EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2402,

12. detsember 2017,

millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas määruses sätestatakse väärtpaberistamise üldnormid. Selles määratletakse väärtpaberistamine ning kehtestatakse hoolsuskohustuse, riski säilitamise ja läbipaistvusnõuded väärtpaberistamistes osalevatele isikutele, laenuandmise kriteeriumid, jaeklientidele väärtpaberistamiste müümise tingimused, edasiväärtpaberistamise keelustamine, väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele esitatavad nõuded ning samuti väärtpaberistamise registrite suhtes kohaldatavad tingimused ja menetlused. Samuti luuakse määrusega lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise ehk standardväärtpaberistamise erinormid.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse institutsionaalsete investorite suhtes ning väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite, algsete laenuandjate ja väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   

– tehing või skeem, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide kogumiga seonduv krediidirisk kantakse üle erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ja millel on kõik järgmised tunnused:

2)   „väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja“– äriühing, usaldusfond või muu üksus, mis ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor ja mis on loodud ühe või mitme väärtpaberistamise läbiviimise eesmärgil ja mille tegevus on piiratud selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ja mille struktuuri eesmärk on eraldada väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja kohustused väärtpaberistamise tehingu algataja kohustustest;

3)   

– üksus, mis

4)   „edasiväärtpaberistamine“– väärtpaberistamine, mille puhul vähemalt üks aluspositsioon on väärtpaberistamise positsioon;

5)   

– määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, sõltumata sellest, kas ta asub liidus või mitte, või direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing, kes ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ning kes

6)   „väärtpaberistamise seeria“– lepingust tulenev krediidiriski segment, mis on seotud teatava riskipositsiooni või riskipositsioonide kogumiga, mille puhul kaasneb ühes segmendis positsiooniga suurem või väiksem krediidikahju risk kui sama suure positsiooniga teises segmendis, arvestamata krediidiriski kaitset, mida kolmandad isikud annavad vahetult kõnealuses segmendis või muudes segmentides positsioone hoidvatele isikutele;

7)   „varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm“– väärtpaberistamiste programm, mille raames emiteeritavateks väärtpaberiteks on valdavalt varaga tagatud kommertsväärtpaberid, mille esialgne tähtaeg ei ole pikem kui üks aasta;

8)   „varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing“– varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames toimuv väärtpaberistamine;

9)   „traditsiooniline väärtpaberistamine“– väärtpaberistamine, mille käigus toimub majandusliku huvi ülekandmine väärtpaberistatavates riskipositsioonides, mis saavutatakse kas väärtpaberistatud riskipositsioonide omandiõiguse ülemineku teel väärtpaberistamise tehingu algatajalt väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale või väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja kaudse osaluse meetodil, kui emiteeritud väärtpaberitest ei tulene väärtpaberistamise tehingu algataja jaoks maksekohustusi;

10)   „sünteetiline väärtpaberistamine“– väärtpaberistamine, mille käigus saavutatakse riski ülekandmine krediidituletisinstrumente või garantiisid kasutades ning väärtpaberistatavad riskipositsioonid jäävad väärtpaberistamise tehingu algataja riskipositsioonideks;

11)   „investor“– väärtpaberistamise positsiooni omav füüsiline või juriidiline isik;

12)   

– investor, kes on üks järgmistest:

13)   „maksete vahendaja“– üksus, kes igapäevaselt haldab ostetud nõuete või aluseks olevate krediidiriski positsioonide kogumit;

14)   „likviidsuse tagamise tehing“– väärtpaberistamise positsioon, mis tuleneb lepingulisest kokkuleppest pakkuda rahastamist, kindlustamaks rahavoogude õigeaegne laekumine investoritele;

15)   „uuenev nõue“– nõue, mille puhul laenuvõtja laenujäägil lubatakse kokkulepitud limiidi piires kõikuda olenevalt tema otsustest laenu võtta ja seda tagasi maksta;

16)   „uuenev väärtpaberistamine“– väärtpaberistamine, mille puhul uueneb väärtpaberistamise struktuur ise nõuete lisamisega nõuete kogumisse või nende sealt kõrvaldamisega, sõltumata sellest, kas nõuded uuenevad või mitte;

17)   „ennetähtaegse amortiseerimise klausel“– uuenevate nõuete või uueneva väärtpaberistamise puhul kasutatav lepingutingimus, millega nõutakse, et teatavate kindlaksmääratud sündmuste saabumisel tuleb investorite väärtpaberistamise positsioonid lunastada enne nende positsioonide esialgselt kokkulepitud lõpptähtaega;

18)   „esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria“– asjaomase väärtpaberistamise kõige madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria, mis väärtpaberistatud riskipositsioonidele tekkiva kahju korral on esimene väärtpaberistamise seeria, mis kahju kannab, pakkudes seeläbi kaitset teise järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriale ja teisest kõrgema järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriate olemasolu korral ka neile;

19)   „väärtpaberistamise positsioon“– väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;

20)   „algne laenuandja“– üksus, kes ise või temaga seotud üksuste kaudu sõlmis otseselt või kaudselt algse lepingu, millega tekkisid võlgniku või potentsiaalse võlgniku kohustused või potentsiaalsed kohustused, millest väärtpaberistatavad riskipositsioonid tulenevad;

21)   

– varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm, mida selle sponsor otseselt ja täielikult toetab, pakkudes väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale või eriotstarbelistele ettevõtjatele likviidsuse tagamise tehingut või tehinguid, mis katab või katavad vähemalt kõike järgmist:

22)   

– varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing, mis on tehingu või varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi tasandil toetatud likviidsuse tagamise tehinguga, mis katab vähemalt kõike järgmist:

23)   

– juriidiline isik, kes keskselt kogub ja säilitab väärtpaberistamiste andmeid.

Käesoleva määruse artikli 10 kohaldamisel käsitatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 61, 64, 65, 66, 73, 78, 79 ja 80 esinevaid viiteid kauplemisteabehoidlale viidetena väärtpaberistamise registrile.

Artikkel 3

Väärtpaberistamiste müümine jaeklientidele

1.   Väärtpaberistamise positsiooni müüja ei tohi positsiooni müüa direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaekliendile, kui ei ole täidetud kõik järgmised tingimused:

2.   Juhul kui lõikes 1 esitatud tingimused on täidetud ja jaekliendi finantsinstrumentide portfelli suurus ei ületa 500 000 eurot, tagab müüja jaekliendi poolt kooskõlas lõikega 3 esitatud teabe põhjal, et jaeklient ei investeeri väärtpaberistamise positsioonidesse kokku üle 10 % oma finantsinstrumentide portfellist ja ühte või enamasse väärtpaberistamise positsiooni investeeritav esialgne miinimumsumma on 10 000 eurot.

3.   Jaeklient peab müüjale esitama täpse teabe oma finantsinstrumentide portfelli kohta, sealhulgas teabe kõigi väärtpaberistamise positsioonidesse tehtud investeeringute kohta.

4.   Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel mõistetakse jaekliendi finantsinstrumentide portfelli all portfelli, mis koosneb rahahoiustest ja finantsinstrumentidest, v.a tagatisena antud finantsinstrumendid.

Artikkel 4

Väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele esitatavad nõuded

Väärtpaberistamise eriotstarbelisi ettevõtjaid ei asutata kolmandas riigis, mille suhtes kehtib mõni järgmistest tingimustest:

2. PEATÜKK

KÕIGI VÄÄRTPABERISTAMISTE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 5

Institutsionaalsetele investoritele esitatavad hoolsuskohustuse nõuded

1.   Enne väärtpaberistamise positsiooni võtmist teeb institutsionaalne investor, kes ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja, kindlaks, et

2.   Erandina lõikest 1 kohaldatakse seoses täielikult toetatud, varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingutega lõike 1 punktis a osutatud nõuet sponsori suhtes. Sellistel juhtudel peab sponsor kontrollima, et väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja, kes ei ole krediidiasutus või investeerimisühing, annab kõik oma laenud, mis moodustavad aluspositsioonid, kõnealuste laenude heakskiitmiseks, muutmiseks, pikendamiseks ja finantseerimiseks ettenähtud kindlate ja täpselt määratletud kriteeriumide ning selgelt kehtestatud protsesside alusel ning väärtpaberistamise tehingu algatajal või algsel laenuandjal on olemas tõhusad süsteemid nende kriteeriumide ja protsesside rakendamiseks vastavalt artikli 9 lõikele 1.

3.   Enne väärtpaberistamise positsiooni võtmist korraldab institutsionaalne investor, kes ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja, hoolsuskohustuse hindamise, mille alusel ta saab hinnata seonduvaid riske. Selle hindamise käigus võetakse arvesse vähemalt kõiki järgmisi elemente:

Täielikult toetatud, varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi puhul võtavad kõnealuse programmi raames emiteeritud kommertsväärtpaberitesse investeerivad institutsionaalsed investorid arvesse varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi tunnusjooni ja täielikku likviidsustoetust, ilma et see piiraks samas esimese lõigu punktide a ja b kohaldamist.

4.   Väärtpaberistamise positsiooni hoidev institutsionaalne investor, kes ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja, on kohustatud tegema vähemalt järgmist:

5.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaldamist, võib institutsionaalne investor, kui ta on andnud teisele institutsionaalsele investorile loa teha investeeringute valitsemisega seonduvaid otsuseid, mille tulemusena võib tekkida talle väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon, anda investeeringuid valitsevale poolele korralduse täita tema käesoleva artikli kohaseid kohustusi seoses kõnealustest otsustest tingitud mis tahes väärtpaberistamisest tuleneva riskipositsiooniga. Liikmesriigid tagavad, et kui institutsionaalsele investorile on antud käesoleva lõike alusel korraldus täita teise institutsionaalse investori kohustusi ning kui ta seda ei tee, võib artiklite 32 ja 33 kohase mis tahes karistuse määrata investeeringuid valitsevale poolele ja mitte sellele institutsionaalsele investorile, kellele väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon on tekkinud.

Artikkel 6

Riski säilitamine

1.   Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja säilitab väärtpaberistamises pidevalt olulise majandusliku netohuvi, mis ei tohi olla väiksem kui 5 %. Kõnealust huvi mõõdetakse väärtpaberistamise tehingu algatamisel ja see määratakse kindlaks bilansiväliste kirjete tingliku väärtuse alusel. Kui väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja ei ole omavahel kokku leppinud, kes säilitab olulise majandusliku netohuvi, säilitab olulise majandusliku netohuvi väärtpaberistamise tehingu algataja. Säilitamisnõudeid ei kohaldata ühegi väärtpaberistamise suhtes mitmekordselt. Olulist majanduslikku netohuvi ei jaotata eri liiki säilitajate vahel ja selle suhtes ei rakendata krediidiriski maandamist ega muud riskimaandust (hedging).

Käesoleva artikli kohaldamisel ei peeta üksust väärtpaberistamise tehingu algatajaks, kui see üksus on loodud või tegutseb üksnes riskipositsioonide väärtpaberistamise eesmärgil.

2.   Väärtpaberistamise tehingu algatajad ei tohi väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale ülekandmiseks varasid valida eesmärgiga kanda selliste varadega koos üle kahju, mis on suurem kui väärtpaberistamise tehingu algataja bilansis olevate võrreldavate varade kahju, mõõdetuna tehingu kestuse jooksul või kõige rohkem nelja aasta jooksul, kui tehingu kestus on pikem kui neli aastat. Juhul kui pädev asutus leiab tõendeid, mis viitavad sellest keelust kõrvalehoidumisele, kõrvutab pädev asutus väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale üle kantud varade ja väärtpaberistamise tehingu algataja bilansis olevate võrreldavate varade tulemusnäitajaid. Kui väärtpaberistamise tehingu algataja tahtluse tõttu on üle kantud varade tulemusnäitajad oluliselt kehvemad kui väärtpaberistamise tehingu algataja bilansis olevatel võrreldavatel varadel, määrab pädev asutus artiklite 32 ja 33 kohaselt karistuse.

3.   Vähemalt 5 % olulise majandusliku netohuvi säilitamisena lõike 1 tähenduses kvalifitseerub ainult järgmine:

4.   Kui liidus asutatud segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ (24) tähenduses, liidus asutatud krediidiasutus või investeerimisühing, kes on emaettevõtja, või finantsvaldusettevõtja või mõni tema tütarettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses väärtpaberistab kas väärtpaberistamise tehingu algatajana või sponsorina riskipositsioone ühest või mitmest krediidiasutusest, investeerimisühingust või muust finantseerimisasutusest, mis on hõlmatud konsolideeritud järelevalvega, võib lõikes 1 osutatud nõudeid täita asjaomase liidus asutatud emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra põhjal.

Esimest lõiku kohaldatakse üksnes juhul, kui krediidiasutused, investeerimisühingud või finantseerimisasutused, mis on need väärtpaberistatud riskipositsioonid loonud, täidavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (25) artiklis 79 sätestatud nõudeid ja annavad käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud nõuete täitmiseks vajalikku teavet õigeaegselt väärtpaberistamise tehingu algatajale või sponsorile ning liidus emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või liidus asutatud finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale.

5.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui väärtpaberistatud riskipositsioonid on nõuded järgmiste üksuste vastu või nõuded, millele järgmised üksused on andnud täieulatusliku, tingimusteta ja tagasivõtmatu garantii:

6.   Lõiget 1 ei kohaldata selgel, läbipaistval ja kättesaadaval indeksil põhinevate tehingute suhtes, mille puhul aluseks olevad üksused on identsed nendega, mis moodustavad üksuste indeksi, millega kaubeldakse laialdaselt, või need on muud kaubeldavad väärtpaberid kui väärtpaberistamise positsioonid.

7.   Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010, (27) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse üksikasjalikumalt riski säilitamise nõuet, eelkõige selle järgmiseid aspekte:

Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 7

Väärtpaberistamise tehingu algatajatele, sponsoritele ja väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele kehtivad läbipaistvusnõuded

1.   Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ja väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja teevad väärtpaberistamise positsioonide omajatele, artiklis 29 osutatud pädevatele asutustele ja taotluse korral potentsiaalsetele investoritele käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:

Esimese lõigu punktides b, c ja d kirjeldatud teave tehakse kättesaadavaks enne hinnakujundust.

Esimese lõigu punktides a ja e kirjeldatud teave tehakse samal ajal kättesaadavaks kord kvartalis hiljemalt üks kuu pärast intressimakse tasumise tähtpäeva või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingute puhul hiljemalt üks kuu pärast aruandega hõlmatud ajavahemiku lõppu.

Varaga tagatud kommertsväärtpaberite puhul tehakse esimese lõigu punktis a, punkti c alapunktis ii ja punkti e alapunktis i kirjeldatud teave koondatud kujul kättesaadavaks väärtpaberistamise positsiooni omajatele ja taotluse korral potentsiaalsetele investoritele. Laenuandmed tehakse kättesaadavaks sponsorile ja taotluse korral pädevatele asutustele.

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamist, tehakse esimese lõigu punktides f ja g kirjeldatud teave kättesaadavaks viivitamata.

Käesolevas lõikes sätestatud kohustuste täitmisel peavad väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ja väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja järgima liikmesriikide ja liidu õigust, mis käsitleb teabe konfidentsiaalsuse kaitset ja isikuandmete töötlemist, et hoida ära asjaomaste õigusnormide võimalikku rikkumist, ning järgima mis tahes konfidentsiaalsuskohustusi seoses klienti, algset laenuandjat või võlgnikku puudutava teabega, välja arvatud juhul, kui selline konfidentsiaalne teave on muudetud anonüümseks või on koondteave.

Eelkõige seoses esimese lõigu punktis b osutatud teabega võivad väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ja väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja esitada asjaomase dokumentatsiooni kokkuvõtte.

Artiklis 29 osutatud pädevatel asutustel peab olema võimalik nõuda sellist konfidentsiaalset teavet oma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

2.   Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ja väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja määravad endi hulgast ühe üksuse, kes täidab lõike 1 esimese lõigu punktidest a, b, d, e, f ja g tulenevad teabenõuded.

Esimese lõigu kohaselt määratud üksus teeb väärtpaberistamise tehingut puudutava teabe kättesaadavaks väärtpaberistamise registri kaudu.

Teises ja neljandas lõigus osutatud kohustused ei kehti väärtpaberistamiste puhul, mille kohta ei pea kooskõlas direktiiviga 2003/71/EÜ koostama prospekti.

Juhul kui artikli 10 kohaselt ei ole väärtpaberistamise registrit registreeritud, teeb käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõudeid täitma määratud üksus selle teabe kättesaadavaks veebisaidi kaudu,

Teabe edastamise eest vastutav üksus ning väärtpaberistamise register, kus teave kättesaadavaks tehakse, märgitakse väärtpaberistamise dokumentidesse.

3.   Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös Pangandusjärelevalve ja EIOPAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks teave, mille väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ja väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja peavad esitama, et täita oma lõike 1 esimese lõigu punktidest a ja e tulenevaid kohustusi, võttes arvesse teabe kasulikkust väärtpaberistamise positsiooni omajale, seda, kas väärtpaberistamise positsioon on lühiajaline, ning varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu puhul, kas sponsor seda täielikult toetab;

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

4.   Selleks et tagada lõike 3 kohaselt täpsustatava teabe ühtsed kohaldamistingimused, töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös Pangandusjärelevalve ja EIOPAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks teabe esitusvorming standardvormina.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2019.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 8

Edasiväärtpaberistamise keeld

1.   Väärtpaberistamisel kasutatavad aluspositsioonid ei tohi sisaldada väärtpaberistamise positsioone.

Erandina ei kohaldata esimest lõiku:

2.   Vastavalt kas artikli 29 lõike 2, 3 või 4 kohaselt määratud pädev asutus võib anda üksusele, kelle üle ta järelevalvet teostab, loa lisada väärtpaberistamise aluspositsioonide hulka väärtpaberistamise positsioone, juhul kui kõnealune pädev asutus leiab, et edasiväärtpaberistamist kasutatakse õiguspärastel eesmärkidel vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

Kui selline üksus, kelle üle järelevalvet teostatakse, on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 määratletud krediidiasutus või investeerimisühing, konsulteerib käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pädev asutus kriisilahendusasutusega ja mis tahes muu selle üksuse puhul asjakohase asutusega, enne kui ta annab loa väärtpaberistamise positsioonide lisamiseks väärtpaberistamise aluspositsioonide hulka. Selline konsulteerimine ei kesta kauem kui 60 päeva alates kuupäevast, mil pädev asutus teavitas kriisilahendusasutust ja mis tahes muud selle üksuse puhul asjakohast asutust konsulteerimisvajadusest.

Kui konsulteerimise tulemusena tehakse otsus, millega lubatakse väärtpaberistamise aluspositsioonidena kasutada väärtpaberistamise positsioone, teavitab pädev asutus sellest Väärtpaberiturujärelevalvet.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel on õiguspärased eesmärgid järgmised:

4.   Täielikult toetatud, varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi ei käsitata käesoleva artikli kohaldamisel edasiväärtpaberistamisena, tingimusel et ükski varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing selles programmis ei ole edasiväärtpaberistamine ja krediidikvaliteedi parandamisega ei looda programmi tasandil teist väärtpaberistamise seeriate kihti.

5.   Selleks et võtta arvesse turuarenguid seoses muude õiguspärastel eesmärkidel tehtavate edasiväärtpaberistamistega ning arvestades üldist eesmärki tagada finantsstabiilsus ja säilitada investorite parimad huvid, võib Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös Pangandusjärelevalvega töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täiendada lõikes 3 esitatud õiguspäraste eesmärkide loetelu.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile. Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 9

Laenuandmise kriteeriumid

1.   Väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja algsed laenuandjad kohaldavad väärtpaberistatavate riskipositsioonide suhtes samu kindlaid ja täpselt määratletud laenuandmise kriteeriumeid, mida nad kohaldavad väärtpaberistamata riskipositsioonide suhtes. Selleks kohaldatakse samu laenude heakskiitmise ja, kui see on asjakohane, muutmise, uuendamise ja refinantseerimise jaoks selgelt kindlaks määratud protsesse. Väärtpaberistamise tehingu algatajatel, sponsoritel ja algsetel laenuandjatel peavad olema tõhusad süsteemid nende kriteeriumide ja protsesside kohaldamiseks tagamaks, et laenuandmine põhineb võlgniku krediidivõimelisuse põhjalikul hindamisel, võttes nõuetekohaselt arvesse tegureid, mis on asjakohased seoses võlgniku krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise väljavaadete kontrollimisega.

2.   Kui väärtpaberistamiste aluspositsioonideks on eluasemelaenud, mis on antud enne direktiivi 2014/17/EL jõustumist, ei tohi nende laenude kogum sisaldada ühtegi laenu, mille turustamisel ja väljastamisel on tuginetud eeldusele, et laenu taotlejale või, kui see on kohaldatav, vahendajatele on teatatud, et laenu taotleja esitatud teave võib olla laenuandja poolt kontrollimata.

3.   Kui väärtpaberistamise tehingu algataja ostab enda arvel nõudeid kolmanda isiku vastu ja seejärel väärtpaberistab need, peab kõnealune väärtpaberistamise tehingu algataja kontrollima, et üksus, mis oli otseselt või kaudselt seotud algse lepinguga, millega tekkisid väärtpaberistatavad kohustused või potentsiaalsed kohustused, täidab lõikes 1 osutatud nõudeid.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata, kui:

3. PEATÜKK

VÄÄRTPABERISTAMISE REGISTRI REGISTREERIMISE TINGIMUSED JA KORD

Artikkel 10

Väärtpaberistamise registri registreerimine

1.   Väärtpaberistamise register registreeritakse artiklis 5 sätestatud eesmärgil Väärtpaberiturujärelevalve juures vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele ja korrale.

2.   Käesoleva artikli kohaseks registreerimiseks peab väärtpaberistamise register olema liidus asutatud juriidiline isik, kohaldama menetlusi talle käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 alusel kättesaadavaks tehtud teabe täielikkuse ja kooskõlalisuse kontrollimiseks ning vastama määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 78, 79 ja artikli 80 lõigetes 1–3, 5 ja 6 sätestatud nõuetele. Käesolevas artiklis tõlgendatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 78 ja 80 esitatud viiteid kõnealuse määruse artiklile 9 viidetena käesoleva määruse artiklile 5.

3.   Väärtpaberistamise registri registreerimine kehtib kogu liidu territooriumil.

4.   Registreeritud väärtpaberistamise register peab igal ajal vastama registreerimise tingimustele. Väärtpaberistamise register teavitab põhjendamatu viivituseta Väärtpaberiturujärelevalvet registreerimise tingimuste igast olulisest muutumisest.

5.   Väärtpaberistamise register esitab Väärtpaberiturujärelevalvele ühe järgmistest:

6.   Väärtpaberiturujärelevalve hindab 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas taotlus on täielik.

Kui taotlus ei ole täielik, määrab Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks väärtpaberistamise register peab esitama täiendava teabe.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve on kindlaks teinud, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest väärtpaberistamise registrit.

7.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks üksikasjad kõige alljärgneva kohta:

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

8.   Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 kohaldamise ühetaolised tingimused, koostab Väärtpaberiturujärelevalve rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse mõlema järgmise taotluse vorm:

Esimese lõigu punkti b puhul koostab Väärtpaberiturujärelevalve lihtsustatud vormi, et vältida kattuvaid menetlusi.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2019.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 11

Pädevate asutuste teavitamine ja nendega konsulteerimine enne registreerimist või registreerimise laiendamist

1.   Kui väärtpaberistamise register taotleb registreerimist või kauplemisteabehoidlana registreerimise laiendamist ning on üksus, millele on andnud tegevusloa või mille on registreerinud tema asutamisjärgse liikmesriigi pädev asutus, teavitab Väärtpaberiturujärelevalve põhjendamatu viivituseta kõnealust pädevat asutust ja konsulteerib temaga enne väärtpaberistamise registri registreerimist või registreerimise laiendamist.

2.   Väärtpaberiturujärelevalve ja asjaomane pädev asutus vahetavad kogu teavet, mis on vajalik väärtpaberistamise registri registreerimiseks või registreerimise laiendamiseks ning järelevalve teostamiseks selle üle, kas üksus täidab tingimusi, mis on tema asutamisjärgses liikmesriigis kehtestatud registreerimiseks või tegevusloa andmiseks.

Artikkel 12

Taotluse läbivaatamine

1.   Väärtpaberiturujärelevalve vaatab registreerimistaotluse või registreerimise laiendamise taotluse läbi 40 tööpäeva jooksul alates artikli 10 lõikes 6 osutatud teavitamise kuupäevast, lähtudes sellest, kas väärtpaberistamise register täidab käesoleva peatüki sätteid, ning võtab vastu igakülgselt põhjendatud otsuse registreerimise või registreerimise laiendamise taotlus rahuldada või see tagasi lükata.

2.   Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 1 kohaselt tehtud otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 13

Teavitamine registreerimise või registreerimise laiendamise kohta tehtud Väärtpaberiturujärelevalve otsustest

1.   Kui Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastu artiklis 12 osutatud otsuse või tunnistab vastavalt artikli 15 lõikele 1 registreerimise kehtetuks, teavitab ta väärtpaberistamise registrit sellest viie tööpäeva jooksul, põhjendades igakülgselt oma otsust.

Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta artikli 11 lõikes 1 osutatud pädevat asutust oma otsusest.

2.   Väärtpaberiturujärelevalve teatab põhjendamatu viivituseta komisjonile lõike 1 alusel tehtud otsusest.

3.   Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt registreeritud väärtpaberistamise registrite loetelu. Loetelu ajakohastatakse viie tööpäeva jooksul alates lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmisest.

Artikkel 14

Väärtpaberiturujärelevalve pädevus

1.   Määruse (EL) nr 648/2012 artiklitega 61–68, 73 ja 74 ning koostoimes nimetatud määruse I ja II lisaga Väärtpaberiturujärelevalvele antud pädevust kasutatakse ka käesoleva määruse kohaldamisel. Määruse (EL) nr 648/2012 I lisas osutatud viiteid nimetatud määruse artikli 81 lõigetele 1 ja 2 käsitatakse viidetena käesoleva määruse artikli 17 lõikele 1.

2.   Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Väärtpaberiturujärelevalve volitatud isikutele kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artiklitega 61–63 antud pädevust ei kasutata sellise teabe või selliste dokumentide avalikustamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artikkel 15

Registreerimise kehtetuks tunnistamine

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 73 kohaldamist, tunnistab Väärtpaberiturujärelevalve väärtpaberistamise registri registreerimise kehtetuks, kui väärtpaberistamise register

2.   Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta artikli 11 lõikes 1 osutatud asjaomast pädevat asutust oma otsusest tunnistada väärtpaberistamise registri registreerimine kehtetuks.

3.   Kui selle liikmesriigi pädev asutus, kus väärtpaberistamise register teenuseid osutab ja tegutseb, leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib ta paluda Väärtpaberiturujärelevalvel kontrollida, kas asjaomase väärtpaberistamise registri registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud. Kui Väärtpaberiturujärelevalve otsustab, et ta ei tunnista asjaomase väärtpaberistamise registri registreerimist kehtetuks, põhjendab ta igakülgselt oma otsust.

4.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud pädeva asutusena käsitatakse käesoleva määruse artikli 29 alusel määratud asutust.

Artikkel 16

Järelevalvetasud

1.   Väärtpaberiturujärelevalve võtab väärtpaberistamise registritelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja vastavalt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele.

Need tasud peavad olema proportsionaalsed asjaomase väärtpaberistamise registri käibega ja katma täielikult Väärtpaberiturujärelevalve kulutused, mis on vajalikud väärtpaberistamise registrite registreerimiseks ja järelevalveks ning kõigi kulude hüvitamiseks, mida pädevad asutused võivad kanda seoses ülesannete delegeerimisega vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõikele 1. Niivõrd kui käesoleva määruse artikli 14 lõikes 1 viidatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 74, käsitatakse viiteid nimetatud määruse artikli 72 lõikele 3 viidetena käesoleva artikli lõikele 2.

Kui kauplemisteabehoidla on juba registreeritud määruse (EL) nr 648/2012 VI jaotise 1. peatüki või määruse (EL) 2015/2365 III peatüki kohaselt, kohandatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tasusid üksnes selleks, et kajastada täiendavaid vajalikke kulutusi ja kulusid, mis on seotud väärtpaberistamise registrite käesoleva määruse kohase registreerimise ja järelevalvega.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 47, et täpsustada tasu liike ja seda, mille eest tasu tuleb maksta, samuti tasude summasid ja nende maksmise viisi.

Artikkel 17

Väärtpaberistamise registris hoitavate andmete kättesaadavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 kohaldamist, kogub ja säilitab väärtpaberistamise register väärtpaberistamiste üksikasju. Väärtpaberistamise register annab kõigile järgmistele üksustele otsese, viivitamatu ja tasuta juurdepääsu, et nad saaksid täita oma vastavaid ülesandeid, volitusi ja kohustusi:

2.   Lõikes 1 osutatud üksuste vajadusi arvesse võttes töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös Pangandusjärelevalve ja EIOPAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, täpsustades järgmist:

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

3.   Selleks et tagada lõike 2 ühtsed kohaldamistingimused, töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös Pangandusjärelevalve ja EIOPAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks standardvormid, mida väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja peab väärtpaberistamise registrile teavet esitades kasutama, võttes arvesse lahendusi, mille olemasolevad väärtpaberistamisteabe kogujad on välja töötanud;.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2019.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

4. PEATÜKK

LIHTNE, LÄBIPAISTEV JA STANDARDITUD VÄÄRTPABERISTAMINE

Artikkel 18

Nimetuse „lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine“ kasutamine

Väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad võivad kasutada oma väärtpaberistamise suhtes nimetust „standardväärtpaberistamine“ või „lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine“ või muud nimetust, mis otseselt või kaudselt viitab nendele mõistetele, üksnes juhul, kui

Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ja väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja, kes osalevad standardväärtpaberistamiseks peetavas väärtpaberistamises, peavad olema asutatud liidus.

1. JAGU

Muude kui varaga tagatud kommertsväärtpaberite lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise nõuded

Artikkel 19

Lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine

1.   Väärtpaberistamisi (välja arvatud varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmid ja varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingud), mis vastavad artiklites 20, 21 ja 22 sätestatud nõuetele, käsitatakse standardväärtpaberistamisena.

2.   Hiljemalt 18. oktoobriks 2018 võtab Pangandusjärelevalve tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 vastu suunised ja soovitused artiklites 20, 21 ja 22 sätestatud nõuete ühtlustatud tõlgendamiseks ja kohaldamiseks.

Artikkel 20

Lihtsusega seotud nõuded

1.   Väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja peab olema omandanud aluspositsioonide omandiõiguse tegeliku müügi või loovutamise või sama õigusliku toimega ülekandmise teel viisil, mis on müüja või mis tahes kolmanda isiku vastu täitmisele pööratav. Väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale omandiõiguse üleandmise suhtes ei tohi müüja maksejõuetuse korral kehtida rangeid tagastamissätteid.

2.   Lõike 1 kohaldamisel loetakse rangeteks tagastamissäteteks järgmised sätted:

3.   Lõike 1 kohaldamisel ei loeta rangeteks tagastamissäteteks siseriiklike maksejõuetust käsitlevate õigusnormide tagastamissätteid, mis võimaldavad likvideerijal või kohtul aluspositsioonide müügi tühistada juhul, kui tehakse kelmuslikke ülekandeid, seatakse võlausaldajatele ebaõiglasi piiranguid või tehakse ülekandeid, mille eesmärk on nõuetevastaselt eelistada teatavaid võlausaldajaid teistele võlausaldajatele.

4.   Kui müüja ei ole algne laenuandja, peab aluspositsioonide tegelik müük või loovutamine või sama õigusliku toimega ülekandmine nimetatud müüjale vastama lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, olenemata sellest, kas see tegelik müük või loovutamine või sama õigusliku toimega ülekandmine toimub otse või ühe või mitme vaheetapi kaudu.

5.   Kui aluspositsioonide ülekandmine toimub loovutamise teel ja see viiakse lõpule hiljem kui tehingu sulgemise ajal, peavad sellise lõpuleviimise käivitavad sündmused hõlmama vähemalt järgmist:

6.   Müüja esitab kinnitused ja tagatised selle kohta, et tema parima teadmise kohaselt ei ole väärtpaberistamisse kaasatavad aluspositsioonid koormatud ega muul viisil sellises olukorras, mis võib ettenähtavalt kahjustada tegeliku müügi või loovutamise või sama õigusliku toimega ülekandmise täitmisele pööratavust.

7.   Müüjalt väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale üle kantavad või loovutatavad aluspositsioonid peavad vastama eelnevalt kindlaks määratud, selgetele ja dokumenteeritud sobivuskriteeriumidele, mis ei võimalda nende riskipositsioonide puhul aktiivset portfelli valitsemist kaalutlusõiguse alusel. Käesoleva lõike kohaldamisel ei loeta kinnitusi ja tagatisi rikkuvate riskipositsioonide asendust aktiivseks portfelli valitsemiseks. Riskipositsioonid, mis kantakse väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale üle pärast tehingu sulgemist, peavad vastama esialgsete aluspositsioonide suhtes kohaldatavatele sobivuskriteeriumidele.

8.   Väärtpaberistamine peab olema tagatud selliste aluspositsioonide kogumiga, mis on vara liigilt homogeensed, võttes arvesse vara liigi rahavoogudega seotud konkreetseid omadusi, sealhulgas nende lepingulisi, krediidiriski ja ennetähtaegse tasumise tunnuseid. Üks aluspositsioonide kogum koosneb üksnes üht liiki varadest. Aluspositsioonid peavad sisaldama lepinguliselt siduvaid ja täitmisele pööratavaid kohustusi, mis annavad võlgnike ja vajaduse korral garantiiandjate suhtes täieliku regressiõiguse.

Aluspositsioonid näevad ette kindlapiirilised perioodilised maksevood (mille osamaksete summad võivad erineda) seoses rendi-, põhisumma- või intressimaksetega või muu õigusega saada neid makseid toetavatelt varadelt tulu. Aluspositsioonid võivad samuti anda tulu finantseeritud või liisitud vara müügist.

Aluspositsioonid ei tohi sisaldada direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud muid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid kui äriühingute võlakirjad, mida ei noteerita kauplemiskohas.

9.   Aluspositsioonid ei tohi sisaldada väärtpaberistamise positsioone.

10.   Aluspositsioonid algatatakse väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja tavapärase äritegevuse käigus vastavalt laenude väljastamise standarditele, mis on vähemalt sama ranged nagu need, mida väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja rakendas väärtpaberistamise tehingu algatamise ajal samalaadsetele väärtpaberistamata riskipositsioonidele. Laenude väljastamise standardid, mille kohaselt aluspositsioonid algatatakse, ning olulised muutused võrreldes varasemate laenude väljastamise standarditega tuleb potentsiaalsetele investoritele põhjendamatu viivituseta täielikult teatavaks teha.

Väärtpaberistamiste korral, mille aluspositsioonideks on eluasemelaenud, ei või laenude kogum sisaldada ühtegi laenu, mille turustamisel ja väljastamisel on tuginetud eeldusele, et laenu taotlejale või, kui see on kohaldatav, vahendajatele on teatatud, et esitatud teave võib olla laenuandja poolt kontrollimata.

Laenuvõtja krediidivõimelisuse hindamine peab vastama direktiivi 2008/48/EÜ artiklis 8 sätestatud nõuetele või direktiivi 2014/17/EL artikli 18 lõigetes 1–4, lõike 5 punktis a ja lõikes 6 sätestatud nõuetele või, kui see on asjakohane, kolmandate riikide samaväärsetele nõuetele.

Väärtpaberistamise tehingu algatajal või algsel laenuandjal peab olema asjatundlikkus väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamise alal.

11.   Aluspositsioonid kantakse väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale pärast väljavalimist põhjendamatu viivituseta üle ning nende hulka ei tohi nende valimise ajal kuuluda makseviivituses olevaid riskipositsioone määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 tähenduses ega riskipositsioone halvenenud krediidikvaliteediga võlgniku või garantiiandja suhtes, kes väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja parima teadmise kohaselt

12.   Võlgnikud peavad riskipositsioonide ülekandmise hetkeks olema teinud vähemalt ühe makse, välja arvatud uueneva väärtpaberistamise korral, mis on tagatud ühes osas tasutavate riskipositsioonidega või mille lõpptähtaeg on alla ühe aasta, sh vaba tagasimaksega krediidiga seonduvad piiranguteta igakuised maksed.

13.   Tagasimaksed väärtpaberistamise positsioonide omajatele ei tohi olla struktureeritud selliselt, et need oleksid peamiselt sõltuvad aluspositsioone tagavate varade müügist. See ei välista selliste varade hilisemat pikendamist või refinantseerimist.

Tagasimakseid selliste väärtpaberistamise positsioonide omajatele, mille aluspositsioonid on tagatud varadega, mille väärtus on tagatud või täielikult kaetud aluspositsioone tagavate varade müüja tagasiostukohustusega või muu kolmanda isiku poolt, ei tohi lugeda sõltuvaks neid aluspositsioone tagavate varade müügist.

14.   Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles kirjeldatakse veelgi täpsemalt, millised lõikes 8 osutatud aluspositsioonid loetakse homogeenseks.

Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 21

Standardsusega seotud nõuded

1.   Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja peab täitma riski säilitamise nõude kooskõlas artikliga 6.

2.   Väärtpaberistamisest tulenev intressimäära- ja valuutarisk peab olema asjakohaselt maandatud ja kõik sel otstarbel võetud meetmed tuleb avalikustada. Väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja ei tohi tuletislepinguid sõlmida, välja arvatud intressimäära- või valuutariski maandamise otstarbel, ja peab tagama, et aluspositsioonide kogum ei sisalda tuletisinstrumente. Nende tuletisinstrumentide emissioon tagatakse ja need dokumenteeritakse üldiste rahvusvahelise rahanduse standardite kohaselt.

3.   Kõik väärtpaberistatud varade ja kohustiste puhul viiteintressimääraga seotud intressimaksed peavad põhinema üldkasutatavatel turu intressimääradel või üldkasutatavatel sektoripõhistel määradel, mis kajastavad vahendite kulusid, mitte aga keerukatel valemitel või tuletisinstrumentidel.

4.   Kui on kätte toimetatud täitmisele pööramise teade või kiirendatud menetluse teade

5.   Tehingute puhul, milles esineb mittejärjestikune maksehierarhia, nähakse ette aluspositsioonide tulemusnäitajatega seotud käivitavad tegurid, mille tulemusena maksehierarhia pööratakse tagasi vastavalt nõudeõiguse järgule järjestatud makseteks. Sellised tulemusnäitajatega seotud käivitavad tegurid hõlmavad vähemalt aluspositsioonide krediidikvaliteedi halvenemist allapoole eelnevalt kindlaks määratud künnist.

6.   Kui väärtpaberistamise puhul on tegemist uueneva väärtpaberistamisega, peavad tehingu dokumentide hulka kuuluma asjakohased ennetähtaegse amortiseerimise klauslid või tegurid, mis käivitavad uueneva perioodi lõppemise, sealhulgas vähemalt järgmine:

7.   Tehingu dokumentides peavad olema selgelt märgitud

8.   Maksete vahendajal peab olema asjatundlikkus väärtpaberistatud positsioonidega samalaadsete positsioonide maksete vahendamise alal ning tal peavad seoses riskipositsioonide maksete vahendamisega olemas olema hästi dokumenteeritud ja asjakohased põhimõtted, protseduurid ja riskijuhtimise kontrollimeetmed.

9.   Tehingu dokumentides peavad selgelt ja järjepidevalt olema sätestatud määratlused, õiguskaitsevahendid ja meetmed võlgnike viivisseisundi või makseviivituse, võla restruktureerimise, võla kustutamise, makseraskuste tõttu restruktureerimise, maksepuhkuste, kahjude, mahakandmiste ja sissenõudmiste puhuks ning muud vara tootluse parandamise meetmed. Tehingu dokumentides peavad olema selgelt täpsustatud maksehierarhia, sündmused, mis käivitavad muutuse sellises maksehierarhias, ning kohustus sellistest sündmustest teatada. Maksehierarhia mis tahes muutustest, välja arvatud juhul, kui need muutused ei avalda olulist negatiivset mõju väärtpaberistamise positsioonide tagasimaksmisele, tuleb investoreid põhjendamatu viivituseta teavitada.

10.   Tehingu dokumendid peavad sisaldama selgeid sätteid, mis võimaldavad õigeaegselt lahendada konflikte eri kategooria investorite vahel, hääleõigus peab olema selgelt kindlaks määratud ja võlakirjaomajate vahel jaotatud ning usaldusisiku ja muude investorite ees usaldusülesandeid täitvate üksuste kohustused peavad olema selgelt piiritletud.

Artikkel 22

Läbipaistvusega seotud nõuded

1.   Väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsor teevad potentsiaalsetele investoritele enne hinnakujundust kättesaadavaks andmed varasemate staatiliste ja dünaamiliste tulemusnäitajate kohta makseviivituste ja kahju alal, näiteks andmed viivisseisundi ja makseviivituste kohta, selliste riskipositsioonide puhul, mis on põhimõtteliselt sarnased väärtpaberistatavate positsioonidega; samuti teevad nad kättesaadavaks andmeallikad ja asjaolud, mille põhjal väidetakse, et positsioonid on sarnased. Need andmed peavad käima vähemalt viie aasta kohta.

2.   Enne väärtpaberistamisest tulenevate väärtpaberite emiteerimist teostab asjakohane sõltumatu isik aluspositsioonide valimi väliskontrolli, sealhulgas kontrollib ta, et aluspositsioonide kohta avalikustatud andmed on täpsed.

3.   Väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor teeb enne väärtpaberistamise hinnakujundust potentsiaalsetele investoritele kättesaadavaks kohustise rahavoo mudeli, mis kajastab täpselt lepingul põhinevat seost aluspositsioonide ning väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori, investorite, muude kolmandate isikute ja väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja vahel liikuvate maksete vahel, ning teeb pärast hinnakujundust selle mudeli kättesaadavaks investoritele jooksvalt ja potentsiaalsetele investoritele nende taotluse korral.

4.   Juhul kui väärtpaberistamise aluspositsioonid on eluasemelaenud või autolaenud või -liisingud, avaldavad väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsor selliste eluasemelaenude või autolaenude või -liisingutega rahastatavate varade keskkonnatoime kohta kättesaadava teabe osana teabest, mis avalikustatakse vastavalt artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktile a.

5.   Väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsor vastutavad artikli 7 täitmise eest. Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktis a nõutud teave tehakse potentsiaalsetele investoritele enne hinnakujundust kättesaadavaks taotluse korral. Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktides b–d nõutud teave tehakse enne hinnakujundust kättesaadavaks vähemalt kavandina või esialgsel kujul. Lõplikud dokumendid tehakse investoritele kättesaadavaks hiljemalt 15 päeva jooksul pärast tehingu sulgemist.

2. JAGU

Varaga tagatud kommertsväärtpaberite lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise nõuded

Artikkel 23

Varaga tagatud kommertsväärtpaberite lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine

1.   Varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing loetakse standardväärtpaberistamiseks, kui see vastab artiklis 24 sätestatud tehingu tasandi nõuetele.

2.   Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm loetakse standardväärtpaberistamiseks, kui see vastab artiklis 26 sätestatud nõuetele ja kõnealuse programmi sponsor vastab artiklis 25 sätestatud nõuetele.

Käesoleva jao kohaldamise eesmärgil tähendab müüja väärtpaberistamise tehingu algatajat või algset laenuandjat.

3.   Hiljemalt 18. oktoobriks 2018 võtab Pangandusjärelevalve tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 vastu suunised ja soovitused käesoleva määruse artiklites 24 ja 26 sätestatud nõuete ühtlustatud tõlgendamiseks ja kohaldamiseks.

Artikkel 24

Tehingu tasandi nõuded

1.   Väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja peab olema omandanud aluspositsioonide omandiõiguse võõrandamise või loovutamise või samasuguse õigusliku toimega ülekandmise teel viisil, mis on müüja või mis tahes kolmanda isiku vastu täitmisele pööratav. Väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale omandiõiguse üleandmise suhtes ei tohi müüja maksejõuetuse korral kehtida rangeid tagastamissätteid.

2.   Lõike 1 kohaldamisel loetakse rangeteks tagastamissäteteks järgmised sätted:

3.   Lõike 1 kohaldamisel ei loeta rangeteks tagastamissäteteks siseriiklike maksejõuetust käsitlevate õigusnormide tagastamissätteid, mis võimaldavad likvideerijal või kohtul aluspositsioonide müügi tühistada juhul, kui tehakse kelmuslikke ülekandeid, seatakse võlausaldajatele ebaõiglasi piiranguid või tehakse ülekandeid, mille eesmärk on nõuetevastaselt eelistada teatavaid võlausaldajaid teistele võlausaldajatele.

4.   Kui müüja ei ole algne laenuandja, peab aluspositsioonide tegelik müük või loovutamine või sama õigusliku toimega ülekandmine müüjale vastama lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, olenemata sellest, kas see tegelik müük või loovutamine või sama õigusliku toimega ülekandmine toimub otse või ühe või mitme vaheetapi kaudu.

5.   Kui aluspositsioonide ülekandmine toimub loovutamise teel ja see viiakse lõpule hiljem kui tehingu sulgemise ajal, peavad sellist lõpuleviimist käivitavad sündmused hõlmama vähemalt järgmist:

6.   Müüja esitab kinnitused ja tagatised selle kohta, et tema parima teadmise kohaselt ei ole väärtpaberistamisse kaasatavad aluspositsioonid koormatud ega muul viisil sellises olukorras, mis võib ettenähtavalt kahjustada tegeliku müügi või loovutamise või sama õigusliku toimega ülekandmise täitmisele pööratavust.

7.   Müüjalt väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale üle kantavad või loovutatavad aluspositsioonid peavad vastama eelnevalt kindlaks määratud, selgetele ja dokumenteeritud sobivuskriteeriumidele, mis ei võimalda nende riskipositsioonide puhul aktiivset portfelli valitsemist kaalutlusõiguse alusel. Käesoleva lõike kohaldamisel ei loeta kinnitusi ja tagatisi rikkuvate riskipositsioonide asendust aktiivseks portfelli valitsemiseks. Riskipositsioonid, mis kantakse väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale üle pärast tehingu sulgemist, peavad vastama esialgsete aluspositsioonide suhtes kohaldatavatele sobivuskriteeriumidele.

8.   Aluspositsioonid ei tohi sisaldada väärtpaberistamise positsioone.

9.   Aluspositsioonid kantakse väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale pärast väljavalimist põhjendamatu viivituseta üle ning nende hulka ei tohi valimise hetkel kuuluda makseviivituses olevaid riskipositsioone määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 tähenduses ega riskipositsioone halvenenud krediidikvaliteediga võlgniku või garantiiandja suhtes, kes väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja parima teadmise kohaselt

10.   Võlgnikud peavad riskipositsioonide ülekandmise hetkeks olema teinud vähemalt ühe makse, välja arvatud uueneva väärtpaberistamise korral, mis on tagatud ühes osas tasutavate riskipositsioonidega või mille lõpptähtaeg on alla ühe aasta, sh vaba tagasimaksega krediidiga seonduvad piiranguteta igakuised maksed.

11.   Tagasimaksed väärtpaberistamise positsiooni omajatele ei tohi olla struktureeritud selliselt, et need oleksid peamiselt sõltuvad aluspositsioone tagavate varade müügist. See ei välista selliste varade hilisemat pikendamist või refinantseerimist.

Tagasimakseid väärtpaberistamise positsiooni omajatele, mille aluspositsioonid on tagatud varadega, mille väärtus on tagatud või täielikult kaetud aluspositsioone tagavate varade müüja tagasiostukohustusega või muu kolmanda isiku poolt, ei tohi lugeda sõltuvaks neid aluspositsioone tagavate varade müügist.

12.   Väärtpaberistamisest tulenev intressi- ja valuutarisk peavad olema nõuetekohaselt maandatud ja kõik sel otstarbel võetud meetmed tuleb avalikustada. Väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja ei kasuta tuletisinstrumente, välja arvatud intressi- või valuutariski maandamise otstarbel, ja tagab, et aluspositsioonide kogum ei sisalda tuletisinstrumente. Nende tuletisinstrumentide emissioon tagatakse ja need dokumenteeritakse üldiste rahvusvahelise rahanduse standardite kohaselt.

13.   Tehingu dokumentides peavad selgelt ja järjepidevalt olema sätestatud määratlused, õiguskaitsevahendid ja meetmed võlgnike viivisseisundi või makseviivituse, võla restruktureerimise, võla kustutamise, makseraskuste tõttu restruktureerimise, maksepuhkuste, kahju, mahakandmiste ja sissenõudmiste puhuks ning muud vara tootluse parandamise meetmed. Tehingu dokumentides peavad olema selgelt täpsustatud maksehierarhia, käivitavad sündmused, mis tingivad muutuse sellises maksehierarhias, ning kohustus sellistest sündmustest teatada. Maksehierarhia mis tahes muutustest, välja arvatud juhul, kui need muutused ei avalda olulist negatiivset mõju väärtpaberistamise positsioonide tagasimaksmisele, tuleb investoreid põhjendamatu viivituseta teavitada.

14.   Väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsor teevad potentsiaalsetele investoritele enne hinnakujundust kättesaadavaks andmed varasemate staatiliste ja dünaamiliste tulemusnäitajate kohta makseviivituste ja kahju alal, näiteks andmed viivisseisundi ja makseviivituste kohta, selliste riskipositsioonide puhul, mis on põhimõtteliselt sarnased väärtpaberistatavate positsioonidega; samuti teevad nad kättesaadavaks andmeallikad ja asjaolud, mille põhjal väidetakse, et positsioonid on sarnased. Kui sponsoril ei ole sellistele andmetele juurdepääsu, peab ta saama müüjalt juurdepääsu andmetele varasemate tulemusnäitajate kohta staatilisel või dünaamilisel alusel, näiteks andmed viivisseisundi ja makseviivituste kohta, selliste riskipositsioonide puhul, mis on põhimõtteliselt sarnased väärtpaberistatavate positsioonidega. Kõik need andmed peavad käima vähemalt viie aasta kohta, välja arvatud andmed seoses klientide vastu olevate nõuete ja muude lühiajaliste nõuetega, mille puhul ei tohi varasem periood olla lühem kui kolm aastat.

15.   Varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingud peavad olema tagatud selliste aluspositsioonide kogumiga, mis on vara liigilt homogeensed, võttes arvesse eri varaliikide rahavoogude omadusi, sealhulgas nende lepingulisi, krediidiriski ja ennetähtaegse tasumise tunnuseid. Üks aluspositsioonide kogum koosneb üksnes üht liiki varadest.

Aluspositsioonide kogumi järelejäänud kaalutud keskmine tähtaeg ei ole pikem kui üks aasta ja mitte ühegi aluspositsiooni järelejäänud tähtaeg ei ole pikem kui kolm aastat.

Erandina teisest lõigust ei tohi autolaenude, autoliisingute ja seadmete liisimise tehingute kogumite puhul järelejäänud kaalutud keskmine tähtaeg olla pikem kui kolm ja pool aastat ja mitte ühegi aluspositsiooni puhul ei tohi järelejäänud tähtaeg olla pikem kui kuus aastat.

Aluspositsioonid ei tohi sisaldada laene, mis on tagatud elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga, ega täielikult tagatud eluasemelaene, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 esimese lõigu punktis e. Aluspositsioonid peavad sisaldama lepinguliselt siduvaid ja täitmisele pööratavaid kohustusi, mis annavad võlgniku suhtes täieliku regressiõiguse ning näevad ette kindlapiirilised perioodilised maksevood seoses rendi-, põhisumma- või intressimaksetega või on seotud muu õigusega saada neid makseid tagavatelt varadelt tulu. Aluspositsioonid võivad samuti anda tulu finantseeritud või liisitud vara müügist. Aluspositsioonid ei tohi sisaldada direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud muid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid kui äriühingute võlakirjad, mis ei ole kauplemiskohas noteeritud.

16.   Kõik varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu varade ja kohustiste puhul viiteintressimääraga seotud intressimaksed peavad põhinema üldkasutatavatel turu intressimääradel või üldkasutatavatel sektoripõhistel määradel, mis kajastavad vahendite kulusid, mitte aga keerukatel valemitel või tuletisinstrumentidel. Varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu kohustiste puhul viiteintressimääraga seotud intressimaksed võivad põhineda intressimääradel, mis kajastavad varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi vahendite kulusid.

17.   Müüja makseviivituse või kiirendatud menetluse korral

18.   Aluspositsioonid algatatakse müüja tavapärase äritegevuse käigus vastavalt laenude väljastamise standarditele, mis on vähemalt sama ranged nagu need, mida müüja rakendab väärtpaberistamise tehingu algatamise ajal samalaadsetele väärtpaberistamata riskipositsioonidele. Laenude väljastamise standardid, mille kohaselt aluspositsioonid algatatakse, ning olulised muutused võrreldes varasemate laenude väljastamise standarditega tuleb sponsoritele ja teistele varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingus otseselt riskipositsiooni omavatele pooltele põhjendamatu viivituseta täielikult teatavaks teha. Müüjal peab olema asjatundlikkus väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamise alal.

19.   Kui varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu puhul on tegemist uueneva väärtpaberistamisega, tuleb tehingu dokumentides märkida sündmused, mis käivitavad uueneva perioodi lõppemise, sealhulgas vähemalt järgmine:

20.   Tehingu dokumentides peavad olema selgelt märgitud

21.   Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles kirjeldatakse veelgi täpsemalt, millised lõikes 15 osutatud aluspositsioonid loetakse homogeenseks.

Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 25

Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi sponsor

1.   Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi sponsoriks peab olema direktiivi 2013/36/EL alusel järelevalve alla kuuluv krediidiasutus.

2.   Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi sponsor peab olema likviidsuse tagamise tehingu pakkuja ja toetama varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi tasandil kõiki väärtpaberistamise positsioone, kattes sellise toetusega kõik likviidsus- ja krediidiriskid, väärtpaberistatud riskipositsioonide olulisemad lahjendusriskid ning kõik muud tehingu ja programmi tasandi kulud, kui need on vajalikud, et tagada varaga tagatud kommertsväärtpaberi alusel investorile mis tahes summade täielik tasumine. Sponsor teeb investoritele teatavaks tehingu tasandil antud toetuse, sealhulgas pakutud likviidsuse tagamise tehingute kirjelduse.

3.   Enne standardse varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi sponsoriks saamist peab krediidiasutus näitama oma pädevale asutusele, et lõike 2 kohane roll ei kahjusta tema maksevõimet ja likviidsust isegi äärmiselt pingelises turuolukorras.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nõue loetakse täidetuks, kui pädev asutus on direktiivi 2013/36/EL artikli 97 lõikes 3 osutatud läbivaatamise ja hindamise alusel otsustanud, et korrad, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida kõnealune krediidiasutus on rakendanud, ja selle omavahendid ning selle likviidsus tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja piisava katmise.

4.   Sponsor täidab oma hoolsuskohustust ja kontrollib vajaduse korral vastavust käesoleva määruse artikli 5 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele. Samuti kontrollib ta, et müüjal on maksete vahendamise võimekus ja sissenõudmisprotsessid, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 265 lõike 2 punktides h–p sätestatud nõuetele või kolmandate riikide samaväärsetele nõuetele.

5.   Müüja tehingu tasandil, või sponsor varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi tasandil, peab täitma artiklis 6 osutatud riski säilitamise nõude.

6.   Sponsor vastutab varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi tasandil käesoleva määruse artikli 7 täitmise eest ja potentsiaalsetele investoritele nende taotluse korral enne hinnakujundust järgmise teabe kättesaadavaks tegemise eest:

7.   Juhul kui sponsor ei uuenda likviidsuse tagamise tehingu rahastamiskohustust enne selle aegumist, võetakse likviidsusvahendid kasutusele ja tähtaeguvad väärtpaberid lunastatakse.

Artikkel 26

Programmi tasandi nõuded

1.   Kõik varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames tehtavad varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingud peavad vastama artikli 24 lõigete 1–8 ja 12–20 nõuetele.

Kõige rohkem 5 % varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingute aluseks olevate ja varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi poolt rahastatavate riskipositsioonide koondsummast võib olla ajutiselt vastuolus artikli 24 lõigetega 9, 10 ja 11, ilma et see mõjutaks varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi standardväärtpaberistamise staatust.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamise eesmärgil tehakse aluspositsioonide valimi suhtes regulaarselt nõuetele vastavuse väliskontrolli, mida teostab asjakohane sõltumatu isik.

2.   Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi aluspositsioonide järelejäänud kaalutud keskmine tähtaeg ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

3.   Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi peab täielikult toetama sponsor kooskõlas artikli 25 lõikega 2.

4.   Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm ei tohi sisaldada edasiväärtpaberistamist ja krediidikvaliteedi parandamisega ei tohi luua programmi tasandil teist väärtpaberistamise seeriate kihti.

5.   Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi emiteeritud väärtpaberite puhul ei tohi olla ette nähtud tagasiostuvõimalusi, pikendusklausleid ega muid klausleid, mis mõjutavad kõnealuste väärtpaberite lõpptähtaegu, kui selliseid võimalusi või klausleid võidakse kasutada müüja, sponsori või väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja äranägemisel.

6.   Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi tasandil tekkivad intressimäära- ja valuutariskid peavad olema nõuetekohaselt maandatud ja kõik sel otstarbel võetud meetmed tuleb avalikustada. Väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja ei kasuta tuletisinstrumente, välja arvatud intressimäära- või valuutariski maandamise otstarbel, ja tagab, et aluspositsioonide kogum ei sisalda tuletisinstrumente. Nende tuletisinstrumentide emissioon tagatakse ja need dokumenteeritakse üldiste rahvusvahelise rahanduse standardite kohaselt.

7.   Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmiga seotud dokumentides tuleb selgelt täpsustada

8.   Maksete vahendajal peab olema asjatundlikkus väärtpaberistatud positsioonidega samalaadsete positsioonide maksete vahendamise alal ning tal peavad seoses riskipositsioonide maksete vahendamisega olemas olema hästi dokumenteeritud põhimõtted, protseduurid ja riskijuhtimise kontrollimeetmed.

3. JAGU

Standardväärtpaberistamise teade

Artikkel 27

Standardväärtpaberistamise teatega seotud nõuded

1.   Väärtpaberistamise tehingu algatajad ja sponsorid teatavad käesoleva artikli lõikes 7 osutatud vormi abil ühiselt Väärtpaberiturujärelevalvele, kui väärtpaberistamine vastab artiklite 19–22 või artiklite 23–26 nõuetele (edaspidi „standardväärtpaberistamise teade“). Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi puhul vastutab ainult sponsor sellest programmist teatamise eest ja kõnealuse programmi raames artiklile 24 vastavatest varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingutest teatamise eest.

Standardväärtpaberistamise teade sisaldab väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsori poolset selgitust selle kohta, kuidas iga artiklites 20–22 või artiklites 24–26 sätestatud standardväärtpaberistamise kriteerium on täidetud.

Väärtpaberiturujärelevalve avaldab standardväärtpaberistamise teate lõike 5 alusel oma ametlikul veebisaidil. Väärtpaberistamise tehingu algatajad ja sponsorid teavitavad oma pädevaid asutusi standardväärtpaberistamise teatest ja nimetavad endi hulgast ühe üksuse, kellest saab investorite ja pädevate asutuste jaoks esmane kontaktpunkt.

2.   Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja võib kasutada artikli 28 kohaselt lubatud kolmanda isiku teenust, et kontrollida, kas väärtpaberistamine on kooskõlas artiklitega 19–22 või artiklitega 23–26. Sellise teenuse kasutamine ei tohi aga mingil juhul mõjutada väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori ega väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja vastutust käesoleva määruse kohaste juriidiliste kohustuste täitmisel. Sellise teenuse kasutamine ei tohi mõjutada institutsionaalsete investorite suhtes kehtestatud kohustusi, mis on sätestatud artiklis 5.

Juhul kui väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja kasutavad artikli 28 kohaselt lubatud kolmanda isiku teenust hindamaks, kas väärtpaberistamine vastab artiklite 19–22 või artiklite 23–26 nõuetele, peab standardväärtpaberistamise teade sisaldama märget, et loa saanud kolmas isik on kinnitanud standardväärtpaberistamise kriteeriumide täitmist. Teade peab sisaldama loa saanud kolmanda isiku nime, asukohta ja sellele tegevusloa andnud pädeva asutuse nime.

3.   Kui väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja ei ole liidus asutatud krediidiasutus või investeerimisühing määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktide 1 ja 2 tähenduses, tuleb käesoleva artikli lõike 1 kohasele teatele lisada järgmine:

4.   Väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsor teatavad viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvele ja oma pädevale asutusele, kui väärtpaberistamine ei vasta enam artiklite 19–22 või artiklite 23–26 nõuetele.

5.   Väärtpaberiturujärelevalve hoiab oma ametlikul veebisaidil loetelu kõikidest väärtpaberistamistest, mille kohta väärtpaberistamise tehingu algatajad ja sponsorid on teatanud, et need vastavad artiklite 19–22 või artiklite 23–26 nõuetele. Väärtpaberiturujärelevalve lisab iga väärtpaberistamise, millest sellisel viisil teatakse, viivitamata kõnealusesse loetellu. Väärtpaberiturujärelevalve ajakohastab seda loetelu, kui pädevate asutuste otsuse või väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsori teate kohaselt ei saa väärtpaberistamist enam pidada standardväärtpaberistamiseks. Kui pädev asutus on artikli 32 kohaselt määranud halduskaristuse, teatab ta sellest viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvele. Väärtpaberiturujärelevalve märgib viivitamata loetellu, et pädev asutus on seoses asjaomase väärtpaberistamisega määranud halduskaristuse.

6.   Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös Pangandusjärelevalve ja EIOPAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles nähakse täpsemalt ette teave, mille väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ja väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja peavad esitama, et täita oma lõikes 1 osutatud kohustusi.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

7.   Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös Pangandusjärelevalve ja EIOPAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et luua vormid, mida kasutatakse lõikes 6 osutatud teabe esitamiseks.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Artikkel 28

Standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrollimine kolmanda isiku poolt

1.   Pädev asutus annab artikli 27 lõikes 2 osutatud kolmandale isikule loa hinnata, kas väärtpaberistamised vastavad artiklites 19–22 või artiklites 23–26 ette nähtud standardväärtpaberistamise kriteeriumidele. Pädev asutus annab loa juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

Pädev asutus tühistab loa, kui ta leiab, et kolmas isik ei vasta sisuliselt esimese lõigu tingimustele.

2.   Lõike 1 kohaselt loa saanud kolmas isik teatab pädevale asutusele viivitamata mis tahes olulistest muudatustest selle lõike alusel esitatud teabes või mis tahes muudest muudatustest, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need mõjutavad tema pädeva asutuse hindamist.

3.   Pädev asutus võib nõuda lõikes 1 osutatud kolmandalt isikult kulupõhiseid tasusid, et katta kulutusi, mis on vajalikud seoses loataotluste hindamise ja lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmise edasise järelevalvega.

4.   Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse pädevatele asutustele esitatav teave kolmandale isikule loa taotlemiseks kooskõlas lõikega 1.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

5. PEATÜKK

JÄRELEVALVE

Artikkel 29

Pädevate asutuste määramine

1.   Käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud kohustuste täitmise järelevalvet teostavad järgmised pädevad asutused vastavalt volitustele, mis on neile antud asjakohaste õigusaktidega:

2.   Pädevad asutused, mis vastutavad sponsorite järelevalve eest vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 4, sealhulgas EKP, mis puudutab talle määruse (EL) nr 1024/2013 alusel antud eriülesandeid, teostavad järelevalvet selle üle, kas sponsorid täidavad käesoleva määruse artiklites 6, 7, 8 ja 9 sätestatud kohustusi.

3.   Kui väärtpaberistamise tehingu algatajad, algsed laenuandjad ja väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad on direktiivide 2003/41/EÜ, 2009/138/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL ja 2013/36/EL ning määruse (EL) nr 1024/2013 alusel järelevalve alla kuuluvad üksused, teostavad nende õigusaktide kohaselt määratud asjaomased pädevad asutused, sealhulgas EKP, mis puudutab talle määruse (EL) nr 1024/2013 alusel antud eriülesandeid, järelevalvet käesoleva määruse artiklites 6, 7, 8 ja 9 sätestatud kohustuste täitmise üle.

4.   Liidus asutatud väärtpaberistamise tehingu algatajate, algsete laenuandjate ja väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate jaoks, kes ei ole hõlmatud lõikes 3 osutatud liidu seadusandlike aktidega, määravad liikmesriigid ühe või mitu pädevat asutust, et teostada järelevalvet artiklites 6, 7, 8 ja 9 sätestatud kohustuste täitmise üle. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet pädevate asutuste määramisest käesoleva lõike alusel hiljemalt 1. jaanuariks 2019. Seda kohustust ei kohaldata üksuste suhtes, kes üksnes müüvad riskipositsioone varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi või muu väärtpaberistamise tehingu või skeemi alusel ja kes ei algata aktiivselt riskipositsioone peamise eesmärgiga neid regulaarselt väärtpaberistada.

5.   Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, et teostada järelevalvet selle üle, kas väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad täidavad artikleid 18–27 ning kolmandad isikud artiklit 28. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet pädevate asutuste määramisest käesoleva lõike alusel hiljemalt 18. jaanuariks 2019.

6.   Käesoleva artikli lõiget 5 ei kohaldata üksuste suhtes, kes üksnes müüvad riskipositsioone varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi või muu väärtpaberistamise tehingu või skeemi alusel ja kes ei algata aktiivselt riskipositsioone peamise eesmärgiga neid regulaarselt väärtpaberistada. Sellisel juhul kontrollib väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor, et kõnealused üksused täidavad artiklites 18–27 sätestatud asjakohaseid kohustusi.

7.   Väärtpaberiturujärelevalve tagab käesoleva määruse artiklites 18–27 sätestatud kohustuste järjepideva kohaldamise ja jõustamise kooskõlas määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud ülesannete ja volitustega. Väärtpaberiturujärelevalve jälgib liidu väärtpaberistamise turgu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (34) artiklile 39 ning kasutab vajaduse korral oma ajutise sekkumise volitusi vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 40.

8.   Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesolevas artiklis osutatud pädevate asutuste loetelu ning ajakohastab seda.

Artikkel 30

Pädevate asutuste volitused

1.   Iga liikmesriik tagab, et artikli 29 lõigete 1–5 kohaselt määratud pädeval asutusel on järelevalve-, uurimis- ja karistamisvolitused, mis on vajalikud tema käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2.   Pädev asutus vaatab regulaarselt läbi väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite, väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate ja algsete laenuandjate poolt käesoleva määruse järgimiseks rakendatud korra, protsessid ja mehhanismid.

Esimeses lõigus osutatud läbivaatamine hõlmab:

3.   Pädevad asutused nõuavad, et väärtpaberistamise tehingutest tulenevaid riske, sealhulgas maineriske, hinnatakse ja käsitletakse vastavalt väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite, väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate ja algsete laenuandjate asjakohaste põhimõtetele ja protseduuridele.

4.   Pädev asutus jälgib väärtpaberistamise valdkonna usaldatavusnõuete täitmise järelevalve raames vajaduse korral konkreetset mõju, mida väärtpaberistamise turul osalemine avaldab algse laenuandja, väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või investorina tegutseva finantsasutuse stabiilsusele, võttes arvesse järgmist, ilma et see piiraks selle sektori rangemat reguleerimist:

Juhul kui pädev asutus selgitab välja olulise riski finantsasutuse finantsstabiilsusele või finantssüsteemile tervikuna, peab ta olenemata oma artikli 36 kohastest kohustustest võtma meetmeid nende riskide leevendamiseks, teatama oma leidudest asutusele, kellele on määruse (EL) nr 575/2013 alusel antud pädevus makrotasandi usaldatavusjärelevalve instrumentide eest, ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.

5.   Pädev asutus jälgib võimalikku kõrvalekaldumist artikli 6 lõikes 2 sätestatud kohustustest ja tagab, et kohaldatakse karistusi kooskõlas artiklitega 32 ja 33.

Artikkel 31

Väärtpaberistamise turu makrotasandi usaldatavusjärelevalve

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab oma volituste piires liidu väärtpaberistamise turu makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest.

2.   Selleks et toetada liidu finantsstabiilsust ohustavate ja finantssüsteemis asetleidvatest arengutest tulenevate süsteemsete riskide vältimist või vähendamist, võttes arvesse makromajanduse arenguid, et hoida ära laiaulatuslikud finantsprobleemid, jälgib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu pidevalt arenguid väärtpaberistamise turgudel. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peab seda vajalikuks, või vähemalt iga 3 aasta tagant, avaldab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu finantsstabiilsuse riskide väljatoomiseks koostöös Pangandusjärelevalvega aruande väärtpaberistamise turu finantsstabiilsuse mõjude kohta. Juhul kui täheldatakse olulisi riske, esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu komisjonile, Euroopa järelevalveasutustele ja liikmesriikidele hoiatused ja vajaduse korral annab neile soovitused nende riskide suhtes parandusmeetmete võtmiseks vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 16, sealhulgas riski säilitamise tasemete muutmise asjakohasuse kohta või muude makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete võtmise kohta. Kolme kuu jooksul alates soovituse edastamisest adressaatidele teatavad komisjon, Euroopa järelevalveasutused ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 17 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, Euroopa Parlamendile ja nõukogule soovituse alusel võetud meetmetest ning esitavad meetmete võtmata jätmise korral nõuetekohase põhjenduse.

Artikkel 32

Halduskaristused ja parandusmeetmed

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust sätestada ja määrata artikli 34 kohaselt kriminaalkaristusi, näevad liikmesriigid ette õigusnormid, millega kehtestatakse asjakohased halduskaristused hooletuse tõttu või tahtlikult toime pandud rikkumiste eest ja parandusmeetmed, mida kohaldatakse vähemalt olukordades, kus

Liikmesriigid tagavad ka, et halduskaristusi ja/või parandusmeetmeid rakendatakse tõhusalt.

Kõnealused karistused ja meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid annavad pädevatele asutustele õiguse kohaldada lõikes 1 osutatud rikkumiste korral vähemalt järgmisi karistusi ja meetmeid:

3.   Juhul kui lõike 1 sätteid kohaldatakse juriidiliste isikute suhtes, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele õiguse kohaldada lõikes 2 sätestatud halduskaristusi ja parandusmeetmeid vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustele juhtorgani liikmete ja teiste isikute suhtes, kes on siseriikliku õiguse alusel asjaomase rikkumise eest vastutavad.

4.   Liikmesriigid tagavad, et iga otsus, millega määratakse lõikes 2 sätestatud halduskaristused või parandusmeetmed, on nõuetekohaselt põhjendatud ja et selle võib edasi kaevata.

Artikkel 33

Halduskaristuste ja parandusmeetmete määramise volituste kasutamine

1.   Olenevalt asjaoludest kasutavad pädevad asutused oma volitusi artiklis 32 osutatud halduskaristuste ja parandusmeetmete määramisel kooskõlas oma riigi õigusraamistikuga

2.   Kui pädevad asutused määravad kindlaks artikli 32 alusel määratava halduskaristuse või parandusmeetme liiki ja taset, võtavad nad seejuures arvesse, mil määral on rikkumine tahtlik või tuleneb hooletusest, ja kõiki muid asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

Artikkel 34

Kriminaalkaristused

1.   Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada halduskaristusi või parandusmeetmeid käsitlevaid õigusnorme selliste rikkumiste suhtes, mille suhtes kohaldatakse siseriiklikus õiguses kriminaalkaristusi.

2.   Kui liikmesriigid on käesoleva artikli lõike 1 alusel otsustanud kehtestada artikli 32 lõikes 1 osutatud rikkumiste eest kriminaalkaristused, tagavad nad, et on olemas asjakohased meetmed, et pädevatel asutustel oleksid kõik vajalikud volitused suhelda oma jurisdiktsiooni piires kohtute, prokuratuuri või kriminaalõigusasutustega, et saada konkreetset teavet artikli 32 lõikes 1 osutatud rikkumiste asjus algatatud kriminaaluurimiste või menetluste kohta, ning anda sama teavet teistele pädevatele asutustele ning Väärtpaberiturujärelevalvele, Pangandusjärelevalvele ja EIOPA-le, et täita käesoleva määruse alusel oma koostöökohustust.

Artikkel 35

Teatamiskohustus

Liikmesriigid teatavad komisjonile, Väärtpaberiturujärelevalvele, Pangandusjärelevalvele ja EIOPA-le oma õigus- ja haldusnormidest, millega käesolevat peatükki rakendatakse, sealhulgas asjaomastest kriminaalõigusnormidest, hiljemalt 18. jaanuariks 2019. Liikmesriigid teatavad komisjonile, Väärtpaberiturujärelevalvele, Pangandusjärelevalvele ja EIOPA-le kõikidest nende õigusnormide hilisematest muudatustest ilma põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 36

Pädevate asutuste ja Euroopa järelevalveasutuste koostöö

1.   Artiklis 29 osutatud pädevad asutused ning Väärtpaberiturujärelevalve, Pangandusjärelevalve ja EIOPA teevad üksteisega tihedat koostööd ja vahetavad teavet, et täita artiklitest 30–34 tulenevaid ülesandeid.

2.   Pädevad asutused kooskõlastavad tihedalt oma järelevalvetegevust, et teha kindlaks ja heastada käesoleva määruse rikkumised, töötada välja ja edendada parimaid tavasid, hõlbustada koostööd, edendada tõlgendamise järjepidevust ning anda jurisdiktsiooniüleseid hinnanguid lahkhelide korral.

3.   Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee raames asutatakse eriotstarbeline väärtpaberistamise komisjon, milles pädevad asutused hakkavad tegema tihedat koostööd, et täita artiklite 30–34 kohaseid kohustusi.

4.   Kui pädev asutus leiab või kui tal on põhjust uskuda, et artiklites 6–27 esitatud ühte või enamat nõuet on rikutud, teavitab ta oma järeldustest sellises rikkumises kahtlustatava(te) üksus(t)e pädevat asutust piisava üksikasjalikkusega. Asjaomased pädevad asutused koordineerivad oma järelevalvet tihedalt, et tagada oma otsuste ühtsus.

5.   Eeskätt juhtudel, kui käesoleva artikli lõikes 4 osutatud rikkumine puudutab ebaõiget või eksitavat teadet artikli 27 lõike 1 alusel, teavitab rikkumise avastanud pädev asutus oma järeldustest viivitamata artikli 27 lõike 1 alusel esmaseks kontaktpunktiks määratud üksuse pädevat asutust. Artikli 27 lõike 1 alusel esmaseks kontaktpunktiks määratud üksuse pädev asutus teavitab omakorda Väärtpaberiturujärelevalvet, Pangandusjärelevalvet ja EIOPA-d ning järgib käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud menetlust.

6.   Kui rikkumises kahtlustatava üksuse pädev asutus saab lõikes 4 osutatud teabe, võtab ta 15 tööpäeva jooksul kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada avastatud rikkumine ja teatada sellest teistele asjaga seotud pädevatele asutustele, eelkõige väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori ja väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja ning väärtpaberistamise positsiooni omaja (kui see on teada) pädevatele asutustele. Kui pädev asutus on seoses tegevuse või tegevusetuse menetluse või sisuga teisest pädevast asutusest erineval arvamusel, teatab ta kõikidele teistele asjaga seotud pädevatele asutustele viivitamata oma eriarvamusest. Kui seda erimeelsust ei lahendata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kõiki asjaga seotud pädevaid asutusi teavitati, tuleb küsimus suunata Väärtpaberiturujärelevalvele vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19 ja kui kohaldatav artiklile 20. Määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 lõikes 2 osutatud lepitusmenetluse tähtaeg on üks kuu.

Juhul kui asjaomased pädevad asutused ei suuda esimeses lõigus osutatud lepitusperioodi jooksul kokkuleppele jõuda, teeb Väärtpaberiturujärelevalve määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 lõikes 3 osutatud otsuse ühe kuu jooksul. Käesolevas artiklis osutatud menetluse ajal peetakse Väärtpaberiturujärelevalve poolt käesoleva määruse artikli 27 alusel hallatavas loetelus olevat väärtpaberistamist jätkuvalt standardväärtpaberistamiseks käesoleva määruse 4. peatüki kohaselt ja see jäetakse kõnealusesse loetellu.

Kui asjaomased pädevad asutused lepivad kokku, et rikkumine on seotud heauskse mittevastavusega artiklile 18, võivad nad otsustada anda väärtpaberistamise tehingu algatajale, sponsorile või väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale tuvastatud rikkumise heastamiseks kuni kolm kuud, mida arvestatakse alates päevast, mil pädev asutus väärtpaberistamise tehingu algatajale, sponsorile või väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale rikkumisest teatas. Sel ajavahemikul peetakse Väärtpaberiturujärelevalve poolt artikli 27 alusel hallatavas loetelus olevat väärtpaberistamist jätkuvalt standardväärtpaberistamiseks 4. peatüki kohaselt ja see jäetakse kõnealusesse loetellu.

Kui üks või mitu asjaga seotud pädevat asutust on arvamusel, et rikkumist ei ole kolmandas lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul nõuetekohaselt heastatud, kohaldatakse esimest lõiku.

7.   Kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva koostab Väärtpaberiturujärelevalve vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 30 vastastikuse eksperdihinnangu käesoleva määruse artiklites 19–26 sätestatud kriteeriumide täitmise kohta.

8.   Tihedas koostöös Pangandusjärelevalve ja EIOPAga töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse üldine koostöökohustus ja vahetatav teave lõike 1 alusel ning lõigetest 4 ja 5 tulenevad teatamiskohustused.

Tihedas koostöös Pangandusjärelevalve ja EIOPAga esitab Väärtpaberiturujärelevalve need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 18. jaanuariks 2019.

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 37

Halduskaristuste avaldamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad oma ametlikul veebisaidil ilma põhjendamatu viivituseta vähemalt iga otsuse, millega määratakse halduskaristus, mida ei saa edasi kaevata ja mis määratakse artikli 6, 7, 9 või artikli 27 lõike 1 rikkumise eest, pärast seda, kui isikule, kellele karistus on määratud, on sellest otsusest teatatud.

2.   Lõike 1 alusel tuleb avaldada teave rikkumise liigi ja laadi kohta, vastutavad isikud ning määratud karistused.

3.   Kui pädev asutus on iga üksikjuhtumit eraldi hinnates jõudnud järeldusele, et juriidilise isiku identiteedi või füüsilise isiku identiteedi ja isikuandmete avaldamine on ebaproportsionaalne, või kui pädev asutus leiab, et nende andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat kriminaaluurimist, või kui avaldamine põhjustaks niivõrd, kuivõrd seda on võimalik kindlaks teha, asjaomasele isikule ebaproportsionaalset kahju, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kas:

4.   Kui on otsustatud avaldada karistus anonüümselt, võib asjaomaste andmete avaldamise edasi lükata. Kui pädev asutus avaldab halduskaristuse määramise otsuse, mis on asjaomastele kohtuasutustele edasi kaevatud, lisavad pädevad asutused ühtlasi viivitamata oma ametlikule veebisaidile selle teabe ja kogu edaspidise teabe sellise edasikaebamise tulemuste kohta. Samuti avaldatakse kohtu otsus, millega tühistatakse halduskaristuse määramise otsus.

5.   Pädevad asutused tagavad, et lõigete 1–4 kohaselt avaldatud otsused jäävad nende ametlikule veebisaidile vähemalt viieks aastaks alates nende avaldamisest. Avaldatud andmete hulgas esinevaid isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse ametlikul veebisaidil üksnes sellise aja jooksul, mis on vajalik kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega.

6.   Pädevad asutused teatavad Väärtpaberiturujärelevalvele kõikidest määratud halduskaristustest, sealhulgas vajaduse korral nende edasikaebamisest ja selle tulemustest.

7.   Väärtpaberiturujärelevalve haldab talle teatatud halduskaristuste keskandmebaasi. Sellele andmebaasile pääsevad ligi ainult Väärtpaberiturujärelevalve, Pangandusjärelevalve, EIOPA ja pädevad asutused ning seda ajakohastatakse pädevate asutuste poolt lõike 6 kohaselt esitatud teabe põhjal.

6. PEATÜKK

MUUDATUSED

Artikkel 38

Direktiivi 2009/65/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/65/EÜ artikkel 50a asendatakse järgmisega:

Artikkel 39

Direktiivi 2009/138/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/138/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikkel 40

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1060/2009 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 41

Direktiivi 2011/61/EL muutmine

Direktiivi 2011/61/EL artikkel 17 asendatakse järgmisega:

Artikkel 42

Määruse (EL) nr 648/2012 muutmine

Määrust (EL) nr 648/2012 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 43

Üleminekusätted

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 või pärast seda emiteeritud väärtpaberite väärtpaberistamise suhtes, kui lõigetest 7 ja 8 ei tulene teisiti.

2.   Väärtpaberistamiste puhul, mille väärtpaberid on emiteeritud enne 1. jaanuari 2019, võivad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad kasutada tähistust „standardväärtpaberistamine“ või „lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine“ või muud tähistust, mis osutab otseselt või kaudselt neile mõistetele, üksnes tingimusel, et artiklis 18 sätestatud nõuded ja käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud.

3.   Enne 1. jaanuari 2019 emiteeritud väärtpaberite väärtpaberistamist, mis ei ole varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu või varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmiga seotud väärtpaberistamise positsioonid, loetakse standardväärtpaberistamiseks, eeldusel et

4.   Lõike 3 punkti b kohaldamisel kohaldatakse järgmist:

5.   Selliste väärtpaberite väärtpaberistamise puhul, mis emiteeriti 1. jaanuaril 2011 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2019, ning selliste väärtpaberite väärtpaberistamise puhul, mis emiteeriti enne 1. jaanuari 2011 ja millesse on pärast 31. detsembrit 2014 lisatud uusi aluspositsioone või on toimunud aluspositsioonide asendamine, kohaldatakse jätkuvalt vastavalt määruses (EL) nr 575/2013, delegeeritud määruses (EL) 2015/35 ja delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013 sätestatud hoolsuskohustuse nõudeid 31. detsembril 2018 kehtivas versioonis.

6.   Selliste väärtpaberite väärtpaberistamise puhul, mis emiteeriti enne 1. jaanuari 2019, kohaldavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 määratletud krediidiasutused või investeerimisühingud, direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 1 määratletud kindlustusandjad, direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4 määratletud edasikindlustusandjad ning direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad jätkuvalt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 405, delegeeritud määruse (EL) nr 625/2014 I, II ja III peatükki ning artiklit 22, delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikleid 254 ja 255 ning delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 artiklit 51 31. detsembril 2018 kehtivas versioonis.

7.   Seni kuni komisjoni poolt käesoleva määruse artikli 6 lõike 7 alusel vastu võetavad regulatiivsed tehnilised standardid muutuvad kohaldatavateks, kohaldavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid või algne laenuandja käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud kohustuste täitmisel delegeeritud määruse (EL) nr 625/2014 I, II ja III peatükki ning artiklit 22 väärtpaberistamiste puhul, mille väärtpaberid on emiteeritud 1. jaanuaril 2019 või pärast seda.

8.   Seni kuni komisjoni poolt käesoleva määruse artikli 7 lõike 3 alusel vastu võetavad regulatiivsed tehnilised standardid muutuvad kohaldatavateks, teevad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad kooskõlas käesoleva määruse artikli 7 lõikega 2 kättesaadavaks delegeeritud määruse (EL) 2015/3 I–VIII lisas osutatud teabe, et täita käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja e sätestatud kohustusi.

9.   Käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil loetakse väärtpaberistamiste puhul, mis ei hõlma väärtpaberite emiteerimist, viide sõnastusele „väärtpaberistamiste puhul, mille väärtpaberid on emiteeritud“ viiteks sõnastusele „väärtpaberistamiste puhul, mille algsed väärtpaberistamise positsioonid loodi“, tingimusel, et käesolevat määrust kohaldatakse igasuguse väärtpaberistamise suhtes, millega võetakse 1. jaanuaril 2019 või pärast seda uued väärtpaberistamise positsioonid.

Artikkel 44

Aruanded

Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee avaldab hiljemalt 1. jaanuaril 2021 ja seejärel iga kolme aasta tagant aruande, mis käsitleb järgmist:

Artikkel 45

Sünteetiline väärtpaberistamine

1.   Pangandusjärelevalve avaldab tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga hiljemalt 2. juuliks 2019 aruande lihtsa, läbipaistva ja standarditud sünteetilise väärtpaberistamise erinormide teostatavuse kohta, mis on piiratud bilansilise sünteetilise väärtpaberistamisega.

2.   Komisjon esitab hiljemalt 2. jaanuariks 2020 lõikes 1 osutatud Pangandusjärelevalve aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lihtsa, läbipaistva ja standarditud sünteetilise väärtpaberistamise erinormide loomise kohta, mis on piiratud bilansilise sünteetilise väärtpaberistamisega, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga.

Artikkel 46

Läbivaatamine

Hiljemalt 1. jaanuariks 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Kõnealuses aruandes arvestatakse eelkõige artiklis 44 osutatud aruannete järeldusi ja hinnatakse järgmist:

Artikkel 47

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 16 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 17. jaanuarist 2018.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 16 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 48

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

(1)  ELT C 219, 17.6.2016, lk 2.

(2)  ELT C 82, 3.3.2016, lk 1.

(3)  Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. novembri 2017. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(7)  Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).

(8)  Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).

(12)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(18)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(19)  Komisjoni 13. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 625/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse ülekantud krediidiriskist tulenevate riskipositsioonidega seoses investoritele, sponsoritele, algsele laenuandjale ja väärtpaberistamise tehingu algatanud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele esitatavaid nõudeid (ELT L 174, 13.6.2014, lk 16).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(21)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (ELT L 83, 22.3.2013, lk 1).

(22)  Komisjoni 30. septembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/3, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1060/2009 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad avalikustamisnõudeid struktureeritud finantsinstrumentide puhul (ELT L 2, 6.1.2015, lk 57).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

(34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).