LISA

1.   KÄESOLEVATE SUUNISTE EESMÄRGID

Määrus (EL) 2017/821 (edaspidi „määrus“) jõustus 8. juunil 2017 ja seda kohaldatakse liidu importijate (1) (sealhulgas sulatuskodade ja rafineerimistehaste) suhtes alates 1. jaanuarist 2021. Nagu määruse esimeses artiklis sätestatud, on määruse eesmärk tagada läbipaistvus ja anda kindlustunne konflikti- ja riskipiirkondadest hankeid tegevate liidu importijate tarnetavade suhtes.

Kooskõlas määruse artikli 14 lõikega 1 tehakse Euroopa Komisjonile ülesandeks koostada ettevõtjate jaoks käsiraamatu kujul mittesiduvad suunised, milles selgitatakse konflikti- ja riskipiirkondade kindlakstegemise kriteeriumite parimaid kohaldamisviise. Selles artiklis on ka sätestatud, et suunistes tuleb võtta arvesse OECD hoolsuskohustuse suuniseid (2) selle valdkonna kohta, sealhulgas muud riski tarneahelas, mis käivitab käsiraamatu asjakohastes lisades määratletud ohulipusüsteemi.

Käesolevate suuniste

—	2. JAOS sätestatakse üldine hoolsuskohustuse mõiste konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide tarneahelates ning meetmed, mida äriühingud peaksid võtma, et teha kindlaks ja maandada riske, mis on seotud tina, tantaali, volframi ja kulla hankimisega;

—	3. JAOS selgitatakse konflikti- ja riskipiirkondade määratluse põhielemente määruse kohaldamisel;

—	4. JAOS loetletakse avalikest allikatest pärit teave, mis aitab äriühingutel teha kindlaks konflikti- ja riskipiirkonnad ning muud riskid;

—	5. JAOS esitatakse teavet võimalike riskide muude näitajate (või ohulippude) kohta mineraalide tarneahelas seoses asukoha, tarnijate ning kauplemistehingute tavatute asjaoludega.

Suunised on välja töötatud eesmärgiga aidata ELi importijatel täita oma tarneahelaga seotud hoolsuskohustust. Need ei piira määruse (EL) 2017/821 kohaldamist ega ole õiguslikult siduvad.

Peale selle tuleks märkida, et vastavalt määruse artikli 14 lõikele 2 kaasab komisjon (hiljem) väliseksperte, kes koostavad soovitusliku, mitteammendava ja korrapäraselt ajakohastatava konflikti- ja riskipiirkondade nimekirja. See nimekiri põhineb välisekspertide poolt käesolevate suuniste kohta tehtud analüüsil ning olemasoleval teabel, mis on muu hulgas saadud valitsustelt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, akadeemilistelt ringkondadelt ja tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemidelt.

2.   MINERAALIDE TARNEAHELAGA SEOTUD HOOLSUSKOHUSTUS – ÜLDMÕISTE JA MEETMED

2.1   Riskipõhise hoolsuskohustuse mõiste

Äriühingutel, kes tegelevad konflikti- ja riskipiirkondades mineraalide kaevandamise ja töötlemisega ning nendega kauplemisega, on võimalik luua tulu, majanduskasvu ja heaolu, säilitada elatusallikaid ja edendada kohalikku arengut. Samas võib sellistes olukordades tekkida oht, et äriühingud aitavad oma tegevusega või hankeotsustega kaasa olulise kahjuliku mõju tekkimisele, sealhulgas relvastatud konfliktidele ja inimõiguste rasketele rikkumistele, või et nad on sellise mõjuga seotud. Seda silmas pidades peaksid äriühingud, tagamaks et nad ei aita tahtlikult või tahtmatult kaasa sellele kahjulikule mõjule ega muutu sellega seotuks (ega ole sellega jätkuvalt seotud), täitma riskipõhist hoolsuskohustust pideva, ennetava ja reageeriva protsessi osana, mis on kindlalt nende juhtimissüsteemi lõimitud.

Üldiselt viitab riskipõhine hoolsuskohustus meetmetele, mida äriühingud peaksid oma mineraalide tarneahelas tegelike ja võimalike riskide väljaselgitamiseks ja maandamiseks võtma, et vältida või vähendada oma osalust kahjulikus mõjus, mis on seotud konflikti- ja riskipiirkondadega seonduva mineraalide kaevandamise, tootmise, nendega kauplemise ning nende töötlemise, käitlemise ja ekspordiga. Riskid määratletakse seoses asjaomase äriühingu tegevuse võimaliku kahjuliku mõjuga, mis tuleneb äriühingu enda tegevusest või võib olla otse seotud tema tegevuse, toodete või teenustega tulenevalt tema ärisuhetest kolmandate isikutega, sealhulgas tarnijatega ja tarneahela teiste osalistega. Kahjulik mõju võib hõlmata inimestele tekitatavat kahju (s.t välist mõju) ja/või äriühingu mainekahju või õiguslikku vastutust (s.t sisemist mõju).

Äriühingutel võivad mineraalide tarneahelates tekkida riskid seoses mineraalide kaevandamise, tootmise, nendega kauplemise ning nende käitlemise või ekspordi asjaoludega, mis on oma laadilt sellised, et nendega kaasneb suurem oht tekitada märkimisväärset kahjulikku mõju, nagu konfliktide rahastamine või konfliktide õhutamine, konfliktiolukordadele kaasaaitamine või nende teravdamine, nagu on märgitud OECD hoolsuskohustuse suuniste II lisas ja selle liidetes.

Nende riskide tõttu peaksid äriühingud tegema heas usus jõupingutusi, et teha kindlaks ja hinnata asukoha, tarnija või asjaoludega seotud riske, ning kehtestama hoolsuskohustuse meetmed, mida on kohandatud nende riskide erinõuetega. Hoolsuskohustus võib aidata ka äriühingutel tagada, et nad järgivad rahvusvahelist õigust ja täidavad oma riigi õigusnorme, sealhulgas neid, mis reguleerivad maavarade ebaseaduslikku kaubandust, samuti ÜRO sanktsioone ja ELi otsuseid, mis põhinevad Euroopa Liidu lepingul ja Euroopa Liidu toimimise lepingul, ning eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohaseid piiravaid meetmeid.

OECD suunistes sätestatud põhimõtetel põhineva määruse üldine eesmärk on võimaldada mineraalide turvaliste, läbipaistvate ja kontrollitavate tarneahelate arendamist ning tagada, hõlbustada ja edendada mineraalide ja metallide vastutustundlikku importi konflikti- ja riskipiirkondadest ELi, aitamata kaasa relvastatud konfliktidele ja seonduvale inimõiguste rikkumisele, edendades seeläbi majanduslikku arengut ja kohalike kogukondade elujärge.

2.2   Hoolsuskohustus – viiest meetmest koosnev raamistik

Riskipõhine hoolsuskohustus, mida on soovitatud OECD hoolsuskohustuse suunistes, on üles ehitatud järgmisele viiele meetmele, mis on kõik ka määruses sätestatud.

Tarneahelas tegutsevad äriühingud peaksid:

—

looma tugeva juhtimissüsteemi ning võtma vastu ja edastama selgelt tarnijatele ja avalikkusele oma põhimõtted seoses mineraalide ja metallidega, mis võivad olla pärit konflikti- ja riskipiirkondadest. See hõlmab faktiliste asjaolude kindlaks tegemist, mis on seotud konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide kaevandamise, transportimise ja käitlemisega, nendega kauplemisega, nende töötlemise, sulatamise, rafineerimise ja legeerimisega ning selliseid mineraale sisaldavate lõpptoodete tootmise ja müügiga (määruse artikkel 4);

—	tegema kindlaks tarneahelas esinevad tegelikud ja võimalikud riskid ning neid hindama (3) (määruse artikli 5 lõike 1 punkt a);

—

kavandama ja rakendama strateegiat, mis võimaldab reageerida tuvastatud riskidele eesmärgiga neid ära hoida või maandada, võttes vastu riskijuhtimiskava ja seda rakendades. Selle tulemusena võidakse otsustada jätkata kauplemist riskimaandamise meetmete võtmise ajal, peatada ajutiselt kauplemine riskimaandamise meetmete võtmise ajaks või lõpetada suhted tarnijaga kas pärast ebaõnnestunud riskimaandamiskatseid või juhul, kui tarnija paneb toime rasked inimõiguste rikkumised (nt lapstööjõu kasutamise halvimad vormid, sunniviisiline töö ja piinamine) või pakub otsest või kaudset tuge valitsusvälistele relvastatud rühmadele (määruse artikli 5 lõike 1 punkt b);

—

viima läbi või korraldama sõltumatu välisauditi äriühingu tegevuse, protsesside ja süsteemide suhtes, mida kasutatakse tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmisel tarneahela kindlaksmääratud punktides, eelkõige seoses sulatuskodade ja rafineerimistehaste hoolsuskohustuse tavadega (määruse artikkel 6);

—	andma avalikult aru tarneahela hoolsuskohustuse põhimõtetest ja tavadest, et tekitada üldsuses usaldust äriühingute võetavate meetmete suhtes (määruse artikkel 7).

3.   KONFLIKTI- JA RISKIPIIRKONDADE MÄÄRATLUSEST ARUSAAMINE

Määruses kasutatav konflikti- ja riskipiirkondade määratlus on kooskõlas sellega, mis OECD hoolsuskohustuse suuniste kohaselt selliseid piirkondi iseloomustab, ega piira ELi seisukohta küsimuses, millised piirkonnad võivad olla konflikti- ja riskipiirkonnad väljaspool määruse konteksti. See on sätestatud üksnes määruse kohaldamisalasse kuuluvate metallide ja mineraalidega seotud tarneahela hoolsuskohustuse täitmise eesmärgil ning see peab olema praktiline, põhjalik ja äriühingute jaoks lihtsasti arusaadav.

Konflikti- ja riskipiirkonna määratlus määruses (artikli 2 punkt f):

See mõiste lähtub teatavatest rahvusvahelises õiguses sätestatud aluspõhimõtetest, sealhulgas „relvastatud konflikt“, „ebakindel konfliktijärgne olukord“ ja „läbikukkunud riik“. Neid põhimõtteid illustreeritakse ja selgitatakse täiendavalt allpool, et hõlbustada äriühingutel nendest praktilist arusaamist vastutustundliku tarneahela juhtimise osana.

Peale selle peaksid need aluspõhimõtted võimaldama leida lihtsasti asjakohast avalikest allikatest pärit teavet kohapealse olukorra kohta konflikti- ja riskipiirkondades ning aitama äriühingutel tuvastada laiemalt riske nende tarneahelas ning nende tegevuse võimalikku mõju (vt 4. jagu).

Tuleks meeles pidada, et määruses, aga ka OECD hoolsuskohustuse suunistes ette nähtud tarneahela hoolsuskohustus on seotud teatavate selliste äritehingute ja suhete kahjuliku mõju riskide tuvastamise ja hindamisega, mis seonduvad konflikti- ja riskipiirkondadest (mis võivad olla riigi tasandist madalamal) pärit või läbi nende transporditud metallide ja mineraalidega. Riigiga seotud teave võib olla taustteave, et teha kindlaks vajaliku hoolsuskohustuse üldine tase.

Määratluse põhielement	Selgitus
Relvastatud konflikt	Relvastatud konflikti, laialdase vägivalla või muu inimestele kahju tekkimise ohu olemasolu, nagu on kirjeldatud rahvusvahelise humanitaarõiguse alusel, mis reguleerib relvastatud konflikti läbiviimist võitlejate poolt. Relvastatud konflikt võib esineda mitmesugusel kujul, näiteks rahvusvaheline või riigisisene konflikt, mis võib hõlmata kaht või enamat riiki, või vabadussõda, mäss, kodusõda jms. Erisuunised relvastatud konflikti kohta on esitatud 1949. aasta Genfi konventsioonides ning hõlmavad kõiki kuulutatud sõdasid või muid relvakonflikte, mis võivad puhkeda kahe või enama lepingupoole vahel, isegi kui üks nendest sõjaseisukorda ei tunnusta; kõik lepingupoole territooriumi osalise või täieliku okupeerimise juhtumid, ka juhul, kui okupatsioonile ei osutata relvastatud vastupanu. 1949. aasta Genfi konventsioonide II lisaprotokolli (1977) kohaselt ei rakendata neid siserahutuste ja -pingete korral, nagu massilised korratused, isoleeritud ja juhuslikud vägivallaaktid ja teised samalaadsed aktid.
Ebakindlas konfliktijärgses olukorras piirkonnad Nõrga või puuduva valitsemistava ja julgeolekuga piirkonnad, nagu läbikukkunud riigid, ning piirkonnad, kus rahvusvahelist õigust, sealhulgas inimõigusi, laiaulatuslikult ja süstemaatiliselt rikutakse.	Ebakindlas konfliktijärgses olukorras piirkonnad on piirkonnad, kus aktiivne vaenutegevus on peatunud ning mis on ebakindlas olukorras, mis tähendab seda, et piirkonnal või riigil on nõrk suutlikkus viia läbi peamisi valitsemisfunktsioone ning tal puudub võime arendada ühiskonnas vastastikku konstruktiivseid suhteid tingituna konfliktieelsest olukorrast. Sellised piirkonnad on haavatavamad siseste või väliste šokkide suhtes, nagu majanduskriis või looduskatastroofid. Sellistel juhtudel, nagu ka määratluse järgmises lõigus hõlmatud juhtudel (st piirkonnad, kus on nõrk või puuduv valitsemistava ja julgeolek), peavad ettevõtjad tegema kindlaks, et seal on kas nõrgad institutsioonid või puuduv valitsemistava ning rahvusvahelise õiguse laialdased ja süsteemsed rikkumised ning inimõiguste rikkumised, et teha otsus, et piirkond on konflikti- ja riskipiirkond. Seega on rahvusvahelise õiguse rikkumiste üks tingimus, mis lisandub ebakindlas konfliktijärgses olukorras piirkondade ning nõrga või puuduva valitsemistava ja julgeolekuga piirkondade tingimustele. Seoses viimasega kinnitaks näiteks ametliku kaevandamisloa andmise menetluse puudumine valitsemistava puudumist.
Läbikukkunud riigid	Läbikukkunud riik viitab olukorrale, kus on äärmiselt nõrgad institutsioonid. Läbikukkunud riik hõlmab võimu- ja ametiasutuste struktuuride läbikukkumist, õiguse ja korra kokkukukkumist ning riiki esindada suutvate institutsioonide puudumist.

4.   AVALIKEST ALLIKATEST PÄRIT TEAVE KONFLIKTI- JA RISKIPIIRKONDADE KINDLAKSTEGEMISEKS

See jagu hõlmab soovituslikku ja mitteammendavat loetelu asjakohase avalikest allikatest pärit teabe kohta, mis aitab äriühingutel teha kindlaks konflikti- ja riskipiirkonnad. Kui äriühingud mõistavad riiklikku ja piirkondlikku konteksti ning võimalikke riske, mis esinevad piirkondades, kus nad tegutsevad või kust nad hankeid teevad, saavad nad seega paremini kavandada oma hoolsuskohustusega seotud jõupingutusi. Selline üldisem riigipõhine teave võib olla kasulik ka väärkäitumise väidete paikapidavuse hindamisel.

Loetletud avalikest allikatest saadud teave rühmitatakse põhielementide järgi, mis on sätestatud konflikti- ja riskipiirkondade määratluses (vt 3. jagu):

—	KONFLIKT – võimaldab hinnata, kas piirkond on relvastatud konflikti piirkond või ebakindlas konfliktijärgses olukorras piirkond;

—	VALITSEMISTAVA – võimaldab hinnata seda, millises ulatuses esineb piirkondades nõrk või puuduv valitsemistava ja julgeolek;

—	INIMÕIGUSED – võimaldab hinnata, kas piirkonda mõjutavad rahvusvahelise õiguse laiaulatuslikud ja süstemaatilised rikkumised, sealhulgas inimõiguste rikkumised (4).

Lisaks hõlmab punktis 4.2 esitatud loetelu taustteabena maavarasid käsitlevaid teabeallikaid.

4.1   Kuidas teabeallikaid kõige paremini kasutada

Loetletud teabeallikad on mitteärilised, st nende puhul ei nõuta liitumistasusid ega rahalisi makseid. Äriühingud peaksid neid kasutades kaaluma, kas allikad sisaldavad ajakohastatud teavet. Määruses on sätestatud, et lisaks käesolevatele suunistele peab Euroopa Komisjon kaasama väliseksperte, kes koostavad soovitusliku, mitteammendava ja korrapäraselt ajakohastatava konflikti- ja riskipiirkondade nimekirja. Euroopa Komisjoni talitused tagavad koos nimetatud välisekspertidega vajaduse korral selle loetelu ajakohastamise, et tagada selle püsiv asjakohasus.

Täiendavad üldisemat laadi allikad (millest mõnda ei ole alltoodud loetelus sõnaselgelt nimetatud), millega on kasulik tutvuda, hõlmavad geoloogiateenistusi, mis pakuvad teavet maavarade kohta (Briti ja USA geoloogiateenistused), Euroopa Komisjoni toorainete infosüsteemi, selle valdkonna juhtivate organisatsioonide veebisaite, nagu USA välisministeeriumi riikide raportid (valitsemistava ja inimõigused), eri ÜRO agentuuride (sealhulgas Inimõiguste Nõukogu, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, ÜRO Lastefond, ÜRO Arenguprogramm, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon) ning muude asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide, näiteks Amnesty Internationali, Global Witnessi, Human Rights Watchi ja IMPACTi (endine Aafrika-Kanada partnerlus) avaldatud aruandeid. Äriühingud võivad päevakajalisema ja uudistepõhise teabe saamiseks vaadata ka muude organisatsioonide veebsaite ja muid infoallikaid, nagu Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, Natural Resource Governance Index (loodusvarade juhtimise indeks), Global Peace Index (ülemaailmne rahuindeks) jne.

Samuti on kasulik tutvuda riiklike või piirkondlike allikatega. Ehkki riiklikele/piirkondlikele allikatele on mõnikord keerulisem juurde pääseda, võimaldavad need saada põhjalikuma ülevaate olukorrast konkreetses piirkonnas võrreldes riigi koondteabega.

Nende allikatega tutvuvad äriühingud võivad toimida järgmiselt.

1.

Nende juhtimissüsteemis hoitava tarneahelat käsitleva teabe põhjal (viiemeetmelise raamistiku esimene meede, vt 2. jagu) peaksid äriühingud püüdma kõigepealt teha kindlaks oma mineraalide hankimise, nendega kauplemise ning nende käitlemise ja transpordi geograafilised piirkonnad, et mõista konteksti, milles nende kaevandus- ja kauplemistegevus toimub, ning tuvastada seotud riskid.

2.

Selleks võivad äriühingud kasutada allpool loetletud avalikke allikaid (st analüütilised allikad, kaardid/tabelid ja uudised), mis hõlmavad konflikti- ja riskipiirkondade määratluse kolme põhielementi (st konflikt, valitsemistava ja inimõigused), et mõista poliitilist ja julgeolekukonteksti, ning teha kindlaks oma tarneahela kahjuliku mõju võimalikud riskid ja neid hinnata, tuginedes oma tarneahela põhimõtetele, mis peavad olema kooskõlas OECD suuniste II lisaga ja selle liidetes sätestatud ohulippudega.

3.

Kui allpool loetletud allikad sisaldavad vasturääkivat või ebaveenvat teavet, peaksid äriühingud suhtuma sellesse ettevaatusega enne piirkonnas tugevdatud hoolsuskohustuse menetluse läbiviimisest loobumist. Taas tuleks rõhutada, et vastutus hoolsuskohustuse eest on seotud tegelike või võimalike riskide kindlakstegemise ja maandamisega, et ära hoida või leevendada tegevuse, eelkõige hangete, kauplemise ja ärisuhete kahjulikku mõju, samuti muid asjaolusid, mis on seotud äriühingute tegevusega ja mitte üksnes mineraali päritoluriigi või -piirkonnaga.

4.

Allpool loetletud allikaid ajakohastatakse teatava aja tagant ning isegi kui need on asjakohased, ei pruugi need alati täiesti täpsed olla. Seepärast tuleks neid kasutada kombineerituna ning vajaduse korral koos täiendavate allikatega. Kui ülalnimetatud soovituslik, mitteammendav ja korrapäraselt ajakohastatav konflikti- ja riskipiirkondade nimekiri, mille väliseksperdid peavad esitama, on kättesaadav, on see lisateabeallikas.

4.2   Avalike teabeallikate loetelu

Hinnatav küsimus	Hõlmavus	Avalikud allikad	Allikate sisu
KONFLIKT	Üleilmne	Analüütilised allikad
		Heidelberg Conflict Barometer (Heidelbergi konfliktibaromeeter) http://www.hiik.de/?lang=en/	Kõige hiljutisemate üleilmsete konfliktidega seotud sündmuste analüüs tekstide ja joonistena; eraldi piirkondlikud ja eri riikide peatükid.
		Geneva Academy Rule of Law in Armed Conflicts (relvastatud konfliktides õigusriigi põhimõtteid uuriv Genfi akadeemia) http://www.rulac.org/	Andmebaas ja analüüsid, milles kirjeldatakse rahvusvahelise õiguse rakendamist relvastatud konfliktides üle maailma (üleilmne hõlmavus ja lühiülevaated).
		Assessment Capacities Project – Global Emergency Overview (hindamisvõimekuse projekt – üleilmne erakorraliste olukordade ülevaade) https://www.acaps.org/countries/	Üleilmsed ja riigipõhised analüüsid, mis annavad ülevaate riikidest ja milles analüüsitakse riike, milles esineb probleeme, humanitaarkriis ja tõsine humanitaarkriis.
		Kaardid või tabelid
		Uppsala Conflict Data Programme – Georeferenced Event Dataset (Uppsala konfliktiandmete programm – geograafiliste koordinaatidega sündmuste andmekogum) http://www.ucdp.uu.se/ged/	Uudistel põhinev interaktiivne kaart organiseeritud vägivallasündmustest; sisaldab andmeid surmaga lõppenud juhtumite ja vägivalla liigi (valitsusepoolne, valitsusväline, ühepoolne) kohta ning kasutaja saab suumida üksiksündmuste tasandini.
		CrisisWatch http://www.crisisgroup.org	Kõige olulisemate üleilmsete konflikti või võimaliku konflikti olukordade hetkeseis; interaktiivne kaart ja andmebaas, mis võimaldab hinnata olukorda valitud riikides juhtumite puhul aastatel 2003–2018.
		Global Peace Index (ülemaailmne rahuindeks) http://www.visionofhumanity.org	Interaktiivne kaart, mis mõõdab üleilmset rahu vastavalt kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele näitajatele (julgeolekutöötajad ja politsei, poliitiline ebastabiilsus, organiseeritud konfliktid, relvastatud talituste töötajad jne).
		Major Episodes of Political Violence (suuremad poliitilise vägivalla juhtumid) http://www.systemicpeace.org	Kaardid ja tabelid, milles on loetletud relvastatud konfliktide episoodid (sealhulgas inimohvrid) maailmas aastatel 1946–2017.
	Piirkondlik	Armed Conflict Location and Event Data (relvastatud konfliktide asukohtade ja sündmuste andmed) http://www.acleddata.com/	Konfliktidega seotud suundumuste aruanded ja analüüsid, sealhulgas igakuised ajakohastatud andmed poliitilise vägivalla kohta Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias, tuginedes reaalajas saadud andmetele ning analüüsides praegust ja varasemat olukorda konkreetsetes riikides.
		International Peace Information Service – Conflict Mapping (rahvusvaheline rahuteabe talitus – konfliktide kaardistamine) http://ipisresearch.be/	Kongo Demokraatliku Vabariigi (konflikt/konfliktimineraalid), Kesk-Aafrika Vabariigi, Sudaani ja Lõuna-Sudaani (vaidlusalused piirkonnad, vahejuhtumid, loodusvarad, haridus, kogukonnasisene vägivald, riigisisene ja riikidevaheline vägivald) kaardid; esitatud kaartide analüüs.
		International Tin Association (rahvusvaheline tinatööstuse ühing) https://www.internationaltin.org/ http://www.itsci.org/	Tina tarneahela algatuses (Tin Supply Chain Initiative) esitatakse hindamisaruanded kaevanduskohtade julgeolekuolukorra kohta Rwandas, Kongo Demokraatliku Vabariigi idapoolsetes provintsides, Burundis ja Ugandas.
		Mining Conflicts in Latin America (kaevandamiskonfliktid Ladina-Ameerikas) http://ejatlas.org/featured/mining-latam	Keskkonnaõiguse atlases dokumenteeritakse ja kataloogitakse taustteabe andmiseks keskkonnaküsimustega seotud sotsiaalsed konfliktid.
VALITSEMISTAVA	Üleilmne	Worldwide Governance Indicators (üleilmsed valitsemistavade näitajad) http://info.worldbank.org/governance/wgi	Valitsemistavade ajakohastatud koond- ja individuaalsete näitajate andmekogum teatavate riikide kohta, valitsemistavade kuus mõõdet; riikide andmete aruannetes on esitatud näitajate kokkuvõtted riigi kohta.
		Fragile States Index (ebakindlas olukorras riikide indeks) http://ffp.statesindex.org	Indeks, mis keskendub riskinäitajatele, tuginedes uudiste artiklitele ja aruannetele.
		Corruption Perception Index (korruptsiooni tajumise indeks) http://www.transparency.org/research/cpi/overview	Indeks, mis näitab tajutavat korruptsiooni riikides.
		National Resource Governance Institute (riiklike ressursside juhtimise instituut) https://resourcegovernance.org/	Riigipõhine teave ja võrdlev analüüs loodusvarade juhtimisega seotud küsimuste kohta.
INIMÕIGUSED	Üleilmne	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid http://www.un.org/en/sc/documents/resolutions	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides esitatakse kord aastas kasulikud kirjeldused poliitilise ja julgeolekuolukorra kohta probleemsetes riikides.
		ÜRO Inimõiguste Nõukogu http://www.ohchr.org/EN/HRBodies/HRC/Pages/AboutCouncil.aspx	Universaalsed perioodilised ülevaated.
		ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo http://www.ohchr.org/EN/pages/home.aspx	Riigipõhine teave inimõigustega seotud küsimuste kohta.
		ÜRO Arenguprogramm – rahvusvahelised inimarengu näitajad – riikide ülevaated http://hdr.undp.org/en/countries	Iga-aastased riikide aruanded inimõiguste riigipõhiste tavade kohta, üleilmne hõlmavus.
		Amnesty International https://www.amnesty.org/en/countries/
		Global Witness https://www.globalwitness.org/en-gb/
		Human Rights Watch https://www.hrw.org/
		Mines and Communities (kaevandused ja kogukonnad) http://www.minesandcommunities.org/	Üleilmset kaevandamist ja selle mõjusid käsitlevad uudiste artiklid ja analüüsid; liigitatud teemade, riikide, äriühingute, mineraalide kaupa.
MAAVARAD JA TOOTMINE	Üleilmne	British Geological Survey (Briti geoloogiateenistus) https://www.bgs.ac.uk/mineralsuk/statistics/worldStatistics.html	Riikide aruanded rahvusvahelise mineraalide statistika ja teabe kohta.
		U.S. Geological Survey (USA geoloogiateenistus) http://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/	Riikide aruanded rahvusvahelise mineraalide statistika ja teabe kohta.
		ELi toorainete infosüsteem http://rmis.jrc.ec.europa.eu/	Teave toorainetega seotud tootmise, kaubavoogude ja tegevuspõhimõtete kohta.

Lisaks ülalnimetatud avalikele teabeallikatele eeldatakse, et OECD esitab olulist lisateavet konflikti- ja riskipiirkondade kindlaks tegemiseks (http://www.oecd.org/corporate/mne/mining.htm). Humanitaarkriiside ja katastroofidega seotud riskid võivad samuti pakkuda taustteavet ning viidata piirkondadele, kus võivad tekkida relvastatud konfliktid. Selles osas on kasulik allikas INFORM (ÜRO agentuuridevahelise alalise komitee ja Euroopa Komisjoni vaheline koostööprojekt; http://www.inform-index.org). Teine kasulik töövahend on seoses sellega ülemaailmne konfliktiriski indeks (avalik tõendite andmebaas, mis toetab otsuste tegemist pikaajaliste konfliktide riski kohta ja mille on välja töötanud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus; http://conflictrisk.jrc.ec.europa.eu/).

Peale selle pakub Euroopa Komisjon VKEdele mineraalide vastutustundliku hankimise põhimõtete kehtestamisel ja rakendamisel tuge COSME programmi kaudu, mis peaks olema osaliselt seotud konflikti- ja riskipiirkondade tuvastamisega määruse (EL) 2017/821 alusel.

5.   MINERAALIDE TARNEAHELATE RISKIHINNANG – OHULIPUD TUGEVDATUD HOOLSUSKOHUSTUSEKS

5.1   Ohulippude kasutuselevõtt ja üldised kaalutlused

Määruse ja OECD hoolsuskohustuse suunistega kehtestatud hoolsuskohustuse protsess ei piirdu mineraalide päritolu ja transpordiga seotud riskide tuvastamise ja maandamisega konflikti- ja riskipiirkondades. Äriühingud peavad kooskõlas OECD hoolsuskohustuse suunistega tõepoolest võtma arvesse ja esitama teavet riskide kohta, mis on seotud mineraalidega kauplemisega ning nende käitlemise ja ekspordiga tarneahela algusosas, ning ebatavaliste asjaolude kohta.

Sel eesmärgil esitatakse OECD hoolsuskohustuse suuniste liidetes loetelu nii-öelda ohulipu olukordadest, mis tingivad vajaduse tugevdatud hoolsuskohustuse järele, mis hõlmab lisateabe kogumist äriühingu juhtimissüsteemi kaudu, eelkõige järgmistes olukordades.

A.

Mineraalide päritolu- ja transiidipiirkonnaga seotud ohulipud — Kui mineraalid pärinevad konflikti- ja riskipiirkonnast või neid on veetud läbi konflikti- ja riskipiirkonna; — kui mineraalid pärinevad väidetavalt riigist, kust teadaolevalt veetakse läbi konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraale või seda kahtlustatakse põhjendatult; — kui mineraalid pärinevad väidetavalt riigist, kus asjaomase mineraali teadaolevad ressursid või varud, tõenäolised ressursid või eeldatavad tootmismahud on väikesed (st sellest riigist pärit mineraali deklareeritud mahud ei vasta mineraali teadaolevatele ressurssidele või eeldatavatele tootmismahtudele). Kõigi nimetatud asukohapõhiste ohulippude puhul, eelkõige nõrga või puuduva valitsemistava olukordades, on risk suurem juhul, kui rahapesuvastaste seaduste, korruptsioonivastaste seaduste, tollikontrolli ja muude asjakohaste riiklikku järelevalvet käsitlevate seaduste rakendamine on nõrk; kui toimivad mitteametlikud pangandussüsteemid ja kui kasutatakse laialdaselt sularaha.

B.

Tarnijaga seotud ohulipud — Kui äriühingu tarnijad või muud teadaolevad tarneahela algusosas olevad äriühingud tegutsevad mõnes eespool kirjeldatud ohulipuga päritolu- ja transiidipiirkonnas või neil on aktsia- või muu osalus äriühingutes, kes tarnivad mineraale mõnest eespool kirjeldatud ohulipuga päritolu- või transiidipiirkonnast; — kui äriühingu tarnijad või muud teadaolevad tarneahela algusosas tegutsevad äriühingud on viimase 12 kuu jooksul hankinud teadaolevalt mineraale mõnest ohulipuga päritolu- ja transiidipiirkonnast. — Kulla puhul: kui kuld pärineb väidetavalt ringlussevõetavast materjalist, jääkidest või segaallikatest ning seda on rafineeritud riigis, kust teadaolevalt või põhjendatud kahtluste kohaselt veetakse läbi konflikti- ja riskipiirkondadest pärit kulda.

C.

Ohulipuga asjaolud — Kui äriühingu juhtimissüsteemi kaudu kogutud teabe põhjal avastatakse kõrvalekaldeid või ebatavalisi asjaolusid, mis annavad alust põhjendatud kahtluseks, et mineraalid võivad kaasa aidata konfliktidele või rasketele rikkumistele, mis on seotud mineraalide kaevandamise või transportimise või nendega kauplemisega.

5.2   Konkreetsete ohulippude tuvastamine ja nõuetekohase hoolsuskohustuse tagamine

Pärast äriühingu riskihindamise osana punktis 5.1 esitatud ohulippude tuvastamist peaksid äriühingud uurima põhjalikult kõikide nende ohulippude konteksti, kogudes lisateavet oma äriühingu juhtimissüsteemi kaudu ning tagades, et vastavaid riske võetakse nõuetekohaselt arvesse.

Nagu OECD hoolsuskohustuse suunistes rõhutatud, on hoolsuskohustus riskipõhine ja progressiivne lähenemisviis, millega äriühingud peavad kehtestama piisavad juhtimissüsteemid ja -protsessid, kaardistama faktilised asjaolud tarneahelas ning tegema kindlaks riskid, mis võivad neid sundida kohaldama tugevdatud hoolsuskohustust.

Järgmised suunised peaksid aitama äriühingutel hankida asjakohast teavet ohulipu olukordade kohta ja kujundada nõuetekohaselt oma hoolsuskohustust. Tuleks märkida, et esitatud teabeallikaid ajakohastatakse teatava aja tagant ning isegi kui need on asjakohased, ei pruugi need alati täiesti täpsed olla. Seepärast tuleks neid kasutada kombineerituna ning vajaduse korral koos täiendavate allikatega.

A.

Mineraalide päritolu- ja transiidipiirkonnaga seotud ohulipud — Ohulipp: konflikti- ja riskipiirkonnast pärit või läbi nende piirkondade transporditud mineraalid Tugevdatud hoolsuskohustust kohaldatakse, kui mineraalid pärinevad konflikti- ja riskipiirkonnast või neid on veetud läbi konflikti- ja riskipiirkonna. Nende piirkondade tuvastamist käsitletakse käesolevate suuniste 4. jaos. — Ohulipp: mineraalid pärinevad väidetavalt riigist, kust teadaolevalt veetakse läbi konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraale või seda kahtlustatakse põhjendatult. Äriühingud peaksid hindama, millises ulatuses kehtivad järgmised asjaolud. — „Valitsemistava ja muud riigipõhised küsimused“ tuleb läbi vaadata, et tuvastada, mil määral riigid või piirkonnad kontrollivad oma piiri ning kohaldavad piisavaid siseseid jõustamismehhanisme, et tagada mineraalide kaubanduse usaldusväärne ja dokumenteeritud jälgitavus, et võidelda nõrga valitsemistava korral transiidiga seotud riskide vastu. Näitajad Teabeallikad (5) — Deklareeritud päritoluriigil on auklikud piirid või kaupade suhtes nõrk tolliõiguse jõustamine. — ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid (vt 4. jagu) — Kohalike saatkondade, ELi ja muude delegatsioonide antud teave — Korruptsioonivastaseid õigusnorme jõustatakse nõrgalt ning teatatud on korruptsioonijuhtudest kaevandamisel ja kauplemisel. — Rahapesuvastase tegevuse või panganduse järelevalvega seotud õigusnorme ei ole kehtestatud või need on ebapiisavad või nõrgalt jõustatud. — Majandus on peamiselt tekkepõhine, eriti mineraalide kaubanduse puhul. — Rahapesuvastane töökond http://www.fatf-gafi.org/countries/ — Transparency Internationali koostatav korruptsiooni tajumise indeks http://www.transparency.org/research/cpi/overview — Maailmapanga koostatav üleilmne valitsemistavade näitaja http://info.worldbank.org/governance/wgi — Global Financial Integrity aruanded http://www.gfintegrity.org/ — Vt käesolevate suuniste 4. jagu, mis käsitleb valitsemistava — „Vahetu lähedusega seotud, piirkondlike ja ajalooliste küsimuste“ all antakse teavet päritolu käsitlevate valeandmete tõenäosuse kohta, tegeledes salakaubandusega naaberriikidest, ajalooliste sidemetega riikidest või maksusoodustusi pakkuvatest riikidest. Näitajad Teabeallikad — Deklareeritud päritoluriik piirneb otse piirkondadega, kus mineraalide tootmises ja kaubanduses osalevad ebaseaduslikud relvastatud rühmad, avalikud julgeolekujõud või kuritegelikud organisatsioonid. — Deklareeritud päritoluriigil on majanduslikud sidemed konflikti- ja riskipiirkondadega ning nende seonduva ebaseadusliku mineraalide kaubandusega. — ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid — Kohalikud saatkonnad, ELi delegatsioonid — Vt käesolevate suuniste 4. jagu, mis käsitleb konflikti — Päritoluriigi maksupoliitika toob kaasa stiimulid tegeleda mineraalide salakaubandusega transiitriikidesse, kus materjalide eksport ei ole maksustatud või on maksustatud oluliselt madalamate määradega. — OECD andmebaas tooraine ekspordi piirangute kohta http://www.oecd.org/tad/benefitlib/export-restrictions-raw-materials.htm — Ohulipp: mineraalid on väidetavalt pärit riigist, millel on piiratud teadaolevad ressursid/varud või eeldatav tootmise tase Alltoodud kontrollnimekirjas sätestatakse „Mineraalide ja tarneahelapõhised küsimused“. Äriühingud peaksid oma hoolsuskohustuse täitmise osana eelkõige kontrollima, kas väidetaval päritoluriigil on tegelikult asjaomase mineraali teadaolevad geoloogilised ressursid või eeldatav tootmise tase. Samamoodi peaksid äriühingud põhjendatult hindama, kas väidetav päritolu on majanduslikust seisukohast mõistlik – näiteks lähedalasuvate ja atraktiivsete turgude olemasolu. Näitajad Teabeallikad — Deklareeritud päritoluriigil on piiratud teadaolevad mineraalide ressursid või varud, tõenäolised varud või mineraalide eeldatav tootmise tase, samuti mineraalide eriomadused. — Deklareeritud päritoluriigil on suur mitteametlik või käsitöönduslik või väikesemahuline kaevandussektor, kus seonduvad riskid on tavapäraselt suuremad. — British Geological Survey (Briti geoloogiateenistus): https://www.bgs.ac.uk/mineralsuk/statistics/worldStatistics.html — U.S. Geological Survey (USA geoloogiateenistus): http://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/ — Riiklikud geoloogiateenistused ELi liikmesriikides — Väidetava päritoluriigi geoloogiateenistus

B.

Tarnijaga seotud ohulipud — Ohulipp: kui äriühingu tarnijad või muud teadaolevad tarneahela algusosas olevad äriühingud tegutsevad mõnes eespool kirjeldatud ohulipuga päritolu- ja transiidipiirkonnas või neil on aktsia- või muu osalus äriühingutes, kes tarnivad mineraale mõnest eespool kirjeldatud ohulipuga päritolu- või transiidipiirkonnast ning kui äriühingu tarnijad või muud teadaolevad tarneahela algusosas tegutsevad äriühingud on viimase 12 kuu jooksul hankinud teadaolevalt mineraale mõnest ohumärgiga päritolu- ja transiidipiirkonnast. See tarnijapõhine teave peaks tulenema peamiselt andmetest, mida äriühingud on kogunud oma hoolsuskohustuse süsteemi rakendamise kaudu. Kui äriühingu tarnija või muu teadaoleva tarneahela algusosas tegutseva äriühingu identiteet on teada, peaksid äriühingud püüdma kontrollida, kas tarnija tegutseb ohulipuga asukohas, tehes järgmist: — otsides internetist üldist teavet kõnealuse tarnija / tarneahela algusosas tegutseva äriühingu kohta, sealhulgas valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide aruandeid (eelkõige ÜRO eksperdirühma aruandeid) ning laiemalt ka rahvusvahelise ja kohaliku meedia artikleid ja kodanikuühiskonna organisatsioonide aurandeid; — kontrollides ettevõtete veebisaite ja võimalikke kättesaadavaid hoolsuskohustuse aruandeid (mis on esitatud näiteks USA väärtpaberi- ja börsikomisjonile); — kontrollides olemasolevate hoolsuskohustuse süsteemide sulatuskodade/rafineerimistehaste nimekirju; ja selle avaldamise korral Euroopa Komisjoni üleilmsete vastutavate sulatuskodade ja rafineerimistehaste tulevast nimekirja; — otsides teavet riiklikust äriregistrist, kus võib olla märke peakontori asukoha ja võimalike tegutsevate tütarettevõtjate kohta. Äriühingud peaksid kontrollima ka tegelike tulusaajate registreid nende olemasolul, samuti riigi mäetööstuse läbipaistvuse algatuse aruandeid (mis sisaldavad aina rohkem teavet mäetööstuses tegutsevate äriühingute tegelike tulusaajate kohta).

C.

Ohulipuga asjaolud — Ohulipp: Kui äriühingu juhtimissüsteemi kaudu kogutud teabe kaudu avastatakse kõrvalekaldeid või ebatavalisi asjaolusid, mis annavad alust põhjendatud kahtluseks, et mineraalid võivad kaasa aidata konfliktidele või rasketele rikkumistele, mis on seotud mineraalide kaevandamise või transportimise või nendega kauplemisega. See toimingupõhine teave tuleneb peaaegu täielikult hoolsuskohustuse rakendamise kaudu äriühingute kogutud andmetest. Kõrvalekalded / ebatavalised asjaolud võivad esineda eri vormides. OECD hoolsuskohustuse suunistes, mis käsitlevad kulda, on näiteks sätestatud, et kui riigis kantakse tavaliselt 14-karaadilisi (58 %) ehteid, tuleks väidetavalt 90 % kullasisaldusega ringlussevõetud ehete kohta tehtud pakkumine kahtluse alla seada. Veel üks näide on olukord, kus tarneahela algusosas tegutsev tarnija (nt kohalik eksportija) on arusaamatult valmis lühikese aja jooksul suurendama eksporditud materjali mahtu ning teatab sagedasest mineraalide ressursside vargusest piirkonnas, kust ta Euroopa importija põhjendatud arvamuse kohaselt seda hangib. Teisi ebatavaliste asjaolude näiteid eelkõige seoses kullaga (ja muude väärismetallidega) leiab rahapesuvastase töökonna poolt väärismetallide ja -kividega kauplevate isikute jaoks koostatud riskipõhiste suuniste (6) punktist 111, samuti Kanada finantstehingute ja -aruannete analüüsi keskuse aruandest, mis käsitleb riskipõhise lähenemise käsiraamatut väärismetallide- ja kividega kauplejatele (7), nt: — Varem teadmata klient soovib, et rafineerimistehas muudaks kulla kullakangiks. — Kulla puhtus, kaal, päritolu ja väärtus on tollideklaratsioonis valesti klassifitseeritud. — Loata isikud või äriühingud toodavad ja müüvad kulda. — Kullakangil on füüsilised omadused, mis ei ole tööstusharu standarditega kooskõlas.

---

(1)  Nagu määruse (EL) 2017/821 artikli 2 punktis l sätestatud, on liidu importija mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes deklareerib mineraalid või metallid vabasse ringlusse lubamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1), artikli 201 lõike 1 tähenduses, või füüsiline või juriidiline isik, kelle nimel niisugune deklareerimine tehakse, nagu on esitatud andmeelementides 3/15 ja 3/16 kooskõlas komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1), B lisaga.

(2)  Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised (teine väljaanne, OECD 2013) on raamistik tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmiseks määruse (EL) 2017/821 kohaselt.

(3)  OECD hoolsuskohustuse suuniste II lisas määratletud riskid ning selle liidetes määratletud nn ohulipusüsteemi käivitanud riskid.

(4)  Inimõiguste määratlust vt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist; https://www.echr.coe.int/Documents/Convention_ENG.pdf.

(5)  Teavet tuleks vastavalt vajadusele korrapäraselt ajakohastada.

(6)  http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/RBA%20for%20Dealers%20in%20Precious%20Metal%20and%20Stones.pdf

(7)  http://www.fintrac-canafe.gc.ca/guidance-directives/compliance-conformite/rba/rba-dpms-eng.asp