KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1795,

20. november 2018,

milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikli 11 kohase majandusliku tasakaalu katse menetlus ja kriteeriumid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, (1) eriti selle artikli 11 lõike 4 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2012/34/EL, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2016/2370, (2) avati riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turg eesmärgiga arendada välja ühtne Euroopa raudteepiirkond. See võib mõjutada avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate raudtee-reisijateveoteenuste korraldust ja rahastamist. Liikmesriigid võivad kehtestada oma õigusaktides võimaluse keelduda taristule juurdepääsu andmisest, kui uued avatud juurdepääsuga raudtee-reisijateveoteenused ohustaksid selliste avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu.

(2)

Teisalt ei pruugi sellised teenused olenevalt nende eripärast, nagu näiteks kvaliteedinäitajad, ajakava, teenindatavad sihtkohad ja sihtrühma kuuluvad võimalikud kliendid, konkureerida vahetult avalike teenustega ning nende mõju avaliku teenindamise lepingu majanduslikule tasakaalule oleks seega üksnes piiratud. Lisaks võib sellega kaasneda positiivne võrgumõju avaliku teenuse osutajatele, kasu reisijatele või laiem sotsiaalne kasu, mida tuleks arvesse võtta.

(3)

Seepärast on vaja tasakaalustada ühelt poolt avaliku teenindamise lepingut täitvate ettevõtjate ja pädevate asutuste õigustatud huvi ning teiselt poolt ühtse Euroopa raudteepiirkonna väljaarendamise üldeesmärgid ja sellest saadav laiem sotsiaalne kasu. Majandusliku tasakaalu katse peaks võimaldama saavutada nende konkureerivate huvide vahelise tasakaalu.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007 (3) on sätestatud, et raudtee-reisijateveoteenuste osutamisega seotud avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest võib ettevõtjatele anda rahalisi hüvitisi või ainuõigusi või mõlemaid. Ainuõiguste andmine raudtee-ettevõtjatele ei tohiks piirata pääsu riigisisestele reisijateveoturgudele.

(5)

Sellised ainuõigused ei tohiks välistada teiste raudteeveo-ettevõtjate juurdepääsuõigusi, välja arvatud juhul, kui majandusliku tasakaalu katse näitab, et ainuõiguste väärtust arvestades avaldaks uus raudtee-reisijateveoteenus märkimisväärset negatiivset mõju avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate teenuste kasumlikkusele või selle osutamise netokulule pädeva asutuse jaoks või mõlemale olenevalt avaliku teenindamise lepingus sätestatud riskijagamise kokkuleppest.

(6)

Majandusliku tasakaalu katse tegemist tuleks taotleda üksnes nende raudtee-reisijateveoteenuste puhul, mida ei osutata avaliku teenindamise lepingu alusel ja mis on kas täiesti uued või millega kaasneb olemasoleva teenuse oluline muutmine. See hõlmab ka ärilist eesmärki taotlevaid teenuseid, mida osutab sama ettevõtja, kes täidab avaliku teenindamise lepingut.

(7)

Reguleeriva asutuse ülesanne oleks hinnata, kas raudtee-reisijateveoteenuse kavandatud muudatust tuleks pidada märkimisväärseks. Teenuse sageduse või peatuste arvu suurenemist võib pidada märkimisväärseks muudatuseks. Hindade muutumist ei tuleks märkimisväärseks muudatuseks pidada, välja arvatud juhul, kui see ei vasta tavapärasele turukäitumisele ja vajaduse korral äriplaanile, mis esitati reguleerivale asutusele eelmise majandusliku tasakaalu katse tegemise ajal.

(8)

Reguleeriva asutuse otsus peaks sisaldama hinnangut kasu kohta, mida kliendid uuest raudtee-reisijateveoteenusest lühikeses ja keskpikas plaanis saavad, ning selles tuleks arvesse võtta tehnilist teavet, mida taristuettevõtja on andnud seoses asjaomaste taristunõuetega, võrgu toimimisele avalduva eeldatava mõjuga ja läbilaskevõime optimaalse kasutamisega kõikide taotlejate poolt.

(9)	Reguleerival asutusel peaks olema õigus hinnata uue reisijateveoteenuse tõenäolist mõju ning seda, kas selline mõju oleks märkimisväärne ja ohustaks seega olemasoleva avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.

(10)

Selleks et vältida katkestusi juba pakutava uue raudtee-reisijateveoteenuse osutamises ja tagada selle uue teenuse puhul õiguskindlus seoses selle teenuse toimimise võimalikkusega, peaks majandusliku tasakaalu katse tegemise taotlemiseks ettenähtud aeg olema piiratud ja seotud ajaga, mil taotleja teatab oma huvist osutada uut raudtee-reisijateveoteenust.

(11)	Selleks et majandusliku tasakaalu katse tegemise taotlus oleks vastuvõetav, peab see sisaldama põhjendust, miks kavandatav uus teenus ohustab avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.

(12)

Selleks et tagada õiguskindlus kõikide kaasatud osaliste jaoks ja võimaldada taristuettevõtjal töödelda läbilaskevõime taotlusi vastavalt direktiivi 2012/34/EL IV peatüki 3. jaos sätestatud menetlusele, peaks reguleeriv asutus tegema otsuse majandusliku tasakaalu kohta eelnevalt kindlaksmääratud aja jooksul ja igal juhul enne läbilaskevõime taotluse vastuvõtmise tähtpäeva, mille on määranud taristuettevõtja kooskõlas direktiivi 2012/34/EL VII lisa punktiga 3.

(13)

Kui aga taotlejalt teatise saamise ajal toimub avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks võistlev pakkumismenetlus ja on taotletud majandusliku tasakaalu katse tegemist, võib reguleeriv asutus otsustada uue raudtee-reisijateveoteenuse taotluse käsitlemise peatada piiratud ajaks, kuni sõlmitakse uus avaliku teenindamise leping. Peatamine ei tohiks kesta kauem kui 12 kuud alates taotleja teatise saamisest või kuni pakkumismenetlus on lõppenud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Need konkreetsed sätted ei piira käesoleva määruse kohaldamist avaliku teenindamise lepingu suhtes, mida täidetakse taotleja teatise kättesaamise ajal. Sellises olukorras ja kui olemasoleva avaliku teenindamise lepingu majandusliku tasakaalu katse näitab, et juurdepääsu andmine on võimalik, peaks selline juurdepääs olema ajaliselt piiratud olemasoleva avaliku teenindamise lepingu kehtivusaja lõppemisega.

(14)	Avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu tuleks pidada ohustatuks, kui kavandatav uus teenus avaldaks märkimisväärset negatiivset mõju avaliku teenuse osutaja kasumile ja/või selle osutamine tähendaks pädeva asutuse netokulu märkimisväärset suurenemist.

(15)

Hinnates seda, kas mõju on märkimisväärne või mitte, peaks reguleeriv asutus arvesse võtma järgmisi kriteeriume: kas uus teenus ohustaks avaliku teenuse elujõulisust ja järjepidevust, kuna avaliku hanke lepingu täitmine ei oleks avaliku teenuse osutajale majanduslikult jätkusuutlik või kuna see tooks kaasa pädeva asutuse netokulu märkimisväärse suurenemise.

(16)

Lisaks majanduslikule analüüsile peaks reguleeriv asutus hindama ja arvesse võtma ka klientidele lühikeses ja keskpikas plaanis toodavat kasu ning võrgu toimimisele avalduvat mõju ja läbilaskevõime kasutamist. Reguleeriv asutus peaks arvesse võtma tehnilist teavet, mida taristuettevõtja on andnud seoses asjaomaste taristunõuetega, võrgu toimimisele avalduva eeldatava mõjuga ja läbilaskevõime optimaalse kasutamisega kõikide taotlejate poolt.

(17)

Majandusanalüüsis tuleks keskenduda mõjule, mida kavandatav uus teenus avaldab avaliku teenindamise lepingule tervikuna (sh eriti mõjutatud teenustele) kogu selle täitmise jooksul, võttes arvesse mis tahes võimalike olemasolevate ainuõiguste väärtust. Kahjuga seoses ei tuleks kohaldada ühtki eelnevalt kindlaks määratud ranget ega individuaalset kvantitatiivset piirmäära ning selliseid piirmäärasid ei tuleks kehtestada ka siseriiklikes õigusaktides. Hindamisel tuleks aluseks võtta objektiivne metoodika, mille reguleeriv asutus võtab vastu asjaomase liikmesriigi raudteeveo eripärasid silmas pidades.

(18)

Kui reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et uus raudtee-reisijateveoteenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu, siis peaks ta oma otsuses vajaduse korral ära märkima uue raudtee-reisijateveoteenuse võimalikud muudatused, mis võimaldaksid anda juurdepääsu. Reguleeriv asutus võib anda pädevale asutusele soovitusi seoses muude võimalike tingimustega, mis võimaldaksid anda juurdepääsu, eelkõige pidades silmas analüüsi, mille ta tegi kasu kohta, mida kliendid uuest raudtee-reisijateveoteenusest saavad.

(19)

Kui juurdepääsutaotlus on seotud direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 36 määratletud uue raudtee-reisijateveoteenusega ja reguleeriva asutuse objektiivne majanduslik analüüs näitab, et uus reisijateveoteenus avaldaks märkimisväärset negatiivset mõju avaliku teenindamise lepingu majanduslikule tasakaalule, siis peaks reguleeriv asutus määrama kindlaks tingimused, mis võimaldaksid anda juurdepääsu vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 11a.

(20)

Reguleeriv asutus ei tohiks majandusliku tasakaalu katsetega seotud tegevuse käigus avalikustada osapooltelt saadud konfidentsiaalset ega tundlikku äriteavet. Eelkõige peaks ta kõrvaldama sellise teabe avaldatavast otsusest. Kõiki reguleerivate asutuste otsuseid, sealhulgas saadud teabe konfidentsiaalset laadi käsitlevaid otsuseid, on võimalik kohtus vaidlustada vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikele 10.

(21)

Kui uue rahvusvahelise reisijateveoteenuse suhtes tehakse majandusliku tasakaalu katse, peaksid asjaomased reguleerivad asutused küsimuse mõistlikuks lahendamiseks vahetama teavet ja tegema koostööd, ilma et see piiraks reguleerivate asutuste otsuste tegemisel direktiivi 2012/34/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud sõltumatuse põhimõtte kohaldamist.

(22)	Reguleerivad asutused peaksid vahetama majandusliku tasakaalu katse tegemisega seotud parimaid tavasid eesmärgiga oma metoodikat aja jooksul kohandada ja töötada liikmesriikides välja ühtne metoodika, mis võib olla hõlmatud direktiivi 2012/34/EL artikli 57 lõikega 8.

(23)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 869/2014 (4) on kehtestatud kriteeriumid ja menetlused peamise eesmärgi katse ja majandusliku tasakaalu katse tegemiseks uute rahvusvaheliste raudtee-reisijateveoteenuste puhul. Riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamisega on aga peamise eesmärgi katse aegunud ning kõigi uute raudtee-reisijateveoteenuste suhtes tuleks kohaldada samu kriteeriume ja menetlusi olenemata sellest, kas need teenused on riigisisesed või rahvusvahelised. Seepärast tuleks rakendusmäärus (EL) nr 869/2014 tunnistada kehtetuks.

(24)

Kuna direktiivi 2012/34/EL artiklit 10 ja artikli 11 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019, kuid mitte rongiteenuste suhtes, mida hakatakse osutama enne 12. detsembrit 2020, on vaja ka pärast 1. jaanuari 2019 jätkuvalt kohaldada rakendusmäärust (EL) nr 869/2014, kuid üksnes selliste uute raudtee-reisijateveoteenuste suhtes, mida kavandatakse osutama hakata enne 12. detsembrit 2020. Rakendusmääruse (EL) nr 869/2014 kohaldamine peaks sõltuma sellest, kas taotlejate teatised on esitatud ajavahemiku jooksul, mis jätab mõistlikult aega loa andmise ja liiklusgraafikute koostamise lõpuleviimiseks, nii et teenuseid saab osutama hakata enne 12. detsembrit 2020.

(25)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 62 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse nende menetluste ja kriteeriumide üksikasjad, mida tuleb järgida siis, kui tehakse kindlaks, kas uus raudtee-reisijateveoteenus ohustaks raudteeveoalase avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse olukordades, kus liikmesriik on otsustanud piirata direktiivi 2012/34/EL artikli 10 lõikes 2 osutatud juurdepääsuõigust kindla lähte- ja sihtkoha vaheliste uute raudtee-reisijateveoteenuste puhul, kui üks või mitu avaliku teenindamise lepingut hõlmab sama või alternatiivset marsruuti, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 11 lõikes 1.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „uus raudtee-reisijateveoteenus“– raudtee-reisijateveoteenus, mida osutatakse kavandatult liiklusgraafikus kajastuva regulaarse teenusena, mis on kas täiesti uus või millega kaasneb olemasoleva teenuse oluline muutmine, eelkõige teenuse sageduse või peatuste arvu suurenemise näol, ja mida ei osutata avaliku teenindamise lepingu alusel;

2) „majandusliku tasakaalu katse“– direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõigetes 1–4 ja artiklis 11a kirjeldatud hindamine, mida on täiendavalt kirjeldatud artiklis 10 ja mille teostab reguleeriv asutus ühe direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõikes 2 osutatud üksuse taotlusel, et teha kindlaks, kas kavandatav uus raudtee-reisijateveo teenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu;

3) „avaliku teenindamise leping“– määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 2 punktis i määratletud avaliku teenindamise leping, mis on seotud raudteeveoga;

4) „pädev asutus“– määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 2 punktis b määratletud pädev asutus;

5) „netofinantsmõju“– uue raudtee-reisijateveoteenuse mõju mõistlikku kasumit sisaldavas avaliku teenindamise lepingus sätestatud avaliku teenindamise kohustuste täitmisest tulenevate kulude ja tulude netotasakaalule;

6) „ainuõigus“– määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 2 punktis f määratletud õigus.

Artikkel 4

Kavandatavast uuest raudtee-reisijateveoteenusest teavitamine

1. Taotleja teavitab asjaomaseid taristuettevõtjaid ja reguleerivaid asutusi oma kavatsusest osutada uut raudtee-reisijateveoteenust vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 38 lõikes 4 sätestatud tähtajale.

2. Reguleerivad asutused töötavad välja ja avaldavad oma veebisaidil taotlejale täitmiseks ja esitamiseks standardse teatisevormi, milles piirdutakse järgmise teabega:

a)	taotleja nimi, aadress, juriidiline isik, registreerimisnumber (vajaduse korral);

b)	päringute eest vastutava isiku kontaktandmed;

c)	taotleja tegevusloa ja ohutustunnistuse andmed või märge selle kohta, mis etapis on nende dokumentide omandamine;

d)	üksikasjalik marsruut, kuhu on märgitud lähte- ja sihtjaamade asukoht ning kõik vahepeatused;

e)	kavandatava uue rahvusvahelise raudtee-reisijateveoteenuse osutamise kavandatud alguskuupäev;

f)	kavandatava uue raudtee-reisijateveoteenuse esialgne ajakava, sagedus ja läbilaskevõime, sealhulgas marsruutide kaupa kavandatud väljumisajad, saabumisajad ja ühendused ning samuti teenuse sageduse või peatuste arvuga seotud kõrvalekalded standardsest sõiduplaanist;

g)	esialgne teave veeremi kohta, mida taotleja kavatseb kasutada.

3. Kavandatava uue raudtee-reisijateveoteenuse osutamist käsitlev teave peab hõlmama vähemalt kolme esimest ja võimaluse korral viit esimest teenuse osutamise aastat. Reguleeriv asutus võib siiski nõustuda ka lühema perioodiga.

4. Reguleeriv asutus avaldab oma veebisaidil taotleja esitatud standardse teatisevormi ning teatab põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt kümne päeva jooksul täidetud teatisevormi kättesaamisest:

a)	pädevale asutusele, kes on sõlminud raudtee-reisijateveoteenusega seotud avaliku teenindamise lepingu selles määratletud marsruudil või alternatiivsel marsruudil direktiivi 2012/34/EL tähenduses;

b)	muule huvitatud pädevale asutusele, kellel on õigus piirata direktiivi 2012/34/EL artikli 11 alusel juurdepääsu;

c)	raudteeveo-ettevõtjale, kes osutab teenuseid avaliku teenindamise lepingu alusel uue raudtee-reisijateveoteenuse marsruudil või alternatiivsel marsruudil.

5. Taotleja edastab kogu standardsel teatisevormil esitatud teabe ja kõik lisadokumendid reguleerivatele asutustele ja taristuettevõtjatele elektrooniliselt. Reguleeriv asutus võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel siiski nõustuda, et dokumendid esitatakse paberil.

6. Kui teatis on puudulik, teatab reguleeriv asutus taotlejale, et puudulikke taotlusi ei kaaluta, ja annab taotlejale võimaluse oma taotlust täiendada mõistliku aja jooksul, mis ei ületa kümmet tööpäeva.

Artikkel 5

Majandusliku tasakaalu katse tegemise taotlemise tähtaeg

1. Direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõike 2 esimeses lõigus osutatud üksused peavad esitama kõik majandusliku tasakaalu katse tegemise taotlused reguleerivale asutusele kõnealuses sättes kehtestatud tähtajal.

2. Kui artiklis 4 osutatud taotleja teatise saamise ajal toimub sama või alternatiivset marsruuti hõlmava avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks võistlev pakkumismenetlus ning pädevale asutusele pakkumuste esitamise tähtaeg on möödas, võivad tulevase avaliku teenindamise lepinguga seoses taotleda majandusliku tasakaalu katse tegemist lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõikes 2 osutatud üksused.

See ei piira käesoleva määruse kohaldamist avaliku teenindamise lepingu suhtes, mida täidetakse taotleja teatise kättesaamise ajal.

3. Kui lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul ei esitata ühtegi majandusliku tasakaalu katse tegemise taotlust, teavitab reguleeriv asutus sellest viivitamata taotlejat ja taristuettevõtjat. Taristuettevõtja töötleb juurdepääsutaotlust vastavalt direktiivi 2012/34/EL IV peatüki 3. jaole.

Artikkel 6

Ainuõigustega avaliku teenindamise lepingud

Kui pädev asutus on andnud ainuõigused raudteeveo-ettevõtjale, kes täidab avaliku teenindamise lepingut kooskõlas määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikliga 3, ei välista selliste õiguste olemasolu seda, et taotlejale antakse juurdepääs uue raudtee-reisijateveoteenuse osutamiseks, tingimusel et juurdepääs ei ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.

Katse tegemisel vastavalt artiklile 10 võtab reguleeriv asutus nõuetekohaselt arvesse kõigi selliste ainuõiguste väärtust.

Artikkel 7

Nõuded majandusliku tasakaalu katse puhul esitatava teabe kohta

1. Majandusliku tasakaalu katse tegemist taotlev üksus peab esitama järgmise teabe:

a)	taotleva üksuse nimi, aadress, juriidiline isik, registreerimisnumber (vajaduse korral);

b)	päringute eest vastutava isiku kontaktandmed;

c)	põhjendus, miks uus raudtee-reisijateveoteenus võib ohustada lepingu majanduslikku tasakaalu;

d)	avaliku teenindamise lepingu koopia, kui taotlevaks üksuseks on pädev asutus või raudteeveo-ettevõtja, kes täidab avaliku teenindamise lepingut.

2. Reguleeriv asutus võib paluda mis tahes vajalikku teavet, sealhulgas vastavalt vajadusele:

pädevalt asutuselt:

1)	asjakohaseid liiklus-, nõudlus- ja tuluprognoose, sealhulgas teavet prognoosimisel kasutatud metoodika kohta;

2)	vajaduse korral metoodikat ja andmeid, mida kasutati netofinantsmõju arvutamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 6 lõikele 1 ja kõnealuse määruse lisale;

avaliku teenindamise lepingut täitvalt raudteeveo-ettevõtjalt:

1)	avaliku teenindamise lepingu koopiat, kui seda ei ole esitatud lõike 1 punkti d alusel;

2)	ettevõtja äriplaani avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud marsruudi kohta või alternatiivse marsruudi kohta;

3)	asjakohaseid liiklus-, nõudlus- ja tuluprognoose, sealhulgas teavet prognoosimisel kasutatud metoodika kohta;

4)	teavet tulu ja kasumimarginaali kohta, mida ettevõtja on teeninud lepinguga hõlmatud marsruudil või alternatiivsel marsruudil;

5)	teenustega seotud sõiduplaani, mis sisaldab väljumisaegu, vahepeatusi, saabumisaegu ja ühendusi;

6)	teavet teenuste eeldatava paindlikkuse kohta (nt hinnapaindlikkus, teenuste kvaliteedi paindlikkus);

7)	avaliku teenindamise lepingu alusel osutatud teenustega seotud kapitalikulu ja tegevuskulusid ning uue teenusega kaasnevaid kulude ja nõudluse muutumisi;

taotlejalt teavet uue raudtee-reisijateveoteenuse osutamisega seotud kavade kohta, sealhulgas:

1)	äriplaani;

2)	reisijateveo ja tuluprognoosi, sealhulgas teavet prognoosimisel kasutatud metoodika kohta;

3)	hinnakujundusstrateegiaid;

4)	teavet piletimüügikorralduse kohta;

5)	veeremi tehnilist kirjeldust (nt täituvus, kohtade arv, veeremiüksuste konfiguratsioon);

6)	turundusstrateegiat;

taristuettevõtjalt:

1)	teavet asjakohaste liinide või liinilõikude kohta, tagamaks et uut raudtee-reisijateveoteenust saab asjaomases taristus osutada;

2)	teavet kavandatava uue raudtee-reisijateveoteenuse võimaliku mõju kohta toimivusele ja paindlikkusele;

3)	hinnangut läbilaskevõime kasutamisele avalduva mõju kohta;

4)	kavandatava uue raudtee-reisijateveoteenusega hõlmatud marsruutidega seotud taristuarendamise kavasid, sealhulgas teavet selle kohta, millal need kavad rakendatakse;

5)	teavet asjakohaste raamlepingute kohta, mis on sõlmitud või arutamisel eelkõige ettevõtjaga, kes täidab avaliku teenindamise lepingut.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis d sätestatud taristuettevõtja teavitamiskohustus ei piira tema kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2012/34/EL IV peatüki 3. jao kohasest jaotamismenetlusest.

3. Kogu teave tuleb saata reguleerivale asutusele elektrooniliselt. Reguleeriv asutus võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel siiski nõustuda, et dokumendid esitatakse paberil.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsus

1. Reguleeriv asutus ei avalikusta tundlikku äriteavet, mille ta on saanud osapooltelt seoses majandusliku tasakaalu katsega.

2. Majandusliku tasakaalu katse tegemist taotlev üksus ja taotleja peavad tundliku äriteabe reguleerivale asutusele esitamise ajal põhjendama, miks nad teevad ettepaneku kõnealust teavet mitte avalikustada. Selline teave võib sisaldada eelkõige tehnilist või finantsteavet, mis on seotud ettevõtja oskusteabe, äriplaani, kulustruktuuride, turundus- ja hinnakujundusstrateegiate, tarneallikate ja turuosadega. Reguleeriv asutus kõrvaldab oma otsusest kogu tundliku äriteabe, enne kui ta otsuse artikli 11 lõike 5 kohaselt esitab ja avaldab. Standardsel teatisevormil esitatud teavet, mis on täpsustatud artikli 4 lõikes 2, ei loeta tundlikuks äriteabeks.

3. Kui reguleeriv asutus leiab, et lõike 2 alusel esitatud mitteavalikustamise põhjustega ei saa nõustuda, edastatakse see otsus ja selle põhjendused kirjalikult konfidentsiaalsust soovivale osapoolele hiljemalt kaks nädalat enne artikli 11 lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmist.

4. Reguleeriva asutuse otsust konfidentsiaalsuse kohta on võimalik kohtus vaidlustada vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikele 10. Reguleeriv asutus ei avalikusta vaidlusalust teavet, kuni liikmesriigi kohus on langetanud konfidentsiaalsuse kohta otsuse.

Artikkel 9

Majandusliku tasakaalu katse tegemise menetlus

1. Reguleeriv asutus võib paluda, et majandusliku tasakaalu katse tegemist taotlenud üksus esitaks talle mis tahes lisateavet, mida ta peab artikli 7 lõike 2 kohaselt vajalikuks, ühe kuu jooksul pärast sellise palve esitamist. Taotlev üksus esitab sellise teabe mõistliku aja jooksul, nagu on kehtestanud reguleeriv asutus. Reguleeriv asutus võib paluda täiendavat teavet, kui ta leiab, et saadud lisateave ei ole piisav.

2. Juhul kui kuus nädalat enne läbilaskevõime taotluste vastuvõtmise tähtpäeva, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2012/34/EL VII lisa punktiga 3, on taotleva üksuse esitatud teave endiselt puudulik, teeb reguleeriv asutus katse olemasoleva teabe alusel. Kui reguleeriv asutus leiab siiski, et teave ei ole katse tegemiseks piisav, lükkab ta taotluse tagasi.

3. Ühe kuu jooksul pärast majandusliku tasakaalu katse tegemise taotluse kättesaamist palub reguleeriv asutus ka teistel artikli 7 lõikes 2 osutatud osapooltel esitada talle teave, mis on vajalik katse tegemiseks vastavalt kõnealusele sättele, niivõrd kui saab eeldada, et asjaomasel osapoolel on võimalik sellist teavet esitada. Kui see esitatud teave on puudulik, võib reguleeriv asutus paluda täiendavaid selgitusi, seades selleks mõistliku tähtaja.

4. Juhul kui kuus nädalat enne direktiivi 2012/34/EL VII lisa punkti 3 kohaselt kehtestatud läbilaskevõime taotluste vastuvõtmise lõpptähtpäeva on juurdepääsu taotleja esitatud teave endiselt puudulik, teeb reguleeriv asutus katse olemasoleva teabe alusel. Kui reguleeriv asutus leiab siiski, et taotleja esitatud teave ei ole katse tegemiseks piisav, võtab ta vastu otsuse, mille tulemusel keeldutakse juurdepääsu andmisest.

5. Kui avaliku teenindamise lepingut täitev ettevõtja ei ole taotlev üksus ja kui kuus nädalat enne läbilaskevõime taotluste vastuvõtmise tähtpäeva, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2012/34/EL VII lisa punktiga 3, on taotleva üksuse esitatud teave endiselt puudulik, teeb reguleeriv asutus katse olemasoleva teabe alusel. Kui reguleeriv asutus leiab siiski, et esitatud teave ei ole katse tegemiseks piisav, võtab ta vastu otsuse, mille tulemusel antakse juurdepääs.

6. Reguleeriv asutus võtab otsuse vastu kuue nädala jooksul pärast kogu asjakohase teabe saamist ja igal juhul enne direktiivi 2012/34/EL VII lisa punkti 3 kohaselt kehtestatud läbilaskevõime taotluste vastuvõtmise lõpptähtpäeva. Reguleeriv asutus teavitab taristuettevõtjat viivitamata oma otsusest.

7. Kui vastavalt artikli 5 lõikele 2 esitatakse majandusliku tasakaalu katse tegemise taotlus avaliku teenindamise lepingu suhtes, mille sõlmimiseks toimub võistlev pakkumismenetlus, võib reguleeriv asutus peatada uue raudtee-reisijateveoteenuse taotluse käsitlemise maksimaalselt kuni 12 kuuks alates uut raudtee-reisijateveoteenust käsitleva taotleja teatise saamisest või kuni pakkumismenetlus on lõppenud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Artikkel 10

Majandusliku tasakaalu katse sisu ja hindamiskriteeriumid

1. Reguleeriv asutus hindab, kas kavandatud uus raudtee-reisijateveoteenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu. Majanduslikku tasakaalu peetakse ohustatuks, kui uus raudtee-reisijateveoteenus avaldab märkimisväärset negatiivset mõju vähemalt ühele järgmistest elementidest:

a)	nende teenuste kasumlikkus, mida raudteeveo-ettevõtja avaliku teenindamise lepingu alusel osutab;

b)	avaliku teenindamise lepingu sõlminud pädeva asutuse netokulud.

2. Analüüsis lähtutakse avaliku teenindamise lepingust kui tervikust, mitte üksikutest lepingu alusel osutatavatest teenustest, kogu selle täitmise jooksul. Eelnevalt kindlaks määratud piirmäärasid või konkreetseid kriteeriume võib kohaldada, kuid mitte rangelt ega teistest kriteeriumidest eraldi.

3. Reguleeriv asutus hindab uue raudtee-reisijateveoteenuse finantsmõju avaliku teenindamise lepingule. Pärast uue raudtee-reisijateveoteenuse turule toomist avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud teenuste osutamisega kaasnevate kulude ja saadavate tulude analüüs peab sisaldama järgmist:

a)	avaliku teenindamise lepingut täitva raudteeveo-ettevõtja poolt kantud kulude ja saadud tulude erinevus (sealhulgas vajaduse korral kulude kokkuhoid, mis tuleneb näiteks sellest, et jäetakse asendamata kasutusaja lõppu jõudnud veerem või töötajad, kelle leping lõpeb);

b)	kavandatud uue raudtee-reisijateveoteenuse finantsmõju avaliku teenindamise lepinguga seotud võrgus (näiteks selliste reisijate lisandumine, kes võivad olla huvitatud avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud piirkondlikust teenusest);

c)	avaliku teenindamise lepingut täitva raudteeveo-ettevõtja võimalik konkurentsivõimeline reageerimine;

d)	mõju asjakohastele investeeringutele, mida teevad näiteks veeremisse raudteeveo-ettevõtjad või pädevad asutused;

e)	olemasolevate ainuõiguste väärtus.

4. Reguleeriv asutus hindab mõju olulisust, võttes eelkõige arvesse pädeva asutuse ja avalikke teenuseid osutava raudteeveo-ettevõtja vahelisi lepingulisi kokkuleppeid, sealhulgas vajaduse korral hüvitise suurust, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1370/2007 lisale või mis tuleneb konkurentsil põhineva lepingu sõlmimisest ning riskide (nt liiklus- ja tuluriskide) jagamise mehhanismidest.

5. Reguleeriv asutus hindab ka järgmist:

a)	kasu, mida kliendid uuest raudtee-reisijateveoteenusest lühikeses ja keskpikas plaanis saavad;

b)	uue raudtee-reisijateveoteenuse mõju raudteeteenuste toimivusele ja kvaliteedile;

c)	uue raudtee-reisijateveoteenuse mõju raudteeteenuste graafiku planeerimisele.

6. Kui reguleeriv asutus vaatab läbi rohkem kui üht juurdepääsutaotlust, võib ta saadud taotluste kohta teha erinevad otsused, võttes aluseks analüüsi, mis käsitleb avaliku teenindamise lepingu majanduslikule tasakaalule avalduvat mõju, konkurentsile avalduvat mõju, klientide saadavat kasu ja võrgule avalduvat mõju ning nende kumulatiivset mõju avaliku teenindamise lepingu majanduslikule tasakaalule.

7. Käesoleva artikli kohaselt tehtud hindamine ei piira reguleeriva asutuse kohustust teavitada siseriiklikke asutusi riigiabi käsitlevatest küsimustest vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõike 12 teisele lõigule.

Artikkel 11

Majandusliku tasakaalu katse tulemus

1. Reguleeriv asutus teeb artiklite 9 ja 10 kohaselt tehtud majandusliku tasakaalu katse tulemusel direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõike 2 alusel otsuse, mille põhjal antakse juurdepääsuõigus taristule, muudetakse seda õigust, antakse see õigus üksnes teatavatel tingimustel või keeldutakse selle õiguse andmisest.

2. Kui uus raudtee-reisijateveoteenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu, siis reguleeriv asutus:

peab vastavalt vajadusele ära märkima kõnealuse uue raudtee-reisijateveoteenuse võimalikud muudatused, näiteks teenuse sageduse, rongiliinide, vahepeatuste või sõiduplaani muutmine, millega tagatakse, et direktiivi 2012/34/EL artikli 10 lõikes 2 sätestatud juurdepääsuõiguse andmise tingimused on täidetud, ja/või

võib – vajaduse korral käesoleva määruse artikli 10 lõike 5 punktis a osutatud klientide saadavat kasu arvesse võttes – anda pädevatele asutustele soovitusi, mis käsitlevad muid muudatusi, mis ei ole seotud uue reisijateveoteenusega ja millega tagatakse, et juurdepääsuõiguse andmise tingimused on täidetud.

3. Kui juurdepääsutaotlus on seotud direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 36 määratletud uue teenusega, toimib reguleeriv asutus vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 11a, järgides käesolevas määruses sätestatud menetlust ja analüüsi.

4. Artikli 5 lõike 2 teises lõigus kirjeldatud asjaoludel ja kui olemasoleva avaliku teenindamise lepingu majandusliku tasakaalu katse näitab, et juurdepääsu andmine on võimalik, peab see olema ajaliselt piiratud, kuni selguvad artikli 5 lõike 2 esimese lõigu ja artikli 9 lõike 7 kohaselt tehtava majandusliku tasakaalu katse tulemused.

5. Reguleeriv asutus edastab oma otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõikes 3 loetletud üksustele ja avaldab selle ka oma veebisaidil.

Artikkel 12

Kavandatud uue rahvusvahelise reisijateveoteenuse puhul pädevate reguleerivate asutuste koostöö

1. Kui reguleeriv asutus saab taotlejalt teatise kavatsuse kohta alustada uue rahvusvahelise reisijateveoteenuse osutamist, teavitab kõnealune asutus teisi kavandatud uue teenusega seotud marsruudi puhul pädevaid reguleerivaid asutusi. Asjaomased reguleerivad asutused kontrollivad saadud teavet ja teatavad üksteisele mis tahes vastuoludest.

2. Kui direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõikes 2 osutatud üksused on esitanud majandusliku tasakaalu katse tegemise taotluse, teavitab reguleeriv asutus sellest teisi pädevaid reguleerivaid asutusi.

3. Reguleerivad asutused teatavad üksteisele vastava majandusliku tasakaalu katse tulemused, et anda teistele reguleerivatele asutustele piisavalt võimalusi esitada kõnealuste katsete tulemuste kohta märkusi, enne kui need lõpule viiakse. Reguleerivad asutused teevad koostööd, et saavutada küsimuse lahendamine vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 57.

4. Reguleerivad asutused austavad ükskõik millisel katsetega seotud teabe vahetamisel katsetesse kaasatud osapoolte edastatud tundliku äriteabe konfidentsiaalsust. Nad võivad kasutada üksnes asjaomase juhtumiga seotud teavet.

Artikkel 13

Tasud

Liikmesriik või reguleeriv asutus võib otsustada, et majandusliku tasakaalu katse tegemist taotlev üksus peab maksma katse eest tasu.

Artikkel 14

Metoodika

1. Reguleeriva asutuse poolt katse tegemiseks kasutatav metoodika peab olema selge, läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning see tuleb avaldada reguleeriva asutuse veebisaidil.

2. Reguleerivad asutused vahetavad direktiivi 2012/34/EL artikli 57 lõike 1 kohase võrgustiku raames oma vastava metoodika rakendamisel saadud kogemusi ja parimaid tavasid.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) nr 869/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 12. detsembrist 2020. Seda kohaldatakse taotlejate teatiste suhtes, mis saadakse pärast 1. jaanuari 2019 üksnes siis, kui need esitatakse piisavalt aegsasti, et uusi raudtee-reisijateveoteenuseid saaks hakata osutama enne 12. detsembrit 2020.

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019, ajastatuna lähtuvalt 12. detsembril 2020 algavast liiklusgraafikuperioodist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. november 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 32.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2370, millega muudetakse direktiivi 2012/34/EL riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteeinfrastruktuuri juhtimise osas (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

(4) Komisjoni 11. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 869/2014 uute raudtee-reisijateveo teenuste kohta (ELT L 239, 12.8.2014, lk 1).