(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/18/EÜ (1) määratletud mõiste kohaselt on geneetiliselt muundatud organism (GMO) „organism, välja arvatud inimene, mille geneetilist materjali on muudetud sellisel viisil, mis loomuliku paaritumise ja/või rekombinatsiooni teel ei ole võimalik“. Selle määratluse lõpus mainitakse meetodite loendeid, mis määratlevad kõnealuse direktiivi kohaldamisala. Mõiste ja meetodite loendid on koostatud vastavalt aretustehnikatele, mis olid kättesaadavad ja kasutusel direktiivi 2001/18/EÜ vastuvõtmise ajal.

(2)

Pärast seda on toimunud uute aretusmeetodite arendamises märkimisväärne areng, mis on kaasa toonud kahtluse, kas uued aretusmeetodid kuuluvad GMO mõiste alla ja direktiivi 2001/18/EÜ kohaldamisalasse või mitte ning seetõttu selles, kas nende meetodite teel saadud toodetele peaksid laienema kõnealuses direktiivis sätestatud kohustused.

(3)

Pärast direktiivi 2001/18/EÜ üldeesmärkide kaalumist otsustas Euroopa Kohus kohtuasjas C-528/16 (2) tehtud otsusega, et uued mutageneesi meetodid kuuluvad kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse ning neile kohalduvad direktiivis sätestatud kohustused.

(4)

Otsusega kaasnes õigusselgus uute mutageneesi meetodite staatuses, kuid ilmnesid ka praktilised küsimused, millel on tagajärjed riikide pädevatele asutustele, liidu tööstusele, eriti sordiaretussektoris, teadusuuringutes ja mujalgi. Need küsimused käsitlevad muu hulgas seda, kuidas tagada direktiivi 2001/18/EÜ järgimine, kui uute mutageneesi meetodite abil saadud tooteid ei saa praeguste meetoditega eristada toodetest, mis on loomulikul teel muteerunud, ja kuidas sellises olukorras tagada importtoodete ja liidus valminud toodete võrdne kohtlemine.

(5)

Nõukogu on seisukohal, et kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega, (3) eriti selle punktiga 10 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 225 ja 241 kohaldamise kohta, on olukorra selgitamiseks vaja teha uuring,