KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1108,

7. mai 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad e-raha väljastajate ja makseteenuste pakkujate kesksete kontaktpunktide määramise kriteeriume ja nende kontaktpunktide ülesandeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ, (1) eriti selle artikli 45 lõiget 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Elektroonilise raha väljastajad ja makseteenuse pakkujad võivad määrata kesksed kontaktpunktid, et tagada määravate asutuste nimel vastavus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normidele ja hõlbustada pädevate asutuste poolset järelevalvet. Liikmesriigid võivad nõuda keskse kontaktpunkti määramist, kui makseteenuse pakkujad ja e-raha väljastajad pakuvad nende territooriumil teenuseid muus vormis üksuse kaudu kui filiaal, kuid mitte juhul, kui nad osutavad teenuseid ilma tegevuskohata.

(2)

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide täitmise tagamiseks keskse kontaktpunkti määramine on õigustatud, kui muus vormis üksuse kui filiaali kaudu teenuseid osutavate makseteenuse pakkujate ja e-raha väljastajate tegevuse ulatus ja maht ületab teatava künnise. Need künnised tuleks kehtestada tasemel, mis on proportsionaalne direktiivi (EL) 2015/849 eesmärgiga hõlbustada pädevate asutuste poolset järelevalvet selle üle, kuidas kõnealused üksused täidavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise norme, tekitamata samas makseteenuse pakkujatele ja e-raha väljastajatele liigset halduskoormust.

(3)

Keskse kontaktpunkti loomise nõue näib õigustatud olevat ka juhtudel, kui liikmesriik leiab, et lähtudes näiteks teatavate makseteenuste pakkujate või e-raha väljastajate kategooriatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamisest, on selliste üksustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise risk suurenenud. Liikmesriikidelt ei tohiks sel eesmärgil nõuda individuaalsete finantsasutuste kohta riskihindamise tegemist.

(4)

Erandjuhtudel, kui liikmesriigil on põhjendatud alus arvata, et nende territooriumil tegutseva konkreetse makseteenuse pakkuja või e-raha väljastaja tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on suur, peaks neil olema võimalik nõuda makseteenuse pakkujalt või e-raha väljastajalt keskse kontaktpunkti määramist, isegi kui käesolevas määruses sätestatud künnis ei ole täidetud või makseteenuse pakkuja või e-raha väljastaja ei kuulu nende finantsasutuste kategooriasse, kellel on kohustus määrata keskne kontaktpunkt liikmesriigi rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hinnangu põhjal.

(5)

Kui keskne kontaktpunkt on määratud, peaks ta tema määranud e-raha väljastaja või makseteenuse pakkuja nimel tagama oma üksuse vastavuse kohaldatavatele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normidele. Selleks peaks keskne kontaktpunkt kohaldatavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise norme hästi tundma ning aitama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtteid ja protseduure arendada ja rakendada.

(6)	Keskne kontaktpunkt peaks muu hulgas olema koordinaator tema määranud makseteenuste pakkuja või e-raha väljastaja ja selle üksuse ning makseteenuste pakkuja või e-raha väljastaja ja selle liikmesriigi pädevate asutuste vahel, kus üksused tegutsevad, et lihtsustada järelevalve tegemist.

(7)

Liikmesriikidel peaks olema õigus kehtestada nende territooriumil muus vormis kui filiaalina asutatud makseteenuse pakkujate ja e-raha väljastajate tegevusega seonduvale rahapesu ja terrorismi rahastamise riskile antud üldise hinnangu põhjal, et kesksed kontaktpunktid peavad täitma teatavaid lisaülesandeid osana oma kohustusest tagada vastavus kohalikele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele. Eelkõige peaks liikmesriikidel olema õigus nõuda, et keskne kontaktpunkt teataks tema määranud e-raha väljastaja või makseteenuste pakkuja nimel kahtlastest tehingutest selle liikmesriigi rahapesu andmebüroole, kelle territooriumil kohustatud isik on asutatud.

(8)

Iga liikmesriik saab ise otsustada, kas kesksed kontaktpunktid peaksid olema teatud kindlas vormis. Kui vorm on ette nähtud, peaksid liikmesriigid tagama, et nõuded on proportsionaalsed ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide järgimise ja järelevalve hõlbustamise eesmärgi saavutamiseks.

(9)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa järelevalveasutused (Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

(10)

Euroopa järelevalveasutused on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1093/2010, (2) (EL) nr 1094/2010 (3) ja (EL) nr 1095/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse

a)	kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks asjaolud, mille korral on asjakohane määrata direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõike 9 kohane keskne kontaktpunkt;

b)	eeskirjad kesksete kontaktpunktide ülesannete kohta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „pädev asutus“– liikmesriigi asutus, kelle pädevuses on tagada, et e-raha väljastajad ja makseteenuse pakkujad, kes on asutatud nende territooriumil muus vormis kui filiaalina ja kelle peakontor asub teises liikmesriigis, täidaksid siseriiklikku õigusesse üle võetud direktiivi (EL) 2015/849 nõudeid;

2) „asukohaliikmesriik“– liikmesriik, kelle territooriumil asuvad e-raha väljastajad ja makseteenuse pakkujad, kes on asutatud nende territooriumil muus vormis kui filiaalina ja kelle peakontor asub teises liikmesriigis;

3) „e-raha väljastajad ja makseteenuse pakkujad“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ (5) artikli 2 punktis 3 määratletud e-raha väljastajad ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/64/EÜ (6) artikli 4 punktis 9 määratletud makseteenuse pakkujad.

Artikkel 3

Keskse kontaktpunkti määramise kriteeriumid

1. Asukohaliikmesriigid võivad nõuda, et e-raha väljastajad ja makseteenuse pakkujad, kes on asutatud nende territooriumil muus vormis kui filiaalina ja kelle peakontor asub teises liikmesriigis, määraksid keskse kontaktpunkti, kui täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest:

a)	selliste üksuste arv on 10 või suurem;

b)	levitatava ja tagasi võetava e-raha kumulatiivne summa või üksuste tehtavate maksetehingute kumulatiivne väärtus ületab eeldatavasti 3 miljonit eurot majandusaasta kohta või ületas 3 miljonit eurot eelmisel majandusaastal;

c)	teavet, mis on vajalik, et hinnata, kas punktis a või b esitatud kriteerium on täidetud, ei ole asukohaliikmesriigi pädevale asutusele viimase nõudmise korral esitatud või ei ole seda tehtud ettenähtud ajaks.

2. Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaldamist, võivad asukohaliikmesriigid nõuda, et e-raha väljastajad ja makseteenuse pakkujad, kes on asutatud nende territooriumil muus vormis kui filiaalina ja kelle peakontor asub teises liikmesriigis, määraksid keskse kontaktpunkti, kui selline nõue on proportsionaalne nende üksuste tegevusega seonduva rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga.

3. Asukohaliikmesriigid toetuvad nende üksuste tegevusega seonduvale rahapesu ja terrorismi rahastamise riskile antavas hinnangus kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 6 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 1 läbi viidud riskihindamise järeldustele ja muudele neile kättesaadavatele usaldusväärsetele allikatele. Selle hindamise osana võtavad asukohaliikmesriigid arvesse vähemalt järgmisi kriteeriume:

a)	rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, mis on seotud pakutavate toodete ja teenuste liigi ning kasutatud turustuskanalitega;

b)	rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, mis on seotud klientide liigiga;

c)	rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, mis on seotud juhutehingute prevaleerimisega stabiilsete ärisuhete üle;

d)	rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, mis on seotud riikide ja geograafiliste piirkondadega, kellele teenuseid osutatakse.

4. Ilma et see piiraks lõigetes 1 ja 2 esitatud kriteeriumide kohaldamist, võib asukohaliikmesriik erakorralistel juhtudel anda asukohaliikmesriigi pädevale asutusele õiguse nõuda, et e-raha väljastaja või makseteenuse pakkuja, kes on asutatud selle territooriumil muus vormis kui filiaalina ja kelle peakontor asub teises liikmesriigis, määraks keskse kontaktpunkti, kui asukohaliikmesriigil on põhjendatud alus arvata, et e-raha väljastaja või makseteenuse pakkuja üksuste tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on suur.

Artikkel 4

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normidele vastavuse tagamine

Keskne kontaktpunkt tagab, et direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõikes 9 määratletud üksused täidavad asukohaliikmesriigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise norme. Sel eesmärgil peab keskne kontaktpunkt tegema järgmist:

toetama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete ja protseduuride väljatöötamist ja rakendamist vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 lõigetele 3 ja 4, teavitades määravat e-raha väljastajat või makseteenuste pakkujat asukohaliikmesriigis kohaldatavatest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normidest;

tegema määrava e-raha väljastaja või makseteenuste pakkuja nimel järelevalvet selle üle, kuidas need üksused täidavad asukohaliikmesriigis kohaldatavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, ning järelevalvet määrava e-raha väljastaja või makseteenuste pakkuja põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride üle, mis on vastu võetud vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 lõigetele 3 ja 4;

teavitama määrava e-raha väljastaja või makseteenuste pakkuja peakontorit nendes üksustes ette tulnud rikkumistest või nõuetele vastavuse probleemidest, sealhulgas andma teavet, mis võib mõjutada üksuse võimet järgida määrava e-raha väljastaja või makseteenuste pakkuja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtteid ja protseduure või muul viisil mõjutada määrava e-raha väljastaja või makseteenuste pakkuja riskihindamist;

d)	tagama määrava e-raha väljastaja või makseteenuste pakkuja nimel parandusmeetmete võtmise juhtudel, kui need üksused ei täida või kui on oht, et nad ei täida kohaldatavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise norme;

e)	tagama määrava e-raha väljastaja või makseteenuste pakkuja nimel, et need üksused ja nende töötajad osaleksid direktiivi (EL) 2015/849 artikli 46 lõikes 1 osutatud koolitusprogrammides;

f)	esindama määravat e-raha väljastajat või makseteenuste pakkujat suhtluses asukohaliikmesriigi pädevate asutuste ja rahapesu andmebürooga.

Artikkel 5

Asukohaliikmesriigi pädevate asutuste poolse järelevalve hõlbustamine

Keskne kontaktpunkt hõlbustab asukohaliikmesriigi pädevate asutuste poolset järelevalvet direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõikes 9 määratletud üksuste üle. Selleks peab keskne kontaktpunkt tegema määrava e-raha väljastaja või makseteenuste pakkuja nimel järgmist:

a)	esindama määravat e-raha väljastajat või makseteenuste pakkujat suhtluses asukohaliikmesriigi pädevate asutustega;

b)	saama juurdepääsu nende üksuste omanduses olevale teabele;

c)	vastama igale pädeva asutuse järelpärimisele kõnealuste üksuste tegevuse kohta, esitama pädevatele asutustele asjakohast, määrava e-raha väljastaja või makseteenuste pakkuja ja nende üksuste valduses olevat teavet ja andma vajaduse korral korrapäraselt aru;

d)	lihtsustama kõnealuste üksuste kohapealset kontrolli, kui pädevad asutused on nõudnud selle tegemist.

Artikkel 6

Keskse kontaktpunkti lisaülesanded

1. Lisaks artiklites 4 ja 5 osutatud ülesannetele võivad asukohaliikmesriigi pädevad asutused nõuda kesksetelt kontaktpunktidelt, et nad täidaksid määrava e-raha väljastaja või makseteenuste pakkuja nimel järgmisi ülesandeid:

a)	esitavad aruandeid vastavalt asukohaliikmesriigi siseriiklikku õigusesse üle võetud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 33 lõikele 1;

b)	vastavad igale rahapesu andmebüroo järelpärimisele direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõikes 9 määratletud üksuse tegevuse kohta ja esitavad rahapesu andmebüroole kõnealuste üksustega seotud asjaomast teavet;

c)	kontrollivad tehinguid, et avastada vajaduse korral kahtlasi tehinguid, arvestades e-raha väljastaja või makseteenuste pakkuja tegevuse ulatust ja keerukust liikmesriigis.

2. Asukohaliikmesriigid võivad nõuda, et kesksed kontaktpunktid täidaksid ühte või mitut lõikes 1 osutatud lisaülesannet, kui sellised ülesanded on proportsionaalsed rahapesu ja terrorismi rahastamise üldise riskitasemega, mis on seotud nende e-raha väljastajate ja makseteenuse pakkujate tegevusega, kes on asutatud nende territooriumil muus vormis kui filiaalina.

3. Asukohaliikmesriigid toetuvad kõnealuste üksuste tegevusega seonduvale rahapesu ja terrorismi rahastamise riskile antavas hinnangus kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 6 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 1 ning asjakohasel juhul käesoleva määruse artikli 3 lõikega 2 läbi viidud riskihindamise järeldustele ja muudele neile kättesaadavatele usaldusväärsetele allikatele.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega luuakse Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1).