1.   Käesoleva määruse põhieesmärk on luua ja säilitada liidus tsiviillennundusohutuse ühtlaselt kõrge tase.

2.   Lisaks on käesoleval määrusel järgmised eesmärgid:

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tuleb teha muu hulgas järgmist:

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka lõikes 1 osutatud tegevustega tegelevate töötajate ja organisatsioonide suhtes.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

Seoses punktiga a tagavad liikmesriigid, et kõnealuses punktis osutatud õhusõidukite tegevustes ja teenuste osutamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse käesoleva määruse ohutusalaseid eesmärke. Lisaks tagavad liikmesriigid, et asjakohasel juhul eraldatakse nimetatud õhusõidukid ohutult teistest õhusõidukitest.

Ilma et see piiraks liikmesriikide Chicago konventsiooni kohaseid kohustusi, võib käesoleva määruse I lisaga hõlmatud ja liikmesriigis registreeritud õhusõidukit käitada teises liikmesriigis, kui selleks on saadud selle liikmesriigi nõusolek, kelle territooriumil käitamine toimub. Sellist õhusõidukit on samuti lubatud hooldada ja selle projekti muuta teises liikmesriigis, kui projektimuudatused ning hooldustööd toimuvad selle liikmesriigi järelevalve all, kus õhusõiduk on registreeritud, kooskõlas nimetatud liikmesriigi õiguses sätestatud menetlustega.

4.   Erandina lõike 3 esimese lõigu punktist d kohaldatakse käesolevat määrust ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte I lisa punkti 1 alapunktide e, f, g, h või i kohaldamisalasse kuuluva õhusõidukitüübi projekteerimise, tootmise ja hoolduse ning nende tegevustega seotud töötajate ja organisatsioonide suhtes, kui:

Käesolevat määrust ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte kohaldatakse asjaomase õhusõidukitüübi suhtes alates tüübisertifikaadi väljaandmise kuupäevast või, kui see on kohaldatav, deklaratsiooni esitamise kuupäevast. Sätteid, mis käsitlevad tüübisertifikaadi taotluste hindamist ja tüübisertifikaadi väljaandmist ameti poolt, kohaldatakse alates taotluse laekumise kuupäevast.

5.   Ilma et see piiraks liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsenõudeid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 (33) artikli 7 lõike 5 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et

ohutustase ja koostalitlusvõime tsiviilotstarbeliste süsteemidega on samaväärsed sellega, mis saavutatakse käesoleva määruse VII ja VIII lisas kehtestatud oluliste nõuete kohaldamisega.

6.   Liikmesriik võib otsustada kohaldada III peatüki I, II, III või VII jagu eraldi või kombineerituna lõike 3 esimese lõigu punktis a osutatud kõigi või osa tegevuste suhtes ning kõnealuste tegevustega seotud töötajate ja organisatsioonide suhtes, kui ta leiab, et asjaomaste tegevuste, töötajate ja organisatsioonide eripära ning asjaomaste sätete eesmärki ja sisu arvesse võttes on kõnealuseid sätteid võimalik tulemuslikult kohaldada.

Kõnealuses otsuses määratud kuupäevast alates kohaldatakse asjaomaste tegevuste, töötajate ja organisatsioonide suhtes ainult asjaomase jao või asjaomaste jagude sätteid ning käesoleva määruse neid sätteid, mis on seotud kõnealuse jao või kõnealuste jagude kohaldamisega.

Asjaomane liikmesriik teatab oma otsusest viivitamatult komisjonile ja ametile ning esitab neile kogu vajaliku teabe, eeskätt:

Kui komisjon leiab pärast ametiga konsulteerimist, et esimeses lõigus sätestatud tingimus ei ole täidetud, võtab komisjon vastu rakendusakti, mis sisaldab sellekohast otsust. Pärast rakendusakti asjaomasele liikmesriigile teatavakstegemist võtab kõnealune liikmesriik viivitamatult vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud varasema otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse ning teavitab sellest komisjoni ja ametit.

Ilma et see piiraks neljanda lõigu kohaldamist, võib liikmesriik käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud varasemat otsust igal ajal muuta või selle kehtetuks tunnistada. Sel juhul teavitab liikmesriik sellest viivitamatult komisjoni ja ametit.

Amet lisab kõik komisjoni ja liikmesriikide otsused, millest teda on käesoleva lõike kohaselt teavitatud, artiklis 74 osutatud andmekogusse.

Komisjon, amet ja asjaomase liikmesriigi pädevad asutused teevad käesoleva lõike kohaldamisel koostööd.

7.   Liikmesriigid võivad otsustada teha käesolevast määrusest erandi lennuvälja planeerimise, hooldamise ja käitamise ning sellel lennuväljal kasutatava ohutusega seotud varustuse puhul, kui lennuväli ei teeninda aastas üle 10 000 ärilise lennutranspordi reisija ja lennuväljal ei tehta aastas üle 850 lastimistoimingu, ning kui asjaomased liikmesriigid tagavad, et selline erand ei ohusta artiklis 33 osutatud oluliste nõuete täitmist.

Alates kõnealuses erandiotsuses kindlaks määratud kuupäevast ei reguleerita asjaomase lennuvälja planeerimist, hooldamist ja käitamist, ohutusega seotud lennuvälja varustust ega lennuvälja maapealset teenindust ja perrooniteenuseid enam käesoleva määrusega ega selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega.

Asjaomane liikmesriik teavitab oma erandiotsusest ja selle vastuvõtmise põhjustest viivitamatult komisjoni ja ametit.

Kui komisjon leiab pärast ametiga konsulteerimist, et liikmesriigi erand ei ole kooskõlas esimeses lõigus sätestatud tingimustega, võtab komisjon vastu rakendusakti, mis sisaldab sellekohast otsust. Pärast rakendusakti asjaomasele liikmesriigile teatavakstegemist muudab kõnealune liikmesriik viivitamatult oma erandiotsust või tunnistab selle kehtetuks ning teavitab sellest komisjoni ja ametit.

Samuti teatavad liikmesriigid komisjonile ja ametile nende poolt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 3b kohaselt tehtud eranditest.

Liikmesriigid kontrollivad igal aastal selliste lennuväljade lennuliikluse näitajaid, mille suhtes nad on teinud käesoleva lõike või määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 3b kohaselt erandi. Kui kontrolli tulemusena selgub, et kolmel järjestikusel aastal teenindab mõni neist lennuväljadest aastas üle 10 000 ärilise lennutranspordi reisija või lennuväljal tehakse aastas üle 850 lastimistoimingu, tunnistab asjaomane liikmesriik kõnealusele lennuväljale tehtud erandi kehtetuks. Sel juhul teavitab liikmesriik erandi kehtetuks tunnistamisest komisjoni ja ametit.

Amet lisab kõik komisjoni ja liikmesriikide otsused, millest teda on käesoleva lõike kohaselt teavitatud, artiklis 74 osutatud andmekogusse.

8.   Liikmesriik võib otsustada teha käesolevast määrusest erandi projekteerimise, tootmise, hoolduse ja käitamisega seotud tegevuste puhul, mis on seotud ühe või mitme järgmise õhusõiduki liigiga:

Samas ei või liikmesriigid teha sellist otsust nende esimeses lõigus osutatud õhusõidukiliikide puhul, millele on välja antud või loetakse väljaantuks määruse (EÜ) nr 216/2008 või käesoleva määruse kohane sertifikaat või mille suhtes on esitatud käesoleva määruse kohane deklaratsioon.

9.   Liikmesriigi lõike 8 kohaselt tehtud erandiotsus ei takista organisatsioonil, mille peamine tegevuskoht asub kõnealuse liikmesriigi territooriumil, otsustada tegeleda asjaomase otsusega hõlmatud õhusõidukiga seotud projekteerimise ja tootmisega seotud tegevustega kooskõlas käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega. Kui nimetatud organisatsioon teeb sellise otsuse, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki. Sel juhul ei kohaldata lõike 8 kohaselt liikmesriigi tehtud erandiotsust nimetatud projekteerimise ja tootmisega seotud tegevuste ega nende tulemusel projekteeritud ja toodetud õhusõiduki suhtes.

10.   Ilma et see piiraks liikmesriikide Chicago konventsiooni kohaseid kohustusi, on lubatud käitada lõike 8 kohaselt tehtud erandiotsusega hõlmatud ja kõnealuse otsuse teinud liikmesriigis registreeritud õhusõidukit teises liikmesriigis, kui selleks on saadud selle liikmesriigi nõusolek, kelle territooriumil käitamine toimub. Sellist õhusõidukit on samuti lubatud hooldada või selle projekti muuta teises liikmesriigis, kui hooldustööd või projektimuudatused toimuvad selle liikmesriigi järelevalve all, kus õhusõiduk on registreeritud ning kooskõlas nimetatud liikmesriigi õiguses sätestatud menetlustega.

Igale sertifikaadile, mis antakse välja õhusõidukile, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lõike 8 kohaselt tehtud erandiotsust, märgitakse selgelt, et see ei ole välja antud mitte käesoleva määruse alusel, vaid sertifikaadi välja andnud liikmesriigi õiguse alusel. Teine liikmesriik võib aktsepteerida sellist riigisisest sertifikaati üksnes juhul, kui ka ta ise on teinud lõike 8 kohaselt vastava otsuse.

11.   Lõike 8 kohaselt erandiotsuse teinud liikmesriigi õigusnormid, mis reguleerivad kõnealuse otsusega hõlmatud õhusõiduki projekteerimise, tootmise, hoolduse ja käitamisega seotud tegevusi, peavad olema proportsionaalsed asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riskiga ning võtma arvesse vastavalt artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid.

Lõike 8 kohaselt erandiotsuse teinud liikmesriik teavitab kõnealusest otsusest viivitamatult komisjoni ja ametit ning esitab neile kogu asjakohase teabe, eeskätt kõnealuse otsuse kohaldamise alguskuupäeva ja sellega hõlmatud õhusõidukiliigi.

Liikmesriik võib otsustada lõike 8 kohaselt tehtud erandiotsust muuta või selle kehtetuks tunnistada. Sel juhul teavitab liikmesriik sellest viivitamatult komisjoni ja ametit.

Amet lisab kõik liikmesriikide otsused, millest teda on käesoleva lõike kohaselt teavitatud, artiklis 74 osutatud andmekogusse.

Liikmesriigi lõike 8 kohaselt tehtud erandiotsus kehtib ka kõnealuse otsusega hõlmatud projekteerimise, tootmise, hoolduse ja käitamisega seotud tegevustes osalevate töötajate ja organisatsioonide suhtes.

1.   Käesoleva määruse alusel meetmete võtmisel teevad komisjon, amet ja liikmesriigid järgmist:

2.   Käesoleva määruse kohaselt võetavad meetmed peavad olema kooskõlas ja proportsionaalsed kõikide selliste tegevuste liigi ja nendest tuleneva riski tasemega, millega seoses neid võetakse. Selliste meetmete ettevalmistamisel ja sätestamisel võtavad komisjon, amet ja liikmesriigid asjaomase tegevuse puhul nõuetekohaselt arvesse järgmist:

1.   Komisjon võtab pärast ameti ja liikmesriikidega konsulteerimist vastu Euroopa lennundusohutussüsteemi toimimist kirjeldava dokumendi, mis hõlmab norme, tegevusi ja protsesse, mida kasutatakse tsiviillennundusohutuse juhtimiseks liidus kooskõlas käesoleva määrusega (edaspidi „Euroopa lennundusohutusprogramm“), avaldab kõnealuse dokumendi ja ajakohastab seda vastavalt vajadusele.

2.   Euroopa lennundusohutusprogramm sisaldab vähemalt rahvusvahelistes standardites ja soovitustes kirjeldatud riigi ohutusjuhtimisalaste ülesannetega seotud elemente.

Euroopa lennundusohutusprogrammis kirjeldatakse ka artiklis 6 osutatud Euroopa lennundusohutuskava väljatöötamist, vastuvõtmist, ajakohastamist ja rakendamist, mida tehakse tihedas koostöös liikmesriikide ja asjakohaste sidusrühmadega.

1.   Amet töötab vastavalt artikli 5 lõike 2 teises lõigus sätestatule tihedas koostöös liikmesriikide ja asjakohaste sidusrühmadega välja Euroopa lennundusohutuskava, võtab selle vastu, avaldab selle ja ajakohastab seda vähemalt kord aastas. Asjakohase ohutusteabe hindamisel põhinevas Euroopa lennundusohutuskavas määratakse kindlaks Euroopa lennundusohutussüsteemi mõjutavad peamised ohutusriskid ning määratakse kindlaks kõnealuste riskide maandamiseks vajalikud meetmed.

2.   Amet määrab vastavalt artikli 5 lõike 2 teises lõigus sätestatule tihedas koostöös liikmesriikide ja asjakohaste sidusrühmadega sihtotstarbelises ohutusriskiportfellis kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ohutusriskid ja jälgib, kuidas asjaomased isikud rakendavad seonduvaid leevendusmeetmeid, sealhulgas kehtestab vajaduse korral ohutusnäitajad.

3.   Euroopa lennundusohutuskavas määratakse artiklis 1 sätestatud eesmärke arvesse võttes kindlaks liidus kohaldatava ohutusalase suutlikkuse tase. Komisjon, amet ja liikmesriigid püüavad ühiselt kõnealust ohutusalase suutlikkuse taset saavutada.

1.   Asjakohaste sidusrühmadega konsulteerides koostab ja järgib iga liikmesriik riigi ohutusprogrammi tsiviillennundusohutuse juhtimiseks oma vastutusalasse kuuluvate lennundustegevuste suhtes (edaspidi „riigi lennundusohutusprogramm“). See programm peab olema kooskõlas liikmesriigi lennundustegevuse ulatuse ja keerukusega ning Euroopa lennundusohutusprogrammiga.

2.   Riigi lennundusohutusprogramm sisaldab vähemalt rahvusvahelistes standardites ja soovitustes kirjeldatud riigi ohutusjuhtimisalaste ülesannetega seotud elemente.

3.   Riigi lennundusohutusprogrammis määratakse artiklis 1 sätestatud eesmärke ja artikli 6 lõike 3 kohast ohutusalase suutlikkuse taset arvesse võttes kindlaks asjaomase liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate lennundustegevuste siseriiklikul tasandil saavutatava ohutusalase suutlikkuse tase.

1.   Riigi lennundusohutusprogramm sisaldab või sellega koos esitatakse riigi lennundusohutuskava. Asjakohase ohutusteabe hindamisel põhinevas riigi lennundusohutuskavas määrab liikmesriik asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides kindlaks oma tsiviillennunduse ohutussüsteemi mõjutavad peamised ohutusriskid ning esitab nende maandamiseks vajalikud meetmed.

2.   Riigi lennundusohutuskava hõlmab selliseid Euroopa lennundusohutuskavas kindlaks tehtud riske ja meetmeid, mis on asjaomase liikmesriigi jaoks olulised. Liikmesriik teatab ametile sellistest Euroopa lennundusohutuskavas kindlaks tehtud riskidest ja meetmetest, mis tema arvates ei ole tema lennundusohutussüsteemi jaoks olulised, ning lisab vastavad põhjendused.

1.   Artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud õhusõidukid, mis ei ole mehitamata õhusõidukid, ning nende mootorid, propellerid, osad ja teisaldatav varustus peavad vastama käesoleva määruse II lisas kehtestatud lennukõlblikkuse olulistele nõuetele.

2.   Nimetatud õhusõidukite ning nende mootorite, propellerite, osade ja teisaldatava varustuse heitkogused ja müra peavad vastama keskkonnakaitse nõuetele, mis sisalduvad Chicago konventsiooni 16. lisa I köite 12. muudatuses, II köite 9. muudatuses ning III köite esmaväljaandes, nagu need on kohaldatavad 1. jaanuaril 2018.

Käesoleva määruse III lisas esitatud keskkonnanõuetele vastavuse olulisi nõudeid kohaldatakse toodete, osade ja teisaldatava varustuse suhtes määral, mil käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud Chicago konventsiooni sätted ei sisalda keskkonnakaitse nõudeid.

Artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud toodete projekteerimise, tootmise ja hooldamisega seotud organisatsioonid peavad vastama käesoleva määruse III lisa punkti 8 nõuetele.

1.   Artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud õhusõidukite, mis ei ole mehitamata õhusõidukid, ning nende mootorite, propellerite ja osade vastavus artiklile 9 tagatakse kooskõlas artiklitega 11 ja 12 ning artikli 15 lõikega 1.

2.   Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud õhusõidukite, mis ei ole mehitamata õhusõidukid, ning nende mootorite, propellerite, osade ja teisaldatava varustuse vastavus artiklile 9 tagatakse kooskõlas artiklitega 11–16.

1.   Õhusõiduki suhtes kohaldatakse sertifitseerimismenetlust ja selle kohta antakse välja lennukõlblikkussertifikaat, ning kui see on nii sätestatud artiklis 19 osutatud delegeeritud õigusaktides, mürasertifikaat.

Kõnealused sertifikaadid antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et õhusõiduk vastab artikli 11 kohaselt sertifitseeritud projektile ja on seisukorras, mis võimaldab seda ohutult ja keskkonnanõudeid järgides käitada.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaadid kehtivad seni, kuni õhusõidukit, selle mootoreid, propellereid, osi ja teisaldatavat varustust hooldatakse vastavalt artiklis 17 osutatud rakendusaktidele jätkuva lennukõlblikkuse kohta ning nende seisukord võimaldab neid ohutult ja keskkonnanõudeid järgides käitada.

1.   Kui artiklis 19 osutatud delegeeritud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse toodete, osade ja teisaldatava varustuse projekteerimise ja tootmise eest vastutavate organisatsioonide suhtes sertifitseerimismenetlust ja neile antakse välja heakskiit. Heakskiit antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 19 osutatud delegeeritud õigusaktides kehtestatud norme artiklis 9 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks. Heakskiidule märgitakse organisatsioonile antud õigused ning heakskiidu ulatus.

2.   Heakskiit on nõutav ka organisatsioonide puhul:

Esimest lõiget ei kohaldata juhul, kui artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud rakendusaktide vastuvõtmise tulemusel ning artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski arvesse võttes ei ole sellised heakskiidud nõutavad.

Käesolevas lõikes osutatud heakskiit antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 17 osutatud rakendusakte, mis on vastu võetud artiklis 9 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud heakskiidule märgitakse organisatsioonile antud õigused. Kõnealust heakskiitu võib õiguste lisamiseks või äravõtmiseks muuta kooskõlas artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud rakendusaktidega.

4.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud heakskiitu võib vastavalt artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud rakendusaktidele piirata, selle peatada või kehtetuks tunnistada, kui heakskiidu omanik ei vasta enam sellise heakskiidu väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

5.   Kui artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud rakendusaktide vastuvõtmise tulemusel ning artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski arvesse võttes ei ole käesoleva artikli lõikes 2 osutatud heakskiit nõutav, võib artiklis 17 osutatud rakendusaktidega siiski nõuda asjaomase organisatsiooni deklaratsiooni selle kohta, et ta on suuteline täitma oma tegevusega seotud kohustusi kooskõlas kõnealuste rakendusaktidega ning et tal on selleks vastavad vahendid.

1.   Toote, osa või teisaldatava varustuse hooldusjärgse käibelelaskmise eest vastutavatel töötajatel peab olema luba, v.a juhul, kui artikli 17 lõike 1 punktis d osutatud rakendusaktide vastuvõtmise tulemusel ja artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski arvesse võttes ei ole selline luba nõutav.

Luba antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 17 osutatud rakendusakte, mis on vastu võetud artiklis 9 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loale märgitakse töötajatele antud õigused. Luba võib õiguste lisamiseks või äravõtmiseks muuta vastavalt artikli 17 lõike 1 punktis d osutatud rakendusaktidele.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud luba võib vastavalt artikli 17 lõike 1 punktis d osutatud rakendusaktidele piirata, selle peatada või kehtetuks tunnistada, kui loa omanik ei vasta enam sellise loa väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

1.   Selleks et tagada artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud õhusõidukite, mis ei ole mehitamata õhusõidukid, ning nende mootorite, propellerite, osade ja teisaldatava varustuse suhtes artiklis 9 osutatud oluliste nõuete ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon vastavuse artiklis 9 osutatud olulistele nõuetele ning võtab nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelisi standardeid ja soovitusi, eelkõige neid, mis on esitatud Chicago konventsiooni 1., 6. ja 8. lisas.

1.   Erandina artiklitest 9–13 ning asjakohasel juhul:

2.   Erandina artiklitest 9, 10 ja 14 ja asjakohasel juhul:

Lennuloa võib ka sellist taotlust saamata välja anda artikli 15 kohaselt heakskiidu saanud organisatsioon, kellele on antud õigus anda välja kõnealuseid lennulube kooskõlas artikli 19 lõike 1 punktis k osutatud delegeeritud õigusaktidega või artikli 17 lõike 1 punktis e osutatud rakendusaktiga, kui asjaomane organisatsioon on kindlaks teinud, et õhusõiduk on võimeline sooritama ohutult standardset lendu.

Lennuloa suhtes kohaldatakse artikli 19 lõike 1 punktis f osutatud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud asjakohaseid piiranguid, eelkõige selleks, et tagada kolmandate isikute ohutus.

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud õhusõidukite, mis ei ole mehitamata õhusõidukid, ning nende mootorite, propellerite, osade ja teisaldatava varustuse kohta, et kehtestada üksikasjalikud normid järgmise kohta:

2.   Seoses artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud õhusõidukite, mis ei ole mehitamata õhusõidukid, ning nende mootorite, propellerite, osade ja teisaldatava varustuse lennukõlblikkus- ja keskkonnanõuetega on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II ja III lisa juhul, kui see on vajalik tehniliste, käitamisalaste või teaduslike suundumuste või lennukõlblikkus- või keskkonnanõuete tõttu, ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

3.   Seoses artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud õhusõidukite, mis ei ole mehitamata õhusõidukid, ning nende mootorite, propellerite, osade ja teisaldatava varustuse keskkonnanõuetega on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta artikli 9 lõike 2 esimeses lõigus osutatud viiteid Chicago konventsiooni sätetele, eesmärgiga ajakohastada nimetatud viiteid vastavalt kõnealustes sätetes tehtavatele ning pärast 4. juulit 2018 jõustuvatele ning kõigis liikmesriikides kehtima hakkavatele hilisematele muudatustele, eeldusel et selline kohandamine ei laienda käesoleva määruse kohaldamisala.

1.   Pilootidel peab olema lennule vastav piloodiluba ja piloodi tervisetõend, v.a juhul, kui artikli 23 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud rakendusaktide vastuvõtmise tulemusel ning artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski arvesse võttes ei ole sellised load või tervisetõendid nõutavad.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piloodiluba antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 23 osutatud rakendusakte, mis on vastu võetud artiklis 20 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piloodi tervisetõend antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 23 osutatud rakendusakte, mis on vastu võetud artiklis 20 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piloodiloale ja piloodi tervisetõendile märgitakse piloodile antud õigused.

Piloodiluba ja piloodi tervisetõendit võib õiguste lisamiseks või äravõtmiseks muuta vastavalt artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud rakendusaktidele.

5.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piloodiluba ja piloodi tervisetõendit võib vastavalt artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud rakendusaktidele piirata, selle peatada või kehtetuks tunnistada, kui selle omanik ei vasta enam piloodiloa või piloodi tervisetõendi väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

6.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piloodiloa saamiseks võib tunnustada käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävate õhusõidukitega seotud koolitust ja kogemusi vastavalt artikli 23 lõike 1 punkti c alapunktis iv osutatud rakendusaktidele.

1.   Ärilises lennutranspordis osalevatel salongitöötajatel peab olema asjakohane tunnistus.

2.   Artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski arvesse võttes võib nõuda tunnistust ka muude kui ärilise lennutranspordi tegevustega seotud salongitöötajatelt vastavalt artikli 23 lõike 2 punktis a osutatud rakendusaktidele.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud tunnistused antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 23 osutatud rakendusakte, mis on vastu võetud artiklis 20 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud tunnistustele märgitakse salongitöötajale antud õigused. Tunnistusi võib õiguste lisamiseks või äravõtmiseks muuta vastavalt artikli 23 lõike 2 punktis a osutatud rakendusaktidele.

5.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud tunnistusi võib vastavalt artikli 23 lõike 2 punktis a osutatud rakendusaktidele piirata, peatada või kehtetuks tunnistada, kui tunnistuse omanik ei vasta enam sellise tunnistuse väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

6.   Salongitöötaja terviseseisundit tuleb enne talle antud õiguste kasutamist ja hiljem korrapäraste ajavahemike järel hinnata, et tagada vastavus artiklis 20 osutatud terviseseisundit käsitlevatele olulistele nõuetele kooskõlas artikli 23 lõike 2 punktis b osutatud rakendusaktidega.

1.   Selleks et tagada artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud õhusõidukite, mis ei ole mehitamata õhusõidukid, käitamisega seotud pilootide suhtes artiklis 20 osutatud oluliste nõuete ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon vastavuse käesoleva määruse artiklis 20 osutatud olulistele nõuetele ning võtab kohaselt arvesse rahvusvahelisi standardeid ja soovitusi, eelkõige neid, mis on esitatud Chicago konventsiooni 1. lisas.

Kõnealused rakendusaktid sisaldavad asjakohasel juhul sätteid kõikide Chicago konventsiooni 1. lisa alusel nõutavate eri liiki piloodilubade ja pädevusmärgete väljaandmise kohta. Kõnealused rakendusaktid võivad sisaldada ka sätteid muud liiki piloodilubade ja pädevusmärgete väljaandmise kohta.

2.   Selleks et tagada artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud õhusõidukite, mis ei ole mehitamata õhusõidukid, käitamisega seotud salongitöötajate suhtes artiklis 20 osutatud oluliste nõuete ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Lennundusmeditsiinikeskustel peab olema heakskiit.

2.   Pilootide ja salongitöötajate koolitusorganisatsioonidel peab olema heakskiit, v.a juhul, kui artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud rakendusaktide vastuvõtmise tulemusel ning artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski arvesse võttes ei ole sellised heakskiidud nõutavad.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud heakskiidud antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 27 osutatud rakendusakte, mis on vastu võetud artiklis 20 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud heakskiitudele märgitakse organisatsioonile antud õigused. Kõnealuseid heakskiite võib õiguste lisamiseks või äravõtmiseks muuta vastavalt artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud rakendusaktidele.

5.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud heakskiite võib vastavalt artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud rakendusaktidele piirata, peatada või kehtetuks tunnistada, kui heakskiidu omanik ei vasta enam sellise heakskiidu väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

6.   Kui artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud rakendusaktide vastuvõtmise tulemusel ning artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski arvesse võttes ei ole pilootide ja salongitöötajate koolitusorganisatsiooni puhul käesoleva artikli lõikes 2 osutatud heakskiit nõutav, võib artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud rakendusaktidega siiski nõuda asjaomase organisatsiooni deklaratsiooni selle kohta, et ta on suuteline täitma oma tegevusega seotud kohustusi kooskõlas kõnealuste rakendusaktidega ning et tal on selleks vastavad vahendid.

1.   Iga piloodikoolituseks kasutatava lennutreeningseadme kohta peab olema sertifikaat, v.a juhul, kui artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud rakendusaktide tulemusel ning artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski arvesse võttes ei ole sellised sertifikaadid nõutavad.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaat antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et tema ja tema seade vastavad artiklis 27 osutatud rakendusaktidele, mis on vastu võetud artiklis 20 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaadil kirjeldatakse seadme funktsionaalsust. Sertifikaati võib funktsionaalsuse muutumise kajastamiseks muuta kooskõlas artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud rakendusaktidega.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaati võib vastavalt artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud rakendusaktidele piirata, selle peatada või kehtetuks tunnistada, kui sertifikaadi omanik ei vasta enam sellise sertifikaadi väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

5.   Kui see on artiklis 27 osutatud rakendusaktides nii sätestatud, nõutakse lennutreeningseadme käitamise eest vastutavalt organisatsioonilt deklaratsiooni selle kohta, et seade vastab artiklis 20 osutatud olulistele nõuetele ning artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud rakendusaktide kohaselt kehtestatud üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele.

1.   Lennukoolituse, lennutreeningu või pilootide hindamise eest vastutavatel isikutel, samuti lennundusarstidel peab olema sertifikaat, v.a juhul, kui artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud rakendusaktide vastuvõtmise tulemusel ning artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski arvesse võttes ei ole sellised sertifikaadid nõutavad.

2.   Artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski arvesse võttes võib vastavalt artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud rakendusaktidele nõuda sertifikaadi omamist salongitöötajate koolitamise või hindamise eest vastutavatelt isikutelt.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud sertifikaate antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 27 osutatud rakendusakte, mis on vastu võetud artiklis 20 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud sertifikaatidele märgitakse isikule antud õigused.

Kõnealuseid sertifikaate võib õiguste lisamiseks või äravõtmiseks muuta vastavalt artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud rakendusaktidele.

5.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud sertifikaate võib vastavalt artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud rakendusaktidele piirata, peatada või kehtetuks tunnistada, kui sertifikaadi omanik ei vasta enam sellise sertifikaadi väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

1.   Selleks et tagada lennutreeningseadmete suhtes ning pilootide ja salongitöötajate koolitamise, testimise, kontrollimise ja tervisekontrolliga tegelevate isikute ja organisatsioonide suhtes artiklis 20 osutatud oluliste nõuete ühetaoline kohaldamine ja nendele vastavus, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon vastavuse artiklis 20 osutatud olulistele nõuetele ning võtab kohaselt arvesse rahvusvahelisi standardeid ja soovitusi, eelkõige neid, mis on esitatud Chicago konventsiooni 1. ja 6. lisas.

1.   Seoses artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud õhusõidukite, mis ei ole mehitamata õhusõidukid, käitamisega seotud pilootide ja salongipersonali ning kõnealuste pilootide ja salongipersonali koolitamise, testimise, kontrollimise ja tervisekontrolliga seotud lennutreeningseadmete, isikute ja organisatsioonidega on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IV lisa juhul, kui see on vajalik õhusõiduki meeskonnaga seotud tehniliste, käitamisalaste või teaduslike suundumuste või ohutustõendite tõttu, ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud normid sisaldavad asjakohasel juhul sätteid kõikide Chicago konventsiooni alusel nõutavate eri liiki piloodilubade ja pädevusmärgete väljaandmise kohta. Kõnealused normid võivad sisaldada ka sätteid muud liiki lubade ja pädevusmärgete väljaandmise kohta.

1.   Selleks et tagada vastavus artiklis 29 osutatud olulistele nõuetele ning artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski arvesse võttes võib kooskõlas artikli 31 lõike 1 esimese lõigu punktides b ja c osutatud rakendusaktidega nõuda õhusõiduki käitajalt, kes on asutatud või kelle elukoht või peamine tegevuskoht asub aluslepingutega hõlmatud territooriumil, järgmist:

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaat antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 31 osutatud rakendusakte, mis on vastu võetud artiklis 29 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaadile märgitakse õhusõiduki käitajale antud õigused. Sertifikaati võib õiguste lisamiseks või äravõtmiseks muuta vastavalt artikli 31 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud rakendusaktidele.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaati võib vastavalt artikli 31 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud rakendusaktidele piirata, selle peatada või kehtetuks tunnistada, kui sertifikaadi omanik ei vasta enam sellise sertifikaadi väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

5.   Artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski arvesse võttes võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õhusõiduki käitajalt nõuda kooskõlas artiklis 31 osutatud rakendusaktidega järgmist:

6.   Liikmesriigid tagavad, et õhusõidukite käitamine aluslepingutega hõlmatud territooriumile sisenemisel, seal viibimisel või sealt väljumisel õhusõiduki käitaja poolt, kes on asutatud või kelle elukoht või peamine tegevuskoht asub väljaspool aluslepingutega hõlmatud territooriumi, kuid mille suhtes liikmesriigid teostavad Chicago konventsiooni alusel käitajariigi funktsioone ja kohustusi, samuti kõnealuste lendudega seotud töötajad ja organisatsioonid, vastavad ohutustasemele, mis on samaväärne käesoleva määruse kohaselt kehtestatud ohutustasemega.

7.   Kui see on artikli 31 lõike 1 esimese lõigu punktis g osutatud rakendusaktides nii sätestatud, peab õhusõiduk olema varustatud vajaliku ohutusega seotud varustuse ja vajalike instrumentidega, mis on nõutavuse korral sertifitseeritud vastavalt artikli 19 lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud delegeeritud õigusaktile ning mis hõlmavad ühte või mitut järgmist varustust:

1.   Selleks et tagada artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud õhusõidukite, mis ei ole mehitamata õhusõidukid, käitamise suhtes artiklis 29 osutatud oluliste nõuete ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon vastavuse käesoleva määruse artiklis 29 osutatud olulistele nõuetele ning võtab kohaselt arvesse rahvusvahelisi standardeid ja soovitusi, eelkõige neid, mis on esitatud Chicago konventsiooni 6. lisas.

1.   Seoses artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud õhusõidukite, mis ei ole mehitamata õhusõidukid, käitamisega on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud normid järgmise kohta:

2.   Seoses artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud õhusõidukite, mis ei ole mehitamata õhusõidukid, käitamisega on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta V lisa ja asjakohasel juhul VII ja VIII lisa juhul, kui see on vajalik lennutegevusega seotud tehniliste, käitamisalaste või teaduslike suundumuste või ohutustõendite tõttu, ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

1.   Lennuväljal peab olema sertifikaat. Sertifikaat hõlmab lennuvälja ja ohutusega seotud lennuvälja varustust, v.a juhul, kui kõnealune varustus on hõlmatud artikli 35 lõike 1 punktides a ja b osutatud deklaratsiooni või sertifikaadiga.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaat antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et:

3.   Lennuvälja või ohutusega seotud lennuvälja varustuse muudatuste kajastamiseks võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaati muuta kooskõlas artikli 36 lõike 1 punktis c osutatud rakendusaktidega.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaati võib vastavalt artikli 36 lõike 1 punktis c osutatud rakendusaktidele piirata, selle peatada või kehtetuks tunnistada, kui lennuväli või ohutusega seotud lennuvälja varustus ei vasta enam sellise sertifikaadi väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

5.   Lennuvälja sertifitseerimise alused hõlmavad järgmist:

1.   Võttes arvesse artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski, võib artiklis 36 osutatud rakendusaktidega nõuda organisatsioonidelt, kes tegelevad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatel lennuväljadel kasutatavate või kasutamiseks ette nähtud ohutusega seotud lennuvälja varustuse projekteerimise, tootmise ja hooldamisega, järgmist:

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud sertifikaat antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et varustus vastab artiklis 36 osutatud rakendusaktide kohaselt kehtestatud üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele, mis on vastu võetud artiklis 33 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud sertifikaadil kirjeldatakse varustuse funktsionaalsust. Sertifikaati võib funktsionaalsuse muutumise kajastamiseks muuta kooskõlas artikli 36 lõike 1 punktis d osutatud rakendusaktidega.

4.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud sertifikaati võib vastavalt artikli 36 lõike 1 punktis d osutatud rakendusaktidele piirata, selle peatada või kehtetuks tunnistada, kui varustus ei vasta enam sellise sertifikaadi väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

1.   Selleks et tagada lennuväljade ja ohutusega seotud lennuvälja varustuse suhtes artiklis 33 osutatud oluliste nõuete ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon vastavuse käesoleva määruse artiklis 33 osutatud olulistele nõuetele ning võtab kohaselt arvesse rahvusvahelisi standardeid ja soovitusi, eelkõige neid, mis on esitatud Chicago konventsiooni 14. lisas.

1.   Lennuvälja käitamise eest vastutavate organisatsioonide suhtes kohaldatakse sertifitseerimismenetlust ja neile antakse välja sertifikaat. Sertifikaat antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 39 osutatud delegeeritud õigusakte, mis on vastu võetud artiklis 33 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

Sertifikaadile märgitakse sertifitseeritud organisatsioonile antud õigused ning sertifikaadi ulatus.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatel lennuväljadel maapealse teeninduse ja perrooniteenuste osutamise eest vastutavad organisatsioonid deklareerivad, et nad on suutelised täitma asjaomaste teenuste osutamisega seotud kohustusi kooskõlas artiklis 33 osutatud oluliste nõuetega ning et neil on selleks vastavad vahendid.

1.   Liikmesriigid võtavad meetmeid, mis on vajalikud selleks, et kaitsta oma territooriumil asuvaid lennuvälju nende ümbruses toimuva tegevuse ja sündmuste eest, millega võivad kaasneda lennuvälja kasutava õhusõiduki jaoks lubamatud riskid.

2.   Artikli 37 lõikes 1 osutatud organisatsioonid jälgivad tegevust ja suundumusi, millega nende vastutusalasse kuuluva lennuvälja ümbruses võivad kaasneda lennunduse jaoks lubamatud riskid. Nad võtavad kõnealuste riskide maandamiseks vajalikke meetmeid niivõrd, kuivõrd see on nende võimuses, ja kui see ei ole võimalik, teatavad kõnealustest riskidest selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus lennuväli asub.

3.   Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Seoses lennuväljade käitamisega ning maapealse teeninduse ja perrooniteenuste osutamisega lennuväljadel on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud normid järgmise kohta:

2.   Seoses lennuväljade ja ohutusega seotud lennuvälja varustuse, lennuväljade käitamise, maapealse teeninduse ja perrooniteenustega on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta VII lisa ja asjakohasel juhul VIII lisa, kui see on vajalik lennuväljadega seotud tehniliste, käitamisalaste või teaduslike suundumuste või ohutustõendite tõttu, ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

1.   Artikli 2 lõike 1 punktis g osutatud ATM/ANS-teenuste osutamine peab vastama VIII lisas ja asjakohasel juhul VII lisas sätestatud olulistele nõuetele.

2.   Ühtse Euroopa taeva õhuruumis käitatavad õhusõidukid, välja arvatud artikli 2 lõike 3 punktis a osutatud tegevustega seotud õhusõidukid, peavad vastama VIII lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele.

1.   ATM/ANS-teenuste osutajatel peab olema sertifikaat.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaat antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 43 osutatud rakendusakte, mis on vastu võetud artiklis 40 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaadile märgitakse selle omanikule antud õigused. Sertifikaati võib õiguste lisamiseks või äravõtmiseks muuta vastavalt artikli 43 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud rakendusaktidele.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaati võib vastavalt artikli 43 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud rakendusaktidele piirata, selle peatada või kehtetuks tunnistada, kui sertifikaadi omanik ei vasta enam sellise sertifikaadi väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

5.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ja kooskõlas artiklis 43 osutatud rakendusaktidega võivad liikmesriigid otsustada, et lennuinfoteenuse osutajatel on lubatud esitada deklaratsioon selle kohta, et nad on suutelised täitma asjaomaste teenuste osutamisega seotud kohustusi vastavalt artiklis 40 osutatud olulistele nõuetele ning et neil on selleks vastavad vahendid. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik oma otsusest komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike.

6.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid teha ATM/ANS-teenuste osutajatele erandeid sertifikaadi omamise nõudest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Juhul kui liikmesriik kavatseb sellise erandi teha, teatab ta oma kavatsusest komisjonile ja ametile ning esitab kogu asjakohase teabe.

Komisjon võtab pärast ametiga konsulteerimist vastu rakendusakti, mis sisaldab otsust selle kohta, kas käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Nimetatud rakendusakt avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja amet lisab selle artiklis 74 osutatud andmekogusse.

Asjaomane liikmesriik teeb erandi üksnes pärast seda, kui kolmandas lõigus osutatud rakendusakt sisaldab selle kohta positiivset otsust. Liikmesriik tunnistab erandi kehtetuks, kui talle saab teatavaks, eelkõige esimese lõigu punktis e osutatud korrapärase läbivaatamise tulemusel, et esimeses lõigus sätestatud tingimused ei ole enam täidetud. Liikmesriik teatab komisjonile ja ametile viivitamatult erandi tegemisest ning asjakohasel juhul kõnealuste läbivaatamiste tulemusest ja erandi kehtetuks tunnistamisest.

1.   Artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski arvesse võttes võib selliste ATM/ANS-süsteemide ning -koostisosade projekteerimise, tootmise või hooldamisega tegelevatelt organisatsioonidelt nõuda kooskõlas artiklis 43 osutatud rakendusaktidega järgmist:

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud sertifikaat antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 43 osutatud rakendusaktides kehtestatud norme, mis on vastu võetud artiklis 40 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud sertifikaadile märgitakse selle omanikule antud õigused. Sertifikaati võib õiguste lisamiseks või äravõtmiseks muuta vastavalt artikli 43 lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud rakendusaktidele.

4.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud sertifikaati võib vastavalt artikli 43 lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud rakendusaktidele piirata, selle peatada või kehtetuks tunnistada, kui sertifikaadi omanik ei vasta enam sellise sertifikaadi väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

1.   Selleks et tagada artikli 2 lõike 1 punktis g osutatud ATM/ANS-teenuste osutamise suhtes artiklis 40 osutatud oluliste nõuete ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Lõikes 1 osutatud normide puhul võetakse kohaselt arvesse lennuliikluse korraldamise üldkava.

3.   Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon vastavuse käesoleva määruse artiklis 40 osutatud olulistele nõuetele ning võtab kohaselt arvesse rahvusvahelisi standardeid ja soovitusi, eelkõige neid, mis on esitatud Chicago konventsiooni 2–4., 10., 11. ja 15. lisas.

1.   Selleks et tagada artikli 2 lõike 1 punktis g osutatud ATM/ANS-teenuste osutamise ning õhuruumi struktuuride kavandamise suhtes artiklis 40 osutatud oluliste nõuete ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Lõikes 1 osutatud normide puhul võetakse kohaselt arvesse lennuliikluse korraldamise üldkava.

3.   Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon vastavuse käesoleva määruse artiklis 40 osutatud olulistele nõuetele ning võtab kohaselt arvesse rahvusvahelisi standardeid ja soovitusi, eelkõige neid, mis on esitatud Chicago konventsiooni 2, 3., 10., 11. ja 15. lisas.

1.   Kui see on artiklis 47 osutatud delegeeritud õigusaktides nii sätestatud, peavad artiklis 41 osutatud ATM/ANS-teenuste osutajad deklareerima, et sellised ATM/ANS-süsteemid ja ATM/ANS-koostisosad, mille asjaomased teenuseosutajad võtavad kasutusele, vastavad artiklis 47 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaselt kehtestatud üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele, mis on vastu võetud artiklis 40 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

2.   Kui see on artiklis 47 osutatud delegeeritud õigusaktides nii sätestatud, kohaldatakse selliste ATM/ANS-süsteemide ja ATM/ANS-koostisosade suhtes sertifitseerimismenetlust ja neile antakse välja sertifikaat.

Sertifikaat antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et nimetatud süsteemid ja koostisosad vastavad artiklis 47 osutatud delegeeritud õigusaktides kehtestatud üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele, mis on vastu võetud artiklis 40 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

Erandina esimesest lõigust ja kui artiklis 47 osutatud delegeeritud õigusaktides on nii sätestatud, lubatakse organisatsioonidel, mis tegelevad ATM/ANS-süsteemide ja ATM/ANS-koostisosade projekteerimise, tootmise või hooldamisega, deklareerida, et asjaomased süsteemid ja koostisosad vastavad artiklis 47 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaselt kehtestatud üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele, mis on vastu võetud artiklis 40 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks, ning et nimetatud süsteemid ja koostisosad on kasutamiskõlblikud.

1.   Seoses ATM/ANS-süsteemide ja ATM/ANS-koostisosadega on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud normid järgmise kohta:

2.   Seoses ATM/ANS-teenuste osutamisega on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta VIII lisa ja asjakohasel juhul VII lisa, kui see on vajalik ATM/ANS-teenustega seotud tehniliste, käitamisalaste või teaduslike suundumuste või ohutustõendite tõttu, ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

1.   Lennujuhtidel peab olema lennujuhiluba ja lennujuhi tervisetõend, mis vastab osutatavale teenusele.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lennujuhiluba antakse välja taotluse alusel juhul, kui loataotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 50 osutatud rakendusakte, mis on vastu võetud artiklis 48 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lennujuhi tervisetõend antakse välja taotluse alusel juhul, kui lennujuht on tõendanud, et ta järgib artiklis 50 osutatud rakendusakte, mis on vastu võetud artiklis 48 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lennujuhiloale ja lennujuhi tervisetõendile märgitakse lennujuhile antud õigused. Lennujuhiluba ja lennujuhi tervisetõendit võib õiguste lisamiseks või äravõtmiseks muuta vastavalt artikli 50 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud rakendusaktidele.

5.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lennujuhiluba ja lennujuhi tervisetõendit võib vastavalt artikli 50 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud rakendusaktidele piirata, selle peatada või kehtetuks tunnistada, kui selle omanik ei vasta enam sellise loa või tervisetõendi väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

1.   Selleks et tagada lennujuhtide suhtes artiklis 48 osutatud oluliste nõuete ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon vastavuse käesoleva määruse artiklis 48 osutatud olulistele nõuetele ning võtab kohaselt arvesse rahvusvahelisi standardeid ja soovitusi, eelkõige neid, mis on esitatud Chicago konventsiooni 1. lisas.

1.   Lennujuhtide koolitusorganisatsioonidel ja lennundusmeditsiinikeskustel peab olema heakskiit.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud heakskiit antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artikli 53 alusel vastu võetud rakendusakte, mis on vastu võetud artiklis 48 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud heakskiidule märgitakse organisatsioonile antud õigused. Heakskiitu võib õiguste lisamiseks või äravõtmiseks muuta vastavalt artikli 53 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud rakendusaktidele.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud heakskiitu võib vastavalt artikli 53 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud rakendusaktidele piirata, selle peatada või kehtetuks tunnistada, kui heakskiidu omanik ei vasta enam sellise heakskiidu väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

1.   Lennujuhtide praktilise koolituse läbiviimise ning praktiliste oskuste hindamise eest vastutavatel isikutel ja lennundusarstidel peab olema sertifikaat.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaat antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 53 osutatud rakendusakte, mis on vastu võetud artiklis 48 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaadile märgitakse selle omanikule antud õigused. Sertifikaati võib õiguste lisamiseks või äravõtmiseks muuta vastavalt artikli 53 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud rakendusaktidele.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaati võib vastavalt artikli 53 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud rakendusaktidele piirata, selle peatada või kehtetuks tunnistada, kui sertifikaadi omanik ei vasta enam sellise sertifikaadi väljaandmist ja kehtivust käsitlevatele normidele ja menetlustele.

1.   Selleks et tagada lennujuhtide koolitamise, testimise, kontrollimise ja tervisekontrolliga seotud isikute ja organisatsioonide suhtes artiklis 48 osutatud oluliste nõuete ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon vastavuse käesoleva määruse artiklis 48 osutatud olulistele nõuetele ning võtab kohaselt arvesse rahvusvahelisi standardeid ja soovitusi, eelkõige neid, mis on esitatud Chicago konventsiooni 1. lisas.

1.   Võttes arvesse artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega seotud riski, asjaomase mehitamata õhusõiduki käitamis- ja tegevuspiirkonna omadusi, võib mehitamata õhusõiduki ning selle mootorite, propellerite, osade, teisaldatava varustuse ja kaugjuhtimisseadmete projekteerimise, tootmise, hooldamise ja käitamise, samuti selle tegevusega seotud töötajate, kaasa arvatud kaugpiloodid, ja organisatsioonide puhul olla nõutav sertifikaat vastavalt artiklis 58 osutatud delegeeritud õigusaktidele ja artiklis 57 osutatud rakendusaktidele.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaat antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta järgib artiklis 58 osutatud delegeeritud õigusakte ja artiklis 57 osutatud rakendusakte.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaadis täpsustatakse ohutuspiirangud, käitamistingimused ja õigused. Sertifikaati võib piirangute, tingimuste ja õiguste lisamiseks või äravõtmiseks muuta vastavalt artiklis 58 osutatud delegeeritud õigusaktidele ja artiklis 57 osutatud rakendusaktidele.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaati võib vastavalt artiklis 58 osutatud delegeeritud õigusaktidele ja artiklis 57 osutatud rakendusaktidele piirata, selle võib peatada või kehtetuks tunnistada, kui sertifikaadi omanik ei vasta enam sellise sertifikaadi väljaandmist või kehtivust käsitlevatele tingimustele, normidele ja menetlustele.

5.   Võttes arvesse artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige asjaomase tegevuse laadi ja sellega kaasnevat riski, asjaomase mehitamata õhusõiduki käitamis- ja tegevuspiirkonna omadusi, võib artiklis 58 osutatud delegeeritud õigusaktidega ja artiklis 57 osutatud rakendusaktidega nõuda mehitamata õhusõiduki ning selle mootorite, propellerite, osade, teisaldatava varustuse ja kaugjuhtimisseadmete projekteerimise, tootmise, hooldamise ja käitamise, samuti selle tegevusega seotud töötajate, kaasa arvatud kaugpiloodid, ja organisatsioonide puhul deklaratsiooni, mis kinnitab vastavust nimetatud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele.

6.   Kui artiklis 1 sätestatud eesmärke saab saavutada ja artiklis 4 sätestatud põhimõtteid saab järgida ilma käesoleva määruse IV ja V peatükki kohaldamata, võib artikli 58 lõike 1 punktis c osutatud delegeeritud õigusaktides sätestada, et kõnealuseid peatükke ei kohaldata ei artiklis 55 osutatud oluliste nõuete ega vastavate artikli 58 kohaselt kehtestatud üksikasjalike normide suhtes. Sel juhul kujutavad kõnealused olulised nõuded ja üksikasjalikud normid endast ühenduse ühtlustamise õigusakte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (36) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 768/2008/EÜ (37) tähenduses.

7.   Liikmesriigid tagavad, et teave mehitamata õhusõiduki ja mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimise kohta, mille või kelle suhtes kehtib artiklis 57 ja IX lisa punktis 4 osutatud registreerimise nõue, säilitatakse digitaalsetes, ühtlustatud ja koostalitlusvõimelistes siseriiklikes registreerimissüsteemides. Liikmesriigid peavad pääsema sellele teabele ligi ja saama seda teavet vahetada artiklis 74 osutatud andmekogu kaudu.

8.   Käesolev jagu ei piira liikmesriikide võimalust sätestada kooskõlas liidu õigusega siseriiklikke norme, millega kehtestatakse mehitamata õhusõiduki käitamise suhtes teatavad tingimused käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävatel põhjustel, muu hulgas seoses avaliku julgeoleku ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega.

1.   Seoses artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud õhusõidukite, kui tegemist on mehitamata õhusõidukitega, ning nende mootorite, propellerite, osade, teisaldatava varustuse ja kaugjuhtimisseadmete projekteerimise, tootmise ja hooldamisega, samuti seoses nende tegevustega seotud töötajatega, kaasa arvatud kaugpiloodid, ja organisatsioonidega on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud normid järgmise kohta:

2.   Seoses artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud õhusõidukite, kui tegemist on mehitamata õhusõidukitega, ning nende mootorite, propellerite, osade, teisaldatava varustuse ja kaugjuhtimisseadmete projekteerimise, tootmise, hooldamise ja käitamisega, samuti seoses nende tegevustega seotud töötajatega, kaasa arvatud kaugpiloodid, ja organisatsioonidega on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IX lisa ja asjakohasel juhul III lisa, kui see on vajalik lennutegevusega seotud tehniliste, käitamisalaste või teaduslike suundumuste või ohutustõendite tõttu, ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

1.   Artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud õhusõiduki käitamisele äriliseks lennutranspordiks kohaldatakse sertifitseerimismenetlust ja selle kohta antakse välja luba.

Luba antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta on suuteline täitma asjaomase õhusõiduki käitamisega seotud kohustusi kooskõlas artiklis 59 sätestatud nõuetega ning et tal on selleks vastavad vahendid. Loale märgitakse käitajale antud õigused ning lennutegevuse ulatus.

2.   Kui see on artiklis 61 osutatud delegeeritud õigusaktides nii sätestatud, kohaldatakse artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud õhusõiduki kasutamisele muuks tegevuseks kui äriliseks lennutranspordiks sertifitseerimismenetlust ja selle kohta antakse välja luba.

Luba antakse välja taotluse alusel juhul, kui taotleja on tõendanud, et ta on suuteline täitma asjaomase õhusõiduki käitamisega seotud kohustusi kooskõlas artiklis 59 sätestatud nõuetega ning et tal on selleks vastavad vahendid.

Loale märgitakse käitajale antud õigused ning lennutegevuse ulatus.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ja juhul, kui see on artiklis 61 osutatud delegeeritud õigusaktides nii sätestatud, võib artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud õhusõidukit muuks tegevuseks kui äriliseks lennutranspordiks kasutav käitaja esitada deklaratsiooni, et ta on suuteline täitma asjaomase õhusõiduki käitamisega seotud kohustusi kooskõlas artiklis 59 täpsustatud nõuetega ning et tal on selleks vastavad vahendid.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud load ja deklaratsioonid ei ole nõutavad sellise õhusõiduki käitamise korral, mis lendab üksnes sellise territooriumi kohal, mille suhtes kohaldatakse aluslepinguid, välja arvatud mehitamata õhusõiduki puhul.

1.   Seoses artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud õhusõiduki, selle meeskonna ja käitamisega on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud normid järgmise kohta:

2.   Lõikes 1 osutatud normide vastuvõtmisel tagab komisjon eelkõige järgmise:

1.   Komisjon, amet ja liikmesriigid teevad ühtse Euroopa lennundusohutussüsteemi raames koostööd, et tagada käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide täitmine.

2.   Selleks et tagada käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide täitmine, teevad amet ja liikmesriikide pädevad asutused järgmist:

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused on sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise kohta tehniliste otsuste tegemisel sõltumatud, täidavad oma ülesandeid erapooletult ja läbipaistvalt ning on vastavalt struktureeritud, töötajatega varustatud ja juhitud. Liikmesriigid tagavad ka oma pädevatele asutustele vajalikud vahendid ja võimekused, et täita neile käesoleva määrusega pandud ülesandeid tõhusalt ja õigeaegselt.

4.   Lõikes 2 osutatud sertifitseerimis-, järelevalve- ja nõuete täitmise tagamise ülesannetega seotud kohustused loetakse lõppenuks vastavalt käesolevale lõikele.

Amet vastutab nimetatud ülesannete eest juhul, kui need on talle määratud vastavalt artiklitele 77–82 ja kui need ülesanded on talle pandud vastavalt artiklitele 64 ja 65.

Kui aga liikmesriik teeb kooskõlas artikli 41 lõikega 6 erandi, siis artikli 80 lõike 1 punkti a enam ei kohaldata ning kõnealune liikmesriik vastutab asjaomase ATM/ANS-teenuste osutaja järelevalve ja tema suhtes kohaldatavate nõuete täitmise tagamise eest vastavalt kõnealuses erandis ettenähtule.

Lennuvälja asukohaliikmesriigi pädev asutus vastutab nimetatud ülesannete täitmise eest seoses artikli 34 lõikes 1 osutatud lennuväljasertifikaadi ja artikli 37 lõikes 1 osutatud lennuvälja käitaja sertifikaadiga.

Kõnealune liikmesriigi pädev asutus vastutab samuti järelevalve- ja nõuete täitmise tagamise ülesannete eest sellel lennuväljal maapealse teeninduse või perrooniteenuste osutamise eest vastutavate organisatsioonide puhul.

Kõigil muudel juhtudel vastutab nimetatud ülesannete eest selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub sertifikaati taotlenud või deklaratsiooni esitanud füüsilise või juriidilise isiku peamine tegevuskoht või selle puudumise korral tema elukoht või asukoht, välja arvatud juhul, kui sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete tulemuslikuks täitmiseks on vaja need ülesanded anda teise liikmesriigi pädevale asutusele kooskõlas lõike 14 punktis d osutatud üksikasjalike normidega.

Kui lõikes 15 osutatud rakendusaktides on nii sätestatud, kohaldatakse järgmist:

5.   Liikmesriigid võivad otsustada, et erandina lõikest 4 vastutavad nende pädevad asutused ühiselt sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete eest ärilise lennutranspordiga tegeleva õhusõiduki käitaja puhul, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

Asjaomased liikmesriigid teavitavad hiljemalt 12. märtsiks 2019 komisjoni ja ametit ühist vastutust käsitlevast otsusest ning esitavad neile kogu asjakohase teabe, eelkõige punktis a osutatud lepingu ja kooskõlas punktiga b nimetatud ülesannete tulemusliku täitmise tagamiseks võetud meetmed.

Kui komisjon leiab pärast ametiga konsulteerimist, et esimeses lõigus sätestatud tingimused ei ole täidetud, võtab ta vastu rakendusakti, mis sisaldab sellekohast otsust. Pärast rakendusakti asjaomastele liikmesriikidele teatavakstegemist muudavad kõnealused liikmesriigid viivitamatult ühist vastutust käsitlevat otsust või tunnistavad selle kehtetuks ning teavitavad sellest komisjoni ja ametit.

Amet lisab kõik komisjoni ja liikmesriikide otsused, millest teda on käesoleva lõike kohaselt teavitatud, artiklis 74 osutatud andmekogusse.

6.   Ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste teostatav järelevalve on pidev ja tugineb tsiviillennunduse riskide põhjal kehtestatud prioriteetidele.

7.   Lõike 2 punktis c osutatud seisuplatsil tehtavate kontrollide läbiviimisel teeb amet koostööd selle liikmesriigi pädeva asutusega, kelle territooriumil seisuplatsil tehtav kontroll toimub.

8.   Amet haldab ja kasutab vahendeid ja menetlusi, mis on vajalikud lõike 2 punktis c osutatud seisuplatsil tehtavate kontrollide käigus saadud ohutusteabe kogumiseks, vahetamiseks ja analüüsimiseks.

9.   Sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete tulemusliku täitmise hõlbustamiseks vahetavad komisjon, amet ja liikmesriikide pädevad asutused asjakohast teavet, muu hulgas võimalike või kindlakstehtud rikkumiste kohta.

10.   Amet edendab käesolevas määruses ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud nõuete ühtset mõistmist ja kohaldamist, muu hulgas töötades pärast liikmesriikide pädevate asutustega konsulteerimist välja artikli 76 lõikes 3 osutatud juhendmaterjali.

11.   Kõik käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud võivad juhtida ameti tähelepanu väidetavatele erinevustele, mis võivad ilmneda normide kohaldamisel liikmesriikide vahel. Kui sellised erinevused takistavad tõsiselt nimetatud isikute tegevust või põhjustavad muul viisil olulisi probleeme, teevad amet ja asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused koostööd, et kõnealuste erinevustega tegeleda ja vajaduse korral need viivitamata kõrvaldada. Kui kõnealuseid erinevusi ei ole võimalik kõrvaldada, teatab amet probleemist komisjonile.

12.   Amet ja liikmesriikide pädevad asutused võtavad vajalikke ja tulemuslikke meetmeid, et suurendada ja edendada tsiviillennundusohutusega seotud teadlikkust ning levitada lennuõnnetuste ja intsidentide ennetamiseks vajalikku ohutusalast teavet.

13.   Seoses ameti ülesannetega, mis on seotud käesoleva määruse kohase sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud normid järgmise kohta:

14.   Selleks et tagada liikmesriikide pädevate asutuste käesolevast määrusest tulenevate sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete puhul käesoleva artikli lõigete 2–9 ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

15.   Selleks et tagada ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste käesolevast määrusest tulenevate sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete puhul käesoleva artikli lõigete 2–9 ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Amet kehtestab koostöös liikmesriikide pädevate asutustega inspektorite ja muude käesoleva määruse kohaste sertifitseerimis- ja järelevalveülesannete täitmiseks vajalike oskustega töötajate salve vabatahtliku loomise ja nende vabatahtliku jagamise mehhanismi.

Selleks määrab amet koostöös liikmesriikide pädevate asutustega kindlaks nõutavad kvalifikatsiooni- ja kogemuskriteeriumid, mille alusel kõnealused asutused ja amet nimetavad kandidaadid, kui need on olemas, kes kuuluksid Euroopa lennundusinspektorite salve loomise ja jagamise mehhanismi.

2.   Amet ja kõik liikmesriikide pädevad asutused võivad taotleda järelevalve- ja sertifitseerimisülesannete täitmiseks abi Euroopa lennundusinspektorite salvest. Amet koordineerib kõnealustele taotlustele vastamist ja töötab selleks liikmesriikide pädevate asutustega konsulteerides välja asjakohased menetlused.

3.   Euroopa lennundusinspektorid täidavad järelevalve ja sertifitseerimisülesandeid ameti või nende abi taotlenud liikmesriigi pädeva asutuse kontrolli ja juhendite kohaselt ning nende vastutusel.

4.   Euroopa lennundusinspektorite antava abiga kaasnevad kulud katab abi taotlenud asutus.

Nimetatud asutus võib otsustada rahastada selle abiga kaasnevad kulud tasude kaudu, mille kohta esitatakse arved lõike 6 punkti c kohaselt kehtestatud normidest lähtuvalt juriidilisele või füüsilisele isikule, kelle suhtes Euroopa lennundusinspektorid sertifitseerimis- ja järelevalvetoiminguid teostasid.

Sellisel juhul edastab nimetatud asutus kogutud tasude summa abi andnud asutusele.

5.   Kõiki Euroopa lennundusinspektorite avaldusi, kirjeid ja aruandeid, mis nad teevad oma käesoleva artikli kohaste ülesannete täitmisel, käsitatakse kõigis aspektides samaväärsetena liikmesriikide inspektorite avalduste, kirjete ja aruannetega ning need on haldus- ja kohtumenetlustes vastuvõetavad tõendid.

6.   Seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud salve loomise ja jagamise mehhanismiga on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud normid järgmise kohta:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Liikmesriik võib esitada ametile taotluse, et amet täidaks artikli 62 lõikes 2 osutatud sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesandeid mõne füüsilise ja juriidilise isiku, õhusõiduki, ohutusega seotud lennuvälja varustuse, ATM/ANS-süsteemi ja ATM/ANS-koostisosa, lennutreeningseadme ja lennuvälja või kõigi nimetatute suhtes, mille eest on käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide alusel vastutav asjaomane liikmesriik.

Kui amet on kõnealuse taotlusega nõus, saab ta pädevaks asutuseks, kes vastutab kõnealuse taotlusega hõlmatud ülesannete eest, ning taotlev liikmesriik vabastatakse vastutusest nimetatud ülesannete eest.

Ameti poolt nimetatud ülesannetega seoses võetud vastutuse suhtes kohaldatakse IV ja V peatükki.

2.   Liikmesriik võib esitada teisele liikmesriigile taotluse, et see teine liikmesriik täidaks artikli 62 lõikes 2 osutatud sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesandeid mõne füüsilise ja juriidilise isiku, õhusõiduki, ohutusega seotud lennuvälja varustuse, ATM/ANS-süsteemi ja ATM/ANS-koostisosa, lennutreeningseadme ja lennuvälja või kõigi nimetatute suhtes, mille eest on käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide alusel vastutav asjaomane liikmesriik.

Kui liikmesriik on kõnealuse taotlusega nõus, saab ta vastutavaks kõnealuse taotlusega hõlmatud ülesannete eest, ning taotluse esitanud liikmesriik vabastatakse vastutusest nimetatud ülesannete eest.

Käesoleva lõike kohaselt ümber jaotatud ülesannetega seotud vastutuse suhtes kohaldatakse II ja IV peatükki ning artikleid 131 ja 132, samuti taotlusega nõustunud liikmesriigi õiguse kohaldatavaid sätteid.

3.   Nõuete täitmise tagamise osas vastutab taotlusega nõustunud liikmesriik või amet ainult nende küsimuste eest, mis on seotud menetlustega, mille tulemusena kõnealuse liikmesriigi pädev asutus või amet võtab vastu otsused, ja mis puudutavad talle kooskõlas käesoleva artikliga ümberjaotatud sertifitseerimis- ja järelevalveülesandeid, samuti kõnealuste otsuste kohaldamist. Nõuete täitmise tagamisega seotud kõigi muude küsimuste puhul käesolevas määruses ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud vastutuse jaotus ei muutu.

4.   Amet või liikmesriik nõustub vastavalt lõikes 1 või 2 osutatud taotlusega üksnes juhul, kui amet või asjaomase liikmesriigi pädev asutus leiab, et tal on selleks vajalikud vahendid ja ta saab asjaomaste ülesannete eest tõhusalt vastutada.

5.   Kui liikmesriik soovib kohaldada lõiget 1 või 2, sõlmib ta vastavalt kas ameti või teise liikmesriigiga üksikasjaliku kokkuleppe asjaomaste ülesannete eest vastutuse ümberjaotamise kohta. Enne üksikasjaliku kokkuleppe sõlmimise lõpuleviimist konsulteeritakse sellega seoses vastutuse ümberjaotamisega seotud füüsiliste ja juriidiliste isikutega ja lõikes 2 osutatud ümberjaotamise puhul ametiga. Üksikasjalikus kokkuleppes tuuakse vähemalt selgelt välja, millised ülesanded ümber jaotatakse, ning see hõlmab õiguslikke, praktilisi ja halduskokkuleppeid asjaomaste ülesannete nõuetekohase üleandmise ja nende tulemusliku ja katkematu täitmise tagamiseks kooskõlas käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega, samuti asjaomaste füüsiliste ja juriidiliste isikute tegevuse sujuvaks jätkumiseks. Üksikasjalik kokkulepe hõlmab ka sätteid asjakohaste tehniliste kirjete ja dokumentide üleandmise kohta.

Amet ja vastavalt kas asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid tagavad, et ülesannete eest vastutuse ümberjaotamine toimub nimetatud üksikasjaliku kokkuleppe kohaselt.

6.   Amet teeb artikli 74 kohaselt loodud andmekogu kaudu teatavaks nende liikmesriikide loetelu, kes on kohaldanud käesoleva artikli lõikeid 1 või 2. Loetelus määratakse selgelt kindlaks ümberjaotatud ülesanded ja pädev asutus, kes on pärast ümberjaotamist ülesannete eest vastutav.

Amet võtab ülesannete eest vastutuse ümberjaotamist kontrollide ja muude artikli 85 kohaste järelevalvetoimingute tegemisel arvesse.

7.   Käesoleva artikli kohane vastutuse ümberjaotamine ei piira liikmesriikide õigusi ja kohustusi, mis tulenevad Chicago konventsioonist.

Kui liikmesriik jaotab käesoleva artikli kohaselt ümber vastutuse talle Chicago konventsiooniga pandud ülesannete eest, teavitab ta ICAOd asjaolust, et talle Chicago konventsiooni alusel määratud funktsioone ja kohustusi täidab tema nimel amet või teine liikmesriik.

8.   Liikmesriik, kes on vastutuse ülesannete eest lõike 1 või 2 kohaselt ametile või teisele liikmesriigile ümber jaotanud, võib otsustada ümberjaotamise igal ajal lõpetada. Sellisel juhul kohaldatakse mutatis mutandis lõikeid 4, 5 ja 6 ning lõike 7 teist lõiku.

1.   Organisatsioon võib erandina artikli 62 lõikest 4 taotleda, et amet tegutseks kõnealuse organisatsiooni sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete eest vastutava pädeva asutusena, kui tal on III peatüki kohaselt ühe liikmesriigi pädeva asutuse sertifikaat või õigus seda taotleda, kuid märkimisväärne osa tema kõnealuse sertifikaadiga hõlmatud rajatistest ja töötajatest asub ühes või mitmes teises liikmesriigis või tal on kavas need sinna paigutada.

Sellise taotluse võivad esitada ka kaks või enam samasse kontserni kuuluvat organisatsiooni, kelle kõigi peamised tegevuskohad asuvad eri liikmesriikides ja kellel kõigil on III peatüki kohane sertifikaat üht ja sama liiki lennundustegevusega tegelemiseks või õigus sellist sertifikaati taotleda.

2.   Lõikes 1 osutatud taotluse esitavad asjaomased organisatsioonid ametile ja nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus on nende peamised tegevuskohad.

Taotluse saamisel konsulteerivad amet ja asjaomased liikmesriikide pädevad asutused põhjendamatu viivituseta üksteisega ja vajaduse korral küsivad taotluse esitanud organisatsioonidelt lisateavet. Konsultatsioonide raames käsitlevad amet ja liikmesriikide pädevad asutused asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste jaoks kättesaadavate inspektorite ja muude töötajate kasutamist, kui on sõlmitud kokkulepe vastutuse ümberjaotamise kohta.

Kui pärast kõnealuseid konsultatsioone leiab amet või asjaomane liikmesriigi pädev asutus, et taotlus mõjutaks negatiivselt tema enda võimet täita tõhusalt käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaseid sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesandeid või mõjutaks muul viisil negatiivselt tema tõhusat toimimist, teavitab ta maksimaalselt 180 päeva jooksul alates taotluse saamisest asjaomast organisatsiooni sellest, miks tema arvates oleks taotlusel selline negatiivne mõju, ja esitab põhjenduse. Teavitus saadetakse ka teisele osalisele. Sellisel juhul käsitatakse taotlust tagasilükatuna.

3.   Amet ja asjaomased liikmesriikide pädevad asutused sõlmivad asjaomaste ülesannete eest vastutuse ümberjaotamise kohta üksikasjaliku kokkuleppe, välja arvatud juhul, kui taotlus lükatakse lõike 2 kohaselt tagasi. Enne üksikasjaliku kokkuleppe sõlmimise lõpuleviimist konsulteeritakse kokkuleppe osas organisatsioonidega, kes esitasid ametile taotluse nende suhtes pädeva asutusena tegutsemiseks. Üksikasjalikus kokkuleppes tuuakse vähemalt selgelt välja, millised ülesanded ümber jaotatakse, ning see hõlmab õiguslikke, praktilisi ja halduskokkuleppeid asjaomaste ülesannete nõuetekohase üleandmise ning nende tulemusliku ja katkematu täitmise tagamiseks kooskõlas käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega, samuti asjaomaste organisatsioonide tegevuse sujuvaks jätkumiseks. Üksikasjalik kokkulepe hõlmab ka sätteid asjakohaste tehniliste kirjete ja dokumentide üleandmise kohta.

Amet ja vastavalt kas asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid tagavad, et ülesannete eest vastutuse ümberjaotamine toimub nimetatud üksikasjaliku kokkuleppe kohaselt. Nimetatud kokkuleppe rakendamisel kasutab amet võimalikult suures ulatuses inspektoreid ja muid liikmesriigis kasutada olevaid töötajaid.

4.   Lõike 3 kohase üksikasjaliku kokkuleppe sõlmimise korral saab ametist pädev asutus, kes vastutab taotlusega hõlmatud ülesannete eest ning asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid vabastatakse vastutusest nende ülesannete eest. Ümberjaotatud ülesannete eest ameti poolt võetud vastutuse suhtes kohaldatakse IV ja V peatükki.

5.   Käesoleva artikli kohase ülesannete eest vastutuse ümberjaotamise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikli 64 lõikeid 3, 6 ja 7.

6.   Organisatsioon, kelle suhtes amet tegutseb käesoleva artikli alusel pädeva asutusena, võib taotleda, et tema sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete eest võtaks uuesti vastutuse see liikmesriik, kus on kõnealuse organisatsiooni peamine tegevuskoht. Sellisel juhul kohaldatakse mutatis mutandis artikli 64 lõikeid 4–7.

1.   Kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

loovad asjaomane liikmesriik ja amet komisjoni taotluse alusel ühiselt ajutise tehnilise abi programmi, eesmärgiga kõrvaldada kindlakstehtud puudujäägid ja abistada asjaomast liikmesriiki, et taastada toetusetapi lõpuks tema võime täita käesoleva määruse kohaseid sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesandeid. Tehnilise abi programm sisaldab eeskätt programmi ajakava, sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise ülesannete plaanimist ja täitmist juhtudel, kus on kindlaks tehtud puudujäägid, asjaomaste inspektorite ja töötajate koolitust ja kvalifikatsiooni ning asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse töö korraldust, kui see mõjutab otseselt kindlakstehtud puudujääke.

2.   Asjaomane liikmesriik vastutab tehnilise abi programmi rakendamise eest, et kõrvaldada kindlakstehtud puudujäägid. Sel eesmärgil teeb asjaomane liikmesriik tehnilise abi programmi rakendamisel koostööd ametiga, muu hulgas andes liikmesriigi pädevale asutusele kõik vajalikud korraldused ja tehes kättesaadavaks kõik abiprogrammi edukaks läbiviimiseks vajalikud materiaalsed vahendid.

Tehnilise abi programmi rakendamise käigus on asjaomane liikmesriik kooskõlas artikli 62 lõikega 2 jätkuvalt vastutav sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise ülesannete eest. Ameti kulud, mis tekivad abi andmisest asjaomasele liikmesriigile, kannab amet ise.

Tehnilise abi programmi rakendamisel kasutab asjaomane liikmesriik vajaduse korral ja puudujääkide iseloomu arvestades artikli 63 kohaselt loodud Euroopa lennundusinspektorite salve, artikli 69 kohaseid kvalifitseeritud üksusi ja artiklis 92 ette nähtud koolitusvõimalusi.

3.   Amet esitab komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruandeid tehnilise abi programmi rakendamisel tehtud edusammude kohta.

4.   Asjaomane liikmesriik teeb kõik mis võimalik, et taastada oma võime täita käesoleva määruse kohaseid sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise ülesandeid. Kui asjaomane liikmesriik tunnistab, et tehnilise abi programmi ei saa kavandatu kohaselt rakendada, teavitab ta sellest komisjoni ja kas jaotab artikli 64 kohaselt sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise ülesannete eest vastutuse ümber ametile või teisele liikmesriigile või võtab puudujääkide kõrvaldamiseks muid meetmeid. Vastutuse ümberjaotamisel piirdutakse sellega, mis on rangelt vajalik kindlakstehtud puudujääkide kõrvaldamiseks. Amet lisab artikli 74 kohaselt loodud andmekogusse teabe ümber jaotatud ülesannete kohta ja teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks.

5.   Käesolev artikkel ei piira muude meetmete, sealhulgas käesoleva määruse artikli 67 ja määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaldamist.

1.   Käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaselt ameti või liikmesriigi pädeva asutuse välja antud sertifikaatide ning füüsilise ja juriidilise isiku poolt esitatud deklaratsioonide suhtes kohaldatakse üksnes käesolevas määruses sätestatud norme, tingimusi ja menetlusi ja liikmesriigi haldusnõudeid ning need kehtivad ja neid tunnustatakse kõigis liikmesriikides ilma lisanõuete või täiendava hindamiseta.

2.   Kui komisjon leiab, et juriidiline või füüsiline isik, kellele on välja antud sertifikaat või kes on esitanud deklaratsiooni, ei vasta enam käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, nõuab komisjon ameti soovituse alusel kõnealuse isiku üle järelevalve teostamise eest vastutavalt liikmesriigilt, et see võtaks asjakohaseid korrigeerivaid ja kaitsemeetmeid, mis hõlmavad sertifikaadiga antud õiguste piiramist või selle kehtivuse peatamist. Komisjon võtab vastu rakendusakti, mis sisaldab sellekohast otsust. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud lennundusohutusega, võtab komisjon kooskõlas artikli 127 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Alates kõnealuse rakendusakti jõustumise kuupäevast kaotab asjaomane sertifikaat või deklaratsioon erandina lõikest 1 kehtivuse ja seda ei tunnustata üheski liikmesriigis.

3.   Kui komisjon leiab, et lõikes 2 osutatud liikmesriik on võtnud asjakohased korrigeerivad ja kaitsemeetmed, võtab ta ameti soovituse alusel vastu otsuse, mille kohaselt asjaomane sertifikaat või deklaratsioon on vastavalt lõikele 1 kehtiv ja seda tunnustatakse taas kõikides liikmesriikides.

Komisjon võtab vastu rakendusakti, mis sisaldab sellekohast otsust. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud lennundusohutusega, võtab komisjon kooskõlas artikli 127 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

4.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaldamist.

1.   Amet ja liikmesriikide pädevad asutused võivad käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaseid sertifikaate välja anda kolmanda riigi õiguse kohaselt välja antud sertifikaatide alusel või aktsepteerida sertifikaate ja muid kolmanda riigi õiguse kohaselt välja antud asjakohaseid dokumente, millega tõendatakse tsiviillennundusnormidele vastavust, kui selline võimalus on sätestatud järgmistes dokumentides:

2.   Usalduse saavutamiseks ja säilitamiseks kolmandate riikide reguleerivate raamistike suhtes on ametil õigus viia läbi kolmandate riikide õigusnormide ja välismaiste lennundusasutuste vajalik tehniline hindamine ja analüüs. Selliste hindamiste ja analüüside tegemiseks võib amet sõlmida kooskõlas artikli 90 lõikega 2 koostöökokkuleppeid.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud normid kolmanda riigi õiguse alusel välja antud, tsiviillennundusnormidele vastavust tõendavate ning käesolevas määruses sätestatud ohutustasemega samaväärse ohutustaseme tagamist kinnitavate sertifikaatide ja muude dokumentide aktsepteerimise kohta, sealhulgas tingimuste ja menetluste kohta, millega saavutatakse ja säilitatakse vajalik usaldus kolmandate riikide reguleerivate raamistike suhtes.

1.   Amet ja liikmesriikide pädevad asutused võivad oma käesoleva määruse kohaste sertifitseerimise ja järelevalvega seotud ülesannete täitmise üle anda kvalifitseeritud üksustele, mis on kooskõlas artikli 62 lõike 13 punktis f osutatud delegeeritud õigusaktidega või artikli 62 lõike 14 esimese lõigu punktis e osutatud rakendusaktidega akrediteeritud VI lisas sätestatud kriteeriumidele vastavate kvalifitseeritud üksustena.

Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, loovad amet ja liikmesriikide pädevad asutused, kes kasutavad kvalifitseeritud üksusi, süsteemi kõnealuseks akrediteerimiseks ja kvalifitseeritud üksuste hindamiseks kõnealustele kriteeriumidele vastavuse osas nii akrediteerimise ajal kui ka püsivalt pärast akrediteerimist.

Kvalifitseeritud üksuse võivad akrediteerida kas amet või liikmesriigi pädev asutus eraldi, kaks või enam liikmesriikide pädevat asutust ühiselt või amet koos ühe või mitme liikmesriigi pädeva asutusega.

2.   Amet või vastavalt kas liikmesriigi pädev asutus või liikmesriikide pädevad asutused muudavad, piiravad, peatavad või tunnistavad kehtetuks nende poolt kvalifitseeritud üksusele antud akrediteeringu, kui see üksus ei vasta enam VI lisas sätestatud kriteeriumidele.

3.   Kvalifitseeritud üksust akrediteeriv amet või liikmesriigi pädev asutus või liikmesriikide pädevad asutused võivad anda sellele üksusele õiguse välja anda, taastada, muuta, piirata, peatada ja kehtetuks tunnistada sertifikaate või võtta vastu deklaratsioone ameti või liikmesriigi pädeva asutuse nimel. See õigus lisatakse akrediteeringu ulatusse.

4.   Amet ja liikmesriikide pädevad asutused tunnustavad ameti ja teiste liikmesriikide pädevate asutuste poolt kvalifitseeritud üksustele lõike 1 kohaselt antud akrediteeringuid ilma täiendavate tehniliste tingimuste või täiendava hindamiseta.

Siiski ei ole amet ja liikmesriikide pädevad asutused kohustatud kasutama teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti poolt kvalifitseeritud üksusele antud akrediteeringut täies ulatuses ega kasutama teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti poolt sellele üksusele lõike 3 kohaselt antud õigusi täies ulatuses.

5.   Amet ja liikmesriikide pädevad asutused vahetavad teavet välja antud, piiratud, peatatud ja kehtetuks tunnistatud akrediteeringute, sealhulgas välja antud akrediteeringute ja õiguste ulatuse kohta. Amet teeb kõnealuse teabe kättesaadavaks artiklis 74 osutatud andmekogu kaudu.

1.   Käesolev määrus ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid ei takista liikmesriiki viivitamata reageerimast tsiviillennundusohutusega seotud probleemile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik artikli 74 alusel loodud andmekogu kaudu viivitamata komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike võetud meetmetest, nende kestusest ja nende võtmise põhjustest.

2.   Kui amet on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe kätte saanud, hindab ta põhjendamatu viivituseta, kas käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Amet lisab hindamise tulemused artikli 74 alusel loodud andmekogusse.

Kui amet leiab, et kõnealused tingimused on täidetud, hindab ta põhjendamatu viivituseta, kas tal on võimalik lahendada liikmesriigi tuvastatud probleemi artikli 76 lõike 4 esimeses lõigus osutatud otsuste tegemisega, nii et liikmesriik ei peaks meetmeid võtma. Kui ameti arvates saab kõnealuse probleemi sel viisil lahendada, teeb ta sellekohase otsuse ja teavitab sellest liikmesriike artikli 74 alusel loodud andmekogu kaudu. Kui ameti arvates ei saa probleemi sel viisil lahendada, soovitab ta komisjonil muuta käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakte või rakendusakte viisil, mida ta peab käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist silmas pidades vajalikuks.

Kui amet leiab, et kõnealused tingimused ei ole täidetud, esitab ta põhjendamatu viivituseta komisjonile soovituse seoses kõnealuse hindamise tulemustega. Amet lisab soovituse artikli 74 alusel loodud andmekogusse.

3.   Komisjon hindab lõike 2 kolmandas lõigus osutatud ameti soovitust arvesse võttes, kas lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.

4.   Kui komisjon leiab, et kõnealused tingimused ei ole täidetud, või kui ta ei ole ameti hinnangu tulemustega nõus, võtab komisjon põhjendamatu viivituseta vastu rakendusakti, mis sisaldab komisjoni otsust ja sellekohaseid järeldusi. Nimetatud rakendusakt avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning amet lisab selle artikli 74 alusel loodud andmekogusse.

Pärast teate saamist rakendusakti kohta, milles kinnitatakse, et kõnealused tingimused ei ole täidetud, tunnistab asjaomane liikmesriik viivitamata lõike 1 kohaselt võetud meetme kehtetuks.

1.   Liikmesriigid võivad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvale füüsilisele või juriidilisele isikule teha erandeid asjaomase isiku suhtes III peatüki alusel kohaldatavatest nõuetest, mis ei ole kõnealuses peatükis kehtestatud olulised nõuded, või kõnealuse peatüki alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidest või rakendusaktidest, kui tegemist on seda isikut mõjutavate teatavate kiireloomuliste ettenägematute asjaolude või kiireloomuliste käitamisvajadustega ja kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik artikli 74 alusel loodud andmekogu kaudu viivitamata komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike tehtud erandist, selle kestusest ja tegemise põhjustest ning kui see on kohaldatav, vajalikest võetud leevendusmeetmetest.

2.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erand tehti ajavahemikuks, mis on pikem kui kaheksa järjestikust kuud, või kui liikmesriik on teinud sama erandi mitu korda ja nende kehtivusaeg kokku ületab kaheksat kuud, hindab amet käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmist ja annab kolme kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud viimase teate kättesaamise kuupäeva komisjonile soovituse seoses selle hindamise tulemustega. Amet lisab kõnealuse soovituse artikli 74 alusel loodud andmekogusse.

Sel juhul hindab komisjon kõnealust soovitust arvesse võttes, kas kõnealused tingimused on täidetud. Kui komisjon leiab, et kõnealused tingimused ei ole täidetud, või kui ta ei ole ameti hindamise tulemustega nõus, võtab komisjon kolme kuu jooksul pärast kõnealuse soovituse kättesaamise kuupäeva vastu rakendusakti, mis sisaldab sellekohast otsust. Nimetatud rakendusakt avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning amet lisab selle artikli 74 alusel loodud andmekogusse.

Pärast teate saamist rakendusakti kohta, milles kinnitatakse, et kõnealused tingimused ei ole täidetud, tunnistab asjaomane liikmesriik viivitamata käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtud erandi kehtetuks.

3.   Kui liikmesriik leiab, et vastavust lisades sätestatud kohaldatavatele olulistele nõuetele saab tõendada käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides kehtestatutest erinevate meetmetega ning et kõnealustel meetmetel on tsiviillennundusohutuse või käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate isikute või asjaomaste ametite tulemuslikkuse seisukohalt märkimisväärseid eeliseid, võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile ja ametile artikli 74 kohaselt loodud andmekogu kaudu põhjendatud taotluse asjaomase delegeeritud õigusakti või rakendusakti muutmiseks, mis võimaldaks kasutada nimetatud muid meetmeid.

Sel juhul esitab amet komisjonile põhjendamatu viivituseta soovituse selle kohta, kas liikmesriigi taotlus vastab esimese lõigus sätestatud tingimustele. Kui see on käesoleva lõike kohaldamise tulemusel vajalik, kaalub komisjon viivitamata ja kõnealust soovitust arvesse võttes asjaomase delegeeritud õigusakti või rakendusakti muutmist.

1.   Komisjon, amet ja liikmesriikide pädevad asutused vahetavad igasugust neile kättesaadavat teavet, mis on seotud käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamisega ning mis on teiste asjaomaste isikute jaoks asjakohane käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks. Ka nendele liikmesriikide pädevatele asutustele, kellele on usaldatud tsiviillennunduses toimunud õnnetuste ja intsidentide uurimine või ohutust mõjutavate juhtumite analüüsimine, on õigus pääseda oma ülesannete täitmiseks juurde kõnealusele teabele. Seda teavet võib levitada lõikes 5 osutatud rakendusaktide kohaselt ka huvitatud isikutele.

2.   Ilma et see piiraks määruste (EL) nr 996/2010 ja (EL) nr 376/2014 kohaldamist, koordineerib amet liidu tasandil käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi käsitleva teabe, kaasa arvatud käitamisega seotud lennuandmete kogumist, vahetamist ja analüüsimist. Sel eesmärgil võib amet sõlmida andmete kogumise, vahetamise ja analüüsimise kohta kokkuleppeid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate füüsiliste ja juriidiliste isikutega või selliste isikute ühendustega. Teabe kogumisel, vahetamisel ja analüüsimisel ning nimetatud kokkulepete sõlmimisel ja täitmisel tekitab amet asjaomastele isikutele võimalikult vähe halduskoormust ning tagab kogu teabe, sealhulgas kõigi selles sisalduvate isikuandmete asjakohase kaitse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6 ning käesoleva määruse artikli 73 lõikega 1 ning artiklitega 123 ja 132.

3.   Amet abistab taotluse korral komisjoni määruse (EL) nr 376/2014 artiklis 8 osutatud Euroopa keskse andmekogu haldamisel.

4.   Amet analüüsib komisjoni taotluse korral käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid kiireloomulisi või olulisi küsimusi. Vajaduse korral teevad liikmesriikide pädevad asutused selliste analüüside tegemiseks ametiga koostööd.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud normid, milles käsitletakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud komisjoni, ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste vahelist teabevahetust ning sellise teabe levitamist huvitatud isikutele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud üksikasjalikes normides võetakse arvesse vajadust:

6.   Komisjon, amet ja liikmesriikide pädevad asutused ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud füüsilised ja juriidilised isikud ja nende ühendused võtavad kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega vajalikke meetmeid, et tagada käesoleva artikli kohaselt saadud teabe nõuetekohane konfidentsiaalsus. Käesoleva lõike kohaldamine ei piira määrustes (EL) nr 996/2010 ja (EL) nr 376/2014 või muudes liidu õigusaktides sätestatud rangemate konfidentsiaalsusnõuete kohaldamist.

7.   Selleks et teavitada avalikkust liidu tsiviillennundusohutuse üldisest tasemest, avaldab amet igal aastal ning erijuhtude korral ohutusalase ülevaate. See ülevaade sisaldab üldist ohutusalast analüüsi lihtsas ja kergesti arusaadavas sõnastuses ning selles märgitakse, kas ohutusriskid on suurenenud või mitte.

1.   Kui liikmesriigi pädevale asutusele on antud artikli 72 lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet, kaitstakse sellise teabe allikat kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega tsiviillennundusohutuse alase teabe allika kaitse kohta. Kui sellist teavet annab komisjonile või ametile füüsiline isik, siis teabeallikat ei avalikustata ja tema isikuandmeid ei talletata koos esitatud teabega.

2.   Ilma et see piiraks liikmesriigi karistusõiguse kohaldamist, hoiduvad liikmesriigid menetluse alustamisest selliste ettekavatsemata või tahtmatute seaduserikkumiste suhtes, mis on neile teatavaks saanud ainult seetõttu, et nendest on teatatud vastavalt käesolevale määrusele ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui tegemist on tahtliku väärkäitumisega või kui ilmset riski on selgelt ja rängalt eiratud ning kui üldse ei ole võetud selliseid ametialaste kohustustega seotud meetmeid, mis asjaolusid arvestades on selgelt vajalikud, ning kui sellega tekitatakse prognoositavat kahju inimesele või varale või kui rängalt kahjustatakse tsiviillennundusohutust.

3.   Liikmesriigid võivad säilitada või vastu võtta meetmeid, et tugevdada lõikes 1 osutatud teabeallika kaitset.

4.   Alalisi ja lepingulisi töötajaid, kes annavad teavet käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaselt, ei tohiks nende tööandja ega organisatsioon, kelle heaks nad töötavad, mingil viisil diskrimineerida esitatud teabe põhjal.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui tegemist on tahtliku väärkäitumisega või kui ilmset riski on selgelt ja rängalt eiratud ning kui üldse ei ole võetud selliseid ametialaste kohustustega seotud meetmeid, mis asjaolusid arvestades on selgelt vajalikud, ning kui sellega tekitatakse prognoositavat kahju inimesele või varale või kui rängalt kahjustatakse lennundusohutust.

5.   Käesolev artikkel ei takista komisjoni, ametit ega liikmesriike võtmast vajalikke meetmeid, et säilitada või suurendada tsiviillennundusohutust.

6.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira määrustes (EL) nr 996/2010 ja (EL) nr 376/2014 teabeallikate kaitse kohta kehtestatud normide kohaldamist.

1.   Amet loob koostöös komisjoni ja liikmesriikide pädevate asutustega selliste andmete kogu, mis on vajalikud tulemusliku koostöö tagamiseks ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel, kui nad täidavad oma käesoleva määruse kohaseid sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesandeid, ning haldab seda.

Andmekogu peab sisaldama teavet järgmise kohta:

2.   Liikmesriikide pädevad asutused, lennundusarstid ja lennundusmeditsiinikeskused vahetavad andmekogu kaudu teavet ka pilootide terviseseisundi kohta. Kogu selline teave, mida käsitatakse isikuandmetena, sealhulgas terviseandmed, piirdub rangelt sellega, mida on vaja pilootide tulemuslikuks sertifitseerimiseks ja järelevalveks kooskõlas artikliga 21.

3.   Andmekogus sisalduvaid isikuandmeid, sealhulgas terviseandmed, säilitatakse üksnes seni, kuni neid on vaja otstarbeks, milleks andmeid koguti või mille jaoks neid edasi töödeldakse.

4.   Liikmesriigid ja amet tagavad, et andmesubjekte teavitatakse eelnevalt nende isikuandmete töötlemisest kõnealuses andmekogus.

5.   Liikmesriigid ja amet võivad kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 23 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 20 piirata andmesubjekti õigusi pääseda ligi andmekogus sisalduvatele isikuandmetele ning neid andmeid parandada ja kustutada niivõrd, kuivõrd see on rangelt vajalik tsiviillennundusohutuse tagamiseks.

6.   Ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, on komisjonil, ametil, liikmesriikide pädevatel asutustel ja liikmesriikide kõigil pädevatel asutustel, kellele on usaldatud tsiviillennunduses toimunud õnnetuste ja intsidentide uurimine, oma ülesannete täitmiseks veebipõhine ja turvaline juurdepääs kogu andmekogus sisalduvale teabele.

Asjakohasel juhul võivad komisjon ja amet levitada teatavat andmekogus sisalduvat teavet, v.a lõikes 2 osutatud teave, huvitatud isikutele või teha selle kättesaadavaks üldsusele.

Igal juhul teeb amet üldsusele kättesaadavaks järgmise teabe:

7.   Andmekogus sisalduvat teavet kaitstakse loata juurdepääsu eest asjakohaste vahendite ja protokollidega. Lõikes 2 osutatud teave on kättesaadav ja see avalikustatakse üksnes isikutele, kes vastutavad pilootide terviseseisundi sertifitseerimise ja järelevalve eest, et nad saaksid täita oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid. Piiratud juurdepääsu sellele teabele võib anda ka teistele volitatud isikutele, et tagada andmekogu asjakohane toimimine, eelkõige seoses tehnilise hooldusega. Isikuandmeid sisaldavale teabele juurdepääsu õigust omavad isikud saavad eelneva koolituse kohaldatavate isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide ja seonduvate kaitsemeetmete kohta.

8.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse andmekogu toimimiseks ja haldamiseks vajalikud normid ning üksikasjalikud nõuded seoses järgmisega:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Asutatakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet.

2.   Liidu tsiviillennunduse nõuetekohase toimimise ja arenemise tagamiseks kooskõlas artiklis 1 sätestatud eesmärkidega teeb amet järgmist:

1.   Taotluse korral aitab amet kooskõlas artiklis 4 sätestatud põhimõtetega komisjonil ette valmistada ettepanekuid käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide muutmiseks. Amet esitab sellekohased dokumendid komisjonile arvamustena.

2.   Amet esitab komisjonile soovitusi artiklite 70 ja 71 kohaldamiseks.

3.   Kooskõlas artikliga 115 ning käesoleva määruse alusel vastu võetud kohaldatavate delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega esitab amet sertifitseerimistingimused ja muud üksikasjalikud tehnilised kirjeldused, nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid ja juhendmaterjali käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamiseks.

4.   Amet võtab vastu asjakohased otsused käesoleva artikli lõike 6 ning artiklite 77 – 83, 85 ja 126 kohaldamiseks ning ülesannete kohta, mis on talle pandud artiklite 64 ja 65 kohaselt.

Amet võib teha erandeid juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kellele ta on andnud sertifikaadi, artikli 71 lõikes 1 sätestatud juhtudel ja tingimustel.

Sellisel juhul teavitab amet artikli 74 alusel loodud andmekogu kaudu viivitamata komisjoni ja liikmesriike tehtud eranditest, nende põhjustest ning kui see on kohaldatav, vajalikest võetud leevendusmeetmetest.

Kui erand tehti ajavahemikuks, mis on pikem kui kaheksa järjestikust kuud, või kui amet on teinud sama erandi mitu korda ja selle kehtivusaeg kokku ületab kaheksat kuud, hindab komisjon artikli 71 lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmist. Kui komisjoni arvates ei ole kõnealused tingimused täidetud, võtab ta vastu rakendusakti, mis sisaldab sellekohast otsust. Nimetatud rakendusakt avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja amet lisab selle artikli 74 alusel loodud andmekogusse.

Pärast kõnealusest rakendusaktist teatamist tunnistab amet viivitamata erandi kehtetuks.

5.   Amet esitab aruandeid artikli 85 kohaselt tehtud kontrollide ja muude järelevalvetoimingute kohta.

6.   Amet reageerib ilma põhjendamatu viivituseta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvale kiireloomulisele ohutusprobleemile:

Seoses punktiga b teavitavad liikmesriikide pädevad asutused ametit põhjendamatu viivituseta ameti poolt kindlaks määratud ohutuseesmärkide saavutamiseks võetud meetmetest. Peale selle, kui probleem mõjutab rohkem kui ühte liikmesriiki, teevad asjaomased liikmesriikide pädevad asutused ametiga koostööd, et tagada nende ohutuseesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmine koordineeritud viisil.

7.   Amet esitab arvamusi selliste individuaalsete lennuaja spetsifikatsiooniskeemide kohta, mille kohta liikmesriigid teevad ettepaneku artikli 32 lõike 1 punkti b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide alusel ja mis erinevad ameti vastu võetud sertifitseerimistingimustest.

1.   Artikli 2 lõike 1 punktis a ja artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud toodete, osade, teisaldatava varustuse ja mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseadmete puhul täidab amet asjakohasel juhul ning vastavalt Chicago konventsioonile või selle lisadele liikmesriikide nimel projekteerimis-, tootja- või registreerimisriigi funktsioone ja ülesandeid, mis on seotud projekti sertifitseerimise ja jätkuvat lennukõlblikkust käsitleva kohustusliku teabega. Selleks teeb ta eelkõige järgmist:

2.   Amet vastutab artikli 62 lõike 2 kohase sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete eest seoses järgmisega:

3.   Amet vastutab kooskõlas artikli 62 lõikega 2 järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete eest seoses organisatsiooni poolt kooskõlas artikli 18 lõike 1 punktiga a ja artikli 56 lõikega 5 esitatud deklaratsiooniga toote, osa, teisaldatava varustuse või mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseadme projekti üksikasjalikele tehnilistele spetsifikatsioonidele vastavuse kohta.

1.   Amet vastutab artikli 62 lõike 2 kohase sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete eest seoses pilootide koolitusorganisatsioonidele ja salongitöötajate koolitusorganisatsioonidele ning artiklis 24 ning artikli 56 lõigetes 1 ja 5 osutatud lennundusmeditsiinikeskustele antavate heakskiitudega ja nende esitatud deklaratsioonidega, kui nende organisatsioonide ja keskuste peamine tegevuskoht on Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvast territooriumist väljaspool.

2.   Amet vastutab artikli 62 lõike 2 kohase sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete eest seoses artikli 25 ning artikli 56 lõigete 1 ja 5 kohaste lennutreeningseadmete sertifikaatide ja neid käsitlevate deklaratsioonidega kõigil järgmistel juhtudel:

1.   Amet vastutab artikli 62 lõike 2 kohase sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete eest seoses järgmisega:

2.   Kui see on artiklis 47 osutatud delegeeritud õigusaktides nii sätestatud, teeb amet seoses artiklis 45 osutatud ATM/ANS-süsteemide ja ATM/ANS-koostisosadega, kaasa arvatud juhul, kui need aitavad kaasa SESARi rakendamisele, järgmist:

1.   Amet vastutab artikli 62 lõike 2 kohaste sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete eest seoses artiklis 60 osutatud õhusõiduki käitamise ja õhusõiduki käitajate lubade ja deklaratsioonidega, v.a juhul, kui asjaomaste õhusõiduki käitajate puhul täidab käitajariigi funktsioone ja kohustusi liikmesriik.

2.   Amet vastutab artikli 62 lõike 2 kohaste sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete eest seoses artikli 61 lõike 1 punktis a osutatud lubade välja andmisega õhusõidukitele ja pilootidele.

3.   Taotluse korral aitab amet komisjonil rakendada määrust (EÜ) nr 2111/2005, teostades kõik vajalikud ohutusalased hindamised kolmanda riigi käitajate ja nende järelevalve eest vastutavate asutuste suhtes, muu hulgas tehes kontrollkäike kohapeal. Ta esitab kõnealuste hindamiste tulemused ja asjakohased soovitused komisjonile.

1.   Amet toimetab ise või liikmesriikide pädevate asutuste või kvalifitseeritud üksuste kaudu uurimisi, mis on vajalikud artikli 62 lõike 2 kohaste sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete täitmiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud uurimiste toimetamisel on ametil õigus:

Selle kindlakstegemiseks, kas isik, kellele amet on välja andnud sertifikaadi või kes on talle esitanud deklaratsiooni, järgib käesolevat määrust ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte, võib amet ka kasutada esimeses lõigus sätestatud õigust kõikide teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kelle puhul on põhjust arvata, et nende käsutuses on sellekohane vajalik teave või et neil on juurdepääs sellisele teabele. Käesolevas lõikes sätestatud õigusi kasutatakse vastavalt selle liikmesriigi või kolmanda riigi õigusele, kus uurimist toimetatakse, ning seejuures võetakse asjakohaselt arvesse asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huve ning järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet.

Kui asjaomastesse ruumidesse ja transpordivahenditesse ning asjaomasele territooriumile sisenemiseks, nagu on osutatud esimese lõigu punktis c, on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt vaja eelnevalt saada asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi kohtu või haldusorgani luba, kasutatakse kõnealuseid õigusi alles pärast eelneva loa saamist.

3.   Amet tagab, et uurimises osalevad ameti töötajad ja asjakohasel juhul muud eksperdid on selleks piisavalt kvalifitseeritud ja asjakohaselt instrueeritud ning nõuetekohaselt volitatud. Kõnealused isikud peavad kohustuste täitmisel esitama kirjaliku volituse.

4.   Ameti taotluse korral abistavad teda uurimises selle liikmesriigi pädevate asutuste ametnikud, kelle territooriumil uurimist toimetatakse. Abi taotlemise korral teavitab amet aegsasti enne uurimist seda liikmesriiki, kelle territooriumil hakatakse uurimist toimetama, uurimisest ja taotletavast abist.

1.   Komisjon võib ameti taotluse korral määrata juriidilisele või füüsilisele isikule, kellele amet on välja andnud sertifikaadi või kes on talle esitanud deklaratsiooni kooskõlas käesoleva määrusega, ühe järgmistest või mõlemad järgmised:

2.   Lõikes 1 osutatud trahvid ja perioodilised karistusmaksed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Nende määramisel võetakse arvesse juhtumi tõsidust, eelkõige seda, kui suurt ohtu kujutab see ohutuse või keskkonnakaitse seisukohast, ning tegevust, millega rikkumine on seotud, ja asjaomase juriidilise või füüsilise isiku majandussuutlikkust.

Trahvi suurus ei tohi ületada 4 % asjaomase juriidilise või füüsilise isiku aastasest sissetulekust või käibest. Perioodilise karistusmakse suurus ei tohi ületada 2,5 % asjaomase juriidilise või füüsilise isiku keskmisest päevasest sissetulekust või käibest.

3.   Komisjon määrab lõike 1 kohaselt trahve ja perioodilisi karistusmakseid üksnes juhul, kui muud käesolevas määruses ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides selliste rikkumiste käsitlemiseks sätestatud meetmed on ebapiisavad või ebaproportsionaalsed.

4.   Seoses käesoleva artikli sätete kohaste trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramisega võtab komisjon kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse:

5.   Euroopa Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi lõike 1 kohaselt tehtud komisjoni otsused. Ta võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada või seda vähendada või suurendada.

6.   Lõike 1 kohaselt tehtud komisjoni otsused ei ole oma olemuselt karistusõiguslikud.

1.   Amet aitab komisjonil teostada järelevalvet selle üle, kuidas liikmesriigid kohaldavad käesolevat määrust ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte, tehes kontrolle ja muid järelevalvetoiminguid. Kontrollide ja muude järelevalvetoimingute eesmärk on ühtlasi aidata liikmesriikidel tagada käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ühetaolist kohaldamist ning parimate tavade jagamist.

Amet annab komisjonile aru käesoleva lõike kohaselt tehtud kontrollidest ja muudest järelevalvetoimingutest.

2.   Lõikes 1 osutatud kontrollide ja muude järelevalvetoimingute teostamisel on ametil õigus:

Selle kindlakstegemiseks, kas liikmesriik järgib käesolevat määrust ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte, võib amet ka kasutada esimeses lõigus osutatud õigust kõikide teiste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes, kelle puhul on põhjust arvata, et nende käsutuses on sellekohane vajalik teave või et neil on juurdepääs sellisele teabele.

Käesolevas lõikes sätestatud õigusi kasutatakse vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus kontrolli või muid järelevalvetoiminguid teostatakse, ning seejuures võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomaste asutuste ja isikute õigusi ja õigustatud huve ning järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet. Kui asjaomastesse ruumidesse ja transpordivahenditesse ning asjaomasele territooriumile sisenemiseks, nagu on osutatud esimese lõigu punktis c, on kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaselt vaja eelnevalt saada asjaomase liikmesriigi kohtu või haldusorgani luba, kasutatakse kõnealuseid õigusi alles pärast eelneva loa saamist.

3.   Amet tagab, et kontrollimises või muus järelevalvetoimingus osalevad ameti töötajad ja asjakohasel juhul muud eksperdid on selleks piisavalt kvalifitseeritud ja asjakohaselt instrueeritud. Kõnealused isikud peavad kontrollide tegemisel esitama kirjaliku volituse.

Amet teavitab asjaomast liikmesriiki aegsasti enne kontrolli teostamist tegevuse sisust, eesmärgist ja alguskuupäevast ning esitab seda toimingut teostavate ameti töötajate või muude ekspertide andmed.

4.   Asjaomane liikmesriik aitab kaasa kontrolli või muu järelevalvetoimingu teostamisele. Ta tagab asjaomaste asutuste ja isikute koostöö ametiga.

Kui juriidiline või füüsiline isik ei tee ametiga koostööd, annavad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused ametile kontrolli või muu järelevalvetoimingu teostamiseks vajalikku abi.

5.   Kui käesoleva artikli kohane kontroll või muu järelevalvetoiming hõlmab kontrolli või muu järelevalvetoimingu teostamist käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva juriidilise või füüsilise isiku suhtes, kohaldatakse artikli 83 lõikeid 2, 3 ja 4.

6.   Liikmesriigi taotluse korral tehakse aruanded, mille amet on koostanud vastavalt lõikele 1, kättesaadavaks selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus kontrolli teostati.

7.   Amet avaldab kokkuvõtliku teabe selle kohta, kuidas liikmesriigid kohaldavad käesolevat määrust ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. See sisaldab artikli 72 lõikes 7 osutatud iga-aastases ohutusaruandes esitatud teavet.

8.   Amet aitab hinnata käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide rakendamise mõju, ilma et see piiraks komisjoni õigust teostada hindamist artikli 124 alusel, võttes arvesse artiklis 1 sätestatud eesmärke.

9.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud normid ameti töömeetodite kohta seoses käesolevast artiklist tulenevate ülesannete täitmisega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Amet aitab komisjonil ja liikmesriikidel välja selgitada põhilised uurimisteemad tsiviillennunduse valdkonnas, et aidata tagada sidusus ja kooskõla avaliku sektori vahenditest rahastavate teadusuuringute ja arendustegevuse ning käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate poliitikameetmete vahel.

2.   Amet toetab komisjoni liidu teadusuuringute ja innovatsiooni alaste asjakohaste raamprogrammide ning iga- ja mitmeaastaste tööprogrammide koostamisel ja täitmisel, sealhulgas hindamisel, rahastatud projektide läbivaatamisel ning teadus- ja innovatsiooniprojektide tulemuste rakendamisel.

Amet rakendab teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi tsiviillennundusega seotud osi, kui komisjon on teda selleks asjakohaselt volitanud.

3.   Amet võib korraldada ja rahastada uuringuid, kuivõrd need on rangelt seotud tema pädevusse kuuluva tegevuse edendamisega. Ameti teadusalased vajadused ja sellekohane tegevus lisatakse ameti iga-aastasesse tööprogrammi.

4.   Ameti rahastatud teadusuuringute tulemused avaldatakse, v.a juhul, kui selle välistavad kohaldatavad intellektuaalomandiõiguse normid või artiklis 123 osutatud ameti julgeolekueeskirjad.

5.   Lisaks käesoleva artikli lõigetes 1–4 ja artiklis 75 osutatud ülesannetele võib amet tegeleda ka sihtotstarbeliste teadusuuringutega, tingimusel et need on kooskõlas ameti ülesannete ja käesoleva määruse eesmärkidega.

1.   Heitkoguste ja müraga seotud meetmed, mida amet võtab toodete projekti sertifitseerimise eesmärgil kooskõlas artikliga 11, on suunatud asjaomaste tsiviillennundustoodetega kliimale, keskkonnale ja inimeste tervisele tekitatava märkimisväärse kahjuliku mõju ärahoidmisele, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelisi standardeid ja soovitusi, kasu keskkonnale, tehnilist teostatavust ja majanduslikku mõju.

2.   Komisjon, amet, muud liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriigid teevad oma pädevusvaldkonna piires koostööd keskkonnaküsimustes, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/87/EÜ (38) ning määruses (EÜ) nr 1907/2006 käsitletud küsimustes, selle tagamiseks, et võetaks arvesse kliima ja keskkonnakaitse, inimeste tervise ja tsiviillennunduse muude, tehniliste aspektide vastastikust sõltuvust, võttes seejuures kohaselt arvesse rahvusvahelisi standardeid ja soovitusi, kasu keskkonnale, tehnilist teostatavust ja majanduslikku mõju.

3.   Amet abistab komisjoni tsiviillennunduse valdkonnas rakendatava keskkonnakaitsepoliitika ja sellekohaste meetmete kindlaksmääramisel ja koordineerimisel, kui tal on asjakohane oskusteave, eelkõige korraldab ta uuringuid ja simulatsioone ning annab tehnikaalast nõu, võttes seejuures arvesse kliima ja keskkonnakaitse, inimeste tervise ja tsiviillennunduse muude, tehniliste aspektide vahelist vastastikust sõltuvust.

4.   Huvitatud isikute ja üldsuse teavitamiseks avaldab amet vähemalt iga kolme aasta järel keskkonnaülevaate, milles kirjeldatakse objektiivselt keskkonnakaitse olukorda liidu tsiviillennunduses.

Ülevaate koostamisel tugineb amet eeskätt liidu institutsioonides ja asutustes juba olemasolevale teabele ja avalikult kättesaadavale teabele.

Ülevaate koostamisel teeb amet koostööd liikmesriikidega ning konsulteerib asjakohaste sidusrühmade ja organisatsioonidega.

Ülevaade sisaldab ka soovitusi eesmärgiga parandada liidus tsiviillennunduse valdkonnas keskkonnakaitse taset.

1.   Komisjon, amet ja liikmesriigid teevad koostööd tsiviillennundusega seotud julgestusküsimustes, sealhulgas küberturbe alal valdkondades, kus tsiviillennundusohutus ja -julgestus on vastastikku sõltuvad.

2.   Amet annab valdkondades, kus tsiviillennundusohutus ja -julgestus on vastastikku sõltuvad, taotluse korral oma ohutusalase oskusteabe piires komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 (39) ja liidu õigusaktide muude asjakohaste sätete rakendamise raames tehnilist abi.

3.   Selleks et aidata kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest juhul, kui tsiviillennundusohutus ja -julgestus on vastastikku sõltuvad, reageerib amet vajaduse korral põhjendamatu viivituseta liikmesriikide ühistele kiireloomulistele probleemidele, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, tehes selleks järgmist:

Enne esimese lõigu punktides a ja b osutatud meetmete võtmist hangib amet komisjonilt nõusoleku ja konsulteerib liikmesriikidega. Amet lähtub nimetatud meetmete puhul võimaluse korral liidu ühistest riskihinnangutest ning võtab arvesse kiire reageerimise vajadust hädaolukorras.

1.   Komisjon, amet, muud liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriigid teevad oma vastava pädevuse ulatuses koostööd, et tagada tsiviillennundusohutuse ja seonduvate sotsiaal-majanduslike tegurite vastastikuse sõltuvuse arvessevõtmine, muu hulgas regulatiivmenetlustes, järelevalves ja määruse (EL) nr 376/2014 artiklis 2 määratletud õiglase suhtumise rakendamisel, et käsitleda sotsiaal-majanduslikke riske lennundusohutusele.

2.   Selliste vastastikuste sõltuvuste käsitlemisel konsulteerib amet asjaomaste sidusrühmadega.

3.   Amet avaldab iga kolme aasta tagant objektiivse ülevaate võetud meetmetest ja abinõudest, eelkõige nendest, mida võeti tsiviillennundusohutuse ja sotsiaal-majanduslike tegurite vastastikuse sõltuvuse käsitlemiseks.

1.   Amet abistab taotluse korral komisjoni suhtlemisel kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes. Eelkõige aitab selline abi ühtlustada norme, tunnustada Euroopa tööstuse huvides vastastikku sertifikaate ning edendada Euroopa lennundusohutusstandardeid.

2.   Amet võib teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes on pädevad käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes. Selleks võib amet komisjoniga eelnevalt konsulteerides sõlmida kõnealuste asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöökokkuleppe. Koostöökokkulepe ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

3.   Amet aitab liikmesriikidel kasutada nende õigusi ja täita nende kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes, eelkõige Chicago konventsioonist tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Amet võib tegutseda ICAO raamistikus piirkondliku ohutusjärelevalve organisatsioonina.

4.   Amet lisab koostöös komisjoni ja liikmesriikidega artiklis 74 osutatud andmekogusse järgmise teabe, mida ta vajaduse korral ajakohastab:

Liikmesriigid kasutavad kõnealust teavet Chicago konventsiooni artiklist 38 tulenevate kohustuste täitmisel ja ICAOle ICAO üldise ohutusjärelevalve auditiprogrammi alusel teabe esitamisel.

5.   Ilma et see piiraks asjakohaste aluslepingu sätete kohaldamist, teevad komisjon, amet ja ICAO tegevuses osalevad liikmesriikide pädevad asutused eksperdivõrgustiku kaudu koostööd käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates ja ICAO tööga seotud tehnilistes küsimustes. Amet pakub kõnealusele võrgustikule vajalikku haldustuge, sealhulgas abi selle kohtumiste ettevalmistamisel ja korraldamisel.

6.   Lisaks käesoleva artikli lõigetes 1–5 ja artiklis 75 osutatud ülesannetele võib amet teha sihtotstarbelist tehnilist koostööd ning korraldada teadusuuringuid ja abiprojekte kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tingimusel et selline tegevus on kooskõlas ameti ülesannete ja artiklis 1 sätestatud eesmärkidega.

1.   Amet aitab oma pädevuse piires õigeaegselt reageerida lennunduskriisidele ja neid leevendada, kooskõlastades oma tegevuse muude asjakohaste sidusrühmadega.

2.   Amet osaleb komisjoni määruse (EL) nr 677/2011 (40) artikli 18 kohaselt loodud Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksuse tegevuses.

1.   Selleks et edendada käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide parimatele tavadele vastavat ja ühetaolist rakendamist, võib amet lennunduskoolitaja taotluse korral hinnata koolitaja ja tema koolituskursuste vastavust ameti kehtestatud ja tema ametlikus väljaandes avaldatud nõuetele. Pärast vastavuse kindlakstegemist on koolitajal õigus pakkuda ameti poolt heakskiidetud koolituskursusi.

2.   Amet võib pakkuda koolitust, mis on peamiselt suunatud tema enda ja liikmesriikide pädevate asutuste töötajatele, kuid ka kolmandate riikide pädevatele asutustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele, käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning muudele huvitatud isikutele kas oma koolitusressursside kaudu või vajaduse korral välistele koolitajatele tuginedes.

1.   Amet on liidu asutus. Amet on juriidiline isik.

2.   Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt selle riigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   Amet asub Saksamaa Liitvabariigis Kölnis.

4.   Amet võib kooskõlas artikli 104 lõikega 4 asutada kohalikke büroosid liikmesriikides või paigutada töötajaid liidu delegatsioonidesse kolmandates riikides.

5.   Ametit esindab õiguslikult selle tegevdirektor.

1.   Ameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju, Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (41) ning liidu institutsioonide kokkuleppel nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste jõustamiseks vastu võetud norme.

2.   Amet võib kasutada riikide lähetatud eksperte või muid ametiväliseid töötajaid. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse reeglid riikide ekspertide ametisse lähetamise kohta.

1.   Ameti lepingujärgset vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Otsuste tegemine ameti sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli kohaselt kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik ameti või selle töötajate poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusnormide ühistele üldpõhimõtetele.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

5.   Ameti töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätetega.

1.   Ametil on haldusnõukogu.

2.   Haldusnõukogu:

3.   Haldusnõukogu võib nõustada tegevdirektorit kõikides käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes.

4.   Haldusnõukogu moodustab kõiki ameti tööst mõjutatud huvitatud isikuid esindava nõuandeorgani, kellega ta konsulteerib enne otsuste tegemist lõike 2 punktides c, e, f ja i osutatud valdkondades. Haldusnõukogu võib otsustada nõuandeorganiga konsulteerida ka lõigetes 2 ja 3 osutatud küsimustes. Nõuandeorgani arvamus ei ole haldusnõukogu jaoks siduv.

5.   Haldusnõukogu võib moodustada töörühmi, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel, sealhulgas otsuste ettevalmistamisel ja nende rakendamise üle järelevalve teostamisel.

6.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu otsuse, mis põhineb personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

1.   Haldusnõukokku kuuluvad liikmesriikide ja komisjoni esindajad, kellel on kõigil hääleõigus. Iga liikmesriik nimetab haldusnõukokku ühe liikme ning kaks asendusliiget. Asendusliige esindab liiget üksnes tema puudumise korral. Komisjon nimetab kaks esindajat ja nende asendusliikmed. Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Seda ametiaega võib pikendada.

2.   Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse tsiviillennunduse alal omandatud teadmiste, tunnustatud kogemuste ja pühendumuse alusel, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi, mida on vaja käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks. Liikmed vastutavad vähemalt oma liikmesriigi tsiviillennunduse ohutuse poliitika eest üldiselt.

3.   Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

4.   Asjakohasel juhul kehtestatakse Euroopa kolmandate riikide esindajate haldusnõukogus vaatlejana osalemise kord ja tingimused artiklis 129 osutatud lepingutes.

5.   Artikli 98 lõikes 4 osutatud nõuandeorgan nimetab oma neli liiget haldusnõukokku vaatlejaks. Nad esindavad kõnealuse nõuandeorgani eri seisukohti võimalikult laialdaselt. Nende esialgne ametiaeg on 48 kuud ja see on pikendatav.

1.   Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.   Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat ja seda võib nelja aasta võrra üks kord pikendada. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes hetkel nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

1.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.   Haldusnõukogu tuleb korralisteks koosolekuteks kokku vähemalt kaks korda aastas. Lisaks tuleb ta kokku esimehe, komisjoni või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotluse korral.

3.   Ameti tegevdirektor osaleb aruteludes, kuid tal puudub hääleõigus.

4.   Haldusnõukogu liikmed võivad kooskõlas haldusnõukogu kodukorraga kasutada oma nõustajate või ekspertide abi.

5.   Haldusnõukogu võib koosolekutele vaatlejana kutsuda iga isiku, kelle arvamusel võib olla tähtsust.

6.   Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule amet.

1.   Ilma et see piiraks artikli 98 lõike 2 punktide c ja d ning artikli 103 lõike 7 kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu oma hääleõiguslike liikmete häälteenamusega. Haldusnõukogu liikme taotluse korral võetakse artikli 98 lõike 2 punktis k nimetatud otsus vastu ühehäälselt.

2.   Igal artikli 99 lõike 1 kohaselt nimetatud liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema asendusliige kasutada tema hääleõigust. Vaatlejatel ja ameti tegevdirektoril ei ole hääleõigust.

3.   Haldusnõukogu kodukorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ja vajaduse korral nõuded kvoorumi kohta.

4.   Eelarve või töötajatega seotud otsuste tegemiseks, eeskätt artikli 98 lõike 2 punktide d, f, h, m, n, o ja q puhul, on nõutav komisjoni poolthääl.

1.   Tegevdirektor võetakse tööle ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.   Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust, lähtuvalt teenetest ning dokumenteeritud pädevusest ja kogemustest tsiviillennunduse alal.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

Enne haldusnõukogu valitud kandidaadi ametisse nimetamist kutsutakse teda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Kõnealuse perioodi lõpuks viib komisjon läbi hindamise, milles võetakse arvesse hinnangut tegevdirektori tegevusele ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme. Ametiaja keskpaigas võib tegevdirektorit kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele seoses tegevdirektori tegevusega.

4.   Komisjoni ettepanekul, milles on võetud arvesse lõikes 3 osutatud hindamist, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viieks aastaks. Enne tegevdirektori ametiaja pikendamist teavitab haldusnõukogu Euroopa Parlamenti oma kavatsusest tegevdirektori ametiaega pikendada. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võib tegevdirektorit kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.

5.   Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi ametiaja koguperioodi lõppedes sama ametikoha valikumenetluses osaleda.

6.   Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

7.   Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

8.   Tegevdirektorit võib abistada üks või mitu direktorit. Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, asendab teda üks direktoritest.

1.   Ametit juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule. Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei või taotleda ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt ega muult asutuselt.

2.   Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib taotleda tegevdirektorilt aruannet tema ülesannete täitmise kohta.

3.   Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega või muude liidu õigusaktidega ametile pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

4.   Tegevdirektor vastutab ka otsuste tegemise eest selle kohta, kas ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on ühes või mitmes liikmesriigis vaja asutada üks või mitu kohalikku bürood või kas on vaja paigutada töötajaid liidu delegatsioonidesse kolmandates riikides vastavalt Euroopa välisteenistusega sõlmitud asjakohastele kokkulepetele. Sellise otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja asjakohasel juhul nende liikmesriikide eelnevat nõusolekut, kus kohalik büroo on kavas asutada. Otsuses määratakse kindlaks kohaliku büroo või delegatsioonidesse paigutatud töötajate tegevuse ulatus sellisel viisil, millega välditakse tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist.

1.   Ameti juurde moodustatakse selle haldusstruktuuri osana apellatsiooninõukogu. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks apellatsiooninõukogu struktuur ja koosseis.

2.   Apellatsiooninõukogu ülesanne on teha otsuseid artiklis 108 osutatud otsuste kohta esitatud kaebuste suhtes. Apellatsiooninõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.

1.   Liikmed ja nende asendusliikmed nimetab haldusnõukogu komisjoni koostatud kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast.

2.   Apellatsiooninõukogu liikmete, sealhulgas esimehe ja kõikide asendusliikmete ametiaeg on viis aastat ja seda võib pikendada veel viieks aastaks.

3.   Apellatsiooninõukogu liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei või nad taotleda ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt ega muult asutuselt.

4.   Apellatsiooninõukogu liikmed ei või täita ametis muid kohustusi. Apellatsiooninõukogu liikmed võivad töötada osalise tööajaga.

5.   Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist tagasi kutsuda ega kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast kustutada, välja arvatud juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui komisjon on teinud pärast haldusnõukogu arvamuse saamist sellekohase otsuse.

6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 128 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks apellatsiooninõukogu liikmetelt nõutav kvalifikatsioon, nende staatus ja lepinguline suhe ametiga, üksikliikme volitused otsuste ettevalmistamise etapis ning hääletamisnormid ja -menetlused.

1.   Apellatsiooninõukogu liikmed ei osale kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid või kui nad on olnud varem ühe menetlusosalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse vastuvõtmises.

2.   Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõikes 1 loetletud või muul põhjusel, et ta ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab ta sellest apellatsiooninõukogule.

3.   Kaebemenetluse osaline võib taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist kõikidel lõikes 1 osutatud põhjustel või juhul, kui liiget kahtlustatakse erapoolikuses. Sellist taandamistaotlust ei võeta vastu, kui kaebemenetluse osaline on juba alustanud menetlust, olles samas teadlik taandamistaotluse põhjusest. Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikme kodakondsus.

4.   Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab asjaomast liiget apellatsiooninõukogus tema asendusliige.

1.   Ameti poolt artiklite 64 ja 65, artikli 76 lõike 6, artiklite 77 – 83, 85 või 126 kohaselt tehtud otsuste peale võib esitada kaebuse.

2.   Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse kohaldamist. Tegevdirektor võib peatada edasikaevatud otsuse kohaldamise, kui ta leiab, et olukord seda võimaldab.

3.   Otsuse peale, millega ei lõpetata menetlust mõne osalise suhtes, võib esitada kaebuse üksnes koos kaebusega lõpliku otsuse peale, välja arvatud juhul, kui selle otsusega nähakse ette eraldi kaebuse esitamine.

1.   Enne kaebuse läbivaatamist annab apellatsiooninõukogu ametile võimaluse oma otsus läbi vaadata. Kui tegevdirektor leiab, et kaebus on põhjendatud, parandab ta otsust kahe kuu jooksul alates apellatsiooninõukogult teate saamisest. Seda ei kohaldata, kui teine kaebemenetluse osaline esitab kaebuse esitajale vastuväiteid.

2.   Kui otsust ei parandata, otsustab amet, kas otsuse kohaldamine tuleks vastavalt artikli 108 lõikele 2 peatada või mitte.

1.   Apellatsiooninõukogu hindab, kas kaebus on vastuvõetav ja hästi põhjendatud.

2.   Lõike 1 kohasel kaebuse läbivaatamisel tegutseb apellatsiooninõukogu kiiresti. Ta kutsub nii sageli kui vaja kaebemenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul kirjalikke märkusi apellatsiooninõukogu saadetud teadete või teiste kaebemenetlusosaliste avalduste kohta. Apellatsiooninõukogu võib omal algatusel või kaebemenetluse ühe osalise põhjendatud taotluse alusel otsustada korraldada suulise ärakuulamise.

1.   Euroopa Kohtule võib esitada hagi ameti selliste aktide tühistamiseks, mille eesmärk on tekitada kolmandatele isikutele õiguslikke tagajärgi, ameti tegevusetuse korral ning vastavalt artiklile 97 seoses lepinguvälise vastutusega ja vastavalt vahekohtuklauslile lepingujärgse vastutusega ameti aktidega põhjustatud kahju eest.

2.   Hagi artiklite 64 ja 65, artikli 76 lõike 6, artiklite 77 – 83, artikli 85 ja 126 alusel tehtud ameti otsuse tühistamiseks võib Euroopa Kohtule esitada üksnes pärast seda, kui kõik ametisisesed kaebemenetlused on ammendatud.

3.   Liidu institutsioonid ja liikmesriigid võivad esitada ameti otsust käsitleva hagi otse Euroopa Kohtule ilma ametisisest kaebemenetlust kasutamata.

4.   Amet võtab kõik vajalikud meetmed Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.

1.   Haldusnõukogu kehtestab artikli 76 lõigetes 1 ja 3 osutatud arvamuste, sertifitseerimistingimuste ja muude üksikasjalike tehniliste kirjelduste, nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite ja juhendmaterjali väljaandmise läbipaistva korra. Selle korra kohaselt:

2.   Kui amet töötab artikli 76 lõigete 1 ja 3 kohaselt välja arvamused, sertifitseerimistingimused ja muud üksikasjalikud tehnilised kirjeldused, nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid ja juhendmaterjali, kehtestab ta liikmesriikidega eelneva konsulteerimise menetluse. Selleks võib ta luua töörühma, kuhu iga liikmesriik võib määrata ühe eksperdi. Kui on vaja konsulteerida sõjalistes aspektides, konsulteerib amet peale liikmesriikide ka Euroopa Kaitseagentuuri ja liikmesriikide määratud muude pädevate sõjaliste ekspertidega. Kui on vaja konsulteerida ameti meetmete võimaliku sotsiaalmõju küsimustes, kaasab amet konsultatsioonidesse liidu sotsiaalpartnerid ja muud asjakohased sidusrühmad.

3.   Amet avaldab artikli 76 lõigete 1 ja 3 kohaselt välja töötatud arvamused, sertifitseerimistingimused ja muud üksikasjalikud tehnilised kirjeldused, nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid ja juhendmaterjali ning käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud korra ameti ametlikus väljaandes.

1.   Haldusnõukogu kehtestab artikli 76 lõike 4 kohaste üksikotsuste vastuvõtmise läbipaistva korra.

Selle korra kohaselt:

2.   Haldusnõukogu kehtestab korra selliste tingimuste täpsustamiseks, mille kohaselt teavitatakse asjaomaseid isikuid otsustest, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud kaebemenetlustest.

1.   Iga aasta 31. detsembriks võtab haldusnõukogu vastavalt artikli 98 lõike 2 punktile c vastu mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi sisaldava programmdokumendi, mis põhineb tegevdirektori poolt kuus nädalat enne selle vastuvõtmist esitatud kavandil ning milles võetakse arvesse komisjoni arvamust mitmeaastase programmi kohta ja olles mitmeaastase programmi suhtes eelnevalt konsulteerinud Euroopa Parlamendiga. Haldusnõukogu edastab selle dokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Programmdokument jõustub pärast üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

2.   Iga-aastases tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemusnäitajad, ning võetakse arvesse Euroopa lennundusohutuskava eesmärke. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust ning andmeid igale meetmele eraldatud finants- ja inimressursside kohta kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega ning selles näidatakse, milliseid tegevusvaldkondi rahastatakse regulatiivse eelarve kaudu ning milliseid ameti saadud lõivudest ja tasudest. Iga-aastane tööprogramm peab olema kooskõlas käesoleva artikli lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Iga-aastases tööprogrammis osutatakse selgelt ülesannetele, mis võrreldes eelnenud eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Iga-aastane tööprogramm sisaldab ameti strateegiat artikli 90 kohase rahvusvahelise koostöö kohta ja ameti sellekohast tegevust.

3.   Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis ebaolulisi muudatusi.

4.   Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles kavandatakse ka vahendite eraldamine, sealhulgas mitmeaastane eelarve ja personal.

Ressursside planeerimist ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus ja eriti artiklis 124 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

1.   Iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes kirjeldatakse, kuidas amet on täitnud iga-aastast tööprogrammi ja eelarvet ning kasutanud inimressurssi. Selles näidatakse selgelt, millised ameti volitused ja ülesanded on lisatud või välja jäetud ning milliseid on muudetud võrreldes eelnenud aastaga.

2.   Aruandes antakse ülevaade ameti tegevusest ja hinnatakse selle tulemusi, võttes aluseks eesmärgid, tulemusnäitajad ja määratud ajakava, tegevusega seotud riskid, ressursside kasutamise ja ameti üldise tegevuse ning sisekontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse. Samuti tuuakse aruandes välja, milliseid tegevusvaldkondi on rahastatud regulatiivse eelarve kaudu ja milliseid ameti saadud lõivudest ja tasudest.

1.   Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001. See ei piira andmetele ja teabele juurdepääsu käsitlevate normide kohaldamist, mis on sätestatud määruses (EL) nr 376/2014 ning käesoleva määruse artikli 72 lõike 5 ja artikli 74 lõike 8 alusel vastu võetud rakendusaktides.

2.   Amet võib osaleda teabevahetuses omal algatusel ja oma pädevuse ulatuses. Eelkõige tagab ta, et lisaks artikli 115 lõikes 3 nimetatud väljaandele antakse üldsusele ja kõikidele huvitatud isikutele kiiresti objektiivset, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet ameti tegevuse kohta. Amet tagab, et ressursside eraldamine teabevahetuseks ei kahjusta artiklis 75 osutatud ülesannete tulemuslikku täitmist.

3.   Asjakohasel juhul tõlgib amet ohutuse edendamist käsitleva materjali liidu ametlikesse keeltesse.

4.   Liikmesriikide pädevad asutused abistavad ametit sellega, et edastavad asjakohast ohutusteavet tulemuslikult oma jurisdiktsiooni piires.

5.   Kõikidel füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus pöörduda kirjalikult ameti poole ükskõik millises liidu ametlikus keeles ja saada vastus samas keeles.

6.   Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

1.   Ilma et see piiraks muid tulusid, koosnevad ameti tulud järgmisest:

2.   Ameti kuludeks on personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulud. Tegevuskulude osas võib üle ühe eelarveaasta pikkuste meetmete eelarvelised kulukohustused vajaduse korral jaotada mitme eelarveaasta vahel aastasteks osamakseteks.

3.   Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4.   Regulatiivset eelarvet, sertifitseerimistoimingute tegemise eest määratavaid ja kogutavaid tasusid ning ameti võetavaid lõivusid käsitletakse ameti raamatupidamisarvestuses eraldi.

5.   Eelarveaasta vältel kohandab amet oma personaliplaneerimist ning lõivude ja tasudega seotud ressurssidest rahastatava tegevuse haldamist nii, et ta suudaks kiiresti reageerida töökoormusele ja nimetatud tulude kõikumistele.

6.   Tegevdirektor koostab igal aastal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, sealhulgas ametikohtade loetelu kava, ning edastab selle koos eelarveolukorda selgitava materjaliga haldusnõukogule. Ametikohtade loetelu kavas võetakse lõivudest ja tasudest rahastatavate ametikohtade puhul aluseks piiratud näitajad, mille komisjon on heaks kiitnud ameti töökoormuse ja tõhususe mõõtmiseks, ja selles esitatakse ressursid, mida amet vajab sertifitseerimis- ja muude ülesannete tõhusaks ja õigeaegseks täitmiseks, kaasa arvatud ülesanded, mis tulenevad vastutuse ümberjaotamisest kooskõlas artiklitega 64 ja 65.

Kõnealuse kava alusel võtab haldusnõukogu järgmiseks eelarveaastaks vastu ameti tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti. Ameti tulude ja kulude esialgne eelarvestuse projekt esitatakse komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.

7.   Haldusnõukogu saadab ameti tulude ja kulude lõpliku eelarvestuse projekti, kaasa arvatud ametikohtade loetelu kava ja esialgse tööprogrammi hiljemalt 31. märtsiks komisjonile ja Euroopa kolmandatele riikidele, kellega liit on sõlminud artiklis 129 osutatud rahvusvahelise lepingu.

8.   Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

9.   Eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse summa ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314.

10.   Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad ameti toetuseks eraldatavad assigneeringud ja võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu, võttes seejuures arvesse lõikes 6 osutatud ameti töökoormust ja tõhusust iseloomustavaid näitajaid.

11.   Ameti eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse ameti eelarves vastavaid kohandusi.

12.   Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule võimalikult kiiresti oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla märkimisväärne rahaline mõju ameti eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost, ja teatab sellest komisjonile. Hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada ameti eelarvet, kohaldatakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (43).

Kui Euroopa Parlament või nõukogu on teatanud kavatsusest esitada arvamus, esitab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.

1.   Ameti eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2.   Ameti peaarvepidaja esitab hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamise aastaaruande. Samuti saadab ameti peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale igale eelarveaastale järgnevaks 1. märtsiks eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamise aastaaruanded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (44) artiklile 147.

3.   Tegevdirektor saadab eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 31. märtsiks.

4.   Olles kätte saanud kontrollikoja tähelepanekud ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 148, koostab peaarvepidaja omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse avaldamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta.

6.   Ameti peaarvepidaja edastab lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks.

7.   Lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 15. novembriks.

8.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 30. septembriks. Ta saadab selle vastuse ka haldusnõukogule ja komisjonile.

9.   Tegevdirektor esitab taotluse korral Euroopa Parlamendile määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal teeb Euroopa Parlament otsuse heakskiidu andmise kohta tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 15. maid aastal n + 2.

1.   Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 (45).

2.   Amet ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (46) kuue kuu jooksul alates 11. septembrist 2018 ja võtab kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi kasutades vastu oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.

3.   Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

4.   OLAF võib vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (47) sätetele neis määrustes sätestatud korras teostada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

5.   Ilma et see piiraks lõigete 1 – 4 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse teha oma pädevuse piires selliseid auditeid ja uurimisi.

1.   Hiljemalt 12. septembriks 2023 ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon oma suuniste kohaselt ameti tegevust selle eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamisel analüüsitakse käesoleva määruse, ameti ning selle töötavade mõju tsiviillennundusohutuse kõrge taseme saavutamisele. Samuti käsitletakse hindamisel võimalikku vajadust muuta ameti volitusi ning sellise võimaliku muutmise finantstagajärgi. Hindamisel võetakse arvesse haldusnõukogu ning nii liidu kui ka liikmesriikide tasandi sidusrühmade seisukohti.

2.   Kui komisjon leiab, et ameti töö jätkamine ei ole ametile seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

3.   Komisjon edastab hindamistulemused koos oma järeldustega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Asjakohasel juhul lisatakse tegevuskava koos ajakavaga. Hindamistulemused ja soovitused avalikustatakse.

1.   Lõive ja tasusid võetakse järgmiste toimingute eest:

Kõiki lõive ja tasusid väljendatakse ja makstakse eurodes.

2.   Lõivude ja tasude suuruse määramisel seatakse eesmärgiks tagada, et nendest saadav tulu kataks osutatud teenustega seotud tegevuse kulu täielikult ja et välditaks ülejäägi märkimisväärset kuhjumist. Kõik ameti kulud, mis on seotud lõikes 1 osutatud tegevusse kaasatud töötajatega, eelkõige tööandja proportsionaalsed maksed pensioniskeemi, peavad kajastuma selles kulusummas. Lõivud ja tasud kantakse ameti tuludesse seoses nende teenustega seotud tegevusega, mille eest lõive ja tasusid makstakse.

3.   Lõivude ja tasudega tekitatud eelarveülejäägist rahastatakse lõivude ja tasudega seotud edasist tegevust või kaetakse kahjum. Kui hakkab korduma olukord, et eelarve täitmise tulemus on märkimisväärselt positiivne või negatiivne, vaadatakse läbi lõivude ja tasude suurus.

4.   Pärast ametiga konsulteerimist vastavalt artikli 98 lõike 2 punktile 1 võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud normid ameti nõutavate lõivude ja tasude kohta, määrates eelkõige kindlaks artikli 120 lõike 1 punktide c ja d kohaste lõivude ja tasude maksmise juhud, summad ja nende maksmise viisid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 4.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklites 19, 28, 32, 39, 47, 54, 58 ja 61, artikli 62 lõikes 13, artikli 68 lõikes 3, artikli 84 lõikes 4 ning artiklites 105 ja 106 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 11. septembrist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 19, 28, 32, 39, 47, 54, 58 ja 61, artikli 62 lõikes 13, artikli 68 lõikes 3, artikli 84 lõikes 4 ning artiklites 105 ja 106 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artiklites 19, 28, 32, 39, 47, 54, 58, 61 ja artikli 62 lõikes 13, artikli 68 lõikes 3, artikli 84 lõikes 4 ning artiklites 105 ja 106 osutatud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja selle liikmesriigi vahelises peakorterit käsitlevas lepingus, kus peakorter asub.

2.   Ameti asukohaliikmesriik tagab vajalikud tingimused ameti tõrgeteta toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse piisava koolihariduse ning asjakohased transpordiühendused.

1.   Seoses isikuandmete töötlemisega käesoleva määruse raames täidavad liikmesriigid käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid kooskõlas siseriiklike õigus- ja haldusnormidega, mis on vastavuses määrusega (EL) 2016/679.

2.   Seoses isikuandmete töötlemisega käesoleva määruse raames täidavad komisjon ja amet käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

1.   Määrus (EÜ) nr 216/2008 tunnistatakse kehtetuks alates 11. septembrist 2018.

2.   Määrus (EÜ) nr 552/2004 tunnistatakse kehtetuks alates 11. septembrist 2018. Siiski jätkatakse kõnealuse määruse artiklite 4, 5, 6, 6a ja 7 ning III ja IV lisa kohaldamist kuni käesoleva määruse artiklis 47 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaldamise alguskuupäevani ning selles ulatuses, milles nimetatud õigusaktid hõlmavad määruse (EÜ) nr 552/2004 asjakohaste sätete sisu, ent igal juhul mitte kauem kui 12. septembrini 2023.

3.   Määrus (EMÜ) nr 3922/91 tunnistatakse kehtetuks alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama artikli 32 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud üksikasjalikke norme lennu- ja tööajapiirangute ning puhkeajanõuete kohta seoses lennukitega tehtavate taksolendude, kiirabilendude ja ühe piloodiga ärilise lennutranspordi tegevustega.

4.   Viiteid lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning asjakohasel juhul loetakse neid vastavalt X lisas esitatud vastavustabelile.

1.   Määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaselt välja antud või tunnustatud sertifikaadid ja konkreetsed lennukõlblikkustingimused ning esitatud või tunnustatud deklaratsioonid jäävad kehtima ja neid käsitatakse käesoleva määruse vastavate sätete kohaselt väljaantuna, esitatuna ja tunnustatuna, sealhulgas artikli 67 kohaldamisel.

2.   Hiljemalt 12. Septembriks 2023 kohandatakse määruste (EÜ) nr 216/2008 ja (EÜ) nr 552/2004 alusel vastu võetud rakenduseeskirju vastavalt käesolevale määrusele. Kuni kohandamiseni käsitatakse kõnealustes rakenduseeskirjades esitatud viiteid:

3.   Hiljemalt kahe aasta möödumisel 11. septembrist 2018 esitab amet kooskõlas käesoleva määruse artikli 76 lõigetega 1 ja 3 arvamused ettepanekute kohta muuta komisjoni määruseid (EL) nr 748/2012, (50) (EL) nr 1321/2014, (51) (EL) nr 1178/2011 (52) ja (EL) nr 965/2012 (53) ning kohaldatavaid sertifitseerimistingimusi, et kohandada neid peamiselt spordiks ja harrastuseks ette nähtud õhusõidukite osas vastavalt käesolevale määrusele.

4.   Amet võib hiljemalt 12. septembriks 2021 esitada liikmesriikide jaoks vabatahtlikult rakendatava juhendmaterjali, et toetada liikmesriikide proportsionaalsete normide väljatöötamist I lisas loetletud õhusõidukite projekteerimise, tootmise, hooldamise ja käitamise kohta.

5.   Erandina artiklitest 55 ja 56 kohaldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 asjakohaseid sätteid jätkuvalt kuni käesoleva määruse artiklis 58 osutatud delegeeritud õigusaktide ja artiklis 57 osutatud rakendusaktide jõustumiseni.

6.   Võimalikult kiiresti pärast käesoleva määruse jõustumist ja igal juhul enne 12. septembrit 2021 lõpetavad liikmesriigid kolmandate riikidega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades sõlmitud kahepoolsed lepingud või kohandavad neid.