5.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/18


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/320,

28. veebruar 2018,

milles käsitletakse liidusisesel salamandritega kauplemisel ja nende liitu toomisel rakendatavaid loomade tervisekaitsemeetmeid seoses seenega Batrachochytrium salamandrivorans

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 1208 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (2) eriti selle artikli 18 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates 2013. aastast on Belgias, Madalmaades ja Ühendkuningriigis esinenud uut salamandrite jaoks patogeenset seent Batrachochytrium salamandrivorans (Bsal). See ohustab nii peetavate kui ka looduses elavate salamandrite populatsioone ning see võib põhjustada neis populatsioonides märkimisväärselt palju haigestumis- ja surmajuhtumeid. Bsal on teatavate salamandriliikide jaoks surmav, samas kui teised liigid on selle suhtes täielikult või osaliselt resistentsed, kuid võivad Bsal'i oma nahal edasi kanda ning seetõttu olla teiste salamandriliikide jaoks nakkuse või saastumise reservuaariks ja allikaks.

(2)

Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „EFSA“) poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (3) raames esitatud loomataudide loetellu kandmise ja liigitamise hinnangus oleva teadusliku arvamuse (4) kohaselt, kuhu on kogutud viimased Bsal'i käsitlevad teaduslikud andmed, tundub Bsal olevat endeemiline vähemalt Jaapanis, Tais ja Vietnamis, kus seda esineb 3 %-l looduses elavate salamandrite populatsioonist. Üldiselt peetakse seda Ida-Aasiast pärinevaks ning seal laialt levinuks ja endeemiliseks. Samal ajal on vähe teavet selle kohta, kui laialt levinud on see on mujal maailmas. Samuti ollakse üldiselt seisukohal, et nakatunud või haiguskandjatest salamandrid aitavad kaasa Bsal'i levikule.

(3)

Kättesaadavate andmete kohaselt kaubeldakse nii resistentsete kui ka vastuvõtlike salamandriliikidega. Nõukogu direktiivis 92/65/EMÜ (5) on sätestatud loomatervisenõuded selliste loomadega kauplemiseks ning nende impordiks liitu, kelle suhtes ei kohaldata selle direktiivi F lisas loetletud konkreetsete liidu õigusaktide loomatervisenõudeid. Liidu loomatervisealastes õigusaktides, sh direktiivis 92/65/EMÜ, ei ole salamandritega kauplemise või nende liitu importimise suhtes praegu sätestatud mingeid konkreetseid loomatervisenõudeid, mis kaitseksid loomade tervist Bsal'i leviku eest liidus.

(4)

EFSA hindas oma teadusaruandes „Scientific and technical assistance concerning the survival, establishment and spread of Batrachochytrium salamandrivorans (Bsal) in the EU“ („Seene Batrachochytrium salamandrivorans (Bsal) püsimist, kohandumist ja levikut käsitlev teadus- ja tehniline abi“) (6) (edaspidi „EFSA aruanne“), mil määral võib Bsal kahjustada peetavate ja looduses elavate salamandrite tervist liidus, Bsal'i avastamiseks kättesaadavate diagnostikameetodite kehtivust, usaldusväärsust ja robustsust ning võimalikke alternatiivseid meetodeid ja teostatavaid riskivähendusmeetmeid, mis aitaksid nii rahvusvaheliselt kui ka liidusiseselt tagada ohutu salamandritega kauplemise.

(5)

EFSA aruande kohaselt on kõnealuse kahjustaja levikut takistavad peamised riskivähendusmeetmed salamandrite karantiin, nende testimine, tõestamaks et nad ei ole Bsal'iga nakatunud, salamandrite liikumise piiramine, hügieeniprotseduurid ja bioturvalisuse meetmed või salamandrite Bsal'i vastane ravi.

(6)

EFSA aruandes rõhutati ka arvukaid lünki ja ebamäärasust Bsal'iga seotud praeguste teadmiste puhul. Eelkõige sedastati, et taksonoomia keerukuse, aga ka olemasolevate tõendite puudulikkuse tõttu selle kohta, millised liigid on Bsal'ile vastuvõtlikud, on taksonoomilistel kategooriatel põhinevad eeskirjad ilmselt liigipõhistest eeskirjadest nii tõhusamad kui ka otstarbekamad.

(7)

Seepärast on asjakohane kehtestada loomade tervisekaitsemeetmed liidusiseseks salamandrisaadetistega kauplemiseks ning selliste saadetiste liitu toomiseks seltsi Caudata suhtes, et tagada Bsal'i leviku vältimine liidusisesel kõnealuste loomadega kauplemisel ja nende liitu toomisel. Nende meetmete puhul tuleks arvestada EFSA aruandes viidatud riskivähendusmeetmetega ja näha eelkõige ette salamandrite asjakohane karantiin, diagnostiline testimine ja ravi, samuti nende tervisliku seisundi tõendamine nendega kauplemiseks ja nende liitu toomiseks. Meetmed on erakorralised ja neid ei käsitata erimeetmetena nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ artikli 18 lõike 2 tähenduses.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 576/2013 (7) on sätestatud loomatervisenõuded, mida kohaldatakse määruse I lisas loetletud lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes, ning kahepaiksed kuuluvad selles lisas loetletud loomade hulka. Käesolevas otsuses sätestatud loomade tervisekaitsemeetmeid ei tuleks kohaldada lemmikloomadena peetavate salamandrite mittekaubandusliku liikumise suhtes, mis kuulub oma eripära ja sellist liikumist puudutava teabe puudulikkuse tõttu määruse (EL) nr 576/2013 kohaldamisalasse.

(9)

Kõnealuseid meetmeid tuleks kohaldada vaatamata muudele salamandritega kauplemise ja nende sissetoomise seisukohalt asjakohastele liidu eeskirjadele, eelkõige nõukogu määrusele (EÜ) nr 338/97 (8).

(10)

Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) lisas 21.–26. mail 2017 peetud 85. korralisel istungil Bsal'i põhjustatud infektsiooni oma veeloomade tervise koodeksisse. Üksikasjalikke rahvusvahelisi standardeid ei ole aga praegu veel saadaval ning puudub teave maailma veterinaarteenistuste ja -laborite Bsal'i testimise tehnilise võimekuse kohta, samas kui Euroopa Liidu erinevad asjaomased sidusrühmad on Bsal'i diagnoosimisel ja ravil ning kaubeldavate salamandrite ohutul käitlemisel esirinnas. Seepärast on asjakohane, et enamiku riskivähendusmeetmete, eelkõige kaubeldavate ja sissetoodavate salamandrite asjakohasesse ettevõttesse karantiini paigutamise, testimise ja ravi kohustus jääks liidus asuvatele pädevatele veterinaarasutustele, ettevõtjatele ja laboritele.

(11)

EFSA aruande kohaselt on võimalik, et Bsal levib eri piirkondade pärismaiste salamandriliikide vahel ja ristsaastumine võib toimuda mitmesugustes salamandrite aretus-, kogumis- ja jaotamisettevõtetes. See muudab kaubeldavate salamandrite puhul Bsal'i ohu esinemise sõltumatuks nende päritolukohast ja looduses valitsevast olukorrast. Seepärast tuleks kõigi liidusiseselt kaubeldavate või liitu toodavate salamandrisaadetiste suhtes kohaldada riskivähendusmeetmeid.

(12)

Salamandrite karantiiniks kasutatavate asjakohaste ettevõtete bioturvalisuse tagamiseks tuleks sätestada miinimumnõuded ning nendes ettevõtetes surnud salamandrite käitlemine peaks toimuma vastavalt kehtivatele erieeskirjadele, mis on sätestatud loomsete kõrvalsaaduste määruses (9).

(13)

Täpsustada tuleks karantiinis olevate epidemioloogiliste üksuste miinimumsuurus, mille põhjal võib diagnostiliste testide tulemused negatiivseks lugeda, sest parima kättesaadava reaalajas jälgitava kvantitatiivse polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) meetodi tundlikkus on piiratud ja meetodi kasutamine on piisavalt usaldusväärne ainult juhul, kui epidemioloogilisse üksusse kuulub vähemalt 62 salamandrit.

(14)

Salamandreid, keda on liidus karantiinis peetud ja kelle testitulemused on negatiivsed või keda on rahuldavalt ravitud, ei tohiks uuesti karantiini panna või testida, kui neid on hoitud asjakohases ettevõttes teistsuguse terviseseisundiga salamandritest isoleerituna.

(15)

Raviviise tuleks täpsustada ja need peaksid olema kooskõlas EFSA aruandes esile toodud retsenseeritud teaduskirjanduses juba kirjeldatud või samaväärsete protokollidega.

(16)

Kehtestada tuleks nimekiri kolmandatest riikidest, kellele on antud luba välja anda veterinaarsertifikaate salamandrite toomiseks liitu, ning selles tuleks piirduda riikidega, kes on juba pakkunud sertifikaatide väljaandmiseks piisavalt tagatisi, mis aitavad ära hoida eksitavate või võltssertifikaatide väljaandmist ja mis on vähemalt samaväärsed nõukogu direktiivis 96/93/EMÜ (10) sätestatuga. Seepärast on asjakohane viidata nimekirjadele, mis on juba kättesaadavad seoses muude kaupade sissetoomisega liitu. Sellised kolmandad riigid on loetletud vastavalt komisjoni otsuse 2004/211/EÜ (11) I lisas, komisjoni otsuse 2007/777/EÜ (12) II lisa 2. osas, komisjoni määruse (EÜ) nr 798/2008 (13) I lisas, komisjoni määruse (EÜ) nr 119/2009 (14) I lisa 1. osas, komisjoni määruse (EL) nr 206/2010 (15) II lisa 1. osas või komisjoni määruse (EL) nr 605/2010 (16) I lisas.

(17)

Salamandrisaadetisi tohib liitu tuua üksnes siis, kui nad vastavad kõigile nõuetele, ja tingimusel, et sisenemise piiripunkti pädev veterinaarasutus saab ka välja selgitada, et asjakohase sihtettevõtte eest vastutav ettevõtja võtab saadetised vastu, et need nõuetekohaselt karantiini panna.

(18)

Kolmandatest riikidest liitu toodavate salamandrisaadetiste tegelik saabumine nende karantiinikohta liidus tuleks registreerida määruse (EÜ) nr 282/2004 (17) I lisas sätestatud ühise veterinaariaalase sisenemisdokumendi elektroonilises versioonis, mida hallatakse ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi TRACES kaudu, nii et sisenemise piiripunkti pädev veterinaarasutus oleks nende saabumisest tõendatavalt teavitatud.

(19)

Käesoleva otsusega tuleks ette näha üleminekuperiood, et anda liikmesriikidele, pädevatele asutustele ja ettevõtjatele aega vajalike menetluste kasutuselevõtmiseks, nii et nad suudaksid järgida käesolevas otsuses sätestatud eeskirju. Kõnealuse ajavahemiku pikkus peaks olema piiratud mõne kuuga. Samal ajal tuleks juba kohaldada sihtliikmesriigi nõutaval kaitsetasemel põhinevaid riskivähendusmeetmeid.

(20)

Eeldatavasti saab lähiaastatel teadusallikate ja liikmesriikide ametlike kontrollide tulemuste kaudu kättesaadavaks rohkem Bsal'i käsitlevat teavet, mis täiendab praegusi teadmisi selle haiguse kohta. Seepärast peaksid käesolevas otsuses sätestatud loomade tervisekaitsemeetmed olema ajutist laadi. Siiski tuleks meetmeid kohaldada vähemalt 31. detsembrini 2019, et liikmesriigid saaksid neid ühe aasta jooksul rakendada, mille järel esitatakse aruanne ja analüüsitakse seda, samas kui püsivad loomatervishoiu eeskirjad võib kehtestada vastavalt loomataude käsitlevale uuele määrusele (EL) 2016/429, nii et neid kohaldataks alates kõnealuse määruse kohaldamise kuupäevast.

(21)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas otsuses sätestatakse loomade tervisekaitsemeetmed liidusiseseks salamandrisaadetistega kauplemiseks ning selliste saadetiste liitu toomiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „salamandrid“– kõik seltsi Caudata kuuluvad kahepaiksed;

b)   „Bsal“Batrachochytrium salamandrivorans (seeneriik, Phylum Chytridiomycota, selts Rhizophydiales);

c)   „epidemioloogiline üksus“– salamandrite rühm, kellel on ühesugune tõenäosus Bsaliga kokku puutuda;

d)   „karantiin“– salamandrite pidamine isoleeritult ilma otsese või kaudse kokkupuuteta nende epidemioloogilisest üksusest väljapoole jäävate salamandritega, millega tagatakse, et Bsal ei levi siis, kui isoleeritud loomi kindla ajavahemiku jooksul jälgitakse, testitakse ning vajaduse korral ravitakse;

e)   „ettevõtja“– füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab salamandrite eest, sealhulgas piiratud kestusega ajal, v.a lemmikloomapidajad;

f)   „asjakohane ettevõte“– valdused,

i)

kus salamandreid hoitakse karantiinis enne nende teise liikmesriiki lähetamist või pärast nende sissetoomist liitu; ja

ii)

mis on registreeritud pädeva asutuse poolt enne karantiini alguskuupäeva;

g)   „asjakohane diagnostiline test“– reaalajas jälgitava kvantitatiivse polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) meetod, mille puhul kasutatakse Bsal'i 119 nukleotiidi pikkuse DNA fragmendi amplifitseerimiseks liigispetsiifilisi praimereid STerF ja STerR;

h)   „ühine veterinaariaalane sisenemisdokument“ või „CVED“– dokument, millega teatatakse loomade saabumisest liitu, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 282/2004 artikliga 1, ning mis on koostatud vastavalt kõnealuse määruse I lisas sätestatud näidisele ja mida hallatakse ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi TRACES kaudu;

i)   „kinnitatud Bsal'i juhtum“– kinnitus salamandrite kudedel või kudedes esineva Bsal'i või selle geneetilise materjali kohta asjakohase diagnostilise testi abil.

Artikkel 3

Loomatervisenõuded liidusiseseks salamandritega kauplemiseks

1.   Liikmesriigid keelavad salamandrisaadetiste lähetamise teistesse liikmesriikidesse, v.a juhul, kui niisugused saadetised vastavad järgmistele loomatervisenõuetele:

a)

nendega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis vastab I lisa A osas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidisele;

b)

salamandritel ei tohi veterinaarjärelevalve ametniku poolt läbivaatamise ajal esineda Bsal'i kliinilisi tunnuseid, eelkõige nahakahjustusi ega haavandeid; läbivaatus tuleb teha 24 tunni jooksul enne saadetise lähetamist sihtliikmesriiki;

c)

salamandrid peavad olema pärit populatsioonist, kus ettevõtja ei ole täheldanud suremust Bsal'i tõttu ega Bsal'i kliinilisi tunnuseid, eelkõige nahakahjustusi ja haavandeid;

d)

saadetis peab koosnema:

i)

vähemalt 62 salamandrist, keda on I lisa A osas sätestatud veterinaarsertifikaadi väljaandmisele vahetult eelnenud vähemalt kuuenädalase ajavahemiku jooksul peetud ühe epidemioloogilise üksusena karantiinis asjakohases ettevõttes, mis vastab II lisas sätestatud miinimumtingimustele, ning saadetise salamandrite nahalt karantiiniperioodi viiendal nädalal kooskõlas III lisa punkti 1 alapunktis a sätestatud valimimahuga võetud tampooniproovidelt peavad asjakohase diagnostilise testi abil olema saadud Bsal'i suhtes negatiivsed tulemused; või

ii)

salamandritest, keda on Bsal'i vastu ravitud pädevat asutust rahuldaval viisil kooskõlas III lisa 1 punkti alapunktiga b.

2.   Kui salamandrisaadetised on liitu toodud kolmandast riigist ja neid on juba vastavalt artiklile 6 asjakohases sihtettevõttes karantiinis peetud, lubavad liikmesriigid nende lähetamist teise liikmesriiki ainult siis, kui sellised saadetised vastavad järgmistele tingimustele:

a)

lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud loomatervisenõuded;

b)

salamandreid on nende liitu toomisele järgnenud karantiiniperioodi lõpu ja I lisa A osas sätestatud veterinaarsertifikaadi väljaandmise vahelisel ajal peetud karantiinis asjakohases ettevõttes, mis vastab II lisas sätestatud miinimumtingimustele.

Artikkel 4

Loomatervisenõuded salamandrisaadetiste liitu toomiseks

Liikmesriigid keelavad salamandrisaadetiste toomise kolmandatest riikidest liitu, v.a juhul, kui niisugused saadetised vastavad järgmistele nõuetele:

a)

nad on pärit kolmandatest riikidest, mis on loetletud ühes järgmises õigusaktis:

i)

otsuse 2004/211/EÜ I lisa;

ii)

otsuse 2007/777/EÜ II lisa 2. osa;

iii)

määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa;

iv)

määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osa;

v)

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osa,

või

vi)

määruse (EL) nr 605/2010 I lisa;

b)

nendega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis vastab I lisa B osas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidisele;

c)

salamandritel ei tohi veterinaarjärelevalve ametniku poolt läbivaatamise ajal esineda Bsal'i kliinilisi tunnuseid, eelkõige nahakahjustusi ega haavandeid; läbivaatus peab olema tehtud 24 tunni jooksul enne saadetise lähetamist liitu;

d)

enne punktis b osutatud veterinaarsertifikaadi väljaandmist tuleb saadetise salamandritest koosnev epidemioloogiline üksus teistest salamandritest eraldada hiljemalt veterinaarsertifikaadi väljaandmise eesmärgil tehtava läbivaatuse ajaks ning nad ei tohi alates sellest ajast olla kokku puutunud teiste salamandritega.

Artikkel 5

Asjakohase sihtettevõtte heakskiitmine

Liikmesriigid tagavad, et piiripunktides lubatakse salamandrisaadetised liitu ainult siis, kui importijad või nende esindajad esitavad kirjaliku tõendi selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus liitu toomise piiripunkt asub, ning tõendile on alla kirjutanud asjakohase sihtettevõtte eest vastutav füüsiline või juriidiline isik ja selles on järgmine teave:

a)

asjakohase sihtettevõtte nimi ja aadress;

b)

kinnitus, et asjakohane sihtettevõte vastab II lisas sätestatud miinimumnõuetele;

c)

kinnitus, et salamandrisaadetis paigutatakse karantiini.

Artikkel 6

Liitu toodud salamandrisaadetiste karantiinieeskirjad

Liikmesriigid tagavad järgmise.

1.

Asjakohase sihtettevõtte eest vastutav veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst registreerib kolmandast riigist liitu toodud salamandrisaadetise saabumise ühise veterinaariaalase sisenemisdokumendi elektroonilise versiooni 3. osa lahtris 45.

2.

Veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst tagab, et ettevõtja peab salamandrisaadetist asjakohases sihtettevõttes karantiinis ühe epidemioloogilise üksusena.

3.

Veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst kontrollib iga salamandrisaadetise karantiinitingimusi; see hõlmab suremuse arvestuse kontrollimist ja salamandrite kliinilist läbivaatust heakskiidetud sihtasutuses, kontrollides eelkõige nahavigastuste ja haavandite esinemist.

4.

Kui saadetises on 62 või rohkem salamandrit, viib veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst Bsal'i uuringud, testimise ja ravi läbi vastavalt III lisa punktides 1 ja 2 osutatud menetlustele pärast salamandrisaadetise saabumist asjakohasesse sihtasutusse.

5.

Kui saadetises on vähem kui 62 salamandrit, tagab veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst, et saadetise Bsal'i vastane ravi toimub pädevat asutust rahuldaval viisil kooskõlas III lisa punktiga 3.

6.

Veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst annab salamandrisaadetise asjakohasest sihtettevõttest vabastamiseks kirjaliku loa järgmiselt:

a)

III lisa punkti 1 alapunkti a kohase testimise korral – eeldusel, et karantiiniperioodi algusest on möödunud vähemalt kuus nädalat ja mitte enne negatiivsete testitulemuste saamist, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem;

b)

III lisa punkti 1 alapunkti b kohase ravi korral – alles pärast ravi rahuldavat lõpuleviimist.

Artikkel 7

Meetmed, mida tuleb võtta kinnitatud Bsal'i juhtumi korral asjakohases sihtettevõttes

1.   Liikmesriigid tagavad, et kui karantiini ajal leiab kinnitust, et vähemalt üks epidemioloogilise üksuse salamander on nakatunud Bsal'iga, võtab asjakohane sihtettevõte järgmisi meetmeid:

a)

kõik üha ja sama epidemioloogilise üksuse salamandrid

i)

saavad pädevat asutust rahuldaval viisil Bsal'i vastast ravi kooskõlas III lisa 3 punktiga; või

ii)

tapetakse ja hävitatakse loomsete kõrvalsaadustena vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklile 12;

b)

pärast punktis a osutatud meetmete lõpuleviimist puhastatakse ja desinfitseeritakse asjakohase sihtettevõtte see ala, kus epidemioloogilist üksust peeti, pädevat asutust rahuldaval viisil.

2.   Pädev asutus võib nõuda ravitud salamandrite testimist, et veenduda punkti 1 alapunkti a alapunktis i osutatud ravi tõhususes, ja vajaduse korral kordusravi, et hoida ära Bsal'i levikut.

Artikkel 8

Kulud

Liikmesriigid tagavad, et kõik karantiini, testimise ning vajaduse korral ka riskivähendamismeetmete ja raviga seotud kulud kannab ettevõtja või importija.

Artikkel 9

Aastaaruandluse nõuded

Alates 2019. aastast esitavad need liikmesriigid, kes on eelmisel aastal salamandrisaadetisi käidelnud, hiljemalt iga aasta 30. juuniks komisjonile järgmise eelmist aastat käsitleva teabe, esitades eraldi teabe liidusisese salamandritega kauplemise kohta ja salamandrisaadetiste liitu sissetoomise kohta:

a)

selliste epidemioloogiliste üksuste arv, kus esines vähemalt üks kinnitatud Bsal'i juhtum;

b)

selliste epidemioloogiliste üksuste arv, mille käitlemisel ei esinenud kinnitatud juhtumeid;

c)

mis tahes täiendav teave, mida nad peavad asjakohaseks saadetiste testimise, ravi või käitlemise ning käesoleva otsuse rakendamise seisukohast.

Artikkel 10

Üleminekumeetmed

1.   Kuni 6. septembrini 2018 kestva üleminekuperioodi jooksul võivad sihtliikmesriigid lubada oma territooriumile teistest liikmesriikidest pärit salamandrisaadetisi, mis ei vasta artiklis 3 sätestatud loomatervisenõuetele, kui nad kohaldavad asjakohaseid riskivähendusmeetmeid, mille määrab kindlaks pädev asutus pärast konsulteerimist ettevõtjate ja vajaduse korral päritoluliikmesriigiga.

2.   Kuni 6. septembrini 2018 kestva üleminekuperioodi jooksul võivad sihtliikmesriigid lubada oma territooriumile kolmandatest riikidest liitu toodud salamandrisaadetisi, mis ei vasta artiklis 4 sätestatud loomatervisenõuetele, tingimusel et neid käideldakse kooskõlas artiklitega 5–7.

Artikkel 11

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2019.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. veebruar 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(2)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

(4)  The EFSA Journal 2017; 15(11):5071.

(5)  Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiv 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).

(6)  The EFSA Journal 2017; 15(2):4739.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (ELT L 178, 28.6.2013, lk 1).

(8)  Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(10)  Nõukogu 17. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/93/EÜ loomade ja loomsete toodete sertifitseerimise kohta (EÜT L 13, 16.1.1997, lk 28).

(11)  Komisjoni 6. jaanuari 2004. aasta otsus 2004/211/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide ja nende territooriumi osade loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida elushobuslasi ning hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid, ning millega muudetakse otsuseid 93/195/EMÜ ja 94/63/EÜ (ELT L 73, 11.3.2004, lk 1).

(12)  Komisjoni 29. novembri 2007. aasta otsus 2007/777/EÜ, millega kehtestatakse looma- ja inimtervishoiu nõuded ning näidissertifikaadid inimtoiduks ettenähtud lihatoodete ja töödeldud magude, põite ja soolte importimiseks kolmandatest riikidest ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/432/EÜ (ELT L 312, 30.11.2007, lk 49).

(13)  Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 226, 23.8.2008, lk 1).

(14)  Komisjoni 9. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 119/2009, milles sätestatakse selliste kolmandate riikide või nende osade loetelu, millest võib importida ühendusse või vedada läbi ühenduse looduslike jäneslaste, teatavate looduslike maismaaimetajate ja tehistingimustes peetavate küülikute liha, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 39, 10.2.2009, lk 12).

(15)  Komisjoni 12. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 206/2010, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded (ELT L 73, 20.3.2010, lk 1).

(16)  Komisjoni 2. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 605/2010, millega kehtestatakse loomade ja inimeste tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide nõuded inimtoiduks ettenähtud toorpiima, piimatoodete, ternespiima ja ternespiimapõhiste toodete Euroopa Liitu toomisel (ELT L 175, 10.7.2010, lk 1).

(17)  Komisjoni 18. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 282/2004, millega kehtestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate loomade deklareerimise ja veterinaarkontrolli dokument (ELT L 49, 19.2.2004, lk 11).


I LISA

A OSA

VETERINAARSERTIFIKAAT

salamandrite liidusisese kaubanduse jaoks

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

B OSA

VETERINAARSERTIFIKAAT

salamandrisaadetiste toomiseks Euroopa Liitu

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

II LISA

ASJAKOHASTELE SIHTETTEVÕTETELE KEHTESTATUD MIINIMUMNÕUDED

1)

Asjakohane sihtettevõte vastab järgmistele tingimustele:

a)

ettevõttes on süsteem, mis tagab salamandrite piisava jälgimise;

b)

ettevõte on veterinaarjärelevalve ametniku või heakskiidetud veterinaararsti kontrolli all;

c)

ettevõtet puhastatakse ja desinfitseeritakse vastavalt pädeva asutuste juhistele.

2)

Asjakohase ettevõtte käitaja tagab järgmise:

a)

kui salamandrite vedamiseks kasutatud mahuteid, kaste või muid nakkuse ülekandetegureid ei hävitata, puhastatakse need viisil, mis hoiab ära Bsal'i leviku;

b)

jäätmed ja reovesi kogutakse korrapäraselt, säilitatakse ning töödeldakse seejärel viisil, mis hoiab ära Bsal'i leviku;

c)

karantiinis hoitud salamandrite rümpasid uuritakse pädeva asutuse määratud laboris;

d)

vajalik salamandrite testimine ja ravi viiakse läbi veterinaarjärelevalve ametnikuga või heakskiidetud veterinaararstiga konsulteerides ja tema kontrolli all.

3)

Asjakohase ettevõtte käitaja teavitab veterinaarjärelevalve ametnikku või heakskiidetud veterinaararsti karantiini ajal haigestunud ja surnud salamandritest.

4)

Asjakohase ettevõtte käitaja registreerib:

a)

iga salamandrisaadetise sissetoomise ja väljaviimise kuupäeva, salamandrite arvu ja liigi;

b)

salamandrisaadetisega kaasas olevate veterinaarsertifikaatide ja ühiste veterinaariaalaste sisenemisdokumentide koopiad;

c)

haigusjuhud ja surmajuhtude arvu päevas;

d)

testimise kuupäevad ja tulemused;

e)

ravi liigi ja selle tegemise kuupäevad ning ravi saanud loomade arvu.


III LISA

UURINGUD, PROOVIVÕTT, TESTIMINE JA RAVI BSALi PUHUL

1)

Karantiini ajal läbivad salamandrid järgmised protseduurid:

a)

kui epidemioloogilise üksuse suurus on 62 või enam isendit, tuleb asjakohasesse sihtettevõttesse saabumise kuupäevale järgneval viiendal nädalal veterinaarjärelevalve ametniku või heakskiidetud veterinaararsti kontrolli all teha karantiinis olevate salamandrite naha tampooniproovide uurimiseks asjakohane diagnostiline test kooskõlas viitetabelis sätestatud valimimahuga, välja arvatud juhul, kui ettevõtja teeb valiku punkti b kohase ravi kasuks.

Viitetabel (1):

Epidemioloogilise üksuse suurus

62

186

200

250

300

350

400

450

Valimimaht

62

96

98

102

106

108

110

111

b)

kui käitaja valib ühe punktis 3 loetletud raviviisi või kõigil juhtudel, kui epidemioloogilise üksuse suurus on väiksem kui 62 isendit, peab käitaja tegema kõigile saadetises olevatele salamandritele Bsal'i vastast ravi veterinaarjärelevalve ametniku või heakskiidetud veterinaararsti kontrolli all ning pädevat asutust rahuldaval viisil;

c)

punktis b osutatud juhtudel võib veterinaarjärelevalve ametnik või heakskiidetud veterinaararst nõuda epidemioloogilise üksuse representatiivset testimist asjakohase diagnostilise testiga enne ravi, et jälgida Bsal'i esinemist, või pärast ravi, et kontrollida Bsal'i puudumist;

d)

kõigi surnud või kliiniliselt haigete salamandrite naha tampooniproove, eelkõige neid, mis on võetud nahakahjustustega salamandritelt, tuleb veterinaarjärelevalve ametniku või heakskiidetud veterinaararsti kontrolli all uurida asjakohase diagnostilise testiga nahakahjustuse tekkimise või haigestumise või surma korral, olenevalt sellest, mis on varasem;

e)

kõigile salamandritele, kes surevad asjakohases ettevõttes, tuleb teha surmajärgne uurimine veterinaarjärelevalve ametniku või heakskiidetud veterinaararsti kontrolli all, eelkõige selleks et kontrollida Bsal'i esinemisnähte ning kinnitada või välistada võimaluse piires Bsal surma põhjustajana.

2)

Kõiki võetud proove testitakse ja surmajärgseid uuringuid tehakse veterinaarjärelevalve ametniku või heakskiidetud veterinaararsti määratud laboris.

3)

Rahuldavaks peetakse järgmisi raviviise:

a)

salamandrite pidamine vähemalt 25 °C juures vähemalt 12 päeva vältel;

b)

salamandrite pidamine vähemalt 20 °C juures vähemalt 10 päeva vältel koos ujutamisega polümüksiin E-d sisaldavas vannis (2 000 IU/ml) 10 minuti vältel kaks korda päevas, mille järel neid pihustatakse vorikonasooliga (12,5 μg/ml);

c)

mõni muu raviviis, mis annab Bsal'i likvideerimisel võrdväärse tulemuse ning mis on esitatud mõne teadusajakirja retsenseeritud artiklis.


(1)  Eeldades, et Bsal’i levimus epidemioloogilises üksuses on 3 % ning et selle avastamine on tagatud 95 % usaldusväärsusega, kusjuures asjakohase testi arvutuslik diagnostiline tundlikkus on 80 %.