Artikkel 1

Otsust 2008/411/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   Kui liikmesriigid eraldavad sagedusala 3 400 – 3 800 MHz maapealsete elektroonilise side võrkude jaoks ja muudavad selle mittevälistaval viisil kättesaadavaks, teevad nad seda vastavalt lisas esitatud parameetritele, ilma et see piiraks muu praeguse kasutuse kaitsmist ja jätkamist kõnealuses sagedusalas.“

2)	Artikkel 4a asendatakse järgmisega: „Artikkel 4a Liikmesriigid esitavad aruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta hiljemalt 30. septembril 2019.“;

3)	lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

LISA

ARTIKLIS 2 OSUTATUD PARAMEETRID

A.   MÕISTED

„Aktiivantennisüsteemid“ (Active antenna systems, AAS) – tugijaam ja antennisüsteem, kus antennikomponentide vahelist amplituudi ja/või faasi reguleeritakse pidevalt, nii et antenni kiirgusdiagramm kohandub lühiajalistele muudatustele eetris. Siia alla ei kuulu antennikiire kuju muutmine pikemaks ajaks, nt püsiv elektriline allakallutus. AAS tugijaamades on antennisüsteem integreeritud tugijaamasüsteemi või toote osaks.

„Sünkroniseeritud töö“ – kahe või enama erineva aegtihendusdupleksiga (time division duplex, TDD) võrgu töö, milles üleslüli ja allalüli edastus ei toimu ühel ajal; st igal ajahetkel toimub kõigis võrkudes kas allalüli edastus või üleslüli edastus. See eeldab kõigi kaasatud TDD võrkude alla- ja üleslüliedastuste vastavusseviimist ning kaadrialguse sünkroniseerimist kõigi võrkude vahel.

„Sünkroniseerimata töö“ – kahe või enama erineva TDD võrgu töö, mille korral toimub igal ajahetkel vähemalt ühes võrgus allalüli edastus ja vähemalt ühes võrgus üleslüli edastus. Selline olukord võib aset leida siis, kui TDD võrkudes ei ole kõik alla- ja üleslüliedastused vastavusse viidud või ei ole kaadrialgused sünkroniseeritud.

„Osaliselt sünkroniseeritud töö“ – kahe või enama erineva TDD võrgu töö, kus osa kaadrist vastab sünkroniseeritud töö tingimustele, aga ülejäänud kaader sünkroniseerimata töö tingimustele. See eeldab kaadristruktuuri kasutamist kõigis asjaomastes TDD võrkudes, sh ajapilud, mille puhul ei ole üles-/allalüli suund kindlaks määratud, ning kaadrialguse sünkroniseerimist kõigi võrkude vahel.

„Kogu kiirgusvõimsus (TRP)“ näitab, kui palju võimsust liitantenn tegelikult kiirgab. Võrdub antennivõre süsteemi kogu sisendvõimsusega, millest arvatakse maha antennivõre süsteemi sisesed võimsuskaod. TRP on kogu kiirgusväljas eri suundades kiiratava võimsuse integraal vastavalt järgmisele valemile: kus P(θ,φ) on võimsus, mida antennivõre süsteem kiirgab suunas (θ,φ), mis saadakse vastavalt valemile: P(θ,φ) = PTxg(θ,φ) kus PTx tähistab võresüsteemi juhitud sisendvõimsust (vattides) ja g(θ,φ) tähistab võresüsteemi võimendust suunal (θ, φ).

B.   ÜLDPARAMEETRID

Sagedusalas 3 400 – 3 800 MHz:

1.	dupleksrežiim on aegtihendusdupleks (Time Division Duplex, TDD);

2.	eraldatud sagedusplokkide suurus on 5 MHz kordne. Eraldatud sagedusploki alumine sageduspiir võetakse võrdseks sagedusvahemiku alumise servaga 3 400 MHz või 5 MHz kordsega nimetatud servast (1).

3.	kättesaadavaks tehakse spekter, mis loob traadita lairiba elektroonilise side teenustele võimaluse juurdepääsuks katkematu spektri piisavalt suurtele plokkidele (eelistatavalt laiusega 80–100 MHz);

4.	tugijaamade ja terminaljaamade saatesagedus peab vastama vastavalt C ja D osas sätestatud tehnilistele tingimustele.

C.   TUGIJAAMADE TEHNILISED TINGIMUSED – SAGEDUSPLOKI SERVAMASK

Tugijaamade järgmised, sagedusploki servamaskideks (Block Edge Masks, BEM) nimetatavad tehnilised parameetrid moodustavad olulise osa tingimustest, millega tagatakse külgnevate võrkude operaatorite vaheliste kahe- või mitmepoolsete lepingute puudumise korral nende võrkude kooseksisteerimine. Võib kasutada ka vähem piiravaid tehnilisi parameetreid, kui selliste võrkude operaatorid on nende suhtes kokku leppinud.

Sagedusploki servamask koosneb mitmest komponendist, vt tabel 1. Plokisisese võimsuse piirnormi kohaldatakse operaatorile eraldatud ploki suhtes. Baassagedusala võimsuse piirnorm, millega kaitstakse teiste operaatorite sagedusala, samuti üleminekuvahemiku võimsuse piirnorm, mis võimaldab filtriga piiramist plokisiseselt kuni baassagedusala võimsuse piirnormini, ja piiratud baassagedusala piirnorm, mida kohaldatakse sünkroniseerimata või osaliselt sünkroniseeritud töö puhul, kujutavad endast plokiväliseid komponente. Täiendav baassagedusala võimsuse piirnorm on sagedusalaväline võimsuse piirnorm, mida kasutatakse kas radarite töö kaitsmiseks alla 3 400 MHz sagedusalas või paikse satelliitside teenuste (FSS) ja paiksete teenuste (FS) kaitsmiseks üle 3 800 MHz sagedusalas.

Tabelid 2–7 sisaldavad erinevate BEMi komponentide võimsuse piirnorme TDD võrkudes, mida kasutatakse traadita lairiba (WBB) elektroonilise side teenuste (ECS) pakkumiseks. Esitatud on sünkroniseeritud, sünkroniseerimata ja osaliselt sünkroniseeritud traadita lairiba elektroonilise side teenuste võrkude võimsuse piirnormid.

Tabelites 3 ja 4 on võimsus PMax kõnealuse tugijaama kandja maksimaalne võimsus (dBm). Mitteaktiivsete antennisüsteemidega (mitte-AAS) tugijaamade puhul on PMax määratletud ja seda mõõdetakse ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsusena (e.i.r.p.) antenni kohta. AASi korral on tugijaama PMax määratletud kui kandja maksimaalne keskmine võimsus (dBm) tugijaamas ja seda mõõdetakse TRP-na kandja kohta konkreetses kärjes.

Tabelites 3, 4 ja 7 on võimsuse piirnormid määratud kindlaks ülempiiri suhtes vastavalt valemile Min(PMax – A, B), millega pannakse paika kahest väärtusest madalam (või rangem): (1) (PMax A), mis väljendab kandja maksimaalset võimsust PMax , millest lahutatakse suhteline nihe A ning 2) kehtestatud ülempiir B.

Kindla ploki jaoks sagedusploki servamaski saamiseks kombineeritakse tabelis 1 määratletud BEMi komponendid järgmiste etappide käigus:

1.	operaatorile eraldatud ploki jaoks kasutatakse plokisisese võimsuse piirväärtust;

2.	määratakse kindlaks üleminekuvahemikud ning kasutatakse vastavaid võimsuse piirnorme;

3.	sünkroniseeritud traadita lairiba elektroonilise side teenuste võrkude puhul kasutatakse sagedusalasisese spektri jaoks (v.a operaatori kõnealune plokk ja vastavad üleminekuvahemikud) baassagedusala võimsuse piirnormi;

4.	sünkroniseerimata ja osaliselt sünkroniseeritud traadita lairiba elektroonilise side teenuste võrkude puhul kasutatakse piiratud baassagedusala võimsuse piirnormi;

5.	alla 3 400 MHz jääva spektri puhul kasutatakse vastavat täiendava baassagedusala võimsuse piirnormi;

6.	kui üle 3 800 MHz eksisteerivad koos paikse satelliitside teenused (FSS) ja paiksed teenused (FS), kasutatakse täiendava baassagedusala võimsuse piirnormi.

Järgmisel joonisel on esitatud näide sagedusploki servamaski eri komponentide kombinatsioonist.

Joonis

Näide tugijaama sagedusploki servamaski komponentide ja võimsuse piirnormide kohta

In-block

Additional baselines

Transitional

Transitional

Baseline

Restricted baseline

Additional baseline “A”

Additional baseline “B”

Coexistence of non-synchronized TDD WBB ECS networks in adjacent blocks

Coexistence of synchronized TDD WBB ECS networks in adjacent blocks

Carrier power

Coexistence between non-AAS WBB ECS and Radiolocation systems

Tabel 1

Sagedusploki servamaski komponentide määratlemine

BEMi komponent	Määratlus
Plokisisene	Viitab plokile, mille jaoks on sagedusploki servamask eraldatud.
Baassagedusala	Sagedusalas 3 400 – 3 800 MHz traadita lairiba elektroonilise side teenuste jaoks kasutatav spekter, välja arvatud operaatorile eraldatud plokk ja vastavad üleminekuvahemikud.
Üleminekuvahemik	Operaatorile eraldatud plokist 0–10 MHz allapoole ja 0–10 MHz ülespoole jääv spekter. Üleminekuvahemikud ei kehti teistele operaatoritele eraldatud TDD plokkide suhtes, kui võrgud on sünkroniseerimata. Üleminekuvahemikud ei kehti sagedusalades alla 3 400 MHz ja üle 3 800 MHz.
Täiendav baassagedusala	Spekter alla 3 400 MHz ja üle 3 800 MHz
Piiratud baassagedusala	Spekter, mida võrgud kasutavad traadita lairiba elektroonilise side teenuste jaoks asjaomase operaatori plokiga sünkroniseerimata või osaliselt sünkroniseeritult.

Selgitus tabeli 1 juurde

Sagedusploki servamaski komponente saab kohaldada eri võimsustasemetega tugijaamade (mida tüüpiliselt nimetatakse makro-, mikro-, piko- või femtotugijaamadeks) puhul (2).

Tabel 2

Mitte-AAS ja AAS tugijaamade plokisisese võimsuse piirnorm

BEMi komponent	Sagedusvahemik	Mitte-AAS ja AAS tugijaamade võimsuse piirnorm
Plokisisene	Operaatorile eraldatud plokk.	Ei ole tingimata tarvilik.

Selgitus tabeli 2 juurde

Konkreetselt femtotugijaamade puhul kohaldatakse võimsusejuhtimist, et minimeerida häirete tekitamist kõrvalkanalitele. Femtotugijaamade võimsusejuhtimise nõue tuleneb vajadusest vähendada tarbijate paigaldatud seadmete tekitatavaid häireid, kuna sellised seadmed ei pruugi olla ümbritsevate võrkudega kooskõlastatud. Kui liikmesriik soovib oma loas täpsustada piirnormi või kasutada piirnormi koordineerimise jaoks, võib sellised piirnormid kehtestada riigisiseselt.

Tabel 3

Mitte-AAS ja AAS tugijaamade baassagedusala võimsuse piirnormid võrgu sünkroniseeritud töö korral

BEMi komponent	Sagedusvahemik	Mitte-AASi e.i.r.p. piirnorm	AASi TRP piirnorm
Baassagedusala	Alla – 10 MHz nihe sagedusploki alumisest servast Üle 10 MHz nihe sagedusploki ülemisest servast Sagedusalas 3 400 – 3 800  MHz	Min(PMax – 43, 13) dBm/(5 MHz) antenni kohta (*1)	Min(PMax′ – 43, 1) dBm/(5 MHz) kärje kohta (*2)  (*3)

Selgitus tabeli 3 juurde

Kohaldatav kindlaksmääratud ülempiir, mis on mitte-AASi puhul (13 dBm/(5 MHz) ja AASi puhul 1 dBm/(5 MHz), määrab ära tugijaamast lähtuvate häirete ülempiiri. Kahe sünkroniseeritud TDD-ploki puhul ei ole tugijaamade vahel häireid.

Tabel 4

Mitte-AAS ja AAS tugijaamade üleminekuvahemiku võimsuse piirnormid traadita lairiba elektroonilise side teenuste võrgu sünkroniseeritud töö korral

BEMi komponent	Sagedusvahemik	Mitte-AASi e.i.r.p. piirnorm	AASi TRP piirnorm
Üleminekuvahemik	– 5 kuni 0 MHz nihe sagedusploki alumisest ääremaskist või 0 kuni 5 MHz nihe sagedusploki ülemisest servast	Min(PMax – 40, 21) dBm/(5 MHz) antenni kohta (*4)	Min(PMax′ – 40, 16) dBm/(5 MHz) kärje kohta (*5)  (*6)
Üleminekuvahemik	– 10 kuni – 5 MHz nihe sagedusploki alumisest ääremaskist või 5 kuni 10 MHz nihe sagedusploki ülemisest servast	Min(PMax – 43, 15) dBm/(5 MHz) antenni kohta (*4)	Min(PMax′ – 43, 12) dBm/(5 MHz) kärje kohta (*5)  (*6)

Tabel 5

Mitte-AAS ja AAS tugijaamade piiratud baassagedusala võimsuse piirnormid traadita lairiba elektroonilise side teenuste võrgu sünkroniseerimata ja osaliselt sünkroniseeritud töö korral

BEMi komponent	Sagedusvahemik	Mitte-AASi e.i.r.p. piirnorm	AASi TRP piirnorm
Piiratud baassagedusala	Sünkroniseerimata või osaliselt sünkroniseeritud plokid ploki alumisest servast madalamal ja ploki ülemisest servast kõrgemal, sagedusalas 3 400 – 3 800 MHz	– 34 dBm/(5 MHz) kärje kohta (*7)	– 43 dBm/(5 MHz) kärje kohta (*7)

Selgitus tabeli 5 juurde

Neid piiratud baassagedusala võimsuse piirnorme kasutatakse tugijaamade sünkroniseerimata ja osaliselt sünkroniseeritud töö korral, kui geograafilist eraldamist ei saa kasutada. Lisaks võivad liikmesriigid oma riigi olukorrast lähtuvalt määrata kindlaks piiratud baassagedusala võimsuse piirnormi leebema alternatiivi, mis kehtib konkreetsetel rakendusjuhtudel, et tagada spektri tõhusam kasutamine.

Tabel 6

Mitte-AAS ja AAS tugijaamade täiendava baassagedusala võimsuse piirnormid  (*8) allpool 3 400  MHz riigispetsiifilistel juhtudel

	Juhtum	BEMi komponent	Sagedus-vahemik	Mitte-AASi e.i.r.p. piirnorm	AASi TRP piirnorm
A	Liikmesriigid, kus kasutatakse militaarseid raadiolokatsioonisüsteeme alla 3 400 MHz	Täiendav baassagedusala	Allpool 3 400  MHz (*9)	– 59 dBm/MHz antenni kohta	– 52 dBm/MHz kärje kohta (*10)
B	Liikmesriigid, kus kasutatakse militaarseid raadiolokatsioonisüsteeme alla 3 400 MHz	Täiendav baassagedusala	Allpool 3 400  MHz (*9)	– 50 dBm/MHz antenni kohta
C	Liikmesriigid, kus puudub külgneva sagedusriba kasutus või puudub vajadus eraldi kaitse järele	Täiendav baassagedusala	Allpool 3 400  MHz	Ei kohaldata.	Ei kohaldata.

Selgitus tabeli 6 juurde

Täiendava baassagedusala võimsuse piirnormid kajastavad vajadust kaitsta osas riikides militaarset raadiolokatsiooni. Liikmesriigid võivad mitte-AASi puhul valida juhtumi A või B võimsuse piirnormi olenevalt asjaomase piirkonna radaritele vajalikust kaitsetasemest. Nõuda võib kuni 12 km koordineerimistsooni kehtestamist paiksete maapealsete radarite ümber, lähtudes AASi TRP piirnormist – 52 dBm/MHz kärje kohta. Sellise koordineerimise eest vastutab asjaomane liikmesriik.

Vajalikuks võivad osutuda muud häirekaitsemeetmed, nagu geograafiline eraldamine, juhtumipõhine kooskõlastamine või täiendav kaitseriba. Siseruumides toimuva kasutamise puhul võivad liikmesriigid määrata kindlaks konkreetsetel rakendusjuhtudel kohaldatava leebema piirnormi.

Tabel 7

Paikse satelliitside teenuste (FSS) ja paiksete teenustega (FS) koos eksisteerivate tugijaamade täiendava baassagedusala võimsuse piirnorm üle 3 800 MHz

BEMi komponent	Sagedusvahemik	Mitte-AASi e.i.r.p. piirnorm	AASi TRP võimsuse piirnorm
Täiendav baassagedusala	3 800 – 3 805 MHz	Min(PMax – 40, 21) dBm/(5 MHz) antenni kohta (*11)	Min(PMax′ – 40, 16) dBm/(5 MHz) kärje kohta (*12)  (*13)
	3 805 – 3 810 MHz	Min(PMax – 43, 15) dBm/(5 MHz) antenni kohta (*11)	Min(PMax′ – 43, 12) dBm/(5 MHz) kärje kohta (*12)  (*13)
	3 810 – 3 840 MHz	Min(PMax – 43, 13) dBm/(5 MHz) antenni kohta (*11)	Min(PMax′ – 43, 1) dBm/(5 MHz) kärje kohta (*12)  (*13)
	Üle 3 840 MHz	– 2 dBm/(5 MHz) antenni kohta (*11)	– 14 dBm/(5 MHz) kärje kohta (*13)

Selgitus tabeli 7 juurde

Et toetada riigi tasandil toimuvat koordineerimist, kohaldatakse 3 800 MHz sagedusala servas täiendava baassagedusala võimsuse piirnormi.

D.   TERMINALJAAMADE TEHNILISED TINGIMUSED

Tabel 8

Plokisisene nõue – terminaljaama sagedusploki ääremaski plokisisene võimsuse piirväärtus

Plokisisene maksimaalne võimsus

28 dBm TRP

Selgitus tabeli 8 juurde

Paiksete/rändterminaljaamade plokisisese kiirgusvõimsuse piirnormid võivad olla suuremad kui on esitatud tabelis 8, eeldusel et täidetud on piiriülesed kohustused. Selliste terminaljaamade puhul võivad vajalikuks osutuda häirekaitsemeetmed (nt geograafiline eraldamine või täiendav kaitseriba), et kaitsta radarite tööd alla 3 400 MHz sagedusalas.

---

(1)  Kui eraldatud sagedusplokke on vaja nihutada, võtmaks arvesse teisi olemasolevaid kasutajaid, tuleb kasutada rastrit 100 kHz. Teiste kasutajatega külgnevuse korral võib määratleda kitsamaid plokke, et võimaldada sagedusala tõhusat kasutamist.

(2)  Neid mõisteid ei ole selgelt määratletud ning need viitavad eri võimsusastmetega kärgside tugijaamadele, mille võimsus on kahanevas järjekorras järgmine: makro, mikro, piko ja femto. Kõige väiksema võimsusega on femtokärgi kasutavad väikejaamad, mida kasutatakse tavaliselt siseruumides.

(*1)  PMax on kandja maksimaalne keskmine võimsus (dBm) tugijaamas ja seda mõõdetakse e.i.r.p.-na iga antenni iga kandja kohta.

(*2)  PMax′ on kandja maksimaalne keskmine võimsus (dBm) tugijaamas ja seda mõõdetakse TRP-na kandja kohta konkreetses kärjes.

(*3)  Mitmesektorilises tugijaamas kohaldatakse kiirgusvõimsuse piirnormi iga eraldi sektori suhtes.

(*4)  PMax on kandja maksimaalne keskmine võimsus (dBm) tugijaamas ja seda mõõdetakse e.i.r.p.-na iga antenni iga kandja kohta

(*5)  PMax′ on kandja maksimaalne keskmine võimsus (dBm) tugijaamas ja seda mõõdetakse TRP-na kandja kohta konkreetses kärjes

(*6)  Mitmesektorilises tugijaamas kohaldatakse kiirgusvõimsuse piirnormi iga eraldi sektori suhtes.

(*7)  Mitmesektorilises tugijaamas kohaldatakse kiirgusvõimsuse piirnormi iga eraldi sektori suhtes.

(*8)  Siseruumides asuvate AAS tugijaamade puhul võivad riigi sees osutuda juhtumipõhiselt vajalikuks alternatiivsed meetmed.

(*9)  Kui liikmesriigid on traadita lairiba elektroonilise side teenuste pakkumiseks sobivate maapealsete süsteemide kasutuslubade väljaandmise käigus juba võtnud kasutusele kaitseriba enne käesoleva otsuse vastuvõtmist ja kooskõlas komisjoni otsusega 2008/411/EÜ, võivad need liikmesriigid kohaldada täiendavat baassagedusala üksnes sellisest kaitseribast allpool, tingimusel et see on kooskõlas radarite töö kaitsmisega külgnevatel sagedusaladel ja piiriüleste kohustustega.

(*10)  Mitmesektorilises tugijaamas kohaldatakse kiirgusvõimsuse piirnormi iga eraldi sektori suhtes.

(*11)  PMax on kandja maksimaalne keskmine võimsus (dBm) tugijaamas ja seda mõõdetakse e.i.r.p.-na iga antenni iga kandja kohta

(*12)  PMax′ on kandja maksimaalne keskmine võimsus (dBm) tugijaamas ja seda mõõdetakse TRP-na kandja kohta konkreetses kärjes

(*13)  Mitmesektorilises tugijaamas viitab kiirgusvõimsuse piirnorm tasemele, mis vastab igale eraldi sektorile.