1.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 136/31

(1)

Viimastel aastatel on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja mitmed riiklikud pädevad asutused täheldanud ELis binaaroptsioonide jaeklientidele turundamise, levitamise või müügi kiiret kasvu. Binaaroptsioonid on oma olemuselt riskantsed ja keerukad tooted ning sageli kaubeldakse nendega spekulatiivselt. ESMA ja riiklikud pädevad asutused on ka täheldanud, et nende pakkumisega jaeklientidele kaasnevad üha enam agressiivsed turundustehnikad ja läbipaistva teabe andmise puudumine, mis ei võimalda jaeklientidel nende toodetega seotud riske mõista. ESMA ja riiklikud pädevad asutused on väljendanud küllaldast muret seoses sellega, et üha suurem hulk jaekliente kauplevad nende toodetega ja kaotavad oma raha. Seda muret toetavad ka kogu ELis jaeklientidelt saadud arvukad kaebused, kes on kandnud binaaroptsioonidega kauplemisel märkimisväärset kahju.

(2)

Need märkimisväärsed probleemid seoses investorite kaitsega on sundinud ESMAt võtma mitmeid mittesiduvaid meetmeid. Alates 2015. aasta juunist on ESMA koordineerinud ühisrühma tööd, mis loodi mitmete Küprosel tegutsevate pakkujatega seotud probleemidega tegelemiseks, kes pakuvad jaeklientidele binaaroptsioone, hinnavahelepinguid ja muid spekulatiivseid tooteid piiriüleselt kogu ELis (4). Lisaks on ESMA alates 2015. aasta juulist koordineerinud ESMA ja riiklike pädevate asutuste töötajatest koosneva töörühma tegevust, kelle ülesanne on jälgida binaaroptsioonide ja hinnavahelepingute pakkumist jaemüügi massiturule ning soodustada selles valdkonnas ühetaoliste järelevalve lähenemisviiside kasutamist kogu ELis. ESMA on edendanud ELis ka järelevalvealast lähenemist seoses jaeklientidele binaaroptsioonide pakkumisega, andes välja arvamuse (5) ning mitmed korduvad küsimused (6) vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 29. Lõpetuseks on ESMA avaldanud hoiatused (7), milles rõhutatakse muret seoses riskidega, mida kujutab jaeklientidele binaaroptsioonide kontrollimatu pakkumine.

(3)

Kuigi nendel meetmetel on olnud mõningaid positiivseid mõjusid (8), on ESMA seisukohal, et olulised investorite kaitsega seotud probleemid on endiselt alles.

(4)

18. jaanuaril 2018 avaldas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) tõendite esitamise kutse esitatud toodetesse sekkumise meetmete kohta binaaroptsioonide ja hinnavahelepingute pakkumisel jaeklientidele („tõendite esitamise kutse“) (9). See tõendite esitamise kutse kestis kuni 5. veebruarini 2018. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sai tõendite esitamise kutsele peaaegu 18 500 (10) vastust. Nende vastuste hulgast saadi 82 vastust binaaroptsioonide ja/või hinnavahelepingute äris osalevatelt pakkujatelt, kaubandusorganisatsioonidelt, väärtpaberibörsidelt ja maakleritelt, kümme tarbijate esindajatelt ning ülejäänud vastused üksikisikutelt. Valdavale enamusele üksikisikutelt saadud vastustele oli kaasa aidatud ja need olid edastatud binaaroptsioonide ja/või hinnavahelepingute pakkujate kaudu. Tõendite esitamise kutsest ilmnes esimesse kategooriasse kuuluvate vastajate ja eelkõige toodete pakkujate üldine mure, et kavandatud meede avaldab kahjulikku mõju nende ärile. Ka mitmed üksikisikud esitasid kaebuse kavandatud meetme kohta ning väljendasid oma valmisolekut jätkata binaaroptsioonidega kauplemist.

(5)

ESMA on neid muresid nõuetekohaselt kaalunud. Kuid olles tasakaalustanud neid investorite kaitse märkimisväärse probleemiga, mida kinnitasid ka peaaegu kõikidelt tarbijate esindajatelt ja mitmetelt üksikisikutelt saadud kavandatud meetmeid tugevalt toetavad vastused, peab ESMA vajalikuks kehtestada ajutise keelu jaeklientidele binaaroptsioonide turundamisele, levitamisele või müügile vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 40.

(6)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 40 kohaselt kehtestatud meedet tuleb läbi vaadata asjakohaste ajavahemike tagant, kuid vähemalt kord kolme kuu jooksul. Selle meetme läbi vaatamisel käsitleb ESMA mis tahes tekkida võivaid kõrvalepõikavaid tavasid. Meede aegub, kui seda nimetatud kolmekuulise tähtaja möödudes ei pikendata.

(7)

Kahtluste vältimiseks on käesolevas otsuses kasutatud mõisted samade tähendustega nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (11) ja määruses (EL) nr 600/2014, sealhulgas tuletisinstrumentide määratlus.

(8)

ESMA ajutine keeld vastab määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 40 sätestatud tingimustele allselgitatud põhjustel.

(9)

Binaaroptsioon on määratletud mis tahes rahas tasutava tuletisinstrumendina, mille puhul sõltub fikseeritud rahalise summa väljamakse sellest, kas üks või mitu määratletud sündmust seoses alusvara hinna, taseme või väärtusega toimub tuletisinstrumendi aegumise ajal või enne seda (12) (näiteks alusvara jõuab määratletud hinnani („täitmishind“) selle aegumise ajal).

(10)

Binaaroptsioonid võimaldavad investoritel vedada kihla ühe või mitme alusvara hinna, taseme või väärtusega (näiteks aktsia hinna, vahetuskursi, kauba hinna või indeksiga) seoses määratletud sündmuse esinemise peale. Kui seda sündmust ei toimu, siis kaotab investor oma raha (st optsioon lõpetab „rahast väljas optsioonina“). Kui see sündmus toimub, siis makstakse optsioon välja või leping jääb avatuks võimalusega saada väljamakse, kui toimub eraldi sündmus (optsioon lõpetab „rahas optsioonina“). Selles tähenduses võib binaaroptsioone käsitleda „jah/ei ettepanekutena“. Sageli seisneb nimetatud „jah/ei ettepanek“ selles, kas alusvara hind on binaaroptsiooni aegumisel antud hinnast kõrgem või madalam (nn täitmishind). Osadel juhtudel vastab täitmishind alusvara turuhinnale binaaroptsiooni sisenemise ajal või tulevikus määratletud ajal. Kuid binaaroptsioonide pakkujad pakuvad mitmeid erinevaid potentsiaalseid turutulemusi, mille peale saavad investorid kihla vedada (13).

(11)

Siinkohal on asjakohane täpsustada, et kõik binaaroptsioonid, kuigi neid turundatakse, levitatakse või müüakse muude nimetuste all, kuuluvad käesoleva otsuse kohaldamisalasse. Siinkohal võib osutada näiteks „kõik või mitte midagi“-optsioonidele, „üles/alla“-optsioonidele, trendiga optsioonidele, digitaalsetele optsioonidele ja „ühe puute“ optsioonidele.

(12)

Samuti on asjakohane tagada, et käesolev otsus hõlmab binaaroptsioone, millel on mitu erinevat eelnevalt kindlaksmääratud tingimust, mida tuleb enne väljamakse tegemist täita (või mitte täita). Osad tõendite esitamise kutsele vastajad märkisid näiteks binaaroptsiooni juhtumeid, mille puhul pakutakse i) eelnevalt kindlaksmääratud summa väljamakset, kui alusvara vastab teatavale eelnevalt kindlaksmääratud tingimusele (näiteks alusvara väärtus tõuseb konkreetsel kuupäeval), ning ii) täiendava eelnevalt kindlaksmääratud summa (nn boonuse) väljamakset, kui alusvara vastab mõnele muule eelnevalt kindlaksmääratud tingimusele (näiteks alusvara väärtus tõuseb teatavast protsendimäärast kõrgemale). Sellisel juhul ja sarnastel juhtudel moodustab punktides i ja ii mainitud kahe eelnevalt kindlaksmääratud rahasumma summa eelnevalt kindlaksmääratud fikseeritud summa väljamakse käesoleva otsuse artikli 1 lõike 2 punkti c eesmärkidel.

(13)

Mitmed riiklikud pädevad asutused on väljendanud muret seoses sellega, et binaaroptsioonid ei vasta jaeklientide tegelikele investeerimisvajadustele (erinevalt muud tüüpi optsioonidest, millel võib olla oluline roll riskide maandamisel teatavate varadega kokkupuutumisel) (14). Lisaks on mitmed riiklikud pädevad asutused väljendanud muret seoses binaaroptsioonide omadustega seotud riskide ning jaeklientidele nende toodete pakkumisega seotud loomupäraste ja kontrollimatute huvide konfliktidega. Sageli võimendavad neid riske binaaroptsioonide pakkujate kasutatavad agressiivsed turundustehnikad. Mitmed riiklikud pädevad asutused on ka märkinud, et need tooted tekitavad sunduslikku hasartmängurlikku käitumist. Ühendkuningriigi finantsinspektsiooni (UK-FCA) läbiviidud uuring näitas, et osad investorid teevad mõne päeva või nädala jooksul palju panuseid hoolimata asjaolust, et nad kaotavad kumulatiivselt raha. Uuringus leiti ka, et binaaroptsioonide ja hasartmärgutoodete väljamaksete struktuur ja ajaline kulg on väga sarnased (15). Neid probleeme on esinenud mitmetes jurisdiktsioonides, kus valdav enamus jaeklientidest nendes jurisdiktsioonides kaotab tüüpiliselt raha, nagu on tõendatud käesolevas otsuses (16).

(14)

Vastavalt IOSCO aruandele, mis käsitleb IOSCO uuringut börsiväliste finantsvõimendusega toodete jaemüügi kohta (17) („IOSCO aruanne“), on selle turusektori suhtes teostatud olulist õiguslikku kontrolli ka mitmetes muudes EList väljaspool asuvates jurisdiktsioonides binaaroptsioonide keeruka ja riskantse olemuse ning nende toodete pakkujate (kes tegutsevad sageli interneti kaudu) sageli piiriülese mõõtme tõttu (18). IOSCO aruande kohaselt „on mitmete riikide turgudel hiljaaegu läbi viidud uuringute aruanded näidanud, et valdav enamus [binaaroptsioonidesse ja muudesse spekulatiivsetesse toodetesse] investeerivatest investoritest kaotavad väga sageli oma raha“ (19).

(15)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 40 lõike 2 punktis a osutatud tingimuse kohaselt peab muu hulgas esinema märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega. Selleks, et teha kindlaks investorite kaitsega seotud märkimisväärse probleemi olemasolu, hindas ESMA delegeeritud määruse (EL) 2017/567 artikli 19 lõikes 2 loetletud kriteeriumide ja tegurite asjakohasust. Pärast asjakohaste kriteeriumide ja tegurite arvesse võtmist jõudis ESMA järeldusele, et märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega on olemas järgmistel põhjustel.

(16)

Binaaroptsioonid on keerukad finantsinstrumendid (20) Hinnastamise struktuuri keerukus tekitab pakkujate ja jaeklientide vahel märkimisväärset teabe ebaühtluse riski ning seega ka märkimisväärseid probleeme seoses investorite kaitsega. Lisaks on binaaroptsioonidel mitmeid tunnuseid, mis muudavad need keerukaks ja jaeklientidele raskesti arusaadavaks.

(17)

Binaaroptsioonide pakkujad määravad binaaroptsioonide hinna tavaliselt turust tulenevalt või muul viisil kujundatud tõenäosuse alusel, et mingi määratletud sündmus toimub enne igale optsioonile vahede või muud tüüpi tehingutasude kohaldamist, nii et selle tulemuseks on kliendi jaoks negatiivne oodatav tulu (21).

(18)

Kõige sagedamini pakuvad binaaroptsioonid võrdlemisi suurt tulu statistiliselt väiksema tõenäosusega sündmuse korral ja vastupidi (22).

(19)

Selline binaaroptsioonide hinnastamise struktuur kujutab endast jaeklientidele mitmeid väljakutseid. Eelkõige nõuab nimetatud hinnastamise struktuur jaeklientidelt optsiooni väärtuse täpset hindamist seoses viitesündmuse toimumise eeldatava tõenäosusega. Kuigi jaekliendid saavad binaaroptsioonide hinna määramiseks kasutada tavapäraseid uurimis- ja hinnastamisvahendeid, näiteks Black-Scholesi valemit, puutuvad jaekliendid võrreldes pakkujatega kokku märkimisväärse teabe ebaühtlusega. Pakkujatel on nende toodete õige hinna ja väärtuse määramiseks teabele ja süsteemidele palju parem juurdepääs. Eelkõige on binaaroptsioonide pakkujatel juurdepääs ajalooliste hindade andmetele, näiteks valuutavahetuse või äriandmete pakkujate poolt salvestatud hinnasisenditele seoses antud alusvaraga, mis ei ole jaeklientidele üldiselt kättesaadavad. Binaaroptsioonide pakkujatel on hinnastamislepingute osas tavaliselt ka palju rohkem kogemusi kui jaeklientidel ning nad on suurema tõenäosusega välja töötanud keerukaid hinnastamismetoodikaid. Lisaks ei pruugi jaekliendid osata hinnata, et kui kauplemistehingul on väga lühike tähtaeg või kui positsioon suletakse aegumise lähedal, siis avaldavad optsioonide hinna määramisel kasutatud tegurid, näiteks ajalooline volatiilsus, optsiooni väärtusele vähest mõju. See piirab jaeklientide optsiooni väärtuse õigesti hindamise võimet, isegi kui nad kasutavad kättesaadavaid hinnastamisvahendeid. Lisaks peaksid jaekliendid vahede ja muude tehingutasude kohaldamise tõttu ületama kauplemistehingust kasumi saamiseks regulaarselt olulisel määral investeeringult oodatavaid tulusid („võitma koefitsiente“). Seega on ESMA seisukohal, et jaeklientidel on selle toote riski-kasu profiili teavitatud hindamist keeruline teha.

(20)

Hinnastamise struktuuri ja igale kauplemistehingule tehingutasude kohaldamise kombineeritud mõju on selline, et valdav enamus jaekliendi kontodest kaotab kokkuvõttes raha (isegi kui nad teenivad lühiajalisi kasumeid), ning pakkujad, kes on tavaliselt kauplemistehingu otsesed vastaspooled, teenivad pikas perspektiivis kasumit klientidelt nende kauplemistehingust tuleneva kahjumi ja tehingutasude kaudu.

(21)

Osad pakkujad pakuvad pidevat kahesuunalist hinnastamist ning klientidele võimalust siseneda kauplemistehingusse või sellest väljuda binaaroptsiooni tähtaja jooksul. Sellisel juhul võib klient väljuda oma positsioonist enne binaaroptsiooni aegumist, müües selle pakkujale tagasi, või jäädes vastasel korral ilma tingimuslikust väljamaksest selle aegumisel. Vastutasuks saab klient pakkujalt teatava väljamakse vastavalt pakkuja pakutud pidevale hinnale, mis oleneb alusvara hetke turuhinna ja fikseeritud täitmishinna vahelisest erinevusest ja aegumise tähtajast.

(22)

Pidev kahesuunaline hinnastamine on veel üks täiendav tunnus, mida binaaroptsioonide pakkujad võivad pakkuda. See tunnus lisab veel ühe keerukuse kihi, mille tõttu on jaeklientidel keeruline nende toodete väärtust täpselt hinnata või investeeringult positiivset tulu saada. See on tingitud sellest, et jaekliendid peaksid pidevalt jälgima hinna kujunemist ja prognoosima oodatavat tulemust. Lisaks tähendab ühest kauplemistehingust väljumine ja uude sisenemine kliendi jaoks täiendavat kulu pakkumishinnale vahe kohaldamise tõttu või tehingutasude kaudu (23).

(23)

Lisaks investeerivad ELi jaekliendid binaaroptsioonidesse tavaliselt börsiväliselt. Sellisel juhul ei ole binaaroptsioonide hinna määramine, toimivus ja realiseerimine standardiseeritud. See kahjustab jaeklientide toote tingimustest arusaamise võimet. Lisaks binaaroptsiooni aluseks olevate „jah/ei ettepanekute“ tüüpide osas esinevatele erinevustele, keerukale hinnastamise struktuurile (hõlmab mõnikord kahesuunalist hinnastamist) ja veelgi keerukamate pakkumiste olemasolule (näiteks optsioonid, mis hõlmavad binaaroptsioonide kogumit) lisab see nendele toodetele omakorda keerukust ning õõnestab veelgi jaeklientide võimet saada aru, et ühte tüüpi binaaroptsiooni konkreetsed tunnused ei pruugi iseloomustada mõnda muud binaaroptsiooni.

(24)

Lisaks on binaaroptsioonide pakkujad tavaliselt nende jaeklientide kauplemistehingute vastaspooled, kus pakkuja määrab hinna täitmisel ja väljamakse aegumisel. Lisaks nõuavad pakkujad sageli klientidelt tunnistamist, et binaaroptsiooni väärtuse määramiseks kasutatud hinnad võivad erineda vastava alusvara turul kättesaadavast hinnast. See tähendab, et jaeklientidel ei pruugi alati olla võimalik pakkujalt saadud hindade täpsust kontrollida. Nende tegurite tõttu on jaeklientidel äärmiselt keeruline binaaroptsioone objektiivselt hinnata. Seega kinnitab binaaroptsioonidega seotud keerukuse kõrge tase ja läbipaistvuse madal tase investorite kaitsega seotud märkimisväärsete probleemide olemasolu.

(25)

Vastusena tõendite esitamise kutsele avaldasid mitmed ühingud ja kaubandusorganisatsioonid kahtlust, kas ESMA peaks tegema vahet börsiväliselt kaubeldavate binaaroptsioonide ja kauplemiskohas kaubeldavate binaaroptsioonide vahel. Osad kaubandusorganisatsioonid palusid selgesõnaliselt jätta välja võlakirjadega võrdväärsed tuletisinstrumendid, „puute“-optsioonid ja digitaalsed optsioonid sel põhjusel, et neid tooteid kasutati alternatiivina kahjumi peatamise tellimuse jaoks või neid võib kasutada ka riskide maandamiseks.

(26)

ESMA on neid vastuseid nõuetekohaselt kaalunud. Kuid binaaroptsioonide tunnused ja omadused, mis on tuvastatud jaeklientidele põhjustatava kahju peamine allikas, on samad olenemata sellest, kas nende toodetega kaubeldakse kauplemiskohas või mitte või need on võlakirjadega võrdväärsed või mitte. Teiste sõnadega kujutaksid kauplemiskohas kaubeldavad binaaroptsioonid investoritele siiski negatiivset oodatavat tulu, pakkudes samal ajal väljamaksete struktuuri, mis ei sobi hästi riskide maandamiseks ega muude majanduslike funktsioonide täitmiseks, mis võiksid anda kompenseerivat kasu. Märkimisväärne on asjaolu, et need omadused kehtivad igal ajal enne optsiooni aegumist. Eelkõige järelturu olemasolu ei muuda seega selle põhiomadusi, mis põhjustavad jaeklientidele kahju.

(27)

Binaaroptsioonid on tüüpiliselt väga lühiajalised investeeringud, aegudes osadel juhtudel minutite jooksul pärast neisse sisenemist, mistõttu on need oma olemuselt äärmiselt spekulatiivsed.

(28)

Binaaroptsioonide binaarse tulemuse olemus tähendab seda, et neid kasutatakse peamiselt spekulatiivsetel eesmärkidel. Fikseeritud rahalise summa või nullsumma väljamakse piirab binaaroptsioonide väärtust riskide maandamise vahendina erinevalt traditsioonilistest optsioonidest, mis võimaldavad klientidel riske hallata, määrates ülemise ja alumise piirmäära konkreetsele varale, millega nad võivad otseselt kokku puutuda. Binaaroptsioonide tüüpiline lühike tähtaeg muudab olukorra veelgi hullemaks.

(29)

Lisaks määratakse binaaroptsioonide hindasid vastavalt mingi sündmuse toimumise tõenäosusele, määrates väljamakseid sarnasel viisil, nagu seda tehakse traditsiooniliste kindlaksmääratud võidušanssidega kihlvedude korral (näiteks spordiürituste või valimistulemuste kihlveod). Kauplemine toimub enamasti väga lühikese tähtaja jooksul ning investoritel on võimalus teenida väga suurt tulu või kaotada kogu investeering. Need põhitunnused on omased ka hasartmängutoodetele, mis on seotud sõltuvuskäitumise ja tarbijate jaoks kehvade tulemustega.

(30)

Nagu juba eespool mainiti, tegutsevad binaaroptsioonide pakkujad tavaliselt kliendi kauplemistehingu otsese vastaspoolena, juhtides seega kliendi kauplemistehingut oma äranägemise järgi. Selle ärimudeli kohaselt on pakkuja huvid otseses vastuolus klientide omadega, mis suurendab riski, et pakkuja võib manipuleerida alusvara hinnaga binaaroptsiooni aegumisel või pikendada binaaroptsiooni tähtaega sekundite või millisekundite võrra, et vältida optsiooni lepingu alusel väljamaksete tegemist. Huvide konflikti risk on eriti terav binaaroptsioonide korral, kuna nende toodete väljamaksmise struktuuri määrab kindlaks see, kas alusvara on jõudnud aegumisel määratletud täitmishinnani või mitte. Riiklikud pädevad asutused on tuvastanud ka tavasid, kus binaaroptsioonide pakkujad kohaldavad alusvarale põhivahede asümmeetrilist või vasturääkivat märkimist, mille tulemusel on optsioon aegumisel „rahast väljas optsioon“, kui see muidu oleks „rahas optsioon“. Lisaks kannavad ESMA poolt selles turusektoris täheldatud levitamise mudelid teatavaid ja mõnikord loomuomaseid huvide konflikte (24) ning surve hoida uute klientide pealevoolu suurendab huvide konfliktide esinemise potentsiaali.

(31)

Võttes arvesse, et binaaroptsioonidel on struktuurselt negatiivsed oodatavad tulud, siis mida rohkem positsioone investor võtab, seda suurema tõenäosusega kaotab ta kumulatiivselt raha (25).

(32)

Spekulatiivselt kaubeldavate binaaroptsioonide kõrge risk ning binaaroptsioonide pakkujate ja nende klientide vaheline huvide konflikt kinnitab investorite kaitsega seotud märkimisväärse probleemi olemasolu.

(33)

Nende toodetega seotud klientide arvud on muutlikud binaaroptsioonide kliendikontode suhteliselt lühikese eluea ja nende tegevuste piiriülese olemuse tõttu. ESMA poolt mitmetelt riiklikelt pädevatelt asutustelt (26) kogutud andmete põhjal on ESMA seisukohal, et jaeklientide kauplemiskontode arv Euroopa Majanduspiirkonnas tegutsevate hinnavahelepingute ja binaaroptsioonide pakkujate juures suurenes 1,5 miljonilt 2015. aastal (27) ligikaudu 2,2 miljonini 2017. aastal (28)

(34)

Eelkõige kinnitab ESMA-le riiklike pädevate asutuste antud alljärgnev teave seda, et binaaroptsioonide turusektor on kasvanud kogu ELis:

(35)

IOSCO aruande kohaselt kuuluvad jurisdiktsioonide lõikes kõige sagedasemate kaebuste hulka seoses autoriseeritud pakkujatega need, mis on seotud toote toimivuse (investorid on kannatanud kahju), klientide pakutavast tootest või teenusest (ja selle riskidest) mitte arusaamise, raha väljavõtmisega seotud raskuste, agressiivse/eksitava turundamise ning hinna või kauplemistehingu manipuleerimisega (35).

(36)

Eelmainitud ESMA analüüs jaeklientide oodatavate negatiivsete tulude kohta (36) on kooskõlas ka ESMA-le teatavate riiklike pädevate asutuste esitatud andmetega jaeklientide kantud kahjude kohta:

(37)

Binaaroptsioone turundatakse, levitatakse või müüakse jaemüügi massiturule laialdaselt. Kuid vastavalt käesolevas otsuses kirjeldatule on enamikul jaeklientidel (erinevalt kutselistest klientidest) binaaroptsioonide keerukuse tõttu raske õigesti aru saada ja hinnata riski, millega nad nende toodetega tegelemisel kokku puutuvad. Käesolevas otsuses kirjeldatud ESMA täheldatud kahjude tõendusmaterjal jaeklientide kontode osas näitab, et binaaroptsioonid ei sobi jaeklientidele.

(38)

Kuigi binaaroptsioonid on keerukad tooted, pakutakse neid jaeklientidele kõige sagedamini elektrooniliste kauplemisplatvormide kaudu, pakkumata seejuures investeerimisnõustamist või väärtpaberiportfelli valitsemise teenust. Sellisel juhul tuleb nende asjakohasust hinnata vastavalt direktiivi 2014/65/EL (37) artikli 25 lõikele 3. Kuid selline hindamine ei takista binaaroptsioonide pakkujatel või nende klientidel või potentsiaalsetel klientidel tehingute tegemist, kuna selle tulemusel klienti lihtsalt hoiatatakse. Seda võib esineda siis, kui klient ei ole pakkujale andnud teavet või on andnud ebapiisavat teavet oma teadmiste ja kogemuste kohta konkreetset tüüpi toote puhul asjakohases investeerimisvaldkonnas ning kui pakkuja on jõudnud järeldusele, et see toode ei sobi kliendi jaoks. See võimaldab jaeklientidele juurdepääsu toodetele, näiteks binaaroptsioonidele, mida nende omaduste tõttu ei tohiks neile levitada (38).

(39)

Ka ESMA korduvate küsimuste valguses (39) on riiklikud pädevad asutused täheldanud selles turusektoris agressiivseid turundustavasid ja eksitavate reklaamteadete kasutamist (40). Need hõlmavad näiteks sponsorluskokkuleppeid või sidemeid suurte spordimeeskondadega, mis jätab eksitava mulje, nagu oleksid keerukad ja spekulatiivsed tooted, näiteks binaaroptsioonid, sobivad jaemüügi massituru jaoks, edendades üldist teadlikkust kaubamärkidest.

(40)

Lisaks on osad riiklikud pädevad asutused toonud lisaks eksitavate turundusmaterjalide regulaarsele kasutamisele esile ka kasutatavate turundustegevuste laiaulatusliku ja intensiivse olemuse:

(41)

Need arengud on eriti muret tekitavad, võttes arvesse selles turusektoris osalevate jaeklientide arvu suurenemist.

(42)

Antud kontekstis on mitmed riiklikud pädevad asutused väljendanud ka muret seoses nende ärimudelite „voolava“ olemusega (44). Kuna kliendikonto keskmine eluiga võib olla suhteliselt lühike, võib see panna pakkujad teatava surve alla seoses uute klientide püsiva voolu säilitamisega, mis võib ajendada pakkujaid kasutama agressiivseid turundus- ja müügitehnikaid, mis ei ole jaeklientide parimates huvides.

(43)

Binaaroptsioonide tööstuses kasutatavate turundus- ja müügitehnikate ühine tunnus seisneb selles, et pakutakse kauplemisest saadavat (rahalist ja mitterahalist) kasu, näiteks boonuseid, et meelitada jaekliente ligi ja julgustada neid investeerima binaaroptsioonidesse, pakutakse kingitusi (näiteks puhkusepaketid, autod, elektroonikakaubad), kauplemisalast juhendamist või väiksemaid kulusid (näiteks hinnavahe või tasud) (45).

(44)

Boonuseid ja teisi kauplemisega seoses pakutavaid kasusid võidakse kasutada toote kõrge riskiga olemuselt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Tavaliselt on nende eesmärk jaeklientide ligi meelitamine ja kauplemise ajendamine. Jaekliendid võivad pidada neid müügiedendusvahendeid keskseks toote omaduseks, mistõttu nad ei suuda tootega seotud riskide taset õigesti hinnata.

(45)

Boonussüsteemide kasutamiseks on saadud inspiratsiooni veebipõhiste kihlvedude tööstusest. Osad kõnealuseid tooteid turundavad pakkujad pakuvad tervitusboonuseid (mis tahes konto avamisel) ning näiteks investeeritud summadel põhinevaid boonuseid (mahuboonused) või teatavatel tingimustel täiendavates kogustes mingit sorti virtuaalraha.

(46)

Mitmete riiklike pädevate asutuste järelevalvealase töö käigus avastati, et reklaampakkumiste tingimused on sageli eksitavad ning et paljud kliendid teatasid raskustest rahaliste vahendite välja võtmisel, kui nad üritasid neid boonuseid kasutada, või nad ei ole teadlikud asjaolust, et nende juurdepääs boonuspakkumisele või rahalistele vahenditele sõltub määratletud kauplemismahust. Binaaroptsioonidega kauplemisega seotud negatiivsete oodatavate tulude omadust arvesse võttes tähendab see sageli seda, et kliendid kaotavad rohkem kauplemisest saadavat raha sagedamini, kui nad oleksid seda teinud boonuspakkumist saamata.

(47)

Eelkõige (46):

(48)

Lisaks on riiklikud pädevad asutused väljendanud muret seoses binaaroptsioonide pakkujate kohustuste täitmisega, mille kohaselt nad peavad andma klientidele õiglast, selget ja mitteeksitavat teavet või tegutsema klientide parimates huvides (47). Riiklikud pädevad asutused tunnevad muret ka seoses jaeklientidele antava teabe kvaliteedi (näiteks pakkujate veebisaitidel), binaaroptsioonide toimimise ja eelkõige nendega seotud riskide kohta antava teabega (48). Osad näited, mis ei ole vastavuses õiglase, selge ja mitteeksitava teabe andmise kohustusega ning mille puhul kasutatakse tehnikaid, mis tõmbavad klientide tähelepanu, kuid ei peegelda tingimata finantsinstrumendi või -tava sobivust või üldist kvaliteeti, on seotud järgmisega:

(49)

Eelkirjeldatud binaaroptsioonidega seotud turundus- ja levitamistavad kinnitavad investorite kaitsega seotud märkimisväärse probleemi olemasolu.

(50)

Binaaroptsioonide keerukuse taseme ja läbipaistvuse puudumise kombinatsioon, investorite jaoks toote oodatav negatiivne tulu, mõistlike investeerimiseesmärkide puudumine; paljude turundus- ja levitamistegevuste eksitav ja agressiivne olemus, pakkujate huvide konfliktid ning võimalike kahjulike mõjude ulatus annavad oma panuse sellesse, et jaekliendid kaotavad usalduse finantssüsteemi vastu.

(51)

Võttes arvesse suurt tõenäosust, et kliendid kannavad kahju, nagu on käesolevas otsuses tõendatud, võivad investorid, kellel puuduvad varasemad finantsinstrumentidesse investeerimise kogemused ja kes on ligi meelitatud binaaroptsioonide pakkujate kasutatud agressiivse turundamise abil, teha järelduse, et need tooted esindavad kõiki finantsinstrumente. See probleem on veelgi märkimisväärsem, kui võtta arvesse binaaroptsioonide pakkujate jaeklientide suurt arvu ja nende toodete kohta esitatud kaebuste arvu.

(52)

Vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 40 lõike 2 punkti b kohaselt nõutule kaalus ESMA, kas vastava finantsinstrumendi või tegevuse suhtes kohaldatavad liidu õiguse regulatiivsed nõuded ei maanda seda ohtu. Olemasolevad kohaldatavad regulatiivsed nõuded on esitatud direktiivis 2014/65/EL, määruses (EL) nr 600/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1286/2014 (50). Eelkõige võivad need hõlmata järgmist: i) asjakohase teabe esitamise nõue vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõigetele 3 ja 4; (51) ii) sobivuse ja asjakohasuse nõuded vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõigetele 2 ja 3; (52) iii) parima täitmise nõuded vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 27; (53) iv) tootejuhtimise nõuded vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõikele 3 ja artikli 24 lõikele 2 ja v) avalikustamise nõuded vastavalt määruse (EL) nr 1286/2014 artiklitele 5 kuni 14.

(53)

Osad pakkujad, maaklerid ja kaubandusorganisatsioonid mainisid oma tõendite esitamise kutsele antud vastustes selgesõnaliselt, et ESMA peab kaaluma uue õigusakti mõjusid enne mis tahes toodetesse sekkumise meetmete kohaldamist, eelkõige seoses hiljutise MiFID II (eelkõige tootejuhtimise eeskirjad) ja PRIIPide kasutusele võtmisega.

(54)

Siinkohal tuleks märkida, et mitmete direktiivi 2014/65/EL ja määruse (EL) nr 600/2014 järgi kohaldatavate regulatiivsete nõuete ulatus ja sisu sarnanevad 2004/39/EÜ (54) omadega. Kuigi direktiivi 2014/65/EL ja määruse (EL) nr 600/2014 vastuvõtmise eesmärk oli parandada mitmeid olulisi investeerimisteenuste ja -tegevuste aspekte, et tugevdada investorite kaitset (toodetesse sekkumise volituste kaudu), ei maanda mitmetesse asjaomastesse sätetesse tehtud parandused käesolevas otsuses kirjeldatud konkreetseid probleeme. Seega on käesolevas otsuses käsitletud riskide ja investoritele kahju põhjustamise seisukohast jäänud mitmed sätted sisuliselt muutumatuks.

(55)

Klientidele asjakohase teabe andmise nõudeid on üksikasjalikumalt kirjeldatud direktiivis 2014/65/EL, kus on tehtud märkimisväärseid parandusi kulude ja tasude avalikustamise valdkonnas, nõudes investeerimisühingutelt klientidele kokkuvõtliku teabe andmist kõikide investeerimisteenuste ja finantsinstrumentidega seotud kulude ja tasude kohta. Kuid avalikustamisel põhinevad eeskirjad üksi, sealhulgas parem teabe andmine kulude kohta, on jaeklientidele binaaroptsioonide turundamisest, levitamisest ja müügist tuleneva keeruka riski käsitsemiseks selgelt ebapiisavad.

(56)

Eelkõige on direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikes 3 nõutud, et muu hulgas peavad investeerimisühingud tagama, et kogu klientidele või potentsiaalsetele klientidele suunatud teave, sealhulgas reklaamteated, on õiglane, selge ja mitteeksitav. Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikes 4 on lisaks nõutud, et investeerimisühingud peavad esitama klientidele või potentsiaalsetele klientidele piisavalt vara asjakohase teabe investeerimisühingu ja selle teenuste, finantsinstrumentide ja pakutavate investeerimisstrateegiate, täitmise kohtade ning kõigi kulude ja seotud tasude kohta, mis peaks hõlmama juhiseid ja hoiatusi seoses riskidega, mis on seotud investeeringutega nendesse finantsinstrumentidesse, ning seda, kas asjaomane finantsinstrument on mõeldud jae- või kutselistele klientidele. Võttes arvesse investorite kaitsega seotud probleemide kirjeldust seoses binaaroptsioonidega (eelkõige nende keerukus, riskantsus ja oodatav negatiivne tulu), on selge, et sellist investoritele tekitatavat kahju ei saa üksnes nende eeskirjade kohaldamise kaudu tervikuna ja piisavalt kontrollida. Sellist tüüpi avalikustamine ei tõmba piisavalt klientide tähelepanu nendesse toodetesse investeerimise konkreetsetele tagajärgedele (negatiivsed oodatavad tulud) ning ei maanda toote tunnustele loomuomaseid probleeme.

(57)

ESMA on võtnud arvesse ka määruse (EL) nr 1286/2014 kohaste avalikustamise eeskirjade asjakohasust. Määruses (EL) nr 1286/2014 kehtestatakse ühtsed eeskirjad jaeinvestoritele kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPide) koostaja esitatava põhiteabedokumendi vormi ja sisu kohta, et aidata jaeinvestoreid PRIIPide peamiste omaduste ja riskide mõistmisel ning võrdlemisel. Konkreetselt on määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 5, mida rakendatakse lisaks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/653 (55), sätestatud metoodika riski koondnäitaja ja kirjeldavate selgituste esitamiseks, mis sisaldab teavet selle kohta, kas jaeinvestor võib kaotada kogu investeeritud kapitali või kas jaeinvestoril on risk võtta täiendavaid finantskohustusi. Kuid sellist tüüpi avalikustamine ei tõmba piisavalt klientide tähelepanu konkreetselt binaaroptsioonidesse investeerimise tagajärgedele. Näiteks käsitleb toimivuskoefitsient üksnes üksikut binaaroptsiooni toodet ja ei anna kliendile raha kaotavate jaekliendi kontode üldist protsendimäära.

(58)

Üldisemalt ei ole avalikustamisel põhinev regulatiivne lahendus asjakohane nende toodete puhul, mis on juba iseenesest jaeklientide jaoks sobimatud.

(59)

Sobivuse nõudeid on tugevdatud ka direktiivis 2014/65/EL, mille kohaselt nõutakse kliendile sobivusaruande esitamist ja sobivuse hinnangu läbi viimist. Eelkõige on direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 2 nõutud, et binaaroptsioonide pakkujad peavad omandama vajaliku teabe kliendi või potentsiaalse kliendi teadmiste ja kogemuste kohta investeerimisvaldkonnas seoses konkreetse toote liigiga, kliendi või potentsiaalse kliendi finantsseisundi, sealhulgas tema kahjumi katmise võime ja investeerimiseesmärkide, sealhulgas tema riskitaluvuse kohta, et võimaldada binaaroptsioonide pakkujal soovitada kliendile või potentsiaalsele kliendile tema jaoks sobivaid ning eelkõige tema riskitaluvusele ja kahjumi katmise võimele vastavaid finantstooteid. Kuid neid sobivuse nõudeid kohaldatakse üksnes investeerimisnõustamise ja väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse pakkumisele ning seega ei ole need tavaliselt asjakohased seoses binaaroptsioonide turundamise, levitamise või müügiga, mis toimub enamasti elektrooniliste platvormide kaudu, kus ei pakuta investeerimisnõustamist või väärtpaberiportfelli valitsemise teenust.

(60)

Lisaks on sobivuse hindamise eesmärgid (tooteid pakutakse klientide teadmistest ja kogemustest, finantsolukorrast ja investeerimiseesmärkidest lähtuvalt) sisuliselt samasugused nagu direktiivis 2004/39/EÜ, ning vastavalt käesolevas otsuses tõendatule ei ole need olnud piisavad, et vältida tuvastatud investoritele tekitatavat kahju.

(61)

Sarnaselt on asjakohasuse nõudeid tugevdatud direktiivi 2014/65/EL kohaselt, peamiselt lihtfinantsinstrumentide loetelu lühendamise teel ning piirates seeläbi ainult korralduste täitmise teenuste puhul toodete ulatust. Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 3 kohaselt nõutakse binaaroptsioonide pakkujatelt, et nad peavad paluma kliendil või potentsiaalsel kliendil esitada andmed oma teadmiste ja kogemuste kohta investeerimisvaldkonnas, mis on seotud pakutava või nõutava konkreetse tootega, et võimaldada pakkujal hinnata, kas nimetatud toode on kliendile või potentsiaalsele kliendile sobiv. Kui pakkuja leiab, et nimetatud toode ei ole kliendi või potentsiaalse kliendi jaoks sobiv, hoiatab pakkuja teda. Binaaroptsioonid kvalifitseeruvad keerukateks finantstoodeteks ning seetõttu tuleb nende suhtes läbi viia asjakohasuse hindamine vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikele 3.

(62)

Kuid see nõue kehtis juba direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt, milles sätestati sisuliselt samasugune asjakohasuse hindamise meetod, nagu on sätestatud direktiivis 2014/65/EL. Vastavalt käesolevas otsuses tõendatule ning nagu riiklike pädevate asutuste järelevalvealased kogemused on näidanud (56), ei ole asjakohasuse hindamise nõue olnud piisav käesolevas otsuses kirjeldatud investorite kaitsega seotud probleemide maandamiseks.

(63)

Seega on ebatõenäoline, et olemasolevate regulatiivsete nõuete kohased sobivuse ja asjakohasuse hindamised suudaksid takistada jaeklientidel binaaroptsioonidega kauplemist viisil, mis tagaks investorite kaitse probleemide maandamise.

(64)

Mis puutub parimasse täitmisse, siis suurem osa parima täitmise eeskirjadest olid iseenesest olemas juba direktiivis 2004/39/EÜ. Kuid neid eeskirju on tugevdatud direktiivi 2014/65/EL kohaselt. Konkreetselt on direktiivi 2014/65/EL artiklis 27 sätestatud, et investeerimisühing peab korralduste täitmisel võtma „kõik piisavad meetmed“ (ja mitte enam „kõik mõistlikud meetmed“) klientide jaoks parima võimaliku tulemuse saamiseks. Lisaks peavad turuosalised avaldama lisateavet ning eelkõige nõutakse investeerimisühingutelt viie peamise koha avalikustamist, kus nad klientide korraldusi täitsid ja milliseid tulemusi nad neid korraldusi täites saavutasid.

(65)

ESMA on kaalunud, kas muudetud kujul parima täitmise eeskirjad võiksid maandada vähemalt osasid jaeklientidele binaaroptsioonide turundamise, levitamise või müügiga seotud probleeme. Suurem läbipaistvus seoses korralduste täitmisega aitab klientidel ühingu täitmise tavadest paremini aru saada ja nende kvaliteeti hinnata ning seega paremini hinnata neile pakutava teenuse üldist kvaliteeti. Lisaks aitab parem teave selle kohta, kuidas ühingud klientide korraldusi täidavad, kliendil jälgida, et ühing on võtnud kõik piisavad meetmed kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse saamiseks. Parima täitmisega seotud nõuded tugevdavad ka parima täitmise standardit seoses börsiväliste toodetega, nõudes ühingutelt kliendile korralduste täitmisel või börsiväliste toodete, sealhulgas eelmainitud toodetega tegelemise otsuste tegemisel pakutava hinna aususe kontrollimist. Direktiivis 2014/65/EL sätestatud nõuetega kaasneb turuandmete kogumine, mida kasutatakse selliste toodete hinna prognoosimiseks ja võimaluse korral sarnaste või võrreldavate toodetega võrdlemiseks. Kuid parima täitmise eeskirjad ei maanda iseenesest toote omadustega (välja arvatud nende täitmisega) ning nende toodete jaeklientidele laialdase turundamise, levitamise või müügiga seotud riske.

(66)

Nende sisuliselt sarnaste olemasolevate regulatiivsete nõuete osas on ESMA korduvalt märkinud riske, mida on kirjeldatud eespool hoiatustes investoritele (57), korduvates küsimustes (58) ja oma arvamuses keerukaid tooteid müüvate ühingute MiFIDi tavade (59) kohta. ESMA on viinud läbi ka järelevalvealase lähendamise tööd, sealhulgas ühisrühma kaudu. Kuigi ESMA on laialdaselt kasutanud oma mittesiduvaid instrumente, et tagada olemasolevate kohaldatavate regulatiivsete nõuete järjekindlat ja tõhusat rakendamist, püsivad investorite kaitsega seotud probleemid endiselt. See rõhutab, et käesolevas osas kirjeldatud põhjustel ei maanda need nõuded tuvastatud probleemi.

(67)

ESMA on kaalunud direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõikes 3 ja artikli 24 lõikes 2 sätestatud tootejuhtimise eeskirjade võimalikku mõju. Nende eeskirjade kohaselt peavad finantsinstrumente (seega sealhulgas binaaroptsioone) klientidele müügiks välja töötavad pakkujad tagama, et asjaomased tooted on loodud vastama kindlaksmääratud lõppklientide sihtturu vajadustele asjaomases klientide kategoorias; toodete levistrateegia vastab kindlaksmääratud sihtturule; ning pakkujad peavad võtma mõistlikke meetmeid tagamaks, et asjaomaseid finantsinstrumente levitatakse kindlaksmääratud sihtturule; ning vaatama korrapäraselt läbi sihtturu määratluse ja toote toimivuse. Binaaroptsioonide pakkujad peavad mõistma nende poolt pakutavaid või soovitatavaid finantsinstrumente, hindama asjaomase finantsinstrumendi kokkusobivust kliendi vajadustega, kellele nad investeerimisteenuseid osutavad, võttes samuti arvesse kindlaksmääratud lõppklientide sihtturgu, ja tagama, et finantsinstrumente pakutakse või soovitatakse üksnes juhul, kui see on kliendi huvides. Lisaks peaksid binaaroptsioonide pakkujad, kes levitavad klientidele finantsinstrumente, mis ei ole nende välja töötatud, kehtestama ka asjakohase korra, et saada ja mõista toote heakskiitmise menetlust käsitlevat teavet, mis hõlmab kindlaksmääratud sihtturgu ja toote omadusi. Binaaroptsioonide pakkujad, kes levitavad finantsinstrumente, mida töötavad välja pakkujad, kelle suhtes ei kohaldata direktiivis 2014/65/EL esitatud tootejuhtimise nõudeid, või mida töötavad välja kolmandate riikide pakkujad, peaksid samuti kehtestama asjakohase korra finantsinstrumentide kohta piisava teabe saamiseks.

(68)

ESMA märgib, et tootejuhtimise nõuded kehtestati liidu õiguses esmakordselt direktiiviga 2014/65/EL. 2. juunil 2017 avaldas ESMA „Suunised MiFID 2 tootejuhtimise nõuete kohta“, (60) milles antakse tootjatele ja arendajatele suuniseid sihtturu hindamiseks.

(69)

Tootejuhtimise nõuete eesmärk on kitsendada klientide tüüpi (st sihtturgu), kelle jaoks võiksid finantsinstrumendid olla asjakohased ja kellele tuleks neid seega levitada. Võttes arvesse binaaroptsioonide omadusi (kahjumite kõrge määr, negatiivne oodatav tulu, lepingute lühike tähtaeg, hinnastamise struktuuride keerukus ja üldiselt mõistlike investeerimiseesmärkide puudumine), on riiklikud pädevad asutused ja ESMA seisukohal, et selles osas ei ole võimalik kindlaks määrata ühtegi positiivset jaemüügi sihtturgu. Mitmed ühingud turundavad binaaroptsioone massiturule ka pärast direktiivi 2014/65/EL ja tootejuhtimise nõuete rakendamist.

(70)

Hoolimata nende regulatiivsete nõuete olemasolust näitavad tõendid, et jaekliendid kaotavad endiselt ja ka tulevikus raha binaaroptsioonidele. Seega on käesolev meede vajalik selle ohu maandamiseks.

(71)

Üks tingimustest, miks ESMA otsustas käesolevas otsuses sisalduva piirangu vastu võtta, on asjaolu, et pädevad asutused ei ole rakendanud selle ohu kõrvaldamiseks meetmeid, või meetmed, mida on rakendatud, ei maanda seda ohtu piisavalt.

(72)

Käesolevas otsuses kirjeldatud probleemid seoses investorite kaitsega on tinginud selle, et osad riiklikud pädevad asutused on konsulteerinud või võtnud riiklikke meetmeid jaeklientidele binaaroptsioonide turundamise, levitamise või müügi piiramise osas:

(73)

Lisaks sellele avaldas Norra riiklik pädev asutus Finanstilsynet (NO-Finanstilsynet) 26. veebruaril 2018 konsultatsioonidokumendi, milles tehakse ettepanek keelata binaaroptsioonide turundamine, levitamine või müük jaeklientidele; selle ettepaneku tegi ESMA tõendite esitamise kutses. Konsulteerimine toimub 26. veebruarist 2018 kuni 26. märtsini 2018 (67).

(74)

Need riiklikud meetmed võivad eraldivõetuna maandada teatavaid probleeme, kuid need ei ole piisavad, et maandada käesolevas otsuses kirjeldatud märkimisväärseid probleeme seoses investorite kaitsega piiriülesel tasandil. Vastavalt käesolevas otsuses tõendatule turundatakse, levitatakse või müüakse binaaroptsioone kõige sagedamini internetipõhistel kauplemiskontodel ja piiriülestel alustel (68). Riiklik keeld võib seega olla ebapiisav jaeklientide kaitsmiseks liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, milles nimetatud meede võeti, kui binaaroptsioonide pakkujad tegutsevad nendes muudes liikmesriikides, nagu seda sageli juhtub (69).

(75)

Eelkirjeldatu valguses ja et riiklikud meetmed kehtiksid jaeklientidele kogu ELis, on vaja, et kõikide liikmesriikide riiklikud pädevad asutused võtaksid meetmeid, mille eesmärk on kehtestada käesolevas otsuses sätestatud ühtne investorite kaitse minimaalne tase võimalikult lühikese aja jooksul. Kuna seda ei ole toimunud ning võttes arvesse tuvastatud investorite kaitsega seotud probleemide käsitlemise kiireloomulisust, on ESMA seisukohal, et ta peab kasutama oma ajutisi toodetesse sekkumise volitusi. Praegune killustunud raamistik ei paku jaeklientidele ELis samadesse keerukatesse toodetesse investeerimisel (mõnikord samadelt pakkujatelt) mingit kaitset või pakub erineval tasemel kaitset.

(76)

Võttes arvesse investorite kaitsega seotud probleemide olulisust ja püsivust, nende tegevuste piiriülest olemust, asjaolu, et need mõjutavad rohkem kui ühte riiki, ning tõendeid, et binaaroptsioonide levitamise laienemine uutesse jurisdiktsioonidesse põhjustab sarnaste investorite kaitsega seotud probleemide käsitlemiseks üha suuremas koguses erinevate riiklike meetmete kasutusele võtmist, on kogu ELi hõlmavad meetmed vajalikud terves ELis kaitse ühtse minimaalse taseme tagamiseks.

(77)

Lisaks ei suudaks investorite kaitse probleeme maandada ka see, kui riiklikud pädevad asutused kasutaksid järelevalvevolitusi direktiivi 2014/65/EL artikli 69 kohaselt, näiteks selle lõike 2 punkti f (kutsetegevuse ajutine keelustamine) või punkti t kohaselt (turundamise või müügi peatamine toodete heakskiitmise korra nõuete täitmata jätmise korral). Tootesse sekkumise meedet kohaldatakse tootele või selle tootega seotud tegevusele ning seega kohaldatakse seda pigem kõikidele sellist toodet või tegevust pakkuvatele investeerimisühingutele kui et ühele konkreetsele nõuete täitmata jätmisele üksiku investeerimisühingu poolt.

(78)

ELi tasemel jaeklientidele binaaroptsioonide pakkumisest tulenevaid riske maandades on sekkumismeede tõhusam kui riiklikud pädevad asutused, kes üritavad võtta meetmeid iga ühingu vastu eraldi. Vastavalt eelmärgitule näitavad tõendid, et see on kogu turgu hõlmav probleem, kuna see ei ole piiratud konkreetsete pakkujate eripäradega, ning et peamised riskid on sellele tootele ja pakkujate ärimudelile loomuomased. Tegelikud probleemid seisnevad selles, et jaeklientidele binaaroptsioonide levitamine ei võimalda pakkujal tegutseda klientide parimates huvides või ei võimalda tal anda õiglast, selget ja mitteeksitavat teavet. Sellisel kujul ei võimalda erinevad üksikud järelevalvemeetmed tagada koheselt jaeklientidele edasise kahju põhjustamise vältimist ning need ei paku piisavat alternatiivi ESMA sekkumisvolituste kasutamisele. Binaaroptsioonide levitamise piiriülene olemus, asjaolu, et need mõjutavad rohkem kui ühte liikmesriiki, binaaroptsioonide levitamise laienemine uutesse jurisdiktsioonidesse ning sarnaste investorite kaitsega seotud probleemide käsitlemiseks võetavate erinevate riiklike meetmete laialdane levik (mis võivad omakorda aidata kaasa õigusliku arbitraaži riskile) viivad järelduseni, et kogu ELis ühtse kaitse taseme tagamiseks on vaja võtta tervet ELi hõlmavaid meetmeid.

(79)

Võttes arvesse tuvastatud investorite kaitse probleemide ulatust ja olemust, on ESMA seisukohal, et binaaroptsioonide jaeklientidele turundamise, levitamise või müügi ajutine keelustamine on vajalik ja proportsionaalne. See keeld maandab seda probleemi, pakkudes ELis binaaroptsioonidega kauplevatele jaeklientidele asjakohasel ja ühtsel tasemel kaitset. See ei avalda finantsturgude tõhususele või investoritele kahjustavat mõju, mis on võrreldes meetme kasulikkusega ebaproportsionaalne.

(80)

Selleks, et hinnata, kuidas ja millises ulatuses kujutavad binaaroptsioonid riski investorite kaitsele, analüüsis ESMA investorite tulude jaotumist (70). Selle analüüsi käigus tuvastati kaks olulist tunnust (71). Esimene oluline tunnus on see, et binaaroptsioonidega on seotud riski kõrge tase: binaaroptsioonide üldine tunnus seisneb selles, et investor võib kaotada kogu investeeritud summa.

(81)

Teine tunnus, st toote negatiivne oodatav tulu, on antud kontekstis oluline kahjuliku mõju allikas ja see kehtib kõikide binaaroptsioonide puhul. Erinevalt finantsinvesteeringutest on need lepingud tavaliselt väga lühikese tähtajaga ja need ei paku alusvara väärtuse kasvus osalemist. Erinevalt traditsioonilistest optsioonidest, mida kasutatakse sageli riskimaandamise eesmärkidel, pakuvad binaaroptsioonid fikseeritud väljamakset mingi konkreetse sündmuse esinemise korral. Seevastu tüüpilise optsiooni väljamakse sõltub alusvara hinna muutumisest, kui optsioon on „rahas optsioon“ (st väljamaksed on erinevad). See nendele toodetele loomuomane tunnus piirab selle toote väärtust riskimaandamise vahendina, samas kui muud tüüpi optsioone on kasutatud vara hinna silumiseks või piiramiseks, millega ühingul või investoril on otsene kokkupuude.

(82)

Lisaks võimaldab binaaroptsioonide tüüpiliselt lühike tähtaeg investoril teha üksteise järel palju kauplemistehinguid. Negatiivse oodatava tuluga kombineeritult annab see tulemuseks seda suurema tõenäosuse, et investor kaotab raha kumulatiivselt, mida rohkem kauplemistehinguid ta teeb. See on korduva negatiivse oodatava tuluga kauplemise statistiline omadus.

(83)

Mis veelgi olulisem, see negatiivne oodatav tulu on üldiselt pakkujate ärimudeli olemuslik osa, kuna see on tavaliselt nende oodatava kasumi allikas. Binaaroptsioon kohustab binaaroptsioonide pakkujat maksma investorile fikseeritud summa mingi konkreetse sündmuse toimumise korral, seega selleks, et pakkuja saaks oodatud kasumit, peab investor kandma oodatud kahjumit. Lisaks on võimalik, et pakkujad rakendavad lisakulusid.

(84)

Konkreetselt binaaroptsioonide puhul, mida pakutakse pideva kahesuunalise hinnastamisega, kuna pakkujal on vaja pakkuda hinnastamist, mis võimaldab tal saada oodatud kasumit, ei ole sellise hinnastamise pakkumise korral võimalik parandada investori oodatavaid tulusid. Juhul kui investorid väljuvad positsioonidelt enne aegumist, siis on nende oodatav tulu madalam kui siis, kui nad hoiaksid positsiooni aegumiseni. Selle lisanduva oodatava kahjumi ulatus on pakkujate ja juhtumite lõikes erinev, kuid kahesuunalise hinnastamisega määratud investori oodatav väärtus peab tüüpiliselt olema negatiivne, nii nagu toote esialgne hind määrab investori jaoks negatiivse oodatava tulu.

(85)

See kombineeritud mõju ilmestab binaaroptsioonide negatiivsetest oodatavatest tuludest tingitud olemuslikku elementi: kui jaeklient teeb väga suurel arvul investeeringuid või kui väga paljud investorid teevad igaüks ühe investeeringu, siis on kasumi teenimise tõenäosus üldiselt väga madal.

(86)

Binaaroptsioonide tulude jaotumise analüüs on vastavuses riiklikelt pädevatelt asutustelt saadud andmetega, milles rõhutatakse nende väga kõrget riskitaset jaeklientide jaoks, kus nad võivad kaotada olulise osa investeeringust (sageli kogu investeeringu) ja saada negatiivset oodatavat tulu. Need tunnused on kombineeritud ka binaaroptsioonide üldise keerukuse ja toote tunnustega seotud läbipaistvuse puudumise, kehvade turundamise ja levitamise tavade ning loomuomaste huvide konfliktidega. Seda ei kompenseerita ühegi vastava kasuliku tunnusega. Üheskoos moodustavad need tunnused praegustele ja potentsiaalsetele jaeklientidele olulise kahjuliku mõju allika.

(87)

Peamine põhjus, miks finantssektor on äärmiselt reguleeritud, on asjaolu, et see teenib olulisi üldiseid huve ja eesmärke. Antud kontekstis pööratakse erilist tähelepanu jaeklientide kaitsele. Investeerimistoote turundamise, levitamise või müügi eelduseks on see, et toode on suuteline vähemalt potentsiaalselt teenima neid üldiseid huve ja eesmärke ning ei sea ebaproportsionaalsel viisil ohtu investorite kaitse minimaalse taseme tagamise vajadust.

(88)

ESMA on jõudnud selles valdkonnas oma mittesiduvate vahendite tõhususe piirini. Antud kontekstis, eelkõige seoses tootejuhtimisega, on ESMA ka kinnitanud, et tootejuhtimise põhimõtted on juba ELi finantsteenuste järelevalvekultuuri osa. 2013. aasta novembris avaldasid Euroopa järelevalveasutused (ESA) ühisseisukohad tootjapoolse tootmisprotsessi järelevalve ja juhtimispõhimõtete kohta, milles on esitatud finantsinstrumentide järelevalve- ja juhtimisprotsessidele kohaldatavad kõrgetasemelised põhimõtted (72). 2014. aasta veebruaris avaldas ESMA arvamuse teemal „Keerukaid tooteid müüvate ühingute MiFIDi tavad“ (73) ja 2014. aasta märtsis avaldas ESMA arvamuse teemal „Struktureeritud jaetooted – tootejuhtimise korraldamise head tavad“ (74). Lisaks kehtivad Ühendkuningriigis alates 2007. aasta märtsist suunised, milles on sätestatud tootejuhtimise põhimõtted (75).

(89)

Hoolimata nendest järelevalvepõhimõtetest ja käesolevas otsuses kirjeldatud regulatiivsetest nõuetest on jaeklientidele kahju põhjustamine seoses binaaroptsioonide turundamise, levitamise või müügiga viimastel aastatel suurenenud.

(90)

Seetõttu on ESMA seisukohal, et sekkumismeetmed, mida võetakse jaeklientidele igat tüüpi binaaroptsioonide turundamise, levitamise või müügi keelustamiseks (olenemata sellest, kas nendega kaubeldakse kauplemiskohas või mitte), on asjakohased investorite kaitsega seotud riskide maandamiseks. Siinkohal tuleks mainida, et jaeklientidel on võimalik soetada sarnaseid tooteid hasartmängude raames, kus need tooted on lubatud vastavalt kohastele asjaomastele õigusaktidele.

(91)

Kaaluti ka väiksemate piirangutega meetmete kasutamist, näiteks kohustust müüa ja levitada neid tooteid nõustamisteenuste kaudu. Kuid neile omaste tunnuste tõttu ei ole need tooted jaeklientidele sobivad. Seega tingiks sellise meetme kasutamine vajaduse juhtumipõhise hindamise järele, mis oleks koormav nii pakkujatele kui riiklikele pädevatele asutustele, mille tulemus ei tohiks nende toodete tunnuste tõttu olla kuigivõrd erinev käesolevas otsuses pakutud meetmete abil saadavatest tulemustest. Veel üks kaalutud meede on binaaroptsioonidele minimaalse tähtaja kehtestamine. Kuid sellise meetme tulemusel ei muutu selle tootega seotud põhiprobleemid. Eelkõige tähendab selle toote hinnastamise struktuur seda, et keskmiselt kogevad investorid negatiivseid oodatavaid tulusid, saamata ühtegi selget kompenseerivat kasu (näiteks riskimaandamise funktsiooni, mida täidavad traditsioonilised optsioonid).

(92)

ESMA kaalus ka rangemate meetmete, näiteks binaaroptsioonide turundamise, levitamise või müügi keelu mittejaeklientidele laiendamise otstarbekust. Praeguses faasis ei ole tõendeid, et mittejaekliendid oleksid nende toodetega tegelevate investeerimisühingute sihtrühm. Seega jäävad binaaroptsioonid kättesaadavaks klientidele, kes klassifitseeruvad kutselisteks klientideks ja kõlblikeks osapoolteks, kes on igal juhul suutelised finantstoodete tehnilisi tunnuseid paremini hindama. Sellesse klientide rühma kuuluvad ka need jaekliendid, kellel on piisavalt teadmisi ja kogemusi, et taotleda soovi korral kutselisteks klientideks klassifitseerimist.

(93)

ESMA on teadlik, et pakkujad seisavad silmitsi potentsiaalsete rahaliste tagajärgede ja kuludega, mis tulenevad nende äri koondamisest ja klientide suunamisest muudele finantsinstrumentidele ja -toodetele.

(94)

Kuid ESMA on seisukohal, et tuvastatud investorite kaitsega seotud probleemi maandamisest saadavad järgmised kasud kaaluvad üles nende meetmete võimalikud negatiivsed mõjud:

(95)

ESMA meede hakkab kehtima üks kuu pärast käesoleva otsuse Euroopa Liidu Teatajas (ELT) avaldamist. Sellega kaasneb ühekuuline etteteatamisperiood pärast ametlikku avaldamist, mille eesmärk on tasakaalustada jaeklientide huve, vähendades koheselt praegusest binaaroptsioonidega kauplemisest tulenevat kahjulikku mõju, ning vajadus anda asjaomastele turuosalistele piisavalt aega, et nad saaksid oma ärimudeleid nõuetekohasel viisil korraldada ja muuta.

(96)

Võttes arvesse tuvastatud riskide olemust, mõjutatud investorite arvu ja tüüpi ning mitmete liikmesriikide kavandatud riiklikke meetmeid, tagab ESMA meede ühtse minimaalse lähenemisviisi kogu ELis. ESMA kaalus ka riski, et praegu binaaroptsioone pakkuvad pakkujad võivad üritada pakkuda võrreldavate tunnustega tooteid. ESMA ja riiklikud pädevad asutused hakkavad tähelepanelikult jälgima, kas sellised uued tekkivad levitamise trendid põhjustavad jaeklientidele sarnaseid kahjulikke tagajärgi ning kas binaaroptsioonide pakkujad üritavad nendest sekkumismeetmetest kõrvale hoida, ning vajaduse korral tegutsevad nad vastavalt.

(97)

Lisaks kohaldatakse ESMA ajutisi sekkumismeetmeid kõikidele binaaroptsioonide pakkujatele ja mis tahes muudele isikutele, kes teadlikult ja tahtlikult aitavad kaasa määruse (EL) nr 600/2014 reguleerimisalasse kuuluvate meetmete rikkumisele. Kuigi kõnealuse määruse artikli 40 reguleerimisalasse kuuluvate üksuste ulatust seoses investeerimisfondide valitsejatega tuleb lõpuks käsitleda seadusandlikul tasandil, et parandada õiguskindlust (76), on ESMA kaalunud õigusliku arbitraaži ulatust. ESMA on kindlaks teinud, et eeltõendatud investoritele tekitatava kahju valguses on pakutud meetmetel piisavalt lai kohaldamisala ning seega peaksid need olema suutelised maandama binaaroptsioonide turundamisest, levitamisest või müügist tulenevaid investorite kaitse probleeme.

(98)

Kuna kavandatud meede võib olla piiratud ulatuses seotud põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, konsulteeris ESMA ametiasutustega, kes vastutavad põllumajandustoodete turgude järelevalve, halduse ja reguleerimise eest nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (77) alusel. ESMA sai vastused järgmistelt asutustelt: Bundesministerium für Ernährung und Landwirtschaft (Saksamaa), põllumajandusministeerium (Läti) ja põllumajandus- ja metsandusministeerium (Soome). Need vastanud ei esitanud kavandatud meetmete vastuvõtmise osas mingeid vastuväiteid.

(99)

ESMA on riiklikke pädevaid asutusi käesolevast otsuse ettepanekust teavitanud,

a)

seda peab arveldama rahas või seda võib arveldada rahas ühe poole valikul muul juhul kui kohustuste täitmatajätmise või muu lõpetamisega seotud sündmuse tõttu;

b)

see võimaldab väljamaksete tegemist üksnes selle sulgumisel või aegumisel;

c)

selle väljamaksed on piiratud järgmisega: