19.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/3

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (4) loodi liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega (LHÜ) kauplemise süsteem, mille eesmärk on vähendada kulutõhusalt ja majanduslikult tulemuslikult kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

(2)

Euroopa Ülemkogu võttis 2014. aasta oktoobris kohustuse vähendada 2030. aastaks liidu kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aasta tasemega kokku vähemalt 40 %. Kõik majandussektorid peaksid heitkoguste vähendamisele kaasa aitama ja selle eesmärgini jõutakse kõige kulutõhusamal viisil Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) abil, nii et 2030. aastaks saavutatakse 2005. aasta tasemega võrreldes heitkoguste vähenemine 43 %. Seda kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (edaspidi „ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon“) sekretariaadile 6. märtsil 2015.

(3)

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 12. detsembril 2015 vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) jõustus 4. novembril 2016. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega. Osalised leppisid samuti kokku teha korrapäraselt Pariisi kokkuleppe rakendamise vahekokkuvõtteid, et hinnata kollektiivset edasiminekut Pariisi kokkuleppe üldeesmärkide ja selle pikaajaliste eesmärkide saavutamisel.

(4)

Kooskõlas kaasseadusandjate võetud kohustusega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/29/EÜ (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 406/2009/EÜ, (6) peaksid kõik majandussektorid aitama kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Liit ja selle liikmeriigid võtsid Pariisi kokkuleppega kohustuse saavutada majandusülene heitkoguste vähendamise eesmärk. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kaudu tehakse jõupingutusi rahvusvahelisest meretranspordist tekkivate heitkoguste piiramiseks ning seda tuleks innustada. IMO on algatanud protsessi võtta 2018. aastal vastu esialgne heitkoguste vähendamise strateegia, et vähendada rahvusvahelisest laevandusest pärit kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Ambitsioonika heitkoguste vähendamise eesmärgi vastuvõtmine osana nimetatud esialgsest strateegiast on muutunud pakiliseks küsimuseks ja on tähtis selleks, et tagada rahvusvahelise laevanduse õiglane panus jõupingutustesse, mis on vajalikud oluliselt alla 2 °C jääva eesmärgi saavutamiseks kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Komisjon peaks seda korrapäraselt läbi vaatama ning andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord aastas aru IMOs ambitsioonika heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest ja kaasnevatest meetmetest, mille eesmärk on tagada kõnealuse sektori nõuetekohane panus Pariisi kokkuleppega seatud eesmärkide saavutamisse. IMO või liidu meetmeid tuleks hakata võtma alates 2023. aastast, hõlmates vastuvõtmise ja rakendamisega seotud ettevalmistavat tööd ning nõuetekohast kaalumist kõigi sidusrühmade poolt.

(5)

2014. aasta oktoobris toimunud Euroopa Ülemkogu kinnitas oma järeldustes, et vähemalt 40 % vähendamise eesmärgi saavutamise peamine Euroopa tasandi vahend on hästi toimiv ja reformitud ELi HKS koos vahendiga turu stabiliseerimiseks, sealjuures kohaldatakse alates 2021. aastast iga-aastast vähendamistegurit 2,2 %. Samuti kinnitas Euroopa Ülemkogu, et LHÜde tasuta eraldamine ei lõpe ning et olemasolevate meetmetega jätkatakse pärast 2020. aastat, et hoida ära kliimapoliitikast tingitud süsinikdioksiidi lekke ohtu, senikaua kui muud tähtsamad majandusriigid ei ole võtnud kohustust teha võrreldavaid jõupingutusi, vähendamata enampakkumisel müüdavate LHÜde osa. Enampakkumisel müüdavat osa tuleks direktiivis 2003/87/EÜ väljendada protsendimäärana, et suurendada investeerimisotsustega seotud planeerimiskindlust, suurendada läbipaistvust ning muuta kogu süsteem lihtsamaks ja kergemini mõistetavaks.

(6)

Liidu üks peamisi prioriteete on vastupidava energialiidu loomine, et tagada oma kodanikele ja tööstusele kindel, kestlik, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Selle saavutamine nõuab ambitsioonikate kliimameetmete jätkuvat rakendamist liidu kliimapoliitika nurgakiviks oleva ELi HKSi abil ja samuti energialiidu muude aspektide edendamist. Liidu 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikus võetud sihi elluviimine aitab kaasa põhjendatud CO2-hinna kujundamisele ja hoogustab ka edaspidi kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist.

(7)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 191 lõikes 2 on sätestatud, et liidu poliitika tugineb „saastaja maksab“ põhimõttele, ja sellest lähtudes nähakse direktiiviga 2003/87/EÜ ette üleminek teatud aja jooksul täielikule enampakkumisele. Täielikule enampakkumisele ülemineku ajutise edasilükkamise õigustatud ajendiks on süsinikdioksiidi lekke ärahoidmine ning LHÜde tasuta eraldamist tööstusele õigustab eesmärk kõrvaldada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemise tõelised ohud kolmandates riikides, kus tööstusele ei kohaldata võrreldavaid süsinikdioksiidi heitkoguste piiranguid, senikaua kui muud tähtsamad majandusriigid ei ole kohustunud võtma võrreldavaid kliimapoliitika meetmeid.

(8)

Üldreegliks jääb LHÜde müümine enampakkumisel, erandiks nende tasuta eraldamine. Komisjoni mõjuhinnangus täpsustatakse, et ajavahemikul 2013–2020 enampakkumisel müüdavate LHÜde osa on 57 %. Põhimõtteliselt peaks selleks osaks jääma 57 %. See kujuneb liikmesriikide nimel enampakkumisele pandud LHÜde arvel, mille hulka kuuluvad uute osalejate jaoks reserveeritud, kuid eraldamata LHÜd, teatavates liikmesriikides elektritootmise moderniseerimiseks eraldatud LHÜd ja LHÜd, mis pannakse enampakkumisele hiljem, sest nad paigutatakse turustabiilsusreservi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/1814 (7). Kõnealune osa peaks hõlmama innovatsiooni toetamiseks kasutatavat 75 miljonit LHÜd. Juhul kui nõudlus tasuta eraldatavate LHÜde järele tekitab vajaduse kohaldada enne 2030. aastat ühtset sektoriülest paranduskoefitsienti, tuleks 1. jaanuaril 2021 algava kümneaastase perioodi jooksul enampakkumisel müüdavate LHÜde osa vähendada kuni 3 % võrra LHÜde üldkogusest. Solidaarsuse, majanduskasvu ja omavahelise ühendatusega seotud põhjustel tuleks jaotada 10 % liikmesriikide poolt enampakkumisele pandavatest LHÜdest nende liikmesriikide vahel, kelle sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta turuhindades ei ületanud 2013. aastal 90 % liidu keskmisest, ning LHÜde ülejäänud osa tuleks jaotada kõikide liikmesriikide vahel tõendatud heitkoguste alusel. Kaotada tuleks kõnealusesse jaotusesse ajavahemikul 2013–2020 antava panuse kohta kehtestatud erand teatavatele liikmesriikidele, kus keskmine sissetulek inimese kohta on üle 20 % liidu keskmisest kõrgem.

(9)

Tunnistades liidu ja liikmesriikide kliimapoliitika koostoimet, peaks liikmesriikidel olema võimalus tunnistada kehtetuks LHÜsid oma enampakkumise mahust, tulenevalt elektritootmisvõimsuse vähendamisest nende territooriumil. Et tagada käitajatele ja turuosalistele enampakkumisel müüdavate LHÜde koguse prognoositavus, peaks sellistel juhtudel LHÜde kehtetuks tunnistamise võimalus piirduma kogusega, mis vastab asjaomase käitise tõendatud heitkoguste keskmisele viie aasta jooksul enne selle sulgemist.

(10)

Kuna kolmandate riikide meetmed ei paku tööstusele võrreldavaid heitkoguste vähendamise stiimuleid, tuleks liidu heitkoguste vähendamisest saadava keskkonnakasu säilitamiseks jätkata üleminekuperioodil LHÜde tasuta eraldamist selliste sektorite ja allsektorite käitistele, kus on süsinikdioksiidi lekke tõeline oht. ELi HKSi rakendamisel saadud kogemused on kinnitanud, et süsinikdioksiidi lekke oht sektorites ja allsektorites on erinev ning et LHÜde tasuta eraldamine on süsinikdioksiidi leket ära hoidnud. Kui mõnes sektoris ja allsektoris võib süsinikdioksiidi lekke ohtu pidada suuremaks, siis teised suudavad märgatava osa heitkoguseid katvatest LHÜde kuludest turuosa kaotamata tootehindadesse üle kanda, kandes ainult järelejäänud osa kuludest, mistõttu nendes on süsinikdioksiidi lekke oht väike. Komisjon peaks kindlaks tegema ja eristama asjaomaseid sektoreid nende kaubandusmahu ja heitemahukuse põhjal, et määratleda paremini süsinikdioksiidi lekke tõelise ohuga sektorid.

Kuigi sektorite ja allsektorite hindamine peaks toimuma neljakohalise numbriga väljendatud tegevusalade tasandil (NACE-4 kood), tuleks näha ette ka eriolukorrad, kus võib osutuda asjakohaseks võimalus taotleda hindamist kuue- või kaheksakohalisel tasandil (Prodcom). Selline võimalus peaks olema juhul, kui kuue- või kaheksakohalisel tasandil (Prodcom) on eelnevalt leitud, et sektorites ja allsektorites esineb süsinikdioksiidi lekke oht, võttes arvesse seda, et teatavad NACE koodid, eriti .99-ga lõppevad koodid, hõlmavad mitmesuguseid tegevusi, mida ei ole mujal klassifitseeritud. Kui sektori või allsektori suhtes kohaldatakse rafineerimistehaste võrdlusalust ja muud tootepõhist võrdlusalust, tuleks seda asjaolu arvesse võtta, et vajaduse korral teha süsinikdioksiidi lekke ohu kvalitatiivne analüüs, eesmärgiga tagada nii rafineerimis- kui ka keemiatehastes toodetavate toodete puhul võrdsed tingimused. Kui kaubandusmahu ja heitemahukuse kriteeriumidele tuginedes ületatakse künnis, mis on kindlaks määratud asjaomaste sektorite ja allsektorite võime põhjal kanda kulud üle tootehindadesse, tuleks sektorit või allsektorit pidada süsinikdioksiidi lekkest ohustatuks. Muudes sektorites ja allsektorites tuleks süsinikdioksiidi lekke ohtu pidada väikeseks või olematuks. Kui võetakse arvesse ka muude kui elektritootmissektorite ja -allsektorite võimet kanda kulud üle tootehindadesse, peaks see samuti vähendama juhuslikku kasumit. Kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30 läbivaatamise tulemusel ei otsustata teisiti, tuleks pärast 2026. aastat vähendada nendele sektoritele ja allsektoritele, kus süsinikdioksiidi lekke ohtu peetakse väikeseks või olematuks (välja arvatud kaugküte), LHÜde tasuta eraldamist võrdsete koguste võrra, eesmärgiga 2030. aastal LHÜde tasuta eraldamine lõpetada.

(11)

Alates 2013. aastast kohaldatavad LHÜde tasuta eraldamise võrdlusalused tuleks läbi vaadata, et vältida juhusliku kasumi saamist ja kajastada asjaomastes sektorites tehnoloogia arengut ajavahemikul 2007–2008 ja igal hilisemal ajavahemikul, mille jaoks määratakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõike 1 kohaselt tasuta eraldatavad LHÜd. Et kajastada tehnoloogia arengut asjaomastes sektorites ja kohandada võrdlusaluseid vastavalt eraldamisperioodile, tuleks käitistele LHÜde tasuta eraldamiseks kehtestada võrdlusalused, mis määratakse kindlaks 2007. ja 2008. aasta andmete alusel ja mida ajakohastatakse kooskõlas täheldatud paranemisega. Prognoositavuse huvides tuleks selleks kohaldada tegurit, mis väljendab parimat hinnangut arengu kohta sektorites ja mille puhul tuleks seejärel arvesse võtta käitiste selgeid, objektiivseid ja kontrollitud andmeid, arvestades 10 % kõige tõhusama käitise keskmisi näitajaid, nii et võrdlusalused kajastaksid tegelikku paranemismäära. Kui andmete põhjal ilmneb, et aastane vähendamismäär on asjaomasel perioodil 2007.–2008. aasta võrdlusalusest väiksem kui 0,2 % või suurem kui 1,6 %, tuleks seonduvat võrdlusalust kohandada muu kui tegeliku paranemismäära võrra, et säilitada heitkoguste vähendamise stiimulid ja toetada asjakohaselt innovatsiooni. Ajavahemikuks 2021–2025 tuleks nimetatud võrdlusaluseid kohandada iga 2008. aasta ja ajavahemiku 2021–2025 keskpaiga vahele jääva aasta kohta kas 0,2 % või 1,6 % võrra, millega tagatakse vastavalt 3 % või 24 % paranemismäär, võrreldes ajavahemikul 2013–2030 kohaldatava võrdlusalusega. Ajavahemikuks 2026–2030 tuleks nimetatud võrdlusaluseid kohandada samal viisil, millega tagatakse vastavalt 4 % või 32 % paranemismäär, võrreldes ajavahemikul 2013–2020 kohaldatava võrdlusalusega. Et tagada rafineerimis- ja keemiatehastes aromaatsete süsivesinike, vesiniku ja sünteesigaasi tootmiseks võrdsed tingimused, tuleks jätkata aromaatsete süsivesinike, vesiniku ja sünteesigaasi võrdlusaluste ühtlustamist rafineerimistehaste puhul kasutatavate võrdlusalustega.

(12)

Käitistele LHÜde tasuta eraldamise tase tuleks viia paremasse vastavusse nende tegelike tootmistasemetega. Selleks tuleks LHÜde eraldamist korrapäraselt sümmeetriliselt kohandada, et võtta arvesse tootmise asjaomast suurenemist ja vähenemist. Selles kontekstis kasutatavad andmed peaksid olema täielikud, järjepidevad, sõltumatult tõendatud ning nad peaksid olema sama korrektsed ja kvaliteetsed kui tasuta eraldamise kindlaksmääramiseks kasutatavad andmed. Selleks et vältida eraldiste kohandamise süsteemiga manipuleerimist või selle kuritarvitamist ning tarbetut halduskoormust, võttes arvesse tootmises toimunud muutustest teatamisele kohaldatavat tähtaega ning pidades meeles vajadust tagada, et LHÜde eraldamise muudatused tehtaks tõhusal, mittediskrimineerival ja ühetaolisel viisil, tuleks asjaomaseks künniseks kehtestada 15 % ning seda tuleks hinnata kahe aasta libiseva keskmise alusel. Komisjonil peaks olema võimalik kaaluda täiendavate meetmete kehtestamist, nagu absoluutsete künnisväärtuste kasutamine LHÜde eraldamise muudatuste suhtes või seoses tähtajaga, mida kohaldatakse tootmises toimunud muutustest teatamise suhtes.

(13)

Oleks soovitatav, et liikmesriigid maksaksid kooskõlas riigiabi eeskirjadega osalist hüvitist nende sektorite või allsektorite käitistele, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal esineb suur süsinikdioksiidi lekke oht, sest kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulud kantakse üle elektrihindadesse, sealhulgas mis puudutab käitiste endi tarbitavat elektrit, mis on toodetud heitgaaside põletamise teel. Püüdes kasutada kaudsete kulude hüvitamiseks mitte rohkem kui 25 % LHÜde enampakkumise tulust, hõlbustavad liikmesriigid tõenäoliselt nii ELi HKSi eesmärkide saavutamist kui ka siseturu terviklikkuse ja konkurentsitingimuste säilitamist. Selleks et parandada läbipaistvust hüvitise maksmise määra osas, peaksid liikmesriigid andma üldsusele korrapäraselt aru kehtestatud meetmete ja hüvitise saajate kohta, tagades samas, et nõuetekohaselt võetakse arvesse teatava teabe konfidentsiaalsust ja sellest tulenevaid andmekaitsega seotud küsimusi. Kui liikmesriik kasutab suurt osa oma enampakkumise tulust kaudsete kulude hüvitamiseks, on olemas suurenenud huvi avalikustada selle valiku põhjused. Komisjon peaks heitkoguste kaudsete kulude hüvitamist käsitlevate riigiabi suuniste läbivaatamisel kaaluma muu hulgas seda, millist kasu tooks liikmesriikide poolt määratavale hüvitisele ülemmäära kehtestamine. Direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamisel tuleks kaaluda, kui tõhusad on olnud kõnealused finantsmeetmed kaudsetest kuludest põhjustatud märkimisväärse süsinikdioksiidi lekke ohu vältimisel, ning kaaluda meetmete edasise ühtlustamise võimalust, sealhulgas ühtlustatud mehhanismi. Avaliku sektori poolsetel kliimameetmete rahalistel vahenditel on tähtis roll ressursside kaasamisel ka pärast 2020. aastat.

Seetõttu tuleks enampakkumise tulu kasutada ka kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamiseks haavatavates kolmandates riikides ja ennekõike vähim arenenud riikides, muu hulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel loodud Rohelise Kliimafondi kaudu. Kliimameetmete rahastamiseks kaasatavate vahendite hulk sõltub veel riiklikult kindlaksmääratud panuste suurusest ja kvaliteedist, hilisematest investeerimiskavadest ja kliimamuutustega kohanemise ettevalmistamise protsessist liikmesriikides. Kui pidada silmas vajalike poliitikameetmete ja investeeringute võimalikku sotsiaalset mõju, siis peaksid liikmesriigid kasutama enampakkumise tulu ka selleks, et anda panus õiglasse üleminekusse vähese CO2-heitega majandusele, edendades oskuste omandamist ja tööjõu ümbersuunamist töökohtade ümberpaigutamisest mõjutatud kogukondade ja piirkondadega peetava sotsiaalse dialoogi abil.

(14)

Direktiivist 2003/87/EÜ tulenevad peamised pikaajalised ajendid süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks, uue taastuvenergia tehnoloogia kasutuselevõtuks ning vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside murranguliseks innovatsiooniks, sealhulgas süsinikdioksiidi keskkonnaohutuks kogumiseks ja kasutamiseks, on CO2-hinnaga antav signaal ja asjaolu, et ära hoitud või püsivalt säilitatud süsinikdioksiidi heitkoguste eest ei tule LHÜsid tagastada. Lisaks, et täiendada ressursse, mida juba kasutatakse ärilistel alustel toimivate süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatiste ning taastuvenergia innovatiivse tehnoloogia tutvustamise kiirendamiseks, tuleks LHÜsid kasutada selleks, et tagada kindel toetus süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise või süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise rajatiste, uue taastuvenergia tehnoloogia ja tööstusliku innovatsiooni kasutuselevõtu eest vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas liidus süsinikdioksiidi säilitamisel või piisavas ulatuses ärahoidmisel, tingimusel et on olemas kokkulepe teadmiste jagamise kohta.

Lisaks 400 miljonile LHÜle, mis on esialgu kasutatavad 2021. aasta järgsel ajavahemikul, tuleks ajavahemikul 2013–2020 kasutatavast 300 miljonist LHÜst saadud tulusid, mida ei ole veel suunatud innovatsioonitegevuseks, täiendada turustabiilsusreservist eraldamata 50 miljoni LHÜga, ning neid tulusid tuleks kasutada aegsasti innovatsiooni toetamiseks. Olenevalt sellest, millises ulatuses vähendatakse enampakkumisel müüdavate LHÜde osa, et vältida ühtse sektoriülese paranduskoefitsiendi kohaldamise vajadust, tuleks kõnealuse fondi raames kasutatavate LHÜde kogust suurendada veel kuni 50 miljoni LHÜ võrra. Valdav osa sellest toetusest peaks sõltuma kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisest, kuigi osa toetusest peaks olema võimalik anda juhul, kui kasutusele võetud tehnoloogiat ja seda kasutava sektori konkreetseid tingimusi silmas pidades on eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärgid täidetud. Tuleks määrata kindlaks vahe-eesmärgid, et teha projekti jaoks kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid. Toetatavate projektikulude protsentuaalne maksimummäär võib olenevalt projekti kategooriast erineda. Asjakohaselt tuleks tähelepanu pöörata nendele projektidele, millel on kogu liidus oluline innovatsioonialane mõju.

(15)

Kreeka SKP elaniku kohta turuhindades oli 2014. aastal alla 60 % liidu keskmisest, kuid ta ei saa toetust moderniseerimisfondist ning seega peaks tal olema võimalik taotleda LHÜsid, et kaasrahastada oma territooriumil saarte elektrivarustusest tuleneva CO2-heite vähendamist. Nimetatud LHÜd peaksid tulema direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 5 osutatud LHÜde maksimaalsest kogusest, mida ei ole eraldatud tasuta 31. detsembriks 2020, ning neid tuleks müüa enampakkumisel vastavalt moderniseerimisfondi suhtes kohaldatavale korrale.

(16)

Tuleks luua moderniseerimisfond, kasutades selleks 2 % LHÜde üldkogusest, mis müüakse enampakkumisel vastavalt komisjoni määrusega (EL) nr 1031/2010 (8) loodud ühise enampakkumisplatvormi kaudu toimuvate enampakkumiste eeskirjadele ja tingimustele. Olenevalt sellest, millises ulatuses vähendatakse enampakkumisel müüdavate LHÜde osa, et vältida ühtse sektoriülese paranduskoefitsiendi kohaldamise vajadust, tuleks moderniseerimisfondis LHÜde kogust suurendada veel kuni 0,5 % võrra LHÜde üldkogusest. Liikmesriigid, kelle SKP elaniku kohta oli turuhindade arvestuses 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest, tuleks lugeda moderniseerimisfondi kaudu rahastamiskõlblikuks ja neid peaks olema võimalik vabastada kuni 2030. aastani täieliku enampakkumise põhimõtte rakendamisest elektritootmise puhul, kasutades LHÜde tasuta eraldamise võimalust, et soodustada läbipaistval viisil nende energiasektori moderniseerimiseks mõeldud reaalinvesteeringuid ning vältida samal ajal moonutusi energia siseturul. Moderniseerimisfondi kaudu tehtavad investeeringud, mille eesmärk on parandada energiatõhusust, võiksid hõlmata investeeringuid transpordi ja ennekõike maanteetranspordi elektrifitseerimisse. Moderniseerimisfondi juhtimise korraldus peaks tagama sidusa, tervikliku ja läbipaistva raamistiku, et saavutada selle võimalikult tõhus rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada kõigile osalejatele lihtne juurdepääs ja võimalusi liikmesriikides investeeringute võimendamiseks. Juhtimisstruktuur peaks olema vastavuses vahendite asjakohase kasutamise eesmärgiga.

Juhtimisstruktuuri peaks kuuluma investeerimiskomitee ning otsustamisprotsessis tuleks asjakohaselt arvesse võtta Euroopa Investeerimispanga (EIP) eksperditeadmisi, välja arvatud juhul, kui toetatakse väikesemahulisi projekte riikliku arengupanga laenude või riikliku programmi raames antud toetuste kaudu, millel on moderniseerimisfondiga ühised eesmärgid. Selleks et teha kindlaks ja avalikustada võimalikud huvide konfliktid, tuleks avaldada investeerimiskomitee koosseis, selle liikmete elulookirjeldused ning nende huvide deklaratsioonid ja seda teavet tuleks korrapäraselt ajakohastada. Et tagada väikese sissetulekuga liikmesriikide investeerimisvajaduste piisav rahuldamine, tuleks moderniseerimisfondi vahendid jagada liikmesriikide vahel, lähtudes 50 % ulatuses tõendatud heitkoguste ja 50 % ulatuses SKP kombineeritud kriteeriumidest. Moderniseerimisfondist antavat rahalist abi võib eraldada erinevas vormis. Vahendite võimendamiseks ning asjakohaste investeeringute suurema mõju tagamiseks tuleks teatud liikmesriikides elektritootmise moderniseerimiseks tasuta eraldatud LHÜsid ning moderniseerimisfondist prioriteetsete valdkondade loetellu mittekuuluvate investeeringute jaoks kättesaadavaks tehtud vahendeid täiendada eraõiguslike juriidiliste isikute vahenditega, mis võiksid hõlmata eraldi vahendeid täielikult või osaliselt avaliku sektori asutuste omandis olevatelt eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt.

(17)

Rahastamismehhanismide ühtlustamiseks ning nende rakendamisega seonduva halduskoormuse vähendamiseks peaks asjaomastel liikmesriikidel olema võimalus kasutada oma osa 10 % ümberjaotatud LHÜdest ja üleminekuperioodil moderniseerimisfondi sätete alusel energiasektori moderniseerimiseks eraldatud tasuta LHÜdest. Et tagada enampakkumisel või üleminekuperioodil tasuta eraldamiseks kasutatavate LHÜde koguse ning moderniseerimisfondi hallatavate varade prognoositavus ja läbipaistvus, peaksid liikmesriigid teavitama komisjoni oma kavatsusest suurendada moderniseerimisfondi raames oma vahendeid enne 2021. aastat.

(18)

Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2014. aasta oktoobri kohtumisel, et energiasektorile LHÜde tasuta eraldamise võimalus peaks säilima kuni 2030. aastani ning et parandada tuleks teatavate liikmesriikide energiasektori moderniseerimiseks kasutatava LHÜde valikulise tasuta eraldamise võimalusi, sealhulgas läbipaistvust. 12,5 miljonist eurost algavaid investeeringuid peaksid asjaomased liikmesriigid valima konkureeriva pakkumismenetluse kaudu, mis põhineb selgetel ja läbipaistvatel eeskirjadel, tagamaks, et tasuta eraldatud LHÜsid kasutatakse energiasektori moderniseerimiseks või mitmekesistamiseks mõeldud reaalinvesteeringute soodustamiseks kooskõlas energialiidu eesmärkidega. Ka alla 12,5 miljoni euro jäävaid investeeringuid tuleks pidada rahastamiskõlblikuks LHÜde tasuta eraldamise kaudu. Asjaomased liikmesriigid peaksid sellised investeeringud välja valima selgete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel. Niisuguse valikuprotsessi tulemuste üle tuleks korraldada avalik konsultatsioon. Üldsust tuleks investeerimisprojektide valimise etapis nõuetekohaselt teavitada, samuti tuleks üldsust teavitada projektide rakendamisest. Investeeringuid tuleks täiendada eraõiguslike juriidiliste isikute vahenditega, mis võiksid hõlmata eraldi vahendeid täielikult või osaliselt avaliku sektori asutuste omandis olevatelt eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt.

(19)

Et tagada avaliku sektori rahastamise kulutõhusus, peaks ELi HKSi kaudu toimuv rahastamine olema kooskõlas liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 eesmärkidega, Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkidega ning liidu muude rahastamisprogrammidega.

(20)

Kehtivad sätted väikeste käitiste väljaarvamiseks ELi HKSist annavad väljaarvatud käitistele võimaluse selle olukorra säilitamiseks ja liikmesriikidel peaks olema võimalik oma väljaarvatud käitiste loetelu ajakohastada, sealjuures liikmesriikidel, kes seda võimalust praegu ei kasuta, peaks olema võimalik seda teha iga eraldamisperioodi alguses. Tarbetu halduskoormuse vältimiseks peaks samal ajal liikmesriikidel olema ka võimalik arvata ELi HKSist välja käitised, mille heitkogus iga eraldamisperioodi algusele eelneval igal kolmel aastal on väiksem kui 2 500 süsinikdioksiidi ekvivalenttonni, ja reserv- või varuüksused, mis töötavad kõnealuse kolme-aastase perioodi igal aastal vähem kui 300 tundi. Võimalus lisada süsteemi täiendavaid tegevusalasid ja gaase peaks säilima, ilma et neid käsitataks uute osalejatena. Nimetatud võimalus lisada täiendavaid tegevusalasid ja gaase pärast 2020. aastat ei tohiks piirata liiduülest LHÜde üldkogust ELi HKSi alusel ega sellest tulenevaid koguseid.

(21)

Direktiiviga 2003/87/EÜ kohustatakse liikmesriike esitama selle rakendamise kohta aruanne küsimustiku või vormi alusel, mille komisjon on koostanud nõukogu direktiivis 91/692/EMÜ (9) sätestatud korras. Komisjon on teinud ettepaneku tunnistada direktiivi 91/692/EMÜ kohased aruandlusnõuded kehtetuks. Sellest tulenevalt on asjakohane asendada viide direktiivile 91/692/EMÜ viitega direktiivis 2003/87/EÜ osutatud menetlusele.

(22)

Otsusega (EL) 2015/1814 luuakse ELi HKSi turustabiilsusreserv, et muuta enampakkumise varu paindlikumaks ja süsteem vastupidavamaks. Samuti nähakse nimetatud otsusega ette, et uutele osalejatele hiljemalt 2020. aastaks eraldamata ja tegevuse täielikult või osaliselt lõpetanud käitistele eraldamata LHÜd paigutatakse turustabiilsusreservi.

(23)

Hästi toimiv ja reformitud ELi HKS koos vahendiga turu stabiliseerimiseks on üks tähtsamaid liidu vahendeid 2030. aastaks kokku lepitud eesmärgi ja Pariisi kokkuleppega võetud kohustuste saavutamiseks. Selleks et tegeleda praegu turul valitseva LHÜde pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatusega, luuakse 2018. aastal otsuse (EL) 2015/1814 alusel turustabiilsusreserv, mis on töövalmis alates 2019. aastast. Kaaludes vajadust anda usaldusväärne investeerimissignaal süsinikdioksiidi heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks ning pidades silmas ELi HKSi tugevdamist, tuleks otsust (EL) 2015/1814 muuta, et suurendada kuni 31. detsembrini 2023 protsendimäärasid, mida kasutatakse igal aastal reservi lisatavate LHÜde arvu kindlaksmääramiseks. Lisaks tuleks ELi HKSi toimimise parandamise pikaajalise meetmena tunnistada alates 2023. aastast kehtetuks reservis hoitavate LHÜde osa, mis ületab eelnenud aastal enampakkumisel müüdud LHÜde koguarvu, välja arvatud juhul, kui otsuse (EL) 2015/1814 artikli 3 kohaselt toimuva esimese läbivaatamise käigus otsustatakse teisiti. Reservi toimimise korrapärase läbivaatamise käigus tuleks ka kaaluda, kas nimetatud suurendatud protsendimäärad tuleb säilitada.

(24)

Direktiivi 2003/87/EÜ sätted tuleks regulaarselt läbi vaadata, tulenevalt rahvusvahelisest arengust ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutustest. Samuti tuleks regulaarselt läbi vaadata meetmed, mis on mõeldud teatavate direktiivi 2003/87/EÜ artiklites 10a ja 10b osutatud süsinikdioksiidi lekke ohuga energiamahukate tööstusharude toetuseks, tulenevalt teistes tähtsamates majandusriikides võetavatest kliimapoliitika meetmetest. Sellega seoses võiks direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamisel kaaluda, kas süsinikdioksiidi lekke vältimiseks on asjakohane olemasolevaid meetmeid asendada, kohandada või täiendada impordil kohaldatava süsinikdioksiidi maksu või alternatiivsete meetmetega, tingimusel et sellised meetmed on täielikult kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega, eesmärgiga lisada ELi HKSi selliste toodete importijad, mis on toodetud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaselt kindlaksmääratud sektorites või allsektorites. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule pärast iga Pariisi kokkuleppe alusel kokkulepitud ülemaailmse ülevaate tegemist aruande, eelkõige seoses vajadusega rangema liidu poliitika ja rangemate meetmete järele, sh ELi HKS, pidades silmas vajalikku kasvuhoonegaaside vähendamist liidu ja selle liikmesriikide poolt. Komisjon peaks saama vajaduse korral esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku direktiivi 2003/87/EÜ muutmiseks. Komisjon peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (10) kohaste korrapäraste aruannete esitamise käigus hindama ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel toimuva 2018. aasta hõlbustava dialoogi tulemust.

(25)

Et võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad, eesmärgiga täiendada või muuta seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõikega 3, artikli 10 lõikega 4, artikli 10a lõigetega 1 ja 8, artikli 10b lõikega 5, artikli 19 lõikega 3, artikliga 22, artikli 24 lõikega 3, artikli 24a lõikega 1, artikli 25a lõikega 1 ja artikliga 28c. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (11) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Mis puudutab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 4 sätestatud volituste delegeerimist, siis neil liikmesriikidel, kes ei kasuta ühist enampakkumisplatvormi, peaks olema võimalus ka edaspidi selle kasutamisest loobuda. Peale selle ei tohiks kõnealune volituste delegeerimine mõjutada liikmesriikide õigust määrata kindlaks oma enampakkumise tulu kasutamine.

(26)

Selleks et tagada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 2 kolmanda kuni kuuenda lõigu, artikli 10a lõike 21, artikli 10d, artikli 14 lõigete 1 ja 2, artiklite 15 ja 16, artikli 21 lõike 1 ning nimetatud direktiivi IV ja V lisa ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12).

(27)

Komisjonile antavate õiguste võimalikult suures ulatuses vähendamiseks tuleks kehtetuks tunnistada olemasolevad volitused, mis on seotud järgmiste õigusaktide vastuvõtmisega: direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3f lõikes 9 sätestatud erireservi toimimine, kõnealuse direktiivi artikli 11a lõikes 8 sätestatud rahvusvaheliste arvestusühikute koguste edasine täpsustamine ja rahvusvaheliste vahetada lubatud arvestusühikute koguse määramine, kõnealuse direktiivi artikli 11a lõikes 9 sätestatud uute standardite kehtestamine vahetada lubatud arvestusühikute kohta ning kõnealuse direktiivi artikli 11b lõikes 7 sätestatud uute topeltarvestuse eeskirjade kehtestamine. Nimetatud sätete kohaselt vastu võetud õigusaktid jäävad kehtima.

(28)

Direktiivi 2003/87/EÜ alusel vastu võetud õigusaktid, mis käsitlevad küsimusi, mille puhul käesolev direktiiv annab komisjonile õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakte või rakendusakte, jäävad kehtima, kuni nad tunnistatakse kehtetuks või neid muudetakse. Komisjoni otsuse 2011/278/EL (13) I lisa viimane veerg tunnistatakse kehtetuks siis, kui komisjon võtab vastu rakendusakti, et määrata kindlaks LHÜde tasuta eraldamise muudetud võrdlusalused. Prognoositavuse suurendamiseks ja haldusmenetluste lihtsustamiseks tuleks komisjoni otsust 2014/746/EL (14) kohaldada 2020. aasta lõpuni.

(29)

Delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega, millele käesolevas direktiivis osutatakse, eelkõige seoses seiret, aruandlust ja tõendamist ning liidu registrit käsitlevate sätetega, tuleks püüda võimalikult suures ulatuses norme lihtsustada ja halduskoormust vähendada, kahjustamata ELi HKSi keskkonnaalast terviklikkust, turvalisust ja usaldusväärsust. Komisjon peaks nende õigusaktide koostamisel eelkõige hindama lihtsustatud seirenormide tõhusust, sealhulgas eriolukorras kasutatavate ja elektritootmise varuseadmete puhul, võttes arvesse töötunde aasta kohta, ja muude väikeheitetekitajate puhul, samuti hindama võimalusi selliste normide edasiarendamiseks.

(30)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (15) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(31)

Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa kõrge tasemega keskkonnakaitse eesmärgi saavutamisele kooskõlas põhimõttega tagada kestlik areng majanduslikult kõige tõhusamal viisil, jättes sealjuures käitistele piisavalt aega kohanemiseks ning pakkudes eriti mõjutatud isikutele soodsamat kohtlemist proportsionaalsel viisil maksimaalses ulatuses, mis sobib kokku käesoleva direktiivi muude eesmärkidega.

(32)

Käesoleva direktiiviga austatakse põhiõigusi ja järgitakse eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(33)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

Kogu direktiivis asendatakse termin „ühenduse süsteem“ terminiga „ELi HKS“ ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

2)

Muudatus ei puuduta direktiivi eestikeelset teksti.

3)

Kogu direktiivis, välja arvatud käesoleva artikli punktis 1 ja direktiivi artiklis 26 osutatud juhtudel, asendatakse sõna „ühendus“ sõnaga „liit“ ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

4)

Kogu direktiivis asendatakse sõnad „vastavalt artikli 23 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele“ ja „artikli 23 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt“ järgmisega: „kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega“.

5)

Artikli 3c lõike 2 esimeses lõigus ja artikli 10 lõikes 1a asendatakse viide „artikli 13 lõikes 1“ viitega „artiklis 13“.

6)

Artiklis 3g, artikli 5 esimese lõigu punktis d, artikli 6 lõike 2 punktis c, artikli 10a lõike 2 teises lõigus, artikli 14 lõigetes 2, 3 ja 4, artikli 19 lõigetes 1 ja 4, artikli 24 lõike 3 esimeses lõigus ning artikli 29a lõikes 4 asendatakse sõna „määrus“ sõnaga „õigusaktid“ ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

7)

Artikli 3 punkt h asendatakse järgmisega:

„h)   „uus osaleja“– käitis, kus toimub üks või mitu I lisas loetletud tegevust ja mis on saanud kasvuhoonegaaside heiteloa esimest korda ajavahemikul, mis algab kolm kuud enne artikli 11 lõike 1 kohase loetelu esitamise kuupäeva ja lõpeb kolm kuud enne järgmise kõnealuse artikli kohase loetelu esitamise kuupäeva;“.

8)

Artikli 3d lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi seoses üksikasjaliku korraga, mis puudutab liikmesriikide poolt lennunduse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümist vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 või artikli 3f lõikele 8. Iga liikmesriik peab igal ajavahemikul müüma enampakkumisel sellise hulga lubatud heitkoguse ühikuid, mis on proportsionaalne vastava liikmesriigi osaga võrdlusaastal kõigile liikmesriikidele omistatud lennunduse heitkoguste koguhulgast, millest on teatatud vastavalt artikli 14 lõikele 3 ja mis on tõendatud vastavalt artiklile 15. Artikli 3c lõikes 1 osutatud ajavahemiku võrdlusaasta on 2010 ning iga järgneva artiklis 3c osutatud ajavahemiku võrdlusaasta on kalendriaasta, mis lõpeb 24 kuud enne selle ajavahemiku algust, mida enampakkumine hõlmab. Delegeeritud õigusaktidega tuleb tagada artikli 10 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud põhimõtete austamine.“

9)

Artikli 3f lõige 9 jäetakse välja.

10)

Artikli 6 lõike 1 kolmas lõik jäetakse välja.

11)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Kooskõlla viimine direktiiviga 2010/75/EL

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui käitises toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (*1) I lisas nimetatud tegevus, viiakse kasvuhoonegaaside heiteloa väljaandmise tingimused ja kord kooskõlla kõnealuses direktiivis sätestatud loa väljaandmise tingimuste ja korraga. Käesoleva direktiivi artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud nõuded võib viia sisse direktiivis 2010/75/EL sätestatud menetlustesse.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).“"

12)

Artikli 9 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Alates 2021. aastast on lineaarne tegur 2,2 %.“

13)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

14)

Artiklit 10a muudetakse järgmiselt:

15)

Artiklid 10b ja 10c asendatakse järgmistega:

„Artikkel 10b

Üleminekumeetmed teatavate energiamahukate tööstusharude toetamiseks süsinikdioksiidi lekke korral

1.   Süsinikdioksiidi lekkest peetakse ohustatuks sektoreid ja allsektoreid, mille puhul kolmandate riikidega toimuva kaubanduse maht, mida väljendatakse kolmandatesse riikidesse mineva ekspordi koguväärtuse ja kolmandatest riikidest pärineva impordi väärtuse summa ning Euroopa Majanduspiirkonna turu koguväärtuse (aastakäive pluss koguimport kolmandatest riikidest) suhtena, korrutatuna nende heitemahukusega, mida väljendatakse ühikuga kgCO2, ja jagatuna nende kogulisandväärtusega (eurodes), on suurem kui 0,2. Sellistele sektoritele ja allsektoritele eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid tasuta kuni 2030. aastani 100 % ulatuses kogusest, mis määratakse kindlaks artikli 10a kohaselt.

2.   Sektorid ja allsektorid, mille puhul kolmandate riikidega toimuva kaubanduse mahu korrutis nende heitemahukusega on suurem kui 0,15, võib paigutada lõikes 1 osutatud rühma aastate 2014–2016 andmeid kasutades kvalitatiivse hinnangu põhjal ja järgmiste kriteeriumide alusel:

3.   Sektoreid ja allsektoreid, mis ei ületa lõikes 1 osutatud künnist, kuid mille heitemahukus väljendatuna ühikuga kgCO2 ja jagatuna nende kogulisandväärtusega (eurodes) on suurem kui 1,5, hinnatakse samuti neljakohalise numbriga väljendatud tegevusalade (NACE-4 kood) tasandil. Komisjon teeb kõnealuse hindamise tulemused üldsusele kättesaadavaks.

Kolme kuu jooksul alates esimeses lõigus osutatud avaldamisest võivad kõnealuses lõigus osutatud sektorid ja allsektorid esitada komisjonile taotluse kas oma süsinikdioksiidi lekke kvalitatiivseks hindamiseks neljakohalise numbriga väljendatud tegevusalade (NACE-4 kood) tasandil või hindamiseks liidu tööstusliku tootmise statistikas kasutatavate kaupade klassifikatsiooni kaheksanumbrilisel (Prodcom) tasandil. Selleks esitavad sektorid ja allsektorid koos taotlusega nõuetekohaselt põhjendatud, täielikud ja sõltumatult tõendatud andmed, et võimaldada komisjonil hindamist läbi viia.

Kui sektor või allsektor valib hindamise neljakohalise numbriga väljendatud tegevusalade (NACE-4 kood) tasandil, võib ta lõike 2 punktides a, b ja c osutatud kriteeriumide alusel paigutada lõikes 1 osutatud rühma. Kui sektor või allsektor valib hindamise kaheksanumbrilisel (Prodcom) tasandil, paigutatakse ta lõikes 1 osutatud rühma juhul, kui sellel tasandil on ületatud lõikes 1 osutatud künnis 0,2.

Sektorid ja allsektorid, mille puhul lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine arvutatakse artikli 10a lõike 2 neljandas lõigus osutatud võrdlusaluste põhjal, võivad samuti taotleda hindamist vastavalt käesoleva lõike kolmandale lõigule.

Erandina lõigetest 1 ja 2 võib liikmesriik taotleda kuni 30. juunini 2018, et komisjoni otsuse 2014/746/EL (*6) lisas kuue- või kaheksanumbrilise (Prodcom) klassifikatsiooni tasandil loetletud sektor või allsektor paigutatakse lõikes 1 osutatud rühma. Taotlus vaadatakse läbi üksnes juhul, kui taotlev liikmesriik tõestab, et erandi kohaldamine on põhjendatud asjaomase sektori või allsektori viie viimase aasta kohta esitatud nõuetekohaselt põhjendatud, täielike, tõendatud ja kontrollitud andmete alusel, ning lisab oma taotlusele kogu asjakohase teabe. Kõnealuste andmete põhjal paigutatakse sektor või allsektor nende klassifikatsioonide alusel lõikes 1 osutatud rühma, kui mitmesuguseid tegevusi hõlmava neljakohalise numbriga väljendatud tegevusalade (NACE-4 kood) tasandil on näha, et sektoril või allsektoril on kuue- või kaheksanumbrilisel tasandil (Prodcom) oluliselt kõrgem kaubandusmaht ja heitemahukus, mis ületab lõikes 1 sätestatud künnist.

4.   Muud sektorid ja allsektorid suudavad eeldatavasti lubatud heitkoguse ühikute kulu suuremal määral tootehindadesse üle kanda ja neile eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid tasuta 30 % ulatuses kogusest, mis määratakse kindlaks artikli 10a kohaselt. Kui artikli 30 kohase läbivaatamise tulemusel ei otsustata teisiti, tuleks pärast 2026. aastat vähendada muudele sektoritele ja allsektoritele (välja arvatud kaugküte) lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist võrdsete koguste kaupa, eesmärgiga 2030. aastal lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine lõpetada.

5.   Komisjonil on õigus võtta 31. detsembriks 2019 kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi seoses selliste käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud sektorite ja allsektorite kindlakstegemisega, mida peetakse süsinikdioksiidi lekkest ohustatuks, hinnatuna käesoleva artikli lõike 1 puhul neljakohalise numbriga väljendatud tegevusalade (NACE-4 kood) tasandil, võttes aluseks kolme viimase kalendriaasta kättesaadavad andmed.

Artikkel 10c

Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võimalus üleminekuperioodil energiasektori moderniseerimiseks

1.   Erandina artikli 10a lõigetest 1–5 võivad liikmesriigid, kus 2013. aastal oli SKP elaniku kohta eurodes väljendatuna turuhindades alla 60 % liidu keskmisest, eraldada üleminekuperioodil elektritootmiskäitistele lubatud heitkoguse ühikuid energiasektori moderniseerimiseks, mitmekesistamiseks ja jätkusuutlikuks ümberkujundamiseks tasuta. Toetatud investeeringud peavad olema kooskõlas üleminekuga ohutule ja kestlikule vähese CO2-heitega majandusele, liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 eesmärkidega ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkidega. Käesolevas lõikes sätestatud erand lõpeb 31. detsembril 2030.

2.   Asjaomased liikmesriigid korraldavad konkureeriva pakkumismenetluse, mis toimub ühes või mitmes voorus ajavahemikul 2021–2030, projektide jaoks, mille investeeringute kogusumma ületab 12,5 miljonit eurot, et valida välja lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise kaudu rahastatavad investeeringud. Kõnealune konkureeriv pakkumismenetlus peab:

Erandina artikli 10 lõikest 1 ja ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 viimase lause kohaldamist, juhul kui konkureeriva pakkumismenetluse kaudu valitud investeering tühistatakse või kavandatud tulemust ei saavutata, võib eraldatud lubatud heitkoguse ühikuid kasutada konkureeriva pakkumismenetluse ühe lisavooru kaudu kõige varem ühe aasta pärast muude investeeringute rahastamiseks.

Liikmesriik, kes kavatseb kasutada energiasektori moderniseerimiseks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võimalust üleminekuperioodil, avaldab 30. juuniks 2019 avalikuks aruteluks üksikasjaliku riikliku raamistiku, millega kehtestatakse konkureeriva pakkumismenetluse tingimused, sealhulgas esimeses lõigus osutatud kavandatav voorude arv, ja valikukriteeriumid.

Kui lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisega toetatavaid investeeringuid, mille väärtus on alla 12,5 miljoni euro, ei valita välja käesolevas lõikes osutatud konkureeriva pakkumismenetluse kaudu, valivad liikmesriigid projektid välja erapooletute ja läbipaistvate kriteeriumide alusel. Valikuprotsessi tulemused avaldatakse avalikuks aruteluks. Selle põhjal asjaomane liikmesriik koostab ja avaldab investeeringute loetelu ning esitab selle komisjonile 30. juuniks 2019. Kui samas käitises tehakse mitu investeeringut, hinnatakse neid tervikuna, et teha kindlaks, kas 12,5 miljoni eurone künnis ületatakse, välja arvatud juhul, kui nimetatud investeeringud on üksteisest sõltumatult tehniliselt või rahaliselt elujõulised.

3.   Kavandatavate investeeringute väärtus peab olema vähemalt võrdne tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute turuväärtusega, sealjuures võetakse arvesse otseselt seotud hinnatõusu piiramise vajadust. Turuväärtus on eelmisel kalendriaastal ühise enampakkumisplatvormi kaudu müüdud lubatud heitkoguse ühikute keskmine hind. Investeeringu asjakohaseid kulusid võib toetada kuni 70 % ulatuses tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikutest, tingimusel et ülejäänud kulusid rahastavad eraõiguslikud juriidilised isikud.

4.   Üleminekuperioodil tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikud arvatakse maha lubatud heitkoguse ühikute kogusest, mida asjaomane liikmesriik müüks muidu enampakkumisel. Tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute üldkogus ei tohi moodustada rohkem kui 40 % lubatud heitkoguse ühikute kogusest, mille asjaomane liikmesriik saab ajavahemikul 2021–2030 artikli 10 lõike 2 punkti a kohaselt ja mis jaotatakse võrdsete osadena kõnealuse ajavahemiku igale aastale.

5.   Kui liikmesriik kasutab artikli 10d lõike 4 kohaselt lubatud heitkoguse ühikuid, mis on artikli 10 lõike 2 punkti b alusel jaotatud liidus solidaarsuse, majanduskasvu ja omavahelise ühendatuse tagamise eesmärgil, siis kasutades sellele vastavat lubatud heitkoguse ühikute kogust, mis on jaotatud kooskõlas artikli 10 lõike 2 punktiga b, võib asjaomane liikmesriik erandina käesoleva artikli lõikest 4 kasutada üleminekuperioodil tasuta eraldamiseks kokku kuni 60 % ajavahemikul 2021–2030 artikli 10 lõike 2 punkti a kohaselt saadud lubatud heitkoguse ühikutest.

Kõik lubatud heitkoguse ühikud, mida ei ole eraldatud käesoleva artikli alusel hiljemalt 2020. aastaks, võib eraldada ajavahemikul 2021–2030 lõikes 2 osutatud konkureeriva pakkumismenetluse kaudu välja valitud investeeringuteks, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni 30. septembriks 2019 oma kavatsusest mitte eraldada kõiki nimetatud lubatud heitkoguse ühikuid või osa nendest ajavahemikul 2021–2030 ning lubatud heitkoguse ühikute kogusest, mis müüakse selle asemel 2020. aastal enampakkumisel. Kui sellised lubatud heitkoguse ühikud eraldatakse ajavahemikul 2021–2030, võetakse vastavat lubatud heitkoguse ühikute kogust arvesse käesoleva lõike esimeses lõigus esitatud 60 % piirmäära kohaldamisel.

6.   Käitajad peavad lubatud heitkoguse ühikute saamiseks tõendama, et konkureeriva pakkumismenetluse normide kohaselt välja valitud investeering on tehtud. Kui investeering toob kaasa täiendava elektritootmisvõimsuse, peab asjaomane käitaja ka tõendama, et tema või mõni muu seotud käitaja on täiendava elektritootmisvõimsuse käivitumise alguseks heitemahukama elektritootmisvõimsuse vastava osa tegevuse lõpetanud.

7.   Liikmesriigid nõuavad toetust saavatelt elektritootjatelt ja võrguettevõtjatelt iga aasta 28. veebruariks aruande esitamist toetamiseks välja valitud investeeringute rakendamise kohta, sealhulgas tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute ja tehtud investeerimiskulude bilansi ning toetatud investeeringute liikide kohta. Liikmesriigid annavad sellest aru komisjonile, kes avalikustab aruanded.

(*6)  Komisjoni 27. oktoobri 2014. aasta otsus 2014/746/EL, millega määratakse ajavahemikuks 2015-2019 kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (ELT L 308, 29.10.2014, lk 114).“"

16)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10d

Moderniseerimisfond

1.   Ajavahemikuks 2021–2030 luuakse fond eesmärgiga toetada toetust saavate liikmesriikide poolt kavandatud investeeringuid, sealhulgas rahastada väikesemahulisi investeerimisprojekte, moderniseerida energiasüsteeme ja parandada energiatõhusust liikmesriikides, kus SKP elaniku kohta turuhindades oli 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest („moderniseerimisfond“). Moderniseerimisfondi rahastatakse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise tulust, nagu on sätestatud artiklis 10.

Toetatud investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkide ning liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkidega. Moderniseerimisfondist ei toetata energiatootmisüksusi, mis kasutavad tahkeid fossiilkütuseid, välja arvatud toetus tõhusale ja kestlikule kaugküttele liikmesriikides, kus SKP elaniku kohta turuhindades oli 2013. aastal alla 30 % liidu keskmisest, tingimusel et vähemalt võrdväärset osa lubatud heitkoguse ühikute kogusest kasutatakse tahkeid fossiilkütuseid mittehõlmavateks investeeringuteks vastavalt artiklile 10c.

2.   Vähemalt 70 % moderniseerimisfondi rahalistest vahenditest tuleb kasutada selliste investeeringute toetamiseks, mis tehakse taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks ja selle kasutamiseks, energiatõhususe parandamiseks (välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutava energiatootmise energiatõhusus), energia salvestamiseks ja energiavõrkude moderniseerimiseks, hõlmates kaugküttevõrke, elektrienergia ülekandevõrke ja liikmesriikide vahelise ühendatavuse suurendamist, samuti selleks, et toetada õiglast üleminekut toetust saavate liikmesriikide süsinikuheitekahukates piirkondades, selleks et toetada töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja oskuste täiendamist, haridust, tööotsimisalgatusi ja idufirmasid, pidades dialoogi sotsiaalpartneritega. Toetuskõlblikud on ka investeeringud energiatõhususse transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas.

3.   Moderniseerimisfond toimib toetust saavate liikmesriikide vastutusel. EIP tagab, et lubatud heitkoguse ühikud pannakse enampakkumisele kooskõlas artikli 10 lõikes 4 sätestatud põhimõtete ja tingimustega, ning vastutab tulude haldamise eest. EIP kannab tulu liikmesriigile üle komisjoni väljamaksmisotsuse alusel, kui investeeringutele toetuse väljamaksmine on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või, kui investeeringud ei kuulu käesoleva artikli lõikes 2 loetletud valdkondadesse, on kooskõlas investeerimiskomitee soovitustega. Komisjon võtab oma otsuse vastu õigeaegselt. Tulu jaotatakse liikmesriikide vahel IIb lisas sätestatud osade alusel vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6–12.

4.   Iga asjaomane liikmesriik võib kasutada artikli 10c lõike 4 kohast tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute üldkogust või osa sellest ning artikli 10 lõike 2 punkti b alusel liidus solidaarsuse, majanduskasvu ja omavahelise ühendatuse tagamise eesmärgil jaotatud lubatud heitkoguse ühikuid või osa nimetatud kogusest, et vastavalt artiklile 10d toetada investeeringuid moderniseerimisfondi raames, suurendades seeläbi kõnealusele liikmesriigile jaotatud vahendeid. Asjaomane liikmesriik peab 30. septembriks 2019 teatama komisjonile vastavad lubatud heitkoguse ühikute kogused, mida artikli 10 lõike 2 punkti b, artikli 10c ja artikli 10d kohaselt kasutatakse.

5.   Moderniseerimisfondi jaoks luuakse investeerimiskomitee. Investeerimiskomitee moodustatakse iga toetust saava liikmesriigi, komisjoni ja EIP esindajatest ning teiste liikmesriikide valitud kolmest esindajast viie aasta pikkuseks ametiajaks. Komitee esimeheks on komisjoni esindaja. Igast liikmesriigist võib üks esindaja, kes ei ole investeerimiskomitee liige, osaleda komitee koosolekutel vaatlejana.

Investeerimiskomitee tegutseb läbipaistval viisil. Investeerimiskomitee koosseis ning selle liikmete elulood ja huvide deklaratsioonid tehakse üldsusele kättesaadavaks ning vajaduse korral neid ajakohastatakse.

6.   Enne kui toetust saav liikmesriik otsustab rahastada investeeringut oma osast moderniseerimisfondis, peab ta esitama investeerimiskomiteele ja EIPle investeerimisprojekti. Seoses investeeringutega, mille puhul EIP on kinnitanud, et need kuuluvad lõikes 2 loetletud valdkondadesse, võib liikmesriik alustada investeerimisprojekti rahastamist oma osast.

Kui energiasüsteemide moderniseerimiseks mõeldud investeering, mida kavatsetakse moderniseerimisfondist rahastada, ei kuulu lõikes 2 loetletud valdkondadesse, hindab investeerimiskomitee kõnealuse investeeringu tehnilist ja rahalist teostatavust, sealhulgas selle abil saavutatavat heitkoguste vähendamist, ning esitab investeeringu moderniseerimisfondi kaudu rahastamise kohta soovituse. Investeerimiskomitee tagab, et kõik kaugküttega seonduvad investeeringud toovad kaasa märkimisväärse paranemise energiatõhususe ja heitkoguste vähendamise osas. Nimetatud soovitus võib hõlmata ettepanekut asjakohaste rahastamisvahendite kohta. Lõikes 2 loetletud valdkondadesse mittekuuluva investeeringu asjakohastest kuludest kuni 70 % võib toetada moderniseerimisfondi vahenditest, tingimusel et ülejäänud kulusid rahastavad eraõiguslikud juriidilised isikud.

7.   Investeerimiskomitee püüab oma soovitused vastu võtta konsensuse alusel. Kui investeerimiskomitee ei jõua esimehe määratud tähtaja jooksul konsensuse alusel kokkuleppele, võtab ta otsuse vastu lihthäälteenamusega.

Kui EIP esindaja ei kinnita investeeringu rahastamist, võetakse soovitus vastu ainult juhul, kui selle poolt hääletab kaks kolmandikku liikmetest. Sellisel juhul ei osale hääletamises selle liikmesriigi esindaja, kus investeering tehakse, ega EIP esindaja. Käesolevat lõiku ei kohaldata väikesemahuliste projektide suhtes, mida rahastatakse riikliku arengupanga laenudest või riikliku programmi rakendamisele kaasa aitavatest toetustest ning mille konkreetsed eesmärgid on kooskõlas moderniseerimisfondi eesmärkidega, tingimusel et programmi raames ei kasutata rohkem kui 10 % IIb lisas sätestatud liikmesriigi osast.

8.   Kõik EIP või investeerimiskomitee lõigete 6 ja 7 kohased toimingud ja soovitused tehakse õigeaegselt ning neis esitatakse nende aluseks olevad põhjused. Toimingud ja soovitused avalikustatakse.

9.   Toetust saavad liikmesriigid vastutavad valitud projektide rakendamise järelmeetmete eest.

10.   Toetust saavad liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal aruande moderniseerimisfondist rahastatavate investeeringute kohta. Aruanded avalikustatakse ja need sisaldavad

11.   Investeerimiskomitee annab komisjonile igal aastal aru investeeringute hindamisest saadud kogemuste kohta. Komisjon, võttes arvesse investeerimiskomitee töö tulemusi, vaatab 31. detsembriks 2024 läbi lõikes 2 osutatud projektide valdkonnad ja investeerimiskomitee soovituste alused.

12.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis käsitlevad moderniseerimisfondi toimimise üksikasjalikku korda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

17)

Artikli 11 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Käesoleva direktiiviga hõlmatud käitiste loetelu viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2021 esitatakse 30. septembriks 2019, ja loetelud igaks järgnevaks viieks aastaks esitatakse sellest alates iga viie aasta järel. Iga loetelu sisaldab allkäitise tasandil tootmistegevuse, soojuse ja gaaside ülekande, elektritootmise ja heitkoguste andmeid nende esitamisele eelnenud viie kalendriaasta kohta. Lubatud heitkoguse ühikuid eraldatakse tasuta ainult sellistele käitistele, mille kohta on selline teave esitatud.“

18)

Artikli 11a lõiked 8 ja 9 jäetakse välja.

19)

Artikli 11b lõige 7 jäetakse välja.

20)

Artikli 12 lõikesse 4 lisatakse järgmised laused:

„Kui liikmesriigi territooriumil suletakse täiendavate riiklike meetmete tõttu elektritootmisvõimsus, võib liikmesriik tunnistada kehtetuks lubatud heitkoguse ühikuid tema poolt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest, millele on osutatud artikli 10 lõikes 2, kuni mahus, mis vastab asjaomase käitise tõendatud heitkoguste keskmisele viie aasta jooksul enne selle sulgemist. Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni kavandatud kehtetuks tunnistamisest vastavalt artikli 10 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele.“

21)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Lubatud heitkoguse ühikute kehtivusaeg

Alates 1. jaanuarist 2013 eraldatud lubatud heitkoguse ühikud kehtivad tähtajatult. Alates 1. jaanuarist 2021 eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kohta tehakse märge, mis näitab, millisel kümneaastasel ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2021 need välja anti, ja need kehtivad alates kõnealuse ajavahemiku esimesest aastast tekitatud heitkoguste suhtes.“

22)

Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid heitkoguste seiret ja aruandlust käsitleva üksikasjaliku korra ning vajaduse korral I lisas loetletud tegevusi käsitlevate tegevusandmete kohta, et seirata tonnkilomeetrite andmeid ja anda nendest aru artiklite 3e ja 3f kohaldamise eesmärgil, lähtudes IV lisas esitatud seire- ja aruandluspõhimõtetest ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud nõuetest. Kõnealuste rakendusaktidega täpsustatakse ka iga kasvuhoonegaasi seire- ja aruandlusnõuete puhul asjaomase kasvuhoonegaasi globaalse soojendamise potentsiaal.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

23)

Artikli 15 kolmas, neljas ja viies lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis käsitlevad heitkoguste aruannete tõendamist V lisas sätestatud põhimõtete alusel ning tõendavate asutuste akrediteerimist ja järelevalvet. Komisjon võib võtta vastu ka rakendusaktid õhusõiduki käitajate poolt artikli 14 lõike 3 kohaselt esitatud aruannete ning artiklite 3e ja 3f kohaste taotluste tõendamiseks, sealhulgas tõendajate poolt kasutatava tõendamiskorra kohta. Rakendusaktides täpsustatakse olenevalt olukorrast tõendavate asutuste akrediteerimise ja akrediteeringu kehtetuks tunnistamise, vastastikuse tunnustamise ja vastastikuse hindamise tingimused.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

24)

Artikli 16 lõige 12 asendatakse järgmisega:

„12.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid käesolevas artiklis osutatud menetluste üksikasjalike eeskirjade kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

25)

Artikli 19 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, nähes ette kõik vajalikud nõuded, mis käsitlevad liidu registrit 1. jaanuaril 2013 algava kauplemisperioodi ja järgnevate perioodide jaoks, mis luuakse standarditud elektrooniliste andmebaaside kujul, mis sisaldavad ühiseid andmeelemente lubatud heitkoguse ühikute väljaandmise, valdamise, üleandmise ja kehtetuks tunnistamise jälgimiseks, et tagada vastavalt vajadusele üldsuse juurdepääs ja konfidentsiaalsus. Nimetatud delegeeritud õigusaktid hõlmavad ka sätteid lepingutes sisalduvate, lubatud heitkoguse ühikute vastastikust tunnustamist käsitlevate eeskirjade täitmise tagamiseks, et siduda heitkogustega kauplemise süsteemid omavahel.“

26)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

27)

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Lisade muudatused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta käesoleva direktiivi lisasid, välja arvatud I, IIa ja IIb lisa, pidades silmas artiklis 21 sätestatud aruandeid ja käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud kogemusi. IV ja V lisa võib muuta, et parandada heitkoguste seiret, aruandlust ja tõendamist.“

28)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22a

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (*7) artikliga 26. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*8) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(*7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13)."

(*8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“"

29)

Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3d lõikes 3, artikli 10 lõikes 4, artikli 10a lõigetes 1 ja 8, artikli 10b lõikes 5, artikli 19 lõikes 3, artiklis 22, artikli 24 lõikes 3, artikli 24a lõikes 1, artikli 25a lõikes 1 ja artiklis 28c osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 8. aprillist 2018.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3d lõikes 3, artikli 10 lõikes 4, artikli 10a lõigetes 1 ja 8, artikli 10b lõikes 5, artikli 19 lõikes 3, artiklis 22, artikli 24 lõikes 3, artikli 24a lõikes 1, artikli 25a lõikes 1 ja artiklis 28c osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*9) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3d lõike 3, artikli 10 lõike 4, artikli 10a lõigete 1 ja 8, artikli 10b lõike 5, artikli 19 lõike 3, artikli 22, artikli 24 lõike 3, artikli 24a lõike 1, artikli 25a lõike 1 ja artikli 28c alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*9)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

30)

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

31)

Artiklit 24a muudetakse järgmiselt:

32)

Artikli 25 lõige 2 jäetakse välja.

33)

Artikli 25a lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui kolmas riik võtab kõnealusest kolmandast riigist väljuvate ja liidus maanduvate lendude kliimamuutuste mõju vähendamiseks meetmeid, kaalub komisjon pärast kõnealuse kolmanda riigi ja liikmesriikidega artikli 22a lõikes 1 osutatud komitees konsulteerimist olemasolevaid võimalusi, et tagada parim vastastikune toime ELi HKSi ja kõnealuse riigi meetmete vahel.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi I lisa muutmiseks, et näha ette asjaomasest kolmandast riigist saabuvate lendude väljaarvamine I lisas loetletud lennutegevuste seast või näha ette I lisas loetletud lennutegevustesse muude muudatuste tegemine, mida nõutakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepinguga, välja arvatud kohaldamisalaga seotud muudatused.“

34)

Artikli 27 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Iga selline käitis jääb ELi HKSi artikli 11 lõikes 1 osutatud ülejäänud ajavahemikuks, mille jooksul käitis uuesti süsteemi lisati.“

35)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 27a

Vähem kui 2 500 tonni heitkoguseid tekitavate käitiste valikuline väljaarvamine

1.   Liikmesriik võib arvata ELi HKSist välja käitised, mille poolt asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele teatatud heitkogused igal kolmel punkti a kohasele teavitamisele eelnenud aastal on väiksemad kui 2 500 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, jättes arvesse võtmata biomassist saadud heitkogused, tingimusel et asjaomane liikmesriik:

2.   Kui käitis lisatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt uuesti ELi HKSi, antakse talle kõik artikli 10a kohaselt eraldatud lubatud heitkoguse ühikud alates uuesti ELi HKSi lisamise aastast. Käitisele eraldatud lubatud heitkoguse ühikud arvatakse maha kogusest, millega liikmesriik, kus käitis asub, võib artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel kaubelda.

3.   Liikmesriik võib samuti arvata ELi HKSist välja reserv- või varuüksused, mis ei töötanud rohkem kui 300 tundi aastas igal kolmel lõike 1 punkti a kohasele teavitamisele eelnenud aastal, tehes seda samade tingimuste kohaselt, mis on sätestatud lõigetes 1 ja 2.“

36)

Artikkel 28c asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28c

Ülemaailmse turupõhise meetme seiret, aruandlust ja tõendamist käsitlevad sätted

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi seoses heitkoguste nõuetekohase seire, aruandluse ja tõendamisega ICAO ülemaailmse turupõhise meetme rakendamiseks kõigil sellega hõlmatud marsruutidel. Nimetatud delegeeritud õigusaktid põhinevad ICAOs vastu võetud asjaomastel vahenditel, väldivad konkurentsimoonutusi ja peavad olema kooskõlas artikli 14 lõikes 1 osutatud õigusaktide põhimõtetega ning tagama, et esitatud heitkoguste aruanded on tõendatud vastavalt artiklis 15 sätestatud tõendamispõhimõtetele ja -kriteeriumidele.“

37)

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Läbivaatamine tulenevalt Pariisi kokkuleppe rakendamisest ja arengutest teiste tähtsamate majandusriikide süsinikuturgudel

1.   Käesolev direktiiv vaadatakse korrapäraselt läbi tulenevalt rahvusvahelisest arengust ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutustest.

2.   Samuti vaadatakse korrapäraselt läbi meetmed, mis on mõeldud teatavate artiklites 10a ja 10b osutatud süsinikdioksiidi lekke ohuga energiamahukate tööstusharude toetuseks, tulenevalt teistes tähtsamates majandusriikides võetavatest kliimapoliitika meetmetest. Sellega seoses kaalub komisjon ka seda, kas tuleks täiendavalt ühtlustada kaudsete kulude hüvitamisega seonduvaid meetmeid.

3.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga Pariisi kokkuleppe alusel kokkulepitud ülemaailmse ülevaate osas aruande, eelkõige seoses vajadusega liidu täiendava poliitika ja lisameetmete järele, pidades silmas vajalikku kasvuhoonegaaside vähendamist liidu ja selle liikmesriikide poolt, sealhulgas seoses artiklis 9 osutatud lineaarse teguriga. Komisjon võib asjakohasel juhul esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekuid muuta käesolevat direktiivi.

4.   Komisjon esitab enne 1. jaanuari 2020 ajakohastatud analüüsi muust kui CO2- heitest tingitud lennunduse mõju kohta ning kui see on asjakohane, lisab analüüsile ettepaneku sellise mõju kõige tõhusamaks leevendamiseks.“

38)

Direktiivi 2003/87/EÜ IIa lisast jäetakse välja kanded Belgia, Itaalia, Luksemburgi ja Rootsi kohta.

39)

Direktiivi 2003/87/EÜ IIb lisa asendatakse käesoleva direktiivi I lisas esitatud tekstiga.

40)

Direktiivi 2003/87/EÜ IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

1)

lõike 5 esimesse lõiku lisatakse järgmine lause:

„Erandina esimesest ja teisest lausest kahekordistatakse kuni 31. detsembrini 2023 nimetatud lausetes osutatud protsendimäärasid ja 100 miljonit LHÜd.“;

2)

lisatakse järgmine lõige:

„5a.   Alates 2023. aastast tunnistatakse kehtetuks reservis hoitavate LHÜde osa, mis ületab eelmisel aastal enampakkumisel müüdud LHÜde koguarvu, välja arvatud juhul, kui artikli 3 kohaselt toimuva esimese läbivaatamise käigus otsustatakse teisiti.“