(1)

Nõukogu on määrusega (EÜ) nr 2320/1997 (2) kehtestanud dumpinguvastase tollimaksu teatavate muu hulgas Venemaalt pärit rauast ja legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes. Komisjoni otsusega 2000/70/EÜ (3) on vastu võetud ühe Venemaa eksportiva tootja hinnakohustus. Nõukogu on määrusega (EÜ) nr 348/2000 (4) kehtestanud dumpinguvastase tollimaksu teatavate Horvaatiast ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1322/2004 (5) on ette nähtud ettevaatusabinõuna lõpetada kehtivate meetmete kohaldamine muu hulgas Venemaalt pärit impordi suhtes seoses teatavate liidu tootjate varasema konkurentsivastase käitumisega (vt nimetatud määruse põhjendus 9).

(2)

Pärast vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3 teostatud aegumise läbivaatamisega seotud uurimist muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 258/2005 (6) määrusega (EÜ) nr 348/2000 kehtestatud lõplikke meetmeid, tunnistas kehtetuks nimetatud määruse artiklis 2 sätestatud tollimaksudest vabastuse võimaluse ning kehtestas 38,8 % dumpinguvastase tollimaksu Horvaatiast pärit impordi suhtes ja 64,1 % dumpinguvastase tollimaksu Ukrainast pärit impordi suhtes, välja arvatud äriühingust Dnepropetrovsk Tube Works pärit import, mille puhul kohaldati 51,9 % dumpinguvastast tollimaksu.

(3)

Horvaatia ja Ukraina puhul peatas komisjon otsusega 2005/133/EÜ (7) osaliselt lõplikud meetmed üheksaks kuuks alates 18. veebruarist 2005. Osalist peatamist pikendati täiendavalt ühe aasta võrra nõukogu määrusega (EÜ) nr 1866/2005 (8).

(4)

Määrusega (EÜ) nr 954/2006 (9) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate muu hulgas Horvaatiast, Venemaalt ja Ukrainast pärit õmblusteta torude impordi suhtes, tunnistas kehtetuks määrused (EÜ) nr 2320/97 ja (EÜ) nr 348/2000, lõpetas muu hulgas teatavate Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised ja aegumise läbivaatamised ning ka muu hulgas teatavate Horvaatiast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised.

(5)

Euroopa Kohus jättis oma 16. veebruari 2012. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-191/09 ja C-200/09 P: nõukogu ja komisjon vs. Interpipe Niko Tube ja Interpipe NTRP rahuldamata nõukogu apellatsioonkaebuse (10) Esimese Astme Kohtu 10. märtsi 2009. aasta otsuse suhtes, millega tühistati määruse (EÜ) nr 954/2006 artikkel 1 selles osas, mis puudutas Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (edaspidi „Interpipe Group“) toodetud toodetele kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu, mis ületas seda summat, mida oleks kohaldatud juhul, kui ekspordihinda ei oleks kohandatud seotud kaubandusettevõtte Sepco SA vahendusel toimunud müügi komisjonitasuga (11). Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 266 võttis komisjon kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed ja arvutas uuesti Interpipe Groupi dumpinguvastase tollimaksu määra kooskõlas Esimese Astme Kohtu ja Euroopa Kohtu suunistega. Nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 540/2012 (12) parandati määruse (EÜ) nr 954/2006 neid aspekte, mis ei olnud kooskõlas alusmäärusega ja mis seega tingisid kõnealuse määruse osalise tühistamise. Kõnealuse määrusega jäeti kõik muud määruses (EÜ) nr 954/2006 esitatud järeldused kehtima. Pärast ümberarvutust kehtestati Interpipe Groupi asjaomase toote suhtes praegu kehtivaks dumpinguvastaseks tollimaksuks 17,7 %.

(6)

Määrusega (EL) nr 585/2012 (13) kehtestas nõukogu pärast aegumise läbivaatamist lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Venemaalt ja Ukrainast pärit õmblusteta torude impordi suhtes ja lõpetas dumpinguvastased meetmed teatavate Horvaatiast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“).

(7)

Pärast osalise vahepealse läbivaatamisega seotud uurimist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3 muutis nõukogu määrusega (EL) nr 795/2012 (14) ja määrusega (EL) nr 1269/2012 (15) määrusega (EL) nr 585/2012 kehtestatud lõplikke meetmeid seoses mitme Venemaa ja Ukraina eksportiva tootjaga.

(8)

Venemaalt pärit impordi suhtes praegu kehtiv dumpinguvastane tollimaks on 35,8 %, välja arvatud äriühingud Joint Stock Company Chelyabinsk Tube Rolling Plant ja Joint Stock Company Pervouralsky Novotrubny Works (24,1 %) ning äriühingud OAO Volzhsky Pipe Plant, OAO Taganrog Metallurgical Works, OAO Sinarsky Pipe Plant ja OAO Seversky Tube Works (28,7 %), ning Ukrainast pärit impordi suhtes kehtiv tollimaks moodustab 25,7 %, välja arvatud äriühing OJSC Dnepropetrovsk Tube Works (12,3 %) ning äriühingud LLC Interpipe Niko Tube ja OJSC Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant (13,8 %).

(9)

4. juulil 2017 teatas komisjon teatavate Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast ja terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (edaspidi „algatamisteade“) (16).

(10)

Läbivaatamine algatati põhjendatud taotluse alusel, mille esitas 30. märtsil 2017 Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate õmblusteta torude kogutoodangust. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks Ukraina puhul tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja Venemaa puhul dumpingu kordumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(11)

7. mail 2018 algatas komisjon osalise vahepealse läbivaatamise seoses muu hulgas Ukrainast pärit teatavate rauast ja terasest õmblusteta torude impordiga vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3 (17). Osalist vahepealset läbivaatamist taotles üks Ukraina eksportivate tootjate rühm Interpipe Group ja selle ulatus piirdub taotluse esitajat puudutava dumpingu uurimisega.

(12)

Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2016 kuni 30. juunini 2017 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(13)

Komisjon teatas ametlikult läbivaatamise algatamisest eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevatele kasutajatele, eksportivate riikide esindajatele, taotluse esitajale ning läbivaatamise taotluses nimetatud liidu tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

(14)

Uurimises osalevate Venemaa ja Ukraina eksportivate tootjate ja importijate arvukust silmas pidades nähti algatamisteates algselt ette eksportivate tootjate ja importijate väljavõtteline uuring vastavalt alusmääruse artiklile 17. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on tõesti vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, paluti eespool nimetatud isikutel endast 15 päeva jooksul pärast menetluse algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(15)

Tähtaja jooksul andsid endast teada ainult kaks Venemaa eksportivat tootjat (TMK Group ja ChTPZ Group, edaspidi „kaks Venemaa eksportivate tootjate rühma“) ja üks Ukraina eksportiv tootja (edaspidi „Interpipe Group“). Seetõttu otsustati eksportivate tootjate puhul väljavõttelist uuringut mitte kohaldada.

(16)

Ükski importija ei esitanud algatamisteates nõutud teavet ega väljendanud valmisolekut teha komisjoniga koostööd. Neli importijat saatsid siiski menetluse algatamise käigus oma märkused. Komisjon otsustas seetõttu väljavõttelist uuringut mitte kohaldada.

(17)

Komisjon andis algatamisteates ka teada, et ta oli moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1. Enne algatamist esitasid 12 liidu tootjat valimi moodustamiseks nõutud teabe ja väljendasid valmisolekut teha komisjoniga koostööd. Sellel alusel oli komisjon võtnud esialgu valimisse kolm liidu tootjat, kes leiti olevat samasuguse toote tootmismahu ja müügi poolest liidus tüüpilised.

(18)

Ühe valimisse kaasatud liidu tootja ebapiisava koostöö tõttu ja pärast selle ettevõtja suhtes alusmääruse artikli 18 kohaldamist asendas komisjon kõnealuse esialgselt valitud tootja kahe teise liidu tootjaga. Seetõttu koosneb liidu tootjate lõplik valim äriühingutest Arcelor Mittal Tubular Products, Benteler Steel Tube GmbH, Dalmine S.p.A. ja Zeleziarne Podbrezova a.s.

(19)

Küsimustikud saadeti seetõttu viiele valimisse kaasatud liidu tootjale (esialgne ja lõplik valim kokku), neljale importijale, kahele Venemaa eksportivate tootjate rühmale ja Interpipe Groupile.

(20)

Küsimustikule ei vastanud kumbki kahest Venemaa eksportivate tootjate rühmast. Venemaa ametiasutusi teavitati koostöö puudumisest ja komisjoni kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18.

(21)

Mõlemad tootjad saatsid sellele vaatamata märkused, millega vaidlustati taotluse täpsus ja esitati vastuväide meetmete jätkamise suhtes.

(22)

Küsimustikele saadi vastused viielt liidu tootjalt ja ainukeselt koostööd tegevalt Ukraina eksportivalt tootjalt. Küsimustikele ei saadud vastust ka neljalt liidu tootjalt.

(23)

Komisjon hankis kõik andmed, mida ta dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise ning liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(24)

13. juulil 2018 avaldas komisjon peamised faktid ja kaalutlused, mille alusel ta kavatses kehtestada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude suhtes.

(25)

Märkused saadi kahelt Venemaa eksportivate tootjate rühmalt, Interpipe Groupilt, Euroopa Liidu juures asuvalt Ukraina esinduselt ja Vene Föderatsiooni alaliselt esinduselt Euroopa Liidu juures. 8. augustil 2018 toimus kuulamine kahe Venemaa eksportivate tootjate rühma, Vene Föderatsiooni alalise esinduse Euroopa Liidu juures ja komisjoni talituste osavõtul. Samal päeval toimus kuulamine Interpipe Groupi ja komisjoni talituste osavõtul. Interpipe Groupi edastatud märkusi arvesse võttes esitati ettevõtjale kaks täiendavat järeldust Ukrainaga seotud analüüsi ja teatavate ettevõtjaga seotud küsimuste kohta.

(26)

Märkusi, mida huvitatud isikud esitasid, kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(27)

Vaatlusalune toode on samasugune kui eelmistes uurimistes, mille tulemusena kehtestati praegu jõusolevad meetmed, st teatavad Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast ja terasest õmblusteta torud, mis on ümmarguse ristlõikega, mille välisläbimõõt ei ületa 406,4 mm ning mis on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) valemi ja keemilise analüüsi kohaselt süsinikekvivalentväärtusega kuni 0,86 (18) ning mis kuuluvad CN-koodide ex 7304 11 00, ex 7304 19 10, ex 7304 19 30, ex 7304 22 00, ex 7304 23 00, ex 7304 24 00, ex 7304 29 10, ex 7304 29 30, ex 7304 31 80, ex 7304 39 58, ex 7304 39 92, ex 7304 39 93, ex 7304 51 89, ex 7304 59 92 ja ex 7304 59 93 (19) (TARICi koodid 7304110010, 7304191020, 7304193020, 7304220020, 7304230020, 7304240020, 7304291020, 7304293020, 7304318030, 7304395830, 7304399230, 7304399320, 7304518930, 7304599230 ja 7304599320) alla.

(28)

Vaatlusalust toodet kasutatakse paljudes rakendustes, näiteks torujuhtmetena vedelike transpordiks, ehitustegevuses vaiastamiseks, mehaanilistel kasutuseesmärkidel, gaasitorudena, katlatorudena ja puuraukudesse paigaldamiseks ette nähtud torudena, mida kasutatakse mantel-, surve- ja puurtorudena naftatööstuses.

(29)

Õmblusteta torud jõuavad kasutajateni väga erineval kujul. Nad võivad olla näiteks galvaniseeritud, keermestatud, tarnitud nn roheliste torudena (st kuumtöötlemata), spetsiaalsete otstega, erinevate ristlõigetega, mõõtu lõigatud või lõikamata kujul. Torude jaoks ei ole üldisi standardsuurusi, mis seletab, miks enamik õmblusteta torusid tehakse klientide tellimuse peale. Õmblusteta torud ühendatakse tavaliselt keevitamise teel. Erijuhtudel võib neid ühendada ka keerme abil või kasutada ühekaupa, kuigi neid saab ka edaspidi kokku keevitada. Uurimine näitas, et kõikidel õmblusteta torudel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhikasutusalad.

(30)

Käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine kinnitas esialgse ja kõige hilisema uurimise järeldusi, et Venemaal ja Ukrainas toodetud ning liitu eksporditud toodetel ja Venemaal ja Ukrainas toodetud ning nende riikide siseturul müüdud toodetel ning liidu tootjate toodetud ja liidus müüdud toodetel on samasugused füüsikalised ja tehnilised omadused ning lõppkasutus ning seega loetakse neid alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugusteks toodeteks.

(31)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

(32)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon esmalt, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Venemaalt pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(33)

Kuna ükski Venemaa eksportiv tootja koostööd ei teinud, nagu on märgitud põhjenduses 20, lähtus komisjon oma üldises analüüsis, sealhulgas dumpingu arvutamisel, alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatest andmetest.

(34)

Seejärel hinnati dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust, kasutades aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvat teavet koos muude teabeallikatega, nt alusmääruse artikli 14 lõike 6 alusel kogutud teave, kirjalikult esitatud andmetes sisalduv teave, sealhulgas Venemaa Föderaalse Tolliteenistuse ekspordistatistika (20) ja asjakohase veebisaidi Metal Expert statistilised andmed (21).

(35)

Kuna Venemaa loobus koostööst, ei olnud komisjonil võimalik võrrelda tooteliigi normaalväärtust ekspordihinnaga tooteliigiti. Seetõttu määrati normaalväärtus ja ekspordihind kindlaks, kasutades keskmisi väärtusi vastavalt alusmääruse artiklile 18.

(36)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon sama metoodikat, mida kohaldas taotluse esitaja taotluses. See metoodika põhineb Metal Experti kaudu kättesaadavatel Venemaa omamaistel hindadel. Komisjon kasutas seega Venemaa keskmisi omamaiseid tehasest hankimise hindu, mis on Metal Expertis esitatud 12 kuu kohta alates 2016. aasta juulist kuni 2017. aasta juunini.

(37)

Liitu eksporditud toodete ekspordihinnad määrati kindlaks komisjoni artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi alusel.

(38)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtust korrigeeriti ülespoole vastavalt taotluse esitaja esitatud metoodikale (22) ning Metal Experti veebisaidil kättesaadava teabe alusel. Ekspordihinda korrigeeriti allapoole tehasest hankimise tasandini. Sel eesmärgil arvati taotluses kättesaadava teabe alusel maha tarnekulud, kindlustus ja komisjonitasu.

(39)

Eespool esitatu põhjal arvutas komisjon Venemaalt liitu suunatud ekspordi dumpingumarginaaliks ligikaudu 33 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli impordi tase siiski suhteliselt piiratud, moodustades üksnes 0,6 % liidu tarbimisest.

(40)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid kaks Venemaa eksportivate tootjate rühma ühiselt märkused komisjoni järelduste ülddokumendi kohta.

(41)

Mõlemad ettevõtjad vaidlustasid kehtivate meetmete seaduslikkuse. Esiteks väitsid nad, et esialgsed meetmed olid ebaseaduslikud, kuna komisjon oli alusmääruse artikli 2 lõike 5 alusel rakendanud kulude korrigeerimist normaalväärtuse suhtes, mis on WTO apellatsioonikogu otsuste kohaselt väidetavalt ebaseaduslik (23). Teiseks väitsid nad, et komisjoni lähenemisviis aegumise läbivaatamiste käigus, kui komisjon ei tee ettevõtjapõhiseid järeldusi, (24) on vastuolus alusmääruse ja WTO dumpinguvastase lepingu sisu ja mõttega.

(42)

Esimene väide lükati tagasi, kuna see viitab esialgse tollimaksu arvutusele, mis ei kuulu käesoleva menetluse kohaldamisalasse. Käesoleva aegumise läbivaatamise eesmärgil tuli kasutada artikli 18 sätteid, kuna Venemaa eksportivad tootjad ei teinud koostööd. Teise väite puhul ei suutnud kaks Venemaa eksportivate tootjate rühma põhjendada, miks on riigi tasandi otsused aegumise läbivaatamiste kontekstis ebaseaduslikud. Seepärast lükati ka see väide tagasi.

(43)

Seoses uurimise konkreetsete aspektidega vaidlustasid kaks Venemaa eksportivate tootjate rühma esmalt selle, et komisjon kohaldas alusmääruse artiklit 18, ning väitsid, et komisjon ei võtnud arvesse nende uurimise käigus esitatud teavet.

(44)

Seoses alusmääruse artikli 18 kohaldamisega soovitati kõikidel teadaolevatel Venemaa eksportivatel tootjatel täita eksportivatele tootjatele pärast algatamist ette nähtud küsimustik (25). Lisaks sai Venemaa alaline esindus ELi juures täitmata küsimustikud ja tal soovitati võtta ühendust teiste Venemaa tootjatega, kes võisid komisjonile algatamise päeval teadmata olla (või anda neist komisjonile teada), et neil oleks võimalus uurimises osaleda.

(45)

Kaks endast teada andnud Venemaa eksportivate tootjate rühma teavitasid komisjoni 21. augustil 2017, et nad olid otsustanud mitte teha uurimisega täielikku koostööd, märkides, et nad olid otsustanud küsimustikule mitte vastata ja piirata vabatahtlikult oma osalemist ainult teatavate andmete (näiteks tootmine ja tootmisvõimsus ning kolmandatele turgudele eksportimise hinnad) ja märkuste esitamisega uurimise mõningate aspektide kohta. Kahele Venemaa eksportivate tootjate rühmale saadeti sellele vaatamata küsimustik ja paluti see täita. Teatises teavitati Venemaa eksportivaid tootjaid ühemõtteliselt sellest, et küsimustikule vastamata jätmise korral kohaldab komisjon alusmääruse artiklit 18. Kummaltki rühmalt ei saadud küsimustikule vastuseid.

(46)

Seda arvesse võttes teavitas komisjon Venemaa ametiasutusi 22. märtsil 2018 oma kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18.

(47)

8. augustil 2018 toimunud kuulamisel rõhutas komisjon siiski, et ta ei olnud jätnud arvesse võtmata kahe Venemaa eksportivate tootjate rühma esitatud andmeid, nagu viimased ekslikult väitsid. Komisjon selgitas, et oli võrdlevalt kontrollinud kahe Venemaa eksportivate tootjate rühma tootmisvõimsuse ja toodangu kohta esitatud andmeid avalikult kättesaadavate andmetega, kasutades nimelt veebisaiti Metal Expert. Komisjon kasutas ka eksportivatelt tootjatelt saadud Venemaa ekspordistatistika andmeid, nagu selgitatud põhjenduses 34. Väide, et komisjon oli jätnud kahe eksportivate tootjate rühma esitatud teabe arvesse võtmata, lükati seetõttu tagasi.

(48)

Kaks Venemaa eksportivate tootjate rühma märkisid samuti, et nad olid kutsunud komisjoni viima läbi kontrollkäike nende esitatud piiratud andmete kohta ja et ühtegi kontrollkäiku ei toimunud.

(49)

Alusmääruse artikli 16 kohaselt tuleks kontrollkäike läbi viia juhul, kui komisjon peab seda asjakohaseks ning nõuetekohase ja õigeaegse vastuse puudumise korral võib kontrollkäigu tegemata jätta. Sellel alusel ning võttes arvesse, et käesoleval juhul küsimustikule nõuetekohast vastust ei saadud, oli komisjon seisukohal, et kontrollkäiku ei peaks toimuma.

(50)

Nagu eespool kirjeldatud, jätkas Venemaa dumpingut läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuid impordi tase oli sellel perioodil suhteliselt piiratud. Seetõttu analüüsis komisjon, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete võimaliku aegumise korral on dumpingu jätkumine või kordumine tõenäoline. Seda tehes uuris komisjon tootmist ja vaba tootmisvõimsust Venemaal, liidu turu atraktiivsust ja Venemaa eksportijate käitumist teistel turgudel.

(51)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid kaks Venemaa eksportivate tootjate rühma komisjoni järeldused Venemaal olemasoleva vaba tootmisvõimsuse kohta. Eelkõige väitsid need kaks rühma, et komisjon oli ülehinnanud Venemaa olemasolevat vaba tootmisvõimsust. Vaba tootmisvõimsus põhines turu-uuringute andmetel (Metal Expert) ja seda hinnati rohkem kui 550 000 tonnile.

(52)

8. augustil 2018 toimunud kuulamisel selgitas komisjon andmeid, mida ta oli kasutanud järelduste ülddokumendis esitatud näitaja arvutamiseks, st järelduste ülddokumendi koostamise ajal avalikult kättesaadavaid andmeid (mis on faili lisatud). Pärast märkuste saamist ja kuulamisel peetud arutelusid kutsus komisjon kaks Venemaa eksportivate tootjate rühma esitama neile kättesaadavad ajakohastatud ja üksikasjalikud andmed tootmise ja tootmisvõimsuse kohta. Kaks Venemaa eksportivate tootjate rühma esitasid selle teabe (mille allikas on Metal Expert) komisjonile 10. augustil 2018. Seetõttu kasutas komisjon tootmisvõimsuse arvutamiseks Metal Experti ajakohastatud andmeid, mille esitasid kaks Venemaa eksportivate tootjate rühma 10. augustil 2018.

(53)

Sel viisil saadud ajakohastatud vaba tootmisvõimsuse näitajad osutasid sellele, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli vaba tootmisvõimsus Venemaal 350 000–380 000 tonni. See märkimisväärne ülevõimsus moodustab rohkem kui 25 % liidu tarbimisest.

(54)

Uurimine kinnitas, et liidu turg on Vene tootjate jaoks ligitõmbav järgmistel põhjustel.

(55)

Esiteks võib liidu turgu suuruse alusel (1,3 miljonit tonni ületav tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja 1,5 miljonit tonni 2014. aastal) pidada üheks suurimaks õmblusteta torude turgudest maailmas.

(56)

Teiseks on Venemaa eksport ühele oma peamistest eksporditurgudest pärast USA paragrahvi 232 kohaste 25 % meetmete kehtestamist terastoodete suhtes, (26) mis hõlmavad ka vaatlusalust toodet, vähemalt osaliselt piiratud. See omakorda muudaks liidu turu ligitõmbavamaks, tekitades seega riski, et võib toimuda teatav kaubavahetuse liitu ümbersuunamine.

(57)

Hindade osas näitab hinna allalöömise tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (vt põhjendus 137), et liidu turule suunatud Vene impordi keskmine hinnatase jääb liidu tootjate omast allapoole ja seetõttu eksport meetmete tühistamise korral tõenäoliselt jätkub.

(58)

Arvestades liitu suunatud impordi suhteliselt madalat taset läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (8 663 tonni), analüüsis komisjon ka Venemaalt kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hindu sellel perioodil vastavalt Venemaa Föderaalse Tolliteenistuse ametliku ekspordistatistika aruannetele ja võrdles neid hinnatasemeid liitu suunatud impordi hindadega. Analüüs näitas, et Venemaa müüs oma mitmel peamisel eksporditurul hindadega, mis sarnanesid liidu turule suunatud ekspordi dumpinguhindadega või olid neist mõnikord isegi madalamad.

(59)

Põhjendustes 50–58 esitatud järeldusi silmas pidades tegi komisjon järelduse, et meetmete kehtivuse võimaliku lõppemise korral on suur tõenäosus, et Venemaalt pärit dumpinguhinnaga import kordub märkimisväärses mahus.

(60)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist teatasid Venemaa eksportivate tootjate rühmad, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral ei ole dumpingu jätkumine tõenäoline. Peamiste elementidena komisjoni järelduste vaidlustamiseks tõstsid nad esile Venemaa omamaise õmblusteta torude turu toimimise ja teiste eksporditurgude olukorra. Lisaks väitsid Venemaa eksportivad tootjad, et komisjon oli jätnud arvesse võtmata nende esitatud (avalikult kättesaadavad) andmed muude kolmandate riikide turgude hinnatasemete kohta.

(61)

See väide on faktiliselt vale. Komisjon teavitas Venemaa eksportivaid tootjaid 8. augusti 2018. aasta kuulamisel, et ta oli oma analüüsis võtnud arvesse Venemaa ekspordistatistika avalikult kättesaadavaid andmeid, mille esitasid kaks Venemaa eksportivate tootjate rühma (27). Komisjon kinnitas nende andmete alusel, et hinnatasemed mitmel Venemaa peamisel eksporditurul, mis moodustavad olulise osa Venemaa õmblusteta torude koguekspordist, jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil allapoole Venemaa liitu suunatud ekspordi hindadest (28). Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(62)

Kaks Venemaa eksportivate tootjate rühma väitsid, et komisjoni järeldus liidu turu suuruse kohta, nagu märgitud eespool põhjenduses 55, on „suuresti üle hinnatud“. Lisaks väitsid nad, et on olemas teisi liidu turust ligitõmbavamaid turge.

(63)

Esiteks tõstatati küsimus liidu turu tähtsuse kohta 8. augustil 2018 toimunud kuulamisel, kui Venemaa suurima tootja esindajad tunnistasid, et liidu turg on tõepoolest üks peamistest vaatlusaluse toote turgudest. Tuleb rõhutada, et komisjon ei võtnud seisukohta selle kohta, kas võib olla liidu turust ligitõmbavamaid teisi turge. Pigem märkis komisjon, et liidu turg on Venemaa eksportivate tootjate jaoks ligitõmbav põhjendustes 55–58 esitatud põhjustel.

(64)

Sellega seoses täheldas komisjon ka vasturääkivusi Venemaa eksportivatelt tootjatelt saadud märkuste kirjeldava osa ja nendes märkustes sisalduvate tegelike andmete vahel. Venemaa eksportivad tootjad rõhutasid eelkõige, et teatavatesse riikidesse, näiteks Indiasse, Türgisse ja Araabia Ühendemiraatidesse suunatud hinnad, „ületavad liitu suunatud ekspordi hindu“ (29). See väide on faktiliselt ebaõige ja vastuolus samade poolte esitatud tegelike näitajatega, (30) mis osutasid selgelt, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid liitu suunatud hinnad tegelikult kõrgemad (31). Seetõttu lükati see väide tagasi.

(65)

Kaks Venemaa eksportivate tootjate rühma vaidlustasid ka komisjoni järeldused, et pärast USA paragrahvi 232 kohaste meetmete kohaldamist tekib kaubavahetuse ümbersuunamise oht, ja viitasid samuti komisjoni esialgsetele järeldustele ELi käimasolevas kaitsemeetmetega seotud uurimises teatavate terastoodete kohta, kusjuures õmblusteta torud jäeti ajutiselt meetmete kohaldamisalast välja (32).

(66)

ELi terase kaitsemeetmetega seotud uurimises on menetlus endiselt pooleli ja õmblusteta torud jäeti ajutiselt meetmete kohaldamisalast välja. Õmblusteta torude ajutine väljajätmine ajutiste kaitsemeetmete kohaldamisalast ei põhinenud kaubavahetuse ümbersuunamise ärajäämisel (nagu Venemaa eksportivad tootjad ekslikult väitsid), vaid sellel, et import ei suurenenud (33).

(67)

USA paragrahvi 232 kohaste meetmete võimaliku mõjuga seoses leiab komisjon, et kaubavahetuse ümbersuunamise ohtu ei saa välistada ja et selline oht muutuks kindlasti tõenäolisemaks, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda. Tuleb märkida, et USA 25 % tollimaks muudaks liidu 0 % tollimaksuga võrreldes (kui tollimaksud kehtetuks tunnistatakse) liidu turu Venemaa eksportivate tootjate jaoks selgelt ligitõmbavamaks kui praegustel tingimustel, st tollimaksu kehtimisel mõlemal turul. Seetõttu ei ole impordi suundumused USAs seni suunda näitavad, võttes arvesse, et liidu meetmed jäävad kehtima ja stiimul turgude vahetamiseks ei ole nii oluline, kui see oleks liidu meetmete puudumise korral.

(68)

Kaks Venemaa eksportivate tootjate rühma väitsid ka, et tõenäoliselt tehakse USA paragrahvi 232 kohastest meetmetest teatavad erandid teatavate Venemaa eksportivate tootjate suhtes. Komisjon märkis, et talle sellega seoses esitatud tõenditest (34) ei ole võimalik järeldada, et teatav Venemaa tootja jäetakse meetmete kohaldamisalast tõenäoliselt välja. Seetõttu lükkas komisjon selle väite kaalukate tõendite puudumise tõttu tagasi.

(69)

Viimaks väitsid kaks Venemaa eksportivate tootjate rühma, et võttes arvesse piiratud ekspordikoguseid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ei ole tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks kaasa dumpingu jätkumise või kordumise.

(70)

Komisjon viitas oma järeldustele dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta, mis on esitatud põhjendustes 50–68 ja rõhutas, et dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse analüüs on tulevikku suunatud. Seega lükati see väide tagasi.

(71)

Ukrainas on kolm teadaolevat õmblusteta torude tootjat. Üks nendest, Interpipe Group, tegi uurimisel koostööd. Interpipe Group on selgelt Ukraina suurim tootja. Kaubandusstatistika kohaselt moodustas selle tootja õmblusteta torude eksport liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 87 % Ukrainast pärit koguimpordist sellel perioodil, (35) ulatudes 80 711 tonnini või 6 %ni liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Interpipe Groupi esitatud andmeid kontrolliti Ukrainas kohapeal ning ka temaga seotud kaubandusettevõtja tehases Šveitsis ja temaga seotud importija juures Saksamaal. Pärast kontrollimist parandas komisjon teatavad Interpipe Groupi esialgselt esitatud andmed, peamiselt seoses müügi-, üld- ja halduskulude ning CIF-väärtustega.

(72)

Interpipe Groupile kuuluvad ja tema täieliku kontrolli all on kaks eksportivat tootjat: LLC Interpipe Niko Tube (edaspidi „Niko Tube“) ja OJSC Interpipe NTRP (edaspidi „NTRP“). Kooskõlas komisjoni tavapraktikaga arvutati mõlema eksportiva tootja jaoks üks ühine dumpingumarginaal. Kõigepealt arvutati dumpingu summa kummagi eksportiva tootja jaoks eraldi ja seejärel määrati Interpipe'i tasandil kindlaks üksikute dumpingumarginaalide kaalutud keskmine.

(73)

Arvestades Interpipe Groupi liitu suunatud ekspordi märkimisväärset mahtu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võeti dumpingu sellel perioodil jätkumist käsitlevas analüüsis esmajoones aluseks Interpipe Groupi esitatud kontrollitud andmed.

(74)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht siseturu sõltumatutele klientidele moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordimüügi mahust. Selle põhjal tehti uurimise käigus kindlaks, et samasuguse toote müük omamaisel turul oli mõlema eksportiva tootja jaoks tüüpiline.

(75)

Seejärel tegi komisjon kindlaks omamaisel turul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad Interpipe Groupi ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(76)

Seejärel uuris komisjon, kas Interpipe Groupi kõigi selliste omamaisel turul müüdavate tooteliikide müük, mis on identsed või võrreldavad ekspordiks müüdava tooteliigiga, oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % identse või võrreldava tooteliigi eksportmüügi kogumahust. Komisjon selgitas välja, et enamiku tooteliikide puhul toimus omamaine müük tüüpilistes kogustes.

(77)

Järgmiseks määras komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikult omamaise turu sõltumatutele klientidele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müügimahtu kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(78)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

Käesoleval juhul on normaalväärtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(79)

Normaalväärtuse aluseks oli tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui:

(80)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse tooteliigi müüki või kui omamaisel turul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(81)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti iga koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil:

(82)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Interpipe Group mõned elemendid, mida komisjon kasutas normaalväärtuse arvutamisel. Väited on seotud järgmiste küsimustega: i) müügi-, üld- ja halduskulude arvutamine seotud äriühingute vahel; ii) [konfidentsiaalne] (36) tulenevate finantskulude arvutamine; iii) [konfidentsiaalne] põhinevad valuutakursist tulenevad kasumid/kahjumid; iv) arvesse tuleb võtta teatavaid krediidikulusid.

(83)

Esimese elemendiga seoses teavitas komisjon Interpipe Groupi teises täiendavalt avalikustatud järelduses sellest, milline oleks väitega nõustumise korral mõju dumpingumarginaalile ja sellest tulenevatele järeldustele. Komisjon esitas sel eesmärgil ka esialgse arvutuse, mis järgib eelmise aegumise läbivaatamisega sama lähenemisviisi. Pärast kõikide elementide analüüsi nõustus komisjon Interpipe Groupi väitega selles küsimuses ja seetõttu dumpingumarginaali vastavalt alandati (vt eespool põhjendus 90). Komisjon lükkas tagasi väited ii ja iii. Analüüsis kasutatud andmete konfidentsiaalsuse tõttu esitas komisjon Interpipe'ile käesoleva määruse avaldamise päeval eraldi selgituse.

(84)

Seoses väitega, et dumpingu arvutamisel oleks tulnud arvesse võtta krediidikulusid, leidis komisjon (nagu ta selgitas 13. juulil 2018 avalikustatud eraldi järelduses), et ettevõtja jättis komisjonile esitamata nõutud tõendid oma väite põhjendamiseks. Seetõttu lükati väide tagasi.

(85)

Eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liidu sõltumatutele klientidele kauplejana ja/või importijana tegutseva mitme seotud äriühingu kaudu.

(86)

Kui eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet kauplejana tegutseva seotud äriühingu kaudu (Interpipe Europe SA) liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal, kui vaatlusalune toode müüdi liitu ekspordiks.

(87)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijana tegutseva seotud äriühingu kaudu (Interpipe Central Trade GmbH), arvutati ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna alusel, millega imporditud toode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Saksamaal asuva seotud importijaga seotud tehingute puhul korrigeeriti ekspordihinda vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9. Seotud importija müügihinda sõltumatutele klientidele alandati tehasehinnani, arvates vajaduse korral maha seotud importija müügi-, üld- ja halduskulud, mõistliku kasumi ning muud lisatasud.

(88)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Interpipe Group, et Interpipe Europe CIF-hind tuleks läbi vaadata vastuolu tõttu arvutuse ja kirjeldava selgituse vahel ettevõtjapõhistes lõplikes järeldustes.

Komisjon märkis tõepoolest, et eraldi avalikustatud järelduse kirjeldav osa ei kajastanud nõuetekohaselt CIF-hinna tegelikku arvutusviisi. Komisjon korrigeeris seetõttu eraldi avalikustatud järelduse kirjeldavat osa ja kinnitas, et arvutus oli tehtud tähelepanekute alusel, mis ettevõtjaga kontrollkäigu ajal läbi arutati.

(89)

Interpipe Groupi liitu suunatud ekspordi hindu võrreldi omamaise müügi normaalväärtusega tehase tasandil. Õiglase võrdlemise tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Sellega seoses arvati maha normaalväärtust ja ekspordihinda mõjutavad veokulud ja komisjonitasud.

(90)

Eeltoodu põhjal leiti, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Interpipe Groupi dumpingumarginaal 21,6 %. Võttes arvesse, et Interpipe Group on Ukraina suurim tootja ja ta esindas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enamikku Ukrainast pärit impordist, nagu on selgitatud põhjenduses 71, tegi komisjon järelduse, et Interpipe Groupi puhul kindlaks tehtud dumping oli Ukraina jaoks üleriigilisel tasandil tüüpiline.

(91)

Komisjon tegi seega kindlaks, et Ukrainast pärit dumping oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkunud.

(92)

Nagu eespool märgitud, jätkas Ukraina dumpingut läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Ukrainast pärit import näitas vaatlusalusel perioodil kasvutendentsi ja jõudis 80 711 tonnini, moodustades liidu turul 6 % turuosa (37). Pärast nende järelduste tegemist analüüsis komisjon, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral on Ukrainast pärit dumpingu jätkumine tõenäoline. Seda tehes uuris komisjon tootmist ja vaba tootmisvõimsust Venemaal, liidu turu atraktiivsust ja Venemaa eksportijate käitumist teistel turgudel.

(93)

Vaba tootmisvõimsus arvutati järgmiselt. Interpipe Groupi puhul oli võimalik vaba tootmisvõimsus kindlaks teha esitatud ja nõuetekohaselt kontrollitud andmete alusel. Vaatlusaluse toote kaks teist Ukraina tootjat küsimustikule ei vastanud. Nad esitasid kirjalikes märkustes ainult teatud teabe oma tootmise ja tootmisvõimsuse kohta. Seda teavet analüüsiti ja võrreldi turu-uuringute, eelkõige Metal Experti andmetega. Ukraina puhul oli vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt vähemalt ligikaudu 500 000 tonni, mis moodustab umbes 40 % liidu tarbimisest (38).

(94)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Interpipe Group komisjoni eespool märgitud vaba tootmisvõimsuse näitaja, väites esialgu, et see peaks olema [80 000–100 000 tonni]. Pärast märkuste saamist esitas komisjon ettevõtja osavõtul toimunud kuulamisel üksikasjalikud selgitused Interpipe Groupile esitatud esimeses täiendavalt avalikustatud järelduses ning samuti Interpipe Groupile esitatud teises täiendavalt avalikustatud järelduses. Interpipe Group kinnitas oma märkustes esimese täiendavalt avalikustatud järelduse kohta ja kuulamisel, et nõustub komisjoni arvutatud vaba tootmisvõimsusega, mis puudutab Interpipe Groupi ning mis oli märkimisväärselt suurem näitaja kui see, mis sisaldus märkustes, mille ta oli saatnud avalikustatud lõplike järelduste kohta. Sellele vaatamata jätkas Interpipe Group tootmisvõimsuse arvutuse vaidlustamist seoses kahe teise Ukraina tootjaga.

(95)

Sellega seoses tuletas komisjon Interpipe Groupile meelde asjaolu, et kumbki kahest äriühingust ei olnud teinud komisjoniga täielikku koostööd, kuna nad esitasid ainult teatava tootmise ja/või tootmisvõimsusega seotud teabe. Samuti tuletati meelde, et komisjon võttis oma analüüsis nende kahe poole esitatud teavet sellele vaatamata ja vastupidiselt Interpipe Groupi väitele arvesse. Komisjon kontrollis nendes märkustes esitatud teavet võrdlevalt Metal Experti avalikult kättesaadavate andmetega.

(96)

Ühe poole puhul olid Metal Experti andmed seostatavad ettevõtja väitega, et vaatlusalusel perioodil oli tootmisvõimsust ulatuslikult vähendatud. Vaba tootmisvõimsuse arvutamisel tugines komisjon seega Metal Experti esitatud vähendatud tootmisvõimsusele. Pärast täiendavalt avalikustatud järeldust jätkas Interpipe Group siiski sel viisil kindlaks määratud vaba tootmisvõimsuse vaidlustamist. Komisjon lükkas selle väite tagasi järgmistel põhjustel.

(97)

Asjaomane ettevõtja ei esitanud oma märkustes näitajaid tootmisvõimsuse kohta. Ta märkis ainult, et „tööhõive vähenes (töötajate arvu vähenemine 60–75 %) ja et tootmine moodustas aastas [4 000–10 000] miljonit tonni. Lisaks ei esitanud Interpipe Group oma märkustes pärast täiendavalt avalikustatud järeldust mingit hinnangut asjaomase ettevõtja tootmisvõimsuse kohta.

(98)

Seetõttu järeldub Interpipe Groupi ja asjaomase ettevõtja märkustest, et komisjonile ei esitatud isegi lähtepunkti kõnealuse ettevõtja tootmise ja vaba tootmisvõimsuse hindamiseks. Komisjon tegi sellele vaatamata järelduse, et asjaomase ettevõtja andmeid kinnitasid avalikult kättesaadavad andmed, kuna vähendatud tootmisvõimsus kajastus Metal Expertis esitatud vastavas tootmisvõimsuse näitajas. Komisjon otsustas seetõttu arvutada vaba tootmisvõimsuse asjaomase ettevõtja esitatud tootmisandmete ja Metal Expertis esitatud tootmisvõimsuse andmete alusel.

(99)

Seetõttu nõustus komisjon väitega, et ettevõtja oli oma tootmisvõimsust ulatuslikult vähendanud. Interpipe Groupi väide ei ole seega põhjendatud.

(100)

Kolmanda tootja puhul märkas komisjon olulisi erinevusi selle tootja esitatud andmete ja avalikult kättesaadavate andmete vahel. Vaba tootmisvõimsuse arvutamisel tugines komisjon seega Metal Experti esitatud tootmisvõimsusele. Interpipe Group väitis, et komisjon peaks oma eeldustes tuginema kõnealuse ettevõtja väidetavale kontrollimisele, mis toimus teise dumpinguvastase uurimise raames üle 10 aasta tagasi. Komisjon on seisukohal, et hiljutiste andmete kasutamine on asjakohasem ja usaldusväärsem viis teabe saamiseks tootmise ja vaba tootmisvõimsuse kohta käesoleva uurimise raames.

(101)

Komisjon märgib sellega seoses, et kõnealune tootja kinnitas mitmes komisjonile esitatud märkuses, (39) et olemasolevate tootmisliinide arv ei ole viimastel aastatel muutunud (kuigi väidetavalt mõnda neist praegu ei kasutata). Seetõttu ja kuna küsimustikule ei vastatud, ei olnud komisjonil võimalik kontrollida, kas ettevõtja väited oleksid taganud nõustumise tema väitega tootmisvõimsuse vähendamise kohta.

(102)

Pärast täiendava konkreetse järelduse avalikustamist esitas Interpipe Group dokumendi, mis tema arvates muutis selle arvutuse kahe teise Ukraina tootjaga seoses kehtetuks. Dokument oli siiski vastuolus komisjonile kättesaadavate turu-uuringute andmetega, mis komisjoni arvutust tegelikult kinnitasid. Turu-uuringute andmed näitasid, et kahe teise Ukraina eksportiva tootja tootmisvõimsus oli Interpipe Groupi esitatud dokumendi andmetest märkimisväärselt kõrgem.

(103)

Seetõttu kinnitab komisjon oma otsust seoses vaba tootmisvõimsusega Ukrainas, nagu on esitatud põhjenduses 93.

(104)

Uurimine kinnitas, et liidu turg on Vene tootjate jaoks ligitõmbav järgmistel põhjustel.

(105)

Esiteks võib liidu turgu suuruse alusel (1,3 miljonit tonni ületav tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja 1,5 miljonit tonni 2014. aastal) pidada üheks suurimaks õmblusteta torude turgudest maailmas.

(106)

Teiseks, hindade puhul näitab hinna allalöömise tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (vt põhjendus 136), et liidu turule suunatud Ukraina impordi keskmine hinnatase jääb liidu tootjate omast allapoole ja seetõttu ekspordi kasv meetmete tühistamise korral tõenäoliselt jätkub.

(107)

Kolmandaks on Ukraina kehtivale dumpinguvastasele tollimaksule vaatamata oma impordi taset viimastel aastatel pidevalt tõstnud (vähem kui 2 % suuruselt turuosalt 2012. aastal 6 %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), mis kinnitab, et liidu turg on kehtivatele tollimaksudele vaatamata ligitõmbav turg.

(108)

Teiseks on Venemaa eksport ühele oma peamistest eksporditurgudest pärast USA paragrahvi 232 kohaste 25 % meetmete kehtestamist terastoodete suhtes, (40) mis hõlmavad ka vaatlusalust toodet, vähemalt osaliselt piiratud. See omakorda muudaks liidu turu ligitõmbavamaks, tekitades seega riski, et võib toimuda teatav kaubavahetuse liitu ümbersuunamine. Seda tuleb vaadelda lisaks teistele kolmandatel turgudel olemasolevatele kaubandustõketele (vt allpool põhjendus 116).

(109)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Interpipe Group komisjoni järeldused seoses liidu turu ligitõmbavusega.

(110)

Eelkõige vaidlustas Interpipe Group komisjoni hinnangu USA paragrahvi 232 kohaste meetmete võimaliku mõju ning Ukrainast pärit impordi suurenemise kohta vaatlusalusel perioodil.

(111)

Esimese punktiga seoses vaidlustas Interpipe Group komisjoni analüüsi selle kohta, milline oleks USA paragrahvi 232 kohaste meetmete võimalik mõju turul. Interpipe Group oli eelkõige seisukohal, et kaubavahetuse liidu turule ümbersuunamise risk puudub. Interpipe Group osutas ka komisjoni ajutistele meetmetele terastoodete kaitsemeetmetega seotud uurimise taustal, niivõrd kui see puudutab õmblusteta torusid.

(112)

Esiteks, nagu põhjenduses 66 märgitud, otsustati kaitsemeetmetega seotud uurimise raames kehtestatud ajutiste meetmete puhul tõepoolest õmblusteta torud ajutiste meetmete kohaldamisalast välja jätta. Seda ajutist väljajätmist ei kohaldatud siiski kaubavahetuse ümbersuunamise riski puudumise alusel, vaid pigem seetõttu, et kõnealuse toote impordi tase ei olnud asjaomasel perioodil kokkuvõttes suurenenud.

(113)

Teiseks tunnistas Interpipe Group, et teatud osa tema USAsse suunatud ekspordist puudutab puuraugutorusid, aga ka üldotstarbelisi torusid ja torujuhtmeid, mis on tooteliik, mida ta peamiselt liitu ekspordib. Interpipe Group väitis samuti, et 2018. aasta maikuuni (kaasa arvatud) oli USAsse suunatud ekspordi tase suurenenud.

(114)

Komisjoni arvates on oht, et vähemalt teatav osa praegu Ukrainast USAsse eksporditavatest kogustest võidakse meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunata liitu. See risk puudutab eelkõige standardseid õmblusteta torusid. Tuleb märkida, et USA 25 % tollimaks muudaks liidu 0 % tollimaksuga võrreldes (kui tollimaksud kehtetuks tunnistatakse) liidu turu Venemaa eksportivate tootjate jaoks selgelt ligitõmbavamaks kui praegustel tingimustel, st tollimaksu kehtimisel mõlemal turul. Seetõttu ei ole impordi suundumused USAs seni suunda näitavad, võttes arvesse, et liidu meetmed jäävad kehtima ja stiimul turgude vahetamiseks ei ole nii oluline, kui see oleks liidu meetmete puudumise korral. Lisaks muudaks asjaolu, et USA paragrahvi 232 kohaste meetmete alusel on mõnele riigile ja/või konkreetsele ettevõtjale erandeid juba kohaldatud, USA turul konkureerimise Ukraina tootjate jaoks raskemaks (41).

(115)

USA paragrahvi 232 kohaste meetmete võimaliku mõjuga seoses leiab komisjon, et kaubavahetuse ümbersuunamise ohtu ei saa välistada ja et selline oht muutuks kindlasti tõenäolisemaks, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda.

(116)

Lõpuks tuleks USA paragrahvi 232 kohaseid meetmeid vaadelda Ukrainaga seoses ka laiemas kontekstis, nimelt võttes arvesse arvukaid kaubandustõkkeid, mis kehtivad Ukraina õmblusteta torude tootjate suhtes praegu mõningatel kolmandatel turgudel, eelkõige dumpinguvastased meetmed Brasiilias, Kanadas, Mehhikos ja Venemaal.

(117)

Komisjon leiab seetõttu ja kõike eeltoodut arvesse võttes, et liidu turg muutuks dumpinguvastase tollimaksuta veelgi ligitõmbavamaks ja seega Ukrainast pärit dumpinguhinnaga import tõenäoliselt suureneks.

(118)

Interpipe Group esitas mitu väidet seoses tarbimise muutustega Ukraina turul ja selle eksporditurgude mitmekesistumisega. Esiteks väitis Interpipe Group, et tema ekspordi tase ja turuosa areneb vastavalt liidu tarbimise arengule või on sellega muul viisil kooskõlas, ning et tema impordi ja turuosa areng ei saa tekitada ohtu liidu majandusharu jaoks. Teiseks väitis Interpipe Group, et Ukraina turu enneolematut kasvu silmas pidades ei ole tal võimalik suurendada õmblusteta torude müüki liitu. Interpipe Group tegi järelduse, et omamaise nõudluse kasv suudaks Ukraina võimaliku ülemäärase toodangu ära tarbida. Samamoodi juhtis Interpipe Group tähelepanu ekspordiportfelli mitmekesistumisele, et vaidlustada komisjoni järeldus dumpingu tõenäolise jätkumise kohta. Komisjon käsitles neid väiteid Interpipe Groupile suunatud teises täiendavalt avalikustatud järelduses.

(119)

Komisjon kaalus väiteid, kuid vaidlustas need. Kõnealuse väite esimene osa on faktiliselt vale ja teine on vastuolus käesolevas uurimises kindlaks tehtud faktidega.

(120)

Väite esimese osaga seoses suurendas Ukraina näiteks 2015. aastal oma eksporti 20 %, samas kui tarbimine liidus vähenes 9 %. Lisaks suurendas Ukraina üldises mõttes oma turuosa liidus vaatlusalusel perioodil 27 % (tema turuosa kasvas 1,3 protsendipunkti), samas kui tarbimine liidus vähenes samal perioodil 10 %.

(121)

Komisjon kinnitas seetõttu, et väheneva tarbimise taustal ja kehtestatud meetmetele vaatamata suurendas Ukraina vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt oma liitu suunatud impordi mahtu (saavutades 6 % turuosa). Nagu eespool dumpingu jätkumise tõenäosuse analüüsis märgitud, jätkab Ukrainast pärit dumpinguhinnaga import meetmete puudumise korral tõenäoliselt kasvamist. Interpipe Groupi väide lükati seepärast tagasi.

(122)

Põhjenduse 118 teise osaga seoses näitavad asjaolud komisjoni arvamuse kohaselt ühemõtteliselt, et Interpipe Groupi prognoosidega võrreldes muutub Ukraina eksportivate tootjate ekspordikäitumine liidu turul erinevalt. Komisjon ei vaidlustanud Interpipe Groupi kirjeldatud suundumusi seoses omamaise tarbimise ja muude ekspordi sihtkohtadega. Komisjon juhtis pigem tähelepanu sellele, et järeldused/ennustused, mida Interpipe Group nende suundumuste põhjal tegi (seoses sellega, kuidas need mõjutavad Ukraina tootjate lähenemisviisi liidu turule), olid vastuolus faktidega, st impordi suurenemine liitu isegi dumpinguvastase tollimaksu kehtimise korral. Lõpuks viitab komisjon seoses väitega ekspordi mitmekesistumise kohta põhjendusele 116, kus kirjeldati, et mõnel asjaomasel kolmandal turul kehtivad Ukraina suhtes praegu mitmed kaubanduspiirangud. Seetõttu tuleks ekspordi sihtkohtade arvu väidetavat suurenemist vaadelda koos eespool nimetatud kaubanduspiirangutega teistel turgudel.

(123)

Sellest tulenevalt jäeti see väide arvesse võtmata, pidades silmas järeldusi liidu turu ligitõmbavuse, vaba tootmisvõimsuse ja teatavate kaubanduspiirangute kohta mõnel kolmandal turul.

(124)

Interpipe Group vaidlustas lõpuks komisjoni analüüsi seoses eesseisva ühisettevõtte lepingu sõlmimisega ühega ELi peamistest tootjatest. Komisjon selgitas ettevõtjale oma hinnangut seoses selle küsimusega teises täiendavalt avalikustatud järelduses. Esiteks ei ole tulevane ühisettevõte saanud komisjonile kättesaadava teabe kohaselt kõikide asjaomaste konkurentsiasutuste kooskõlastusi. Seetõttu ei ole sellel etapil võimalik järeldada, millist mõju, kui üldse, avaldab see ühisettevõte Interpipe Groupi liitu suunatud õmblusteta torude ekspordile. Teiseks kinnitas Interpipe, et ühisettevõtet ei ole veel asutatud. Kolmandaks osutab komisjon oma hinnangule ettevõtjale suunatud teises täiendavalt avalikustatud järelduses, kus ta samuti rõhutas asjaolu, et mitmele taotlusele vaatamata keelduti andmast talle juurdepääsu kõnealuse ühisettevõtte lepingu üksikasjadele, nii et näiteks võimalikust tulevasest tootmisest tulenevat mõju ei olnud võimalik hinnata. Seega ei ole praegu võimalik teha veel järeldusi ühisettevõtte mõju kohta. Komisjon lisab sellele vaatamata, et väited ühisettevõtte võimaliku mõju kohta liidu turul ja Interpipe Groupi väited dumpingu jätkumise tõenäolisuse kohta on üksteisega tugevas vastuolus, mis puudutab Interpipe'i suutlikkust (või suutmatust) suurendada oma eksporti liidu turule (42).

(125)

Võttes arvesse i) mõlemast riigist pärit dumpingu jätkumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ii) olemasolevaid märkimisväärseid vabu tootmisvõimsusi (kokku rohkem kui 800 000 tonni) ja iii) liidu turu ligitõmbavust, tegi komisjon järelduse, et meetmete võimaliku kehtetuks tunnistamise korral on suur tõenäosus, et Ukrainast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga import jätkab kasvu ja taastub märkimisväärses mahus.

(126)

Vaatlusalusel perioodil tootis samasugust toodet 18 liidu tootjat. Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „liidu tootmisharu“.

(127)

Selleks et kindlaks määrata liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, näiteks taotluses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast menetluse alustamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate antud vastuseid küsimustikule.

(128)

Selle põhjal hinnati liidu kogutoodangu mahuks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 2,25 miljonit tonni. See näitaja hõlmab kõikide, nii valimisse kaasatud kui ka valimisse kaasamata liidu tootjate toodangut, mis on arvutatud taotluse esitaja esitatud kontrollitud andmete põhjal.

(129)

Nagu põhjendustes 17 ja 18 märgitud, valiti 12 liidu tootja seast, kes esitasid uurimise algatamisele eelneval etapil valimi moodustamiseks nõutud teabe, lõplik neljast tootjast koosnev valim.

(130)

Nelja valimisse kaasatud liidu tootja arvele langes 30 % liidu hinnangulisest kogutoodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja 37 % liidu tootmisharu kogumüügist liidu turul. Seetõttu peetakse lõplikku valimit liidu tootmisharu jaoks tervikuna tüüpiliseks.

(131)

Liidu tarbimine tehti kindlaks liidu turul toimunud liidu tootmisharu müügimahu ja koguimpordi alusel. Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil kokku 10 %. Madalaimasse punkti jõuti 2016. aastal, kui vähenemine oli 2014. aastaga võrreldes 14 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli märgata tarbimise mõõdukat kasvu.

(132)

Venemaalt ja Ukrainast liitu suunatud impordi maht ja turuosa muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

(133)

Impordi maht mõlemast asjaomasest riigist suurenes vaatlusalusel perioodil kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele vaatamata 11 %. Kasv põhines ainult Ukrainast pärit impordil, mis suurenes vaatlusalusel perioodil 14 %, samas kui Venemaalt pärit import vähenes 14 %. Samal perioodil kasvas nende ühine turuosa 23 %, jällegi impordi suurenemise tõttu Ukrainast, kelle turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 27 % ja saavutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 6 % liidu tarbimisest, samas kui Venemaa turuosa vähenes 4 % ja moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,6 % liidu tarbimisest. Seda tuleb vaadelda kahaneva tarbimise taustal.

(134)

Järgmises tabelis on esitatud Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi keskmine hind. Tuleb rõhutada, et mõlemast asjaomasest riigist pärit impordi müügihinnad ei jäänud vaatlusalusel perioodil mitte üksnes allapoole liidu tootmisharu müügihindadest, vaid näitasid sellel perioodil ka järsku vähenemistendentsi.

(135)

Kuna Venemaa eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tuli Venemaalt pärit impordi puhul lähtuda hinna allalöömise kindlaksmääramisel impordistatistikast TARICi tasandil, kasutades alusmääruse artikli 14 lõike 6 alusel kogutud teavet. Ukrainast pärit impordi puhul määrati hinna allalöömise tase kindlaks koostööd tegeva Ukraina eksportiva tootja ekspordihindu kasutades, jättes arvestamata dumpinguvastase tollimaksu. Impordijärgsete kuludega seoses korrigeeriti impordi CIF-hindu ülespoole. Eelmise aegumise läbivaatamise järeldustele järgnenud korrigeerimise summa oli 2 eurot tonni kohta. Kuna sõltumatud importijad ei soovinud käimasolevas menetluses koostööd teha, puudus alus kõnealuse korrigeerimise taseme ümberhindamiseks. Liidu tootmisharu müügihinnad olid hinnad, millega valimisse kaasatud tootjad müüsid toodangut oma sõltumatutele klientidele, ning mida seoses tarnekulude, allahindluste ja komisjonitasudega korrigeeriti allapoole tehasetasandile.

(136)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli õmblusteta torude impordi hinna allalöömismarginaal ainukese koostööd tegeva Ukraina eksportiva tootja (eksport moodustab ligikaudu 90 % Ukrainast liitu suunatud ekspordi mahust) puhul 28,9 %.

(137)

Venemaa puhul tehti keskmiste hindade võrdluse alusel kindlaks, et hinna allalöömismarginaal oli 20,3 %. Lisaks näitas kolmandate riikide turgudele suunatud Venemaa ekspordihindade analüüs, et Venemaa müüs mõnel oma peamistest eksporditurgudest sarnaste või mõnikord isegi madalamate hindadega kui liitu müües, kinnitades seega järeldust, et Venemaa hindade praegune tase lööks alla liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul.

(138)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid kaks Venemaa eksportivat tootjat, et hinna allalöömise marginaal ei ole tüüpiline, kuna nende liitu suunatud eksport koosneb väidetavalt madala hinnaga toodetest, samas kui liidu tootmisharu omamaisest müügist moodustavad märkimisväärse osa kõrgema hinnaga tooted, nimelt puuraugutorud. Ettevõtjate väitel oleks hinna allalöömise arvutamine andnud sarnaste tooteliikide võrdlemisel tulemuseks täiesti teistsuguse marginaali.

(139)

Sellega seoses märgitakse, et komisjonil ei olnud võimalik võrrelda hindu tooteliikide alusel, kuna kõnealused Venemaa eksportivad tootjad otsustasid uurimise raames koostööd mitte teha ega vastanud küsimustikule, mis võimaldaks komisjonil teha hinna allalöömise arvutusi, võttes arvesse Venemaa ekspordi ja liidu tootmisharu omamaise müügi väidetavalt erinevat tootesortimenti.

(140)

Eurostati andmete kohaselt vähenes nõukogu määruse (EÜ) nr 926/2009 (43) artikli 1 lõike 1 kohaste Hiina Rahvavabariigist pärit õmblusteta torude impordi maht vaatlusalusel perioodil 34 %.

(141)

Hiinast pärit impordi turuosa vähenes 5,7 %-lt 2014. aastal 4,2 %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(142)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohast asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(143)

Nagu on märgitud põhjenduses 129, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(144)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Sellega seoses võeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamisel aluseks a) makromajanduslikud näitajad, nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa ja kasv, tööhõive, tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine (selleks koguti andmeid kogu liidu tootmisharu tasandil), ning b) mikromajanduslikud näitajad, nagu keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime, aktsiad ja tööjõukulud (selleks koguti andmeid valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil).

(145)

Makromajanduslike näitajate ja eelkõige valimist väljajäänud liidu tootjaid käsitlevate andmete kindlakstegemiseks kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, sealhulgas taotluses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud vastuseid.

(146)

Mikromajanduslikud näitajad tehti kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule esitatud vastustes sisalduva teabe põhjal.

(147)

Liidu tootmise, tootmisvõimsuse ja selle võimsuse rakendamise suundumused arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

(148)

Liidu tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil 23 %. Võttes arvesse, et tootmisvõimsus jäi sellel perioodil peaaegu muutumatuks (kerge vähenemine 3 % võrra), tõi toodangu vähenemine kaasa tootmisvõimsuse rakendamise märkimisväärse vähenemise 14 protsendipunkti võrra 63 %lt 2014. aastal 49 %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. 2015. ja 2016. aastal langes tootmisvõimsuse rakendamine rekordiliselt madalale tasemele (vastavalt 46 % ja 42 %). Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootmine ja seega tootmisvõimsuse rakendamine kasvasid, kuid viimane jääb endiselt alla 50 %.

(149)

Liidu tootjate müük hõlmas müüki seotud kaubandusettevõtete kaudu. Müük seotud kaubandusettevõtete kaudu moodustas vaatlusalusel perioodil ligikaudu 17 % liidu tarbimisest. Sellises ulatuses, nagu kõnealused müügimahud hiljem liidu turul sõltumatutele klientidele edasi müüakse, käsitletakse neid liidu tootmisharu müügimahu, turuosa ja kasvu suundumuste kindlakstegemisel endiselt müügi osana.

(150)

Müügimahu, turuosa ja kasvu suundumused arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

(151)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 10 %. See suundumus järgis tarbimise suundumust, seega suutis liidu tootmisharu hoida oma turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ligikaudu 81 % tasemel. See saavutati siiski müügihindade olulise vähendamisega ning viis finantsnäitajate halvenemiseni, nagu allpool selgitatud.

(152)

Täheldati, et kooskõlas tootmise ja müügi vähenemisega langes 2014. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 18 % ka liidu tootmisharu tööhõive tase. Paraku ei toonud tööhõive langus kaasa tootlikkuse kasvu, mõõdetuna toodanguna töötaja kohta aastas, sest tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui tööhõive. Tootlikkuse näitaja paranes ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis oli seotud toodangu kasvuga 2016. aastaga võrreldes, samas kui tööhõive tase jäi pärast selle vähenemist alates 2015. aastast stabiilseks.

(153)

Ukrainast pärit impordi kindlakstehtud dumpingumarginaal on märkimisväärne (vt põhjendus 90). Võttes arvesse Ukrainast pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, mida on käsitletud eespool, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju pidada liidu tootmisharule tühiseks. Ukraina eksportijate jätkuv ebaõiglane hinnakujundus muutis liidu tootmisharu jaoks võimatuks ka varasemast dumpingust taastumise.

(154)

Valimisse kaasatud liidu tootjate liidu sõltumatutele klientidele suunatud keskmine müügihind langes 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 19 %. Hinnalangus kajastab üldist langevat suundumust seoses peamiste toormaterjalide kuludega, samuti kulude ümberkorraldamise katseid, mis viis liidu tootjate kulude vähenemiseni. Vaatlusalusel perioodil toimunud edasise hinnalanguse tõttu, mis oli seotud Venemaa ja Ukraina eksportijatega, kes liidu tootmisharu hindu pidevalt alla lõid, ei olnud liidu tootjatel võimalik kulude vähenemisest kasu saada, kuna oma turuosa säilitamiseks pidid nad alandama müügihinda suuremas ulatuses, kui kulude vähenemine võimaldas.

(155)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid liidu tootmisharu kulud 9 %, mis jäi tunduvalt alla hindade langusele. Selle tulemusena halvenes liidu tootmisharu kasumlikkus vaatlusalusel perioodil oluliselt.

(156)

Liidu tootjate rahavood, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(157)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus on väljendatud samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele liidus saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Nagu põhjenduses 155 selgitatud, olid valimisse kaasatud liidu tootjad 2014. aastal kasumlikud, kuid jäid alates 2015. aastast kahjumisse. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul langes valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus 6 % kasumilt 6 % kahjumini.

(158)

Rahavoog, mis väljendab tootmisharu võimet oma tegevust ise rahastada, oli aastatel 2014–2015 positiivne, kuid muutus seejärel kasumlikkuse langevat suundumust järgides 2016. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivseks.

(159)

Liidu tootjad suutsid siiski kogu vaatlusalusel perioodil investeerida, ent kasumlikkuse ja rahavoo muutumine mõjutas negatiivselt ka investeeringute taset, mis vähenes sel perioodil 64 %. Lisaks on investeeringutasuvus alates 2015. aastast negatiivne, järgides kasumlikkuse suundumust.

(160)

Eespool öeldut silmas pidades võib järeldada, et valimisse kaasatud liidu tootjate finantstulemused olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivsed.

(161)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varude tase langes vaatlusalusel perioodil 21 %. Varude mahu ja tootmismahu suhe jäi vaatlusalusel perioodil siiski stabiilseks (ligikaudu 3 %). Varude taseme suundumus järgib toodangumahu suundumust. Käesoleval juhul ei käsitleta seda näitajat liidu tootjate majandusliku olukorra hindamisel väga olulisena, kuna õmblusteta torusid toodetakse tavaliselt tellimuse alusel.

(162)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud vähenesid vaatlusalusel perioodil veidi, mis on osa liidu tootmisharu katsest oma kulud ümber korraldada. See näitaja on eriti oluline, kuna tööjõukulud moodustavad rohkem kui 25 % õmblusteta torude tootmiskuludest.

(163)

Põhjendusi 131–162 silmas pidades tehakse järeldus, et liidu tootjad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2014. aastaga võrreldes vähem soodsas olukorras ning et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(164)

Uurimine näitas, et enamik kahjunäitajaid halvenes vaatlusalusel perioodil. Müügimaht vähenes 10 %, tootmismaht 23 % ja tootmisvõimsuse rakendamise määr langes 63 %lt 49 %le. Isegi kui liidu tootmisharu suutis säilitada oma turuosa ligikaudu 81 % tasemel, toimus see kasumlikkuse arvelt; tegelikkuses vähenesid liidu müügihinnad märkimisväärselt (–19 %). Vaatamata pingutustele tootmiskulude vähendamiseks (vähenemine 9 %) jäi liidu tootmisharu alates 2015. aastast kahjumisse. Ajavahemikus 2014. aastast (kasum 6,2 %) kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini (kahjum 6,0 %) langes kasumlikkus 12,2 protsendipunkti. Finantsnäitajad, nt rahavoog ja investeeringutasuvus muutusid samuti 2014. aasta positiivsest näitajast järgnevatel aastatel ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivseks. Samal perioodil vähenesid investeeringud 64 %.

(165)

Kahju jätkumine tuleneb mitmest tegurist, nt liidu tarbimise vähenemine ja ekspordimüügi langus. Aga lisaks sellele surus liidus hindu alla dumpinguhinnaga import. Ukraina suurendas liitu suunatud madalate ja dumpinguhindadega ekspordi mahtu 14 % ja võitis vaatlusalusel perioodil turuosa juurde 27 %. Ainuke Ukraina eksportija lõi ELi hinnad peaaegu 30 % alla. Selles väga kapitalimahukas tootmisharus avaldas tootmismahu vähenemine koos hinnalangusega kasumlikkusele negatiivset mõju.

(166)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist loetlesid Ukraina valitsus ja kaks Venemaa eksportivat tootjat mitu tegurit, mida oleks tulnud arvesse võtta muude teguritena, kui analüüsiti põhjuslikku seost liidu tootmisharu kahjustava olukorra ja asjaomastest riikidest pärit impordi vahel. Sellised tegurid olid väidetavalt liidu vähenev tarbimine, liidu tootjate vaheline omamaine konkurents, liidu tootjate mitterahuldavad eksporditulemused, liidu ettevõtjate ülevõimsus ja kõrged püsikulud ning Valgevenest pärit import.

(167)

Nagu põhjenduses 165 tunnistatud, tuleneb kahju jätkumine mitmest tegurist. Tarbimise vähenemise, ekspordimüügi languse ja dumpinguhinnaga impordi kõrval ei mänginud muud tegurid märkimisväärset rolli. Madal tootmisvõimsuse rakendamise määr kajastab pigem tootmise vähenemist, mitte ülevõimsuse olukorda, ning muust kolmandast riigist pärit import kokkuvõttes vähenes. Liidu tootmisharu turuosad jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samuti suhteliselt stabiilseks. Liidu tootjate vahelise konkurentsiga seotud väide ei olnud põhjendatud. See põhineb üksnes asjaolul, et valimisse kaasatud liidu tootjate arvele langes ainult 30 % ELi tootmisest ja et seetõttu tuleks uurida konkurentsi valimisse kaasatud ja valimisse kaasamata tootjate vahel. See väide tuleks tagasi lükata, kuna see on vastuolus väljavõttelise uuringu kasutamise põhimõttega. Komisjon uuris tõesti kõikide liidu tootjate olukorda, kuid tootjate suurt arvu arvesse võttes piiras teatud tegurite uurimise valimiga, mis on liidu tootmisharule üldiselt tüüpiline. Seetõttu puudub vajadus uurida valimisse kaasamata tootjate mõju valimisse kaasatud ettevõtjatele.

(168)

Igal juhul, nagu allpool selgitatakse, keskendub kahju kohta järelduse tegemine käesolevas juhtumis eelkõige liidu tootmisharu tõenäolisele olukorrale meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(169)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tõstatasid Ukraina valitsus ja üks Ukraina eksportiv tootja küsimuse, et Ukraina ekspordi turuosa moodustab liidu tarbimisest vaid 6 % ning Ukraina omamaise tarbimise ja uusi turge võitva Ukraina ekspordi märkimisväärse mitmekesistumise tõttu see tulevikus tõenäoliselt ei suurene.

(170)

Vastusena sellele küsimusele tuleb rõhutada, et praegune 6 % turuosa on juba liidu tootmisharule tekkiva kahju põhjus, võttes eelkõige arvesse märkimisväärset hinna allalöömist. Samuti tuleb märkida, et Ukraina impordimaht kasvas vaatlusalusel perioodil kehtivatele dumpinguvastastele tollimaksudele vaatamata.

(171)

Üks Ukraina eksportivatest tootjatest, keda osaliselt toetati ka Ukraina valitsuse märkustes, väitis lisaks, et komisjon oleks pidanud kahju kordumise analüüsis arvesse võtma ühisettevõtte lepingut, mis sõlmiti kõnealuse Ukraina eksportiva tootja ja vaatlusaluse toote ühe suurima liidu tootja vahel. Ukraina tootja väitel hakkab kõnealuse ühisettevõtte lepingu tingimus avaldama märkimisväärset mõju ettevõtja liitu suunatud tulevase ekspordi mahule, turustuskanalitele ja hinnakujundusele.

(172)

Komisjon viitab oma vastuväitele põhjenduses 124.

(173)

Venemaa eksportis ELi väikeses mahus, kuid tema hindade puhul leiti samuti, et need löövad liidu hindu alla. Viidi läbi tulevikuanalüüs selle riigi tõenäolise ekspordimahu kohta meetmete võimaliku kehtetuks tunnistamise korral, nagu on kirjeldatud põhjendustes 50–68. See näitas, et Venemaalt pärit import suureneks tõenäoliselt tasemeni, mis ületab märkimisväärselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi taset.

(174)

Nagu on selgitatud põhjendustes 53 ja 93, on mõlemal riigil märkimisväärsed vabad tootmisvõimsused ning meetmete kehtetuks tunnistamise korral nad tõenäoliselt suurendavad madala hinnaga importi, võttes arvesse liidu turu ligitõmbavust mahu ja hindade tähenduses. Liidu turu ligitõmbavus, nagu on selgitatud põhjendustes 56 ja 108, tõenäoliselt suureneb 25 % tollimaksu tõttu, mille USA 2018. aasta märtsis terastoodete, sh õmblusteta torude impordile kehtestas. USA on üks Venemaa ja Ukraina peamistest eksporditurgudest ja liidu turg on tõenäoline sihtturg vähemalt osale kogustest, mida USAs ei saa enam müüa.

(175)

Liidu tootmisharu on endiselt haavatavas olukorras ja selle olukord muutuks meetmete kehtetuks tunnistamise korral veelgi keerulisemaks. Madala dumpinguhinnaga Ukraina import jätkaks kasvu ja Venemaa dumpinguhinnaga import korduks tõenäoliselt märkimisväärsetes kogustes, põhjustades edasist hinna allasurumist ja müügimahtude kaotamist ELi turul.

(176)

Vastavalt alusmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine Venemaa ja Ukraina suhtes oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Siinkohal olgu meelde tuletatud, et eelmiste uurimiste käigus leiti, et meetmete kohaldamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesolev uurimine kujutab endast läbivaatamist ja seega analüüsitakse olukorda, mille puhul dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes kahjulikku mõju asjaomastele pooltele.

(177)

Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata järeldusele, et kahjustava dumpingu jätkumine või kordumine on tõenäoline, leidub mõjuvaid põhjusi, mille alusel saaks teha järelduse, et kõnealuse juhtumi korral on meetmete säilitamine Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi suhtes vastuolus liidu huvidega.

(178)

Liidu huviga seoses on selge, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral halveneks veelgi niigi juba habras majanduslik olukord liidu tootmisharus, mis annab praegu terasesektoris vaatlusaluse tootega seoses tööd 13 000 inimesele.

(179)

Importijad ja kasutajad koostööd ei teinud, kuigi kõiki teadaolevaid importijaid ja kasutajaid (üle 70 ettevõtja) teavitati menetluse algatamisest ja võimalusest teha huvitatud isikuna koostööd.

(180)

Eelmise aegumise läbivaatamise järelduste kohaselt hangivad importijad tooteid erinevatelt tarnijatelt paljudest eri riikidest ja seega on meetmete jätkuval kohaldamisel Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi suhtes piiratud mõju. Samuti leiti sel ajal, et kuigi meetmed on kehtinud mitu aastat, suutsid importijad jääda kasumlikuks.

(181)

Kasutajatega seoses ilmneb eelmise aegumise läbivaatamise järelduste ja olemasoleva teabe alusel, et õmblusteta torude osakaal nende tootmiskuludes on üsna väike. Õmblusteta torusid kasutatakse üldiselt suuremates projektides (katlad, torujuhtmed, ehitus), millest nad moodustavad vaid piiratud osa. Seega ei ole meetmete jätkuva kohaldamise mõju kasutajatele tõenäoliselt märkimisväärne.

(182)

Kuna kõnealused ettevõtjad koostööd ei teinud, puuduvad kontrollitavad andmed ja teave, mis näitaks, et üldine olukord on muutunud.

(183)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(184)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid kaks Venemaa eksportivat tootjat, et meetmete jätkuv kohaldamine mõjutaks negatiivselt paljusid liidu tarbijaid (kasutajaid) ja piiraks konkurentsi liidus. Seetõttu kutsusid kõnealused huvitatud isikud komisjoni üles kaaluma meetmete pikendamist mitte kauemaks kui kaheks aastaks.

(185)

Komisjon uuris ettepanekut meetmete piiratud pikendamise kohta liidu huvides. Sellega seoses tuletatakse meelde, et liidu huvide uurimine dumpinguvastase uurimise eesmärgil kujutab endast ranget menetluskorda, mis nõuab asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu ja kasutajate ja tarbijate huvide tasakaalustamist ning keerukate õiguslike, majanduslike ja poliitiliste tegurite hindamist (44). Komisjon tuletas meelde, et liidu huvide hindamine seoses liidu tootmisharuga näitas, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral halveneks liidu tootmisharu niigi juba habras majanduslik olukord veelgi. Komisjon tuletas ka meelde, et importijad ja kasutajad ei teinud koostööd, mis näitaks, et praegu kehtivate meetmete pikendamine avaldaks neile kahjulikku mõju. Seetõttu puuduvad registreeritud tõendid, mis näitaksid, et meetme kohaldamise piiramine kahe aastaga teeniks liidu huve suuremal määral kui meetme kohaldamine kogu alusmääruse artikli 11 lõikes 2 ette nähtud viieaastasel perioodil. Sellel alusel lükkas komisjon kahe Venemaa eksportiva tootja väite tagasi.

(186)

Eespool esitatust järeldub, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Venemaalt ja Ukrainast pärit õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(187)

Huvitatud isikuid teavitati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal komisjon kavatses kehtestada kõnealused dumpinguvastased meetmed, ja neile anti võimalus esitada märkusi. Ei ole saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta.

(188)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamust ei esitanud,