(1)

Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud liikmesriikide kohustus lisada toidujäätmete tekke vältimine oma jäätmetekke vältimise programmidesse ning jälgida ja hinnata toidujäätmete tekke vältimise meetmete rakendamist, mõõtes toidujäätmete kogust ühise metoodika alusel. Selle ühise metoodika peab kehtestama komisjon; samuti peab ta kehtestama kvaliteedi miinimumnõuded toidujäätmete koguse ühtseks mõõtmiseks, võttes aluseks ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi töö tulemused.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (2) sätestatud mõiste „toit“ hõlmab toitu tervikuna kogu tarneahela ulatuses alates tootmisest kuni tarbimiseni. Toit hõlmab ka mittesöödavaid osi, kui need ei ole toidu tootmise käigus söödavatest osadest eraldatud, näiteks inimtoiduks ettenähtud liha küljes olevad kondid. Seega võivad toidujäätmed sisaldada elemente, mis sisaldavad söömiseks mõeldud toiduosi, ja toiduosi, mis ei ole ette nähtud söömiseks.

(3)

Toidujäätmete hulka ei kuulu kaod toiduainete tarneahela selles etapis, kus teatavad tooted ei ole veel saanud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 2 määratluse kohaseks toiduks, näiteks söödavad taimed, mida ei ole koristatud. Lisaks ei hõlma toidujäätmed toidutootmise kõrvalsaadusi, mis vastavad direktiivi 2008/98/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, sest need kõrvalsaadused ei ole jäätmed.

(4)

Toidujäätmete teket tuleb vältida ja toidujäätmeid vähendada toiduainete tarneahela kõikides etappides. Kuna toidujäätmete liigid ja toidujäätmete tekkele kaasa aitavad tegurid on toiduainete tarneahela eri etappide lõikes väga erinevad, tuleks toidujäätmete kogust iga etapi puhul eraldi mõõta.

(5)

Toidujäätmeid tuleks toiduainete tarneahela eri etappidega seostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (3) loodud liidu majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile NACE Revision 2. Kui NACE Rev. 2 asjakohane klassifikaator puudub, tuleks toidujäätmeid seostada kodumajapidamistega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 (4) I lisa 8. jao punktile 1.2.

(6)

Kuigi komisjoni otsus 2000/532/EÜ, (5) millega kehtestatakse Euroopa jäätmenimistu, ei võimalda alati toidujäätmete täpset identifitseerimist, võib see olla riikide ametiasutustele toidujäätmete koguse mõõtmisel suuniseks.

(7)

Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis f osutatud põllumajandusest pärit materjalid ja direktiivi 2008/98/EÜ artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud loomsed kõrvalsaadused on kõnealuse direktiivi reguleerimisalast välja jäetud ning neid ei tohiks seega toidujäätmetena mõõta.

(8)

Selleks et metoodikat oleks võimalik praktikas kohaldada ning et jälgimisest tulenev koormus oleks proportsionaalne ja mõistlik, ei tohiks toidujäätmetena mõõta teatavaid jäätmevooge, mis eeldatavasti ei sisalda toidujäätmeid või sisaldavad toidujäätmeid ebaolulistes kogustes.

(9)

Toidujäätmete koguse täpsema mõõtmise huvides tuleks toidujäätmetega segatud toiduks mittekasutatavad materjalid (nt muld või pakendid) jätta toidujäätmete massis võimaluste piires arvesse võtmata.

(10)

On mitut liiki toitu, mis tavaliselt visatakse ära reoveena või koos reoveega, näiteks pudelisse villitud joogi- ja mineraalvesi, joogid ja muud vedelikud. Praegu puuduvad selliste jäätmete koguse mõõtmiseks meetodid, mis tagaksid esitatud andmete piisava usaldusväärsuse ja võrreldavuse. Seetõttu ei tohiks sellist liiki toitu mõõta toidujäätmetena. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalus esitada seda liiki toidu kohta teavet vabatahtlikult.

(11)

Kuigi ained, mis on ette nähtud kasutamiseks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 2 lõike 2 punktis e osutatud söödamaterjalidena, ei kuulu kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse ja neid ei tuleks seetõttu mõõta toidujäätmetena, on teave algselt inimtoiduks ettenähtud, kuid pärast loomasöödana kasutatava toidu kohta (sealhulgas endine toit, nagu see on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 68/2013 (6) lisa A osa punktis 3) oluline selleks, et mõista toiduga seotud materjalivooge, ja sellest teabest võib olla kasu sihipärase toidujäätmete tekke vältimise poliitika kavandamisel. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada sellist teavet ühtsel viisil vabatahtlikkuse alusel.

(12)

Selleks et oleks võimalik anda täpset teavet toiduainete tarneahela igas etapis tekkinud toidujäätmete koguste kohta, peaksid liikmesriigid korraldama toidujäätmete koguste põhjaliku mõõtmise. Selline põhjalik mõõtmine tuleks teha korrapäraselt toiduainete tarneahela iga etapi puhul ja vähemalt kord nelja aasta jooksul.

(13)

Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 37 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid igal aastal teatama toidujäätmete kogused. Selleks et tagada proportsionaalsus ja vähendada halduskoormust, tuleks liikmesriikidel lubada kõnealuste iga-aastaste aruannete jaoks toidujäätmete mõõtmisel kasutada erinevaid meetodeid, sealhulgas toidujäätmete tekke olemasolevad analüüsid, uued eriuuringud toidujäätmete kohta, jäätmestatistika jaoks kogutud andmed või jäätme- ja muude sotsiaal-majanduslike andmetega seotud aruandluskohustused või nende variantide kombinatsioon. Võimaluse korral tuleks kasutada olemasolevaid andmeallikaid, näiteks Euroopa statistikasüsteemi.

(14)

Selleks et tagada toiduainete tarneahela materjalivoogude ühtne seire sihipärase toidujäätmete vältimise poliitika raames, tuleks tagada, et liikmesriigid, kes otsustavad mõõta toidujäätmete koguseid üksikasjalikumalt või laiendada mõõtmise ulatust seonduvatele materjalivoogudele, võivad seda teha ühtsel viisil.

(15)

Selleks et võimaldada esitatud andmete kontrollimist ja mõõtmismeetodite parandamist ning tagada nende meetodite võrreldavus, peaksid liikmesriigid esitama mõõtmismeetodite ja kogutud andmete kvaliteedi kohta lisateavet,