13.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/9

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (2) artikli 7 lõike 3 kohaselt võib sertifitseerimisasutus kulude substantiivse kontrolli korral kasutada valimi moodustamise integreeritud meetodit. Võttes arvesse kõnealuse artikli kahel esimesel kohaldamisaastal saadud kogemusi, on vaja selgitada, mida tähendab integreeritud valimi kasutamine eri auditieesmärkide puhul, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 9.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (3) artiklis 41 on kehtestatud ülempiir makseasutuste igale kuludeklaratsioonile, mis sisaldab rahastamisvahenditega seotud maksetaotlusi, ja selleks on 25 % programmist rahastamisvahendi jaoks eraldatud maksete kogusummast. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 22 lõike 1 punktis a on sätestatud, et kvartalideklaratsioonis tuleb täpsustada rahastamiskõlblikud avaliku sektori kulud, mille jaoks makseasutus on tegelikult maksnud toetussumma igas kvartalis vastavalt kõnealuse artikli lõikele 2. Makseasutuse poolt rahastamisvahenditest makstud summad tuleks deklareerida komisjonile, järgides 25 % ülempiiri ja tingimusel, et vastavad rakendamise vahe-eesmärgid on saavutatud. Komisjonile saadetakse esimene deklaratsioon 25 % ülempiiriga pärast rahastamislepingu allkirjastamist ja pärast sellele järgnevat makset rahastamisvahendisse. Järgmised osamaksed tuleb deklareerida komisjonile pärast vastava väljamaksete määra saavutamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 41. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) puhul tähendab see seda, et makseasutus võib deklareerida üksnes 25 % kavandatud maksete kogusummast kvartali kohta. Seega ilmneb, et rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 22 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud eeskirjad ei ole sobivad reguleerima määruse (EL) nr 1303/2013 kohaselt rahastamisvahendite haldamist liikmesriikide ja komisjoni vahel ning neid on vaja vastavalt muuta.

(3)

Selleks et vähendada liikmesriikide halduskoormust seoses sissenõuetega, tuleks kogemuste põhjal kehtestada künnis, mille puhul intressi sisse ei nõuta.

(4)

Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 30 lõikega 2 on ette nähtud, et dokumendid ja raamatupidamisandmed raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks esitatakse komisjonile paberkandjal koos elektroonilise koopiaga. Selleks et leevendada liikmesriikide ja komisjoni halduskoormust ning ühtlustada dokumentide analüüsi ja vähendada kasutatud andmete ebakõlasid, peaksid liikmesriigid olema kohustatud esitama üksnes elektroonilised dokumendid, mis on e-allkirjastatud. Kõnealune nõue peaks kajastuma ka kõnealuse rakendusmääruse I lisas sätestatud vahendite haldaja kinnituse tekstis. Et vältida võimalikke viivitusi dokumentide edastamisel, olukorras kui esineb tehnilisi probleeme e-allkirja kasutamisel, peaks olema võimalik, et uue nõude esimesel kohaldamisaastal lubatakse allkirjastatud dokumente edastada elektrooniliselt.

(5)

Vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 31 lõikele 1 peavad kõnealuse rakendusmääruse artikli 30 lõike 1 punktis c osutatud raamatupidamisandmete vorm ja sisu ning nende komisjonile edastamine viis vastama komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/1758 (4) sätestatule. Kogemused näitavad, et raamatupidamisandmete vormi ja sisu tuleb seonduva halduskoormuse ja viivituste ohu tõttu igal aastal muuta. Lihtsustamise huvides ja selleks et õigel ajal saaks kehtestada vastavad tehnilised kirjeldused, on asjakohane lubada, et alates 2019. eelarveaastast peaks komisjon tegema kättesaadavaks raamatupidamisandmete vormid ja seonduvad tehnilised kirjeldused ning neid ajakohastama, olles põllumajandusfondide komiteed enne iga eelarveaasta algust sellest teavitanud. Samuti on asjakohane kehtestada üldised nõuded kõnealustele tehnilistele kirjeldustele.

(6)

Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 34 lõikes 2 on sätestatud, et kui komisjon avastab, et tehtud kulutused ei ole liidu eeskirjadega kooskõlas, edastab ta kontrollimise tulemused asjaomasele liikmesriigile ja kutsub ta neli kuud pärast vastamistähtaja möödumist kahepoolsetele kohtumisele. Selle ajavahemiku jooksul tehakse teatavad haldustoimingud, nt tõlgitakse liikmesriigi vastus, komisjon analüüsib liikmesriigi vastust, kahepoolse kohtumise kutse koostatakse liikmesriigi riigikeeles ja kohtumine valmistatakse ette. Viimase kahe aasta kogemuse põhjal on näha, et neli kuud on enamikul juhtudel ebapiisav selleks, et kohtumine oleks tulemuslik. Selleks et kahepoolset kohtumist paremini ette valmistada, tuleks ajavahemikku, mille jooksul on kavas kohtumine pidada, pikendada viie kuuni. Selline pikendamine kehtib üksnes järelepärimiste suhtes, mille kohta ei ole käesoleva määruse jõustumise hetkel veel artikli 34 lõike 2 kohaselt teadet saadetud, et mitte katkestada olemasolevaid järelepärimisi.

(7)

Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 34 lõike 3 kolmanda lõigu kohaselt edastab komisjon liikmesriigile kuus kuud pärast kahepoolse kohtumise protokolli saatmist ametlikult järeldused. Tähtaeg on täpsustatud ainult seoses kahepoolse kohtumise protokolliga, mis tähendab, et kahepoolne kohtumine on toimunud. Kõnealuses rakendusmääruses ei määrata selgelt kindlaks teate saatmise tähtaega juhul, kui liikmesriigi arvates ei ole kahepoolset kohtumist vaja. Seetõttu tuleks kõnealust sätet sellega seoses täpsustada ja määrata kindlaks kuuekuulise perioodi alguspunkt, kui kahepoolset kohtumist ei peeta vajalikuks.

(8)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 34 lõike 9 kohaselt võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kõnealuse artikli lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud ajavahemikku pikendada. Kõnealuse rakendusmääruse artikli 34 lõikega 2 on ette nähtud ajavahemik, millal kahepoolne kohtumine peab toimuma, ning võib juhtuda, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel on seda ajavahemikku vaja pikendada. Kõnealuse rakendusmääruse artikli 34 lõiget 9 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(9)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 111 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid avaldama teabe Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse saajate kohta, muu hulgas iga kõnealustest fondidest rahastatud meetme puhul saadud toetussumma asjaomasel eelarveaastal ning iga meetme liigi ja kirjelduse. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artiklis 57 on täpsustatud täiendavad üksikasjad, mis tuleb avaldada seoses kõnealuste meetmetega, ning selles osutatakse kõnealuse rakendusmääruse XIII lisale, mis sisaldab loetelu asjaomastest meetmetest.

(10)

Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 XIII lisa tuleks muuta, et võtta arvesse asjaolu, et ka erakorralised meetmed, mida on vaja turuolukorraga tegelemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (5) artikli 220 lõike 1 ning artikli 221 lõigete 1 ja 2 alusel, tuleks lisada kõnealuses lisas esitatud meetmete loetellu. Selliseid erakorralisi meetmeid käsitatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 punktiga a põllumajandusturgusid toetavate meetmetena. Seepärast on asjakohane muuta rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 XIII lisa punkti 10. Lisaks ei kohaldata enam kõnealuse lisa loetelu punktis 3 nimetatud siidiussisektorile antavat abi, kuna nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (6) artikkel 111 on alates 1. jaanuarist 2014 tunnistatud määrusega (EL) nr 1308/2013 kehtetuks ning kõik sellega seotud kulukohustused ja maksed toetusesaajatele on nüüd lõpetatud. Viide siidiussisektoris antavale abile tuleks seega kõnealusest loetelust välja jätta.

(11)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 908/2014 vastavalt muuta.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

1)

Artikli 7 lõike 3 neljas lause asendatakse järgmisega:

„Substantiivse kontrolli, sh valimi kasutamise meetodite puhul võivad sertifitseerimisasutused mõlema auditieesmärgi jaoks kasutada kahe-eesmärgilist testi.“

2)

Artikli 22 lõikele 2 lisatakse kolmas lõik:

„Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punkti b kohaselt loodud rahastamisvahendite puhul deklareeritakse kulud seoses esimeses lõigus osutatud vastavate võrdlusperioodidega pärast seda, kui kõnealuse määruse artikli 41 lõike 1 kohaselt iga järgmise vahemaksetaotluse suhtes kehtestatud tingimused on täidetud.“

3)

Artikli 27 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Liikmesriigid võivad otsustada intressi mitte sisse nõuda, kui intressi summa ei ületa viit eurot.“

4)

Artikli 30 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 osutatud dokumendid ja raamatupidamisandmed esitatakse komisjonile hiljemalt kõnesolevates dokumentides ja andmetes käsitletavale eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks. Kõnealuse lõike punktides a, b ja d osutatud dokumendid esitatakse elektrooniliselt vastavalt vormile ja tingimustele, mille kehtestab komisjon vastavalt artiklile 24.

Kõnealused dokumendid peavad olema elektrooniliselt allkirjastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses (*1). 2017. eelarveaastat käsitlevate dokumentide puhul võib komisjon aktsepteerida tavapäraselt allkirjastatud dokumente, mis on edastatud elektrooniliselt.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).“"

5)

Artikli 31 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon teeb artikli 30 lõike 1 punktis c osutatud raamatupidamisandmete vormi ja sisu liikmesriikidele kättesaadavaks teabesüsteemi kaudu esitatavate näidistega.

Komisjon peab raamatupidamisandmete näidised ja seonduvad tehnilised kirjeldused tegema kättesaadavaks ja neid ajakohastama, olles põllumajandusfondide komiteed enne iga eelarveaasta algust sellest teavitanud.

Tehniline kirjeldus peab sisaldama järgmist:

6)

Artiklit 34 muudetakse järgmiselt.

7)

I lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

8)

XIII lisa muudetakse järgmiselt: