14.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/109

(1)

Jäätmekäitlust tuleks liidus parandada ja see tuleks kujundada ümber materjalide säästvaks majandamiseks, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimese tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik, tõhus ja mõistlik kasutamine, edendada ringmajanduse põhimõtteid, parandada taastuvenergia kasutamist, suurendada energiatõhusust, vähendada liidu sõltuvust imporditavatest ressurssidest, luua uusi majanduslikke võimalusi ja aidata tõsta pikaajalist konkurentsivõimet. Tõelise ringmajanduse väljakujundamiseks on vaja võtta täiendavaid säästva tootmise ja tarbimise meetmeid, keskendudes toodete kogu olelusringile, et säilitada ressursse ja sulgeda ahel. Ressursside tõhusam kasutamine annaks liidu äriühingutele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele ka märkimisväärset puhassäästu, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside aastast koguheidet.

(2)

Ressursside kasutamise tõhususe parandamine ja jäätmete kui ressursi väärtustamise tagamine võib aidata vähendada liidu sõltuvust toorainete impordist ning hõlbustada üleminekut säästvamale materjalide majandamisele ja ringmajanduse mudelile. Üleminek peaks aitama kaasa strateegias „Euroopa 2020“ püstitatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide täitmisele ning looma kohaliku majanduse ja sidusrühmade jaoks olulisi võimalusi, aidates samal ajal suurendada sünergiat ringmajanduse ning energia-, kliima-, põllumajandus-, tööstus- ja teadusuuringute poliitika vahel ning tuua kasu majandusele ning kasvuhoonegaaside heite vähenemise kaudu ka keskkonnale.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ (4) sätestatud korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtmäärasid tuleks suurendada, et paremini kajastada liidu ringmajanduse edendamise püüdlusi.

(4)

On vaja tagada direktiivi 2008/98/EÜ ning sellega seotud liidu seadusandlike aktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (6) omavaheline sidusus.

(5)

Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel täielikult välja arendanud. Seepärast on oluline seada selged pikaajalised poliitilised eesmärgid, millest lähtudes meetmeid võtta ja investeeringuid teha ning mille abil eelkõige ära hoida jäätmejääkide töötlemise liigse võimsuse teket ja ringlussevõetavate materjalide sattumist jäätmehierarhia madalamatele astmetele.

(6)

Olmejäätmed moodustavad praegu ligikaudu 7–10 % liidu kõigist jäätmetest. Samas on see jäätmevoog üks kõige raskemini käideldavaid ning selle käitlemine näitab tavaliselt väga hästi seda, millisel tasemel on riigi üldine jäätmekäitlussüsteem. Olmejäätmete käitlemise raskused tulenevad nende komplekssest ja mitmekülgsest koostisest ning asjaolust, et jäätmed tekivad elanike vahetus läheduses, on üldsusele hästi näha ning avaldavad mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Seetõttu eeldab olmejäätmete käitlemine äärmiselt kompleksset süsteemi, sealhulgas tõhusat kogumissüsteemi, tulemuslikku sortimiskorda, jäätmevoogude nõuetekohast jälgimist, elanike ja ettevõtjate aktiivset osalust, jäätmete konkreetse koostisega kohandatud taristut ning põhjalikku rahastamissüsteemi. Riikidel, kes on välja arendanud tõhusad olmejäätmete käitlemise süsteemid, on tavaliselt ka paremini toimivad üldised jäätmekäitlussüsteemid ning nad on edukamad ringlussevõtu sihtmäärade saavutamisel.

(7)

Kogemused on näidanud, et olenemata jäätmekäitluse ülesannete jaotusest avalik-õiguslike ja eraõiguslike osalejate vahel, võivad jäätmekäitluse süsteemid aidata ehitada üles ringmajanduse ning et otsused ülesannete jaotuse kohta sõltuvad sageli geograafilistest ja struktuurilistest tingimustest. Käesoleva direktiiviga kehtestatud normide kohaselt on võimalik kohaldada jäätmekäitlussüsteeme, mille puhul lasub üldvastutus olmejäätmete kogumise eest omavalitsustel, või süsteeme, mille puhul sõlmitakse selliste teenuste osutamiseks leping erakäitlejatega, või muud laadi ülesannete jagamist avalik-õiguslike ja eraõiguslike osalejate vahel. Süsteemide valiku ja nende muutmise või muutmata jätmise eest vastutavad liikmesriigid.

(8)

Põllumajanduslikust toidutööstusest pärit taimsed ained ja mitteloomne toit, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks ja mis on ette nähtud loomadele söötmiseks, peaks normide kattumise ärahoidmiseks jääma direktiivi 2008/98/EÜ kohaldamisalast välja, juhul kui see on täielikult kooskõlas liidu söödaalaste õigusaktidega. Seetõttu ei tuleks nende toodete ja ainete suhtes kohaldada direktiivi 2008/98/EÜ, kuivõrd neid kasutatakse söödana, ning kõnealuse direktiivi kohaldamisala tuleks vastavalt täpsustada. Ilma et see piiraks loomasööda valdkonnas kohaldatavate muude liidu sätete kohaldamist, on söödamaterjaliks mõeldud loomsed kõrvalsaadused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2009 (7) kohaselt juba käesoleva direktiivi 2008/98/EÜ kohaldamisalast välja jäetud, kui need on hõlmatud muude liidu õigusaktidega.

(9)

Direktiivis 2008/98/EÜ tuleks määratleda mõisted „tavajäätmed“, „olmejäätmed“, „ehitus- ja lammutusjäätmed“, „toidujäätmed“, „materjalide taaskasutamine“, „tagasitäide“ ja „tootja laiendatud vastutuse süsteem“, et selgitada nende mõistete ulatust.

(10)

Selleks et tagada taaskasutamiseks ettevalmistamine ja et ringlussevõtu sihtmäärad põhineksid usaldusväärsetel ja võrreldavatel andmetel ning et võimaldada nende sihtmäärade saavutamise tõhusamat seiret, tuleks direktiivis 2008/98/EÜ määratleda olmejäätmete mõiste kooskõlas määratlusega, mida Eurostat ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on kasutanud statistika eesmärkidel ning mille alusel on liikmesriigid juba mitu aastat andmeid esitanud. Olmejäätmed on määratletud kui kodumajapidamistest ja muudest allikatest, näiteks jaekaubandusest, haldusest, haridusest, terviseteenustest, majutus- ja toitlustusteenustest ning muudest teenustest ja tegevustest pärinevad jäätmed, mis on laadilt ja koostiselt kodumajapidamisjäätmetega sarnased. Seetõttu kuuluvad olmejäätmete hulka muu hulgas pargi- ja aiahoolduse jäätmed, näiteks lehed, niidetud muru ja lõigatud oksad, ning turu- ja tänavakoristusjäätmed, näiteks prügikonteinerite sisu ja pühkmed, v.a sellised materjalid nagu liiv, kivid, pori ja tolm. Liikmesriikidel tuleb tagada, et suurte kaubandusettevõtete jäätmeid ja tööstusjäätmeid, mis ei ole sarnased kodumajapidamisjäätmetega, ei arvataks olmejäätmete hulka. Olmejäätmed ei hõlma tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, ehitus- ja lammutus-, septiku- ja kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmeid ega romusõidukeid. Olmejäätmetena käsitakse jäätmeid, mis vastavad komisjoni otsusega 2014/955/EL (8) kehtestatud 4. juuli 2018 seisuga kehtiva jäätmenimistu jaotistesse 15 01 ja 20 arvatud jäätmeliikidele, v. a koodinumbrid 20 02 02, 20 03 04 ja 20 03 06. Selle nimistu teiste jaotiste alla kuuluvaid jäätmeid ei käsitata olmejäätmetena, v.a juhul, kui olmejäätmed töödeldakse ja neile antakse nimistu jaotises 19 loetletud koodid. Liikmesriigid võivad kasutada jäätmenimistu asjaomaseid kategooriaid statistilistel eesmärkidel. Käesolevas direktiivis esitatud olmejäätmete määratluse eesmärk on taaskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtmäärade kohaldamisala ja nende arvutamise eeskirjade kindlaksmääramine. Määratlus on selles osas neutraalne, kas jäätmekäitleja kuulub avalikku või erasektorisse, ning seetõttu hõlmab see majapidamistest ja muudest allikatest pärit jäätmeid, mida käitlevad omavalitsused või mida käideldakse nende nimel või mida otseselt käitlevad erasektori ettevõtjad.

(11)

Ehkki ehitus- ja lammutusjäätmete mõiste viitab ehitus- ja lammutustööde tulemusel tekkivatele jäätmetele üldiselt, hõlmab see ka jäätmeid, mis tekivad eramajapidamistes väiksemate hobiehitus- ja lammutustööde tulemusel. Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleks käsitada jäätmetena, mis vastavad otsusega 2014/955/EL kehtestatud ja 4. juuli 2018 seisuga kehtiva jäätmenimistu jaotisesse 17 arvatud jäätmeliikidele.

(12)

Lisada tuleks materjalide taaskasutamise mõiste, et käsitleda ka muid taaskasutamise viise kui jäätmete energiakasutus ja jäätmete töötlemine materjalideks kütusena või muu energiaallikana kasutamise eesmärgil. See hõlmab korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja tagasitäidet ning muud materjalide taaskasutamist, nt jäätmete teisesteks tooraineteks töötlemist tehnilise kasutamise eesmärgil teede või muu taristu ehitamisel. Konkreetsetest asjaoludest sõltuvalt võib selline töötlemine vastata ringlussevõtu mõistele, kui materjalide kasutamine põhineb nõuetekohasel kvaliteedikontrollil ja vastab konkreetse kasutamise osas kõigile asjakohastele standarditele, normidele, spetsifikatsioonidele ning keskkonna- ja tervisekaitse nõuetele.

(13)

Lisada tuleks tagasitäite mõiste, milles selgitatakse, et see tähendab kõiki sobivate tavajäätmete taaskasutamistoiminguid kaevandatud alade korrastamise või maastikukujunduse eesmärgil. Tagasitäiteks kasutatavate jäätmete hulk ei tohiks olla suurem, kui on nende eesmärkide saavutamiseks tingimata vajalik.

(14)

Lisada tuleks tootja laiendatud vastutuse süsteemi mõiste, milles selgitatakse, et see tähendab liikmesriikide võetavaid meetmeid, millega nõutakse toodete tootjatelt rahalise või rahalise ja korralduslikku vastutuse võtmist toote olelusringi jäätmeetapi, sealhulgas liigiti kogumise, sortimis- ja töötlemistoimingute haldamise eest. See kohustus võib hõlmata ka organisatsioonilist vastutust ja kohustust aidata kaasa jäätmetekke vältimisele ning toodete korduskasutatavusele ja ringlussevõetavusele. Toote tootjad võivad täita tootja laiendatud vastutuse süsteemi kohustusi individuaalselt või kollektiivselt.

(15)

Direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks peaksid liikmesriigid kasutama majandushoobasid ja muid meetmeid, et pakkuda välja stiimuleid jäätmehierarhia rakendamiseks, näiteks direktiivi IVa lisas nimetatud vahendeid, mis sisaldavad muu hulgas jäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise tasusid, jäätmete kogusest sõltuvate tasude (nn pay as you throw) süsteeme, tootja laiendatud vastutuse süsteeme, toiduainete annetamise lihtsustamist, stiimuleid kohalikele omavalitsustele või muid asjakohaseid vahendeid ja meetmeid.

(16)

Säästva ressursikasutuse ja tööstussümbioosi edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et lihtsustada sellise tootmisprotsessi, mille esmane eesmärk ei ole kõnealuse aine ega eseme tootmine, tulemusel saadud aine või eseme tunnustamist kõrvalsaadusena, kui järgitakse liidu tasandil kehtestatud ühtlustatud tingimusi. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada üksikasjalikud kõrvalsaaduseks tunnistamise kriteeriumid, pidades esmatähtsaks tööstussümbioosi jäljendavaid tavasid.

(17)

Selleks et teiseste toorainete turul tegutsevad ettevõtjad saaksid täpsemalt kindlaks teha, kas ained või esemed on jäätmed või mitte, ning et edendada võrdsemaid tingimusi, on tähtis, et liikmesriigid võtaksid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et taaskasutamistoimingu läbinud jäätmeid ei käsitata enam jäätmetena, kui need vastavad kõigile käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Sellised meetmed võivad hõlmata õigusaktide vastuvõtmist, millega kõnealused kohustused üle võetakse, koos menetlustega nende rakendamiseks, näiteks materjali- ja rakendusspetsiifiliste kriteeriumide väljatöötamist selle kohta, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed, juhenddokumente, juhtumipõhiseid otsuseid ja muid menetlusi liidu tasandil kehtestatud ühtlustatud tingimuste juhtumipõhiseks kohaldamiseks. Sellised meetmed peaksid hõlmama ka täitmise tagamise sätteid, et kontrollida, kas jäätmed, mida ei peeta taaskasutamistoimingu tõttu enam jäätmeteks, on kooskõlas jäätmeid, kemikaale ja tooteid käsitleva liidu õigusega, lugedes eelkõige esmatähtsaks jäätmevood, mis kujutavad endast jäätmevoogude laadi ja mahu tõttu kõrgendatud ohtu inimese tervisele ja keskkonnale, jäätmed, mille suhtes kohaldatakse uuenduslikke taaskasutamisprotsesse, või jäätmed, mis võetakse taaskasutusse edaspidiseks kasutamiseks teistes liikmesriikides. Meetmed võivad hõlmata ka taaskasutamisega tegelevatele ettevõtjatele või taaskasutatavate jäätmematerjalide valdajatele kehtestatud nõuet tõendada vastavust käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Liikmesriikide lähenemisviisid jäätmete lakkamise staatusele peaksid olema läbipaistvamad, eriti mis puudutab nende juhtumipõhiseid otsuseid ja pädevate asutuste tehtud kontrolli tulemusi, samuti liikmesriikide ja pädevate asutuste spetsiifilisi kahtlusi teatavate jäätmevoogude osas, selleks et vältida jäätmete ebaseaduslikku vedu ning tõsta teadlikkust liikmesriikides ja ettevõtjate hulgas. Lõpliku otsuse tegemine selle kohta, kas käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 5 või 6 sätestatud tingimused on täidetud, on liikmesriigi ainupädevuses, kes teeb otsuse materjali või jäätmete valdaja esitatud kogu asjaomasel teabe põhjal.

(18)

Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et kehtestada jäätmete lakkamise staatuse kohaldamise üksikasjalikud kriteeriumid. Sellega seoses tuleks kaaluda jäätmete lakkamise erikriteeriumite kehtestamist vähemalt täitematerjalide, paberi, rehvide ja tekstiili osas.

(19)

Kõrvalsaaduste ja jäätmete lakkamise normide kohaldamine ei tohiks piirata liidu õiguse muude sätete, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (9) (jäätmesaadetiste kohta) artikli 28 ning artikli 50 lõigete 4a ja 4b, kemikaale käsitlevate õigusaktide ning teatavate toodete turulelaskmist käsitlevate õigusaktide kohaldamist. Jäätmete lakkamise staatus on saavutatav vaid juhul, kui ained või esemed vastavad toodetele kohaldatavatele teatavatele asjaomastele nõuetele. Jäätmete lakkamist käsitlevad normid võib kehtestada toodetele kohaldatavate eriõigusaktidega.

(20)

Jäätmehierarhia nõuetekohase rakendamise hõlbustamiseks ja ilma et see takistataks kaupade vaba liikumist siseturul, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et soodustada selliste toodete ja tootekomponentide väljaarendamist, tootmist, turustamist ja kasutamist, mis sobivad mitmekordseks kasutuseks, sisaldavad ringlussevõetud materjale, on tehniliselt vastupidavad ja kergesti parandatavad ning sobivad pärast jäätmeteks muutumist korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks. Kõnealustes meetmetes tuleks võtta arvesse toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul, jäätmehierarhiat ja vajaduse korral mitmekordse ringlussevõtu potentsiaali.

(21)

Tootja laiendatud vastutuse süsteemid on tõhusa jäätmekäitluse oluline osa. Nende tõhusus ja tulemuslikkus erinevad aga liikmesriigiti märkimisväärselt. Seetõttu on vaja kehtestada miinimumnõuded selliste tootja laiendatud vastutuse süsteemide jaoks ja selgitada, et neid nõudeid kohaldatakse ka tootja laiendatud vastutuse süsteemide suhtes, mis on loodud kooskõlas muude liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2000/53/EÜ, (10) 2006/66/EÜ (11) ja 2012/19/EL (12) ning lisaks nendes õigusaktides juba varem sätestatud nõuetele, kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti. On vaja teha vahet üldistel miinimumnõuetel, mida kohaldatakse kõigi süsteemide suhtes, ja nõuetel, mida kohaldatakse ainult organisatsoonide suhtes, kes täidavad tootja laiendatud vastutuse kohustusi toote tootjate nimel. Tootja laiendatud vastutuse süsteemide suhtes kehtivaid üldiseid miinimumnõudeid ei kohaldata süsteemide suhtes, mis ei vasta tootja laiendatud vastutuse süsteemi mõistele, kui liikmesriigid ei otsusta teisiti.

(22)

Üldised miinimumnõuded peaksid aitama vähendada kulusid ja suurendada tulemuslikkust, tagada võrdsed võimalused muu hulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja e-kaubanduse ettevõtjatele ning vältida takistusi siseturu sujuvale toimimisele. Samuti peaksid need aitama lõimida olelusringi lõppemise kulud tootehindadesse ning andma tootjatele stiimulid ringlussevõetavuse, korduskasutatavuse, parandatavuse ja ohtlike ainete sisalduse paremaks arvessevõtmiseks toodete kavandamisel. Need nõuded peaksid üldiselt parandama tootja laiendatud vastutuse süsteemide juhtimist ja suurendama nende läbipaistvust ning vähendama huvide konflikti tekkimise võimalust toote tootjate nimel tootja laiendatud vastutust kohaldavate organisatsioonide ja nendega lepingulistes suhetes olevate jäätmekäitlejate vahel. Kõnealuseid nõudeid tuleks kohaldada nii uute kui ka olemasolevate tootja laiendatud vastutuse süsteemide suhtes. Olemasolevate tootja laiendatud vastutuse süsteemide puhul on siiski vajalik üleminekuperiood, et võimaldada nende puhul kasutatavate struktuuride ja menetluste kohandamist uutele nõuetele.

(23)

Avaliku sektori asutustel on oluline roll olmejäätmete kogumise ja töötlemise korraldamisel ning sellega seoses kodanikega suhtlemisel. Kohaldada tuleks toote tootja laiendatud vastutuse süsteemide suhtes kehtivate üldiste miinimumnõuete raames kehtestatavaid tootjate rahalise vastutusega seotud sätteid, ilma et see piiraks avaliku sektori asutuste pädevust seoses olmejäätmete kogumise ja töötlemisega.

(24)

Juhul kui avaliku sektori asutused vastutavad tootja laiendatud vastutuse süsteemi kuuluvatest toodetest tekkivate jäätmete käitlemise töökorralduslike aspektide eest, tuleks neid teenuseid osutada kulutõhusalt ja toote tootjate rahaline vastutus ei tohiks ületada kulusid, mis on vajalikud kõnealuste teenuste osutamiseks. Sellised kulud tuleks määrata asjaomaste osalejate, sealhulgas toote tootjate, nende organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vahel kindlaks läbipaistvalt.

(25)

Tagamaks nõuetekohast jäätmekäitlust, mille puhul toote tootjad või organisatsioonid, kes täidavad tootja laiendatud vastutuse kohustusi nende nimel, vastutaksid nende poolt turule lastud toodetest pärit jäätmete käitlemise eest, peaksid nad tagama jäätmekäitlusteenuste järjepidevuse kogu aasta vältel, isegi kui nende suhtes kohaldatavad sihtmäärad ja eesmärgid on täidetud. Nad ei tohiks ka piirata teenuste osutamist geograafiliselt ning toodete ja materjalide lõikes valdkonniti selliselt, et jäätmete kogumine ja käitlus oleks võimalikult kasumlik.

(26)

Toodete tootjad peaksid katma kulud, mis on vajalikud asjaomase tootja laiendatud vastutuse süsteemi jaoks määratletud jäätmekäitluse sihtmäärade ja muude sihtmäärade ja eesmärkide, sealhulgas jäätmetekke vältimise sihtmäärade ja eesmärkide täitmiseks. Rangete tingimuste alusel võib neid kulusid jagada esmaste jäätmetekitajate või turustajatega, kui see on põhjendatud vajadusega tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ning tootja laiendatud vastutuse süsteemi majanduslik elujõulisus.

(27)

Komisjon peaks võtma vastu suunised toote tootja laiendatud vastutuse süsteemidesse tehtavate tootja rahaliste sissemaksete kindlaksmääramise kohta, et aidata liikmesriikidel käesolevat direktiivi rakendada ja siseturu toimimist edendada. Siseturu sidususe tagamiseks peaks komisjonil olema võimalik võtta sellel eesmärgil rakendusaktide abil vastu ühtlustatud kriteeriumid.

(28)

Toote tootjate laiendatud vastutuse kohustuste täitmiseks asutatud volitatud esindajate suhtes võidakse kohaldada nõudeid, mis võimaldavad liikmesriikidel, kelle territooriumil nad asuvad, jälgida ja kontrollida nende kohustuste täitmist. Need nõuded ei tohiks siiski olla rangemad nõuetest, mida kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis asuvate toote tootjate ja nende nimel tootjate laiendatud vastutust rakendavate organisatsioonide suhtes.

(29)

Jäätmeteket vältides saab kõige tõhusamalt parandada ressursitõhusust ja vähendada jäätmete keskkonnamõju. Seepärast on tähtis, et liikmesriigid võtaksid jäätmetekke vältimiseks asjakohaseid meetmeid ning jälgiksid ja hindaksid nende meetmete rakendamisel tehtud edusamme. Kõnealuste meetmete raames peaksid liikmesriigid edendama uuenduslikke tootmis-, äri- ja tarbimismudeleid, millega vähendatakse ohtlike ainete esinemist materjalides ja toodetes, ergutatakse toodete kasutusea pikendamist ja soodustatakse korduskasutamist (nt sotsiaalsete ettevõtete juhitavate tunnustatud korduskasutamise ja parandamise võrgustike loomise ja toetamise kaudu), tagatisrahasüsteeme ning pakenditagastamise ja -taaskasutamise süsteeme, ning stimuleerides toodete ümbertöötlemist, renoveerimist ja, kui see on asjakohane, toodete otstarbe muutmist ning jagamisplatvorme. Jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisel saavutatud üldise edu ühetaolise hindamise tagamiseks tuleks kehtestada ühtsed näitajad ja sihtmäärad.

(30)

Säästvuse edendamine tootmises ja tarbimises võib anda olulise panuse jäätmetekke vältimisse. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid tarbijate teavitamiseks sellest panusest ja julgustama neid aktiivsemalt osalema, et parandada ressursitõhusust. Liikmesriigid peaksid korraldama jäätmetekke vähendamise meetmete raames pidevaid teavitus- ja hariduslikke algatusi, et tõsta teadlikkust jäätmetekke vältimise ja prügistamisega seonduvatest küsimustest, kusjuures kasutada võib tagatisrahasüsteeme, kehtestada kvantitatiivsed sihtmäärad ja asjakohasel juhul tootjaid majanduslikult piisavalt motiveerida.

(31)

Liikmesriigid peaksid võtma toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks meetmeid kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015, ja eelkõige selle eesmärgiga vähendada 2030. aastaks kogu maailmas jaekaubanduse ja tarbimise tasandil ühe elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid poole võrra ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu, sealhulgas saagikoristusjärgset kadu. Nende meetmete eesmärk peaks olema vältida ja vähendada toidujäätmete teket esmatootmisel, töötlemisel ja valmistamisel ning toidu jaemüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti restoranides ja toitlustamisel ning kodumajapidamistes. ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisele kaasa aitamiseks ja selles suunas liikumise tagamiseks peaksid liikmesriigid püüdma saavutada liiduülese soovitusliku eesmärgi vähendada toidujäätmeid 2025. aastaks 30 % ja 2030. aastaks 50 %. Võttes arvesse toidujäätmete tekke vältimise sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnakasu, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed toidujäätmete tekke vältimise meetmed, sealhulgas korraldama jäätmetekke vältimise programmide raames teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, et näidata, kuidas hoida ära toidujäätmete teke. Liikmesriigid peaksid mõõtma toidujäätmete vähendamisel tehtud edusamme. Edusammude hindamiseks ja selleks, et kogu liidus oleks nii liikmesriikidel kui ka toidukäitlejatel hõlpsam häid tavasid vahetada, tuleks kehtestada hindamise ühine metoodika. Kõnealuse metoodika kohaselt tuleks toidujäätmete koguste kohta aru anda igal aastal.

(32)

Toidujäätmete tekke vältimiseks peaksid liikmesriigid stimuleerima müümata jäänud toiduainete kogumist toiduainete tarneahela kõigis etappides ning nende turvalist ümberjaotamist, sealhulgas heategevusorganisatsioonidele. Toidujäätmete vähendamiseks tuleks ka tõsta tarbijate teadlikkust „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ kuupäevade tähenduse kohta.

(33)

Prügil – olgu linnas, maismaal, jõgedes ja meredes või mujal – on keskkonnale, kodanike heaolule ja majandusele otsene ja kaudne kahjulik mõju ning puhastamiskulud on ühiskonnale tarbetu majanduslik koormus. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, mille eesmärk on hoida ära igasugune jäätmete hülgamine, kaadamine, kontrollimatu jäätmekäitlus või muu jäätmete kõrvaldamine. Liikmesriigid peaksid võtma ka meetmeid, et puhastada keskkond prügist selle päritolust või suurusest olenemata ja sõltumata sellest, kas prügi visati maha tahtlikult või hooletuse tõttu. Meetmed, mille abil välditakse ja vähendatakse prügi tekkimist toodetest, mis on loodus- ja merekeskkonnas peamised prügistamisallikad, võivad sisaldada muu hulgas jäätmekäitlustaristu ja -tavade, majandushoobade ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate parendamist. Kui kaalutakse meedet, millel on liidusisesele kaubavahetusele piirav mõju, peaksid liikmesriigid suutma tõendada, et kõnealune meede on piisav selleks, et saavutada eesmärk vältida ja vähendada loodus- ja merekeskkonna prügistamist, et see meede ei ole ulatuslikum, kui on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalik, ega kujuta endast meelevaldse diskrimineerimise või liikmesriikidevahelise kaubavahetuse varjatud piiramise vahendit.

(34)

Võitlus prügi vastu peaks toimuma pädevate asutuste, tootjate ja tarbijate ühiste pingutustega. Tarbijaid tuleks muu hulgas hariduse ja teadlikkuse tõstmise kaudu motiveerida muutma oma käitumist ning tootjad peaksid edendama oma toodete säästvat kasutamist ja aitama kaasa oma toodete asjakohasele käitlemisele olelusringi lõpus.

(35)

Merekeskkonnas olev prügi on eriti pakiline probleem ning liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, mille eesmärk on peatada mereprügi teke liidus, aidates sellega kaasa kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgi saavutamisele, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015, et ennetada ja 2025. aastaks märkimisväärselt vähendada igat liiki merereostust, eelkõige maismaal toimuvast tegevusest tingitud reostust, sealhulgas mereprügi ja toitainetega saastumist. Jäätmetekke vältimise programmides ja jäätmekavades tuleks kehtestada erimeetmed, kuna mereprügi, eelkõige plastjäätmed, pärineb suures osas maismaal toimuvast tegevusest ja on põhjustatud tahkete jäätmete käitluse halbadest tavadest ja halvast taristust, inimeste põhjustatud prügistamisest ning üldsuse vähest teadlikkusest. Need meetmed peaksid aitama täita eesmärki saavutada 2020. aastaks merekeskkonna „hea keskkonnaseisund“, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/65/EÜ (13). Selle direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid koostama eristrateegiad ja meetmed ning neid iga kuue aasta tagant ajakohastama. Nad on ka kohustatud andma alates 2018. aastast korrapäraselt aru hea keskkonnaseisundi hoidmise või saavutamise eesmärgi osas tehtud edusammudest. Direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud prügistamise vastu võitlemise meetmed tuleks seetõttu viia kooskõlla direktiivi 2008/56/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (14) kohaselt nõutavate meetmetega.

(36)

Teatavad toorained on liidu majanduse jaoks väga tähtsad ja nende varu tagamine on seotud suure riskiga. Selleks et tagada selliste toorainete tarnekindlus ning kooskõla tooraineid käsitleva algatusega, mille komisjon esitas oma 4. novembri 2008. aasta teatises „Tooraineid käsitlev algatus – majanduskasvu ja tööhõive seisukohast kriitiliste vajaduste rahuldamine“ ja tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärkide ja sihtmääradega, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et edendada kriitilise tähtsusega toorainete peamisteks allikateks olevate toodete korduskasutamist ja vältida nende materjalide muutumist jäätmeteks. Sellega seoses on komisjon oma 13. septembri 2017. aasta teatises „ELi 2017. aasta kriitiliste toorainete loetelu“ kehtestanud liidu jaoks toorainete nimekirja, mida vaadatakse korrapäraselt läbi.

(37)

Tooraineid käsitleva algatuse tõhusa rakendamise toetamiseks peaksid liikmesriigid ka võtma meetmeid, et saavutada märkimisväärses koguses kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmete parim võimalik käitlemine, võttes arvesse majanduslikku ja tehnoloogilist teostatavust ning kasu keskkonnale ja tervisele. Nad peaksid lisama oma jäätmekavadesse riigi tasandil asjakohased meetmed olulisel hulgal kõnealuseid toorained sisaldavate jäätmete kogumiseks, sortimiseks ja taaskasutamiseks. Need meetmed tuleks jäätmekavadesse lisada siis, kui kavasid esimest korda pärast käesoleva direktiivi jõustumist ajakohastatakse. Komisjon peaks andma teavet liidu tasandil asjakohaste tooterühmade ja jäätmevoogude kohta. Teavitamine ei takista aga liikmesriike võtmast meetmeid muude riigi majanduse jaoks tähtsaks peetavate toorainete suhtes.

(38)

Kui tooted, materjalid ja ained muutuvad jäätmeteks, võib ohtlike ainete olemasolu muuta need jäätmed ringlussevõtuks või kvaliteetsete teiseste toorainete tootmiseks sobimatuks. Seepärast on kooskõlas seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga, milles nõutakse mürgivabade materjalitsüklite väljakujundamist, vaja edendada meetmeid ohtlike ainete sisalduse vähendamiseks materjalides ja toodetes, sealhulgas ringlussevõetud materjalides, ning tagada, et ohtlike ainete ja eriti väga ohtlike ainete olemasolu kohta edastatakse kogu toodete ja materjalide olelusringi jooksul piisavalt teavet. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja parandada jäätmeid, kemikaale ja tooteid käsitleva liidu õiguse ühtsust ning näha ette, et Euroopa Kemikaaliameti ülesandeks oleks tagada, et teave väga ohtlike ainete olemasolu kohta oleks kättesaadav kogu toodete ja materjalide olelusringi jooksul, sealhulgas jäätmeetapis.

(39)

Ressursikasutuse parandamine võiks anda liidu ettevõtetele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele märkimisväärset puhassäästu, vähendades samal ajal ka kasvuhoonegaaside koguheidet aasta kohta. Seetõttu peaks komisjon esitama 2018. aasta lõpuks ettepaneku ressursitõhususe põhinäitaja ja osanäitajate kohta, mille abil jälgida liidu tasandil ressursitõhususe suurendamise eesmärgi saavutamiseks tehtavaid edusamme.

(40)

Jätkusuutliku biomajanduse toetamine võib aidata vähendada liidu sõltuvust imporditavatest toorainetest. Biotoorainel põhinevad ringlussevõetavad tooted ja kompostitavad biolagunevad tooted võivad anda võimaluse edasiste teadusuuringute ja innovatsiooni stimuleerimiseks ning fossiilkütustel põhinevate toorainete asendamiseks taastuvate loodusressurssidega.

(41)

Et vältida jäätmetöötlust, millega ressursid satuvad jäätmehierarhia madalamatele astmetele, tõsta korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra, võimaldada kvaliteetset ringlussevõttu ning ergutada kvaliteetsete teiseste toorainete kasutuselevõttu, peaksid liikmesriigid tõhusamalt täitma direktiivi 2008/98/EÜ artikli 10 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud jäätmete liigiti kogumise kohustust, mis hõlmab kohustust võtta kasutusele vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi liigiti kogumine, mida liikmesriigid pidid tegema 2015. aastaks, ning nad peaksid kehtestama biojäätmete, kodumajapidamistest pärit ohtlike jäätmete ja tekstiiljäätmete liigiti kogumise. Vajaduse korral tuleks ohtlike biojäätmete ja ohtlikke aineid sisaldavate pakendijäätmete kogumise suhtes kohaldada erinõudeid.

(42)

Liigiti kogumist võiks teostada ukselt-uksele kogumise, kohaletoomise ja vastuvõtu süsteemide või muu kogumiskorra kaudu. Kuigi jäätmete liigiti kogumise kohustuse kohaselt on nõutav, et jäätmeid hoitakse liigist ja laadist lähtudes eraldi, peaks teatavat liiki jäätmeid olema võimalik koos koguda, tingimusel et see ei takista jäätmete kvaliteetset ringlussevõttu ega muud taaskasutamist kooskõlas jäätmehierarhiaga. Liikmesriikidel tuleks lubada üldisest jäätmete liigiti kogumise kohustusest kõrvale kalduda ka muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks juhul, kui teatavate jäätmevoogude liigiti kogumine põhjustaks kõrvalistes ja hõredalt asustatud piirkondades negatiivset keskkonnamõju, mis kaalub üles selle üldise keskkonnakasu või toob kaasa ebaproportsionaalsed majanduslikud kulud. Selliste juhtumite hindamisel, mille puhul majanduslikud kulud võivad olla ebaproportsionaalsed, peaksid liikmesriigid võtma arvesse liigiti kogumise üldist majanduslikku kasu, sealhulgas välditud otseseid kulusid ning kulusid, mis on tingitud segaolmejäätmete kogumise ja töötlemise puhul keskkonnale ja tervisele avalduvast negatiivsest mõjust, teiseste toorainete müügist saadavat tulu ja selliste materjalide jaoks turgude loomise võimalust, samuti jäätmetekitajate ja toodete tootjate makseid, mis võivad jäätmekäitlussüsteemide kulutõhusust veelgi parandada.

(43)

Märkimisväärse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnakasu saamiseks ning ringmajandusele ülemineku kiirendamiseks tuleks suurendada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtmäärasid.

(44)

Olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olemasolevaid sihtmäärasid järk-järgult suurendades tuleks tagada, et majanduslikult väärtuslikud jäätmematerjalid valmistatakse korduskasutamiseks tõhusalt ette või võetakse ringlusse, tagades seejuures inimese tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse, ning et jäätmetes leiduvad majanduslikult väärtuslikud materjalid suunatakse tagasi Euroopa majandusse, millega toetatakse tooraineid käsitleva algatuse rakendamist ja ringmajanduse loomist.

(45)

Jäätmekäitluse, eelkõige olmejäätmete ringlussevõtu tulemuslikkus on liikmesriigiti väga erinev. Erinevuste arvessevõtmiseks tuleks liikmesriikidel, kes Eurostati ja OECD ühisele küsimustikule vastates esitatud andmete kohaselt valmistasid 2013. aastal korduskasutamiseks ette ja võtsid ringlusse vähem kui 20 % oma olmejäätmetest või ladestasid prügilasse rohkem kui 60 % oma olmejäätmetest, lubada otsustada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu 2025., 2030. ja 2035. aasta sihtmäärade saavutamiseks ette nähtud aega pikendada. Liikmesriikide viimase 15 aasta keskmist edenemismäära arvestades tuleks sellistes liikmesriikides suurendada kõnealuste sihtmäärade saavutamiseks ringlussevõtuvõimsust tasemeni, mis on varasemast keskmisest märgatavalt kõrgem. Selleks et tagada sihtmäärade saavutamisel pidevad edusammud ja rakendamisel esinevate puuduste õigeaegne kõrvaldamine, peaksid lisaaega saanud liikmesriigid täitma vahe-eesmärke ning kehtestama üksikasjalikel kriteeriumidel põhineva rakenduskava.

(46)

Andmete usaldusväärsuse tagamiseks on vaja täpsemalt sätestada reeglid, mille kohaselt liikmesriigid peaksid aru andma selle kohta, mida on tegelikult ringlusse võetud ja korduskasutamiseks ette valmistatud ning mida võib sihtmäärade saavutamisel arvesse võtta. Ringlussevõtu sihtmäärad tuleks arvutada ringlusse võetavate olmejäätmete massi põhjal. Üldreeglina peaks ringlussevõetuna märgitud olmejäätmete massi tegelik mõõtmine toimuma kohas, kus olmejäätmed sisenevad ringlussevõtutoimingusse. Halduskoormuse piiramiseks peaks liikmesriikidel olema rangetel tingimustel ja erandina üldreeglist siiski lubatud määrata ringlussevõetud olmejäätmete mass kindlaks mis tahes sortimistoimingu väljundi mõõtmise põhjal. Materjalide kadu, mis tekib enne jäätmete ringlussevõtutoimingusse sisenemist, näiteks sortimise või muude eelnevate toimingute tõttu, ei tohiks lisada ringlussevõetuna märgitud jäätmekoguste hulka. Kõnealust kadu saab kindlaks teha elektrooniliste registrite, tehniliste kirjelduste, eri jäätmevoogude keskmise kao määrade arvutamise üksikasjalike reeglite või muude samaväärsete meetmete alusel. Liikmesriigid peaksid sellistest meetmetest aru andma kvaliteedikontrolli aruannetes, mis on lisatud komisjonile jäätmete ringlussevõtu kohta esitatavatele andmetele. Keskmise kao määrad tuleks eelistatavalt kehtestada üksikute sortimiskeskuste tasandil ning need peaksid olema seotud peamiste eri jäätmeliikide, eri allikate (näiteks kodumajapidamised, kaubandus jne), eri kogumisskeemide ja eri liiki sortimisprotsessidega. Keskmise kao määrasid tuleks kasutada ainult juhul, kui muud usaldusväärsed andmed puuduvad, eelkõige jäätmesaadetiste ja -ekspordi puhul. Materjalide või ainete massi kadu sellise füüsilise või keemilise muundumise tõttu, mis kuulub paratamatult ringlussevõtutoimingu juurde, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse tegelikult toodeteks, materjalideks või aineteks, ei tuleks ringlussevõetuna märgitud jäätmete massist maha arvata.

(47)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/62/EÜ, (15) direktiivis 2000/53/EÜ, direktiivis 2006/66/EÜ, direktiivis 2008/98/EÜ ja direktiivis 2012/19/EL sätestatud mõistete ühtlustamise järel ei ole enam vajalik direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 säte, milles käsitletakse jäätmeid, mis lakkavad olemast jäätmed kõnealustes direktiivides kehtestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtmäärade täitmiseks. Materjale, mis taaskasutamise või ringlussevõtutoimingu tulemusel lakkavad olemast jäätmed, võetakse nimetatud direktiivides kehtestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtmäärade saavutamisel arvesse kooskõlas kohaldatavate arvutusmeetoditega. Kui jäätmematerjalid lakkavad olemast jäätmed ettevalmistava toimingu tulemusena enne tegelikku töötlemist, võib sellised materjalid lugeda ringlussevõetuks tingimusel, et need töödeldakse edaspidi toodeteks, materjalideks või aineteks, mida kasutatakse kas nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. Materjale, mis lakkavad olemast jäätmed ja mis on mõeldud kasutamiseks kütusena või muul viisil energiaallikana, mida kasutatakse tagasitäitematerjalina või mis kõrvaldatakse või mida kasutatakse toimingus, mille eesmärk on sama mis jäätmete taaskasutamise puhul ning mis on muu kui ringlussevõtt, ei tohiks ringlussevõtu sihtmäärade saavutamisel arvesse võtta.

(48)

Kui ringlussevõtu määra arvutatakse biolagunevate jäätmete aeroobse või anaeroobse töötluse puhul, võib aeroobsesse või anaeroobsesse töötlusse minevaid jäätmekoguseid lugeda ringlussevõetuks tingimusel, et selline töötlemine loob väljundi, mis on mõeldud kasutamiseks ringlussevõetud toote, materjali või ainena. Kuigi sellise töötlemise väljund on tavaliselt kompost või kääritussaadus, võib arvesse võtta ka muid väljundeid tingimusel, et need sisaldavad töödeldud biolagunevate jäätmete hulgaga võrreldavaid ringlusmaterjalide koguseid. Muudel juhtudel, lähtudes ringlussevõtu määratlusest, ei tohiks võtta ringlussevõtu sihtmäärade saavutamisel arvesse biolagunevate jäätmete töötlemist materjalideks, mis on mõeldud kasutamiseks kütusena või muul viisil energiaallikana, mis kõrvaldatakse või mida kasutatakse toimingus, mille eesmärk on sama mis jäätmete taaskasutamise puhul ning mis on muu kui ringlussevõtt.

(49)

Korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise arvutamisel peaks liikmesriikidel olema õigus võtta arvesse pärast olmejäätmete põletamist eraldatud metalli ringlussevõttu. Kõnealuste andmete ühetaolise arvutamise tagamiseks peaks komisjon võtma vastu üksikasjalikud normid ringlussevõetud metallide kvaliteedi kriteeriumide kohta ning andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise kohta.

(50)

Liikmesriigid peaksid jäätmete ringlussevõtu eesmärgil liidust eksportimisel kasutama tulemuslikult määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 50 lõikes 4c sätestatud kontrollivolitusi, et nõuda dokumentaalseid tõendeid, mille põhjal saab teha kindlaks, kas saadetis on ette nähtud taaskasutamistoiminguteks, mis on kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 49, ning kas seda käideldakse seega keskkonnaohutul viisil käitluskohas, mis tegutseb kooskõlas selliste inimtervise ja keskkonnakaitse standarditega, mis vastavad üldjoontes liidu õigusaktides kehtestatud standarditele. Liikmesriigid võivad selle ülesande täitmisel teha koostööd teiste asjaomaste osalistega, näiteks sihtriigi pädevate asutustega, sõltumatu kolmanda osapoole kontrolliasutustega või toote tootjate nimel tootja laiendatud vastutust kohaldatavate organisatsioonidega, mis on loodud tootja laiendatud vastutuse süsteemide alusel ning mis võivad teostada kolmandates riikides asuvate käitluskohtade füüsilist ja muud kontrolli. Kvaliteedikontrolli aruandes, mis lisatakse sihtmäärade saavutamist käsitlevatele andmetele, peaksid liikmesriigid esitama teabe meetmete kohta, millega rakendatakse kohustust tagada, et liidust eksporditud jäätmeid töödeldakse üldjoontes samaväärsetes tingimustes, mida nõutakse asjakohases liidu keskkonnaõiguses.

(51)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi parem, õigeaegsem ja ühetaolisem rakendamine ning ennetada rakendamise puudujääke, tuleks seada sisse varajase hoiatamise aruannete süsteem, et teha puudused kindlaks ja võtta enne sihtmäärade saavutamise tähtaegu meetmeid.

(52)

Tööstusjäätmed, teatav osa kaubandusjäätmetest ja kaevandusjäätmed on oma koostiselt ja mahult väga mitmekesised ning erinevad suuresti sõltuvalt liikmesriigi majanduse struktuurist, jäätmeid tekitava tööstus- või kaubandussektori struktuurist ning asjaomase geograafilise piirkonna tööstus- või kaubandustegevuse intensiivsusest. Seega on enamiku tööstus- ja kaevandusjäätmete puhul peetud sobivaks lahenduseks tööstuspõhist lähenemisviisi, mille kohaselt kasutatakse asjaomase jäätmeliigi käitlemisega seotud konkreetsete küsimuste lahendamiseks parima võimaliku tehnika viitedokumente ja samalaadseid vahendeid. Tööstuslike ja kaubanduslike pakendijäätmete suhtes tuleks aga ka edaspidi kohaldada direktiivide 94/62/EÜ ja 2008/98/EÜ nõudeid, sealhulgas nende vastavaid parandusi. Selleks et täiendavalt uurida kaubandusjäätmete, tööstuslike tavajäätmete ja muude peamiste jäätmevoogude korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu suurendamise võimalust, peaks komisjon kaaluma selliste jäätmevoogude jaoks sihtmäärade kehtestamist.

(53)

Liidu jäätmeõiguse eesmärkide jätkuva täitmise tagamiseks on oluline, et komisjon vaataks läbi direktiivi 2008/98/EÜ I lisas loetletud kõrvaldamistoimingud. Läbivaatamisel tuleks pidada silmas kõnealuse direktiivi artiklit 13, võttes samal ajal arvesse asjakohast teavet, näiteks rahvusvahelisel tasandil toimunud muutusi, eelkõige seoses 22. märtsi 1989. aasta Baseli konventsiooniga ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli kohta (16).

(54)

Kodumajapidamiste tekitatud ohtlikke jäätmeid, näiteks värvidest, lakkidest, lahustitest ja puhastusvahenditest tekkivaid ohtlikke jäätmeid, tuleks samuti koguda liigiti, et vältida olmejäätmete saastumist ohtlike jäätmete osistega, mis võiksid vähendada ringlussevõtu kvaliteeti, ja tagada selliste ohtlike jäätmete keskkonnaohutu käitlemine. Seoses sellega on kodumajapidamistes elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete ning kodumajapidamiste patarei- ja akujäätmete puhul spetsiifilised kogumiskohustused juba kehtestatud.

(55)

Vanaõli liigiti kogumine ja selle muud liiki jäätmete või ainetega segunemise vältimine on oluline selleks, et tagada vanaõli töötlemisel parim üldine keskkonnaalane tulemus. Vanaõli töötlemisel tuleks eelistada regenereerimist või muid ringlussevõtutoiminguid, mis annavad samaväärse või parema üldise keskkonnaalase tulemuse kui regenereerimine. Vanaõli käitlemise edasiseks parandamiseks peaks komisjon kaaluma meetmeid vanaõli töötlemise parandamiseks, sealhulgas vanaõli regenereerimise kvantitatiivseid sihtmäärasid, ning esitama selle kohta vajaduse korral ettepaneku. Läbivaatamise käigus tuleks pöörata tähelepanu vanaõli regenereerimisega seotud töötlemisvõimalustele ning regenereeritud ja ringlussevõetud toodete kvaliteedile ja lõppkasutusele.

(56)

Et vältida jäätmetöötlust, millega ressursid satuvad jäätmehierarhia madalamatele astmetele, võimaldada kõrge kvaliteediga ringlussevõttu ning ergutada kvaliteetsete teiseste toorainete kasutuselevõttu, peaksid liikmesriigid tagama biojäätmete liigiti kogumise ning ringlussevõtu selliselt, et tagatakse kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja tulemus, mis vastab asjaomastele kõrgetele kvaliteedistandarditele.

(57)

Käesolevas direktiivis sätestatakse liidu jäätmekäitluse pikaajalised eesmärgid ning antakse ettevõtjatele ja liikmesriikidele selge suund nende eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Oma riiklike jäätmekäitluskavade ja jäätmekäitlustaristusse tehtavate investeeringute kavandamisel peaksid liikmesriigid hindama ja võtma arvesse vajalikke investeeringuid ja muid rahalisi vahendeid, sealhulgas kohalike omavalitsuste seisukohast. Hindamistulemused tuleks lisada jäätmekäitluskavasse või muudesse strateegilistesse dokumentidesse. Sellega seoses peaksid liikmesriigid kasutama ära investeeringuid, sealhulgas liidu fonde, seades esikohale jäätmetekke vältimise, jäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu kooskõlas jäätmehierarhiaga. Komisjon peaks aitama pädevaid asutusi tulemusliku rahastamisraamistiku väljatöötamisel, sealhulgas vajaduse korral liidu fondide kasutamise kaudu, et täita käesoleva direktiivi nõudeid vastavalt jäätmehierarhiale ning toetada tehnoloogiate ja jäätmekäitluse valdkonnas innovatsiooni.

(58)

Ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine on liidus endiselt probleem ning selliste jäätmete töötlemise andmed on osaliselt puudu. Seetõttu on vaja tõhustada andmete säilitamise ja jälgitavuse mehhanisme liikmesriikide ohtlike jäätmete elektrooniliste registrite kehtestamisega. Elektroonilist andmekogumist tuleks vajaduse korral laiendada ka muud liiki jäätmetele, et lihtsustada andmete säilitamist ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks ning parandada jäätmevoogude jälgimist liidus.

(59)

Liikmesriikides iga kolme aasta tagant koostatavad rakendamisaruanded ei ole osutunud tõhusaks vahendiks, millega kontrollida nõuete täitmist või tagada, et direktiivi rakendatakse hästi, ning need tekitavad tarbetut halduskoormust. Seetõttu on asjakohane tunnistada kehtetuks sätted, mis kohustavad liikmesriike koostama selliseid aruandeid. Selle asemel peaks nõuetele vastavuse seire tuginema üksnes andmetele, mida liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile.

(60)

Liikmesriikide esitatud andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata liidu jäätmeõiguse sätete täitmist liikmesriikides. Andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada, kehtestades ühe ühise koha kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jättes välja aegunud aruandlusnõuded, hinnates liikmesriikide aruandlusmetoodikaid ja võttes kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruande. Seepärast peaksid liikmesriigid liidu jäätmeõiguses sätestatud sihtmäärade saavutamist käsitlevate aruannete koostamisel lähtuma komisjoni väljatöötatud kõige uuematest normidest ning liikmesriikides käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste arendatud metoodikast.

(61)

Selleks et hõlbustada direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud nõuete asjakohast tõlgendamist ja täitmist, tuleks välja töötada ja korrapäraselt läbi vaadata neid nõudeid käsitlevad suunised ning tagada liikmesriikide vahel nende nõuete praktilist täitmist ja täitmise tagamist puudutav teabevahetus ja parimate tavade jagamine. Suunised, teabevahetus ja parimate tavade jagamine peaksid muu hulgas hõlbustama mõiste „jäätmed“, samuti mõiste „ära viskama“ ühtset mõistmist ja praktikas kohaldamist ning nendes tuleks arvesse võtta ringmajanduse mudeleid, milles näiteks aine või ese antakse ühelt valdajalt teisele üle, ilma et oleks kavatsust seda ära visata.

(62)

Direktiivi 2008/98/EÜ täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 7 lõike 1, artikli 9 lõike 8, artikli 11a lõike 10, artikli 27 lõigete 1 ja 4 ning artikli 38 lõigete 2 ja 3 kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (17) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(63)

Selleks et tagada direktiivi 2008/98/EÜ ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõike 2, artikli 8 lõike 5, artikli 9 lõike 7, artikli 11a lõike 9, artikli 33 lõike 2, artikli 35 lõike 5 ja artikli 37 lõike 7 osas rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (18).

(64)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt parandada liidus jäätmekäitlust ning kaitsta, säilitada ja parandada seeläbi keskkonna kvaliteeti, ookeanide tervist ja mereandide ohutust mereprügi vähendamise kaudu, ning tagada loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine kogu liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(65)

Seepärast tuleks direktiivi 2008/98/EÜ vastavalt muuta.

(66)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (19) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide edastamine on põhjendatud.

(67)

Käesolev direktiiv on vastu võetud, võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud kohustusi, ning seda tuleks rakendada ja kohaldada kooskõlas nimetatud kokkuleppes sisalduvate juhistega,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed keskkonna ja inimese tervise kaitsmiseks selle kaudu, et välditakse või vähendatakse jäätmete tekitamist, jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning vähendatakse ressursside kasutamise üldmõju ja suurendatakse sellise kasutamise tõhusust, mis on oluline ringmajandusele üleminekuks ja liidu konkurentsivõime tagamiseks pikas perspektiivis.“

2)

Artikli 2 lõikele 2 lisatakse järgmine punkt:

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (ELT L 229, 1.9.2009, lk 1).“"

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Liikmesriigid kasutavad majandushoobasid ja muid meetmeid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist, näiteks IVa lisas nimetatud meetmed või muud asjakohased vahendid ja meetmed.“

5)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

7)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

8)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8a

Tootja laiendatud vastutuse süsteemide suhtes kehtivad üldised miinimumnõuded

1.   Kui tootja laiendatud vastutuse süsteemid on loodud artikli 8 lõike 1 kohaselt, sealhulgas vastavalt muudele liidu seadusandlikele aktidele, teevad liikmesriigid järgmist:

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et artikli 8 lõike 1 kohaselt loodud tootja laiendatud vastutuse süsteemiga hõlmatud jäätmevaldajaid on teavitatud jäätmetekke vältimise meetmetest, korduskasutuskeskustest, korduskasutamiseks ettevalmistamise keskustest, tagasivõtu- ja jäätmekogumissüsteemidest ning prügistamise vältimise võimalustest. Ühtlasi võtavad liikmesriigid meetmeid, et luua jäätmevaldajatele stiimuleid, eelkõige majanduslike stiimulite või eeskirjade kaudu, kui see on asjakohane, täita oma kohustust toimetada jäätmed olemasolevatesse liigiti kogumise süsteemidesse.

3.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et iga toote tootja või organisatsioon, kes täidab toote tootjate nimel tootja laiendatud vastutuse kohustusi, vastab järgmistele nõuetele:

4.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et rahalised sissemaksed, mida toote tootja teeb tootja laiendatud vastutuse kohustuste täitmiseks, vastavad järgmistele nõuetele:

Kui see on põhjendatud vajadusega tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ja tootja laiendatud vastutuse süsteemi majanduslik elujõulisus, võivad liikmesriigid kalduda punktis a sätestatud rahalise vastutuse jagamise põhimõttest kõrvale, tingimusel et:

ning tingimusel, et ülejäänud kulud kannavad esmased jäätmetekitajad või turustajad.

Erandit ei tohi kasutada selleks, et vähendada seda osa kuludest, mida toodete tootjad kandsid tootja laiendatud vastutuse süsteemide raames, mis loodi enne 4. juulit 2018.

5.   Liikmesriigid kehtestavad asjakohase seire- ja nõuete täitmise tagamise raamistiku, millega tagatakse, et toodete tootjad ja organisatsoonid, kes täidavad nende nimel tootja laiendatud vastutuse kohustusi, tõepoolest täidavad – ka kaugmüügi korral – tootja laiendatud vastutuse kohustusi, et rahalisi vahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning kõik tootja laiendatud vastutuse süsteemi rakendamises osalejad esitavad usaldusväärseid andmeid.

Kui liikmesriigi territooriumil täidab toodete tootjate nimel tootja laiendatud vastutuse kohustusi mitu organisatsiooni, määrab asjaomane liikmesriik vähemalt ühe erahuvidest sõltumatu organi või ametiasutuse, kes teostab tootja laiendatud vastutuse kohustuste täitmise üle järelevalvet.

Liikmesriik lubab toodete tootjatel, kelle asukoht on teises liikmesriigis ja kes lasevad tooteid turule tema territooriumil, määrata tema territooriumil asuv juriidiline või füüsiline isik tegutsema volitatud esindajana, et tootjal oleks võimalik täita kohustusi, mis tal on selle liikmesriigi territooriumil seoses tootja laiendatud vastutuse süsteemidega.

Et jälgida ja kontrollida, kas toote tootja täidab tootja laiendatud vastutuse süsteemiga seotud kohustusi, võivad liikmesriigid kehtestada nõudeid, näiteks registreerimis-, teabe esitamis- ja aruandlusnõudeid, mida juriidiline või füüsiline isik, kes on tema territooriumil määratud tegutsema volitatud esindajana, peab täitma.

6.   Liikmesriigid tagavad korrapärase arutelu tootja laiendatud vastutuse süsteemi rakendamises osalevate asjaomaste sidusrühmade vahel, sealhulgas tootjate ja turustajate, avaliku ja erasektori jäätmekäitlejate, kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning vajaduse korral sotsiaalmajanduses osalejate, korduskasutamise ja parandamise võrgustike ning korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate ettevõtjate vahel.

7.   Liikmesriigid võtavad meetmed, millega tagatakse, et enne 4. juulit 2018 loodud tootja laiendatud vastutuse süsteemid viiakse käesoleva artikliga kooskõlla hiljemalt 5. jaanuariks 2023.

8.   Üldsusele käesoleva artikli alusel teabe andmine ei piira tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse kaitsmist vastavalt asjaomasele liidu ja liikmesriigi õigusele.

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).“"

10)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Jäätmete vältimine

1.   Liikmesriigid võtavad meetmeid jäätmetekke vältimiseks. Meetmetega tehakse vähemalt järgmist:

2.   Euroopa Kemikaaliamet loob andmete jaoks, mis tuleb talle esitada lõike 1 punkti i kohaselt, hiljemalt 5. jaanuariks 2020 andmebaasi ja haldab seda. Euroopa Kemikaaliamet tagab, et andmebaasi saavad kasutada jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtjad. Euroopa Kemikaaliamet annab andmebaasile juurdepääsu ka tarbijatele, kes seda taotlevad.

3.   Liikmesriigid jälgivad ja hindavad jäätmetekke vältimise meetmete rakendamist. Selleks kasutavad nad asjakohaseid kvalitatiivseid või kvantitatiivseid näitajaid ja sihtmäärasid, eelkõige seoses tekitatud olmejäätmete kogusega.

4.   Liikmesriigid jälgivad ja hindavad oma korduskasutusmeetmete rakendamist ning mõõdavad selleks korduskasutust, kasutades lõikes 7 osutatud rakendusaktiga kehtestatud ühtset metoodikat ning tehes seda alates esimesest täispikast kalendriaastast, mis järgneb aastale, mil nimetatud rakendusakt vastu võetakse.

5.   Liikmesriigid jälgivad ja hindavad toidujäätmete tekke vältimise meetmete rakendamist ning mõõdavad selleks toidujäätmete kogust, kasutades lõikes 8 osutatud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud metoodikat, tehes seda alates esimesest täispikast kalendriaastast, mis järgneb aastale, mil nimetatud delegeeritud õigusakt vastu võetakse.

6.   Komisjon analüüsib 31. detsembriks 2023 andmeid, mille liikmesriigid on kooskõlas artikli 37 lõikega 3 toidujäätmete kohta esitanud, et teha kindlaks, kas on võimalik kehtestada kogu liitu hõlmav toidujäätmete vähendamise sihtmäär, mis tuleb saavutada 2030. aastaks, võttes aluseks andmed, mille liikmesriigid on käesoleva artikli lõike 8 kohaselt kehtestatud ühtse metoodika alusel esitanud. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on kohasel juhul lisatud seadusandlik ettepanek.

7.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse näitajad, mille alusel mõõta jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise üldist edu, ja võtab hiljemalt 31. märtsil 2019 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse toodete korduskasutamist puudutava aruandluse ühtne metoodika. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.   Komisjon võtab hiljemalt 31. märtsil 2019 ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi töö tulemuste alusel ja kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakti, millega täiendatakse käesolevat direktiivi, kehtestades toidujäätmete koguste ühtseks mõõtmiseks ühtse metoodika ja kvaliteedi miinimumnõuded.

9.   Komisjon analüüsib 31. detsembriks 2024 andmeid, mille liikmesriigid on artikli 37 lõike 3 kohaselt esitanud korduskasutuse kohta, et teha kindlaks, kas on võimalik võtta meetmeid, millega toodete korduskasutust soodustada ning kehtestada muu hulgas kvantitatiivsed sihtmäärad. Komisjon analüüsib ühtlasi, kas on võimalik kehtestada muid jäätmetekke vältimise meetmeid, sealhulgas jäätmete vähendamise sihtmäärasid. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on kohasel juhul lisatud seadusandlik ettepanek.

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).“"

11)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Taaskasutamine

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetega tehakse korduskasutamiseks ettevalmistamise, ringlussevõtu ja muud taaskasutamistoimingud vastavalt artiklitele 4 ja 13.

2.   Kui see on vajalik lõike 1 järgimiseks ning korduskasutamise, ringlussevõtu ja muude taaskasutamistoimingute hõlbustamiseks või parandamiseks, kogutakse jäätmeid liigiti ning neid ei segata muude jäätmete ega materjalidega, millel on teistsugused omadused.

3.   Liikmesriigid võivad lubada lõikest 2 erandeid, kui vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

Liikmesriigid vaatavad käesoleva lõike alusel tehtud erandid korrapäraselt läbi ning võtavad seejuures arvesse liigiti kogumise häid tavasid ja jäätmekäitluses toimunud muud arengut.

4.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmeid, mis on artikli 11 lõike 1 ja artikli 22 kohaselt kogutud liigiti ning mõeldud korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtmiseks, ei põletata, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ja mille puhul on põletamine artikli 4 kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus.

5.   Kui see on vajalik käesoleva artikli lõike 1 järgimiseks ning taaskasutamise hõlbustamiseks või täiustamiseks, võtavad liikmesriigid enne taaskasutamist või selle ajal vajalikke meetmeid, et eemaldada ohtlikest jäätmetest ohtlikud ained, segud ja komponendid, et neid saaks töödelda kooskõlas artiklitega 4 ja 13.

6.   Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 31. detsembril 2021 aruande selle kohta, kuidas on käesolevat artiklit olmejäätmete ja biojäätmete puhul rakendatud, milliseid materjale liigiti kogutakse ja millised piirkonnad on sellega hõlmatud ning milliseid erandeid on lõike 3 alusel tehtud.“

12)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

13)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 11a

Sihtmäärade saavutamise arvutamise sätted

1.   Selleks et arvutada, kas artikli 11 lõike 2 punktides c, d ja e ning lõikes 3 sätestatud sihtmäärad on saavutatud, tuleb arvesse võtta järgmist:

2.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel mõõdetakse ringlussevõetud olmejäätmete massi siis, kui jäätmetega hakatakse tegema ringlussevõtutoimingut.

Erandina esimesest lõigust võib ringlussevõetud olmejäätmete massi mõõta sortimistoimingu lõpus, tingimusel et

3.   Liikmesriigid kehtestavad olmejäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks tõhusa süsteemi, et tagada käesoleva artikli lõike 1 punktis c ja lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmine. Et tagada ringlusse võetud jäätmete kohta kogutud andmete usaldusväärsus ja täpsus, võib süsteem koosneda artikli 35 lõike 4 kohaselt loodud elektroonilisest registrist, sorditud jäätmete kvaliteeti käsitlevate nõuete tehnilistest kirjeldustest või sorditud jäätmete keskmistest kaomääradest eri jäätmeliikide ja jäätmekäitlustavade kaupa. Keskmisi kaomäärasid kasutatakse ainult siis, kui usaldusväärseid andmeid ei ole võimalik muul viisil saada, ja nende arvutamisel võetakse aluseks arvutuste tegemise kord, mis on kehtestatud käesoleva artikli lõike 10 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga.

4.   Artikli 11 lõike 2 punktides c, d ja e ning lõikes 3 sätestatud sihtmäärade saavutamise kontrollimiseks tehtavates arvutustes võib aeroobsele või anaeroobsele töötlemisele minevate biolagunevate olmejäätmete kogust arvestada ringlussevõetud kogusena, kui töötlemise tulemusena tekib kompost, kääritussaadus või muu väljund, milles on sisendiga võrreldes sarnane kogus ringlusse võetud materjale ja mida tuleb kasutada ringlusse võetud toote, materjali või ainena. Kui väljundit kasutatakse maapinnal, võivad liikmesriigid seda ringlusse võetud materjaliks lugeda ainult siis, kui selle kasutuse tulemusel paraneb põllumajanduslik või keskkonnaseisund.

Alates 1. jaanuarist 2027 võib liikmesriik lugeda aeroobsele või anaeroobsele töötlemisele minevaid bioloogilisi olmejäätmeid ringlusse võetud jäätmeteks ainult siis, kui need on kooskõlas artikliga 22 tekkekohas liigiti kogutud või eraldatud.

5.   Artikli 11 lõike 2 punktides c, d ja e ning lõikes 3 sätestatud sihtmäärade saavutamise kontrollimiseks tehtavates arvutustes võib nende jäätmematerjalide koguse, mis on lakanud olemast jäätmed töötlemiseelse ettevalmistava toimingu tulemusena, lugeda ringlusse võetuks tingimusel, et need materjalid töödeldakse edaspidi toodeteks, materjalideks või aineteks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil kasutamiseks. Kui aga materjale, mis on lakanud olemast jäätmed, kasutatakse kütusena või muu energiaallikana või need põletatakse, ladestatakse prügilatesse või kasutatakse tagasitäitena, ei võeta neid ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise arvutamisel arvesse.

6.   Selleks et arvutada, kas artikli 11 lõike 2 punktides c, d ja e ning lõikes 3 sätestatud sihtmäärad on saavutatud, võivad liikmesriigid võtta arvesse olmejäätmete põletamise järel eraldatud metalli ringlussevõtmist tingimusel, et ringlussevõetud metall vastab teatavatele kvaliteedikriteeriumidele, mis on kehtestatud käesoleva artikli lõike 9 kohaselt vastu võetud rakendusaktis.

7.   Jäätmeid, mis on saadetud teise liikmesriiki kõnealuses teises liikmesriigis korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtmiseks või tagasitäitena kasutamiseks, võib artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud sihtmäärade saavutamisel arvesse võtta üksnes see liikmesriik, kus kõnealused jäätmed koguti.

8.   Liidust korduskasutamiseks ettevalmistamiseks või ringlussevõtmiseks eksporditud jäätmeid võetakse käesoleva direktiivi artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud sihtmäärade saavutamisel arvesse üksnes liikmesriigis, kus need jäätmed koguti, kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõuded on täidetud ja kui eksportija suudab vastavalt määrusele (EÜ) nr 1013/2006 tõendada, et jäätmesaadetis vastab kõnealuse määruse nõuetele ning et jäätmete töötlemine väljaspool liitu toimus tingimustes, mis üldjoontes vastavad asjakohasele liidu keskkonnaõigusele.

9.   Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva artikli kohaldamiseks, võtab komisjon hiljemalt 31. märtsil 2019 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid andmete arvutamiseks, kontrollimiseks ja esitamiseks, eelkõige seoses järgmisega:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

10.   Komisjon võtab hiljemalt 31. märtsil 2019 kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakti käesoleva direktiivi täiendamiseks, millega kehtestatakse sorditud jäätmete keskmiste kaomäärade alusel normid selliste materjalide ja ainete massi arvutamiseks, kontrollimiseks ja esitamiseks, mis kõrvaldatakse pärast sortimist ja mida hiljem ei võeta ringlusse.

Artikkel 11b

Varajase hoiatamise aruanne

1.   Komisjon koostab koostöös Euroopa Keskkonnaametiga eduaruanded artikli 11 lõike 2 punktides c, d ja e ning lõikes 3 sätestatud sihtmäärade saavutamise kohta hiljemalt kolm aastat enne iga tähtaega, mis on kõnealuste sätetega ette nähtud.

2.   Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist:

14)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Kõrvaldamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et kui taaskasutamist vastavalt artikli 10 lõikele 1 ei ole toimunud, läbivad jäätmed ohutud kõrvaldamistoimingud, mis vastavad artikli 13 sätetele inimese tervise ja keskkonna kaitse osas.

2.   Hiljemalt 31. detsembriks 2024 hindab komisjon I lisas loetletud kõrvaldamistoiminguid, pidades eelkõige silmas artiklit 13, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõrvaldamistoimingute reguleerimiseks, sealhulgas võimalike piirangute abil, ning kõrvaldamise vähendamise sihtmäärade kehtestamise kaalumiseks, eesmärgiga tagada keskkonnaohutu jäätmekäitlus; aruandele lisatakse kohasel juhul seadusandlik ettepanek.“

15)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Kulud

1.   Kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega peab jäätmekäitluse, sealhulgas vajaliku taristu ja selle toimimise kulud kandma esmane jäätmetekitaja või jäätmete praegune või eelmine valdaja.

2.   Ilma et see piiraks artiklite 8 ja 8a kohaldamist, võivad liikmesriigid otsustada, et jäätmekäitluse kulud peab osaliselt või täielikult kandma selle toote tootja, millest jäätmed tekkisid, ja et sellise toote turustajad võivad osaleda kulude kandmises.“

16)

Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui ohtlikke jäätmeid on segatud ebaseaduslikult ja käesoleva artikli sätteid rikkudes, tagavad liikmesriigid, ilma et see mõjutaks artikli 36 kohaldamist, jäätmete eraldamise, kui see on tehniliselt teostatav ja vajalik artikli 13 järgimiseks.

Kui eraldamine ei ole käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt nõutav, tagavad liikmesriigid, et segatud jäätmeid töödeldakse käitises, mis on saanud sellise segu töötlemiseks loa vastavalt artiklile 23.“

17)

Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed

1.   Liikmesriigid seavad hiljemalt 1. jaanuaril 2025 sisse kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmefraktsioonide eraldi kogumise, et tagada nende töötlemine vastavalt artiklitele 4 ja 13 ja et need ei saastaks muid olmejäätmevooge.

2.   Artikleid 17, 18, 19 ja 35 ei kohaldata kodumajapidamises tekkinud segajäätmete suhtes.

3.   Artikleid 19 ja 35 ei kohaldata kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete lahusfraktsioonide suhtes enne, kui jäätmed on kogumiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vastu võetud asutuse või ettevõtte poolt, mis on saanud loa või registreeritud vastavalt artiklile 23 või 26.

4.   Hiljemalt 5. jaanuariks 2020 koostab komisjon suunised, et toetada ja hõlbustada kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmefraktsioonide eraldi kogumist liikmesriikides.“

18)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

19)

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Biojäätmed

1.   Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 31. detsembril 2023 ja järgides artikli 10 lõikeid 2 ja 3, biojäätmed kas eraldatakse ja võetakse tekkekohal ringlusse või neid kogutakse eraldi ega segata muud liiki jäätmetega.

Liikmesriigid võivad lubada koos biojäätmetega koguda samasuguste biolagunemis- ja kompostimisomadustega jäätmeid, mis on kooskõlas kompostimise ja biolagundamise kaudu taaskasutatavate pakendite suhtes kohaldatavate Euroopa standarditega või samaväärsete siseriiklike standarditega.

2.   Liikmesriigid võtavad kooskõlas artiklitega 4 ja 13 meetmeid, et:

3.   Komisjon taotleb Euroopa standardiorganisatsioonidelt hiljemalt 31. detsembril 2018 Euroopa standardite väljatöötamist orgaanilise ringlussevõtu protsessi sisenevate biojäätmete, komposti ja kääritussaaduse kohta, tuginedes parimatele olemasolevatele tavadele.“

20)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

21)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

22)

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

23)

Artikli 30 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Keskkonnaamet avaldab iga kahe aasta tagant aruande, mis sisaldab ülevaadet jäätmetekke vältimise programmide lõpuleviimisel ja rakendamisel tehtud edusammudest ning edusammudest iga liikmesriigi ja kogu liidu jäätmetekke vältimise programmide eesmärkide saavutamisel, sealhulgas jäätmetekke lahutamisel majanduskasvust ja üleminekul ringmajandusele.“

24)

Artikli 33 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestataks kõnealuste kavade ja programmide vastuvõtmisest ja neis tehtud olulistest muudatustest teatamise vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

25)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

26)

Artikli 36 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata jäätmete hülgamine, kaadamine või kontrollimata jäätmekäitlus, sealhulgas prügistamine.“

27)

Artikkel 37 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 37

Aruandlus

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 11 lõike 2 punktide a–e ning lõike 3 rakendamise andmed.

Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 7.

Esimene aruandlusperiood algab esimesel täispikal kalendriaastal, mis järgneb aastale, mil võetakse vastu rakendusakt, millega kehtestatakse aruandlusvorm vastavalt käesoleva artikli lõikele 7.

2.   Selleks et kontrollida vastavust artikli 11 lõike 2 punktile b, esitavad liikmesriigid andmed tagasitäitena ja muudeks materjalina taaskasutamise toiminguteks kasutatavate jäätmete koguse kohta eraldi andmetest, mis esitatakse korduskasutamiseks ettevalmistatavate või ringlusse võetavate jäätmete kohta. Jäätmeid, mis töötatakse ümber tagasitäitematerjalideks, kajastavad liikmesriigid tagasitäitena.

Selleks et kontrollida vastavust artikli 11 lõike 2 punktidele c, d ja e ning lõikele 3, esitavad liikmesriigid andmed korduskasutamiseks ettevalmistatavate jäätmete koguse kohta eraldi andmetest, mis esitatakse ringlusse võetavate jäätmete kohta.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile andmed artikli 9 lõigete 4 ja 5 rakendamise kohta igal aastal.

Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 7.

Esimene aruandlusperiood algab esimesel täispikal kalendriaastal pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega kehtestatakse aruandlusvorm vastavalt käesoleva artikli lõikele 7.

4.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta andmed turule lastud mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ja tööstuslike õlide ning liigiti kogutud ja töödeldud vanaõli kohta.

Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 7.

Esimene aruandlusperiood algab esimesel täispikal kalendriaastal pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega kehtestatakse aruandluse vorm vastavalt lõikele 7.

5.   Käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide esitatavatele andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne ja aruanne artikli 11a lõigete 3 ja 8 alusel võetud meetmete kohta, sealhulgas vajaduse korral üksikasjalik teave keskmiste kadude määrade kohta. See teave tuleb esitada aruandlusvormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 7.

6.   Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande andmete ülevaatuse tulemuste kohta. Aruandes hinnatakse liikmesriigi andmekogumise korraldust, andmeallikaid ja metoodikat, samuti andmete täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse pärast seda, kui liikmesriigid on esimest korda andmeid esitanud, ja seejärel iga nelja aasta järel.

7.   Komisjon võtab hiljemalt 31. märtsil 2019 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõigetes 1, 3, 4 ja 5 osutatud andmete esitamise vorm. Aruandluseks artikli 11 lõike 2 punktide a ja b rakendamise kohta kasutavad liikmesriigid vorme, mis on kehtestatud komisjoni 18. aprilli 2012. aasta rakendusotsuses, millega kehtestatakse küsimustik, mille alusel liikmesriigid esitavad aruanded jäätmeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise kohta. Toidujäätmete aruandlusvormi väljatöötamisel võetakse arvesse artikli 9 lõike 8 alusel väljatöötatud metoodikaid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 39 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

28)

Artikkel 38 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 38

Teabevahetus ja parimate tavade jagamine, tõlgendamine ja kohandamine tehnika arengule

1.   Komisjon korraldab teabe ja parimate tavade korrapärase vahetamise liikmesriikide, sealhulgas vajaduse korral piirkondlike ja kohalike omavalitsusasutuste vahel käesoleva direktiivi nõuete praktilise elluviimise ja täitmise tagamise küsimustes, sealhulgas seoses:

Komisjon teeb kõnealuse teabevahetuse ja parimate tavade jagamise tulemused üldsusele kättesaadavaks.

2.   Komisjon võib välja töötada suunised käesolevas direktiivis sätestatud nõuete tõlgendamise kohta, sealhulgas mõistete „jäätmed“, „vältimine“, „korduskasutamine“, „korduskasutamiseks ettevalmistamine“, „taaskasutamine“, „ringlussevõtt“ ja „kõrvaldamine“ määratlemise ning artiklis 11a sätestatud arvutuseeskirjade kohaldamise kohta.

Komisjon töötab välja suunised, mis käsitlevad mõistete „olmejäätmed“ ja „tagasitäide“ määratlemist.

Käesoleva direktiivi muutmiseks on komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse II lisa punktis R1 osutatud põletusrajatiste puhul kasutatava valemi kohaldamist. Arvesse võib võtta kohalikke ilmastikutingimusi, nagu külm ilm ja kütmise vajadus, kui need mõjutavad energia hulka, mida on võimalik tehniliselt kasutada või toota elektrienergia, kütte, jahutuse või tööstusauruna. Samuti võib võtta arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kolmandas lõigus osutatud äärepoolseimate piirkondade ning 1985. aasta ühinemisakti artiklis 25 nimetatud alade kohalikke tingimusi.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte IV ja V lisa muutmiseks tingituna teaduse ja tehnika arengust.“

29)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 38a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 7 lõikes 1, artikli 9 lõikes 8, artikli 11a lõikes 10, artikli 27 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 38 lõigetes 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 4. juulist 2018. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 1, artikli 9 lõikes 8, artikli 11a lõikes 10, artikli 27 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 38 lõigetes 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*9) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 7 lõike 1, artikli 9 lõike 8, artikli 11a lõike 10, artikli 27 lõigete 1 ja 4 ning artikli 38 lõigete 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*9)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

30)

Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*10) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(*10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“"

31)

II lisa toimingud R 3, R 4 ja R 5 asendatakse järgmisega:

(*11)  See hõlmab korduskasutamiseks ettevalmistamist, gaasistamist ja pürolüüsi, kasutades saadavaid komponente kemikaalidena, ning orgaaniliste materjalide taaskasutamist tagasitäitena."

(*12)  See hõlmab korduskasutamiseks ettevalmistamist."

(*13)  See hõlmab korduskasutamiseks ettevalmistamist, anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõttu, anorgaaniliste materjalide taaskasutamist tagasitäitena ning pinnase puhastamist, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine.“"

32)

Käesoleva direktiivi lisas sätestatud tekst lisatakse IVa ja IVb lisana.