COREP VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi / vormide rühma nimi

Lühend

KAPITALI ADEKVAATSUS

CA

1

C 01.00

OMAVAHENDID

CA1

2

C 02.00

OMAVAHENDITE NÕUDED

CA2

3

C 03.00

OMAVAHENDITE SUHTARVUD

CA3

4

C 04.00

MEMOKIRJED:

CA4

ÜLEMINEKUSÄTTED

CA5

5,1

C 05.01

ÜLEMINEKUSÄTTED

CA5.1

5,2

C 05.02

INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI

CA5.2

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME

GS

6,1

C 06.01

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU

GS Total

6,2

C 06.02

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA

GS

KREDIIDIRISK

CR

7

C 07.00

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT

CR SA

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT

CR IRB

8,1

C 08.01

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT

CR IRB 1

8,2

C 08.02

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes)

CR IRB 2

GEOGRAAFILINE JAOTUS

CR GB

9,1

C 09.01

Tabel 9.1 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (standardmeetodikohased riskipositsioonid)

CR GB 1

9,2

C 09.02

Tabel 9.2 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid)

CR GB 2

9,4

C 09.04

Tabel 9.4 – Riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamisel ja krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel asjakohaste krediidiriski positsioonide jaotus

CCB

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR EQU IRB

10,1

C 10.01

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR EQU IRB 1

10,2

C 10.02

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES

CR EQU IRB 2

11

C 11.00

ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK

CR SETT

12

C 12.00

KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR SEC SA

13

C 13.00

KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR SEC IRB

14

C 14.00

ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA

CR SEC Details

OPERATSIOONIRISK

OPR

16

C 16.00

OPERATSIOONIRISK

OPR

OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED

17,1

C 17.01

OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL

OPR DETAILS 1

17,2

C 17.02

OPERATSIOONIRISK: SUURED KAHJUJUHTUMID

OPR DETAILS 2

TURURISK

MKR

18

C 18.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK

MKR SA TDI

19

C 19.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK

MKR SA SEC

20

C 20.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK

MKR SA CTP

21

C 21.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK

MKR SA EQU

22

C 22.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VALUUTARISK

MKR SA FX

23

C 23.00

TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID

MKR SA COM

24

C 24.00

TURURISKI SISEMUDELI MEETODID

MKR IM

25

C 25.00

KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK

CVA

USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE

MKR

32,1

C 32.01

USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED

PRUVAL 1

32,2

C 32.02

USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: PÕHIMEETOD

PRUVAL 2

32,3

C 32.03

USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: MUDELIRISKIGA SEOTUD AVA

PRUVAL 3

32,4

C 32.04

USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDEGA SEOTUD AVA

PRUVAL 4

RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES

MKR

33

C 33.00

RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES VASTASPOOLE RIIKIDE KAUPA

GOV

Rida

ID

Kirje

Summa

010

1

OMAVAHENDID

015

1.1

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

020

1.1.1

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

030

1.1.1.1

Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

040

1.1.1.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid

045

1.1.1.1.1*

millest: ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid

050

1.1.1.1.2*

Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

060

1.1.1.1.3

Ülekurss

070

1.1.1.1.4

(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

080

1.1.1.1.4.1

(-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

090

1.1.1.1.4.2

(-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

091

1.1.1.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

092

1.1.1.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente

130

1.1.1.2

Jaotamata kasum

140

1.1.1.2.1

Eelmiste aastate jaotmata kasum

150

1.1.1.2.2

Aktsepteeritav kasum või kahjum

160

1.1.1.2.2.1

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

170

1.1.1.2.2.2

(-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist

180

1.1.1.3

Muu akumuleeritud koondkasum

200

1.1.1.4

Muud reservid

210

1.1.1.5

Üldine pangandusreserv

220

1.1.1.6

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

230

1.1.1.7

Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka

240

1.1.1.8

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega

250

1.1.1.9

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega

260

1.1.1.9.1

(–) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine

270

1.1.1.9.2

Rahavoogude riskimaandamise reserv

280

1.1.1.9.3

Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest

285

1.1.1.9.4

Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

290

1.1.1.9.5

(-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine

300

1.1.1.10

(-) Firmaväärtus

310

1.1.1.10.1

(-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus

320

1.1.1.10.2

(-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel

330

1.1.1.10.3

Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

340

1.1.1.11

(-) Muu immateriaalne vara

350

1.1.1.11.1

(-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

360

1.1.1.11.2

Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

370

1.1.1.12

(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

380

1.1.1.13

(-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

390

1.1.1.14

(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad

400

1.1.1.14.1

(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad

410

1.1.1.14.2

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

420

1.1.1.14.3

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada

430

1.1.1.15

(-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

440

1.1.1.16

(-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid

450

1.1.1.17

(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

460

1.1.1.18

(-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

470

1.1.1.19

(-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

471

1.1.1.20

(-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

472

1.1.1.21

(-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

480

1.1.1.22

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

490

1.1.1.23

(-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

500

1.1.1.24

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

510

1.1.1.25

(-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist

520

1.1.1.26

Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised

524

1.1.1.27

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest

529

1.1.1.28

Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

530

1.1.2

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

540

1.1.2.1

Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

550

1.1.2.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid

560

1.1.2.1.2*

Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

570

1.1.2.1.3

Ülekurss

580

1.1.2.1.4

(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

590

1.1.2.1.4.1

(-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

620

1.1.2.1.4.2

(-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

621

1.1.2.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

622

1.1.2.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

660

1.1.2.2

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

670

1.1.2.3

Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

680

1.1.2.4

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

690

1.1.2.5

(-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

700

1.1.2.6

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

710

1.1.2.7

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

720

1.1.2.8

(-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid

730

1.1.2.9

Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised

740

1.1.2.10

Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)

744

1.1.2.11

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest

748

1.1.2.12

Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised — muud

750

1.2

TEISE TASEME OMAVAHENDID

760

1.2.1

Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

770

1.2.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

780

1.2.1.2*

Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

790

1.2.1.3

Ülekurss

800

1.2.1.4

(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

810

1.2.1.4.1

(-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

840

1.2.1.4.2

(-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

841

1.2.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

842

1.2.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

880

1.2.2

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes

890

1.2.3

Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka

900

1.2.4

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka

910

1.2.5

Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga

920

1.2.6

Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine

930

1.2.7

(-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

940

1.2.8

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

950

1.2.9

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

960

1.2.10

Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised

970

1.2.11

Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)

974

1.2.12

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest

978

1.2.13

Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

Rida

Kirje

Nimetus

Summa

010

1

KOGURISKIPOSITSIOON

020

1*

millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud

030

1**

millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud

040

1.1

RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL

050

1.1.1

Standardmeetod

060

1.1.1.1

Standardmeetodikohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid

070

1.1.1.1.01

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

080

1.1.1.1.02

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

090

1.1.1.1.03

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

100

1.1.1.1.04

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

110

1.1.1.1.05

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

120

1.1.1.1.06

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

130

1.1.1.1.07

Nõuded äriühingute vastu

140

1.1.1.1.08

Jaenõuded

150

1.1.1.1.09

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

160

1.1.1.1.10

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

170

1.1.1.1.11

Eriti suure riskiga seotud kirjed

180

1.1.1.1.12

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

190

1.1.1.1.13

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

200

1.1.1.1.14

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

210

1.1.1.1.15

Omakapitali investeeringud

211

1.1.1.1.16

Muud kirjed

220

1.1.1.2

Standardmeetodikohased väärtpaberistamise positsioonid

230

1.1.1.2*

millest: edasiväärtpaberistamine

240

1.1.2

Sisereitingute meetod

250

1.1.2.1

Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid

260

1.1.2.1.01

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

270

1.1.2.1.02

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

280

1.1.2.1.03

Nõuded äriühingute vastu – VKEd

290

1.1.2.1.04

Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

300

1.1.2.1.05

Nõuded äriühingute vastu – muud

310

1.1.2.2

Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid

320

1.1.2.2.01

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

330

1.1.2.2.02

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

340

1.1.2.2.03

Nõuded äriühingute vastu – VKEd

350

1.1.2.2.04

Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

360

1.1.2.2.05

Nõuded äriühingute vastu – muud

370

1.1.2.2.06

Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

380

1.1.2.2.07

Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

390

1.1.2.2.08

Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

400

1.1.2.2.09

Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

410

1.1.2.2.10

Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

420

1.1.2.3

Sisereitingute meetodi kohesed omakapitali investeeringud

430

1.1.2.4

Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

440

1.1.2.4*

millest: edasiväärtpaberistamine

450

1.1.2.5

Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

460

1.1.3

Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul

490

1.2

KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL

500

1.2.1

Kauplemisportfelliväline arveldus-/ülekanderisk

510

1.2.2

Kauplemisportfelli arveldus-/ülekanderisk

520

1.3

KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL

530

1.3.1

Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

540

1.3.1.1

Kaubeldavad võlainstrumendid

550

1.3.1.2

Omakapitali instrumendid

555

1.3.1.3

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

556

1.3.1.3*

Memokirje: üksnes kaubeldavatesse võlainstrumentidesse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

557

1.3.1.3**

Memokirje: üksnes omakapitaliinstrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

560

1.3.1.4

Valuuta

570

1.3.1.5

Kaubad

580

1.3.2

Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

590

1.4

KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

600

1.4.1

Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk

610

1.4.2

Standardmeetodil / alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk

620

1.4.3

Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk

630

1.5

PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON

640

1.6

KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL

650

1.6.1

Täiustatud meetod

660

1.6.2

Standardmeetod

670

1.6.3

Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

680

1.7

KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS

690

1.8

MUUD RISKIPOSITSIOONID

710

1.8.2

millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 põhjal

720

1.8.2*

millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded

730

1.8.2**

millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks

740

1.8.2***

millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest

750

1.8.3

millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 põhjal

760

1.8.4

millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

770

1.8.5

millest: riskiga kaalutud vara krediidiriski puhul: väärtpaberistamise positsioonid (läbivaadatud väärtpaberistamisraamistik)

780

1.8.5.1

Sisereitingute meetod (SEC-IRBA)

790

1.8.5.1.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

800

1.8.5.1.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

810

1.8.5.2

Standardmeetod (SEC-SA)

820

1.8.5.2.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

830

1.8.5.2.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

840

1.8.5.3

Välisreitingute meetod (SEC-ERBA)

850

1.8.5.3.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

860

1.8.5.3.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

870

1.8.5.4

Sisemisel hinnangul põhinev meetod (IAA)

880

1.8.5.4.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

890

1.8.5.4.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

900

1.8.5.5

Muu (riskikaal = 1 250  %)

910

1.8.6

millest: koguriskipositsioon operatsiooniriski puhul: kaubeldavad võlainstrumendid – väärtpaberistamise instrumentide spetsiifiline risk (läbivaadatud väärtpaberistamisraamistik)

920

1.8.6.1

Sisereitingute meetod (SEC-IRBA)

930

1.8.6.1.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

940

1.8.6.1.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

950

1.8.6.2

Standardmeetod (SEC-SA)

960

1.8.6.2.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

970

1.8.6.2.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

980

1.8.6.3

Välisreitingute meetod (SEC-ERBA)

990

1.8.6.3.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

1000

1.8.6.3.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

1010

1.8.6.4

Sisemisel hinnangul põhinev meetod (IAA)

1020

1.8.6.4.1

Väärtpaberistamised, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

1030

1.8.6.4.2

Lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele

1040

1.8.6.5

Muu (riskikaal = 1 250  %)

Rida

ID

Kirje

Summa

010

1

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

020

2

Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

030

3

Esimese taseme omavahendite suhtarv

040

4

Esimese taseme omavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

050

5

Koguomavahendite suhtarv

060

6

Koguomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

Memokirjed: Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise (SREP) kogukapitalinõue (TSCR), üldine kapitalinõue (OCR) ja 2. samba suunised (P2G)

130

13

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise (SREP) kogukapitalinõude (TSCR) suhtarv

140

13*

TSCR: esimese taseme põhiomavahendite vormis

150

13**

TSCR: esimese taseme omavahendite vormis

160

14

Üldise kapitalinõude (OCR) suhtarv

170

14*

OCR: esimese taseme põhiomavahendite vormis

180

14**

OCR: esimese taseme omavahendite vormis

190

15

ORC ja 2. samba suunised (P2G)

200

15*

OCR ja P2G: esimese taseme põhiomavahendite vormis

210

15**

OCR ja P2G: esimese taseme omavahendite vormis

Rida

ID

Kirje

Veerg

Edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustused

010

010

1

Edasilükkunud tulumaksu vara kokku

020

1.1

Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel

030

1.2

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

040

1.3

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

050

2

Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku

060

2.1

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

070

2.2

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

080

2.2.1

Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest

090

2.2.2

Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest

093

2A

Enammakstud maksusumma ja tagasi kantud maksukahjum

096

2B

Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 250 %

097

2C

Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 0 %

Krediidiriskiga korrigeerimised ja oodatav kahju

100

3

Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (–) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

110

3.1

Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel

120

3.1.1

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

130

3.1.2

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

131

3.1.3

Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised

140

3.2

Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

145

4

Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (–) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

150

4.1

Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid

155

4.2

Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

160

5

Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir

170

6

Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku

180

7

Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamise künnised

190

8

Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

200

9

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis

210

10

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis

225

11.1

Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul

226

11.2

Aktsepteeritud kapital riskide kontsentreerumise puhul

Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

230

12

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

240

12.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

250

12.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

260

12.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

270

12.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

280

12.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

290

12.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

291

12.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

292

12.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

293

12.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

300

13

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

310

13.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

320

13.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

330

13.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

340

13.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

350

13.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

360

13.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

361

13.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

362

13.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

363

13.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

370

14

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

380

14.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

390

14.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

400

14.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

410

14.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

420

14.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

430

14.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

431

14.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

432

14.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

433

14.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

440

15

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

450

15.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

460

15.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

470

15.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

480

15.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

490

15.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

500

15.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

501

15.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

502

15.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

503

15.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

510

16

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

520

16.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

530

16.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

540

16.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

550

16.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

560

16.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

570

16.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

571

16.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

572

16.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

573

16.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

580

17

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

590

17.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

600

17.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

610

17.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

620

17.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

630

17.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

640

17.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

641

17.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

642

17.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

643

17.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Selliste osaluste koguriskipositsioon, mida ei ole maha arvatud vastavast omavahendite kategooriast:

650

18

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest

660

19

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest

670

20

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest

Ajutine loobumine omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

680

21

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

690

22

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

700

23

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

710

24

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

720

25

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

730

26

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalipuhvrid

740

27

Kombineeritud puhvri nõue

750

Kapitali säilitamise puhver

760

Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver

770

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver

780

Süsteemse riski puhver

800

Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver

810

Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver

II samba kohased nõuded

820

28

II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded

Täiendav teave investeerimisühingute puhul

830

29

Algkapital

840

30

Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid

Täiendav teave seoses aruandluskünnise arvutamisega

850

31

Riigivälised esmased riskipositsioonid

860

32

Esmane koguriskipositsioon

Basel I alampiir

870

Omavahendite kogusumma korrigeerimised

880

Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhul

890

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul

900

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul – standardmeetodi alternatiiv

910

Koguomavahendite puudujääk seoses minimaalsete omavahendite nõuetega Basel I alampiiri puhul

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine

Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine

Teise taseme omavahendite korrigeerimine

Riskiga kaalutud vara korrigeerimine

Memokirjed

Ettenähtud osa

Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata

Kood

ID

Kirje

010

020

030

040

050

060

010

1

KORRIGEERIMISED KOKKU

020

1.1

INSRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID

Seos {CA1;r220}ga

Seos {CA1;r660}ga

Seos {CA1;r880}ga

030

1.1.1

Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis on riigiabi

040

1.1.1.1

Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ omavahenditena

050

1.1.1.2

Instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on asutatud sellises liikmesriigis, kus rakendatakse majanduse kohandamise programmi

060

1.1.2

Instrumendid, mis ei ole riigiabi

Seos lahtriga {CA5.2;r010;c060}

Seos lahtriga {CA5.2;r020;c060}

Seos lahtriga {CA5.2;r090;c060}

070

1.2

VÄHEMUSOSALUSED JA SAMAVÄÄRSED OMAVAHENDID

Seos {CA1;r240}ga

Seos {CA1;r680}ga

Seos {CA1;r900}ga

080

1.2.1

Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena

090

1.2.2

Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

091

1.2.3

Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

092

1.2.4

Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

100

1.3

MUUD ÜLEMINEKUSÄTETEST TULENEVAD KORRIGEERIMISED

Seos {CA1;r520}ga

Seos {CA1;r730}ga

Seos {CA1;r960}ga

110

1.3.1

Realiseerimata kasum ja kahjum

120

1.3.1.1

Realiseerimata kasum

130

1.3.1.2

Realiseerimata kahjum

133

1.3.1.3.

Realiseerimata kasum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis“

136

1.3.1.4.

Realiseerimata kahjum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis“

138

1.3.1.5.

Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

140

1.3.2

Mahaarvamised

150

1.3.2.1

Jooksva majandusaasta kahjum

160

1.3.2.2

Immateriaalne vara

170

1.3.2.3

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

180

1.3.2.4

Sisereitingute meetodil põhinev eraldiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

190

1.3.2.5

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

194

1.3.2.5*

millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – positiivse märgiga kirje

198

1.3.2.5**

millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – negatiivse märgiga kirje

200

1.3.2.6

Enda omavahenditesse kuuluvad instrumendid

210

1.3.2.6.1

Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

211

1.3.2.6.1**

millest: otsesed osalused

212

1.3.2.6.1*

millest: kaudsed osalused

220

1.3.2.6.2

Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

221

1.3.2.6.2**

millest: otsesed osalused

222

1.3.2.6.2*

millest: kaudsed osalused

230

1.3.2.6.3

Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

231

1.3.2.6.3*

millest: otsesed osalused

232

1.3.2.6.3**

millest: kaudsed osalused

240

1.3.2.7

Vastastikune ristosalus

250

1.3.2.7.1

Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

260

1.3.2.7.1.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

270

1.3.2.7.1.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

280

1.3.2.7.2

Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

290

1.3.2.7.2.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

300

1.3.2.7.2.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

310

1.3.2.7.3

Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

320

1.3.2.7.3.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

330

1.3.2.7.3.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

340

1.3.2.8

Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

350

1.3.2.8.1

Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

360

1.3.2.8.2

Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

370

1.3.2.8.3

Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

380

1.3.2.9

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

385

1.3.2.9a

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

390

1.3.2.10

Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

400

1.3.2.10.1

Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

410

1.3.2.10.2

Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

420

1.3.2.10.3

Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

425

1.3.2.11

Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

430

1.3.3

Täiendavad filtrid ja mahaarvamised

440

1.3.4

IFRS 9 üleminekukorrast tulenevad korrigeerimised

C 5.2 – Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: Instrumendid, mis ei ole riigiabi

Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga

Piirmäära arvutamise alus

Ettenähtud osa

Piirmäär

(–) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära

Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma

Kood

ID

Kirje

010

020

030

040

050

060

010

1.

Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt

Seos lahtriga {CA5.1;r060; c010}

020

2.

Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse artikli 489 kohast piirangut

Seos lahtriga {CA5.1;r060; c020}

030

2.1

Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku

040

2.2.

Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

050

2.2.1

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi

060

2.2.2

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi

070

2.2.3

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi

080

2.3

Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

090

3

Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse artikli 490 kohast piirangut

Seos lahtriga {CA5.1;r060; c030}

100

3.1

Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku

110

3.2

Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

120

3.2.1

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

130

3.2.2

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

140

3.2.3

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

150

3.3

Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

KAPITALIPUHVRID

KOGURISKIPOSITSIOON

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (–) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

MILLEST: (–) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

470

480

010

KOKKU

KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED

TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

KAPITALIPUHVRID

NIMI

KOOD

LEI KOOD

KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH / EI)

ÜKSUSE LIIK

ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP)

RIIGIKOOD

OSALUSE MÄÄR (%)

KOGURISKIPOSITSIOON

OMAVAHENDID

KOGURISKIPOSITSIOON

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUE

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU

TEISE TASEME OMAVAHENDID

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (–) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

MILLEST: (–) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID

SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED

SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID

010

020

025

030

035

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

470

480

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(–) ESMASE RISKIPOSITSIOONIGA SEOTUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE. FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUSED (Ga)

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

RISKIPOSITSIOONI VOLATIILSUSEGA KORRIGEERIMINE

(–) FINANTSTAGATIS: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam)

0 %

20 %

50 %

100 %

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: KREDIIDIKVALITEETI HINDAVA MÄÄRATUD ASUTUSE ANTUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA

MILLEST: KESKVALITSUSEST TULETATUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA

(–) GARANTIID

(–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(–) FINANTSTAGATIS: LIHTMEETOD

(–) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

(–) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

(–) MILLEST: VOLATIILSUSEGA JA LÕPPTÄHTAJAGA KORRIGEERIMINE

010

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

215

220

230

240

010

KOGURISKIPOSITSIOON

Vormiga CA seotud lahter

015

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

020

millest: VKEd

030

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

040

millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara

050

millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit

060

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

070

Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid

080

Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

090

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

100

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

110

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

120

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

130

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:

140

0 %

150

2 %

160

4 %

170

10 %

180

20 %