14.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/155

(1)

Nõukogu direktiivid 86/278/EMÜ (3) ja 87/217/EMÜ (4) põhinevad Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artiklitel 100 ja 235, mis nüüd on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklid 115 ja 352. Nimetatud direktiivide muutmine käesoleva otsusega on seotud liidu keskkonnapoliitikaga ja tuleneb otseselt nõukogu direktiivi 91/692/EMÜ (5) kehtetuks tunnistamisest ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 1 alusel. Seepärast on asjakohane teha muudatused ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 1 alusel.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/63/EÜ (6) põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 100a, mis nüüd on ELi toimimise lepingu artikkel 114. Nimetatud direktiivi muutmine käesoleva otsusega on seotud liidu keskkonnapoliitikaga ja tuleneb otseselt direktiivi 91/692/EMÜ kehtetuks tunnistamisest ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 1 alusel. Seepärast on asjakohane teha muudatused ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 1 alusel.

(3)

Direktiiv 91/692/EMÜ võeti vastu selleks, et ratsionaliseerida ja parandada sektorite kaupa sätteid teatavaid keskkonnakaitsealaseid direktiive käsitleva teabe edastamise ja aruannete avaldamise kohta. Selleks muudeti direktiiviga 91/692/EMÜ mitut direktiivi, et kehtestada ühised aruandlusnõuded.

(4)

Direktiiviga 91/692/EMÜ kehtestatud aruandlusnõuete kohaldamine on muutunud koormavaks ja ebatõhusaks. Veelgi enam, paljud direktiiviga 91/692/EMÜ muudetud liidu õigusaktid on asendatud uutega ega sisalda enam nimetatud direktiiviga kehtestatud aruandlusnõudeid. Näiteks tunnistati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (7) kehtetuks seitse liidu veepoliitikaga seotud õigusakti, kuid direktiiviga 91/692/EMÜ kehtestatud aruandlussüsteemi sellega üle ei võetud. Lisaks eeltoodule puuduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (8) viited direktiivile 91/692/EMÜ, selle asemel kehtestatakse eraldi aruandlussüsteem.

(5)

Direktiivis 91/692/EMÜ puuduvad sätted elektrooniliste vahendite kasutamise kohta. Euroopa Keskkonnaameti andmesüsteemi Reportnet edukat väljaarendamist ja sektorite kaupa aruandluse ühtlustamise algatusi (nt Euroopa veeteabesüsteem) arvesse võttes on muutunud küsitavaks vajadus horisontaalse aruandlusvahendi järele ning selle tõhusus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ (9) vastuvõtmise ja sellega seotud ühise keskkonnateabe süsteemi väljaarendamise tulemusel hakati liidu keskkonnapoliitikaga seotud teabe haldamise ja asjakohase aruandluse suhtes kohaldama ajakohasemat ja tõhusamat horisontaalset lähenemisviisi.

(6)

Direktiiv 91/692/EMÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(7)

Enamik direktiiviga 91/692/EMÜ muudetud direktiive on kehtivuse kaotanud. Seni kehtivad veel direktiivid 86/278/EMÜ ja 87/217/EMÜ.

(8)

Direktiiviga 86/278/EMÜ kohustatakse liikmesriike esitama kõnealuse direktiivi rakendamise aruanne küsimustiku või vormi alusel, mille komisjon on koostanud direktiiviga 91/692/EMÜ ette nähtud korras. Selleks et vältida direktiivi 91/692/EMÜ kehtetuks tunnistamisest põhjustatud õiguslikku vaakumit, tuleb viited direktiivile 91/692/EMÜ asendada viidetega direktiivis 86/278/EMÜ osutatud menetlusele.

(9)

Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (10) vastuvõtmist, millega on ette nähtud liidus toorasbesti ja asbesti sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise lõpetamine, ei pea liikmesriigid direktiivi 87/217/EMÜ alusel enam aruandeid esitama. Seepärast on asjakohane nimetatud direktiivis sätestatud aruandlusnõuded välja jätta.

(10)

Pärast direktiivi 91/692/EMÜ jõustumist on nimetatud direktiivile viidatud järgmistes määrustes ja direktiivides: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, (11) direktiiv 94/63/EÜ, nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ (16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1257/2013 (17).

(11)

Komisjon tegi ELi ringmajanduse loomise tegevuskava raames ettepaneku muuta direktiive 94/62/EÜ, 1999/31/EÜ, 2000/53/EÜ ja 2008/98/EÜ, et asendada viide direktiivile 91/692/EMÜ uue viitega.

(12)

Tagamaks, et direktiivi 86/278/EMÜ lisade teatavad sätted oleksid ajakohased, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nende sätete kohandamiseks tehnika ja teaduse arenguga. Tagamaks, et ka direktiivi 2009/31/EÜ lisad oleksid ajakohased, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nende lisade kohandamiseks tehnika ja teaduse arenguga. Direktiivi 2009/31/EÜ lisade kohandamine ei tohiks kaasa tuua neis lisades sätestatud kriteeriumidele vastava ohutustaseme langust ega järelevalvepõhimõtete nõrgenemist. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (18) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(13)

Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 21 lõike 2 teises lõigus viidatakse direktiivile 91/692/EMÜ, mis tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud sätte kohaselt algab aruandlus määruse (EL) nr 1257/2013 kohaldamise alguskuupäevast. Komisjon kehtestas 19. detsembril 2016 rakendusotsusega (EL) 2016/2323 (19) Euroopa laevade ringlussevõtu kohtade loetelu (Euroopa loetelu) esimese versiooni. Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 26 kohaselt võivad liikmesriigid lubada Euroopa loetellu kantud laevade ringlussevõtu kohtades laevu ringlusse võtta enne nimetatud määruse kohaldamise alguskuupäeva. Sellistel juhtudel ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1013/2006 (20). Et ei jääks ajavahemikku, mille jooksul ei koguta teavet määruse (EÜ) nr 1013/2006 ega määruse (EL) nr 1257/2013 kohaselt, on asjakohane kehtestada ajutine aruandlusperiood, mis algab asjaomases liikmesriigis määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 26 alusel esimese loa andmise eeldatavast kuupäevast ja kestab kuupäevani, mil kõnealust määrust hakatakse kohaldama kõigi liikmesriikide suhtes, kes otsustavad nimetatud artiklis sätestatud üleminekuperioodi kasutada. Liikmesriikide halduskoormuse vähendamiseks ei tule nõuda nimetatud üleminekuperioodil kogutud teabe põhjal eraldi aruande koostamist. Selle asemel peaks piisama, kui see teave lisatakse esimesse korrapärasesse aruandesse, mis hõlmab kolmeaastast ajavahemikku alates määruse (EL) nr 1257/2013 kohaldamise alguskuupäevast, või kui see sisaldub nimetatud aruandes.

(14)

Direktiivis 94/63/EÜ sätestatud aruandlusnõue ei ole nimetatud direktiivi rakendamise järelevalve seisukohalt enam vajalik. Seega tuleks vastav säte välja jätta.

(15)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt muuta keskkonnaalast aruandlust käsitlevaid liidu õigusakte, mis ei ole enam kohaldatavad või asjakohased, või tunnistada need kehtetuks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eesmärgi laadi tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1257/2013 ning direktiive 94/63/EÜ, 2009/31/EÜ, 86/278/EMÜ ja 87/217/EMÜ vastavalt muuta,

1)

Artikli 27 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid esitavad iga kolme aasta järel komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, sealhulgas artikli 25 lõike 1 punktis b osutatud registri kohta. Esimene aruanne esitatakse komisjonile 30. juuniks 2011. Aruanne koostatakse komisjoni rakendusaktidega vastu võetud küsimustiku või vormi alusel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Küsimustik või vorm saadetakse liikmesriikidele vähemalt kuus kuud enne aruande esitamise tähtaega.“

2)

Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29

Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29a vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga. Kohandused ei tohi kaasa tuua I lisas sätestatud kriteeriumidele vastava ohutustaseme langust ega II lisas sätestatud järelevalvepõhimõtete nõrgenemist.“

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 29a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 29 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 4 juuli 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 29 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*1) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 29 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*1)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4)

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (*2) artikliga 26. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*3) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13)."

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“"

1)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.

Esimest lõiget ei kohaldata I A, I B ja I C lisas loetletud näitajate ja normide ega kõikide tegurite suhtes, mis võivad mõjutada normide hindamist, ega II A ja II B lisas osutatud analüüsiparameetrite suhtes.“

2)

Artikkel 14 jäetakse välja.

3)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

1.   Komisjoni abistab komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (*4) artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*5) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3)."

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“"

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 4 juuli 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*6) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*6)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

5)

Artikli 17 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid saadavad iga kolme aasta järel komisjonile käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe sektoriaruande kujul, mis hõlmab ka muid asjaomaseid ühenduse direktiive. Sektoriaruanded koostatakse komisjoni rakendusaktiga vastu võetud küsimustiku või vormi alusel. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Küsimustik või vorm saadetakse liikmesriikidele kuus kuud enne aruandes käsitletava ajavahemiku algust. Aruanne saadetakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles käsitletud kolmeaastase ajavahemiku lõppu.“

1)

Artikli 4 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid teatavad komisjonile sellise erandiga hõlmatud terminalidest.“

2)

Artikli 6 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid teavitavad komisjoni üksikasjadest piirkondades, kus nad kavatsevad teha sellise erandi, ning edaspidi kõigist kõnealuste piirkondadega seotud muudatustest.“

3)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Seire ja aruandlus

Komisjonil palutakse asjakohasel juhul esitada koos aruannetega käesoleva direktiivi muutmise ettepanekud, esmajoones reguleerimisala laiendamise kohta, et hõlmata laadimisseadmetest ja laevadelt lähtuvate aurude kontrolli- ja taaskasutussüsteemid.“