Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

LISA

1.   Taust

a)

Praegune konflikt Jeemenis on põhjustanud ulatusliku humanitaarkriisi ning selle tagajärjel vajab abi ligikaudu 75 % elanikkonnast (22,2 miljonit inimest). Jeemenisse suunduva kaubandusliku impordi takistused on tekitanud tõsise põhikaupade puuduse ning kättesaadavate kaupade hinna järsu tõusu, samuti on suurenenud musta turu ja smugeldajate võrgustike osakaal. Jeemenis valitseva kohutava humanitaarolukorraga tegelemiseks on oluline jätkata regulaarseid kaubavooge riiki. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2216 (2015) antakse ÜRO liikmesriikidele volitused võtta vajalikke meetmeid, et hoida ära relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -varustuse, poolsõjalise varustuse ja ülal nimetatuile mõeldud varuosade otsene või kaudne tarnimine, müümine või üleandmine kõnealuse resolutsiooni kohaselt asutatud komitee poolt kindlaks määratud isikutele või üksustele liikmesriikide territooriumilt või nende territooriumide kaudu või liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või õhusõidukeid kasutades. Selleks et hõlbustada kaupade takistamatut jõudmist Jeemenisse, palus Jeemeni valitsus ÜRO-l osutada järelevalve- ja inspekteerimisteenust, millega tagatakse, et Jeemeni territoriaalvetesse sisenevad kaubalastid on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2216 (2015). 2015. aasta detsembris paluti ÜRO projektiteenuste bürool (UNOPS) rakendada ja hallata mehhanismi, mille abil tehakse ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (UN OCHA), Jeemeni valitsuse ja asjaomaste ÜRO liikmesriikide nimel järelevalve- ja inspekteerimisteenuste ülevaatust, et hõlbustada takistamatut kaubavoogu Jeemeni nendele aladele, mis ei ole Jeemeni valitsuse kontrolli all. ÜRO kontrolli- ja inspekteerimismehhanism (UNVIM) hakkas toimima 5. mail 2016. Pärast koalitsiooni poolt 2017. aasta novembris kehtestatud piiranguid Põhja-Jeemenisse suunduvatele laevadele pidas UNVIM arutelusid doonorite ja välispartneritega, samuti koalitsiooniga. Ettepanekus pikendada UNVIMi volitusi 2018. aasta aprillist kuni 2019. aasta märtsini võeti arvesse nimetatud arutelusid seoses mehhanismi suutlikkuse tugevdamisega, kaubalaevade pardal toimuva relvade salakaubaveoga seonduvate murede leevendamisega ning kaubalaevade puhul esinevate hilinemiste vähendamisega. UNVIM tegutseb praegu Djiboutis, kus töötab 4 järelevalveametnikku, 4 inspekteerijat, 4 pommikoera rühma, 13 juhtivat/tehnilist töötajat ja kuni 7 Ühendkuningriigi lähetatud töötajat, ning Jiddahis (Saudi Araabia Kuningriik), kus töötab 2 järelevalveametnikku. Käimas on arutelud UNVIMi järelevalvetegevuse laiendamise üle sadamas King Abdullah Port (Saudi Araabia Kuningriik), samuti Salalahi ja Sohari (Omaan) ning Dubai (Araabia Ühendemiraadid) sadamates.

b)

EL on pidevalt rõhutanud, kui oluline on kaubalaevade tõhusa ja õigeaegse teenindamise tagamine, ning on toetanud UNVIMi jätkamist ja selle volituste takistusteta täitmist. Seepärast tuleks mis tahes ELi toetust UNVIMi jätkamisele vaadelda mehhanismi tõhustamise seisukohast, et suurendada ettevõtjate ja riikide suutlikkust tarnida kaupu Jeemeni elanikele. Nagu tunnistati nõukogu 2017. aasta aprilli järeldustes, on UNVIMi tulemuslikuks ja täiemahuliseks toimimiseks vaja Jeemeni koalitsiooni ja valitsuse täielikku toetust. Lisaks sellele tuleks ELi tegevust vaadelda ka osana ELi laiemast pühendumisest konfliktile poliitilise lahenduse leidmisele, toetades täielikult ÜRO erisaadiku rolli.

2.   UNVIMi inspekteerimis- ja kontrolliprotsess

Praegu kohaldatakse UNVIMi kõigile üle 100 tonnistele laevadele, mis suunduvad Jeemeni valitsuse kontrolli alla mitte kuuluvatesse sadamatesse, ning 1) kõikidele laevadele, mis veavad kaupu, mille on ostnud Jeemenis asuvad äri- või valitsusüksused ja mis on mõeldud Jeemenis müümiseks, samuti 2) ÜRO liikmesriikide kahepoolsele abile, mida ei anta ÜRO asutuste, fondide ega programmide või tunnustatud rahvusvahelise humanitaarorganisatsiooni kaudu.

Kontrolliprotsess algab siis, kui laevandusettevõtja esitab veebis aadressil www.vimye.org loataotluse, laadib üles vajalikud dokumendid ja esitab UNVIMile kogu nõutava dokumentatsiooni. UNVIM vaatab 48 tunni jooksul dokumendid läbi ja saadab teatise välispartneritele, nagu näiteks koalitsioonivägede evakuatsiooni- ja humanitaaroperatsioonide üksus (EHOC). Seejärel otsustab UNVIM, kas inspekteerida laeva või mitte, tuginedes oma protsessile, sealhulgas arvestades dokumentides olevaid lahknevusi, deklareerimata sadamakülastusi, kahtlustäratavat laeva liikumist, automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) väljalülitamist rohkem kui neljaks tunniks ning välispartneritelt saadud tagasisidet. Laevade inspekteerimine toimub kas sadamas territoriaalvetes või merel rahvusvahelistes vetes.

Seejärel antakse loasertifikaat või keeldutakse selle andmisest (või see tühistatakse, jäetakse andmata või võetakse tagasi). UNVIM jätkab loa saanud laevade liikumise jälgimist AISi kaudu, sealhulgas mis puudutab transiiti koalitsiooni ootealale, ootealalt ankrualale ja ankrualalt lossimiskai juurde. UNVIM lõpetab jälgimise siis, kui loa saanud laevad lahkuvad Jeemeni Punase mere sadamatest pärast lasti lossimist ja sadamast väljasõitmist. Kogu protsessi vältel on UNVIM pidevalt kontaktis laevandusettevõtjate ja laevakaptenitega ning täidab olulist rolli laevadel merel ette tulevate probleemide lahendamisel, sealhulgas suheldes EHOCi ja koalitsiooniga. UNVIMi poolne kogu loa andmise protsessi hõlbustamine ja pidev suhtlemine laevandusettevõtjatega on väga tähtis, et säilitada rahvusvaheliste laevandusettevõtjate usaldus ning seega tagada kaubandusliku impordi jätkumine suuremale osale Jeemeni elanikkonnast, olenemata käimasolevast konfliktist.

UNVIM on samuti püüdnud anda rahvusvahelistele laevandusringkondadele kindlustunnet nende esindajatega kord kvartalis toimuvate kohtumiste abil, et tagada nende raskuste ja probleemide õigesti mõistmine ja nõuetekohane käsitlemine.

3.   Üldised eesmärgid

Selleks et tagada UNVIMi volituste takistamata täitmine, on meetme üldine eesmärk aidata kaasa Jeemenisse suunduvate kaupade takistamatu vaba voo taastamisele, pakkudes läbipaistvat ja tõhusat loa andmise protsessi Jeemeni valitsuse kontrolli alla mitte kuuluvatesse Jeemeni sadamatesse suunduvate kaubasaadetiste jaoks.

Konkreetsed eesmärgid on järgmised:

—	suurendada kaubalastide voogu Jeemenisse, kiirendades veelgi kaubasaadetiste jaoks loa andmise protsessi ja taastades laevandusettevõtjate usalduse Hodeydahi ja Saleefi sadama juurdepääsetavuse osas, olenemata praegusest konfliktist;

—

suurendada UNVIMi suutlikkust lähetada lisapersonali ja -vahendeid Djibouti, King Abdullah Porti (Saudi Araabia Kuningriik) ning Salalahi ja Sohari (Omaan) ja Dubai (Araabia Ühendemiraadid) sadamatesse, samuti selle reageerimisvõimet, kui UNVIMile antakse projekti kestel täiendavaid ülesandeid Hodeydahi sadamas.

Kui UNVIMi volitused või vajadused muutuvad nii, et see seab kahtluse alla projekti piisavuse või asjakohasuse ülal nimetatud eesmärkide saavutamiseks, hinnatakse ELi panus vastavalt ümber.

4.   Tegevuste kirjeldus

Projekti tehnilise rakendamise eest vastutab UNOPS.

Tegevus 1. Suurendada UNVIMi järelevalveametnike arvu. Djibouti, King Abdullah Porti ja Jiddahi (Saudi Araabia Kuningriik), Salalahi ja Sohari (Omaan) ning Dubai (Araabia Ühendemiraadid) sadamate või mis tahes muude asukohtade, sh esialgu Hodeydahi sadama jaoks võetakse tööle kuni viis (5) täiendavat järelevalveametnikku ja kuni kaks (2) täiendavat lastide inspekteerijat. Suutlikkuse suurendamine võimaldab UNVIMil kohaneda kiiresti muutustega ning suurendada UNVIMi tegevuse ulatust laevade inspekteerimiseks, tagades samal ajal UNVIMi tegevuse jätkumise. UNVIM võtab samuti tööle ühe täiendava ametniku Djiboutis, kes suhtleb muu hulgas ELi ja eelkõige ELi delegatsioonidega Punase mere piirkonnas.

Kavandatavad tegevused:

—	UNOPS võtab tööle uued järelevalveametnikud, inspektorid ja ametniku kooskõlas UNOPSi värbamiseeskirjade ja menetlustega;

—	UNOPS teavitab eelnevalt Euroopa välisteenistust ametikohtade avamisest.

Ajakava: kogu projekti jooksul.

Tegevus 2. Rentida osa Djibouti sadamast. Pärast Djibouti ametivõimudega 1. mail 2018 allkirjastatud projekti käsitlevat koostöölepingut rendib UNVIM Djibouti sadamas kaisid ja ankrukohti, et tagada inspektsioonide tegemiseks püsiv asukoht. Praegu on sadamas renoveerimisel uus rajatis, et hõlbustada järelevalveametnike, inspektorite ja pommikoerade tööd. See aitab ka kiirendada inspekteerimisprotsessi.

Ajakava: kogu projekti jooksul.

Tegevus 3. Suurendada Djiboutis pommikoerte arvu neljalt kuuele. UNVIM suurendab pommikoerte ja koerajuhtide arvu neljalt kuuele. Kuna pommikoerad vajavad inspekteerimiste ajal puhkust ning arvestades Djibouti kliimatingimusi, on inspektsioonide arvu suurenemisega seoses vaja täiendavat suutlikkust pommikoerte heaolu ja tegevuse jätkumise tagamiseks.

Kavandatavad tegevused:

—	mis puudutab ÜRO hankemenetlusi, siis UNOPS kas käivitab uue hankemenetluse pommikoerte ja nende juhtide jaoks või muudab UNVIMi praeguse teenuseosutajaga (TDI - The Development Initiative) sõlmitud kehtivat lepingut;

—	uued pommikoerad integreeritakse olemasolevasse neljast pommikoerast ja koerajuhist koosnevasse rühma.

Ajakava: kogu projekti jooksul.

Tegevus 4. Osta täiendavaid inspekteerimisseadmeid: selleks et aidata UNVIMi rühmal Djiboutis skaneerida konteinereid ja laste, ostab UNVIM kaks (2) kaasaskantavat skännerit. Need lisaseadmed hõlbustavad laevade õigeaegset inspekteerimist Djibouti sadamas ja rahvusvahelistes vetes.

Kavandatavad tegevused:

—	praegu on käimas tehniliste kirjelduste väljatöötamine;

—	käivitada UNOPSi hankemenetlustega seoses rahvusvaheline hankemenetlus seadmete jaoks ja lepingu sõlmimiseks;

—	asjaomastele töötajatele seadmete üleandmine ja nende koolitamine.

Ajakava: projekti 1.–4. kuu.

Projekti lõpus viiakse läbi vara võõrandamine kooskõlas Euroopa Komisjoniga allkirjastatud lepinguga.

Tegevus 5. Projekti rakendamine

UNOPS tagab programmi juhtimise järelevalve; see hõlmab vahe-eesmärkide väljatöötamist, sisemisi läbivaatamisi, lepingute järelevalvet ning finantsjuhtimist. Eeldatavad tegevused hõlmavad järgmist:

—	sisseostetavate teenuste hange või eriteenuste lepingu sõlmimine tehnilise abi saamiseks projekti rakendamisel.

—	UNOPSi poolt allhankelepingute alusel kolmandatelt isikutelt tellitavate teenuste finantsküsimuste ja lepinguline haldamine.

Ajakava: kogu projekti jooksul.

5.   Oodatavad tulemused

UNVIMi operatiivtegevuse kiirendamise osas on projekti oodatavad tulemused järgmised:

—	hoida ära keelatud esemete voogu Jeemeni Punase mere sadamatesse;

—	hõlbustada vaba kaubavoogu Jeemeni Punase mere sadamatesse;

—	suurendada rahvusvaheliste laevandusringkondade usaldust, kavandades läbipaistva ja tõhusa protsessi kaupade sisenemiseks Jeemeni Punase mere sadamatesse, olenemata käimasolevast konfliktist;

—	toetada Jeemeni valitsust elanike selliste esmatarbekaupadega seotud vajaduste rahuldamisel, mida humanitaarabi ja kohalikud allikad täielikult ei täida.

6.   Hinnanguline kestus

Projekti kavandatav kestus on 12 kuud, mis on jagatud kaheks 6-kuuliseks perioodiks (6 + 6). Esimene periood kestab kuni 2019. aasta märtsini ning teine periood algab 2019. aasta aprillis. Kuna UNVIMi praegune rahastamise kord doonoritega kestab üksnes kuni 2019. aasta märtsini, nähakse nõukogu otsusega ette konkreetne kord seoses 2019. aasta märtsile järgneva perioodiga.

See kord seisneb läbivaatamisklauslis, milles sätestatakse, et ELi panus tuleb ümber hinnata, pidades silmas liikmesriikide heakskiitvat arvamust ELi panuse katkematu pikendamise kohta veel kuueks kuuks.

Sellest tulenevalt allkirjastavad komisjon ja UNOPS delegeerimislepingu esialgseks kuue kuu pikkuseks perioodiks, mida saab pikendada veel kuus kuud üksnes liikmesriikide positiivse arvamuse alusel.

7.   Liidu nähtavus

UNOPS, kes vastutab projekti tehnilise rakendamise eest, tagab liidu rahalise toetuse nõuetekohase nähtavuse, näiteks aruannetes, üritustel või kohtumistel. Kõigil UNVIMi dokumentidel esitatakse ELi lipp.

UNVIM/UNOPS tagab asjakohase nähtavuse, sealhulgas ELi logo esitamise kõigil seadmetel, mis on ostetud ELi vahendeid kasutades, välja arvatud kulumaterjal. Kui selline teabe esitamine võiks seada ohtu UNOPSi privileegid ja immuniteedid või UNOPSi töötajate või lõplike kasusaajate turvalisuse, kehtestatakse sobiv alternatiivne kord.

8.   ELi osalemine UNVIMi juhtkomitees

UNVIMi juhtkomitee koosneb Saudi Araabia Kuningriigi (EHOC ja kaitseministeerium), Araabia Ühendemiraatide, Jeemeni valitsuse (Djiboutis asuv UNVIMi kontaktametnik ja transpordiministeeriumi esindaja), UNOPSi ja OCHA esindajatest. USA, Madalmaad ja Ühendkuningriik osalevad vaatlejana kui UNVIMi doonorriigid ning EL osaleb UNVIMi juhtkomitee igakuistel kohtumistel.

9.   Aruannete esitamine

UNVIM/UNOPS esitab Euroopa välisteenistusele iga kuu aruande, et vaadata läbi projekti tulemuste saavutamiseks tehtud edusammud. Need aruanded saadetakse ka asjaomasele nõukogu organile.

Euroopa välisteenistus annab asjaomasele nõukogu organile aru UNVIMi juhtkomitee igakuistest kohtumistest.

UNVIM/UNOPS annab asjaomasele nõukogu organile otse aru kord kvartalis Brüsselis.

UNVIM/UNOPS esitab lõpliku kirjeldava aruande ja finantsaruande kuue kuu jooksul pärast rakendusperioodi lõppu.