NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1542,

15. oktoober 2018,

mis käsitleb keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaseid piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/1544, mis käsitleb keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaseid piiravaid meetmeid (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

22. märtsil 2018. aastal järeldas Euroopa Ülemkogu, et keemiarelvade, sealhulgas kõigi mürgistel kemikaalidel põhinevate relvade kasutamine on kõigis olukordades täiesti lubamatu, seda tuleb süsteemselt ja järjepidevalt hukka mõista ning see on meie kõigi jaoks julgeolekuoht. 28. juunil 2018 kutsus Euroopa Ülemkogu üles võtma võimalikult kiiresti vastu uue liidu piiravate meetmete korra, et käsitleda keemiarelvade kasutamise ja leviku probleemi.

(2)

15. oktoobril 2018 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2018/1544, mis käsitleb keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaseid piiravaid meetmeid. Otsusega (ÜVJP) 2018/1544 kehtestatakse reisikeeld teatavatele isikutele, üksustele või asutustele, kes toetavad rahaliselt, tehniliselt või materiaalselt keemiarelvade tootmist, kasutamist või kasutamiseks valmistumist, vastutavad selle eest või osalevad selles muul viisil, samuti isikutele, kes toetavad sellist tegevust või aitavad sellele kaasa, ning külmutatakse nende rahalised vahendid ja majandusressursid. Kõnealused isikud, üksused ja asutused on loetletud otsuse (ÜVJP) 2018/1544 lisas.

(3)	Otsuse (ÜVJP) 2018/1544 teatavate sätete rakendamiseks tuleb liidul võtta täiendavaid meetmeid.

(4)	Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning Euroopa Komisjonil tuleks esitada ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaseid piiravaid meetmeid.

(5)

Käesoleva määrusega toetatakse 2003. aasta massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat ning keemiarelvade leviku vastast rahvusvahelist raamistikku: keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (edaspidi „keemiarelvade keelustamise konventsioon“), keemiarelvade keelustamise konventsiooni osalisriikide konverentsi poolt 27. juunil 2018 vastu võetud otsust, mis käsitleb keemiarelvade kasutamisest tulenevaid ohtusid, Austraalia gruppi, massihävitusrelvade leviku vastast julgeolekualgatust ja keemiarelvade kasutamise korral karistamata jätmise vastu võitlemiseks loodud rahvusvahelist partnerlust. Käesoleva määrusega toetatakse ka asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide (eelkõige resolutsioonid 1540 (2004), 2118 (2013), 2209 (2015), 2235 (2015) ja 2325 (2016)) rakendamist.

(6)	Käesolev määrus aitab liidul võidelda keemiarelvade leviku ja kasutamise vastu ning toetada Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni ja selle tehnilist sekretariaati. Käesolevas määruses käsitletakse keemiarelvi, mis põhinevad keemiarelvade keelustamise konventsiooni kohaldamisalal ja mõistetel.

(7)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, iseäranis õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õigustega.

(8)	Nõukogu peaks olema pädevus koostada käesoleva määruse I lisas olev loetelu ja seda muuta, et tagada kooskõla otsuse (ÜVJP) 2018/1544 lisa koostamise, muutmise ja läbivaatamisega,

(9)

Käesoleva määruse rakendamiseks ja selleks et tagada võimalikult suur õiguskindlus liidus, tuleks avalikustada nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste nimed ja muud asjakohased andmed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid tuleb külmutada kooskõlas käesoleva määrusega. Isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 (2) ja määrusega (EÜ) nr 45/2001 (3).

(10)	Liikmesriigid ja komisjon peaksid üksteist teavitama käesoleva määruse kohaselt võetud meetmetest ja edastama üksteisele muu nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe.

(11)	Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavad karistusnormid ja tagama nende normide rakendamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(12)	Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „keemiarelvad“– keemiarelvade keelustamise konventsiooni artiklis II määratletud keemiarelvad;

b) „nõue“– enne või pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva kas kohtumenetluses või muul viisil esitatud nõue, mis tuleneb lepingust või tehingust või on sellega seotud, ning hõlmab eelkõige järgmist:

i)	nõue, millega taotletakse lepingust või tehingust tuleneva või sellega seotud kohustuse täitmist;

ii)	nõue, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, finantstagatise või hüvitise pikendamine või väljamaksmine;

iii)	lepingu või tehinguga seotud hüvitisnõue;

iv)	vastunõue;

v)	nõue, mille eesmärk on kohtuotsuse, vahekohtu otsuse või sellega samaväärse otsuse tunnustamine või täitmine, sealhulgas välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu, olenemata kohast, kus otsus on tehtud;

c) „leping või tehing“– mis tahes vormis ning mis tahes õiguse alusel tehtav tehing, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; mõiste „leping“ hõlmab võlakirju, tagatisi või hüvitisi, eriti finantstagatisi või -hüvitisi, ning krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning iga kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

d) „pädevad asutused“– liikmesriikide pädevad asutused, mis on kindlaks määratud II lisas loetletud veebisaitidel;

e) „majandusressursid“– igasugune vara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;

f) „majandusressursside külmutamine“– toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades;

g) „rahaliste vahendite külmutamine“– toimingud, millega tõkestatakse rahaliste vahendite liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile või tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, iseloomus või otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata;

h) „rahalised vahendid“– finantsvarad ja tulu, sealhulgas, kuid mitte ainult:

i)	sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud makseinstrumendid;

ii)	hoiused finantseerimisasutustes või muudes üksustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused;

iii)	avalikult või eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, optsioonitunnistused, võlaväärtpaberid ja tuletisväärtpaberite lepingud;

iv)	intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud tulu;

v)	krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused;

vi)	akreditiivid, veokirjad, ostukirjad ning

vii)	fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid;

i) „liidu territoorium“– liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut selles kindlaks määratud tingimustel.

Artikkel 2

1. Külmutatakse kõik I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid.

2. I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid ega majandusressursse.

3. I lisa hõlmab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi, kelle nõukogu on nõukogu otsuse (ÜVJP) 2018/1544 artikli 3 lõike 1 kohaselt tuvastanud kui

füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse, kes toetab rahaliselt, tehniliselt või materiaalselt järgmist tegevust, vastutab selle eest või osaleb selles muul viisil:

i)	keemiarelvade tootmine, omandamine, valdamine, väljatöötamine, transportimine, ladustamine või edasitoimetamine;

ii)	keemiarelvade kasutamine;

iii)	keemiarelvade kasutamiseks ettevalmistumine.

b)	füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse, kes abistab, innustab või kallutab füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust osalema mis tahes käesoleva lõike punktis a osutatud tegevuses, ning põhjustab või suurendab seeläbi sellise tegevuse toimepanemise ohtu; ja

c)	füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse, kes on seotud käesoleva lõike punktides a ja b nimetatud isikute, üksuste või asutustega.

Artikkel 3

1. Erandina artiklist 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, ning pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on

vajalikud I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste või selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)	ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistlike töötasude maksmiseks või nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

c)	ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

d)	vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane pädev asutus on teavitanud muude liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist, vähemalt kaks nädalat enne loa andmist, või

e)	makstavad rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni pangakontole või pangakontolt, kui sellised maksed on ette nähtud diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel kasutamiseks.

2. Asjaomane liikmesriik teavitab kahe nädala jooksul teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

Artikkel 4

1. Erandina artikli 2 lõikest 1 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil artiklis 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisas esitatud loetellu, või nende kohta on tehtud liidu kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

b)	rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)	otsus ei ole tehtud I lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)	otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

2. Asjaomane liikmesriik teavitab kahe nädala jooksul teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

Artikkel 5

1. Erandina artikli 2 lõikest 1 ning tingimusel, et I lisas loetletud füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel tuleb teha makse vastavalt lepingule või kokkuleppele, mille ta on sõlminud, või kohustusele, mis tekkis asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele enne kuupäeva, mil kõnealune füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisasse, võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, eeldusel et asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et

a)	rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutab I lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus makse tegemiseks ning

b)	makse ei ole vastuolus artikli 2 lõikega 2.

2. Asjaomane liikmesriik teavitab kahe nädala jooksul teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

Artikkel 6

1. Artikli 2 lõige 2 ei takista finantseerimis- või krediidiasutustel, kes saavad kolmandate isikute poolt loetellu kantud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kontole üle kantud rahalisi vahendeid, külmutatud kontode krediteerimist, tingimusel et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finantseerimis- või krediidiasutus teatab asjaomasele pädevale asutusele sellistest ülekannetest viivitamata.

2. Artikli 2 lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)	nende kontodega seoses tasumisele kuuluvad intressid või muud tulud;

b)	maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil artiklis 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisasse, või

c)	maksed, mis kuuluvad tasumisele mõnes liikmesriigis tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu-, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel.

Artikkel 7

1. Ilma et see piiraks kohaldatavate aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate normide kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning asutused

a)	esitama käesoleva määruse järgimist hõlbustava teabe (näiteks teave vastavalt artiklile 2 külmutatud kontode ja rahasummade kohta) viivitamata pädevale asutusele, mis asub nende elu- või asukoha liikmesriigis, ja otse või liikmesriigi kaudu komisjonile ning

b)	tegema koostööd kõnealuse pädeva asutusega nimetatud teabe kontrollimisel.

2. Lisateave, mille komisjon saab otse, tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele.

3. Käesoleva artikli kohaselt esitatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi.

Artikkel 8

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklis 2 osutatud meetmetest.

Artikkel 9

1. Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest või nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, selle juhtidele või töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

2. Füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust arvata, et nende tegevus võiks olla vastuolus käesolevas määruses sätestatud meetmetega.

Artikkel 10

1. Lepingu või tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eelkõige finantstagatise või kahjuhüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on

a)	I lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)	füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

2. Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et kõnealuse nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

3. Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ega asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

Artikkel 11

1. Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat käesoleva määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige teavet:

a)	artikli 2 alusel külmutatud rahaliste vahendite ning artiklite 3, 4 ja 5 alusel antud lubade kohta;

b)	rikkumise ja täitmise tagamisega seotud probleemide ning liikmesriikide kohtute tehtud otsuste kohta.

2. Liikmesriigid edastavad viivitamata üksteisele ja komisjonile muu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, mis võib mõjutada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

Artikkel 12

1. Kui nõukogu otsustab kohaldada füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes artiklis 2 osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt I lisa.

2. Nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetelusse kandmise põhjused, lõikes 1 osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada oma märkused.

3. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

4. I lisas esitatud loetelu vaadatakse läbi korrapäraselt ning vähemalt iga 12 kuu tagant.

5. Komisjonil on õigus muuta II lisa liikmesriikide esitatud teabe põhjal.

Artikkel 13

1. I lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetellu kandmise põhjuseid.

2. I lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks vajalikku teavet, kui selline teave on kättesaadav. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi- ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi (kui see on teada) ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registreerimise kohta ja kuupäeva, registreerimisnumbrit ja tegevuskohta.

Artikkel 14

1. Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ette nähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Liikmesriigid teevad need normid komisjonile teatavaks viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 15

1. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks töötleb komisjon isikuandmeid. Kõnealused ülesanded hõlmavad järgmist:

a)	I lisasse kantud andmete lisamine selliste isikute, rühmituste ja üksuste elektroonilisse konsolideeritud loetellu, kelle suhtes on kehtestatud ELi finantssanktsioonid, ning interaktiivsele ELi sanktsioonide kaardile, mis on mõlemad üldsusele kättesaadavad;

b)	käesoleva määruse kohaste meetmete mõju käsitleva teabe töötlemine, näiteks külmutatud rahaliste vahendite väärtus ja teave pädevate asutuste antud lubade kohta.

2. Lõike 1 kohaldamisel määratakse II lisas nimetatud komisjoni talitus määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 punkti d tähenduses komisjoni „vastutavaks töötlejaks“, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute võimalus kasutada määrusest (EÜ) nr 45/2001 tulenevaid õigusi.

Artikkel 16

1. Liikmesriigid määravad käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja märgivad need ära II lisas loetletud veebisaitidel. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast II lisas loetletud veebisaidi aadressi muudatusest.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, sealhulgas nende kontaktandmed, viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

3. Kui käesolevas määruses on nõue komisjoni teavitada või temaga suhelda, tuleb selleks kasutada II lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.

Artikkel 17

Käesolevat määrust kohaldatakse

a)	liidu territooriumil, sealhulgas õhuruumis;

b)	liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)	liikmesriigi kodanikest füüsiliste isikute suhtes liidu territooriumil või väljaspool seda;

d)	liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;

e)	juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil.

Artikkel 18

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. oktoober 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 25.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).