10.9.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 320/39


NÕUKOGU SOOVITUS,

13. juuli 2018,

milles käsitletakse Prantsusmaa 2018. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Prantsusmaa 2018. aasta stabiilsusprogrammi kohta

(2018/C 320/09)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon võttis 22. novembril 2017 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2018) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Euroopa Ülemkogu kiitis 22. märtsil 2018 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. Samuti võttis komisjon 22. novembril 2017 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Prantsusmaad ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 22. märtsil 2018. Nõukogu võttis 14. mail 2018 vastu soovituse euroala majanduspoliitika kohta (3) („euroala soovitus“).

(2)

Kuna Prantsusmaa rahaühik on euro ning majandus- ja rahaliidu riigid on üksteisega tihedalt seotud, peaks Prantsusmaa tagama euroala soovituse täieliku ja õigeaegse täitmise, nagu on kajastatud allpool esitatud soovitustes, eelkõige soovitustes 1 ja 2.

(3)

2018. aasta aruanne Prantsusmaa kohta avaldati 7. märtsil 2018. Selles hinnati Prantsusmaa edusamme nõukogu poolt 11. juulil 2017 vastu võetud riigipõhiste soovituste (4) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Prantsusmaa edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi, mille tulemused avaldati samuti 7. märtsil 2018. Komisjon järeldas oma analüüsi põhjal, et Prantsusmaal esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Haavatavus tuleneb eelkõige valitsemissektori suurest võlast ja nõrgast konkurentsivõime dünaamikast tootlikkuse aeglase kasvu tingimustes. Eriti märkimisväärne on võimalik kahjulik mõju Prantsusmaa majandusele ning majanduse suurust arvestades ka võimalik negatiivse mõju ülekandumine teistesse majandus- ja rahaliidu riikidesse.

(4)

Prantsusmaa esitas 25. aprillil 2018 oma 2018. aasta riikliku reformikava ja 2018. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(5)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (5) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Suunistes, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, esitas komisjon täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas ta kõnealust sätet kavatseb kasutada.

(6)

Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegset ja kestvat korrigeerimist ning nõukogu otsust (EL) 2018/924 (6) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamise kohta kohaldatakse Prantsusmaa suhtes stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareegliga seotud üleminekukorda. Valitsus kavandab 2018. aasta stabiilsusprogrammis parandada järk-järgult valitsemissektori eelarvepositsiooni – 2,6 %-lt SKPst 2017. aastal + 0,3 %-le SKPst 2022. aastal. Keskpika perioodi eelarve-eesmärki, milleks on struktuurne puudujääk 0,4 % SKPst, ei ole kavas saavutada 2018. aasta stabiilsusprogrammiga hõlmatud perioodi jooksul. 2018. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt väheneb valitsemissektori võla suhe SKPsse 97,0 %-lt 2017. aastal 89,2 %-le 2022. aastal. Kõnealuste eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Kuid meetmeid, mida on vaja kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamiseks alates 2019. aastast, ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud.

(7)

Nõukogu soovitas 11. juulil 2017 Prantsusmaal tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär (7) ei ületaks 2018. aastal 1,2 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst. Samal ajal märgiti, et 2018. aasta eelarvekava hindamisel ja sellele järgneval 2018. aasta eelarvetulemuste hindamisel tuleb eesmärgina nõuetekohaselt arvesse võtta sellise eelarvepoliitika seisundi saavutamist, mis aitab kaasa nii käimasoleva majanduse elavnemise tugevdamisele kui ka riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele. Vastavalt komisjoni hinnangule Prantsusmaa majanduse elavnemise tugevuse kohta, milles võeti arvesse Prantsusmaa kestlikkusprobleeme ja mis koostati Prantsusmaa 2018. aasta eelarvekava käsitleva arvamuse raames, ei ole selles suhtes mingeid muid elemente vaja arvestada. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt on oht, et 2018. aastal kaldutakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas soovitatud kohandamiskavast märkimisväärselt kõrvale.

(8)

Võttes arvesse, et Prantsusmaa prognoositav valitsemissektori võla suhe SKPsse on 60 % ja prognoositav SKP lõhe on 0,6 %, ei tohiks valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär 2019. aastal ületada 1,4 %, mis vastab struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst, mis tuleneb stabiilsuse ja kasvu pakti raames ühiselt kokku lepitud eelarvekohanduste nõuete maatriksist. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt ja eeldusel, et poliitikat ei muudeta, on oht, et 2019. aastal ning 2018. ja 2019. aasta kokkuvõttes kaldutakse sellest nõudest märkimisväärselt kõrvale. Prognoosi kohaselt näib esmapilgul, et Prantsusmaa ei täida 2018. ja 2019. aastal võlareegliga seotud üleminekukorda. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et 2018. aastal tuleks võtta täiendavaid meetmeid stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmiseks. Juhuslikke tulusid oleks mõistlik kasutada valitsemissektori võla suhtarvu edasiseks vähendamiseks.

(9)

Prantsusmaa avaliku sektori kulutuste tase on üks liidu kõrgemaid. Kulude suhe SKPsse peaks 2018. aastal eeldatavasti jõudma 56,0 %-ni, mis on liidu keskmisest 10,6 protsendipunkti võrra suurem. Kuigi viimastel aastatel on konsolideerimisstrateegia saanud tuge peamiselt langevatest intressimääradest ja avaliku sektori investeeringute kärpimisest, on madalate intressimäärade püsimine keskpikas perspektiivis ebatõenäoline ja tulusate investeeringute kärpimine võib pärssida tulevast majanduskasvu potentsiaali. Alates 2014. aastast toimunud kulude läbivaatamised ei ole toonud märkimisväärset kokkuhoidu ning asjakohaste järelmeetmete puudumise ja vähese poliitilise isevastutuse tõttu on tõhususe kasv olnud piiratud. Viimasest kulutuste läbivaatamise strateegiast on loobutud ja see asendatakse 2022. aasta avaliku sektori meetme algatusega (Action Publique 2022), mille põhimõtted on sätestatud valitsuse poolt 2017. aasta oktoobris antud volituses. 2022. aasta avaliku sektori meetme algatuse komitee (Comité Action Publique 2022) peab enne 2018. aasta suve koostama aruande ja analüüsima, milliseid meetmeid tuleb võtta. Konkreetseid meetmeid ei ole siiski veel ette pandud ja selle raamistiku uusi kokkuhoiumeetmeid hakatakse rakendama alles alates 2020. aastast. Eelarve konsolideerimise vajadust lühikeses kuni keskpikas perspektiivis toetaks kulude kärpimise meetmete kiire rakendamine.

(10)

Praegu on Prantsusmaal 37 erinevat pensioniskeemi. Need käsitlevad erinevaid töötajate rühmi ning toimivad erinevate õigusnormide kohaselt. Nende õigusnormide järkjärguline ühtlustamine parandaks süsteemi läbipaistvust, suurendaks põlvkondadevahelist õiglust ja edendaks tööjõu liikuvust. Arvutamisreeglite ühtlustamine aitaks samuti paremini kontrollida avaliku sektori kulusid. Kuigi juba vastuvõetud pensionireformid peaksid vähendama riiklike pensionikulude taset pikas perspektiivis, tooks lihtsam ja tõhusam pensionisüsteemi täiendavat kokkuhoidu ja aitaks vähendada riigi rahanduse jätkusuutlikkuse riske keskpikas perspektiivis. Vastavalt hiljutisele uuringule, mille tegi La Fondation pour la recherche sur les administrations et les politiques publiques (iFRAP), annaks avaliku ja erasektori eri pensionisüsteemide ühtlustamine 2022. aastaks rohkem kui viis miljardit eurot avaliku sektori kulude kokkuhoidu.

(11)

Töötuse määr langes 10,4 %-lt 2015. aastal 9,4 %-le 2017. aastal ja prognooside kohaselt peaks see lähiaastatel vähenema veelgi, samas kui tööhõive määr tõusis 2017. aastal 70,6 %-le. Kuid tööturu tingimused noorte, madala kvalifikatsiooniga ja rändetaustaga inimeste (nii esimene kui ka teine põlvkond) jaoks on endiselt suhteliselt keerulisemad. 2017. aastal oli tööga hõivatud üksnes 55,6 % väljaspool ELi sündinud inimestest (20-64 aastased), mis on 17,0 protsendipunkti võrra vähem kui Prantsusmaal sündinud inimeste vastav näitaja. Kõige mahajäänumate piirkondade (Quartiers de la politique de la ville) elanikel, sealhulgas rändetaustaga inimestel, on jätkuvalt raskusi tööturul. Hoolimata poliitikameetmetest on sotsiaal-majandusliku ja rändetausta mõju õpitulemustele suhteliselt suur ja takistab tööturule integreerumist. On tõendeid ka tööturul diskrimineerimise kohta. Tööturul võrdsete võimaluste edendamiseks on esmatähtis tulemuslik aktiivne tööhõivetoetus, sealhulgas keeleõpe, intensiivne tööalane nõustamine, värbamistoetus ja karmimad meetmed diskrimineerivate tavade vastu.

(12)

Tööd, sotsiaalse dialoogi ajakohastamist ja ametialaste arenguvõimaluste tagamist käsitleva 2016. aasta seaduse eesmärk on parandada ettevõtete suutlikkust kohanduda majandustsüklitega ja vähendada tähtajaliste lepingutega töötajate osakaalu. Kuigi tähtajatu lepingu alusel võetakse tööle rohkem inimesi, on tööturu killustatus endiselt probleem ja üleminekut avatumatele tööhõivevormidele tuleks edendada. Sellega seoses on oluline viia lõpule käimasoleva ambitsioonika reformikava rakendamine, mis hõlmab hiljuti vastu võetud tööõiguse reformi, töötushüvitiste süsteemi kavandatud läbivaatamist ning kutsehariduse ja -õppe (kaasa arvatud õpipoisiõpe) süsteemi reformi.

(13)

Maksukiilu vähendamise meetmete järkjärguline rakendamine on alates 2013. aastast parandanud Prantsusmaa kulupõhist konkurentsivõimet, kuid varasemat kuhjunud konkurentsivõime kaotust ei ole veel täielikult kompenseeritud. Keskmise palga puhul olid 2016. aastal Prantsusmaal tööandjate sotsiaalkindlustusmaksete määrad protsendina tööjõu kogukulust endiselt ühed liidu kõrgeimad. Olemasolevaid poliitikameetmeid tööjõukulude vähendamiseks tuleks alates 2019. aastast veelgi kindlustada ja tugevdada. Selle raames on teatavaks tehtud konkurentsivõime ja tööhõive maksuvähenduse (CICE) muutmine tööandjate üldiseks sotsiaalmaksukärpeks ja täiendavad maksusoodustused madalapalgaliste puhul, et edendada madala kvalifikatsiooniga inimeste tööhõivet.

(14)

Alates 2013. aastast on Prantsusmaal miinimumpalga puhul järgitud indekseerimiskorda ja mingit erakorralist miinimumpalga tõstmist ei ole toimunud. Selle tulemusel on madala inflatsiooni ja aeglase palgakasvu tingimustes kasvanud miinimumpalk aeglasemalt kui selle kujundamise aluseks olevad palgad (2017. aastal 1,23 %, võrreldes 1,31 %ga keskmise palga puhul). Kuigi rahvusvahelises plaanis on miinimumpalk võrreldes keskmise palgaga suur, on miinimumpalga puhul tööjõukulud tänu sotsiaalmaksete kärpimisele oluliselt vähenenud. Sellised kärpeid suurendatakse ja need muudetakse alaliseks alates 2019. aastast. Kuigi miinimumpalga indekseerimine on oluline töötajate ostujõu säilitamiseks, võib praegune mehhanism (liidus ainulaadne) vähendada palkade võimet kohanduda vastavalt muutuvatele tingimustele, millel võib olla negatiivne mõju konkurentsivõimele. Sõltumatute ekspertide rühm hindab igal aastal miinimumpalka ja esitab selle suundumuste kohta mittesiduvaid arvamusi. 2017. aastal soovitas rühm läbi vaadata indekseerimise reegli, näiteks piirdudes indekseerimise puhul üksnes inflatsiooniga.

(15)

Praegune esmase kutsehariduse ja -õppe süsteem ei toeta piisavalt tööturule integreerimist, eelkõige kuna märkimisväärne hulk õpilastest õpib valdkondades, mille puhul tööväljavaated on piiratud. Lisaks on Prantsusmaa kutsehariduses ja -õppes osalevate õpilaste õpitulemused kehvemad kui liidus keskmiselt, samas kui üldharidust omandavate õpilaste õpitulemused on palju paremad. Sellega seoses on noorte tööhõive toetamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks esmatähtis võtta meetmeid õpipoisiõppe edendamiseks, mis tagab paremad väljavaated tööturul, ja koolipõhise õppe tulemuste parandamiseks. Samal ajal on oluline võtta ka meetmeid, et parandada madala kvalifikatsiooniga töötajate ja tööotsijate juurdepääsu jätkuõppele ning soodustada kõrgema kvalifikatsiooni omandamist, mida toetatakse asjakohase nõustamisega. Võttes arvesse neid probleeme ja eelkõige vajadust parandada süsteemi juhtimist, tagada selle vastavus tööturu vajadustele, koolituse kvaliteet ja kättesaadavus ning kindlustada üleminek tööturul, esitas valitsus 27. aprillil 2018 seaduseelnõu õpipoisiõppe ning jätkukutsehariduse ja -õppe süsteemi reformimise kohta. 2018. aasta riiklikus reformikavas kinnitatakse kavatsust rakendada 14 miljardi euro suurune investeerimiskava oskuste täiendamiseks ja käivitada koolipõhise esmakutsehariduse täiendav reform.

(16)

Üldiselt on sotsiaalkaitsesüsteemi tulemused head. Siiretejärgne sissetuleku ebavõrdsus on allpool liidu keskmist ja hoolimata hiljutisest suurenemisest on suhtelises vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arv endiselt suhteliselt väike. Mõne rühma puhul on vaesusrisk siiski suurem, eelkõige üksikvanemaga peredes, väljaspool liitu sündinud inimeste ja mahajäänud linnapiirkondades elavate inimeste puhul. Sobiva eluaseme ebapiisav kättesaadavus vaesuses elavatele inimestele on endiselt murettekitav. Hoolimata olukorra hiljutisest paranemisest on mõnes piirkonnas sotsiaaleluasemeid endiselt liiga vähe.

(17)

Hoolimata käimasolevatest reformidest, mille eesmärk on vähendada ettevõtete maksukoormust ja toetada tootlikke investeeringuid, on Prantsuse maksusüsteem jätkuvalt väga keerukas ning maksukulud, ebatõhusad maksud ja tootmismaksud takistavad ärikeskkonna toimimist. Suur hulk maksukulusid (maksuvähendused, maksuvabastused, maksusoodustused) tekitab ettevõtjatele ja eelkõige VKEdele täiendavat koormust, suurendades nõuete täitmise kulusid ja ebakindlust. See tekitab täiendavat kontrollikulu ka maksuhalduri jaoks. Maksukulude hulk ja väärtus suureneb 2018. aasta eelarveseaduse kohaselt veelgi ning on 2018. aastal 99,8 miljardit eurot (4,2 % SKPst), võrreldes 93 miljardi euroga 2017. aastal. Lisaks on alates 2014. aastast kindlaks tehtud ligikaudu 192 vähest tulu (alla 150 miljoni euro aastas) andvat maksu, kuid ainult väga vähesed neist on kaotatud (8). Prantsusmaa tootmismaksud on võrreldes liidu keskmisega (9) väga suured (3,1 % SKPst 2016. aastal). Need koosnevad peamiselt kapitali- ja tööjõumaksudest, mida ettevõtted peavad maksma tulenevalt nende tootmistegevusest ja olenemata nende majandustulemustest.

(18)

Turuteenuste arvele jäi 2016. aastal rohkem kui 50 % lisandväärtusest, 40 % tööhõivest ja 20 % töötleva tööstuse ekspordi lisandväärtusest. Kuigi konkurents turuteenuste valdkonnas mõjutab kogu majandust, takistavad seda endiselt regulatiivsed nõuded ja halduskoormus, mis pärsivad ka ettevõtete kasvusuutlikkust. Kui teenuste valdkonna reformid on piisavalt ambitsioonikad ja need rakendatakse täielikult, võib neil olla märkimisväärne positiivne mõju majandusele. Reformiprioriteetide seadmisel on oluline võtta arvesse teenuste allsektorite majanduslikku tähtsust ja tulemusi. Näitajapõhine lähenemisviis teenustesektoris prioriteetsete reformide kindlaksmääramiseks on esile toonud mitmed äriteenused (arhitekti- ja inseneriteenused, õigus- ja raamatupidamisteenused ning haldus- ja tugiteenused), jaekaubanduse, majutus- ja toitlustusteenused ja tervishoiu. 6. augusti 2015. aasta majanduskasvu, -tegevuse ja võrdsete majanduslike võimaluste seadusega (nn Macroni seadus) vähendati konkreetsete kutsealateenuste valdkonnas piiranguid piiratud hulga kutsealade puhul, peamiselt õiguselukutse esindajate puhul. Kutsealateenuste valdkonnas on veel võimalusi täiendavateks reformideks. Edasised reformid võiksid olla suunatud konkreetsetele turule sisenemise ja majandustegevuse piirangutele (nt reserveeritud tegevusalad, hääleõiguse piirangud, aktsiaosaluse piirangud, valdkondadevahelised piirangud ja numerus clausus piirangud), mida peetakse ülemäärasteks. Ettevõtete kasvu peamiste takistuste kõrvaldamisele suunatud reformid võiks hõlmata ettevõtte suuruse kriteeriumidega seotud künniste kaotamist õigusaktides ja ettevõtete halduskoormuse vähendamist. Prantsusmaa kiire lairibaühenduse katvuse suurendamine aitaks rohkem kasu saada digitaalmajandusest.

(19)

Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabeli kohaselt on Prantsusmaa innovatsioonitulemused hoolimata suhteliselt suurest avaliku sektori toetusest liidu innovatsiooniliidrite tulemustest jätkuvalt nõrgemad. Innovatsioonitulemusi aitaks eelkõige parandada avaliku sektori toetuskavade, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse maksuvähenduse (Crédit d'Impôt Recherche) tõhususe suurendamine. Sellega seoses tuleb käimasoleva hindamise tulemusi võtta arvesse avaliku sektori innovatsioonitoetuse struktuuri parandamisel. Ebapiisav teadmussiire riiklike teadusasutuste ja ettevõtete vahel on jätkuvalt probleemiks ning see piirab teadusuuringute tulemuste äriotstarbelist kasutamist. Võrreldes teiste liidu riikidega on Prantsusmaa tulemused nõrgad avaliku ja erasektori koostööväljaannete ning avaliku ja erasektori koostöös rahastatud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Teadusasutuste ja ettevõtete vahelist siirdemehhanismi on võimalik tõhustada partnerlusel põhinevate teadusuuringute lihtsustamise ja teadlaste liikuvuse edendamise kaudu.

(20)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2018) raames Prantsusmaa majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2018. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2018. aasta stabiilsusprogrammi, 2018. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Prantsusmaale esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Prantsusmaa eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka seda, mil määral need vastavad liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(21)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta stabiilsusprogrammiga tutvunud ja tema arvamus (10) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(22)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta riikliku reformikavaga ja 2018. aasta stabiilsusprogrammiga tutvunud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–3,

SOOVITAB Prantsusmaal võtta 2018. ja 2019. aastal järgmisi meetmeid.

1.

Tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa 2019. aastal 1,4 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst. Kasutada juhuslikke tulusid valitsemissektori võla suhte SKPsse vähendamise kiirendamiseks. Rakendada kulude kokkuhoid 2018. aastal ja määrata täielikult kindlaks eesmärgid ja uued meetmed, mida on vaja 2022. aasta avaliku sektori meetme algatuse raames, et tagada 2019. aasta eelarves konkreetne kulude kokkuhoid ja tõhususe suurenemine. Järk-järgult ühtlustada olemasolevaid erinevaid pensioniskeeme käsitlevaid õigusnorme, et muuta skeemid õiglasemaks ja jätkusuutlikumaks.

2.

Jätkata kutsehariduse ja -õppe süsteemi reforme, et suurendada selle vastavust tööturu vajadustele ja parandada koolituse kättesaadavust, eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate ja tööotsijate puhul. Edendada võrdseid võimalusi ja juurdepääsu tööturule, sealhulgas rändetaustaga inimeste ja mahajäänud piirkondades elavate inimeste puhul. Tagada, et miinimumpalga suundumused oleksid kooskõlas töökohtade loomise ja konkurentsivõimega.

3.

Lihtsustada maksusüsteemi, piirates maksukulude kasutamist, kaotades ebatõhusad maksud ja vähendades ettevõtete tootmismakse. Vähendada regulatiivset ja halduskoormust, et suurendada konkurentsi teenuste valdkonnas ja edendada ettevõtete kasvu. Tugevdada jõupingutusi, et suurendada innovatsioonisüsteemi tulemuslikkust, eelkõige parandades avaliku sektori toetuskavade tõhusust ning edendades teadmussiiret riiklike teadusasutuste ja ettevõtete vahel.

Brüssel, 13. juuli 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

H. LÖGER


(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(2)  ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

(3)  ELT C 179, 25.5.2018, lk 1.

(4)  ELT C 261, 9.8.2017, lk 1.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(6)  Nõukogu 22. juuni 2018. aasta otsus (EL) 2018/924, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/414/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Prantsusmaal (ELT L 164, 29.6.2018, lk 44).

(7)  Valitsemissektori esmased netokulud saadakse, kui valitsemissektori kogukuludest arvatakse maha intressikulud, liidu programmidele tehtavad kulutused, mis kaetakse täielikult liidu fondide tuludest, ja kaalutlusõigusevälised muudatused töötuskindlustushüvitise kuludes. Valitsemissektori rahastatud kapitali kogumahutused põhivarasse on jaotatud nelja aasta peale. Kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed või õigusaktide kohane tulude suurendamine arvatakse sisse. Ühekordsed tulu- ja kulumeetmed arvatakse välja.

(8)  Inspection Générale des Finances (2014), Les taxes à faible rendement.

(9)  Tootmismaksude all tuleks mõista Eurostati kohaseid „muid tootmismakse“ (kategooria D29).

(10)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikele 2.