9.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 281/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1627,

9. oktoober 2018,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 seoses usaldusväärse hindamisega järelevalvelise aruandluse puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 99 lõike 5 neljandat lõiku, artikli 99 lõike 6 neljandat lõiku, artikli 394 lõike 4 kolmandat lõiku, artikli 415 lõike 3 neljandat lõiku ja artikli 430 lõike 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 (2) on sätestatud nõuded, mille kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama määruse (EL) nr 575/2013 sätete järgimiseks vajaliku teabe. Määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud õigusraamistikku on järk-järgult täiendatud ja muudetud selle mitteolemuslike aspektide osas täiendavate regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise teel. Rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 tuleb kõnealuste muudatuste kajastamiseks vastavalt muuta.

(2)

Määrust (EL) nr 575/2013 on täiendatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/101 (3) seoses usaldusväärse hindamisega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2401 (4) seoses väärtpaberistamisega. Rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 tuleks ajakohastada, et kajastada neid muudatusi ning täpsustada krediidiasutuste järelevalvelise aruandlusega seotud juhiseid ja määratlusi. Samuti tuleks täpsustada teatavaid viiteid ja kõrvaldada vorminguvead, mida on rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 kohaldamise käigus peetud eksitavaks.

(3)

Delegeeritud määruses (EL) 2016/101 on sätestatud nõuded, mis käsitlevad usaldusväärse hindamise nõuetest tulenevat õiglases väärtuses hinnatavate positsioonide väärtuse korrigeerimist. Samuti on sellega ette nähtud kaks usaldusväärse hindamise nõuete rakendamise meetodit: põhimeetod ja lihtsustatud meetod. Selleks et jälgida, kuidas krediidiasutused kõnealuseid nõudeid täidavad, ja hinnata kõnealuse määruse mõju väärtuse korrigeerimisele, on vaja täiendavat aruandlust seoses usaldusväärse hindamise nõuetega.

(4)

Määrusega (EL) 2017/2401 muudetakse määrust (EL) nr 575/2013, et muuta väärtpaberistamise kapitalikäsitlus riskitundlikumaks ning nõuetekohaselt kajastada lihtsate, läbipaistvate ja standarditud väärtpaberistamiste eripära. Rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 tuleb muuta, et kohandada selliste väärtpaberistamise positsioonide aruandlust, mille suhtes kohaldatakse kõnealust läbivaadatud väärtpaberistamise raamistikku.

(5)

Rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 muudatusi on vaja ka selleks, et parandada pädevate asutuste suutlikkust tulemuslikult jälgida ja hinnata krediidiasutuste riskiprofiili ning saada ülevaade finantssektorit ohustavatest riskidest, ning selleks tuleb teha väikseid muudatusi riskipositsioonide geograafilise jaotuse aruandlusnõuetes.

(6)

Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitas komisjonile.

(7)

EBA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, mis käsitlevad usaldusväärset hindamist ja kogu geograafilist jaotust, analüüsinud nende standarditega seotud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 15 lõike 1 teisele lõigule ei ole EBA käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu nende osade kohta, mis on toimetuslikku laadi või millega võetakse järelevalvelise aruandluse raamistikus kasutusele üksnes piiratud arv kirjeid, korraldanud ühtegi avatud avalikku konsultatsiooni, kuna see oleks asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju arvestades ebaproportsionaalne.

(8)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

punkti a muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)

teave riskipositsioonide geograafilise jaotuse kohta riikide lõikes ning koondtasandil kokku, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 9, vastavalt II lisa II osa punktis 3.4 sätestatud juhistele. Seoses eelkõige vormides 9.1 ja 9.2 kindlaks määratud teabega esitatakse teave riskipositsioonide geograafilise jaotuse kohta riikide lõikes, kui kõigis „välisriikides“ olevate riigiväliste esmaste riskipositsioonide summad kõigis riskipositsioonide klassides, nagu kajastatud I lisa vormi 4 real 850, on vähemalt sama suured või suuremad kui 10 % riigisiseste ja riigiväliste esmaste riskipositsioonide kogusummast, mis on kajastatud I lisa vormi 4 real 860. Siinjuures käsitatakse riskipositsiooni riigisisesena, kui tegu on riskipositsiooniga asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühinguga samas liikmesriigis asuva vastaspoole suhtes. Kohaldatakse artiklis 4 sätestatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;“;

ii)

lisatakse alapunkt 12:

„12)

teave usaldusväärse hindamise kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 32, vastavalt II lisa II osa punktis 6 sätestatud juhistele järgmiselt:

i)

kõik krediidiasutused esitavad I lisa vormis 32.1 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 6 sätestatud juhistele;

ii)

lisaks punktis i osutatud teabele esitavad krediidiasutused, kes kohaldavad määruse (EL) 2016/101 kohaselt põhimeetodit, ka I lisa vormis 32.2 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 6 sätestatud juhistele;

iii)

lisaks punktides i ja ii osutatud teabele esitavad krediidiasutused, kes kohaldavad määruse (EL) 2016/101 kohaselt põhimeetodit ja kes ületavad kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud künnist, ka I lisa vormides 32.3 ja 32.4 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 6 sätestatud juhistele;

punkti a alapunkti 12 kohaldamisel ei kohaldata artiklis 4 sätestatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume.“;

b)

punkti b muudetakse järgmiselt:

alapunkti 3 alapunktides a, b ja c asendatakse tekst „II lisa II osa punktis 6“ tekstiga „II lisa II osa punktis 7“;

2)

artikli 9 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

III lisa 2. osa vormis 20 kindlaks määratud teave üks kord kvartalis, kui krediidiasutus ületab artikli 5 punkti a alapunkti 4 teises lauses kindlaks määratud künnist. Kohaldatakse artiklis 4 osutatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;“;

3)

I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud tekstiga;

4)

II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas sätestatud tekstiga;

5)

V lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas sätestatud tekstiga;

6)

IX lisa asendatakse käesoleva määruse IV lisas sätestatud tekstiga;

7)

XI lisa asendatakse käesoleva määruse V lisas sätestatud tekstiga;

8)

XVI lisa asendatakse käesoleva määruse VI lisas sätestatud tekstiga;

9)

XIX lisa asendatakse käesoleva määruse VII lisas sätestatud tekstiga;

10)

XXI lisa asendatakse käesoleva määruse VIII lisas sätestatud tekstiga;

11)

XXII lisa asendatakse käesoleva määruse IX lisas sätestatud tekstiga;

12)

XXIII lisa asendatakse käesoleva määruse X lisas sätestatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. detsembrist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Komisjoni 16. aprilli 2014 aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

(3)  Komisjoni 26. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/101, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 14 kohaste regulatiivsete tehniliste standarditega usaldusväärse hindamise kohta (ELT L 21, 28.1.2016, lk 54).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2401, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (ELT L 347, 28.12.2017, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).


I LISA

„I LISA

OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS

COREP VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi / vormide rühma nimi

Lühend

 

 

KAPITALI ADEKVAATSUS

CA

1

C 01.00

OMAVAHENDID

CA1

2

C 02.00

OMAVAHENDITE NÕUDED

CA2

3

C 03.00

OMAVAHENDITE SUHTARVUD

CA3

4

C 04.00

MEMOKIRJED:

CA4

 

 

ÜLEMINEKUSÄTTED

CA5

5,1

C 05.01

ÜLEMINEKUSÄTTED

CA5.1

5,2

C 05.02

INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI

CA5.2

 

 

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME

GS

6,1

C 06.01

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU

GS Total

6,2

C 06.02

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA

GS

 

 

KREDIIDIRISK

CR

7

C 07.00

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT

CR SA

 

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT

CR IRB

8,1

C 08.01

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT

CR IRB 1

8,2

C 08.02

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes)

CR IRB 2

 

 

GEOGRAAFILINE JAOTUS

CR GB

9,1

C 09.01

Tabel 9.1 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (standardmeetodikohased riskipositsioonid)

CR GB 1

9,2

C 09.02

Tabel 9.2 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid)

CR GB 2

9,4

C 09.04

Tabel 9.4 – Riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamisel ja krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel asjakohaste krediidiriski positsioonide jaotus

CCB

 

 

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR EQU IRB

10,1

C 10.01

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR EQU IRB 1

10,2

C 10.02

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES

CR EQU IRB 2

11

C 11.00

ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK

CR SETT

12

C 12.00

KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR SEC SA

13

C 13.00

KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR SEC IRB

14

C 14.00

ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA

CR SEC Details

 

 

OPERATSIOONIRISK

OPR

16

C 16.00

OPERATSIOONIRISK

OPR

 

 

OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED

 

17,1

C 17.01

OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL

OPR DETAILS 1

17,2

C 17.02

OPERATSIOONIRISK: SUURED KAHJUJUHTUMID

OPR DETAILS 2

 

 

TURURISK

MKR

18

C 18.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK

MKR SA TDI

19

C 19.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK

MKR SA SEC

20

C 20.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK

MKR SA CTP

21

C 21.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK

MKR SA EQU

22

C 22.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VALUUTARISK

MKR SA FX

23

C 23.00

TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID

MKR SA COM

24

C 24.00

TURURISKI SISEMUDELI MEETODID

MKR IM

25

C 25.00

KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK

CVA

 

 

USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE

MKR

32,1

C 32.01

USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED

PRUVAL 1

32,2

C 32.02

USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: PÕHIMEETOD

PRUVAL 2

32,3

C 32.03

USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: MUDELIRISKIGA SEOTUD AVA

PRUVAL 3

32,4

C 32.04

USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDEGA SEOTUD AVA

PRUVAL 4

 

 

RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES

MKR

33

C 33.00

RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES VASTASPOOLE RIIKIDE KAUPA

GOV


C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)

Rida

ID

Kirje

Summa

010

1

OMAVAHENDID

 

015

1.1

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

020

1.1.1

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

 

030

1.1.1.1

Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

040

1.1.1.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid

 

045

1.1.1.1.1*

millest: ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid

 

050

1.1.1.1.2*

Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

060

1.1.1.1.3

Ülekurss

 

070

1.1.1.1.4

(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

080

1.1.1.1.4.1

(-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

090

1.1.1.1.4.2

(-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

091

1.1.1.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

092

1.1.1.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

130

1.1.1.2

Jaotamata kasum

 

140

1.1.1.2.1

Eelmiste aastate jaotmata kasum

 

150

1.1.1.2.2

Aktsepteeritav kasum või kahjum

 

160

1.1.1.2.2.1

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

 

170

1.1.1.2.2.2

(-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist

 

180

1.1.1.3

Muu akumuleeritud koondkasum

 

200

1.1.1.4

Muud reservid

 

210

1.1.1.5

Üldine pangandusreserv

 

220

1.1.1.6

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

 

230

1.1.1.7

Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka

 

240

1.1.1.8

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega

 

250

1.1.1.9

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega

 

260

1.1.1.9.1

(–) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine

 

270

1.1.1.9.2

Rahavoogude riskimaandamise reserv

 

280

1.1.1.9.3

Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest

 

285

1.1.1.9.4

Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

 

290

1.1.1.9.5

(-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine

 

300

1.1.1.10

(-) Firmaväärtus

 

310

1.1.1.10.1

(-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus

 

320

1.1.1.10.2

(-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel

 

330

1.1.1.10.3

Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

340

1.1.1.11

(-) Muu immateriaalne vara

 

350

1.1.1.11.1

(-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

 

360

1.1.1.11.2

Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

370

1.1.1.12

(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

 

380

1.1.1.13

(-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

 

390

1.1.1.14

(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad

 

400

1.1.1.14.1

(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad

 

410

1.1.1.14.2

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

420

1.1.1.14.3

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada

 

430

1.1.1.15

(-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

 

440

1.1.1.16

(-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid

 

450

1.1.1.17

(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

 

460

1.1.1.18

(-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

 

470

1.1.1.19

(-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

 

471

1.1.1.20

(-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

 

472

1.1.1.21

(-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

 

480

1.1.1.22

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

490

1.1.1.23

(-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

500

1.1.1.24

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

510

1.1.1.25

(-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist

 

520

1.1.1.26

Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised

 

524

1.1.1.27

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest

 

529

1.1.1.28

Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

 

530

1.1.2

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

540

1.1.2.1

Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

550

1.1.2.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid

 

560

1.1.2.1.2*

Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

570

1.1.2.1.3

Ülekurss

 

580

1.1.2.1.4

(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

590

1.1.2.1.4.1

(-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

620

1.1.2.1.4.2

(-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

621

1.1.2.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

622

1.1.2.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

660

1.1.2.2

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

 

670

1.1.2.3

Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

 

680

1.1.2.4

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

 

690

1.1.2.5

(-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

 

700

1.1.2.6

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

710

1.1.2.7

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

720

1.1.2.8

(-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid

 

730

1.1.2.9

Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised

 

740

1.1.2.10

Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)

 

744

1.1.2.11

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest

 

748

1.1.2.12

Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised — muud

 

750

1.2

TEISE TASEME OMAVAHENDID

 

760

1.2.1

Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

770

1.2.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

780

1.2.1.2*

Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

790

1.2.1.3

Ülekurss

 

800

1.2.1.4

(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

810

1.2.1.4.1

(-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

840

1.2.1.4.2

(-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

841

1.2.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

842

1.2.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

880

1.2.2

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes

 

890

1.2.3

Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka

 

900

1.2.4

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka

 

910

1.2.5

Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga

 

920

1.2.6

Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine

 

930

1.2.7

(-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

 

940

1.2.8

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

950

1.2.9

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

960

1.2.10

Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised

 

970

1.2.11

Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)

 

974

1.2.12

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest

 

978

1.2.13

Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

 


C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)

Rida

Kirje

Nimetus

Summa

010

1

KOGURISKIPOSITSIOON

 

020

1*

millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud

 

030

1**

millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud

 

040

1.1

RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL

 

050

1.1.1

Standardmeetod

 

060

1.1.1.1

Standardmeetodikohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid

 

070

1.1.1.1.01

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

080

1.1.1.1.02

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

 

090

1.1.1.1.03

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

 

100

1.1.1.1.04

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

 

110

1.1.1.1.05

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

 

120

1.1.1.1.06

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

130

1.1.1.1.07

Nõuded äriühingute vastu

 

140

1.1.1.1.08

Jaenõuded

 

150

1.1.1.1.09

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

160

1.1.1.1.10

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

170

1.1.1.1.11

Eriti suure riskiga seotud kirjed

 

180

1.1.1.1.12

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

 

190

1.1.1.1.13

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

 

200

1.1.1.1.14

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

 

210

1.1.1.1.15

Omakapitali investeeringud

 

211

1.1.1.1.16

Muud kirjed

 

220

1.1.1.2

Standardmeetodikohased väärtpaberistamise positsioonid

 

230

1.1.1.2*

millest: edasiväärtpaberistamine

 

240

1.1.2

Sisereitingute meetod

 

250

1.1.2.1

Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid

 

260

1.1.2.1.01

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

 

270

1.1.2.1.02

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

280

1.1.2.1.03

Nõuded äriühingute vastu – VKEd

 

290

1.1.2.1.04

Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

 

300

1.1.2.1.05

Nõuded äriühingute vastu – muud

 

310

1.1.2.2

Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid

 

320

1.1.2.2.01

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

 

330

1.1.2.2.02

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

340

1.1.2.2.03

Nõuded äriühingute vastu – VKEd

 

350

1.1.2.2.04

Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

 

360

1.1.2.2.05

Nõuded äriühingute vastu – muud

 

370

1.1.2.2.06

Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

 

380

1.1.2.2.07

Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

 

390

1.1.2.2.08

Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

 

400

1.1.2.2.09

Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

 

410

1.1.2.2.10

Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

 

420

1.1.2.3

Sisereitingute meetodi kohesed omakapitali investeeringud

 

430

1.1.2.4

Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

 

440

1.1.2.4*

millest: edasiväärtpaberistamine

 

450

1.1.2.5

Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

 

460

1.1.3

Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul

 

490

1.2

KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL

 

500

1.2.1

Kauplemisportfelliväline arveldus-/ülekanderisk

 

510

1.2.2

Kauplemisportfelli arveldus-/ülekanderisk

 

520

1.3

KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL

 

530

1.3.1

Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

 

540

1.3.1.1

Kaubeldavad võlainstrumendid

 

550

1.3.1.2

Omakapitali instrumendid

 

555

1.3.1.3

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

 

556

1.3.1.3*

Memokirje: üksnes kaubeldavatesse võlainstrumentidesse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

557

1.3.1.3**

Memokirje: üksnes omakapitaliinstrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

560

1.3.1.4

Valuuta

 

570

1.3.1.5

Kaubad

 

580

1.3.2

Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

 

590

1.4

KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

 

600

1.4.1

Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk

 

610

1.4.2

Standardmeetodil / alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk

 

620

1.4.3

Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk

 

630

1.5

PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON

 

640

1.6

KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL

 

650

1.6.1

Täiustatud meetod

 

660

1.6.2

Standardmeetod

 

670

1.6.3

Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

 

680

1.7

KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS

 

690

1.8

MUUD RISKIPOSITSIOONID

 

710

1.8.2

millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 põhjal

 

720

1.8.2*

millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded

 

730

1.8.2**

millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks

 

740

1.8.2***

millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest

 

750

1.8.3

millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 põhjal

 

760

1.8.4

millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

 

770

1.8.5

millest: riskiga kaalutud vara krediidiriski puhul: väärtpaberistamise positsioonid (läbivaadatud väärtpaberistamisraamistik)

 

780

1.8.5.1

Sisereitingute meetod (SEC-IRBA)

 

790

1.8.5.1.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

800

1.8.5.1.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

810

1.8.5.2

Standardmeetod (SEC-SA)

 

820

1.8.5.2.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

830

1.8.5.2.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

840

1.8.5.3

Välisreitingute meetod (SEC-ERBA)

 

850

1.8.5.3.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

860

1.8.5.3.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

870

1.8.5.4

Sisemisel hinnangul põhinev meetod (IAA)

 

880

1.8.5.4.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

890

1.8.5.4.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

900

1.8.5.5

Muu (riskikaal = 1 250  %)

 

910

1.8.6

millest: koguriskipositsioon operatsiooniriski puhul: kaubeldavad võlainstrumendid – väärtpaberistamise instrumentide spetsiifiline risk (läbivaadatud väärtpaberistamisraamistik)

 

920

1.8.6.1

Sisereitingute meetod (SEC-IRBA)

 

930

1.8.6.1.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

940

1.8.6.1.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

950

1.8.6.2

Standardmeetod (SEC-SA)

 

960

1.8.6.2.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

970

1.8.6.2.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

980

1.8.6.3

Välisreitingute meetod (SEC-ERBA)

 

990

1.8.6.3.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

1000

1.8.6.3.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

1010

1.8.6.4

Sisemisel hinnangul põhinev meetod (IAA)

 

1020

1.8.6.4.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

1030

1.8.6.4.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

 

1040

1.8.6.5

Muu (riskikaal = 1 250  %)

 


C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)

Rida

ID

Kirje

Summa

010

1

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

 

020

2

Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

030

3

Esimese taseme omavahendite suhtarv

 

040

4

Esimese taseme omavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

050

5

Koguomavahendite suhtarv

 

060

6

Koguomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

Memokirjed: Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise (SREP) kogukapitalinõue (TSCR), üldine kapitalinõue (OCR) ja 2. samba suunised (P2G)

130

13

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise (SREP) kogukapitalinõude (TSCR) suhtarv

 

140

13*

TSCR: esimese taseme põhiomavahendite vormis

 

150

13**

TSCR: esimese taseme omavahendite vormis

 

160

14

Üldise kapitalinõude (OCR) suhtarv

 

170

14*

OCR: esimese taseme põhiomavahendite vormis

 

180

14**

OCR: esimese taseme omavahendite vormis

 

190

15

ORC ja 2. samba suunised (P2G)

 

200

15*

OCR ja P2G: esimese taseme põhiomavahendite vormis

 

210

15**

OCR ja P2G: esimese taseme omavahendite vormis

 


C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)

Rida

ID

Kirje

Veerg

Edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustused

010

010

1

Edasilükkunud tulumaksu vara kokku

 

020

1.1

Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel

 

030

1.2

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

040

1.3

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

050

2

Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku

 

060

2.1

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

 

070

2.2

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

 

080

2.2.1

Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

090

2.2.2

Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

093

2A

Enammakstud maksusumma ja tagasi kantud maksukahjum

 

096

2B

Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 250 %

 

097

2C

Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 0 %

 

Krediidiriskiga korrigeerimised ja oodatav kahju

100

3

Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (–) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

 

110

3.1

Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel

 

120

3.1.1

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

 

130

3.1.2

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

 

131

3.1.3

Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised

 

140

3.2

Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

 

145

4

Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (–) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

 

150

4.1

Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid

 

155

4.2

Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

 

160

5

Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir

 

170

6

Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku

 

180

7

Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir

 

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamise künnised

190

8

Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

200

9

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis

 

210

10

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis

 

225

11.1

Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul

 

226

11.2

Aktsepteeritud kapital riskide kontsentreerumise puhul

 

Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

230

12

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

240

12.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

250

12.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

260

12.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

270

12.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

280

12.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

290

12.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

291

12.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

292

12.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

293

12.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

300

13

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

310

13.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

320

13.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

330

13.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

340

13.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

350

13.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

360

13.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

361

13.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

362

13.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

363

13.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

370

14

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

380

14.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

390

14.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

400

14.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

410

14.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

420

14.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

430

14.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

431

14.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

432

14.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

433

14.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

440

15

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

450

15.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

460

15.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

470

15.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

480

15.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

490

15.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

500

15.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

501

15.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

502

15.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

503

15.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

510

16

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

520

16.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

530

16.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

540

16.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

550

16.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

560

16.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

570

16.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

571

16.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

572

16.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

573

16.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

580

17

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

590

17.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

600

17.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

610

17.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

620

17.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

630

17.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

640

17.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

641

17.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

642

17.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

643

17.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

Selliste osaluste koguriskipositsioon, mida ei ole maha arvatud vastavast omavahendite kategooriast:

650

18

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest

 

660

19

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest

 

670

20

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest

 

Ajutine loobumine omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

680

21

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

690

22

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

700

23

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

710

24

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

720

25

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

730

26

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

Kapitalipuhvrid

740

27

Kombineeritud puhvri nõue

 

750

 

Kapitali säilitamise puhver

 

760

 

Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver

 

770

 

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver

 

780

 

Süsteemse riski puhver

 

800

 

Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver

 

810

 

Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver

 

II samba kohased nõuded

820

28

II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded

 

Täiendav teave investeerimisühingute puhul

830

29

Algkapital

 

840

30

Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid

 

Täiendav teave seoses aruandluskünnise arvutamisega

850

31

Riigivälised esmased riskipositsioonid

 

860

32

Esmane koguriskipositsioon

 

Basel I alampiir

870

 

Omavahendite kogusumma korrigeerimised

 

880

 

Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhul

 

890

 

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul

 

900

 

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul – standardmeetodi alternatiiv

 

910

 

Koguomavahendite puudujääk seoses minimaalsete omavahendite nõuetega Basel I alampiiri puhul

 


C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)

 

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine

Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine

Teise taseme omavahendite korrigeerimine

Riskiga kaalutud vara korrigeerimine

Memokirjed

Ettenähtud osa

Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata

Kood

ID

Kirje

010

020

030

040

050

060

010

1

KORRIGEERIMISED KOKKU

 

 

 

 

 

 

020

1.1

INSRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID

Seos {CA1;r220}ga

Seos {CA1;r660}ga

Seos {CA1;r880}ga

 

 

 

030

1.1.1

Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis on riigiabi

 

 

 

 

 

 

040

1.1.1.1

Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ omavahenditena

 

 

 

 

 

 

050

1.1.1.2

Instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on asutatud sellises liikmesriigis, kus rakendatakse majanduse kohandamise programmi

 

 

 

 

 

 

060

1.1.2

Instrumendid, mis ei ole riigiabi

Seos lahtriga {CA5.2;r010;c060}

Seos lahtriga {CA5.2;r020;c060}

Seos lahtriga {CA5.2;r090;c060}

 

 

 

070

1.2

VÄHEMUSOSALUSED JA SAMAVÄÄRSED OMAVAHENDID

Seos {CA1;r240}ga

Seos {CA1;r680}ga

Seos {CA1;r900}ga

 

 

 

080

1.2.1

Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena

 

 

 

 

 

 

090

1.2.2

Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

091

1.2.3

Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

092

1.2.4

Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

100

1.3

MUUD ÜLEMINEKUSÄTETEST TULENEVAD KORRIGEERIMISED

Seos {CA1;r520}ga

Seos {CA1;r730}ga

Seos {CA1;r960}ga

 

 

 

110

1.3.1

Realiseerimata kasum ja kahjum

 

 

 

 

 

 

120

1.3.1.1

Realiseerimata kasum

 

 

 

 

 

 

130

1.3.1.2

Realiseerimata kahjum

 

 

 

 

 

 

133

1.3.1.3.

Realiseerimata kasum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis“

 

 

 

 

 

 

136

1.3.1.4.

Realiseerimata kahjum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis“

 

 

 

 

 

 

138

1.3.1.5.

Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

 

 

 

 

 

 

140

1.3.2

Mahaarvamised

 

 

 

 

 

 

150

1.3.2.1

Jooksva majandusaasta kahjum

 

 

 

 

 

 

160

1.3.2.2

Immateriaalne vara

 

 

 

 

 

 

170

1.3.2.3

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

 

 

 

 

 

180

1.3.2.4

Sisereitingute meetodil põhinev eraldiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

 

 

 

 

 

 

190

1.3.2.5

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

 

 

 

 

 

 

194

1.3.2.5*

millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – positiivse märgiga kirje

 

 

 

 

 

 

198

1.3.2.5**

millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – negatiivse märgiga kirje

 

 

 

 

 

 

200

1.3.2.6

Enda omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

210

1.3.2.6.1

Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

211

1.3.2.6.1**

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

212

1.3.2.6.1*

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

220

1.3.2.6.2

Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

221

1.3.2.6.2**

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

222

1.3.2.6.2*

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

230

1.3.2.6.3

Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

231

1.3.2.6.3*

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

232

1.3.2.6.3**

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

240

1.3.2.7

Vastastikune ristosalus

 

 

 

 

 

 

250

1.3.2.7.1

Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

 

 

 

 

 

 

260

1.3.2.7.1.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

270

1.3.2.7.1.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

280

1.3.2.7.2

Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

 

 

 

 

 

 

290

1.3.2.7.2.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

300

1.3.2.7.2.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

310

1.3.2.7.3

Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

 

 

 

 

 

 

320

1.3.2.7.3.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

330

1.3.2.7.3.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

340

1.3.2.8

Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

350

1.3.2.8.1

Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

360

1.3.2.8.2

Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

370

1.3.2.8.3

Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

380

1.3.2.9

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

385

1.3.2.9a

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

 

 

 

 

 

390

1.3.2.10

Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

400

1.3.2.10.1

Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

410

1.3.2.10.2

Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

420

1.3.2.10.3

Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

425

1.3.2.11

Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

 

 

 

 

 

 

430

1.3.3

Täiendavad filtrid ja mahaarvamised

 

 

 

 

 

 

440

1.3.4

IFRS 9 üleminekukorrast tulenevad korrigeerimised

 

 

 

 

 

 


C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)

C 5.2 – Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: Instrumendid, mis ei ole riigiabi

Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga

Piirmäära arvutamise alus

Ettenähtud osa

Piirmäär

(–) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära

Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma

Kood

ID

Kirje

010

020

030

040

050

060

010

1.

Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt

 

 

 

 

 

Seos lahtriga {CA5.1;r060; c010}

020

2.

Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse artikli 489 kohast piirangut

 

 

 

 

 

Seos lahtriga {CA5.1;r060; c020}

030

2.1

Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku

 

 

 

 

 

 

040

2.2.

Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

050

2.2.1

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi

 

 

 

 

 

 

060

2.2.2

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi

 

 

 

 

 

 

070

2.2.3

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi

 

 

 

 

 

 

080

2.3

Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

090

3

Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse artikli 490 kohast piirangut

 

 

 

 

 

Seos lahtriga {CA5.1;r060; c030}

100

3.1

Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku

 

 

 

 

 

 

110

3.2

Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

120

3.2.1

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

130

3.2.2

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

140

3.2.3

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

150

3.3

Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 


C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)

 

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

KAPITALIPUHVRID

KOGURISKIPOSITSIOON

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

 

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

 

KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (–) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

MILLEST: (–) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

470

480

010

KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED

TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

KAPITALIPUHVRID

NIMI

KOOD

LEI KOOD

KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH / EI)

ÜKSUSE LIIK

ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP)

RIIGIKOOD

OSALUSE MÄÄR (%)

KOGURISKIPOSITSIOON

 

OMAVAHENDID

 

 

KOGURISKIPOSITSIOON

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

 

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

 

KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUE

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

 

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU

 

 

TEISE TASEME OMAVAHENDID

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (–) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

MILLEST: (–) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

 

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

 

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID

SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED

SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID

010

020

025

030

035

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

470

480

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT (CR SA)

Standardmeetodikohane riskipositsiooni klass

 

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(–) ESMASE RISKIPOSITSIOONIGA SEOTUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE. FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

 

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUSED (Ga)

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

RISKIPOSITSIOONI VOLATIILSUSEGA KORRIGEERIMINE

(–) FINANTSTAGATIS: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam)

0 %

20 %

50 %

100 %

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: KREDIIDIKVALITEETI HINDAVA MÄÄRATUD ASUTUSE ANTUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA

MILLEST: KESKVALITSUSEST TULETATUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA

(–) GARANTIID

(–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(–) FINANTSTAGATIS: LIHTMEETOD

(–) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

(–) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

 

(–) MILLEST: VOLATIILSUSEGA JA LÕPPTÄHTAJAGA KORRIGEERIMINE

010

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

215

220

230

240

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

015

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

070

Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:

140

0 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

2 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

4 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

10 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

20 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

35 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

50 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

70 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

75 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

150 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

250 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

370 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

1 250  %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Muud riskikaalud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MEMOKIRJED

290

Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB 1)

Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:

makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:

 

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

 

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

MEMOKIRJED:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OODATAV KAHJU

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

VÕLGNIKE ARV

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

(–) GARANTIID

(–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(–) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

GARANTIID

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

KINNISVARA

MUU FÜÜSILINE TAGATIS

NÕUDED

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

255

260

270

280

290

300

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

 

 

015

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

020

Bilansilised krediidiriskiga kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Bilansivälised krediidiriskiga kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

090

RISKIKAAL: 0 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

50%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

70%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

millest: 1. kategoorias

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

90%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

115%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

250%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 08.02 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT: JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (CR IRB 2)

Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:

makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:

VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

 

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE KOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE KOEFITSIENDI KOHALDAMIST

MEMOKIRJED:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OODATAV KAHJU

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

VÕLGNIKE ARV

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

(–) GARANTIID

(–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(–) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

GARANTIID

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

KINNISVARA

MUU FÜÜSILINE TAGATIS

NÕUDED

005

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

255

260

270

280

290

300

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODIKOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1)

Riik:

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

Mahakandmised

Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

 

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

010

020

040

050

055

060

070

075

080

090

010

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Nõuded äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

075

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

085

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

095

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Eriti suure riskiga seotud kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Omakapitali investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Muud kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Koguriskipositsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2)

Riik:

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

Mahakandmised

Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

OODATAV KAHJU

 

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

010

030

040

050

055

060

070

080

090

100

105

110

120

125

130

010

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Nõuded äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

042

millest: eriotstarbelised nõuded (v.a eriotstarbelised nõuded, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise kriteeriume)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

045

millest: eriotstarbelised nõuded, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise kriteeriume

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Tagatud kinnisvaraga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

muud kui VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Muud jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

muud kui VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Omakapitali investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Koguriskipositsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 09.04 – RIIKIDE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI ARVUTAMISEL JA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHISE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI MÄÄRA ARVUTAMISEL ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE JAOTUS (CCB)

Riik:

 

Summa

Protsent

Kvalitatiivne teave

010

020

030

Asjakohased krediidiriski positsioonid – krediidirisk

 

010

Riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt

 

 

 

020

Riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt

 

 

 

Asjakohased krediidiriski positsioonid – tururisk

 

030

Kauplemisportfelli kuuluvate pikkade ja lühikeste riskipositsioonide summa standardmeetodite puhul

 

 

 

040

Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul

 

 

 

Asjakohased krediidiriski positsioonid – väärtpaberistamine

 

050

Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt

 

 

 

060

Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt

 

 

 

Omavahendite nõuded ja kaalud

 

070

Omavahendite nõuded kokku vastutsüklilise kapitalipuhvri puhul

 

 

 

080

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – krediidirisk

 

 

 

090

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – tururisk

 

 

 

100

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid

 

 

 

110

Omavahendite nõuete kaalud

 

 

 

Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad

 

120

Määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

 

 

 

130

Krediidiasutuse või investeerimisühingu riigi suhtes kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

 

 

 

140

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

 

 

 

2 % künnise kasutamine

 

150

2 % künnise kasutamine üldise krediidiriskipositsiooni puhul

 

 

 

160

2 % künnise kasutamine kauplemisportfelli kuuluva riskipositsiooni puhul

 

 

 


C 10.01 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR EQU IRB 1)

 

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIGA KAALUTUD VARA

MEMOKIRJE:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

OODATAV KAHJU

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

(–) GARANTIID

(–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(–) KOGUVÄLJAVOOL

010

020

030

040

050

060

070

080

090

010

SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAKAPITALI INVESTEERINGUD KOKKU