2.8.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/29


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP ) 2019/1296,

31. juuli 2019,

millega toetatakse bioloogilise ohutuse ja julgeoleku tugevdamist Ukrainas kooskõlas massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegia, mille II peatükis on loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest. Neid meetmeid tuleb võtta nii liidus kui ka kolmandates riikides.

(2)

Liit viib kõnealust strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid mitmepoolsete institutsioonide läbiviidavate konkreetsete projektide toetamiseks, pakkudes riikidele tehnilist abi ja oskusteavet seoses paljude massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetega ning tugevdades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu rolli.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 28. aprillil 2004 vastu resolutsiooni 1540 (2004) („resolutsioon 1540 (2004)“), esimese rahvusvahelise dokumendi, mis terviklikult ja igakülgselt käsitleb massihävitusrelvi, nende kandevahendeid ja massihävitusrelvadega seotud materjale. Resolutsiooniga 1540 (2004) kehtestati kõikidele riikidele siduvad kohustused, mille eesmärgiks on ära hoida ja tõkestada valitsusväliste osalejate juurdepääsu massihävitusrelvadele ja nendega seotud materjalidele. ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas ka seda, et kõik riigid peavad võtma tõhusaid meetmeid, millega kehtestatakse riigisisene kontroll, et hoida ära tuuma-, keemia- või bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite levik, sealhulgas kehtestades asjakohased kontrollid seonduvate materjalide üle, ning tagama nende meetmete täitmise.

(4)

Nõukogu võttis 11. mail 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/809 (1) resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetamiseks. Otsuse (ÜVJP) 2017/809 kohaste tegevuste tehniline rakendamine on tehtud ülesandeks ÜRO desarmeerimisküsimuste büroole (UNODA), kes teeb seda koostöös asjaomaste piirkondlike rahvusvaheliste organisatsioonidega, eeskätt Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga (OSCE).

(5)

Nõukogu võttis 11. juulil 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/1252 (2), millega toetatakse kemikaaliohutuse ja -julgeoleku tugevdamist Ukrainas kooskõlas resolutsiooni 1540 (2004) rakendamisega. Otsuse (ÜVJP) 2017/1252 kohaste tegevuste tehniline rakendamine on tehtud ülesandeks OSCE sekretariaadile.

(6)

Ukraina üheks peamiseks prioriteediks massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas on bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni (BTWC) ja resolutsiooni 1540 (2004) ülemaailmne järgimine ja täielik rakendamine.

(7)

Liit ja Ukraina allkirjastasid 21. märtsil ja 27. juunil 2014 assotsieerimislepingu (3), milles nähakse muu hulgas ette Ukraina õigusaktide kiirendatud ühtlustamine asjakohaste liidu õigusaktidega, sealhulgas takistuste kõrvaldamine resolutsiooni 1540 (2004) täielikuks rakendamiseks Ukrainas. ELi-Ukraina assotsieerimislepingu teatavaid osasid on alates 1. novembrist 2014 ajutiselt kohaldatud. ELi-Ukraina assotsieerimisleping jõustus 1. septembril 2017.

(8)

Vastavalt ELi-Ukraina assotsieerimislepingu rakendamist aastatel 2018–2020 käsitleva Ukraina valitsuse tegevuskavale on Ukraina pühendunud õigusnormide ja meetmete arendamisele ja täiustamisele bioloogilise ohutuse ja julgeoleku valdkonnas, järgides BTWCst ja resolutsioonist 1540 (2004) tulenevaid Ukraina kohustusi ning rahvusvahelisi norme ja standardeid, eelkõige asjaomaseid ELi õigusakte.

(9)

Sellega seoses koostas OSCE sekretariaat tihedas koostöös Ukraina pädevate asutustega kolm projektiettepanekut üldise bioloogilise ohutuse ja julgeoleku tugevdamiseks Ukrainas.

(10)

Käesoleva otsuse kohaselt läbiviidavate projektide tehniline rakendamine tuleks teha ülesandeks OSCE sekretariaadile.

(11)

Projekte tuleks rakendada kooskõlas ELi-Ukraina assotsieerimislepingu rakendamist käsitleva Ukraina valitsuse tegevuskava asjakohaste sätetega. Tegevuste puhul tuleks võtta arvesse asjakohast head tava ja saadud kogemust, mis on tuvastatud otsuse (ÜVJP) 2017/1252 rakendamise käigus.

(12)

OSCE sekretariaat peaks tagama tõhusa koostöö asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja organitega, näiteks BTWC rakendamise toetusüksusega, resolutsiooni 1540 (2004) kohaselt asutatud ÜRO Julgeolekunõukogu komiteega, Maailma Loomatervise Organisatsiooniga ning massihävitusrelvade ja -materjalide leviku vastase ülemaailmse partnerlusega. OSCE sekretariaat peaks samuti tagama käesoleva otsuse kohaselt ettevõetavate projektide vastastikuse täiendavuse ja sünergia varasemate ja käimasolevate asjaomaste projektide ja tegevustega Ukrainas, mida toetavad ELi liikmesriigid individuaalselt, ja muude liidu rahastatavate programmidega kõnealuses valdkonnas, sealhulgas stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendiga ning ELi keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu vähendamise tippkeskustega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Selleks et edendada rahu ja julgeolekut ning tõhusat mitmepoolsust ülemaailmsel ja piirkondlikul tasandil, taotleb liit järgmisi eesmärke:

tugevdada bioloogilist ohutust ja julgeolekut Ukrainas, parandades Ukraina seadusandlikku ja regulatiivset baasi, inimeste ja loomade tervishoiusüsteeme ning bioteadlaste teadlikkust;

edendada tõhusat mitmepoolsust piirkondlikul tasandil, toetades OSCE tegevust, mille eesmärk on suurendada Ukraina pädevate asutuste suutlikkust bioloogilise ohutuse ja julgeoleku valdkonnas, kooskõlas resolutsioonist 1540 (2004) ja BTWCst tulenevate kohustustega.

2.   Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks võtab liit ette järgmised projektid:

Ukraina kehtivate bioohutuse ja biojulgeoleku alaste õigusnormide ühtlustamine rahvusvaheliste standarditega;

veterinaarseiresüsteemi kestlikkuse juurutamine Ukrainas eriti ohtlike patogeenidega seotud haiguste puhul;

bioteadlaste teadlikkuse parandamine, nende haridus ja koolitus bioohutuse ja biojulgeoleku valdkonnas.

Nimetatud projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“).

2.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide tehnilist rakendamist teostab OSCE sekretariaat. OSCE sekretariaat täidab seda ülesannet kõrge esindaja kontrolli all. Selleks lepib kõrge esindaja OSCE sekretariaadiga kokku vajaliku korra.

Artikkel 3

1.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamise lähtesummaks on 1 913 900 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele.

3.   Komisjon teeb järelevalvet lõikes 1 osutatud summa nõuetekohase haldamise üle. Sel eesmärgil sõlmib komisjon rahastamislepingu OSCE sekretariaadiga. Rahastamislepingus sätestatakse, et OSCE sekretariaat tagab liidu abi nähtavuse vastavalt kõnealuse abi suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu nimetatud protsessis esilekerkinud raskustest ja rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast.

Artikkel 4

Kõrge esindaja esitab nõukogule aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta, tuginedes korrapäraselt koostatavatele OSCE sekretariaadi aruannetele. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise. Komisjon annab teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2.   Käesolev otsus kaotab kehtivuse 36 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud rahastamislepingu sõlmimisest või kuue kuu möödumisel selle vastuvõtmise päevast, kui kõnealuse ajavahemiku jooksul ei ole nimetatud rahastamislepingut sõlmitud.

Brüssel, 31. juuli 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TUPPURAINEN


(1)  Nõukogu 11. mai 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/809 massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetamiseks (ELT L 121, 12.5.2017, lk 39).

(2)  Nõukogu 11. juuli 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/1252, millega toetatakse kemikaaliohutuse ja -julgeoleku tugevdamist Ukrainas kooskõlas massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamisega (ELT L 179, 12.7.2017, lk 8).

(3)  Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vaheline assotsieerimisleping (ELT L 161, 29.5.2014, lk 3).


LISA

Bioloogilise ohutuse ja julgeoleku tugevdamine Ukrainas kooskõlas resolutsiooniga 1540 (2004)

1.   Taustteave

Ukraina õigusaktid, millega keelatakse bioloogilised relvad, on üksikasjalikud ja põhjalikud. Märkimisväärne osa õigusaktidest ja -normidest on aga iganenud ega vasta rahvusvahelistele normidele ja standarditele. Seetõttu tuleb need kiirelt läbi vaadata ja ajakohastada, et suurendada nende kooskõla asjakohaste ülemaailmsete standarditega.

Ukrainas ei ole bioohutust ja biojulgeolekut käsitlevat raamseadust, milles sätestataks bioohutuse ja biojulgeoleku süsteemi loomine ja selle nõuetekohane toimimine (nt määrataks õiguslikult kindlaks keskne täitevorgan, mis tegeleb bioohutuse ja biojulgeolekuga ning mis täidab eksperdi- ja järelevalvefunktsiooni). Lisaks puudub hetkel kõikide asjaomaste ministeeriumite, asutuste ja organisatsioonide laiaulatuslik koostöö, et vältida bioloogiliste ohtudega seotud hädaolukordi või neile reageerida.

Samuti ei ole Ukrainas riigikontrollimehhanisme, et kontrollida biojulgeoleku nõuete täitmist bioloogiliste mõjuritega tehtava töö puhul. Puudub register, kuhu oleks kantud majandustegevuses osalejad ja muud osalejad, kes töötavad Ukraina territooriumil ohtlike bioloogiliste mõjuritega. Samuti ei ole ohtlike bioloogiliste mõjuritega töötavatel osalejatel seaduses sätestatud kohustust omada asjakohast luba. Lubade süsteemi kaotamise tulemuseks on hoopis olukord, kus puudub aruandlus bioohutuse ja biojulgeoleku nõuete täitmise kohta mikrobioloogia laborites, mille tegelik arv ei ole teada, ja kontroll nende nõuete täitmise üle. Tühistati normdokument, millega reguleeriti ohtlike bioloogiliste materjalide alast aruandlust ning kõnealuste materjalide vedu, ladustamist ja üleandmist. Kohaldatavates dokumentides pööratakse vähe tähelepanu biojulgeoleku muudele aspektidele, näiteks töötajate usaldusväärsuse kindlakstegemisele ja konfidentsiaalse teabe kaitsele.

Pidades silmas põllumajandusliku tootmise, mahetootmise, transpordi ja väliskaubandussuhete kasvu tempot tänapäeva maailmas, seisavad meditsiin ja veterinaaria silmitsi paljude probleemidega, mis on konkreetselt seotud bioloogiliste materjalide leviku ohuga, puudutades eeskätt inimeste ja loomade ühiseid nakkushaigusi ja nakkuslikke parasitaarhaigusi.

Praegune suurim oht Ukraina bioloogilisele julgeolekule ja toiduga kindlustatusele on seotud Aafrika seakatku, lindude gripi, suu- ja sõrataudi ning multiresistentsete bakteriaalsete patogeenidega. Riigis esineb lokaliseeritud looduslikke riske, mis on seotud põrnatõve, marutaudi, klassikalise seakatku ja tulareemiaga. Toiduga kindlustatuse ja bioloogilise julgeoleku tagamine on tundlik küsimus, mida ei saa lahendada ilma usaldusväärsete vahenditeta loomade majanduslikult oluliste esilekerkivate nakkushaiguste, sealhulgas zoonootiliste nakkuste seireks, prognoosimiseks ja varajaseks diagnoosimiseks. Toiduga kindlustatust ja bioloogilist julgeolekut on võimalik tagada üksnes geneetika ja molekulaarbiotehnoloogia alusuuringute integreerimise kaudu veterinaariasse ja meditsiini ning diagnoosimisse.

Enamiku Ukraina bioteaduste laborite personal on ohtlike bioloogiliste materjalide käsitsemisel kogenud. Tänapäevased bioohutuse ja biojulgeoleku põhimõtted ja lähenemisviisid, tänapäevased tehnikad ja tavad ning tänapäevaste tavadega seotud toimimisjuhendid on aga laborites väga harvad. Paljudes bioteaduste laborites on mõõdukal määral tänapäevaseid seadmeid, kuid kuna puuduvad koolitused nende käsitsemiseks, siis laboripersonal neid ei kasuta või kasutab neid asjakohatul moel. Samuti ei hõlma teatavate bioteadlaste praegune täiendkoolitussüsteem kõiki asjakohaseid bioohutuse ja biojulgeoleku küsimusi. Kõikide nende tegurite tulemuseks võib olla bioohutuse ja biojulgeoleku taseme vähenemine ohtlikke bioloogilisi materjale käsitsevates laborites.

Ülaltoodud analüüsi tulemusel valmistas OSCE ette kolm projekti, et tugevdada Ukrainas üldist bioloogilist ohutust ja julgeolekut. Need projektid töötati välja koostöös Ukraina asjaomaste ametivõimudega. Kõiki projekte rakendataks kooskõlas ELi-Ukraina assotsieerimislepingu rakendamist käsitleva Ukraina valitsuse tegevuskava asjakohaste sätetega.

Projektide rakendamisel võetaks ka arvesse asjakohast head tava ja saadud kogemust, mis on tuvastatud otsuse (ÜVJP) 2017/1252 (millega toetatakse kemikaaliohutuse ja -julgeoleku tugevdamist Ukrainas) käimasoleva rakendamise käigus.

2.   Eesmärk

Käesoleva otsuse üldeesmärk on toetada OSCE projekte, mille eesmärk on tugevdada bioloogilist ohutust ja julgeolekut Ukrainas, kooskõlas BTWCst ja resolutsioonist 1540 (2004) tulenevate Ukraina kohustustega ning ELi-Ukraina assotsieerimislepinguga.

3.   Projektide kirjeldus

3.1.   Ukraina kehtivate bioohutuse ja biojulgeoleku alaste õigusnormide ühtlustamine rahvusvaheliste standarditega

3.1.1.   Projekti eesmärk

Parandada Ukraina seadusandlikku ja regulatiivset baasi bioloogilise ohutuse ja julgeoleku valdkonnas kooskõlas resolutsioonist 1540 (2004) tulenevate kohustustega, nimelt võtta vastu sellised asjakohased tõhusad seadused, millega keelatakse kõikidel valitsusvälistel osalejatel bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite tootmine, omandamine, valdamine, arendamine, transportimine, üleandmine või kasutamine, eeskätt terroristlikel eesmärkidel.

3.1.2   Projekti kirjeldus

Projekti raames toetatakse otseselt prioriteetset rakendamist nõudvaid konkreetseid meetmeid, mis on seotud seadusandlike ja regulatiivsete täiustustega bioohutuse ja biojulgeoleku vallas ning mis hõlmavad järgmist:

väljatöötamine ja esitamine Ukraina Ülemraadale: Ukraina bioohutuse ja biojulgeoleku seaduse eelnõu;

väljatöötamine ja vastuvõtmine: Ukraina valitsuse resolutsioon õigusnormide kohta, millega reguleeritakse küsimusi seoses bioohutuse ja biojulgeoleku nõuete järgimise kontrolliga institutsioonides ja asutustes, mis töötavad patogeensete mikroorganismidega;

väljatöötamine ja vastuvõtmine: bioohutuse ja biojulgeoleku kontseptsioon, Ukraina riiklik tegevuskava, milles käsitletakse reageerimist ohtlike ja eriti ohtlike haiguste puhangutele, ning sellise elutähtsa taristu kindlaksmääramine, mis tagab asjakohase reageerimise ohtlike ja eriti ohtlike haiguste puhangutele või puhangute riskidele;

kasutuselevõtmine: Ukraina bioloogilise ohutuse ühtne süsteem ning kavad, milles käsitletakse bioloogiliste mõjurite kaitsmist juhusliku või tahtliku leviku eest ning nende nõuetekohast ja ohutut ladustamist ja vedu, sealhulgas nende asutusesisest ohutust;

riikliku tervishoiu- ja veterinaarsüsteemi ümberkorraldamine, et järgida rahvusvahelisi nõudeid.

3.1.3   Projekti oodatavad tulemused

Parandada Ukraina bioohutuse ja biojulgeoleku süsteemi, tõhustades kõnealuses valdkonnas riiklikku seadusandlikku ja regulatiivset raamistikku.

Edendada koostööd erinevate asutustega, mis vastutavad bioohutuse ja biojulgeoleku eest.

Tagada Ukrainas bioohutuse ja biojulgeoleku süsteemi jätkusuutlikkus.

3.1.4   Projekti toetusesaajad

Terviseministeerium

3.2   Veterinaarseiresüsteemi kestlikkuse juurutamine Ukrainas eriti ohtlike patogeenidega seotud haiguste puhul

3.2.1.   Projekti eesmärk

Parandada bioohutust ja biojulgeolekut, tugevdades Ukraina tervishoiu- ja veterinaarsüsteemi kooskõlas resolutsioonist 1540 (2004) tulenevate kohustustega, eeskätt tagades riigisiseseid kontrolle kehtestavate tõhusate meetmete täitmise, et ennetada bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite levikut, sealhulgas kehtestades seotud materjalide asjakohased kontrollid.

3.2.2   Projekti kirjeldus

Inimeste ja loomade haiguste tõhusa seire rakendamine, luues ühiskasutatava keskuse valitud mõjurite järjestuse määramiseks ja geneetiliseks iseloomustamiseks ning varustades osalevad institutsioonid pöördtranskriptaasi polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR) masinatega.

Kiirreageerimismeetmete loomine hädaolukordadeks ning kiire diagnoosimise kasutuselevõtmine eriti ohtlike loomahaiguste puhul, töötades välja RT-PCR-põhised diagnostikavahendid valitud mõjurite (lindude gripp, Newcastle'i haigus, multiresistentne tuberkuloos, nodulaarse dermatiidi viiruse nakkus, tulareemia, Aafrika seakatk, klassikaline seakatk, suu- ja sõrataud, brutselloos, multiresistentsed salmonellad ja põrnatõbi) RT-PCR-põhiseks tuvastamiseks, tuginedes Ukrainas välja töötatud asutustesisestele protokollidele.

Patogeenide (sealhulgas zoonootiliste patogeenide ning viiruslike ja bakteriaalsete patogeenide) ohutu hoiustamise arendamine laborites ja hoidlates, töötades välja registreerimistoimikud RT-PCR-põhiste komplektide jaoks.

Vastavushindamise valdkonnas ühtse tehnilise tegevuspoliitika väljatöötamine katselaborite jaoks, riikliku ja rahvusvahelise tasandi usaldusväärsuse kindlustamine, tulemuslikkuse ja läbipaistvuse vastastikuse tunnustamise tingimuste esitamine, bioloogilise kaitse valdkonnas teadlikkuse ja pädevuse tagamine.

Suutlikkuse suurendamine eriti ohtlike patogeenidega seotud haiguste molekulaardiagnostika valdkonnas.

3.2.3   Projekti oodatavad tulemused

Riikliku seire- ja prognoosimisalase suutlikkuse tugevdamine veterinaarmeditsiini valdkonnas.

Tõhusate riiklike diagnostika- ja seirevahendite väljatöötamine, tuginedes RT-PCRi ja isotermilise PCRi instrumentidele (teadus- ja arendustegevus, valideerimine ja rakendamine laborites).

Loomahaiguste (sealhulgas zoonootiliste haiguste) tõhusa seire rakendamine.

Inimsuutlikkuse loomine eriti ohtlike patogeenidega seotud haiguste molekulaardiagnostikas (PCR-tehnika alased laborikoolitused).

3.2.4   Projekti toetusesaajad

Ukraina riiklik toiduohutuse ja tarbijakaitse teenistus

Abisaaja: riiklik teaduskeskus (Eksperimentaalse ja Kliinilise Veterinaarmeditsiini Instituut Harkivis Ukrainas)

3.3   Bioteadlaste teadlikkuse parandamine, nende haridus ja koolitus bioohutuse ja biojulgeoleku valdkonnas

3.3.1.   Projekti eesmärk

Bioloogilise ohutuse ja julgeoleku ning bioeetika parandamine Ukrainas, parandades bioteadlaste teadlikkust bioohutuse ja biojulgeoleku valdkonnas kooskõlas resolutsioonist 1540 (2004) tulenevate kohustustega, sealhulgas tõhusate riigisiseste meetmete täitmise tagamine eesmärgiga ennetada bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite levikut.

3.3.2   Projekti kirjeldus

Luuakse rühm, mis koosneb erinevatest Ukraina bioteaduste institutsioonidest pärit koolitajatest, kes on võimelised levitama tänapäevaseid teadmisi bioohutuse, biojulgeoleku ja bioeetika põhimõtetest, parimatest laboritavadest ning tehnikatest ja meetoditest bioriski juhtimiseks laborites.

Olemasolevate ressursside parandamine teadmiste ja teadlikkuse täiendavaks levitamiseks bioohutuse, biojulgeoleku ja bioeetika vallas õpetajate, tudengite ja teadlaste seas, kes on tegevad bioteadustes, ning muude asjakohaste sidusrühmade seas, võttes täiel määral arvesse Ukraina Teadus- ja Tehnoloogiakeskuse projekti P633 „Haridus ja teadlikkuse parandamine Ukrainas“.

Koolitussuutlikkuse kestlikkuse tagamine pärast projekti lõpuleviimist.

3.3.3   Projekti oodatavad tulemused

Riigi ja kohaliku tasandi sidusrühmade parem teadlikkus bioloogilise ohutuse ja julgeoleku valdkonnas.

Bioteadlaste suurenenud suutlikkus käsitseda ohutult ohtlikke bioloogilisi materjale.

Ukraina bioteadlaste suurenenud suutlikkus vähendada riske, mis võivad kaasneda nende uurimistöö käigus kasutatavate materjalide ja seadmete väärkasutamisega ning nende teadmiste ja tulemuste väärkasutamisega.

Bioteadlaste jaoks mõeldud tugeva koolitajate rühma loomine bioohutuse ja biojulgeoleku valdkonnas.

Paremad ja jätkusuutlikud ressursid teadmiste kauglevitamiseks bioohutuse, biojulgeoleku ja bioeetika vallas.

3.4   Projekti toetusesaajad

Terviseministeerium

4.   Projektide rakendamiseks antav haldustoetus

OSCE sekretariaadi ja OSCE Ukraina projektikoordinaatori büroo spetsialiseerunud töötajad koordineerivad ja juhivad 3. jaos esitatud projektide rakendamist, et täiendavalt arendada koostööraamistikku Ukraina partnerite vahel, töötades muu hulgas välja asjakohaseid uusi projektiettepanekuid ja riiklikke meetmeid.

Tugipersonal täidab järgmisi ülesandeid:

projektide juhtimine projektitsükli kõigis etappides,

projektide igapäevane finantsjärelevalve,

tehnilise ja juriidilise oskusteabe pakkumine, suuremate hangete toetamine, suhtlus teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, heakskiidetud projektide tulemuste kvaliteedi tagamine ja kvaliteedikontroll, aruandlus Euroopa Liidule.

5.   Kestus

Projektide eeldatav kogukestus on 36 kuud.

6.   Tehnilise rakendamise üksus

Käesoleva otsuse tehniline rakendamine tehakse ülesandeks OSCE sekretariaadi konfliktide ennetamise keskusele ja OSCE projektikoordinaatorile Ukrainas. OSCE viib käesoleva otsuse kohaseid tegevusi ellu koostöös teiste rahvusvahelise organisatsioonide ja asutustega, pidades eeskätt silmas tõhusa sünergia tagamist ja dubleerimise vältimist.

7.   Aruandlus

OSCE sekretariaat koostab regulaarseid aruandeid, samuti aruandeid iga kirjeldatud tegevuse lõpuleviimisel. Lõpparuanded tuleks esitada Euroopa Liidule hiljemalt kuue nädala möödumisel vastava tegevuse lõpuleviimisest.

8.   Juhtkomitee

Kõnealuste projektide juhtkomitee moodustavad kõrge esindaja ja käesoleva lisa 6. jaos osutatud rakendusüksuse esindaja. Juhtkomitee vaatab käesoleva otsuse rakendamise regulaarselt vähemalt iga kuue kuu tagant läbi, kasutades muu hulgas elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid.

9.   Projektide hinnanguline kogumaksumus ja Euroopa Liidu rahaline toetus

Projektide kogumaksumus on 1 913 900 eurot.