EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/643,

18. aprill 2018,

raudteeveo statistika kohta

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada ühised reeglid raudteevedu käsitleva liidu statistika tegemiseks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolev määrus hõlmab kõiki liidus paiknevaid raudteid. Iga liikmesriik esitab statistilised andmed raudteeveo kohta tema territooriumil. Kui raudtee-ettevõtja tegutseb rohkem kui ühes liikmesriigis, nõuavad asjaomased riigi ametiasutused, et ettevõtja esitaks eraldi andmed iga riigi kohta, kus ta tegutseb, et võimaldada riikliku statistika koostamist.

Liikmesriigid võivad käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „andmeid esitav riik“– Eurostatile andmeid edastav liikmesriik;

2)   „riigi ametiasutused“– riigi statistikaasutused ja muud liikmesriigis Euroopa statistika tegemise eest vastutavad organid;

3)   „raudtee“– raudteest koosnev ühendustee, mis on kasutamiseks üksnes raudteesõidukitele;

4)   „raudteesõiduk“– üksnes raudteel sõitev liikumisvahend, mis liigub kas oma jõuallika abil (vedurid) või mida veab teine sõiduk (reisivagunid, mootorvaguni haakevagunid, pagasivagunid ja kaubavagunid);

5)   „raudtee-ettevõtja“– avalik-õiguslik või eraettevõtja, kes osutab kaupade ja/või reisijate raudteeveoteenust. Siia alla ei kuulu ettevõtja, kelle põhitegevus on osutada teenuseid reisijate vedamiseks metrooga, trammiga ja/või kergraudteel;

6)   „kaupade raudteevedu“– kaupade liikumine laadimiskohast mahalaadimiskohta raudteesõidukitel;

7)   „reisijate raudteevedu“– reisijate liikumine raudteesõidukil pealeminekukohast mahatulekukohani. Siia alla ei kuulu reisijatevedu metrooga, trammiga ja/või kergraudteel;

8)   „metroo“ (tuntakse ka „allmaaraudtee“ nime all)– reisijateveoks ettenähtud elektriraudtee, millel on suur läbilaskevõime ja oma trasside kasutamise ainuõigus, mitmest vagunist koosnevad rongid ja mida iseloomustab suur kiirus ja järsk kiirendus, keerukas signaalimine ning raudteeületuskohtade puudumine, mis võimaldab tihedat rongiliiklust ja suurt perrooni koormust. Metrood iseloomustavad ka lühikesed vahemaad jaamade vahel, mis tavaliselt on 700 kuni 1 200 meetrit. „Suur kiirus“ viitab kiirusele võrreldes trammide ja kergraudteega ning vastab käesoleval juhul kiirusele umbes 30–40 km/h lühematel marsruutidel ja 40–70 km/h pikematel marsruutidel;

9)   „tramm“– reisijate maanteesõiduk, mis on ette nähtud rohkem kui üheksale inimesele (kaasa arvatud juht), mis on ühendatud elektrikontaktliinidega või käivitatav diiselmootori abil ning mis sõidab rööbasteel;

10)   „kergraudtee“– reisijate vedamiseks ettenähtud raudtee, mis kasutab sageli elektrimootoriga rööbassõidukeid, mis liiguvad üksikult või lühikeses rongis kinnitatud kaherööpalisel raudteel. Üldjuhul on jaamade/peatuste vaheline kaugus vähem kui 1 200 meetrit. Võrreldes metrooga on kergraudteel kergemad konstruktsioonid, mis on kavandatud väiksemale liiklusmahule ja üldjuhul madalamale kiirusele. Mõnikord on raske teha täpset vahet kergraudtee ja trammi vahel; tramm ei ole tavaliselt maanteeliiklusest eraldatud, samas kui kergraudtee võib olla muudest süsteemidest eraldatud;

11)   „riigisisene vedu“– raudteevedu kahe koha vahel (laadimis-/pealeminekukoht ja mahalaadimis-/mahaminekukoht), mis asuvad andmeid esitavas riigis. See võib hõlmata transiiti läbi teise riigi;

12)   „rahvusvaheline vedu“– raudteevedu, mis toimub andmeid esitavas riigis asuva koha (laadimis-/pealeminekukoht või mahalaadimis-/mahaminekukoht) ja teises riigis asuva koha (laadimis-/pealeminekukoht või mahalaadimis-/mahaminekukoht) vahel;

13)   „transiit“– raudteevedu läbi andmeid esitava riigi territooriumi kahe koha vahel (laadimis-/pealeminekukoht ja mahalaadimis-/mahaminekukoht), mis asuvad väljaspool andmeid esitava riigi territooriumit. Transiidiks ei loeta vedu, mis hõlmab andmeid esitava riigi piiril kaupade/reisijate laadimist/pealeminekut või mahalaadimist/mahaminekut ühelt veoliigilt teisele;

14)   „rongireisija“– isik, kes kasutab raudteetransporti, välja arvatud rongi personal. Liiklusõnnetuste statistika puhul kuuluvad siia alla reisijad, kes üritavad minna liikuva rongi peale või sealt maha tulla;

15)   „reisijate arv“– rongireisijate reiside arv, kus iga reis määratletakse liikumisena peaminekukohast mahaminekukohta üleminekuga ühelt raudteesõidukilt teise või ilma üleminekuta. Kui reisijad kasutavad rohkem kui ühe raudtee-ettevõtja teenuseid, arvestatakse neid võimaluse korral vaid üks kord;

16)   „reisijakilomeeter“– mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse ainult andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaa;

17)   „kaal“– kaupade kogus tonnides (1 000 kilogrammi). Arvesse võetav kaal sisaldab lisaks veetavate kaupade raskusele ka pakendite kaalu ning raudteed mööda kulgevate kombineeritud vedude puhul mahutite, vahetatavate osade, kaubaaluste ja maanteesõidukite omakaalu. Kui kaupu veetakse rohkem kui ühe raudtee-ettevõtja teenuseid kasutades, arvestatakse kaupade kaalu võimaluse korral vaid üks kord;

18)   „tonnkilomeeter“– kaubaveo mõõtühik, mis vastab ühetonnise (1 000 kilogrammi) kaubakoguse raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse ainult andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaa;

19)   „rong“– teatud numbri või erinimetuse all määratud lähtepunktist määratud sihtpunkti liikuv raudteesõiduk või raudteesõidukid, mida veab üks või mitu vedurit või mootorvagunit, või eraldi sõitev mootorvagun. Tühja vedurit, st üksi sõitvat vedurit ei käsitata rongina;

20)   „rongikilomeeter“– mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Kasutatavaks vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see on teada, muul juhul kasutatakse raudteevõrgu lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust. Arvesse võetakse ainult andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad;

21)   „rongi täislaadung“– saadetis, mis koosneb ühest või mitmest vagunilastist, mille üks lähetaja on andnud ühes jaamas samaaegseks vedamiseks ning mis edastatakse rongi koosseisu muutmata ühele vastuvõtjale ühes sihtjaamas;

22)   „vaguni täislaadung“– kaubasaadetis, mille vedamiseks kasutatakse üksnes vaguneid, olenemata sellest, kas kogu kandevõime on kasutatud või mitte;

23)   „TEU“ (Twenty-foot Equivalent Unit)– standardühik, mis põhineb 20 jala pikkusel ISO konteineril (6,10 m), mida kasutatakse liiklusvoogude või läbilaskevõime statistiliseks mõõtmiseks. Üks ISO seeria 1 standardile vastav 40 jala pikkune konteiner võrdub 2 TEUga. Alla 20 jala pikkused vahetatavad osad vastavad 0,75 TEU-le, 20–40 jala pikkused vastavad 1,5 TEU-le ja üle 40 jala pikkused vastavad 2,25 TEU-le.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli muutmiseks, et kohandada käesoleva artikli lõike 1 punktides 8, 9, 10, 21, 22 ja 23 sätestatud tehnilisi mõisteid ja kehtestada täiendavaid tehnilisi mõisteid, kui see on vajalik, et võtta arvesse uusi suundumusi, mille puhul tuleb statistika ühtlustamiseks kindlaks määrata teatav tehniliste üksikasjade tase.

Nimetatud volituste teostamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust. Lisaks esitab komisjon nendes delegeeritud õigusaktides sätestatud statistikaalaste meetmete kohta nõuetekohase põhjenduse, kasutades asjakohasel juhul kulutasuvuse analüüsi, sealhulgas andmeesitajate koormuse ning statistika tegemise kulude hinnangut, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõike 3 punktis c.

Artikkel 4

Andmete kogumine

1.   Statistilised andmed, mida tuleb koguda, on sätestatud käesoleva määruse lisades. Need hõlmavad järgmist laadi andmeid:

2.   I ja II lisa kohaselt esitavad liikmesriigid andmed nende ettevõtjate kohta, kelle

Punktides a ja b osutatud piirmääradest väiksema mahuga ettevõtjate puhul on I ja II lisa kohane andmete esitamine vabatahtlik.

3.   VIII lisa kohaselt esitavad liikmesriigid koguandmed nende ettevõtjate kohta, kelle puhul jäävad mahud lõikes 2 osutatud piirmääradest allapoole, kui neid andmeid ei esitata I ja II lisa kohaselt, nagu on täpsustatud VIII lisas.

4.   Käesoleva määruse kohaldamisel liigitatakse kaubad VI lisa kohaselt. Ohtlikud kaubad liigitatakse täiendavalt VII lisa kohaselt.

Artikkel 5

Andmeallikad

1.   Liikmesriigid määravad avalik-õigusliku või eraõigusliku organisatsiooni, kes osaleb käesoleva määruse kohaselt nõutavate andmete kogumises.

2.   Vajalikke andmeid võib hankida ühest või mitmest allpool nimetatud allikast:

3.   Riigi ametiasutused võtavad meetmeid kasutatavate andmeallikate kooskõlastamiseks ja Eurostatile edastatava statistika kvaliteedi tagamiseks.

Artikkel 6

Statistiliste andmete edastamine Eurostatile

1.   Liikmesriigid edastavad Eurostatile artiklis 4 osutatud statistilised andmed.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse artiklis 4 osutatud statistiliste andmete edastamise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Levitamine

1.   I–V ja VIII lisas täpsustatud andmetel põhinevat statistikat levitab komisjon (Eurostat).

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tulemuste levitamise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 8

Statistika kvaliteet

1.   Eurostat töötab välja ja avaldab metoodikasoovitusi, et aidata liikmesriikidel säilitada raudteeveo statistika kvaliteeti. Nendes soovitustes võetakse arvesse riigi ametiasutuste, raudtee-ettevõtjate ja raudteesektori kutseorganisatsioonide häid tavasid.

2.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastatavate andmete kvaliteet.

3.   Statistiliste andmete kvaliteeti hindab Eurostat. Selleks esitavad liikmesriigid Eurostati taotlusel teabe statistika tegemisel kasutatud meetodite kohta.

4.   Edastatavate andmete puhul kasutatakse käesoleva määruse kohaldamisel määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse standardsete kvaliteediaruannete üksikasjalik kord, ülesehitus, perioodilisus ja võrreldavuse üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9

Rakendamisaruanne

Pärast konsulteerimist Euroopa statistikasüsteemi komiteega esitab komisjon 31. detsembriks 2020 ja seejärel iga nelja aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise ja tulevikusuundumuste kohta.

Komisjon lähtub aruandes liikmesriikide esitatud asjakohasest teabest, mis on seotud edastatavate andmete kvaliteedi, andmete kogumise meetodite, võimalike parandamist vajavate valdkondade ja kasutajate vajadustega.

Nimetatud aruanne sisaldab eelkõige

Artikkel 10

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 13. detsembrist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 91/2003 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(1)  6. detsembri 2017. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. aprilli 2018. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 91/2003 raudteeveo statistika kohta (EÜT L 14, 21.1.2003, lk 1).

(4)  Vt IX lisa.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(8)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).