29.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/14

(1)

Nõukogu kehtestas 2006. aastal määrusega (EÜ) nr 130/2006 (3) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, Hiina või „asjaomane riik“) pärit viinhappe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „esialgsed meetmed“). Meetmed kehtestati 0 % – 10,1 % suuruste individuaalsete tollimaksumääradena, mida kohaldati Hiina kolme eksportiva tootja suhtes, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, ja 34,9 % suuruse tollimaksumäärana, mida kohaldati kõikide muude Hiina eksportivate tootjate suhtes. Pärast alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 150/2008 (4) esialgseid meetmeid ning täpsustati asjaomase toote määratlust.

(2)

Pärast WTO apellatsioonikogu veiseliha ja riisi käsitleva aruande (5) avaldamist, arvas nõukogu 2012. aasta aprillis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 332/2012 (6) meetmete kohaldamisalast välja eksportiva tootja Hangzhou Bioking Biochemical Engineering Co. Ltd (edaspidi „Hangzhou Bioking“) ekspordi, mille suhtes kohaldati 0 % suurust tollimaksumäära.

(3)

Pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) pikendas nõukogu 2012. aasta aprillis rakendusmäärusega (EL) nr 349/2012 (7) meetmeid veel viie aasta võrra.

(4)

Pärast alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist muudeti 2012. aasta juulis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 626/2012 (8) esialgseid meetmeid. Nõukogu lõpetas ülejäänud kahe äriühingu, Changmao Biochemical Engineering Co. Ltd (edaspidi „Changmao Biochemical“) ja Ninghai Organic Chemical Factory (edaspidi „Ninghai Organic“) turumajandusliku kohtlemise ning kehtestas nende suhtes individuaalsed dumpinguvastased marginaalid – vastavalt 13,1 % ja 8,3 % – kasutades nende endi ekspordihindu.

(5)

4. detsembril 2014 HRVst pärit viinhappe impordi suhtes alusmääruse artikli 5 alusel algatatud dumpinguvastane uurimine, mis piirdus äriühinguga Hangzhou Bioking, (9) lõpetati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/176 (10) meetmeid kehtestamata.

(6)

Üldkohus tühistas 1. juuni 2017. aasta otsusega kohtuasjas T-442/12, Changmao Biochemical Engineering vs. nõukogu (11) määruse (EL) nr 626/2012 äriühingu Changmao Biochemical suhtes kohaldatavas osas.

(7)

7. septembril 2017 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teatise kohtuasjas T-442/12 1. juunil 2017. aastal tehtud otsuse kohta. Komisjon otsustas taasalustada HRVst pärit viinhappe impordi suhtes dumpinguvastast uurimist, mille tulemusel võeti vastu määrus (EL) nr 626/2012, asjaomast eksportivat tootjat käsitlevas osas ning jätkas uurimist alates hetkest, mil eeskirjade rikkumine aset leidis. Taasalustamine piirdus Üldkohtu otsuse rakendamisega äriühingu Changmao Biochemical Engineering Co. Ltd. suhtes. Taasalustamine ei mõjutanud muid uurimisi.

(8)

Pärast teate avaldamist meetmete eelseisva aegumise kohta (12) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamise taotluse (edaspidi „läbivaatamistaotlus“).

(9)

Taotluse esitasid 24. jaanuaril 2017 äriühingud Distillerie Bonollo S.r.l., Caviro Distillerie S.r.l., Industria Chimica Valenzana S.p.a., Alvinesa Alcoholera Vinicola SA ja Comercial Quimica Sarasa SL (edaspidi „taotlejad“), kelle toodang moodustab üle 25 % liidu viinhappe kogutoodangust.

(10)

Taotlus põhines väitel, et Hiinast pärit viinhappe impordi suhtes kehtestatud meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(11)

Olles pärast alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, avaldas komisjon 19. aprillil 2017Euroopa Liidu Teatajas teate aegumise läbivaatamise algatamise kohta (13) (edaspidi „algatamisteade“) vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(12)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2013 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(13)

Komisjon teatas ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest taotluse esitajatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ning asjaomase eksportiva riigi esindajatele.

(14)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(15)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimi.

(16)

Arvestades Hiina eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu tegemine.

(17)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõikidel teadaolevatel eksportivatel tootjatel endast 15 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist teada anda ning esitada algatamisteates nõutud teave. Kõnealune teave hõlmas tootmismahtu ja tootmisvõimsust. Lisaks palus komisjon HRV esindusel Euroopa Liidu juures nimetada esindaja, kes teeks valimi moodustamisel komisjoniga koostööd.

(18)

Ükski 22-st Hiina eksportijast/tootjast, kellega ühendust võeti, ega ka ükski muu Hiina eksportija/tootja ei andnud endast teada ega esitanud nõutud teavet.

(19)

Enne uurimise algatamist võttis komisjon ühendust läbivaatamistaotluses nimetatud liidu tootjatega ja nende ühendustega, et kontrollida, kas taotluse esitanud liidu tootjad on piisavalt representatiivsed. Komisjon kogus ka teavet, mida oli vaja selleks, et teha otsus algatamisteate punktis 5.3 ette nähtud võimaliku valimi moodustamise kohta.

(20)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustas komisjon esialgse valimi kuuest liidu tootjast, kelle müügimahud olid ajavahemikus 1. jaanuar kuni 31. detsember 2016 liidus kõige suuremad. Nende kuue äriühingu toodang moodustas 86 % liidu tootmisharu viinhappe kogumüügimahust. Huvitatud isikutel paluti esitada esialgse valimi kohta oma märkused.

(21)

Üks liidu tootja, kes esialgsesse valimisse ei kuulunud, väitis, et ta tuleks lisada lõppvalimisse, et anda liidu tootmisharu olukorrast parem ülevaade. Seda äriühingut toetas liidu viinhappetootjate Itaalia kutseorganisatsioon. Teine liidu tootja teatas, et ta ei soovi aegumise läbivaatamises osaleda. Muid märkusi ei esitatud.

(22)

Komisjon leidis saadud märkusi arvesse võttes, et liidu tootjate väljavõtteline uuring ei ole enam asjakohane.

(23)

Selleks et oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, kutsuti uurimises osalema kõik sõltumatud importijad. Neil paluti endast teada anda, esitades komisjonile algatamisteate II lisas nõutud teabe.

(24)

Lisaks sellele võttis komisjon algatamisetapis ühendust kümne taotluses nimetatud importijaga ning palus neil oma tegevust kirjeldada ja esitada algatamisteate II lisas nõutud teave. Sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu vormi täitis viis äriühingut. Need ei olnud siiski vaatlusaluse toote importijad, vaid selle kasutajad.

(25)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile üheksale liidu tootjale ja kuuele kasutajale. Küsimustikud saadeti ka kümnele võimalike kolmandate turumajandusriikide, nimelt Argentina, Austraalia, Brasiilia, Tšiili ja India tootjale.

(26)

Küsimustikule vastasid seitse liidu tootjat, neli liidu kasutajat ja üks võimaliku kolmanda turumajandusriigi (Austraalia) tootja.

(27)

Ükski Hiina eksportiv tootja koostööd ei teinud.

(28)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks ning selle hindamiseks, kas meetmete kehtestamine oleks liidu huvidega vastuolus. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(29)

Vaatlusalune toode on HRVst pärit viinhape (v.a tüübi D-(-)-viinhape, millel on vähemalt 12,0-kraadine negatiivne optiline pöörang mõõdetuna vesilahuses Euroopa farmakopöas kirjeldatud meetodil), mis on praegu klassifitseeritud CN-koodi ex 2918 12 00 (TARICi kood 2918120090) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(30)

Vaatlusalust toodet kasutatakse veinis, jookides ja toidulisandites, aeglustina kipskrohvisegus ja paljudes teistes toodetes. Seda on võimalik saada kas veinitootmise kõrvalsaadustest, nagu seda toodetakse liidus (looduslik tootmine), või keemilise sünteesi teel naftakeemilistest ühenditest, nagu seda toodetakse HRVs (sünteetiline tootmine). Veinivalmistamise kõrvalsaadustest toodetakse ainult L(+)-viinhapet. Sünteetiline tootmine võimaldab valmistada nii L(+)- kui ka DL-viinhapet. Mõlemad tooted on vaatlusalused tooted ja nende kasutusalad kattuvad.

(31)

Leiti, et HRVs toodetud ja liitu eksporditud vaatlusalusel tootel,

on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(32)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

(33)

Vastavalt põhjenduses 2 nimetatud rakendusmäärusele (EL) nr 332/2012 jäeti dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse analüüsist välja äriühingu Hangzhou Bioking eksport. Alljärgnev analüüs põhineb ainult vaatlusaluse toote ekspordil nende eksportijate/tootjate poolt, kelle suhtes kohaldati meetmeid.

(34)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 27, ei teinud ükski Hiina eksportija/tootja uurimise käigus koostööd. Seetõttu teatas komisjon Hiina ametiasutustele, et kuna ükski Hiina eksportija/tootja ei ole nõus koostööd tegema, võib komisjon HRV suhtes järelduste tegemisel kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud Hiina ametiasutustelt selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(35)

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 1 lähtuti dumpingu olemasolu ning selle jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatest andmetest, mille hulka kuulusid eelkõige:

(36)

Algatamisteates teavitas komisjon huvitatud isikuid, et ta kavatseb kasutada Argentinat kolmanda turumajandusliku riigina (edaspidi „võrdlusriik“) alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses, ja kutsus neid üles selle valiku kohta märkusi esitama. Selle kohta ei saadud ühtki märkust.

(37)

Komisjon võttis ühendust Argentina ametiasutuste ja vaatlusaluse toote teadaolevate Argentina tootjatega ning kutsus neid koostööd tegema. Üks Argentina tootja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusaluse toote tootmise lõpetanud ning teine keeldus koostööst.

(38)

Samal ajal soovis komisjon teha koostööd teiste võimalike võrdlusriikide (Austraalia, Brasiilia, Tšiili ja India) kaheksa teadaoleva tootja ja kahe tootjate ühendusega ning võttis ühendust ka nende riikide asjaomaste ametiasutustega, paludes neil esitada nende tootjate ühenduste ja tootjate kontaktandmed, kes teadaolevalt toodavad ja müüvad vaatlusalust toodet nende turul.

(39)

Üks Austraalia tootja nõustus esialgu koostööd tegema, kuid esitas viimaks puuduliku vastuse, mis ei sisaldanud kvantitatiivseid andmeid, ning tuli kõrvale jätta.

(40)

Teised võimalike võrdlusriikide tootjad endast teada ei andnud.

(41)

Kuna võimalike võrdlusriikide tootjad keeldusid koostööst, tegi komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt normaalväärtuse kindlaks mõnel muul põhjendatud alusel.

(42)

Seega tugines komisjon normaalväärtuse kindlakstegemisel aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabele, st ühelt Argentina tootjalt saadud omamaistel arvetel näidatud vaatlusaluse toote hinnale. Argentina kasutamine normaalväärtuse kindlakstegemise allikana on kooskõlas Argentina kasutamisega võrdlusriigina varasemates uurimistes (15). Seda peeti kõige põhjendatumaks meetodiks, kuna koostööst keeldumise tõttu ei olnud usaldusväärsem teave kättesaadav.

(43)

Uurimise tulemusel tehti kindlaks, et Argentinas toodeti vaatlusalust toodet loodusliku protsessi teel, samas kui Hiinas rakendati odavamat sünteetilist tootmisprotsessi. Seetõttu kohandati Argentinas kasutatava tooraine hinda, et võtta arvesse tootmismeetodist tulenevat kuluerinevust.

(44)

Pärast järelduste avalikustamist väitis üks Hiina eksportiv tootja, et käesoleva läbivaatamise käigus kasutatud võrdlusriikide metoodika ei olnud kooskõlas ELi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO“) raames võetud kohustustega. Kõnealune tootja osutas eelkõige sellele, et Hiina Rahvavabariigi WTOga ühinemise protokolli 15. jagu on alates 11. detsembrist 2016 aegunud ning seepärast ei ole võrdlusriigi metoodika enam õigustatud.

(45)

Komisjon tuletas meelde, et kooskõlas kohaldatava alusmääruse artikli 2 lõikega 7 määratakse normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi andmete alusel. Seepärast lükati väide tagasi.

(46)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ja eelkõige äriühing Changmao Biochemical, kelle suhtes kohaldati individuaalset tollimaksumäära, keeldusid koostööst ja teave nende müügihindade või kulude kohta Hiina omamaisel turul puudus, ei saanud seda kasutada normaalväärtuse kindlakstegemisel. Seega, nagu on öeldud eespool põhjenduses 34, tehti normaalväärtus kindlaks alusmääruse artikli 18 kohaselt, kasutades kättesaadavaid fakte.

(47)

Sellega seoses uuris komisjon esmalt, kas normaalväärtuse saab kindlaks teha alusmääruse artikli 2 lõiget 3 kohaldades äriühingu Changmao Biochemical kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade alusel. Nende ekspordihindade kindlakstegemiseks kasutati Hiina ekspordiandmebaasis sisalduvat teavet. Kuigi Hiina andmebaas sisaldab teavet Hiina äriühingute ekspordimüügi kohta, käsitlevad need andmed ainult iga ettevõtja ekspordimahte, kuid mitte vastavaid väärtusi. Seetõttu ei ole äriühingu Changmao Biochemical ekspordihindu selle teabe alusel võimalik välja arvutada.

(48)

Seega tegi komisjon usaldusväärsema teabe puudumisel normaalväärtuse kindlaks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe alusel, st ühe Argentina tootja omamaistel arvetel näidatud vaatlusaluse toote hinna alusel.

(49)

Kuna äriühing Changmao Biochemical keeldus koostööst, tehti ekspordihinnad kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal.

(50)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja tehasehindade põhjal arvutatud ekspordihinda. Põhjendatud juhtudel ja õiglase võrdluse eesmärgil kohandati nii ekspordihinda kui ka normaalväärtust hindu ja nende võrreldavust mõjutavate erinevuste arvessevõtmiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(51)

Ekspordihindu kohandati, et võtta arvesse mereveo- (0,07 eurot/kg), käitlus- (0,007 eurot/kg) ja sisemaaveokulusid (0,014 eurot/kg), tuginedes aegumise läbivaatamise taotluses esitatud andmetele.

(52)

Hiina tolliasutuse avaldatud impordi- ja eksporditollitariifide kohaselt tagastati vaatlusaluse toote ekspordilt makstud käibemaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ainult osaliselt: ekspordilt maksti käibemaksu 17 % ja sellest tagastati 9 %. Seetõttu arvestas komisjon normaalväärtusi ja ekspordihindu koos käibemaksuga ja kohandas normaalväärtust, et viia see vajaduse korral kooskõlla vaatlusaluse toote ekspordi suhtes kohaldatava käibemaksumääraga pärast tagasimakseid. Normaalväärtust kohandati 8 %.

(53)

Vastavalt äriühingu Changmao Biochemical 2016. aasta majandusaasta aruandele (16) tootis ta vaatlusalust toodet sünteetilise tootmismeetodiga, samal ajal kui Argentina tootja kasutas looduslikku tootmismeetodit. Veidi pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tehtud turu-uuringu (17) kohaselt on sünteetiline viinhape looduslikust viinhappest „palju odavam valik“. Käesolevas uurimises puudus üksikasjalik teave tootmiskulude kohta. Tootmismeetodi erinevuse arvessevõtmiseks vähendati rakendusmäärusega (EL) nr 626/2012 lõpetatud osalise vahepealse läbivaatamise tulemusele tuginedes aegumise läbivaatamise taotluses kindlakstehtud normaalväärtust [30–40 %], (18) et kajastada loodusliku ja sünteetilise protsessi kuluerinevust. Sellega seoses kohaldati käesoleva läbivaatamise käigus põhjenduses 48 märgitud viisil kindlakstehtud normaalväärtuse suhtes erinevust vaatlusaluse toote müügihinna ja osalise vahepealse läbivaatamise käigus Argentina puhul kindlaks tehtud arvestusliku väärtuse vahel. Osalise vahepealse läbivaatamise käigus kindlaks tehtud arvestuslik väärtus põhines Argentina tootmiskuludel, kusjuures Argentinas kasutatud tooraine asendati benseeni (mida kasutatakse sünteetilise tootmismeetodi puhul) keskmise turuhinnaga ning lisati müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi suhet väljendav näitaja.

(54)

Tuleb märkida, et erinevalt nõukogu rakendusmäärusest (EL) nr 626/2012 ei võetud käesolevas uurimises dumpingumarginaali arvutamisel arvesse põhjenduses 30 nimetatud L(+)- ja DL-toodete võimalikke erinevusi. Seda seetõttu, et Hiina eksportiv tootja keeldus koostööst ning seega puudus teave eksporditud tooteliikide kohta.

(55)

Komisjon võrdles alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kaalutud keskmist normaalväärtust eespool kirjeldatud viisil kindlaks tehtud kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(56)

Selle põhjal oli äriühingu Changmao Biochemical kaalutud keskmine dumpingumarginaal protsendina CIF-hinnast (hind, kindlustus, vedu) liidu piiril enne tollimaksu tasumist üle 70 %.

(57)

Kui normaalväärtust ei oleks vastavalt tootmismeetodi erinevustele kohandatud, oleks äriühingu Changmao Biochemical puhul kindlaks tehtud normaalväärtus põhinenud ainult aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabel. Sel juhul oleks normaalväärtuse võrdlemisel ekspordihinnaga saadud dumpingumarginaaliks rohkem kui 170 %. Nagu eespool selgitatud, peaks dumpingu arvutamine põhinema kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlusel alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kindlaks tehtud kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Nagu eespool põhjenduses 53 on märgitud, leiab komisjon, et normaalväärtuse kohandamine on põhjendatud.

(58)

Pärast järelduste avalikustamist vaidlustasid taotluse esitajad ja ELi tootjate ühendus lähenemisviisi, mille komisjon oli võtnud seoses Üldkohtu 3. mai 2018. aasta otsusega kohtuasjas T-431/12: Distillerie Bonollo SpA ja teised vs. nõukogu (19). Kuna kõnealuse otsuse edasikaebamise tähtaeg ei ole veel kätte jõudnud, ei saa kõnealuse väite põhjal praegu lõplikke järeldusi teha.

(59)

Kuigi rakendusmäärusega (EL) nr 626/2012 lõpetati äriühingu Ninghai Organic turumajanduslik kohtlemine, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 4, kohaldatakse tema suhtes siiski individuaalset tollimaksumäära. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 18, ei teinud äriühing Ninghai Organic käesolevas uurimises koostööd.

(60)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 41 ja 42, siis kuna võimalike võrdlusriikide tootjad keeldusid koostööst, tegi komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a normaalväärtuse kindlaks mõnel muul põhjendatud alusel, kasutades vaatlusaluse toote hindu, mida üks Argentina tootja oli näidanud omamaistel arvetel, mis esitati aegumise läbivaatamise taotluse raames.

(61)

Kuna äriühing Ninghai Organic ei teinud koostööd, tehti selle äriühingu ekspordihinnad kindlaks kooskõlas alusmääruse artikliga 18 artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi alusel, millest selgus import liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(62)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja tehasehindade põhjal arvutatud ekspordihinda. Põhjendatud juhtudel ja õiglase võrdluse eesmärgil kohandati nii ekspordihinda kui ka normaalväärtust hindu ja nende võrreldavust mõjutavate erinevuste arvessevõtmiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(63)

Ekspordihindu kohandati, et võtta arvesse mereveo- (0,07 eurot/kg), käitlus- (0,007 eurot/kg) ja sisemaaveokulusid (0,014 eurot/kg), tuginedes aegumise läbivaatamise taotluses esitatud andmetele.

(64)

Hiina tolliasutuse avaldatud impordi- ja eksporditollitariifide kohaselt tagastati vaatlusaluse toote Hiina ekspordilt makstud käibemaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ainult osaliselt: ekspordilt maksti käibemaksu 17 % ja sellest tagastati 9 %. Seetõttu arvestas komisjon normaalväärtusi ja ekspordihindu koos käibemaksuga ja kohandas normaalväärtust, et viia see vajaduse korral kooskõlla vaatlusaluse toote ekspordi suhtes kohaldatava käibemaksumääraga pärast tagasimakseid. Normaalväärtust kohandati 8 %.

(65)

Vastavalt taotlusele ja eelmisele aegumise läbivaatamisele tootis äriühing Ninghai Organic vaatlusalust toodet sünteetilise tootmismeetodiga, samal ajal kui Argentina tootja kasutas looduslikku tootmismeetodit. Seega kohandati normaalväärtust põhjenduses 53 kirjeldatud viisil.

(66)

Põhjenduses 54 esitatud põhjustel L(+)- ja DL-toodete erinevusi arvesse ei võetud.

(67)

Komisjon võrdles normaalväärtust alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kindlaks määratud kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(68)

Selle põhjal oli äriühingu Ninghai Organic kaalutud keskmine dumpingumarginaal protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist üle 70 %.

(69)

Kui normaalväärtust ei kohandataks vastavalt tootmismeetodi erinevustele, saaks normaalväärtust võrrelda põhjenduste 60 ja 61 kohaselt kindlaks määratud ekspordihinnaga, mida on nõuetekohaselt kohandatud põhjendustes 62–64 kirjeldatud viisil. Nii arvutatud dumpingumarginaal oleks suurem kui 170 %. Siiski leiab komisjon, nagu eespool öeldud, et normaalväärtuse kohandamine on põhjendatud.

(70)

Nagu eespool selgitatud, põhineb dumpingu arvutus mõlemal juhul kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kindlaks tehtud kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(71)

Taotluse esitajad ja ELi tootjate ühendus, kes esitasid äriühingu Changmao Biochemical kohta põhjenduses 58 kirjeldatud väite, st et normaalväärtust ei tohiks kohandada vastavalt tootmismeetodi erinevustele, esitasid sama väite seoses normaalväärtuse kohandamisega äriühingu Ninghai Organic suhtes, nagu on osutatud põhjenduses 65. Seega vaidlustasid eespool nimetatud isikud ka põhjenduses 68 kindlaks määratud dumpingumarginaali. Väide lükati tagasi samadel põhjustel, mida on nimetatud põhjenduses 58.

(72)

Vastavalt artikli 14 lõike 6 kohasele andmebaasile eksportisid Hiina tootjad vähem kui seitse tonni vaatlusalust toodet, mille pealt tuli tasuda jääktollimaks. Arvestades seda tähtsusetut kogust, mis moodustab vaid 0,4 % nende Hiina eksportivate tootjate ekspordist, kelle suhtes kohaldati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu meetmeid, ülejäänud Hiina äriühingute jaoks dumpingumarginaali ei arvutatud.

(73)

Põhjendustes 56 ja 68 tehti kindlaks dumpingu jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahe äriühingu puhul, kelle suhtes kohaldati individuaalset dumpingumarginaali. Mõlema äriühingu puhul oli kindlakstehtud dumpingumäär suurem kui 70 %. Kuna nende kahe äriühingu arvele langeb ühtekokku enam kui 99 % Hiina ekspordist, mille suhtes kohaldati meetmeid, leiti, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus Hiinast pärit dumping.

(74)

Lisaks dumpingu kindlakstegemisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil analüüsis komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnustamise korral. Analüüsiti järgmisi elemente: toodang ja vaba tootmisvõimsus Hiinas, Hiina eksporditegevus muudes kolmandates riikides ning liidu turu atraktiivsus.

(75)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtuti dumpingu kordumise tõenäosuse kohta allpool esitatud järelduste tegemisel kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest andmetest, nimelt põhjenduses 35 mainitud allikatest.

(76)

Nagu põhjenduses 33 on juba selgitatud, põhines dumpingu jätkumise tõenäosuse analüüs andmetel, mis käsitlesid ainult meetmetega hõlmatud tootjaid, st kõiki Hiina tootjaid, välja arvatud äriühing Hangzhou Bioking.

(77)

Aegumise läbivaatamise taotluses esitatud andmete alusel, mida kontrolliti ja täiendati vajaduse korral Hiina tootjate veebisaitidel ja varasemate uurimiste (20) käigus kogutud andmetega, oli meetmetega hõlmatud Hiina tootjate kogutootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kokku 54 000 tonni.

(78)

Avalikult kättesaadava teabe põhjal oli Hiina omamaine tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 8 500 tonni aastas (21). Võttes arvesse GTA andmebaasis esitatud vaatlusaluse toote importi Hiinas (st ligikaudu 300 tonni), oli Hiina hinnanguline omamaine kogumüük (sh äriühingu Hangzhou Bioking müük) kokku ligikaudu 8 200 tonni. Usaldusväärsemate andmete puudumisel eeldatakse, et meetmetega hõlmatud Hiina tootjate omamaise müügi osakaal Hiina omamaises kogumüügis oli võrdne nende osakaaluga Hiina kogutootmisvõimsuses. Sellest eeldusest lähtudes oli meetmetega hõlmatud Hiina tootjate omamaine müük läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt [6 200 – 6 600] (22) tonni.

(79)

Hiina andmebaasi kohaselt oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast pärit ekspordi (sealhulgas äriühing Hangzhou Bioking) kogumaht 33 300 tonni, samal ajal kui meetmetega hõlmatud Hiina tootjate ekspordimaht oli [20 000 – 25 000] tonni. Võttes arvesse eespool kirjeldatud viisil kindlaks tehtud omamaist müüki, tähendab see, et Hiina kogutoodang oli ligikaudu 41 500 tonni, millest [26 000 – 30 000] tonni tootsid Hiina tootjad, kelle suhtes kohaldati meetmeid.

(80)

Meetmetega hõlmatud tootjate vaba tootmisvõimsus oli [24 000 – 28 000] tonni.

(81)

Põhjendustes 77–80 esitatud Hiina omamaist tarbimist, tootmist, tootmisvõimsust, toodangut ja eksporti käsitlevatele andmetele tuginedes tehti järgmised järeldused:

(82)

Turu-uuringute (23) kohaselt suureneb vaatlusaluse toote omamaine nõudlus Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ajavahemikus 2014–2020 eeldatavalt 6,8 % aastas. Andmeid selle määra ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta kindlaks tehtud Hiina omamaise nõudluse põhjal üldistades saadakse Hiina omamaiseks nõudluseks 2022. aastal hinnanguliselt 13 500 tonni. See oleks ikkagi oluliselt väiksem kui Hiina tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(83)

Lisaks tuleb märkida, et pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi suurendas äriühing Hangzhou Bioking oma tootmisvõimsust [8 000 – 13 000] tonni võrra aastas. Ta asendas olemasoleva tehase uue tootmisliiniga, mille tootmisvõimsus on 25 000 tonni aastas (24). See suurendab veelgi tootmisvõimsuse ja nõudluse vahelist tasakaalustamatust Hiina omamaisel turul.

(84)

Eelnimetatud põhjustel leiti, et meetmetega hõlmatud Hiina eksportivad tootjad on huvitatud oma positsiooni säilitamisest või tugevdamisest eksporditurgudel.

(85)

Kuna meetmetega hõlmatud Hiina eksportivad tootjad ei teinud uurimise käigus koostööd, ei olnud võimalik analüüsida Hiina ekspordihindu kolmandates riikides äriühingut Hangzhou Bioking täielikult välja jättes. Seda seetõttu, et Hiina ekspordistatistika andmebaas sisaldab ainult iga äriühingu ekspordimahte, kuid mitte vastavaid väärtusi. Kuna aga Hiina ekspordistatistika andmebaasi kohaselt moodustas äriühingu Hangzhou Bioking eksport kolmandatesse riikidesse alla viiendiku Hiina koguekspordist neisse riikidesse, leiti, et saadud andmed Hiina koguekspordi kohta kolmandatesse riikidesse iseloomustasid sellegipoolest meetmetega hõlmatud Hiina eksportivate tootjate tegevust.

(86)

Hiina andmebaasis esitatud Hiina keskmise ekspordihinna (kohandatuna tehasehindade tasemele, koos äriühingute Changmao Biochemical ja Ninghai Organic puhul eespool kindlaks tehtud normaalväärtusega) võrdlus ülejäänud maailmaga näitas, et pärast normaalväärtuste kohandamist tootmismeetodi erinevuste alusel, nagu on kirjeldatud põhjenduses 53, võis dumpingumarginaal olla üle 70 %. Mis puudutab Hiina eksportivate tootjate viit peamist kolmanda riigi turgu, nimelt India, Venemaa, USA, Türgi ja Austraalia turgu (tähtsuse järjekorras), mille arvele langeb 69 % Hiina koguekspordist kolmandatesse riikidesse, siis nende puhul arvutatud dumpingumarginaalid olid ka kõigil teistel turgudel üle 70 % (72–87 %).

(87)

Kui normaalväärtus peaks põhinema aegumise läbivaatamise taotluses esitatud normaalväärtusel, ilma seda tootmisprotsesside erinevuste alusel kohandamata, oleks dumpingumarginaal üle 170 %. Aga nagu eespool on öeldud, leiab komisjon, et normaalväärtuse kohandamine on põhjendatud.

(88)

Seetõttu järeldati, et meetmetega hõlmatud Hiina tootjad eksportisid kolmandate riikide turgudele dumpinguhindadega.

(89)

Hiina omamaist turgu iseloomustab suur ületootmine, mis võib sundida meetmetega hõlmatud Hiina tootjaid otsima alternatiivseid turge oma vabale tootmisvõimsusele.

(90)

Liidu turg on vaieldamatult maailma suurim turg, mille arvele langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil turu-uuringute (25) kohaselt 35 % vaatlusaluse toote tarbimisest kogu maailmas. GTA andmebaasist nähtub ka, et liitu suunduva Hiina ekspordi FOB-hind oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 6–8 % kõrgem kui mujale maailma suunatud Hiina ekspordi keskmine hind (26) samal ajavahemikul. Seetõttu järeldas komisjon, et liidu turg on Hiina ekspordi jaoks atraktiivne, kuna müügist liitu võib saada suuremat tulu kui müügist muudele eksporditurgudele.

(91)

Lisaks kinnitab asjaolu, et hoolimata dumpinguvastastest meetmetest on meetmetega hõlmatud Hiina eksportivad tootjad jätkanud eksportimist liitu märkimisväärsetes kogustes, mis moodustasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 8 % liidu tarbimisest, et nad on liidu turust endiselt väga huvitatud.

(92)

Nende kahe Hiina tootja ekspordist, kelle suhtes kohaldati individuaalseid meetmeid, oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud vähem kui 30 %. Võib põhjendatult eeldada, et kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, suurendavad need kaks tootjat, kelle suhtes kohaldati individuaalseid meetmeid, oma eksporti liitu. Põhjendatult võib eeldada ka seda, et teised Hiina tootjad, kes praegu ekspordivad suure jääktollimaksu tõttu liidu turule väga vähe (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil seitse tonni), hakkavad eksportima liidu turule suuri koguseid.

(93)

Järelikult viitavad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaalid, suur tootmisvõimsus, märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ning Hiina eksporditegevus muudes kolmandates riikides koos liidu turu atraktiivsusega sellele, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel suureneks liitu suunatud eksport tõenäoliselt märkimisväärselt. Arvestades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaale, on tõenäoline ka see, et tulevane eksport toimub märkimisväärselt madalate dumpinguhindadega. Seetõttu järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on dumpingu jätkumine väga tõenäoline.

(94)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet üheksa liidu tootjat. Nendest üheksast tootjast seitse tegid uurimise käigus koostööd. Selgus, et nende seitsme tootja arvele langes oluline osa samasuguse toote kogutoodangust liidus, käesoleval juhul üle 60 %. Edaspidi nimetatakse neid liidu tootmisharuks alusmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(95)

Liidu toodang oli 18 900 tonni, mis moodustab 64 % liidu hinnangulisest kogutoodangust, kui arvestada ka ülejäänud kaht liidu tootjat (kokku 29 661 tonni) (27).

(96)

Kahjuanalüüsis hinnati kahjunäitajaid liidu toodangu olulise osa tasemel, tuginedes uurimises koostööd teinud tootjatelt saadud kontrollitud teabele.

(97)

Liidu vaatlusaluse toote turul on suhteliselt vähe tootjaid, kes on peamiselt väikesed ja keskmise suurusega äriühingud. Kui välja arvata üks tootja, kes toodab ainult viinhapet, on kõik muud tootjad vertikaalselt integreeritud ning nende peamine tegevus seisneb veinisettest alkoholi tootmises, mille kõrvalprodukt on vaatlusalune toode.

(98)

Käesoleva uurimise vaatlusealune periood langeb osaliselt kokku põhjenduses 5 nimetatud uurimise vaatlusalase perioodiga – 2013. aastal ja osaliselt 2014. aastal. Nagu põhjenduses 96 on märgitud, hinnati käesoleva uurimise raames kahjunäitajaid liidu toodangu olulise osa tasemel, tuginedes uurimises koostööd teinud tootjatelt saadud kontrollitud teabele. Põhjenduses 5 nimetatud uurimise käigus hinnati makromajanduslikke kahjunäitajaid, nagu tootmis- ja müügimahud ning turuosa, kõikide liidu tootjate andmete põhjal. Seetõttu on mõne näitaja väärtused käesolevas uurimises ja põhjenduses 5 nimetatud uurimises erinevad.

(99)

Liidu tarbimise mahu kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht liidu turul, artikli 14 lõike 6 kohasest andmebaasist saadud andmed kolmandatest riikidest pärit liitu suunatud impordi mahu kohta, artikli 14 lõike 6 kohasest andmebaasist saadud andmed Hiinast pärit impordi kohta ja aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teave muude liidu tootjate müügimahtude kohta.

(100)

Liidu tarbimine vähenes alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni 11 %. Nõudlus vähenes 2013. aastast 2014. aastani 10 % ning jäi seejärel püsima 2014. aasta tasemele. Põhimõtteliselt sõltub vaatlusaluse toote nõudlus välistest asjaoludest, nagu ilmastik, mis mõjutab vaatlusaluse toote tarbimist veinisektoris. Ehitussektoris võib tarbimine erineda vastavalt üldistele ehitusmahtudele ning ka asendustoodete kasutamise tõttu.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(101)

Liidu turu üldise olukorra hindamiseks hindas komisjon ka vaatlusaluse toote koguimporti (sh meetmetega hõlmamata äriühingu Hangzhou Bioking import). Leiti, et Hiinast pärit vaatlusaluse toote koguimpordi maht liitu vähenes vaatlusalusel perioodil 47 %. See vähenes [9 000 – 11 000] tonnilt 2013. aastal [5 000 – 6 000] tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis vastab [20–30] % suurusele turuosale. Võttes arvesse asjaolu, et meetmeid ei kohaldatud ainult ühe eksportiva tootja suhtes, tuleb andmed koguimpordi ning ka meetmetega hõlmatud eksportijate impordi kohta esitada konfidentsiaalsuse tagamiseks vahemikena või indekseeritud kujul.

Tabel 2

Hiinast pärit koguimpordi maht ja turuosa

(102)

Dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud Hiina eksportivate tootjate impordi maht liitu vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 49 % [1 600 – 1 900 tonnini, mis vastas [7–10 % suurusele] turuosale, võrreldes vaatlusaluse perioodi algusega, kui nende turuosa suurus oli [11–14 %].

Tabel 3

Hiinast pärit ja meetmetega hõlmatud impordi maht ja turuosa

(103)

Vaatlusalusel perioodil muutus Hiinast pärit ja meetmetega hõlmamata impordi maht liitu järgmiselt.

Tabel 4

Hiinast pärit ja meetmetega hõlmamata impordi müügimaht ja turuosa

(104)

HRV-st pärit ja meetmetega hõlmamata import moodustab suurima osa Hiinast pärit impordist. See vähenes vaatlusalusel perioodil 46 %, järgides väga täpselt meetmetega hõlmatud impordi suundumust. Seega oli see osa kogu Hiinast pärit impordist liitu vaatlusalusel perioodil stabiilne.

(105)

Järgmine tabel näitab, kuidas on muutunud Hiinast pärit ja meetmetega hõlmatud impordi keskmine CIF-hind ELi piiril.

Tabel 5

Hiinast pärit ja meetmetega hõlmatud impordi keskmine hind

(106)

Hiinast pärit ja meetmetega hõlmatud impordi keskmine ühiku müügihind CIF-tasemel oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1 895 eurot tonni kohta, mis tähendas 31 % suurust hinnalangust vaatlusalusel perioodil.

(107)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldi omavahel a) kaalutud keskmist müügihinda, mida koostööd teinud liidu tootjad küsisid sõltumatutelt klientidelt liidu turul (kohandatuna tehasehindade tasemele), ja b) meetmetega hõlmatud impordi keskmist hinda, mida küsiti asjaomasest riigist pärit toodete müümisel esimesele sõltumatule kliendile liidu turul ja mis tehti kindlaks CIF-hindade põhjal artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi alusel ning millele lisati kohaldatavad tollimaksud, dumpinguvastased maksud ja impordijärgsed kulud.

(108)

Nagu on osutatud põhjenduses 27, ei olnud Hiina eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu võimalik kindlaks teha Hiinast eksporditud toodete liike. Seetõttu ei saanud hindu võrrelda tooteliikide kaupa. Võrdluse tulemust väljendati protsendina koostööd teinud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle kohaselt oli kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal 19 %.

(109)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid vaatlusaluse toote HRVst pärit meetmetega hõlmamata impordi hinnad 34 %. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul olid meetmetega hõlmamata impordi hinnad dumpinguhinnaga impordi hindadest veidi kõrgemad või nendega samal tasemel (28). Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul olid meetmetega hõlmamata impordi hinnad liidu tootmisharu hindadest madalamad.

Tabel 6

Hiinast pärit ja meetmetega hõlmamata impordi hind

(110)

Järgmine tabel näitab kolmandatest riikidest pärit impordi mahu ja turuosa ning keskmise hinna muutumist vaatlusalusel perioodil.

Tabel 7

Import muudest kolmandatest riikidest kui Hiina

(111)

Kolmandatest riikidest pärit import oli väga madalal tasemel ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil see praktiliselt lakkas. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes kõnealuse impordi maht 250 tonnilt 2013. aastal praktiliselt nullini. Sellise impordi hinnad olid Hiinast pärit impordi hindadest kõrgemad. Kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad olid liidu tootmisharu 2013. ja 2014. aasta keskmistest hindadest madalamad. 2015. aastal imporditud kogus oli väga väike (üheksa tonni) ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see praktiliselt olematu. Seega ei peetud nende aastate kohta välja arvutatud keskmisi hindu representatiivseks ega tähtsaks. Igal juhul võib kolmandatest riikidest pärit eksporti pidada marginaalseks, kuna kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli selle turuosa vaid 1 % või vähem.

(112)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu olukorda mõjutanud asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(113)

Nagu põhjenduses 94 on märgitud, põhines hinnang liidu toodangu olulisel osal vastavalt koostööd teinud liidu tootjate esitatud andmetele.

(114)

Alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenes liidu toodang üldiselt 22 %. Aastatel 2013–2014 oli see stabiilne, suurenedes ajavahemikus 2014–2015 kümne protsendipunkti võrra ning alates 2015. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini veel 11 %. Kuna vaatlusaluse toote tootmiskulud sõltuvad peamiselt tooraine hinnast, mis on hooajati erinev, ei olnud suurenenud toodang jälgitavalt vastavuses tootmise kogukulude või liidu tootmisharu üldise kasumlikkusega.

Tabel 8

Tootmismaht

(115)

Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes liidu tootmisharu tootmisvõimsus 6 %. See kasv tulenes peamiselt ühe liidu tootja 2015. aastal tehtud investeeringutest.

(116)

Tootmisvõimsuse rakendamine suurenes pidevalt 43 %-lt 2013. aastal 50 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (st seitsme protsendipunkti võrra vaatlusaluse perioodi jooksul). Tootmisvõimsuse rakendamise määra suurenemise põhjuseks oli tootmismahtude kasv, kuigi tootmisvõimsus suurenes aeglasemalt. Samas ei omanud tootmisvõimsuse rakendamine põhjenduses 127 esitatud põhjustel vaatlusalusel perioodil täheldatud keskmiste tootmiskulude olulises vähenemises erilist tähtsust.

Tabel 9

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(117)

Liidu tootmisharu müügi kogumaht sõltumatutele klientidele liidu turul suurenes vaatlusalusel perioodil 33 %. See suurenes kõige rohkem ajavahemikus 2014–2015, kui kogumaht kasvas 43 %. Ajavahemikus alates 2015. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini see suundumus pöördus ja müügimaht vähenes 11 %.

Tabel 10

Liidu tootmisharu müügimaht

(118)

Ka kõikide liidu tootjate müügimahud tehti kindlaks eespool põhjenduses 96 kirjeldatud viisil liidu tootmisharu tegeliku müügimahu alusel ning muude liidu tootjate puhul aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe alusel (29).

Tabel 11

Liidu tootjate kogumüügimaht

(119)

Kogumüügimaht suurenes vähem kui liidu tootmisharu müügimaht. Sel viisil kindlakstehtud müügimaht on võrreldes põhjenduses 3 viidatud eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimisega vähenenud. Seega vähenes alates 2010. aastast (eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood) kuni 2013. aastani müügimaht [25–35 %], st 20 623 tonnilt 2010. aastal [13 500 – 15 500 tonnile] 2013. aastal. Hoolimata käesolevas uurimises vaatluse all oleval perioodil täheldatud müügimahu suurenemisest oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müügimaht väiksem kui eelmise läbivaatamisega seotud uurimise keskmine müügimaht.

(120)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootjate turuosa 14 protsendipunkti võrra, st 29 %-lt 2013. aastal 43 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Turuosa suurenemine kajastab asjaolu, et tarbimise vähenemisest hoolimata suurenes liidu tootmisharu müük vaatlusalusel perioodil.

Tabel 12

Liidu tootjate turuosa

(121)

Kõikide liidu tootjate turuosa suurenes vähem kui liidu tootmisharu turuosa. Kõikide liidu tootjate turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 32 % ehk [50–60 %-lt] [70–80 %-ni].

Tabel 13

Liidu tootjate turuosa

(122)

Alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini, mil liidu tarbimine vähenes 11 %, suurenes liidu tootmisharu müügimaht liidu turul ja selle turuosa suurenes 14 protsendipunkti võrra.

(123)

Ajavahemikus 2013–2015 suurenes liidu tootmisharu tööhõive tase 9 % ning jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üsna stabiilseks, kajastades osaliselt tootmise ja tootmisvõimsuse suurenemist.

Tabel 14

Tööhõive

(124)

Liidu tootmisharu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %. See näitab, et tootmine suurenes rohkem (22 %) kui tööhõive (10 %).

Tabel 15

Tootlikkus

(125)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et dumpingu tase on märkimisväärne. Kuigi liidu tootmisharu müügimahud ja turuosa suurenesid vaatlusalusel perioodil, halvenesid põhjendustes 126–137 kirjeldatud finantsnäitajad. Seetõttu järeldati, et liidu tootmisharu ei ole dumpinguhinnaga impordi mõjust täielikult toibunud. Tuleb märkida, et esialgses uurimises leiti kahe koostööd teinud individuaalse tollimaksumääraga Hiina tootja dumpingumarginaalid olevat vastavalt 4,7 % ja 10,1 %. Kõigi muude äriühingute dumpingumarginaaliks määrati 34,9 %. Lisaks, nagu on märgitud eespool põhjendustes 74–93, tuvastati dumpingu jätkumise tõenäosus peamiselt Hiina üleliigse tootmisvõimsuse, Hiina eksportijate hinnapoliitika ja liidu turu atraktiivsuse alusel. Seetõttu järeldatakse, et mis tahes dumpinguhinnaga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule kahjulikku mõju.

(126)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele liidu turul vähenesid ajavahemikus 2013–2015 47 % ning jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sellele tasemele. Absoluutarvudes vähenes müügihind 5 239 eurolt tonni kohta 2013. aastal 2 761 eurole tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(127)

Veinisettest toodetava kaltsiumtartraadi kättesaadavus, mis moodustab enamiku viinhappe tootmise kogukuludest, sõltub veiniviinamarjasaagi kvaliteedist. Seetõttu mõjutavad soodsad või halvad ilmastikuolud kaltsiumtartraadi üldist tarnekogust ja müügihindu ning see omakorda mõjutab aastaseid keskmisi müügihindu. Seega olid liidu hinnad pikaajalisi suundumusi arvesse võttes 2013. aastal erakordselt kõrged. Alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini oli veiniviinamarjasaak liidus parem ning aastased keskmised müügihinnad madalamad. Lisaks tuleks märkida, et – nagu on öeldud põhjenduses 100 – ilmastiku- ja saagiga seotud olud ei mõjuta mitte ainult kaltsiumtartraadi tarnekogust, vaid ka vaatlusaluse toote nõudlust veinitööstuses. Seega on viinhappe hinnad ja tootmiskulud kõikuvad, mida täheldati ka vaatlusalusel perioodil.

(128)

Ühiku keskmine müügihind vähenes (47 % vaatlusalusel perioodil) kiiremini ja rohkem kui tootmiskulud samal perioodil (44 % vaatlusalusel perioodil). Järelikult olid keskmised tootmiskulud 2014. ja 2015. aastal ühiku keskmisest müügihinnast suuremad, mis mõjutas negatiivselt kasumlikkust, nagu on näidatud allpool tabelis 16.

Tabel 16

Keskmised müügihinnad ja ühikuhind

(129)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 17

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(130)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud töötaja kohta 4 %.

(131)

Üldiselt jäi varude maht vaatlusalusel perioodil stabiilseks. See suurenes 2013. ja 2014. aastal 10 % ning vähenes 2015. aastal järsult 60 %. Selle põhjuseks oli asjaolu, et sel aastal suurenes liidu tootmisharu müügimaht kiiremini kui tootmismaht, nagu on kirjeldatud põhjendustes 114–119. Alates 2015. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenes varude maht 2013. aasta tasemeni, sest tootmismaht jõudis suurenenud müügimahule järele.

Tabel 18

Varud

(132)

Liidu tootmisharu kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 19

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(133)

Liidu tootmisharu kasumlikkus tehti kindlaks liidus sõltumatutele klientidele samasuguse toote müügi eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu poolt liidu turul sõltumatutele klientidele suunatud samasuguse toote müügi kasumlikkus 7,1 %-lt peaaegu nullini (0,8 %), mis vastab üldisele 88 % suurusele vähenemisele. See on kooskõlas asjaoluga, et müügihinnad vähenesid tootmiskuludest kiiremini. Seega vähenes kasumlikkus kõige märkimisväärsemalt ajavahemikus 2013–2014, mil liidu tootmisharu realiseeritud kahjum oli – 1,2 %. Kahjum suurenes 2015. aastal, ulatudes – 4,0 %ni. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes kasumlikkus jälle, jõudes pigem positiivsele tasemele. Selline suurenemine on kooskõlas toodangu, tootmisvõimsuse rakendamise määra ja tootlikkuse suurenemisega, mis vähendasid tootmiskulusid tonni kohta. Kuigi keskmine müügihind ei muutunud, aitas see suurendada kasumlikkust 2015. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul jäi kasumlikkus alla tootmisharu 8 % suurust sihtkasumit.

(134)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Kooskõlas vähenenud kasumlikkusega vähenes rahavoog vaatlusalusel perioodil 98 %: see vähenes 75 %-lt 2014. aastal ning muutus 2015. aastal negatiivseks. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see ainult veidi üle nulli.

(135)

Liidu tootmisharu investeeringud samasuguse toote tootmisse suurenesid vaatlusalusel perioodil kokku 133 %. Selle põhjuseks olid mõned suured investeeringud, mis tehti eelkõige alates 2015. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Need olid siiski ainult mõne äriühingu investeeringud. Suurim üksikinvesteering, mis moodustas üle 50 % kõikidest 2015. aastal tehtud investeeringutest, oli seotud tegevuse mujale viimisega.

(136)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Kooskõlas vähenenud kasumlikkusega muutus see 2014. ja 2015. aastal negatiivseks ning oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ainult 0,1 %. Üldine investeeringutasuvus oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul väike.

(137)

Rahavoo vähenemine vähendas liidu tootmisharu võimet kaasata kapitali ettevõttesiseselt loodud vahendite abil. Järelikult halvenes kapitali kaasamise võime pärast eelmist aegumise läbivaatamist. Miski ei viidanud siiski sellele, et see mõjutas tegevuse jätkamise või investeeringute tegemise suutlikkust.

(138)

Kahjunäitajad, nagu toodang, müügimaht ja turuosa, arenesid vaatlusalusel perioodil positiivses suunas. Siiski ei avaldanud see suundumus liidu tootmisharu üldisele finantsolukorrale positiivset mõju. Otse vastupidi, liidu tootmisharu kasumlikkus ilmutas vaatlusalusel perioodil tugevat langustendentsi ning 2014. ja 2015. aastal sai tootmisharu koguni kahjumit. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu kasumlikkus vaid napilt üle kasumiläve. Lisaks halvenesid ka muud finantsnäitajad, nagu rahavoog ja investeeringutasuvus, mis olid vaatlusalusel perioodil negatiivsed.

(139)

Nagu põhjenduses 2 on märgitud, kehtestati kehtivad dumpinguvastased tollimaksud HRVst pärit viinhappe impordile, välja arvatud äriühingu Hangzhou Biokingi impordile. Kuid HRVst lähtuv dumpinguhinnaga import avaldas liidu tootmisharule ikkagi kahjulikku mõju. Eelkõige kaasnes dumpinguhinnaga impordiga suur hinnasurve, lüües kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoolimata liidu tootmisharu hinnad 19 % alla. Hinnasurve tõttu ei suutnud liidu tootmisharu hoida oma hindu tootmiskuludest kõrgemal. See mõjutas negatiivselt liidu tootmisharu olukorda, mida kinnitavad müügihindade ja kasumlikkuse vähenemine ning muud finantskahju näitajad. Seega hoolimata liidu tootmisharu suurenenud müügimahust ja turuosast vähenesid vaatlusalusel perioodil kasumlikkus (kuigi see suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jälle, jõudis see vaid napilt üle kasumiläve) ning rahavoog ja investeeringutasuvus. Sellele tuginedes leiti, et olemasolevad meetmed ei ole täielikult avaldanud kavandatud mõju ning mis tahes dumpinguhinnaga import liidu turul võib jätkuvalt olla liidu tootmisharu jaoks kahjulik.

(140)

Pärast järelduste teatavakstegemist esitas üks Hiina eksportiv tootja mitu väidet kahjuanalüüsi kohta.

(141)

Esiteks leidis kõnealune tootja, et teatavad kahjunäitajad ei ole usaldusväärsed, kuna käesoleva uurimise käigus ja põhjenduses 5 nimetatud uurimise käigus kasutati erinevaid näitajaid. Huvitatud isik tõi eelkõige välja liidu tarbimise, varude ja liidu tootmisharu kasumlikkusega seotud näitajad. Ta märkis, et komisjon ei olnud eespool nimetatud erinevusi piisavalt selgitanud ja väitis, et mõnda muud andmekogumit kasutades oleks kahju kohta tehtud teistsugused järeldused.

(142)

Sellega seoses märgitakse, et andmete erinevuse põhjused on esitatud põhjendustes 94–98. Põhjenduses 5 nimetatud uurimise käigus hinnati makromajanduslikke kahjunäitajaid, nagu tootmis- ja müügimahud ning turuosa, kõikide liidu tootjate andmete põhjal, käesoleva uurimise käigus aga hinnati eespool nimetatud näitajaid liidu tootmisharu olulise osa põhjal. Seetõttu on mõne näitaja väärtused käesolevas uurimises ja põhjenduses 5 nimetatud uurimises erinevad. Asjaomane huvitatud isik ei esitanud täiendavaid tõendeid oma väite toetamiseks. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(143)

Sama isik väitis ka, et teatavad näitajad nagu müügimaht, turuosa, tootmismaht, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine, tööhõive, tootlikkus, tööjõukulud, rahavoog ja investeeringud näitasid positiivset suundumust. Seetõttu ei saanud järeldada, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju. Sellega seoses tuleb märkida, et esiteks ei teinud komisjon järeldust, mille kohaselt liidu tootmisharu kandis olulist kahju, vaid leidis, et dumpinguhinnaga import liidu turul võib jätkuvalt olla liidu tootmisharu jaoks kahjulik, ning teiseks, nagu põhjenduses 138 on öeldud, ei avaldanud teatavate näitajate positiivsed suundumused liidu tootmisharu üldisele finantsolukorrale positiivset mõju. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(144)

Kolmandaks väideti, et meetmetega hõlmatud import ei saanud kahju põhjustada. Üks huvitatud isik märkis, et liidu tootmisharu võisid väidetavalt kahjustada muud tegurid, nagu vähenenud tarbimine ja liidu tootmisharu investeeringud. Kõnealune isik väitis ka seda, et läbivaatamine oleks pidanud sisaldama eraldi analüüsi loodusliku toomise käigus saadud viinhappe ja sünteetilise tootmise käigus saadud viinhappe kohta. Sellega seoses tuleks rõhutada, et uurimine ei näidanud, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju. Komisjon järeldas vaid seda, et dumpinguhinnaga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule kahjulikku mõju. Seega analüüsis komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas kahju kordumine on tõenäoline. Nendel põhjustel lükati eespool esitatud väited tagasi.

(145)

Kokkuvõttes ei mõjuta ükski eespool esitatud väide põhjenduses 139 kirjeldatud järeldusi ja tulemusi, mis siinkohal kinnitatakse.

(146)

Uurimine näitas, et import Hiinast toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga ja meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline.

(147)

Vaatlusalusel perioodil oli liidu tootmisharu ebasoodsas olukorras ning HRVst pärit dumpinguhinnaga import avaldas sellele kahjulikku mõju.

(148)

Seega hinnati kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas kahju kordumine oleks tõenäoline, kui Hiina suhtes kehtestatud meetmetel lastakse vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 aeguda.

(149)

Kahju kordumise tõenäosuse väljaselgitamiseks analüüsiti järgmisi elemente: Hiina toodang ja vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus, Hiinast liidu turule suunatud impordi eeldatav hinnatase ja prognoositav mõju liidu tootmisharule.

(150)

Nagu põhjendustes 34 ja 35 on märgitud, keeldusid Hiina eksportivad tootjad koostööst, ning seetõttu tuli alljärgnevas analüüsis, mis käsitleb Hiina omamaist turgu ja HRVst pärit importi kolmandatesse riikidesse, tugineda kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavale teabele, st teabele, mis sisaldus taotluses ja artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis, Hiina andmebaasis ning GTA andmebaasis, avalikult kättesaadavale teabele, nagu äriühingute veebisaidid ja väljavõtted turu-uuringufirmade väljaannetest, ning varasemate uurimiste käigus kogutud teabele (30).

(151)

Meetmetega hõlmatud Hiina tootjate kogutootmisvõimsus oli 54 000 tonni, samas kui vaba tootmisvõimsus oli 24 000 – 28 000 tonni. Vaba tootmisvõimsus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 6–24 % suurem kui liidu kogutarbimine.

(152)

Tuleks ka märkida, et Hiina tootjad kasutatavad sünteetilisi meetodeid, mis ei sea tootmismahtudele erilisi piiranguid, erinevalt liidu tootmisharu tootjatest, kes kasutavad looduslikke tooraineid, st veinisetteid. Seega ei piirdu Hiina tootmisvõimsus ja ekspordi suurendamise võimalus praeguse tasemega.

(153)

Tehti ka kindlaks, et Hiina tootjad on eelkõige ekspordile orienteeritud ning neil on võimalik märkimisväärselt suurendada oma ekspordi ja eelkõige liitu suunatud ekspordi mahtu, juhul kui meetmetel lastakse aeguda.

(154)

Nagu põhjendustes 89–93 märgitud, on liidu turg Hiina ekspordi jaoks atraktiivne ning seega on Hiina tootjatel suur stiimul liitu suunatud ekspordi suurendamiseks märkimisväärses mahus, juhul kui meetmetel lastakse aeguda.

(155)

Hiinast pärit import lõi liidu tootmisharu hinnad alla 19 %. Selleks et saada ettekujutus hinnatasemest, millega Hiinast pärit vaatlusalust toodet meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt liidu turule imporditaks, võeti arvesse Hiinast liitu suunduva impordi hindu ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi hindade võrdlus näitas, et Hiina hinnad ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta vähendaksid liidu tootmisharu müügihindu keskmiselt 26 %.

(156)

Lisaks analüüsiti Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse eksporditud vaatlusaluse toote hinnatasemeid. Nagu eespool põhjendustes 85–88 on selgitatud, eksportisid Hiina tootjad vaatlusalust toodet lisaks liidule kolmandatesse riikidesse märkimisväärsetes kogustes. Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi puhul olid hinnad keskmiselt ligikaudu 26 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad.

(157)

Selle põhjal järeldati, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral avaldaks Hiinast pärit import liidu tootmisharule üsna suure tõenäosusega veelgi suuremat hinnasurvet kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(158)

Eeltoodud asjaolude põhjal on Hiina eksportivad tootjad dumpinguvastaste meetmete puudumise korral motiveeritud oluliselt suurendama madala dumpinguhinnaga importi liidu turule, avaldades survet liidus valitsevate hindade alandamiseks.

(159)

Hiina impordimahu suurenemine – mis on vaba tootmisvõimsust arvestades tõenäoline – koos eeldatava täiendava hinnasurvega avaldab dumpinguvastaste tollimaksude puudumise korral liidu tootmisharu olukorrale tõenäoliselt olulist negatiivset mõju.

(160)

Kui nii peaks juhtuma, on ebatõenäoline, et liidu tootmisharu saab ilma märkimisväärset kahju kandmata oma hindu alandada, et need vastaksid Hiina hindadele, mis oleksid dumpinguvastaste tollimaksude puudumise korral veelgi madalamad. Seda näitab asjaolu, et liidu tootmisharu ei langetanud vaatlusalusel perioodil oma müügihindu Hiinast pärit impordi hindadega samale tasemele isegi tootmiskulu vähenedes, sest kõnealused hinnad olid juba kuludest väiksemad.

(161)

Kui liidu tootmisharu säilitab sellises olukorras oma hinnataseme, on tõenäoline, et tema müügimaht ja turuosa vähenevad, sest tõenäoliselt siseneb turule märkimisväärselt suuremas mahus Hiinast pärit importi veelgi madalama hinnaga. See tekitaks liidu tootmisharule veelgi rohkem kahju.

(162)

Eelöeldu põhjal järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel suureneks tõenäoliselt Hiinast pärit dumpinguhinnaga import, mille hinnad lööksid liidu tootmisharu hinnad alla ja liidu tootmisharu juba niigi kehv majanduslik olukord halveneks veelgi. Seetõttu järeldatakse, et Hiina suhtes kohaldatavate meetmete kehtetuks tunnistamine tingiks tõenäoliselt liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

(163)

Üks eksportiv tootja väitis, et kahju kordumine dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel ei ole tõenäoline. Ta lisas oma väite toetamiseks, et liidu hinnasurve põhjustajaks on liidu tootmisharu ja et Hiina eksportivad tootjad ei langetanud samaaegselt impordimahu vähendamisega müügihinda, mis näitab, et neil ei olnud kavatsust hindu turuosa suurendamise eesmärgil alandada.

(164)

Sellega seoses tuleb märkida, et kõnealuste väidete puhul on tähelepanuta jäetud asjaolu, et komisjoni võttis oma järeldustes kahju kordumise tõenäosuse kohta meetmete kehtetuks tunnistamise korral muu hulgas arvesse ka Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust Hiinast pärit impordi jaoks ning Hiinast pärit impordi võimalikku hinnataset. Neid asjaolusid on põhjendustes 151–161 piisavalt selgitatud. Samuti ei esitatud eespool nimetatud väidete toetamiseks uusi fakte. Seepärast lükati väide tagasi.

(165)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuriti, kas Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(166)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõigile huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(167)

Siinkohal olgu meelde tuletatud, et esialgses uurimises ja sellele järgnenud aegumise läbivaatamisega seotud uurimises jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ja säilitamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(168)

Selle põhjal uuriti, kas kahjustava dumpingu kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest hoolimata esineb kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole käesoleval juhul liidu huvides.

(169)

Komisjon järeldas eeltoodu põhjal, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral halveneks liidu tootmisharu olukord ning oluline kahju korduks. Liidu tootmisharu ei suudaks konkureerida Hiinast pärit kahjuliku dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemisega. Seega, kui meetmetel lubatakse aeguda, oleks olukorra paranemine vähetõenäoline ning ohtu satuks mõne äriühingu pelk olemasolu, mis võib viia tegevuse lõpetamiseni ja töökohtade kadumiseni liidu turul.

(170)

Nagu põhjenduses 127 on märgitud, mõjutavad liidu tootmisharu tootmiskulusid ja hindu ilmastiku- ja saagiga seotud olud. Varasemates uurimiste ajal suutis liidu tootmisharu olla soodsates tingimustes tulutoov ning on tõestanud oma elujõulisust. Käesoleva uurimise puhul oli liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil aga kahjumis, sest Hiinast pärit dumpinguhindadega import liidu turule jätkus meetmetest hoolimata, lüües alla liidu tootmisharu hinnad ja surudes need allapoole liidu tootmisharu tootmiskulusid, nagu on selgitatud põhjendustes 133 ja 139.

(171)

Võib mõistlikult eeldada, et meetmed tulevad liidu tootmisharule endiselt kasuks ning dumpinguvastaste meetmete säilitamine aitab liidu tootmisharul suurendada hindu mõistlikule tasemele, mis katab tootmiskulud, ning seega muutuda kasumlikumaks.

(172)

Seetõttu leidis komisjon, et Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine on selgelt liidu tootmisharu huvides.

(173)

Ükski importija käesoleva juhtumi raames koostööd ei teinud. Tuletatakse meelde, et varasemate uurimiste käigus leiti, et meetmete kehtestamise mõju ei oleks märkimisväärne. Ükski turustaja/importija käesolevas uurimises koostööd ei teinud. Võttes arvesse, et puuduvad tõendid selle kohta, et kehtivad meetmed mõjutavad importijaid märkimisväärselt, jõudis komisjon järeldusele, et meetmete säilitamine ei mõjuta liidu importijaid.

(174)

Vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt veini- ja toiduainetetööstuses toidu- ja joogilisandina ning ehitustööstuses aeglustina kipsitootmises.

(175)

Käesoleva uurimise raames võeti ühendust kümne teadaoleva kasutajaga ning paluti neil koostööd teha. Küsimustikule vastas neli kasutajat, kellest kaks tegutsesid ehitussektoris ja ülejäänud kaks toidusektoris.

(176)

Eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehti kindlaks, et vaatlusaluse toote kulud ei moodusta olulist osa nende kipsitoodete kuludest, milles neid kasutatakse (31). Ehitussektori kasutajatelt saadud vastuste põhjal tehti kindlaks, et olukord ei erine oluliselt ka käesolevas uurimises. Seetõttu järeldas komisjon, et meetmete säilitamine ei avaldaks ehitussektori kuludele ja konkurentsivõimele erilist mõju.

(177)

Menetluse käigus tegid koostööd kaks peamist kasutajat toidusektorist. Tehti kindlaks, et kontserni tasandil on mõlemad äriühingud kasumlikud. Lisaks tehti eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus (32) kindlaks, et tootesarjad, mille valmistamisel kasutati ühe toorainena vaatlusalust toodet, olid kasumlikud, ja vaatlusalust toodet kasutades valmistatud toodete müük moodustas ainult väikese osa nende kogukäibest. Ükski koostööd teinud toidusektori kasutaja ei suutnud tõendada, et olukord oleks käesoleva uurimise ajal oluliselt erinev. Seega järeldas komisjon, et meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta toiduainetööstuse kasutajaid ülemäära.

(178)

Ühtlasi tuleks meeles pidada, et liidu tootmisharu elujõulisus on vajalik, et säilitada vaatlusaluse toote eri tarneallikad, mis on ka kasutajate huvides. Lisaks pärineb oluline osa Hiina impordist äriühingult Hangzhou Bioking, kelle suhtes dumpinguvastaseid tollimakse ei kohaldata. Isegi kui meetmed säilitatakse kogu Hiina suhtes, ei kuulu äriühing Hangzhou Bioking nende meetmete kohaldamisalasse.

(179)

Võttes arvesse kõiki eespool esitatud tegureid, leidis komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(180)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse soovitada säilitada vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivad meetmed. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused.

(181)

Eespool esitatud kaalutlustel järeldatakse, et kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 tuleks HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(182)

Pidades silmas Euroopa Kohtu hiljutist kohtupraktikat, (33) on asjakohane sätestada viivisintressi määr lõplike tollimaksude tagasimaksmise korral, sest tollimaksude suhtes kehtivate asjakohaste sätetega ei ole sellist intressimäära ette nähtud ning siseriiklike eeskirjade kohaldamine põhjustaks äriühingute vahel põhjendamatuid moonutusi sõltuvalt sellest, milline liikmesriik tollivormistuseks valitakse.

(183)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamust ei esitanud,