(1)

Komisjon võttis 22. novembril 2017 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2018) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Euroopa Ülemkogu kiitis 22. märtsil 2018 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. Samuti võttis komisjon 22. novembril 2017 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles Rumeeniat ei nimetatud ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(2)

2018. aasta aruanne Rumeenia kohta avaldati 7. märtsil 2018. Selles hinnati Rumeenia edusamme nõukogu poolt 11. juulil 2017 vastu võetud riigipõhiste soovituste (2) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Rumeenia edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(3)

Rumeenia esitas 10. mail 2018 oma 2018. aasta riikliku reformikava ja 14. mail 2018 oma 2018. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(4)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (3) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Suunistes, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, esitas komisjon täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas ta kõnealust sätet kavatseb kasutada.

(5)

Rumeenia suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. Valitsus plaanib oma 2018. aasta lähenemisprogrammis saavutada 2018. aastal valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi 2,95 % SKPst ning vähendada seda järk-järgult kuni 1,45 %-le 2021. aastal. Keskpika perioodi eelarve-eesmärki (struktuurne puudujääk 1 % SKPst) ei täideta eelduste kohaselt 2021. aastaks, mil programmiperiood lõpeb. Ümberarvutatud struktuurne eelarvepositsioon jõuab 2021. aastal eelduste kohaselt – 2,1 %-ni. Lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse jääma 2021. aastaks alla 40 %. Kõnealuste eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on optimistlik. Lisaks sellele ei ole kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamiseks võetavaid meetmeid piisavalt täpselt kirjeldatud.

(6)

16. juunil 2017 otsustas nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikega 4, et 2016. aastal täheldati Rumeenias märkimisväärset kõrvalekaldumist keskpika perioodi eesmärgist. Kindlaks tehtud olulise kõrvalekalde tõttu esitas nõukogu 16. juunil 2017 Rumeeniale soovituse võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude (4) nominaalne kasvumäär ei ületa 2017. aastal 3,3 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,5 % SKPst. 5. detsembril 2017 leidis nõukogu, et Rumeenia ei olnud võtnud nõukogu 16. juuni 2017. aasta soovituse alusel tulemuslikke meetmeid, ja väljastas täiendatud soovituse. Uues soovituses palus nõukogu Rumeenial võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2018. aastal 3,3 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,8 % SKPst. 22. juunil 2018 leidis nõukogu (5), et Rumeenia ei olnud võtnud nõukogu 5. detsembri 2017. aasta soovituse alusel tulemuslikke meetmeid. Peale selle leiti 2017. aasta andmetele tuginedes, et Rumeenia kaldus 2017. aastal soovitatud kohandusest märkimisväärselt kõrvale.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 4 ja määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 10 lõikega 2 saatis komisjon 23. mail 2018 Rumeeniale hoiatuse selle kohta, et 2017. aastal täheldati märgatavat kõrvalekaldumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast. 22. juunil 2018 võttis nõukogu (6) vastu uue soovituse, milles kinnitati, et Rumeenia peab võtma vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa 2018. aastal 3,3 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,8 % SKPst. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt on oht, et 2018. aastal kaldutakse sellest soovitusest kõrvale.

(7)

22. juunil 2018 soovitas nõukogu Rumeenial võtta 2019. aastal vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 5,1 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,8 % SKPst. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt on oht, et 2019. aastal kaldutakse sellest nõudest kõrvale. Lisaks on komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt valitsemissektori eelarvepuudujääk 2018. ja 2019. aastal vastavalt 3,4 % ja 3,8 % SKPst, mis on suurem kui aluslepingus sätestatud kontrollväärtus 3 % SKPst. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et võttes arvesse tugevasti halvenevat eelarveväljavaadet, on stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmiseks vaja alates 2018. aastast võtta märkimisväärseid lisameetmeid, kooskõlas Rumeeniale 22. juunil 2018 esitatud soovitusega korrigeerida täheldatud märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast.

(8)

Rumeenia eelarve kavandamisel ignoreeritakse pidevalt tema eelarveraamistiku nõudeid, hoolimata vajadusest vastutustundliku eelarvepoliitika järele. Rumeenia vastutustundliku eelarvepoliitika seadusega võetakse fiskaalkokkulepe üle siseriiklikusse õigusse. Selle normid on hästi kavandatud, kuid jäetakse praktikas pidevalt tähelepanuta. 2016. aastal kasvas struktuurne eelarvepuudujääk puudujäägireeglit rikkudes üle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi. Nii 2017. kui ka 2018. aasta eelarves on valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi eesmärk lähedal 3 %-le SKPst, mis viitab struktuurse eelarvepositsiooni reeglivastasele halvenemisele. Kahes 2017. aasta eelarveparanduses ei järgitud norme, millega keelatakse vastavalt valitsemissektori ja esmase eelarvepuudujäägi ülemmäära ning personali ja valitsemissektori üldkulude suurendamine eelarveaasta jooksul. Peale selle esitati 2017. aastal nagu varasematelgi aastatel ajakohastatud eelarvestrateegia parlamendile kohustuslikust tähtajast palju hiljem, suutmata seega tagada pikaajalist perspektiivi eelarve planeerimiseks.

(9)

Maksukuulekus on endiselt madal, eriti käibemaksu puhul. Rumeenia saavutas eelmisel aastal piiratud edu korduva riigipõhise soovituse täitmisel, mis käsitles maksukuulekuse ja maksude kogumise tõhustamist. Käibemaksu puhul on erinevus teoreetiliselt eeldatava ja tegelikult kogutava tulu vahel endiselt väga suur. Ametiasutused viisid maksukuulekuse tõstmiseks sisse mitmes osas maksmise. See on valikuline, v.a maksejõuetute äriühingute ja märkimisväärse käibemaksuvõlaga maksumaksjate puhul. Siiski ei ole meede veel märkimisväärseid tulemusi andnud. Maksuameti IT-süsteemiga ühendatud elektrooniliste kassaaparaatide kasutuselevõtmine on ikka veel pooleli.

(10)

Finantssektori seisund on veelgi paranenud, kuid mõningad arengud vajavad jälgimist. Pangandussektor on hästi kapitaliseeritud ja varade kvaliteet on paranenud. Sellegipoolest vajavad hoolikat jälgimist mitu menetluses olevat seadusandlikku algatust, mis võivad mõjutada negatiivselt viivislaenude võõrandamist, krediiti ja investeerimist. Hiljutine sissemaksete vähendamine eelrahastatud teise samba pensionifondidesse vähendas lühiajalisi eelarvelisi raskusi, kuid sellel võib olla negatiivne mõju kapitaliturgude arengule.

(11)

Tööhõive kasvu ja tööjõu vähenemise tõttu elanikkonna vananemise ja väljarände tagajärjel on tööturg ahenenud. Rumeenial on oluline kasutamata tööjõupotentsiaal ning samal ajal on mitmel elanikkonnarühmal, nagu noortel, romadel, pikaajalistel töötutel ja puuetega inimestel raske tööturule pääseda. Rumeenia ei saavutanud eelmisel aastal erilist edu seoses riigipõhise soovitusega tugevdada tööturust kõige kaugemal olevatele elanikkonnarühmadele suunatud aktiveerimispoliitikat ja integreeritud avalikke teenuseid. Hoolimata liikuvuskavade suurenenud rahalisest stimuleerimisest on aktiivses tööturupoliitikas osalemise tase endiselt väga madal ja halduskoormus suur. Kohalikku huvi pakkuvad avaliku sektori tööprogrammid on vähe aidanud pakkuda asjakohaseid oskusi ja toetada üleminekut tavapärasele tööhõivele. Puudub pikaajaliste töötute ja sotsiaalabi saajate juhtumikorraldus. Koostöö avalike tööturuasutuste, sotsiaal- ja haridusteenuste osutajate ning väliste teenuseosutajate vahel on olnud piiratud.

(12)

Vaesuse ja sotsiaalne tõrjutuse oht on olnud väga suur. Eriti on olnud mõjutatud lastega pered, puuetega inimesed, romad ja maapiirkondade elanikud. Püsib sissetulekute suur ebavõrdsus, sealhulgas maksu- ja toetussüsteemi vähese mõju tõttu turupõhiste sissetulekute ebavõrdsuse leevendamisele. Sotsiaaltoetuse võrdlusindeksit, mis on aluseks olulisemate sotsiaaltoetuste arvutamisel, ei ole uuendatud alates 2008. aastast. 2018. aastal jõustuma pidanud miinimumsissetuleku seadus oleks suurendanud sotsiaalabi ulatust ja piisavust. Kuid selle jõustumine lükati rohkem kui aasta võrra edasi. Naiste madalam pensioniiga vähendab pensioniõigusi, mis suurendab vaesust eakate hulgas ja soolist tööhõivelõhet.

(13)

Sotsiaalpartnerite osalemine majanduslike ja sotsiaalreformide kavandamises ja elluviimises on olnud väga piiratud. Sotsiaalpartnerite arvamust ei võeta sageli arvesse isegi siis, kui need langevad kokku. Rumeenia kollektiivläbirääkimiste raamistik ei soodusta töösuhete süsteemi head toimimist. Sotsiaaldialoogi iseloomustab kollektiivläbirääkimiste madal tase, eriti sektorite tasandil, ning ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide liikmete vähesus. Tulemuslikumat sotsiaaldialoogi takistavad eelkõige kõrged esindatuslävendid ja sektorite hägune määratlemine. Raamistikku täiustavate seadusandlike muudatustega ei ole seni eriti edasi liigutud.

(14)

Paaril viimasel aastal on miinimumpalka korduvalt meelevaldselt suurendatud. Alates 2015. aastast on netomiinimumpalk tõusnud rohkem kui 60 %. 2017. aastal teenis miinimumpalka umbes 30 % töötajatest, mis viitab äärmiselt kokkusurutud palgajaotusele. Sotsiaalpartnerid on kiitnud heaks ettepaneku kehtestada objektiivne miinimumpalga suurendamise mehhanism, kuid valitsus ei ole seda kohaldanud.

(15)

Oskuste pakkumine ei jõua majanduse nõudmistele järele. Madal põhi- ja digitaaloskuste omandamise tase mõjutab negatiivselt konkurentsivõimet, tööhõivet ja lähenemist. Täiskasvanuõppes osalemise tase on olnud väga madal. Puudub veel mehhanism aktiivse tööturupoliitika kooskõlastamiseks nõudlusega oskuste järele ning suutlikkus prognoosida vajadust oskuste järele tulevikus ja hinnata uute tehnoloogiate eeldatavat mõju on nõrk. Kutseharidus ja -õpe on endiselt teisejärguline valikuvariant ning see ei ole piisavalt kohandatud tööturu vajaduste ega piirkonna või sektori spetsialiseerumisstrateegiatega.

(16)

Haridussüsteemi nõrk toimivus põhjustab võimaluste suurt ebavõrdsust ja vähendab Rumeenia pikaajalisi majanduskasvu väljavaateid. Kvaliteetse kaasava tavahariduse andmine ja selle kättesaadavus on probleem, eriti romade ja maapiirkondade laste jaoks. Seiremetoodika võitluseks segregatsiooniga koolis on vaja alles välja töötada. Madala haridustasemega noorte määr väheneb, kuid on ikka veel kõrge. Töötatakse välja varase hoiatamise mehhanismi haridussüsteemist väljalangemise ohus olevate laste tuvastamiseks, kuid pühendumus kvaliteetsele haridusele on nõrk. Hoolimata võetavatest meetmetest on kvaliteedi tagamine koolides ja kõrghariduses probleemne. Kolmanda taseme hariduse omandamise tase on väga madal. Haridusse investeerimine on suhteliselt vähene, eriti on asjakohasest toetusest puudus ebasoodsas olukorras olevatel koolidel.

(17)

Elanikkonna tervislik seisund on paranenud, kuid see jääb alla liidu normidele. Tervishoiuteenuste kättesaadavus on püsivalt probleemne, mis mõjutab negatiivselt laste arengut, tööjõu tööalast konkurentsivõime ja tervena vananemist. Rahastamise vähesus ja vahendite ebatõhus kasutamine piiravad tervishoiusüsteemi tõhusust, võttes arvesse märkimisväärset arstide ja õdede puudust. Tervishoiuteenuste kättesaadavust piirab mitteametlike maksete levimus ja tervishoiutaristu kaugus. Rumeenia saavutas mõningast edu seoses riigipõhise soovitusega piirata mitteametlikke makseid, rakendamisel on seiremehhanism, ehkki selle tegelikku mõju on vaja alles hinnata. Seoses riigipõhise soovitusega minna üle ambulatoorsele arstiabile on seni saavutatud piiratud edu. Riikliku tervisestrateegia käimasolevat rakendamist häirivad muutuvad prioriteedid ja investeeringute halb planeerimine.

(18)

Strateegilise planeerimise, avaliku konsultatsiooni ja regulatiivse mõjuhindamise ülesehitus, rakendamine ja poliitika järelevalve jäävad nõrgaks. See vähendab reguleerimise kvaliteeti ja prognoositavust. Lisaks koormavad ärikeskkonda sagedased seadusemuudatused, näiteks maksuseadustiku muudatused. Sidusrühmade osalemine reformide kavandamises ja rakendamises on nõrk ja tõelist dialoogi esineb harva, ehkki asjakohased institutsionaalsed struktuurid on olemas. Mehhanism sidusrühmade arvamuste käsitlemiseks avalikes konsultatsioonides ei taga nende asjakohast arvessevõtmist. Üks konkreetne hiljutine näide on see, et jäeti tähelepanuta sotsiaalpartnerite ettepanek luua miinimumpalga suurendamise objektiivne mehhanism, millega oleks ühtlasi järgitud riigipõhist soovitust. Avaliku halduse reformide osas ei ole saavutatud mingeid käegakatsutavaid tulemusi. Viibib asjakohaste, avalike halduse personalihaldust käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine. Valitsuse peasekretariaadi roll poliitika kujundamise kvaliteedi kontrollimisel on piiratud.

(19)

Taristu madal kvaliteet, sealhulgas transpordi, jäätmete ja reoveesektoris, piirab Rumeenia kasvuväljavaateid. Avaliku sektori investeeringuid iseloomustab vähene tulemuslikkus, eelkõige projektide ettevalmistamisel ja prioriteetide määramisel. Maantee-, raudtee- ja veeteede taristu üldine seisukord ja usaldusväärsus on endiselt kehv ja transpordisektori reform edeneb väga aeglaselt. Aeglane on ka jäätmekäitluse reform, probleeme on nii tahkete jäätmete kui ka reoveesektoris. Transpordi üldkava ja riiklik jäätmekava peaksid pakkuma stabiilse tegevuskava investeerimiseks ja sektorite haldussuutlikkuse tugevdamiseks, kuid projektide koostamise vastavus strateegilisele planeerimisele on olnud seni piiratud. Rumeenia saavutas piiratud edu seoses riigipõhise soovitusega täiustada avaliku sektori investeeringute projektide prioriteetide seadmist ja ettevalmistamist.

(20)

Väga oluliseks jäävad Rumeenia peamiste poliitiliste probleemide lahendamisel tõhusad ja läbipaistvad avalikud hanked, sh riiklike kulutuste tõhusus, korruptsioonivastane võitlus, innovatsiooni ning kestliku ja kaasava majanduskasvu edendamine. Rumeenia saavutas teatavat edu seoses riigipõhise soovitusega rakendada avalike hangete strateegia, kuid see kava ei ole veel täielikult rakendatud. Samas on avalike hangete tulemuslikkuse ja strateegilise kasutuse tõhustamine, tulemuslik auditeerimine ja pettuste tõkestamine endiselt probleemiks. Võetud meetmete kestlikkus ja läbiviidud reformide pöördumatus nõuavad pidevat seiret. Avalike hangetega seotud tõhusus- ja läbipaistvusprobleeme esineb eelkõige suurte tervishoiutaristu investeeringute puhul Iași, Cluj'i ja Craiova piirkondlikes haiglates.

(21)

Riigi osalusega ettevõtted mängivad võtmerolli elutähtsa taristu sektorites, nagu energeetika ja raudteetransport. Kuid nende tegevus- ja majandustulemused on erasektori ettevõtetest nõrgemad. Riigi osalusega ettevõtete üldjuhtimine on hiljuti oluliselt nõrgenenud, mis tühistab 2015. ja 2016. aasta riigipõhiste soovituste täitmisel saavutatud edu. Uute õigusaktide rakendamine pole olnud mitte üksnes kõhklev, vaid tehakse pidevaid katseid rida äriühinguid nende kohaldamisalast välja jätta. Peale selle on hilinenud riigi osalusega ettevõtete finantsandmete avaldamine. Selle tulemusena on halvenenud olulised tingimused riigi vahendite tõhusa kasutamise edendamiseks ja loodud võimalus teha moonutatud investeerimisotsuseid. Konstitutsioonikohus kutsus 2018. aasta veebruaris parlamenti üles vaatama eespool nimetatud erandid läbi.

(22)

Eelmise aasta sündmused on pannud olulisel määral küsimuse alla Rumeenia kohtusüsteemi reformimisel ja võitlusel kõrgemate ametnike korruptsiooni vastu saavutatud märkimisväärse edu pöördumatuse ja kestlikkuse. Kohtute sõltumatus on ohustatud ning kohtutele ja õigusraamistikule avaldatakse survet võitluseks korruptsiooni vastu, samal ajal kui muude probleemide lahendamist pidurdatakse. 2016.–2020. aasta riikliku korruptsioonivastase strateegia rakendamine, töötades välja täiendavaid meetmeid korruptsiooni ärahoidmiseks ja sellevastaseks võitluseks, edeneb tehnilisel tasandil, kuid see vajab käegakatsutavamat poliitilist toetust, sest avaliku sektori kõigil tasanditel püsivad korruptsiooni- ja juhtimisprobleemid ning need on ka ärikeskkonna suurimate probleemide hulgas.

(23)

Komisjon jätkab Rumeenia kohtureformi ja korruptsioonivastase võitluse seiret koostöö- ja jälgimiskorra raames. Seepärast Rumeeniale mõeldud riigipõhised soovitused neid valdkondi ei hõlma, kuid need on olulised positiivse sotsiaal-majandusliku keskkonna arendamiseks riigis.

(24)

Komisjon on 2018. aasta Euroopa poolaasta raames Rumeenia majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2018. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2018. aasta lähenemisprogrammi ja 2018. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Rumeeniale esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Rumeenia eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka seda, mil määral need vastavad liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(25)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus (7) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1,

1.

2.

3.