist ei ole kriisilahendusasutuse poolt nõutava aja jooksul võetud abimeetmeid või

ii)

kindlakstehtud oluliselt pärssivat asjaolu ei saa kõrvaldada ühegi artikli 17 lõikes 5 osutatud meetme võtmisega ning käesoleva artikli lõikes 7 osutatud õiguse kasutamine kompenseeriks osaliselt või täielikult kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu negatiivse mõju;

b)

kriisilahendusasutus leiab, et kriisilahendussubjekti eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavus ja usaldusväärsus on piiratud, arvestades ettevõtja suurust, vastastikust seotust, tema tegevuse laadi, ulatust, riski ja tegevuse keerukust, tema õiguslikku staatust ja aktsionäride struktuuri, või

c)

direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõue kajastab asjaolu, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 45c lõiget 5 või 6, kuulub 20 % kõige suurema riskitasemega krediidiasutuste ja investeerimisühingute hulka, kelle puhul kriisilahendusasutus teeb kindlaks käesoleva direktiivi artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude.

Esimeses ja teises lõigus osutatud protsendimäära kohaldamisel ümardab kriisilahendusasutus arvutamise tulemusel saadud arvu lähima täisarvuni.

Liikmesriigid võivad, võttes arvesse oma riigi pangandussektori eripära, sealhulgas eelkõige nende kriisilahendussubjektide arvu, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5 või 6 ja kelle puhul liikmesriigi kriisilahendusasutus teeb kindlaks artiklis 45e osutatud nõude, määrata esimeses lõigus osutatud protsendimääraks suurema protsendimäära kui 30 %.

9.   Kriisilahendusasutus teeb lõikes 5 või 7 osutatud otsuse üksnes pärast pädeva asutusega konsulteerimist.

Otsuse tegemisel võtab kriisilahendusasutus arvesse ka järgmist:

a)

kriisilahendussubjekti omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud kõlblike kohustuste turu sügavus, selliste instrumentide hinnastamine (olemasolu korral) ja otsuse järgimiseks vajalike tehingute tegemiseks vajaminev aeg;

b)

selliste kõlblike kohustuste instrumentide summa, mis vastavad kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele ning mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta alates kuupäevast, mil tehti otsus käesoleva artikli lõigetes 5 ja 7 osutatud nõuete kvantitatiivseks kohandamiseks;

c)

nende instrumentide kättesaadavus ja summa, mis vastavad kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72b lõike 2 punkti d puhul;

d)

kas selliste kohustuste summa, mis on artikli 44 lõike 2 või 3 kohaselt välistatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kohaldamisest ning millest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on tavalises maksejõuetusmenetluses kõige esimesena rahuldatavate kõlblike kohustustega sama või need rahuldatakse pärast selliseid kõlblikke kohustusi, on oluline võrreldes kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustustega. Kui välistatud kohustuste summa ei ületa 5 % kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, ei loeta välistatud summat oluliseks. Kui summa ületab seda künnist, hindavad välistatud kohustuste olulisust kriisilahendusasutused;

e)

kriisilahendussubjekti ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil ning stabiilsus ja majandusele kasu toomise suutlikkus ning

f)

võimalike restruktureerimiskulude mõju kriisilahendussubjekti rekapitaliseerimisele.

Artikkel 45c

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramine

1.   Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude määrab pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks kriisilahendusasutus järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

vajadus tagada, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes saab kriisilahendusmenetluse läbi viia kriisilahenduse vahendite kriisilahendussubjekti suhtes kohaldamisega, rakendades vajaduse korral ja kooskõlas kriisilahenduse eesmärkidega kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit;

b)

vajadus asjakohasel juhul tagada, et kriisilahendussubjektil ja selle tütarettevõtjatel, kes on krediidiasutused, investeerimisühingud või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad, kuid mitte kriisilahendussubjektid, on piisavalt omavahendeid ja kõlblikke kohustusi, tagamaks, et juhul, kui nende suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit või allahindamise ja konverteerimise õigust, saaks vastavalt katta kahjumi ja oleks võimalik taastada asjaomaste ettevõtjate koguomavahendite suhtarvu ja olenevalt olukorrast finantsvõimenduse määra tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks neile on antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusluba;

c)

vajadus tagada, et juhul kui kriisilahenduse kavas eeldatakse, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse käesoleva direktiivi artikli 44 lõike 3 alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, on kriisilahendussubjektil piisavalt omavahendeid ja muid kõlblikke kohustusi selleks, et katta kahjum ja tõsta oma koguomavahendite suhtarv ning asjakohasel juhul finantsvõimenduse määr uuesti tasemeni, mis võimaldab tal jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks talle on antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusluba;

d)

ettevõtja suurus, ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil;

e)

see, millises ulatuses oleks ettevõtja maksejõuetusel negatiivne mõju finantsstabiilsusele, sealhulgas mõju teistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ülekandumise tõttu, tulenevalt ettevõtja seotusest kõnealuste teiste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjatega või ülejäänud finantssüsteemiga.

2.   Kui kriisilahenduse kavas on ette nähtud kriisilahenduse meetme võtmine või vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine artikli 10 lõikes 3 osutatud asjaomasele stsenaariumile tuginedes, peab artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue võrduma summaga, mis on piisav järgmiseks:

a)

kahjum, mida ettevõtja eeldatavasti kannab, kaetakse täielikult („kahjumi katmine“);

b)

kriisilahendussubjekt ja selle tütarettevõtjad, kes on krediidiasutused, investeerimisühingud või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad, kuid mitte kriisilahendussubjektid, rekapitaliseeritakse tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks neile on antud direktiivi 2013/36/EL, direktiivi 2014/65/EL või samaväärse seadusandliku akti kohaselt tegevusluba sobivaks ajavahemikuks, ent mitte kauemaks kui üks aasta („rekapitaliseerimine“).

Kui kriisilahenduse kavas on ette nähtud, et ettevõtja likvideeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses või mõnes muus võrdväärses riigisiseses menetluses, hindab kriisilahendusasutus, kas kõnealuse ettevõtja puhul on õigustatud piirata artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet, nii et see ei ületaks summat, mis on piisav kahjumi katmiseks vastavalt esimese lõigu punktile a.

Kriisilahendusasutuse hindamise käigus analüüsitakse eelkõige teises lõigus osutatud piirangut seoses võimaliku mõjuga finantsstabiilsusele ja ülekandumise riskile finantssüsteemis.

3.   Kriisilahendussubjektide puhul on lõike 2 esimeses lõigus osutatud summa järgmine:

a)

artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile a järgmiste summa:

i)

kriisilahenduse käigus kaetava kahjumi summa, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ja direktiivi 2013/36/EL artikli 104a kohastele kriisilahendussubjekti suhtes kohaldatavatele nõuetele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning

ii)

rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c osutatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja direktiivi 2013/36/EL artikli 104a kohasele nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist, ning

b)

artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile b järgmiste summa:

i)

kahjumi summa, mis kaetakse kriisilahenduse käigus ja mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti d kohasele kriisilahendussubjekti finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning

ii)

rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d osutatud finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist.

Artikli 45 lõike 2 punkti a kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaselt arvutatud summa jagamisel koguriskipositsiooniga.

Artikli 45 lõike 2 punkti b kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaselt arvutatud summa jagamisel finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajaga.

Kriisilahendusasutus võtab käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud individuaalse nõude kehtestamisel arvesse artikli 37 lõikes 10 ning artikli 44 lõigetes 5 ja 8 osutatud nõudeid.

Eelmistes lõikudes osutatud rekapitaliseerimise summade määramisel kriisilahendusasutus:

a)

kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hiljutisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse meetmetest, ning

b)

kohandab pärast pädeva asutusega konsulteerimist direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud kehtivale nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata kindlaks kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist kohalduv nõue.

Kriisilahendusasutusel on võimalik suurendada esimese lõigu punkti a alapunktis ii sätestatud nõuet sobiva summa võrra, mis on vajalik tagamaks, et ettevõtja on võimeline säilitama pärast kriisilahendust sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisava turuusalduse.

Kui kohaldatakse käesoleva lõike kuuendat lõiku, peab kõnealuses lõigus osutatud summa võrduma pärast kriisilahenduse vahendite kohaldamist kohaldatava kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 alapunktis a osutatud summa.

Käesoleva lõike kuuendas lõigus osutatud summat kohandatakse allapoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et oleks teostatav ja usutav, et väiksem summa on piisav, et säilitada pärast kriisilahendusstrateegia rakendamist turu usaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed. Seda summat kohandatakse ülespoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ja juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kriisilahendusasutuste kasutatavat metoodikat direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõude ning kombineeritud puhvri nõude hindamiseks kriisilahendussubjektide jaoks kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasandil, kui kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes ei kohaldata kõnealuse direktiivi alusel neid nõudeid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

5.   Kriisilahendussubjektide puhul, kelle suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a ja kes kuuluvad kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on suurem kui 100 miljardit eurot, on käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nõude tase vähemalt võrdne

a)

13,5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga a, ja

b)

5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga b.

Erandina artiklist 45b peavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kriisilahendussubjektid täitma käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nõude taseme, mis on võrdne 13,5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga a, ja 5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga b, kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva direktiivi artikli 45b lõikes 3 osutatud kohustusi.

6.   Kriisilahendusasutus võib pärast pädeva asutusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud nõudeid kriisilahendussubjekti suhtes, kelle suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a, kuid kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on väiksem kui 100 miljardit eurot, ja kes võib kriisilahendusasutuse hinnangul mõistliku tõenäosusega põhjustada maksejõuetuse korral süsteemse riski.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse tegemisel võtab kriisilahendusasutus arvesse

a)

hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis;

b)

kõlblike kohustuste kapitaliturgudele juurdepääsu piiratuse ulatust;

c)

ulatust, mil kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita artiklis 45e osutatud nõue.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohase otsuse puudumine ei piira otsuse tegemist artikli 45b lõike 5 kohaselt.

7.   Ettevõtjate puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, on lõike 2 esimeses lõigus osutatud summa järgmine:

a)

artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile a järgmiste summa:

i)

kaetava kahjumi summa, mis vastab ettevõtjale kohaldatavatele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõuetele, ja

ii)

rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab ettevõtjal taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c osutatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 59 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust, ning

b)

artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile b järgmiste summa:

i)

kaetava kahjumi summa, mis vastab ettevõtjale kohaldatava määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d osutatud finantsvõimenduse määra nõudele, ja

ii)

rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab ettevõtjal taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d osutatud finantsvõimenduse määra nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 59 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust.

Artikli 45 lõike 2 punkti a kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaselt arvutatud summa jagamisel koguriskipositsiooniga.

Artikli 45 lõike 2 punkti b kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaselt arvutatud summa jagamisel finantsvõimenduse koguriskipositsiooni näitajaga.

Kriisilahendusasutus võtab käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud individuaalse nõude kehtestamisel arvesse artikli 37 lõikes 10 ning artikli 44 lõigetes 5 ja 8 osutatud nõudeid.

Eelnevates lõikudes osutatud rekapitaliseerimise summade määramisel kriisilahendusasutus:

a)

kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduse kavas ette nähtud meetmetest, ning

b)

kohandab pärast pädeva asutusega konsulteerimist direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud kehtivale nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata kindlaks asjaomase ettevõtja suhtes pärast käesoleva direktiivi artikli 59 kohaselt asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust kohaldatav nõue.

Kriisilahendusasutusel on võimalik suurendada käesoleva lõike esimese lõigu punkti a alapunktis ii sätestatud nõuet sobiva summaga, mis on vajalik tagamaks, et pärast artikli 59 kohaselt asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist on ettevõtja võimeline säilitama sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisava turuusalduse.

Kui kohaldatakse käesoleva lõike kuuendat lõiku, peab nimetatud lõigus osutatud summa võrduma pärast käesoleva direktiivi artiklis 59 osutatud õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust kohaldatava kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 osutatud alapunktis a osutatud nõue.

Käesoleva lõike kuuendas lõigus osutatud summat kohandatakse allapoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et oleks teostatav ja usutav, et väiksem summa on piisav, et tagada pärast artiklis 59 osutatud õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust turu usaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed. Seda summat kohandatakse ülespoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed.

8.   Kui kriisilahendusasutus eeldab, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse mõistliku tõenäosusega täielikult või osaliselt artikli 44 lõike 3 alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või need võidakse kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, täidetakse artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue kasutades omavahendeid või muid kõlblikke kohustusi, mis on piisavad, et

a)

katta artikli 44 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud välja jäetud kohustuste summa;

b)

tagada, et lõikes 2 osutatud tingimused on täidetud.

9.   Kriisilahendusasutuse otsuses kehtestada käesoleva artikli kohaselt omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue esitatakse kõnealuse otsuse põhjendused, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 2–8 osutatud elementide täielik hinnang, ning kriisilahendusasutus vaatab selle põhjendamatu viivituseta läbi, et võtta arvesse võimalikke muutusi direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõude tasemes.

10.   Käesoleva artikli lõigete 3 ja 7 kohaldamisel tõlgendatakse kapitalinõudeid vastavalt sellele, kuidas pädevad asutused kohaldavad üleminekusätteid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 X osa I jaotise 1., 2. ja 4. peatükis ning liikmesriikide õigusaktides, millega kasutatakse kõnealuse määrusega pädevatele asutustele antud valikuvõimalusi.

Artikkel 45d

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramine globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kriisilahendussubjektide jaoks ja kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate liidus asuvate oluliste tütarettevõtjate jaoks

1.   Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue, mida kohaldatakse kriisilahendussubjekti suhtes, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või sellise ettevõtja osa, koosneb järgmisest:

a)

määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 osutatud nõuded ning

b)

mis tahes täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille kriisilahendusasutus on ettevõtjale määranud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

2.   Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate liidus asuvate oluliste tütarettevõtjate jaoks koosneb järgmisest:

a)

määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92b ja 494 osutatud nõuded ning

b)

mis tahes täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille kriisilahendusasutus on määranud nimetatud süsteemselt olulisele ettevõtjale vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 ning mida täidetakse omavahendite ja kohustustega, mis vastavad artikli 45f ja artikli 89 lõike 2 tingimustele.

3.   Kriisilahendusasutus kehtestab lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b osutatud täiendava omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude ai

a)

juhul, kui käesoleva artikli lõike 1 punktis a või lõike 2 punktis a osutatud nõue ei ole piisav, et täita artiklis 45c sätestatud tingimused, ning

b)

määral, mil sellega tagatakse artiklis 45c sätestatud tingimuste täitmine.

4.   Artikli 45h lõike 2 kohaldamisel, kui rohkem kui üks samasse globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus on kriisilahendussubjekt, arvutavad asjaomased kriisilahendusasutused lõikes 3 osutatud summa:

a)

iga kriisilahendussubjekti puhul;

b)

liidus tegutseva emaettevõtja puhul, nagu see oleks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt.

5.   Kriisilahendusasutuse otsuses kehtestada käesoleva artikli lõike 1 punkti b või käesoleva artikli lõike 2 punkti b alusel täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue esitatakse kõnealuse otsuse põhjendused, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 3 osutatud elementide täielik hinnang, ning kriisilahendusasutus vaatab selle põhjendamatu viivituseta läbi, et võtta arvesse võimalikke muutusi kriisilahenduse konsolideerimisgrupi või kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste liidus asuvate tütarettevõtjate suhtes kohaldatava direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõude tasemes.

Artikkel 45e

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine kriisilahendussubjektide suhtes

1.   Kriisilahendussubjektid täidavad artiklites 45b–45d sätestatud nõudeid kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil konsolideeritud alusel.

2.   Kriisilahendusasutus määrab kindlaks artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude, mida kohaldatakse kriisilahendussubjekti suhtes konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil vastavalt artiklile 45h, tehes seda artiklites 45b–45d sätestatud nõuete alusel ja selle alusel, kas konsolideerimisgruppi kuuluvate kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate kriisilahendus toimub kriisilahenduse kava kohaselt eraldi.

3.   Artikli 2 lõike 1 punkti 83b alapunkti b kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgruppide puhul otsustab asjaomane kriisilahendusasutus olenevalt solidaarsusmehhanismi ja eelistatud kriisilahendusstrateegia elementidest, millised kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad peavad järgima artikli 45c lõikeid 3 ja 5 ning artikli 45d lõiget 1, tagamaks, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupp tervikuna täidab käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 nõudeid, ja kuidas sellised ettevõtjad peavad seda kooskõlas kriisilahenduse kavaga tegema.

Artikkel 45f

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine ettevõtjate suhtes, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid

1.   Krediidiasutused või investeerimisühingud, kes on kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtjad, ent ei ole ise kriisilahendussubjektid, täidavad artiklis 45c sätestatud nõudeid individuaalselt.

Kriisilahendusasutus võib pärast pädeva asutusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas artiklis sätestatud nõuet artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja ja ei ole ise kriisilahendussubjekt.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust täidavad liidus tegutsevad emaettevõtjad, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, ent on kolmanda riigi ettevõtjate tütarettevõtjad, artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel.

Artikli 2 lõike 1 punkti 83b alapunkti b kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul järgivad need krediidiasutused, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kõik kriisilahendussubjektid, kelle suhtes ei kohaldata artikli 45e lõike 3 kohast nõuet, artikli 45c lõiget 7 individuaalselt.

Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue, mida kohaldatakse käesolevas lõikes osutatud ettevõtjate suhtes, määratakse kindaks vastavalt artiklile 45h ja artiklile 89, kui see on kohaldatav, ning artiklis 45c sätestatud nõuete alusel.

2.   Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtjatele täidetakse ühe või mitme järgmisega:

a)

kohustused:

i)

mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu, kes ostsid kohustused käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt, või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine vastavalt artiklitele 59–62 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;

ii)

mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72b lõike 2 punktide b, c, k, l ja m ning lõigete 3–5 puhul;

iii)

millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavalises maksejõuetusmenetluses pärast kohustusi, mis ei vasta punktis i osutatud tingimusele ega ole kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks;

iv)

mille suhtes kohaldatakse vastavalt artiklitele 59–62 allahindamise ja konverteerimise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;

v)

mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja;

vi)

mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ettevõtja ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

vii)

mida reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral;

viii)

millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

b)

omavahendid järgmiselt:

i)

esimese taseme põhiomavahendid ja

ii)

muud omavahendid, mis on

emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud või

emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud, tingimusel et allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine vastavalt artiklitele 59–62 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle.

3.   Sellise tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kes ei ole kriisilahendussubjekt, võib loobuda käesoleva artikli kohaldamisest vastava tütarettevõtja suhtes, kui:

a)

nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud samas liikmesriigis ning kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;

b)

kriisilahendussubjekt täidab artiklis 45e osutatud nõuet;

c)

puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele kriisilahendussubjektilt tütarettevõtjale, kelle suhtes on vastavalt artikli 59 lõikele 3 toimunud kindlaksmääramine, eelkõige juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahenduse meede;

d)

kriisilahendussubjekt tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;

e)

kriisilahendussubjekti riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;

f)

kriisilahendussubjektile kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või kriisilahendussubjektil on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.

4.   Sellise tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kes ei ole kriisilahendussubjekt, võib samuti loobuda käesoleva artikli kohaldamisest vastava tütarettevõtja suhtes, kui:

a)

nii tütarettevõtja kui ka selle emaettevõtja on asutatud samas liikmesriigis ning kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;

b)

emaettevõtja täidab artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude konsolideeritud alusel selles liikmesriigis;

c)

puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele emaettevõtjalt tütarettevõtjale, kelle suhtes on vastavalt artikli 59 lõikele 3 toimunud kindlaksmääramine, eelkõige juhul, kui emaettevõtja suhtes on võetud kriisilahenduse meede või kasutatud artikli 59 lõikes 1 osutatud õigusi;

d)

emaettevõtja tõendab pädevale asutusele seda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;

e)

emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;

f)

emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigusest või emaettevõtjal on õigus määrata enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest või nad tagasi kutsuda.

5.   Juhul kui lõike 3 punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud, võib tütarettevõtja kriisilahendusasutus lubada artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude täielikult või osaliselt täita kriisilahendussubjekti antava garantiiga, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

garantii antakse vähemalt summas, mis on samaväärne nõude summaga, mis sellega asendatakse;

b)

garantii aktiveeritakse juhul, kui tütarettevõtja ei suuda tähtajaks oma võlgasid tagasi maksta või muid kohustusi täita või tütarettevõtja suhtes on vastavalt artikli 59 lõikele 3 toimunud kindlaksmääramine, olenevalt sellest, kumb toimub varem;

c)

garantii on tagatud direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis a määratletud finantstagatiskokkuleppe kaudu vähemalt 50 % ulatuses selle summast;

d)

garantii tagatis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 197 nõuetele ja see on pärast asjakohaselt konservatiivsete väärtuskärbete tegemist piisav, et katta tagatud summa, nagu on osutatud punktis c;

e)

garantii tagatis on koormamata ja eelkõige ei kasutata seda muu garantii tagatisena;

f)

tagatisel on tegelik lõpptähtaeg, mis vastab samale lõpptähtaja tingimusele, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikes 1, ning

g)

puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale, sealhulgas juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahenduse meede.

Esimese lõigu punkti g kohaldamisel esitab kriisilahendussubjekt kriisilahendusasutuse nõudmisel sõltumatu kirjaliku ja põhjendatud õigusliku arvamuse või tõendab muul viisil rahuldavalt, et puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale.

6.   Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse täiendavalt meetodid, millega tagatakse, et kriisilahendussubjekti poolt kaudselt kas osaliselt või täielikult märgitud instrumendid, mida võetakse arvesse käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil, ei takista kriisilahendusstrateegia sujuvat rakendamist. Sellised meetodid peaksid eelkõige tagama kahjumi nõuetekohase ülekandmise kriisilahendussubjektile ja kapitali ülekandmise kriisilahendussubjektilt ettevõtjatele, kes on osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, kuid kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, ning looma mehhanismi, millega välditakse käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil arvesse võetavate kõlblike instrumentide topeltarvestamist. Sellisteks meetoditeks on mahaarvamise kord või samaväärselt kindel meetod ja nendega tagatakse ettevõtjatele, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, tulemus, mis on võrdväärne sellega, kui kriisilahendussubjekt märgib otse ja täielikult käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil arvesse võetavad kõlblikud instrumendid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 45g

Erand keskasutusele ja keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutustele

Kriisilahendusasutus võib osaliselt või täielikult loobuda artikli 45f kohaldamisest keskasutuse suhtes või keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuse suhtes, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

krediidiasutuste ja keskasutuse üle teeb järelevalvet sama pädev asutus ja nad on asutatud samas liikmesriigis ning kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;

b)

keskasutuse ning sellega püsivalt seotud krediidiasutuste siduvad kohustused on nende solidaarvastutusel või keskasutus tagab täies ulatuses temaga püsivalt seotud krediidiasutuste siduvad kohustused;

c)

keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud krediidiasutuste omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna kõnealuste krediidiasutuste konsolideeritud aastaaruannete põhjal;

d)

kui keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusele tehakse erand, on keskasutuse juhtkond volitatud andma juhtnööre püsivalt seotud krediidiasutuste juhtkondadele;

e)

asjaomane kriisilahenduse konsolideerimisgrupp täidab artikli 45e lõikes 3 osutatud nõuet ning

f)

puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused kriisilahenduse korral omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste vahel.

Artikkel 45h

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumõude kindlaksmääramise menetlus

1.   Kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, kui see on esimesena nimetatust erinev, ja kriisilahendusasutused, kes vastutavad kriisilahenduse konsolideerimisgrupi, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 45f osutatud nõuet, tütarettevõtjate eest individuaalselt, teevad kõik endast oleneva, et jõuda ühisotsusele järgmise kohta:

a)

sellise nõude summa, mida kohaldatakse konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil iga kriisilahendussubjekti suhtes, ning

b)

sellise nõude summa, mida kohaldatakse individuaalsel alusel iga kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt.

Ühisotsus peab tagama kooskõla artiklitega 45e ja 45f, olema igakülgselt põhjendatud ja selle esitab:

a)

kriisilahendussubjektile tema kriisilahendusasutus;

b)

kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjale, kes ei ole kriisilahendussubjekt, selle ettevõtja kriisilahendusasutus;

c)

konsolideerimisgrupi liidus tegutsevale emaettevõtjale kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, kui kõnealune liidus tegutsev emaettevõtja ei ole ise sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekt.

Käesoleva artikli kohaselt tehtavas ühisotsuses võidakse ette näha, et kui see on kriisilahendusstrateegiaga kooskõlas ja kriisilahendussubjekt ei ole otse või kaudselt ostnud artikli 45f lõikele 2 vastavaid piisavaid instrumente, täidab artikli 45c lõikes 7 osutatud nõuded vastavalt artikli 45f lõikele 2 osaliselt tütarettevõtja instrumentidega, mis on emiteeritud kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud.

2.   Kui rohkem kui üks samasse globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus on kriisilahendussubjekt, arutavad lõikes 1 osutatud kriisilahendusasutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e kohaldamist ja kohandamist ning lepivad vajaduse korral kooskõlas globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusstrateegiaga nendes kokku, et minimeerida või kõrvaldada erinevus artikli 45d lõike 4 punktis a ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12 osutatud summade summa üksikute kriisilahendussubjektide puhul ning artikli 45d lõike 4 punktis b ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12 osutatud summade summa vahel.

Sellist kohandust võib kohaldada tingimusel, et:

a)

kohandust võib kohaldada seoses koguriskipositsiooni arvutamise erinevustega asjaomaste liikmesriikide vahel, kohandades nõude suurust;

b)

kohandust ei kohaldata selleks, et kõrvaldada kriisilahenduse konsolideerimisgruppide vahelistest riskipositsioonidest tulenevad erinevused.

Käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis a ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12 osutatud summade summa üksikute kriisilahendussubjektide puhul ei tohi olla väiksem kui käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis b ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12 osutatud summade summa.

3.   Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul, tehakse otsus vastavalt lõigetele 4–6.

4.   Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi nõude osas, millele on osutatud artiklis 45e, teeb otsuse selle nõude kohta kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, võttes nõuetekohaselt arvesse järgmist:

a)

asjaomaste kriisilahendusasutuste poolt kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate, kes ei ole kriisilahendussubjektid, kohta koostatud hinnang;

b)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse (kui see on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev) arvamus.

Juhul kui mõni asjaomastest kriisilahendusasutustest on vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud neljakuulise tähtaja lõpus küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus oma otsuse edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega.

Euroopa Pangandusjärelevalve otsuses võetakse arvesse esimese lõigu punkte a ja b.

Neljakuulist tähtaega käsitatakse lepitustähtajana määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul.

Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise tähtaja lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul taotluse saamisest otsust teinud, kohaldatakse kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse otsust.

5.   Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele sellise artiklis 45f osutatud nõude suuruse osas, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi mis tahes ettevõtja suhtes individuaalselt, teevad otsuse selle ettevõtja kriisilahendusasutused, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone on võetud nõuetekohaselt arvesse ning

b)

kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev siis on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone arvesse võetud nõuetekohaselt.

Kui kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud neljakuulise tähtaja lõpus küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkavad kriisilahendusasutused, kes on vastutavad tütarettevõtjate eest individuaalsel alusel, oma otsused edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning võtavad seejärel vastu oma otsused, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Euroopa Pangandusjärelevalve otsuses võetakse arvesse esimese lõigu punkte a ja b.

Neljakuulist tähtaega käsitatakse lepitustähtajana (EL) nr 1093/2010 määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul.

Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise tähtaja lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.

Kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ei suuna küsimust Euroopa Pangandusjärelevalvele siduva vahendajarolli võtmiseks, kui tütarettevõtja kriisilahendusasutuse kehtestatud tase:

a)

ei ületa 2 % artiklis 45e osutatud nõude koguriskipositsioonist, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 ning

b)

on kooskõlas artikli 45c lõikega 7.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kohaldatakse tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste otsuseid.

Ühisotsus ja ühisotsuse puudumise korral tehtud otsus vaadatakse regulaarselt läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse seda regulaarselt.

6.   Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud nõude suuruse ega sellise nõude suuruse osas, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes individuaalselt, kohaldatakse järgmist:

a)

otsus tehakse sellise nõude taseme kohta, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate suhtes individuaalselt, vastavalt lõikele 5;

b)

otsus tehakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil vastavalt lõikele 4.

7.   Lõikes 1 osutatud ühisotsus ja ühisotsuse puudumise korral kriisilahendusasutuste poolt tehtavad lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud otsused on asjaomastele kriisilahendusasutustele siduvad.

Ühisotsus ja ühisotsuse puudumise korral tehtud otsus vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse seda regulaarselt.

8.   Kriisilahendusasutused, koordineerides tegevust pädevate asutustega, nõuavad ja teevad kindlaks, et ettevõtjad täidavad artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet, ning teevad käesolevale artiklile vastavalt otsuse samaaegselt kriisilahenduse kavade väljatöötamise ja ajakohastamisega.

Artikkel 45i

Nõude järelevalveline aruandlus ja avalikustamine

1.   Artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet, esitavad oma pädevatele asutustele ja kriisilahendusasutustele aruande järgmise kohta:

a)

omavahendite summad, mis vastavad käesoleva direktiivi artikli 45f lõike 2 punkti b tingimustele, kui see on asjakohane, ja kõlblike kohustuste summad ning nende summade väljendamine vastavalt käesoleva direktiivi artikli 45 lõikele 2 pärast ükskõik milliseid asjakohasel juhul tehtavaid mahaarvamisi vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 72e–72j;

b)

muude teisendatavate kohustuste summad;

c)

punktides a ja b osutatud kirjete puhul:

i)

nende struktuur, kaasa arvatud nende tähtajaprofiil,

ii)

nendest tulenevate nõuete rahuldamisjärk tavalises maksejõuetusmenetluses ja

iii)

kas neid reguleeritakse kolmanda riigi õigusega ja asjakohasel juhul selle riigi nimi ning see, kas need sisaldavad lepingulisi tingimusi, millele on osutatud käesoleva direktiivi artikli 55 lõikes 1, määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktides p ja q ning artikli 63 esimese lõigu punktides n ja o.

Kohustust teavitada käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud muude teisendatavate kohustuste summadest ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kes lõike 1 punktis b osutatud teabe esitamise kuupäeval omavad kooskõlas nimetatud lõike punktiga a arvutatud omavahendeid ja kõlblikke kohustusi summas, mis on vähemalt 150 % artikli 45 lõikes 1 osutatud nõudest.

2.   Lõikes 1 osutatud ettevõtjad esitavad:

a)

lõike 1 punktis a osutatud teabe vähemalt korra poolaastas ja

b)

lõike 1 punktides b ja c osutatud teabe vähemalt korra aastas.

Pädeva asutuse või kriisilahendusasutuse nõudmise korral esitavad lõikes 1 osutatud ettevõtjad lõikes 1 osutatud teavet sagedamini.

3.   Lõikes 1 osutatud ettevõtjad avalikustavad vähemalt kord aastas järgmise teabe:

a)

omavahendite, mis vastavad artikli 45f lõike 2 punkti b tingimustele, kui see on kohaldatav, ja kõlblike kohustuste summa;

b)

punktis a osutatud kirjete struktuur, sealhulgas nende tähtajaprofiil ja nendest tulenevate nõuete rahuldamisjärk tavalises maksejõuetusmenetluses;

c)

artiklis 45e või 45f osutatud kohaldatav nõue, mis on väljendatud vastavalt artikli 45 lõikele 2.

4.   Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata sellise ettevõtja suhtes, kelle kriisilahenduse kavas on ette nähtud, et see ettevõtja likvideeritakse tavalise maksejõuetusmenetluse alusel.

5.   Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse lõigetes 1 ja 2 osutatud järelevalvelise aruandluse jaoks kindlaks ühtsed aruandevormid ning juhised ja metoodika vormide kasutamiseks, aruannete esitamise sagedus ja kuupäevad, mõistete määratlused ning IT-lahendused.

Selles rakenduslike tehniliste standardite eelnõus täpsustatakse lõike 1 punkti c osutatud kirjete rahuldamisjärke käsitleva teabe esitamise standardset viisi, mida kohaldatakse liikmesriikide maksejõuetusmenetluses.

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 92a ja 92b kohaldamisalasse kuuluvate krediidiasutuste, investeerimisühingute või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate puhul viiakse sellised rakenduslike tehniliste standardite eelnõud kooskõlla rakenduslike tehniliste standarditega, mis on vastu võetud kooskõlas nimetatud määruse artikliga 430.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

6.   Euroopa Pangandusjärelevalve koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks ühtsed teabe avaldamise vormingud, sagedus ja sellega seonduvad juhised, millega kooskõlas toimub lõike 3 kohaselt nõutav teabe avaldamine.

Sellised ühtsed teabe avaldamise vormingud võimaldavad edastada teavet piisavalt ulatuslikul määral ja võrreldaval viisil, et hinnata artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjate riskiprofiile ja seda, mil määral nad vastavad kohaldatavatele nõuetele, millele on osutatud artiklis 45e või artiklis 45f. Asjakohasel juhul kasutatakse teabe esitamiseks tabelvormingut.

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 92a ja 92b kohaldamisalasse kuuluvate krediidiasutuste, investeerimisühingute või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate puhul viiakse sellised rakenduslike tehniliste standardite eelnõud kooskõlla rakenduslike tehniliste standarditega, mis on vastu võetud kooskõlas nimetatud määruse artikliga 434a.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

7.   Kriisilahenduse meetmete rakendamisel või artiklis 59 osutatud allahindamise või konverteerimise õiguste kasutamisel hakatakse lõikes 3 osutatud avalikustamise nõudeid kohaldama alates artikli 45e või 45f nõuete täitmise tähtpäevast, millele on osutatud artiklis 45m.

Artikkel 45j

Aruannete esitamine Euroopa Pangandusjärelevalvele

1.   Kriisilahendusasutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudest, mis on artikli 45e või 45f kohaselt kehtestatud igale nende jurisdiktsioonis asuvale ettevõtjale.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks ühtsed aruandevormid, juhised ja metoodika vormide kasutamiseks, aruannete esitamise sagedus ja kuupäevad, mõistete määratlused ning IT-lahendused kriisilahendusasutuste poolt pädevate asutustega koordineeritult teabe kindlakstegemiseks ja selle edastamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele lõike 1 kohaldamise eesmärgil.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 45k

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumine

1.   Asjaomased ametiasutused käsitlevad artiklis 45e või 45f osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumist vähemalt ühel järgmisel alusel:

a)

õigust võtta kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude suhtes meetmeid või kõrvaldada need pärssivad asjaolud vastavalt artiklitele 17 ja 18;

b)

artiklis 16a osutatud õigus;

c)

direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud meetmed;

d)

varajase sekkumise meetmed vastavalt artiklile 27;

e)

halduskaristused või muud haldusmeetmed vastavalt artiklitele 110 ja 111.

Lisaks võivad asjaomased ametiasutused kooskõlas vastavalt kas artikliga 32, 32a või 33 hinnata, kas krediidiasutus, investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks.

2.   Kriisilahendusasutused ja pädevad asutused konsulteerivad omavahel lõikes 1 osutatud vastavate õiguste kasutamisel.

Artikkel 45l

Aruanded

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve esitab koostöös pädevate asutuste ja kriisilahendusasutustega komisjonile igal aastal aruande, milles hinnatakse vähemalt järgmist:

a)

kuidas artikli 45e või 45f kohaselt kehtestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet on rakendatud liikmesriikide tasandil ja eelkõige, kas võrreldavate ettevõtjate jaoks kehtestatud tasemetes esineb liikmesriigiti erinevusi;

b)

kuidas kriisilahendusasutused on kasutanud artikli 45b lõigetes 4, 5 ja 7 osutatud õigust ja kas kõnealuse õiguse kasutamisel esineb liikmesriigiti erinevusi;

c)

krediidiasutuste, investeerimisühingute ja ettevõtjate omavahendite ja kõlblike kohustuste koondtase ja koosseis, vastava ajavahemiku jooksul emiteeritud instrumentide summa ning kohaldatavate nõuete täitmiseks vajalik täiendav summa.

2.   Lisaks lõikes 1 ette nähtud iga-aastasele aruandele esitab Euroopa Pangandusjärelevalve iga kolme aasta järel komisjonile aruande, milles hinnatakse järgmist:

a)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude ja kõigi miinimumnõude jaoks kavandatud ühtlustatud tasemete mõju järgnevale:

i)

finantsturud üldiselt ning täpsemalt tagamata võlainstrumentide ja tuletisinstrumentide turud;

ii)

krediidiasutuste või investeerimisühingute ärimudelid ja bilansside ülesehitus, eelkõige krediidiasutuste või investeerimisühingute rahastamisprofiil ja -strateegia ning konsolideerimisgruppide õiguslik ja tegevusstruktuur;

iii)

krediidiasutuste või investeerimisühingute kasumlikkus, eelkõige nende rahastamiskulud;

iv)

riskipositsioonide ülekandumine ettevõtjatele, kelle suhtes ei kohaldata usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet;

v)

finantsinnovatsioon;

vi)

omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud kõlblike kohustuste suur osakaal ning nende laad ja turustatavus;

vii)

krediidiasutuste, investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate riskikäitumine;

viii)

krediidiasutuste, investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate vara koormamise tase;

ix)

krediidiasutuste, investeerimisühingute artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate poolt miinimumnõuete täitmiseks võetud meetmed ning eelkõige, millises ulatuses on miinimumnõudeid täidetud vara finantsvõimenduse vähendamise, pikaajaliste võlainstrumentide emiteerimise ja kapitali kaasamise teel, ning

x)

krediidiasutuste laenuandmise tase, pidades eelkõige silmas laenuandmist mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kohalikele ametiasutustele, piirkondlikele omavalitsustele ja avaliku sektori üksustele ning kaubanduse rahastamist, sealhulgas laenuandmist ametlike ekspordikrediidikindlustuse skeemide alusel;

b)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete koostoimet omavahendite nõuete, finantsvõimenduse määra ja likviidsusnõuetega, mis on sätestatud määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL;

c)

krediidiasutuste, investeerimisühingute ja artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate võime kaasata iseseisvalt kapitali või vahendeid turgudelt, et vastata kavandatud ühtlustatud miinimumnõuetele.

3.   Lõikes 1 osutatud aruanne esitatakse komisjonile aruandega hõlmatud viimasele aastale järgneva kalendriaasta 30. septembriks. Esimene aruanne esitatakse komisjonile käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäevale järgneva aasta 30. septembriks.

Lõikes 2 osutatud aruanne hõlmab kolme kalendriaastat ja see esitatakse komisjonile aruandega hõlmatud perioodi viimasele aastale järgneva kalendriaasta 31. detsembriks. Esimene aruanne esitatakse komisjonile 31. detsembriks 2022.

Artikkel 45m

Ülemineku- ja kriisilahendusjärgne kord

1.   Erandina artikli 45 lõikest 1 määravad kriisilahendusasutused krediidiasutusele või investeerimisühingule või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjale asjakohase üleminekuperioodi, et täita vastavalt asjaoludele artiklis 45e või 45f sätestatud nõuded või artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tuleneva nõude. Krediidiasutustele, investeerimisühingutele ning ettevõtjatele kehtestatud tähtpäev artiklis 45e või 45f sätestatud nõuete või artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tulenevate nõuete täitmiseks on 1. jaanuar 2024.

Kriisilahendusasutus määrab vastavalt asjaoludele artiklis 45e või 45f sätestatud nõuete või artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tuleneva nõude jaoks vahesihttaseme, mille krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja peavad saavutama 1. jaanuariks 2022. Vahesihttasemed peavad reeglina tagama omavahendite ja kõlblike kohustuste lineaarse suurenemise nõude täitmise eesmärgil.

Kriisilahendusasutus võib vastavalt lõikes 7 osutatud kriteeriumidele kehtestada üleminekuperioodi, mis lõpeb hiljem kui 1. jaanuaril 2024, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja asjakohane, võttes arvesse:

a)

ettevõtja finantsseisundi arengut;

b)

väljavaadet, et ettevõtja on võimeline tagama mõistliku aja jooksul vastavuse artiklis 45e või 45f osutatud nõuetele või artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tulenevale nõudele, ning

c)

seda, kas ettevõtja on võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c ning käesoleva direktiivi artiklis 45b või artikli 45f lõikes 2 sätestatud kõlblikkus- ja tähtajakriteeriumidele, ning kui mitte, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest.

2.   Kriisilahendussubjektide suhtes kehtiv tähtpäev, mille saabudes peab olema täidetud artikli 45c lõikes 5 või 6 osutatud nõuete miinimumtase, on 1. jaanuar 2022.

3.   Artikli 45c lõigetes 5 ja 6 osutatud nõuete miinimumtaset ei kohaldata järgmistel juhtudel kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil

a)

kriisilahendusasutus on rakendanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit;

b)

kriisilahendussubjekt kehtestab artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud alternatiivsed erasektori meetmed, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või konverteeritud esimese taseme instrumentideks või mil kriisilahendussubjekti suhtes on artikli 59 kohaselt kohaldatud allahindamise või konverteerimise õigust, et rekapitaliseerida kriisilahendussubjekti ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.

4.   Artikli 45b lõigetes 4 ja 7 osutatud nõudeid, samuti vastavalt artikli 45c lõigetes 5 ja 6 osutatud nõudeid, kui need on kohaldatavad, ei kohaldata kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt või konsolideerimisgrupp, kuhu kriisilahendussubjekt kuulub, on tuvastatud globaalse süsteemselt olulise ettevõtjana, või kui kriisilahendussubjekt hakkab olema artikli 45c lõikes 5 või 6 osutatud olukorras.

5.   Erandina artikli 45 lõikest 1 määravad kriisilahendusasutused krediidiasutusele, investeerimisühingule või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjale, kelle suhtes on kohaldatud kriisilahenduse vahendeid või artiklis 59 osutatud allahindamise või konverteerimise õigust, asjakohase üleminekuperioodi, et täita vastavalt asjaoludele artiklis 45e või 45f sätestatud nõuded või artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tulenev nõue.

6.   Lõigete 1–5 kohaldamisel teatavad kriisilahendusasutused krediidiasutusele või investeerimisühingule või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjale kavandatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude iga 12-kuulise perioodi kohta üleminekuperioodi jooksul, et hõlbustada selle kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime järkjärgulist kasvatamist lõpliku tasemeni. Üleminekuperioodi lõpus peab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue olema võrdne vastavalt vajadusele kas artikli 45b lõike 4, 5 või 7, artikli 45c lõike 5 või 6, artikli 45e või artikli 45f kohaselt määratud summaga.

7.   Üleminekuperioodide kindlaksmääramisel võtavad kriisilahendusasutused arvesse

a)

hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis;

b)

juurdepääsu kõlblike kohustuste kapitaliturgudele;

c)

ulatust, milles kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita artiklis 45e osutatud nõuet.

8.   Kui lõikes 1 ei ole sätestatud teisiti, ei tehta kriisilahendusasutustele takistusi, et hiljem läbi vaadata kas üleminekuperiood või mis tahes kavandatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, millest on teatatud lõike 6 alusel.“

18)

Artiklis 46 asendatakse sõnad „kõlblikud kohustused“ sõnadega „teisendatavad kohustused“.

19)

Artikli 47 lõike 1 punkti b alapunktis ii asendatakse sõnad „kõlblikud kohustused“ sõnadega „teisendatavad kohustused“.

20)

Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

ainult sel juhul, kui käesoleva lõike punktide a–d kohane aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide, asjaomaste kapitaliinstrumentide ja teisendatavate kohustuste vähendamine kokku on artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud summade summast väiksem, vähendavad kriisilahendusasutused artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud kogusumma saamiseks artikli 44 kohaselt vajalikul määral ülejäänud teisendatavate kohustuste, sealhulgas artikli 108 lõikes 3 osutatud võlainstrumentide põhisummat või nendega seoses maksmisele kuuluvat jääki kooskõlas nõuete rahuldamisjärkudega tavalises maksejõuetusmenetluses, sealhulgas artiklis 108 sätestatud hoiuste rahuldamisjärkudega, ning koostoimes käesoleva lõike punktide a–d kohase allahindamisega.“;

b)

lõikes 2 asendatakse sõnad „kõlblikud kohustused“ sõnadega „teisendatavad kohustused“ vastavas käändes;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„7.   Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktides a–d osutatud ettevõtjate nõuete rahuldamisjärk on kõigil omavahendite kirjetega seotud nõuetel tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt pärast selliseid nõudeid, mis ei tulene omavahendite kirjest.

Kui instrumenti kajastatakse omavahendi kirjena vaid osaliselt, käsitatakse esimese lõigu kohaldamise eesmärgil sellist instrumenti tervikuna omavahendite kirjest tuleneva nõudena ja selline nõue rahuldatakse pärast sellist nõuet, mis ei tulene omavahendite kirjest.“

21)

Artikkel 55 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 55

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise lepinguline tunnustamine

1.   Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused või investeerimisühingud ning artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad lisaksid lepingulise tingimuse, millega võlausaldaja või kohustuse aluseks oleva lepingu või instrumendi pool nõustub sellega, et kohustuse suhtes võib kohaldada allahindamise ja konverteerimise õigust, ning nõustub kohustuse põhiosa või maksmisele kuuluva jäägi vähendamise, konverteerimise või tühistamisega, mida kriisilahendusasutus võib kõnealuseid õigusi kasutades rakendada tingimusel, et kõnealune kohustus vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)

kohustus ei ole välja jäetud artikli 44 lõike 2 alusel;

b)

kohustus ei ole artikli 108 punktis a osutatud hoius;

c)

kohustus on reguleeritud kolmanda riigi õigusega;

d)

kohustus on emiteeritud või võetud pärast kuupäeva, mil liikmesriik hakkab käesoleva jao ülevõtmiseks vastu võetud norme kohaldama.

Kriisilahendusasutused võivad otsustada, et käesoleva lõike esimese lõigu kohast kohustust ei kohaldata selliste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate suhtes, kelle puhul artikli 45 lõike 1 kohane nõue on võrdne artikli 45c lõike 2 punktis a määratletud kahjumi katmise summaga, tingimusel et kohustusi, mis vastavad esimese lõigu punktides a-d osutatud tingimustele ning mis ei sisalda nimetatud lõigus osutatud lepingutingimust, ei võeta selle nõude täitmise arvestamisel arvesse.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui liikmesriigi kriisilahendusasutus teeb kindlaks, et esimeses lõigus osutatud kohustuste või instrumentide suhtes võib liikmesriigi kriisilahendusasutus kohaldada allahindamise ja konverteerimise õigust vastavalt kolmanda riigi õigusele või kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitud siduvale lepingule.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja teeb kindlaks, et lõikes 1 osutatud tingimuse lisamine asjaomase kohustuse suhtes kohaldatavatesse lepingulistesse sätetesse on õiguslikult või muul viisil teostamatu, teavitab see krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja kriisilahendusasutust sellisele järeldusele jõudmisest, kaasa arvatud kohustuse klassi määramisest ja kõnealuse järelduse tegemise põhjendustest. Krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja esitab kriisilahendusasutusele kogu teabe, mida kriisilahendusasutus nõuab mõistliku aja jooksul pärast teate saamist, et kriisilahendusasutus saaks hinnata sellise teate mõju kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja kriisilahenduskõlblikkusele.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva lõike esimese lõigu kohase teate puhul peatatakse lõikega 1 nõutav tingimuse lepingulistesse sätetesse lisamise kohustus automaatselt alates hetkest, mil kriisilahendusasutus saab teate.

Kui kriisilahendusasutus jõuab järeldusele, et lõikega 1 nõutav tingimuse lisamine lepingulistesse sätetesse ei ole õiguslikult või muul viisil teostamatu, võttes arvesse vajadust tagada krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja kriisilahenduskõlblikkus, nõuab ta mõistliku aja jooksul pärast esimese lõigu kohast teavitamist sellise lepingulise tingimuse lisamist. Peale selle võib kriisilahendusasutus nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult või ettevõtjalt, et ta muudaks oma tavasid, mis puudutavad erandi tegemist nõudeõiguste teisendamise lepingulisest tunnustamisest.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kohustused ei hõlma täiendavaid esimese taseme omavahendite instrumente, teise taseme omavahendite instrumente ja artikli 2 lõike 1 punkti 48 alapunktis ii osutatud võlainstrumente, kui need instrumendid on tagamata kohustused. Lisaks sellele on käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kohustused kõrgema nõudeõiguse järguga kui kohustused, mille nõuete rahuldamisjärgule on osutatud artikli 108 lõike 2 punktides a, b ja c ning artikli 108 lõikes 3.

Kui kriisilahendusasutus teeb krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja artiklite 15 ja 16 kohase kriisilahenduskõlblikkuse hindamise kontekstis või muul ajal kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga ei sisalda lõikes 1 osutatud lepingulist tingimust, koos kohustustega, mis on vastavalt artikli 44 lõikele 2 kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamisest välistatud või mis vastavalt artikli 44 lõikele 3 välistatakse tõenäoliselt teisendamise õiguste kasutamisest, sellisest klassist rohkem kui 10 %, hindab kriisilahendusasutus viivitamata selle konkreetse asjaolu mõju selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja kriisilahenduskõlblikkusele, kaasa arvatud kriisilahenduskõlblikkusele avalduvat mõju, mis tuleneb ohust, et kõlblike kohustuste allahindamise ja konverteerimise õiguste kasutamisel võidakse rikkuda võlausaldajatele artikliga 73 ette nähtud garantiisid.

Kui kriisilahendusasutus jõuab käesoleva lõike viiendas lõigus osutatud hindamise põhjal järeldusele, et kohustused, mis käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt ei sisalda lõikes 1 osutatud lepingulist tingimust, põhjustavad kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu, kasutab ta vastavalt vajadusele artiklis 17 ette nähtud õigusi, et kõrvaldada selline kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude puhul ei võeta arvesse kohustusi, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja ei lisa lepingulistesse sätetesse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt nõutavat tingimust, või mille puhul käesoleva lõike kohaselt see nõue ei ole kohaldatav.

3.   Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud ning artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad esitaksid kriisilahendusasutustele õigusliku arvamuse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lepingulise tingimuse õigusliku täitmisele pööratavuse ja tulemuslikkuse kohta.

4.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja ei lisa asjaomase kohustuse suhtes kohaldatavatesse lepingulistesse sätetesse käesoleva artikli lõikega 1 nõutavat lepingulist tingimust, ei takista see kriisilahendusasutust kasutamast kõnealuse kohustuse suhtes allahindamise ja konverteerimise õigust.

5.   Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada selliste kohustuste loetelu, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 kohast väljajätmist, ja lõikega 1 ette nähtud lepingulise tingimuse sisu, võttes arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute erinevaid ärimudeleid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

6.   Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata täiendavalt kindlaks:

a)

tingimused, mille korral oleks krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja jaoks käesolevas artikli lõikes 1 osutatud lepingulise tingimuse teatavatele kohustuste kategooriatele lisamine õiguslikult või muul viisil teostamatu;

b)

tingimused, mille alusel kriisilahendusasutus saab nõuda lõike 2 kolmanda lõigu kohase lepingulise tingimuse lisamist;

c)

mõistlik ajavahemik, mille jooksul nõuab kriisilahendusasutus lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt lepingulise tingimuse lisamist.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

7.   Kui kriisilahendusasutus seda vajalikuks peab, täpsustab ta nende kohustuste kategooriad, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja võib teha kindlaks, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lepingulise tingimuse lisamine on õiguslikult või muul viisil teostamatu, tuginedes lõike 6 kohaldamise tulemusena täiendavalt täpsustatud tingimustele.

8.   Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata lõike 2 kohase kriisilahendusasutuste teavitamise jaoks kindlaks ühtsed vormid ja mallid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.“

22)

IV jaotise V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamine ja konverteerimine“.

23)

Artiklit 59 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise nõue“;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust võib kasutada kas:

a)

kriisilahenduse meetmest sõltumatult või

b)

koos kriisilahenduse meetmega, kui täidetud on artiklites 32, 32a või 33 sätestatud kriisilahenduse eeltingimused.

Kui kriisilahendussubjekt on asjaomased kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused ostnud kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kaudu, kasutatakse asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust koos sama õiguse kasutamisega asjaomase ettevõtja emaettevõtja tasandil või muude emaettevõtjate tasandil, kes ei ole kriisilahendussubjektid, nii et kahjum kantakse tegelikult üle kriisilahendussubjektile ja kriisilahendussubjekt rekapitaliseerib asjaomase ettevõtja.

Pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist kriisilahenduse meetmest sõltumatult viiakse läbi artiklis 74 sätestatud väärtuse hindamine ja kohaldatakse artiklit 75.“;

c)

lisatakse järgmised lõiked 1a ja 1b:

„1a.   Kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust võib kasutada sõltumatult kriisilahenduse meetmest üksnes seoses kõlblike kohustustega, mis vastavad käesoleva direktiivi artikli 45f lõike 2 punktis a osutatud tingimustele, välja arvatud kohustuste järelejäänud tähtajaga seotud tingimus, mida reguleeritakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikega 1.

Kui seda õigust kasutatakse, tagavad liikmesriigid, et allahindamine või konverteerimine toimub kooskõlas artikli 34 lõike 1 punktis g osutatud põhimõttega.

1b.   Kui kriisilahenduse meede võetakse kriisilahendussubjekti suhtes, või erandlikel asjaoludel kriisilahenduse kavast kõrvale kaldudes ettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, võetakse kooskõlas artikli 60 lõikega 1 sellise ettevõtja tasandil vähendatud, alla hinnatud või konverteeritud summat arvesse artikli 37 lõikes 10 ja artikli 44 lõike 5 punktis a või artikli 44 lõike 8 punktis a sätestatud künniste puhul, mida kohaldatakse asjaomase ettevõtja suhtes.“;

d)

lõikes 2 asendatakse sõnad „kapitaliinstrumendid“ vastavas käändes sõnadega „kapitaliinstrumendid ja lõikes 1a osutatud kõlblikud kohustused“ vastavas käändes;

e)

lõikes 3 sissejuhatus ja punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigid nõuavad, et kriisilahendusasutused kasutaksid seoses krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja poolt emiteeritud ning kapitaliinstrumentide ja lõikes 1a osutatud kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust vastavalt artiklile 60 ja viivitamata, kui esineb üks või enam järgmistest asjaoludest:

a)

kui on kindlaks tehtud, et artiklites 32, 32a või 33 sätestatud kriisilahenduse eeltingimused on täidetud, enne kriisilahenduse meetme võtmist, või

b)

kui asjaomane ametiasutus teeb kindlaks, et kui kapitaliinstrumentide ja lõikes 1a osutatud kõlblike kohustuste suhtes ei kasutata kõnealust õigust, ei ole krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja enam jätkusuutlik“;

f)

lõigetes 4 ja 10 asendatakse sõnad „kapitaliinstrumendid“ vastavas käändes sõnadega „kapitaliinstrumendid või lõikes 1a osutatud kõlblikud kohustused“ vastavas käändes.

24)

Artiklit 60 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamist või konverteerimist käsitlevad sätted“;

b)

lõikesse 1 lisatakse punkt d:

„d)

artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlblike kohustuste põhisumma hinnatakse alla või konverteeritakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada artiklis 31 sätestatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni asjaomaste kõlblike kohustuste ammendumiseni, olenevalt sellest, kumma väärtus on väiksem.“;

c)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Asjaomase kapitaliinstrumendi või artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlbliku kohustuse põhisumma allahindamisel:

a)

on kõnealuse põhisumma vähendamine püsiv, arvestades üleshindamist kooskõlas artikli 46 lõike 3 kohase hüvitise maksmise korraga;

b)

asjaomase kapitaliinstrumendi või artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlbliku kohustuse omaniku vastu ei jää seoses selle allahinnatud instrumendi summaga alles mingit kohustust, välja arvatud juba tekkinud kohustused ning vastutus kahju eest, mis võib tekkida allahindamise õiguse kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks esitatud kaebuse tagajärjel;

c)

ei maksta asjaomaste kapitaliinstrumentide või artikli 59 lõikes 1a osutatud kohustuste omanikele muud hüvitist kui käesoleva artikli lõike 3 kohaselt makstav hüvitis.“;

d)

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„Asjaomaste kapitaliinstrumentide ja artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlbliku kohustuste konverteerimiseks käesoleva artikli lõike 1 punktide b, c ja d alusel võivad kriisilahendusasutused nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult ja artikli 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjalt esimese taseme põhiomavahendite instrumentide emiteerimist asjaomaste kapitaliinstrumentide ja selliste kõlblike kohustuste omanikele. Asjaomaseid kapitaliinstrumente ja selliseid kõlblikke kohustusi võib konverteerida üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:“;

ii)

punktis d asendatakse tekst „iga asjaomase kapitaliinstrumendiga“ tekstiga „iga asjaomase kapitaliinstrumendiga või iga artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlbliku kohustusega“.

25)

Artikli 61 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kui asjaomaseid kapitaliinstrumente või käesoleva direktiivi artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlblikke kohustusi võetakse arvesse käesoleva direktiivi artikli 45f lõikes 1 osutatud nõude täitmisel, vastutab käesoleva direktiivi artikli 59 lõikes 3 osutatud asjaolude kindlakstegemise eest selle liikmesriigi asjaomane ametiasutus, kus krediidiasutusele või investeerimisühingule või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjale on direktiivi 2013/36/EL III jaotise kohaselt antud tegevusluba.“

26)

Artiklit 62 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et enne artikli 59 lõike 3 punktis b, c, d või e osutatud asjaolude kindlakstegemist seoses tütarettevõtjaga, kes emiteerib asjaomaseid kapitaliinstrumente või artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlblikke kohustusi artiklis 45f osutatud nõude täitmiseks individuaalsel alusel või asjaomaseid kapitaliinstrumente, mida võetakse arvesse omavahendite nõude täitmisel individuaalsel või konsolideeritud alusel, järgivad asjaomased ametiasutused järgmisi nõudeid:

a)

kaaludes, kas teha kindlaks artikli 59 lõike 3 punktis b, c, d või e osutatud asjaolud, teavitab ta pärast asjaomase kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega konsulteerimist 24 tunni jooksul alates sellest konsulteerimisest:

i)

konsolideeritud järelevalvet tegevat asutust ning kui tegemist on erineva asutusega, selle liikmesriigi asjaomast ametiasutust, kus konsolideeritud järelevalvet tegev asutus asub;

ii)

selliste sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kriisilahendusasutusi, kes otse või kaudselt ostsid artikli 45f lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt artikli 45f lõikes 2 osutatud kohustusi;

b)

kaaludes, kas ta teha kindlaks artikli 59 lõike 3 punktis c osutatud asjaolud, teavitab ta viivitamata iga sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pädevat asutust, kes on emiteerinud asjaomased kapitaliinstrumendid, mille suhtes tuleb kasutada allahindamise või konverteerimise õigusi juhul, kui tehakse kindlaks osutatud asjaolud, ning kui tegemist on erineva asutusega, siis nende liikmesriikide asjaomaseid ametiasutusi, kus kõnealused pädevad asutused ja konsolideeritud järelevalvet tegev asutus asuvad.“;

b)

lõike 4 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Kui lõike 1 kohane teade on esitatud, hindab asjaomane ametiasutus pärast konsulteerimist selle lõike punkti a alapunkti i või punkti b kohaselt teavitatud asutustega järgmisi asjaolusid:“.

27)

Artikli 63 lõike 1 punktides e, f ja j asendatakse sõnad „kõlblikud kohustused“ sõnadega „teisendatavad kohustused“.

28)

Artikli 66 lõikes 4 asendatakse sõnad „kõlblikud kohustused“ sõnadega „teisendatavad kohustused“.

29)

Artiklit 68 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Tingimusel et jätkatakse lepingust tulenevate materiaalõiguslike kohustuste, sealhulgas makse- ja ülekandekohustuste täitmist ning tagatise andmist, ei võimalda kriisiennetusmeede, artikli 33a kohane kohustuse peatamine või kriisiohjemeede, sealhulgas niisuguse meetme kohaldamisega vahetult seotud mis tahes sündmus, iseenesest kellelgi:“;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Artikli 33a, 69, või 70 kohane peatamine või piiramine ei tähenda käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 ning artikli 71 lõike 1 kohaldamisel lepingulise kohustuse täitmata jätmist.“

30)

Artiklit 69 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Lõike 1 kohast peatamist ei kohaldata makse- ja ülekandekohustuste suhtes, mis on võetud järgmiste isikute ees:

a)

direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud süsteemide ja süsteemikorraldajate ees;

b)

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle määruse artikli 25 kohaselt tunnustab;

c)

keskpankade ees.“;

b)

lõikesse 5 lisatakse järgmised lõigud:

„Kriisilahendusasutused määravad nimetatud õiguse kasutamise ulatuse vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele. Kriisilahendusasutused hindavad eelkõige hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka kõlblike hoiuste suhtes, nagu need on määratletud direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 4, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes.

Liikmesriigid võivad ette näha, et kui makse- või ülekandekohustuste peatamise õigust kasutatakse kõlblike hoiuste puhul, tagavad kriisilahendusasutused, et hoiustajatele antakse hoiusele juurdepääs asjakohase päevasumma ulatuses.“

31)

Artikli 70 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kriisilahendusasutused ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigust seoses ühegagi järgnevatest:

a)

süsteemid või süsteemikorraldajad, kes on määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaldamise eesmärgil;

b)

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ja kolmandate riikide kesksed vastaspooled, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tunnustab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohaselt, ning

c)

keskpangad, vara puhul, mille kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing on pantinud või tagatiseks andnud.“

32)

Artikli 71 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõike 1 või 2 alusel peatamist ei kohaldata:

a)

süsteemide või süsteemikorraldajate suhtes, kes on määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaldamise eesmärgil;

b)

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt liidus tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes ega kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tunnustab vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 25, või

c)

keskpankade suhtes.“

33)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 71a

Peatamise õiguse lepinguline tunnustamine kriisilahenduses

1.   Liikmesriigid nõuavad krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt ning artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjatelt, et nad lisaksid kõikidesse nende sõlmitavatesse ja kolmanda riigi õigusega reguleeritavatesse finantslepingutesse tingimuse, mille kohaselt pooled sedastavad, et kriisilahendusasutus võib finantslepingu suhtes kasutada vastavalt artiklitele 33a, 69, 70 ja 71 õigust peatada või piirata õigusi ja kohustusi, ning tunnustavad oma seotust artikli 68 nõuetega.

2.   Liikmesriigid võivad samuti nõuda, et liidu emaettevõtjad tagaksid, et nende kolmanda riigi tütarettevõtjad lisavad oma lõikes 1 osutatud finantslepingutesse tingimused, et välistada võimalus, et kui kriisilahendusasutus kasutab kooskõlas lõikega 1 õigust peatada või piirata liidus tegutseva emaettevõtja õigusi ja kohustusi, on see asjakohane põhjus nende lepingute ennetähtaegseks lõpetamiseks, peatamiseks või muutmiseks või tasaarvestuseks või tasaarvelduse õiguse kasutamiseks või tagatisest tulenevate õiguste jõustamiseks.

Esimeses lõigus esitatud nõuet võib kohaldada kolmandate riikide tütarettevõtjate suhtes, kes on

a)

krediidiasutused;

b)

investeerimisühingud (või oleksid investeerimisühingud, kui nende peakontor asuks asjaomases liikmesriigis), või

c)

finantseerimisasutused.

3.   Lõige 1 on kohaldatav kõigi finantslepingute suhtes:

a)

mis loovad uue kohustuse või muudavad oluliselt olemasolevat kohustust pärast käesoleva artikli ülevõtmiseks riiklikul tasandil vastu võetud sätete jõustumist;

b)

millega nähakse ette õigus kasutada ühte või mitut lõpetamisõigust või tagatistest tulenevate õiguste maksmapaneku õigust, mille suhtes kohaldataks artiklit 33a, 68, 69, 70 või 71, kui finantslepingut reguleeritaks liikmesriigi õigusega.

4.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja ei lisa käesoleva artikli lõike 1 kohaselt nõutavat lepingulist tingimust, ei takista see kriisilahendusasutusel kohaldada selle finantslepingu suhtes artiklis 33a, 68, 69, 70 või 71 osutatud õigusi.

5.   Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 1 kohaselt nõutava lepingulise tingimuse sisu, võttes arvesse krediidiasutuste, investeerimisühingute ja ettevõtjate erinevaid ärimudeleid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

34)

Artiklit 88 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused moodustavad vastavalt artiklile 89 artiklites 12, 13, 16, 18, 45–45h, 91 ja 92 osutatud ülesannete täimiseks ning vajaduse korral kolmandate riikide kriisilahendusasutustega koostöö ja koordineerimise tagamiseks kriisilahenduse kolleegiumid.“;

b)

lõike 1 teise lõigu punktis i asendatakse sõnad „artikkel 45“ sõnadega „artiklid 45–45h“ vastavas käändes.

35)

Artikkel 89 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 89

Euroopa kriisilahenduskolleegiumid

1.   Kui kolmanda riigi krediidiasutusel või investeerimisühingul või kolmanda riigi emaettevõtjal on liidus asutatud tütarettevõtja või kahes või enamas liikmesriigis asutatud liidus tegutsev emaettevõtja või kaks või enam kahe või enama liikmesriigi poolt oluliseks peetavat liidu filiaali, moodustavad nende liikmesriikide kriisilahendusasutused, kus kõnealused ettevõtjad on asutatud või kus kõnealused olulised liidu filiaalid asuvad, ühtse Euroopa kriisilahenduskolleegiumi.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud Euroopa kriisilahenduskolleegium täidab artiklis 88 sätestatud funktsioone ja ülesandeid seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtjatega ja niivõrd, kuivõrd need ülesanded on asjakohased, ka seoses nende filiaalidega.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ülesanded hõlmavad artiklites 45–45h osutatud nõude määramist.

Artiklites 45–45h osutatud nõude määramisel võtavad Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed arvesse kolmandate riikide ametiasutuste vastu võetud üldist kriisilahendusstrateegiat, kui see on olemas.

Kui üldise kriisilahendusstrateegia kohaselt ei ole liidus asutatud tütarettevõtjad või liidus tegutsev emaettevõtja ja selle tütarettevõtjatest krediidiasutused ja investeerimisühingud kriisilahendussubjektid ning Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed on kõnealuse strateegiaga nõus, järgivad liidus asutatud tütarettevõtjad või konsolideeritud alusel liidus tegutsev emaettevõtja artikli 45f lõike 1 kohast nõuet, emiteerides artikli 45f lõike 2 punktides a ja b osutatud instrumente oma kolmandas riigis asutatud põhiemaettevõtjale või nimetatud põhiemaettevõtja tütarettevõtjatele, mis on asutatud samas kolmandas riigis või muudele ettevõtjatele artikli 45f lõike 2 punkti a alapunktis i ja punkti b alapunktis ii sätestatud tingimustel.

3.   Kui kõiki kolmanda riigi krediidiasutuse või investeerimisühingu või kolmanda riigi emaettevõtja liidu tütarettevõtjaid omab ainult üks liidus tegutsev emaettevõtja, juhatab Euroopa kriisilahenduskolleegiumi selle liikmesriigi kriisilahendusasutus, kus liidus tegutsev emaettevõtja on asutatud.

Kui esimest lõiku ei kohaldata, juhatab Euroopa kriisilahenduskolleegiumi sellise liidus tegutseva emaettevõtja või liidu tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kelle bilansiliste varade koguväärtus on kõige suurem.

4.   Liikmesriigid võivad kõigi asjaomaste isikute vastastikusel kokkuleppel loobuda Euroopa kriisilahenduskolleegiumi moodustamise nõude täitmisest, kui muu töörühm või kolleegium täidab samu funktsioone ja samu ülesandeid, nagu on sätestatud käesolevas artiklis, ning järgib kõiki käesolevas artiklis ja artiklis 90 sätestatud tingimusi ja menetlusi, sealhulgas Euroopa kriisilahenduskolleegiumide liikmesust ja neis osalemist puudutavaid tingimusi ja menetlusi. Sel juhul tuleb kõiki käesoleva direktiivi viiteid Euroopa kriisilahenduskolleegiumidele mõista ka viidetena kõnealustele teistele töörühmadele või kolleegiumidele.

5.   Kui käesoleva artikli lõikes 3 või 4 ei ole sätestatud teisiti, tegutseb Euroopa kriisilahenduskolleegium kooskõlas artikliga 88.“

36)

Lisa B osa punktis 6 ja C osa punktis 17 asendatakse sõnad „kõlblikud kohustused“ sõnadega „teisendatavad kohustused“.

Artikkel 2

Direktiivi 98/26/EÜ muutmine

Direktiivi 98/26/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)   „keskne vastaspool“– määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool;“

b)

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)   „osaleja“– krediidiasutus või investeerimisasutus, keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda, süsteemikorraldaja või määruse (EL) nr 648/2012 artikli 17 kohaselt tegevusloa saanud keskse vastaspoole kliiriv liige;“.

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

Komisjon vaatab hiljemalt 28. juuniks 2021 läbi selle, kuidas liikmesriigid kohaldavad käesolevat direktiivi oma riigisiseste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes osalevad vahetult kolmanda riigi õigusega reguleeritavates süsteemides, ja sellistes süsteemides osalemisega seoses antud tagatiste suhtes. Eelkõige hindab komisjon vajadust käesolevat direktiivi seoses kolmanda riigi õigusega reguleeritavate süsteemidega veelgi muuta. Komisjon esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, asjakohasel juhul koos ettepanekutega käesoleva direktiivi muutmiseks.“

Artikkel 3

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 28. detsembriks 2020. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates nende normide siseriiklikus õiguses jõustumise kuupäevast, mis ei tohi olla hiljem kui 28. detsember 2020.

Liikmesriigid kohaldavad käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 17 seoses direktiivi 2014/59/EL artikli 45i lõikega 3 alates 1. jaanuarist 2024. Kui kriisilahendusasutus on kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45m lõikega 1 määranud nõuete täitmise tähtpäeva, mis on hilisem kui 1. jaanuar 2024, on käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 17 seoses direktiivi 2014/59/EL artikli 45i lõikega 3 kohaldamise kuupäev sama mis nõuete täitmise tähtpäev.

2.   Kui liikmesriigid lõikes 1 osutatud normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. mai 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 34, 31.1.2018, lk 17.

(2)  ELT C 209, 30.6.2017, lk 36.

(3)  Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. mai 2019. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse kuuenda nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(8)  Komisjoni delegeeritud 23. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/1075, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks finantsseisundi taastamise kavade, kriisilahenduse kavade ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade sisu, miinimumkriteeriumid, mille alusel peab pädev asutus finantsseisundi taastamise kavu ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavu hindama, konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused, sõltumatute hindajate suhtes kohaldatavad nõuded, allahindamise ja konverteerimise õiguse lepingukohane tunnustamine, teavitamisnõuete ja peatamisteate menetlused ja sisu ning kriisilahenduse kolleegiumide tegevus (ELT L 184, 8.7.2016, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).