(1)

Komisjon võttis 22. novembril 2017 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2018) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Euroopa Ülemkogu kiitis 22. märtsil 2018 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. Samuti võttis komisjon 22. novembril 2017 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Saksamaad ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 22. märtsil 2018. Nõukogu võttis 14. mail 2018 vastu soovituse euroala majanduspoliitika kohta (3) („euroala soovitus“).

(2)

Kuna Saksamaa rahaühik on euro ning majandus- ja rahaliidu riigid on üksteisega tihedalt seotud, peaks Saksamaa tagama euroala soovituse täieliku ja õigeaegse täitmise, nagu on kajastatud allpool esitatud soovitustes 1 ja 2.

(3)

2018. aasta aruanne Saksamaa kohta avaldati 7. märtsil 2018. Selles hinnati Saksamaa edusamme nõukogu poolt 11. juulil 2017 vastu võetud riigipõhiste soovituste (4) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Saksamaa edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi, mille tulemused avaldati samuti 7. märtsil 2018. Komisjon järeldas oma analüüsi põhjal, et Saksamaal esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Eelkõige avaldab püsivalt suur jooksevkonto ülejääk piiriülest mõju ning annab tunnistust sellest, et investeeringud on võrreldes säästudega tagasihoidlikud nii era- kui ka avalikus sektoris. Ülejääk, mis on peamiselt liitu mitte kuuluvate riikidega, on alates 2016. aastast pisut vähenenud ja peaks tänu sisenõudluse suurenemisele järgmistel aastatel järk-järgult vähenema, kuid jääb prognoosiperioodil siiski rekordiliselt kõrgele tasemele. Kuigi sisenõudluse osakaal majanduskasvus praegu suureneb, jääb nii tarbimise kui ka investeeringute osakaal SKPst tagasihoidlikuks, hoolimata soodsatest tsüklilistest ja rahastamistingimustest ning vajadusest taristuinvesteeringute järele, milleks on eelarvevõimalused olemas. Kuigi on võetud mitmeid meetmeid avaliku sektori investeeringute edendamiseks, ei ole need suutnud püsivalt suurendada avaliku sektori investeeringute osakaalu SKPst. Edusammud soovituste järgimisel muudes valdkondades on samuti piiratud.

(4)

Saksamaa esitas 30. aprillil 2018 oma 2018. aasta riikliku reformikava ja 19. aprillil 2018 oma 2018. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(5)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (5) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Suunistes, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, esitas komisjon täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas ta kõnealust sätet kavatseb kasutada.

(6)

Saksamaa suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareeglit. Valitsuse 2018. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt peaks eelarveülejääk jääma 2018.–2021. aastal 1 % ja 1,5% vahele SKPst. Keskpika perioodi eelarve-eesmärk – struktuurne puudujääk 0,5 % SKPst – täidetakse varuga kogu programmiperioodi kestel. Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse järk-järgult vähenema ja jõudma 2021. aastal 53 %ni. Stabiilsusprogramm sisaldab loetelu ja kirjeldusi mitme 2018. aasta märtsi koalitsioonilepingus kavandatud meetme kohta, mis moodustavad ligikaudu 1,5 % SKPst aastatel 2018–2021, kuid need on veel vastu võtmata ega sisaldu seetõttu stabiilsusprogrammi prognoosides. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium, mida ükski sõltumatu asutus ei ole kinnitanud, on usutav (6). Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi põhjal peaks struktuurne eelarvepositsioon olema 2018. aastal ülejäägis ligikaudu 1,2 % SKPst ja 2019. aastal 1 % SKPst ning seega keskpika perioodi eelarve-eesmärki ületama. Prognoosi põhjal jätkub kindlalt valitsemissektori võla kahanemine. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et Saksamaa täidab 2018. ja 2019. aastal prognoosi kohaselt stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded. Pidades kinni keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, on riigil samal ajal veel piisavalt ruumi kasutada eelarve- ja struktuuripoliitikat eelkõige haridusele, teadustegevusele ja innovatsioonile tehtavate avaliku ja erasektori investeeringute püsivaks suurenemiseks.

(7)

Avaliku sektori tegelikud investeeringud suurenesid 2015.–2017. aastal märgatavalt. See suundumus iseloomustab valitsuse jõupingutusi investeerimise hoogustamiseks. Avaliku sektori investeeringud on suurenemas, kuid osakaaluna SKPst on kasv endiselt tagasihoidlik ja püsib märkimisväärne mahajäämus kohalike omavalitsuste tasandil, hinnanguliselt 4 % SKPst. Avaliku sektori kapital on osakaaluna SKPst jätkuvalt vähenemas, mis on tingitud negatiivsest netoinvesteerimispositsioonist kohalike omavalitsuste tasandil (ligikaudu 6 miljardit eurot aastas ajavahemikus 2010–2016). Investeeringute mahajäämuse kõrvaldamine kohalike omavalitsuste tasandil eeldab täiendavaid iga-aastasi avaliku sektori investeeringuid 0,3 % SKPst järgmise kümne aasta vältel. Investeeringud osakaaluna valitsemissektori kapitalist ja avaliku sektori investeeringud osakaaluna avaliku sektori kulutustest on allpool euroala keskmist. Ametiasutus, mis loodi avaliku sektori investeeringute toetamiseks kohalike omavalitsuste tasandil, alustas tööd 2017. aastal, kuid investeeringute mahajäämuse kõrvaldamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi. Koos soodsa eelarvepositsiooniga viitab olukord sellele, et investeeringuid on võimalik suurendada kõikidel valitsemistasanditel, eelkõige piirkondlikul ja omavalitsuste tasandil.

(8)

Avaliku sektori kulutused haridusele olid 2016. aastal 4,2 % SKPst, mis on allpool liidu keskmist ehk 4,7 % SKPst. Kulutused haridusele ja teadustegevusele moodustasid 2016. aastal 9 % SKPst, millega ei saavutata riiklikku eesmärki 10 % SKPst. See vastab hinnanguliselt ligikaudu 33 miljardi euro suurusele investeerimispuudujäägile. Ehkki tegelikud kulutused haridusele on suurenenud, püsib investeeringutes märkimisväärne mahajäämus. Samal ajal tuleb riikliku rahastamise kaudu lahendada muid probleeme, nagu õpilaste arvu kasv, õpetajate nappus ning alushariduse ja lapsehoiu jätkuv laienemine. Täiendavad kulutused haridusele, teadusuuringutele ja innovatsioonile on Saksamaa potentsiaalse majanduskasvu seisukohast äärmiselt tähtsad.

(9)

Digipööre Saksamaa majanduses edeneb aeglaselt ja riigil tuleb lahendada suuri probleeme. Linna- ja maapiirkondade vahel on selge digilõhe kiire internetiühenduse (järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud kiirusega kuni 30 Mbit) kättesaadavuses (maapiirkondade puhul vaid 54 %). Saksamaa on jäänud maha ülisuure läbilaskevõimega lairibaühenduse (> 100 Mbit) kasutuselevõtus. Vaid väike osa (7,3 %) Saksamaa pindalast on kaetud kõrgjõudlusega kiudoptiliste juurdepääsuvõrkudega, samal ajal kui liidu keskmine on 26,8 %. Selle asemel on turgu valitseva ettevõtja eelistatav tehnoloogiline lahendus jätkuvalt olemasolevate vaskkaablivõrkude ajakohastamine (vektoreerimine). Paljud teenused tuginevad ülikiirele ühendusele ja 2017. aastal leidis 25,3 % Saksamaa ettevõtjatest, et nende internetiühendus on tegelike ärivajaduste rahuldamiseks liiga aeglane. Sellise ühenduse puudumine pärsib investeerimist, eriti VKEde puhul, kellest suur osa paikneb maa- või linnalähedastes piirkondades. Digitaalsete avaliku sektori teenuste ja e-tervise teenuste pakkumine jääb samuti tublisti allapoole liidu keskmist.

(10)

Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringud on suurenemas ja Saksamaa peaks varsti saavutama strateegia „Euroopa 2020“ raames talle seatud teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse eesmärgi. Investeeringud on aga üha enam koondunud suurtesse äriühingutesse ning kesktaseme ja kõrgtehnoloogilisse tootmisse, samal ajal kui VKEde osakaal aina väheneb. Ettevõtluse arendamiseks, eelkõige riskikapitali investeeringute soodustamiseks erasektoris, on võetud mitmesuguseid meetmeid. Saksamaa riskikapitali turg on aga vähem arenenud kui teiste rahvusvaheliste innovatsiooniliidrite oma.

(11)

Hoolimata mõningatest viimaste aastate edusammudest on Saksamaa maksusüsteem jätkuvalt ebatõhus, kuna see on keerukas ja moonutab otsuste tegemist näiteks investeerimise, rahastamise ja tööturul osalemise valdkonnas. Tulude suurendamiseks paneb Saksamaa üsna suurt rõhku otsestele maksudele, mistõttu on võimalik moonutavat otsest maksustamist vähendada või asendada vähem moonutavate maksudega kinnisvaralt, pärandilt ja tarbimiselt. Palgatulult võetavate maksude ja sotsiaalmaksete tase oli 2015. aastal liidus kuuendal kohal. Piirkonniti erinevad kapitalikulud ja keskmine tegelik äriühingu tulumaksu määr on liidu kõrgeimate seas (riigi koondnäitaja on 28,2 % võrreldes liidu keskmisega 20,9 %). Äriühingu tulumaksu, kohaliku ettevõtlusmaksu ja solidaarsusmaksu koosmõju muudab äriühingu maksustamise süsteemi keerukaks, suurendab maksude haldamise kulusid ning moonutab investeerimise taset piirkonniti. Lisaks mõjutab äriühingu tulumaks rahastamisotsuseid, mis kalduvad laenuraha kasuks. See kallutatus on liidus seitsmendal kohal. Kapitalikulude vähendamine võib aidata hoogustada erainvesteeringuid ja toetada suhteliselt vähearenenud riskikapitaliturgu. Peale selle on kahjumi ülekandmist reguleerivad sätted jätkuvalt üsna ranged, piirates ülekandmise mahtu 60 %ga aastasest maksustatavast tulust.

(12)

Saksamaa õigusaktid on ikka veel äärmiselt piiravad, eriti seoses äriteenuste, reguleeritud kutsealade ja haldusformaalsustega teenuste piiriüleseks osutamiseks. Peamised piirangud käsitlevad muu hulgas äriühingu õiguslikku vormi ja osalust. Äriteenuste peamiste valdkondade, nagu õigusteenuste, raamatupidamisteenuste ning arhitekti- ja inseneriteenuste uuenemise määr on allpool liidu keskmist, samal ajal kui tegevuse koguülejäägi osatähtsus on neis valdkondades üle keskmise, mis viitab väiksemale konkurentsisurvele. Kuna teenused toimivad vahesisenditena, suurendab nende vähem piirav reguleerimine tootlikkust järgmise etapi teenusemahukates tööstusharudes.

(13)

Saksamaa tööturunäitajad on olnud väga tugevad. Töötus langes 2017. aasta neljandas kvartalis rekordiliselt madalale (3,6 %) ja tööhõive tõusis 79,8 %ni. Noorte töötuse määr (6,8 % 2017. aastal) on üks ELi madalamaid. Saksamaal on üha suurem puudus oskustööjõust, samal ajal kui teatavate elanikkonna rühmade tööjõupotentsiaal on alakasutatud. Osalise tööajaga töötavate inimeste, eeskätt naiste ja rändetaustaga inimeste ning hoolduskohustusi täitvate isikute osakaal on üks liidu suurimaid. Naiste puhul on peamisteks põhjusteks tööaja pikendamist pärssivad tegurid ning lapsehoiu ja pikapäevarühma võimaluste vähesus. Pikemat tööaega takistavad ka spetsiifilised maksueeskirjad, eelkõige leibkondade teiste palgasaajate ja madalapalgaliste töötajate puhul, ning 450 euro suuruse palga ülemmääraga minitöökohtade põhjustatud seotuse efekt. Madalapalgaliste töötajate, suuremalt osalt naiste maksukiil on Saksamaal üks suurimaid. Osalise tööajaga töötavate naiste suure osakaaluga kaasneb üks liidu suurimaid soolisi ebavõrdsusi osaajaga tööhõives (37,5 % võrreldes liidu keskmisega 23,1 %). See suurendab Saksamaa äärmiselt laia soolist palgalõhet.

(14)

Hoolimata töötuse rekordiliselt madalast tasemest ja vabade töökohtade kõrgest määrast oli nominaalpalga kasv 2017. aastal tagasihoidlik (2,4 %). See suhteliselt tagasihoidlik määr on osaliselt tingitud tootlikkuse aeglasest kasvust teenustesektoris, kollektiivläbirääkimiste piiratud ulatusest mõnes sektoris ja struktuurse tööpuuduse vähenemisest. Reageerimine inflatsiooni kiirenemisele jäi nõrgaks, nii et reaalpalkade tõus kahanes 1,8 %lt 2016. aastal 0,7 %le 2017. aastal. Alates 2018. aasta algusest peetud kollektiivläbirääkimised võivad palgatõusu teataval määral kiirendada ja selles valdkonnas toimuvad sündmused väärivad jälgimist. Madalapalgaliste osakaal on jätkuvalt suur ja alumistes detsiilides on töötundide arvul kasvuruumi. Suurenev sisseränne ei takistanud palgatõusu madalapalgalistes segmentides. Üldise miinimumpalga kehtestamine 2015. aastal ja selle tõstmine 2017. aastal suurendas sissetulekuid tulude jaotuse madalamas osas. Lisaks sissetulekute kasvatamisele tegelevad sotsiaalpartnerid palgaläbirääkimiste praeguses voorus tööaja paindlikkuse teemaga.

(15)

Saksamaal on üldiselt tugev sotsiaalkaitse süsteem. Kogu rahvastiku suhtelise vaesuse määr tõusis kuni 2015. aastani siiski stabiilselt enne teatavat langust 2016. aastal. Sissetulekute ebavõrdsus oli hakanud vähenema juba 2015. aastal, nii et sissetulekukvintiilide suhte kordaja vähenes tagasihoidlikul määral tänu vaesemate leibkondade sissetulekute suurenemisele. Palgavaesuse hiljutine vähenemine 2016. aastal oli samuti tagasihoidlik ja tõi kasu ainult meestele.

(16)

Saksamaa võiks soodustada vanemaealiste töötajate seotust tööturuga, mis aitaks suurendada vanaduspõlve sissetulekuid, parandada potentsiaalseid majandustulemusi, kohaneda pingelise olukorraga tööturul ja vähendada vajadust ettevaatussäästude järele vanemas eas. Ohud riigi rahanduse jätkusuutlikkusele on praegu väikesed, mis on valdavalt tingitud suhteliselt suurest esmasest eelarveülejäägist. Siiski peaks 2018. aasta rahvastiku vananemise aruande kohaselt olema Saksamaa pensionikulude kasv kuni 2070. aastani üks liidu kiireimaid. Vaesusrisk vanaduspõlves (alates 65. eluaastast) oli 2016. aastal 17,6 % ehk üle liidu keskmise (14,7 %). Kohustusliku esimese samba pensionide piisavuse edasine vähenemine suurendab vaesuse ohtu vanas eas, eeskätt madalapalgaliste, mittestandardsete töölepingutega isikute ja karjäärikatkestustega inimeste puhul. Sooline pensionilõhe on üks suurimaid liidus. Kuigi tööhõive määr 60–64aastaste töötajate seas oli üks liidu kõrgeimaid (58,4 % 2017. aastal), oli 65–69aastaste tööhõive määr liikmesriikide keskmises kolmandikus (16,1 %).

(17)

Sotsiaal-majanduslik taust on haridustulemuste ja tööturule integreerumise puhul jätkuvalt määrav. Loodusteadustes tähendab see 2015. aasta rahvusvahelise õpilaste hindamise uuringu andmetel kolmele õpiaastale vastavat õpitulemuste erinevust kõige alumise ja kõige ülemise sotsiaalse kvartiili vahel. Riiklikud andmed kinnitavad märkimisväärset korrelatsiooni ka põhihariduse puhul. Eelkõige on probleeme rändetaustaga õpilastel. Saksamaal sündinud õpilastega võrreldes on neil palju suurem tõenäosus omandada põhioskused puudulikult ning varakult koolist lahkuda või kõrgkoolist välja langeda. Samuti ei kasutata täiel määral ära rändetaustaga inimeste tööturupotentsiaali. 2017. aastal oli tööhõive määr kolmandate riikide (20–64aastaste) kodanike seas üle 27 protsendipunkti madalam kui Saksamaa kodanike seas (naissoost kolmandate riikide kodanike seas 32 protsendipunkti madalam). Tööturu edasise toimimise muudab keerukaks töötajate osalemine täiskasvanuõppes, eriti nende 7,5 miljoni madala kvalifikatsiooniga täiskasvanu puhul, kellel puudub elementaarne lugemis- ja kirjutamisoskus.

(18)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2018) raames Saksamaa majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2018. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2018. aasta stabiilsusprogrammi, 2018. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Saksamaale esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Saksamaa eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka seda, mil määral need vastavad liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(19)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta stabiilsusprogrammiga tutvunud ja on arvamusel, (7) et Saksamaa täidab eelduste kohaselt stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded.

(20)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta riikliku reformikavaga ja 2018. aasta stabiilsusprogrammiga tutvunud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1 ja 2,

1.

2.