23.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2177,

22. november 2017,

teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 9,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teenindusrajatistele juurdepääsu ja nendes rajatistes osutatavate teenuste kasutamist käsitlevaid direktiivi 2012/34/EL põhisätteid, nagu juurdepääsuõigusi käsitlevad sätted, taotluste käsitlemisega seotud põhimenetlusnormid ja teabe avaldamisega seotud nõuded, kohaldatakse kõikide teenindusrajatiste suhtes. Direktiivis 2012/34/EL on sätestatud ka erinevad eeskirjad teenindusrajatistes osutatavate eri liiki teenuste kohta. Need erinevused peaksid kajastuma ka käesolevas määruses.

Direktiivi 2012/34/EL eesmärki ja kohaldamisala arvestades peaksid teenindusrajatistes osutatavatele teenustele juurdepääsu käsitlevad sätted hõlmama üksnes teenuseid, mis on seotud raudteeveoteenuste osutamisega.

(2)

Et vältida vähetähtsate teenindusrajatiste käitajate ebaproportsionaalset koormust, siis tundub asjakohane näha reguleerivate asutuste jaoks ette võimalus vabastada teenindusrajatiste käitajad käesoleva määruse kõikide või mõnede sätete kohaldamisest, välja arvatud teatavad sätted, mis käsitlevad kohustust avaldada teenindusrajatise kirjeldus, kui reguleeriv asutus leiab, et rajatis ei ole turu toimimise seisukohast strateegilise tähtsusega. Kui asjaomasel teenindusrajatiste turul tegutsevad mitmesugused käitajad, kes osutavad võrreldavaid konkureerivaid teenuseid, ja kui reguleeriv asutus leiab, et käesoleva määruse konkreetsed sätted võivad teenindusrajatiste turu toimimist negatiivselt mõjutada, peaks reguleerival asutusel olema ka õigus teha selliseid erandeid. Nii võib see olla näiteks juhul, kui raudteeveo-ettevõtja osutab teenuseid teisele raudteeveo-ettevõtjale, et abistada teda kaugemates asukohtades sellise koostöö raames, mis on vajalik majanduslike kulude tõttu, mida ta muidu peaks kandma.

Reguleerivad asutused peaksid hindama erandite taotlusi eraldi iga juhtumi põhiselt. Kui reguleeriv asutus leiab kaebuse põhjal, mis on esitatud teenindusrajatisele või asjakohasele raudteega seotud teenusele juurdepääsu kohta, et asjaolude muutumise tõttu mõjutab eelnevalt tehtud erand negatiivselt raudteeveoteenuste turgu, siis peaks reguleeriv asutus erandi läbi vaatama ja vajaduse korral tühistama.

Reguleerivad asutused peaksid tagama, et erandeid kohaldatakse kõikides liikmesriikides ühtselt; nad peaksid erandeid käsitlevate sätete kohaldamiseks töötama artikli 2 kohaldamise kuupäevaks välja ühised põhimõtted. Direktiivi 2012/34/EL artikli 57 lõike 8 kohaselt võib komisjon vajaduse korral võtta vastu meetmeid, milles sätestatakse sellised põhimõtted.

Teenindusrajatiste käitajad, kes on vabastatud käesoleva määruse sätete kohaldamisest, peavad jätkuvalt järgima kõiki muid teenindusrajatistele juurdepääsu ja raudteega seotud teenuste kasutamist käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud direktiivis 2012/34/EL.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/352 (2) luuakse sadamateenuste osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid. Käesolevat määrust, milles on sätestatud üksikasjalik kord ja kriteeriumid, mida teenindusrajatiste käitajad ja taotlejad peavad järgima, tuleks kohaldada ka raudteealase tegevusega seotud mere- ja siseveesadamate rajatiste suhtes.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/798 (3) määratakse kindlaks hoolduse eest vastutava üksuse kohustused. Käesolev määrus ei tohiks piirata kõnealuse direktiivi kohaldamist.

(4)

Teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu tingimuste ning kasutustasusid käsitleva teabe läbipaistvus on eeltingimus, mis võimaldab kõikidele taotlejatele mittediskrimineerivat juurdepääsu teenindusrajatistele ja nendes rajatistes osutatavatele teenustele. Varjatud hinnaalandused, mis räägitakse läbi iga taotlejaga eraldi, ilma et järgitaks samu põhimõtteid, võivad kahjustada teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele mittediskrimineeriva juurdepääsu põhimõtet. Teenindusrajatise kirjelduses esitatud sellise teabe puhul, mis hõlmab kasutustasude vähendamise skeeme käsitlevaid põhimõtteid, tuleks siiski arvestada ärisaladuse hoidmise nõuetega.

(5)

Direktiiviga 2012/34/EL nõutakse, et teenindusrajatiste käitajad tagaksid mittediskrimineeriva juurdepääsu teenindusrajatistele ja nendes rajatistes osutatavatele teenustele. Kõnealust direktiivi kohaldatakse nii teenuste iseteeninduse kui ka teenindusrajatise käitaja poolt osutatavate teenuste puhul. Turu moonutamise või muu negatiivse arengu korrigeerimiseks peaks reguleerival asutusel olema võimalik nõuda, et teenindusrajatise käitaja avaks rajatise teenuste iseteeninduseks, tingimusel et see on õiguslikult ja tehniliselt võimalik ega sea ohtu vedude ohutust.

(6)

Kui teenindusrajatisele juurdepääsuks on vaja läbida eravalduses olev haru- või tupiktee, peaks teenindusrajatise käitaja andma eravalduses oleva haru- ja tupiktee kohta teavet. Selline teave peaks võimaldama taotlejal aru saada, kelle poole pöörduda, et taotleda sellele teele juurdepääsu vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 10.

(7)

Taristuettevõtjad peaksid hõlbustama teenindusrajatisi käsitleva teabe kogumist ja vähendama teenindusrajatiste käitajate halduskoormust, esitades selleks kergesti ligipääsetavas kohas, näiteks nende veebiportaalis, vastava vormi. Selle vormi peaksid teenindusrajatiste käitajatega konsulteerides koostama raudteesektor ja reguleeriv asutus. Teenindusrajatiste käitajad on kohustatud esitama taristuettevõtjatele kogu asjakohase teabe vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikele 10 ja IV lisa punktile 6. Kui taristuettevõtja, kelle võrgustikuga asjaomane rajatis on ühendatud, vabastatakse kohustusest avaldada võrgustiku teadaanne, tuleb teenindusrajatise kirjeldus esitada peamisele taristuettevõtjale, kelle on kindlaks määranud liikmesriik direktiivi 2012/34/EL artiklis 7f osutatud võrgustikus osalemise eesmärgil.

(8)

Teenindusrajatistele juurdepääsu tingimuste, teenindusrajatise mahtuvuse jaotamise ja rajatises raudteega seotud teenuste osutamise kohta võivad otsuseid teha eri üksused. Sellisel juhul käsitatakse kõiki asjaomaseid üksusi teenindusrajatise käitajana direktiivi 2012/34/EL tähenduses. Lisaks sellele peaks iga üksus vastama käesoleva määruse nõuetele selle osa puhul, mille eest nad vastutavad. Kui rajatist omab, haldab ja käitab mitu üksust, tuleks teenindusrajatise käitajana käsitada ainult neid üksusi, kes tegelikult vastutavad teabe andmise eest ning teenindusrajatisele juurdepääsu ja raudteega seotud teenuste kasutamise taotluste kohta otsuste tegemise eest.

(9)

Praegune praktika näitab, et paljudel juhtudel taotlevad teenindusrajatistele juurdepääsu sellised taotlejad nagu kaubasaatjad ja ekspediitorid. Siiski ei ole taotleja määratud raudteeveo-ettevõtjal teenindusrajatise käitajaga sageli lepingulist suhet. Seepärast tuleks selgitada, et mitte üksnes raudteeveo-ettevõtjatel, vaid ka teistel taotlejatel peaks olema õigus taotleda juurdepääsu teenindusrajatistele käesolevas määruses sätestatud tingimuste alusel, kuisiseriiklikus õiguses on selline võimalus ette nähtud. Käesolev määrus peaks olema selliste teenindusrajatiste käitajatele siduv, olenemata sellest, kas neil on lepinguline suhe raudteeveo-ettevõtjaga või teise taotlejaga, kellel on õigus taotleda teenindusrajatise mahtuvust vastavalt siseriiklikule õigusele.

(10)

Rongiliine ja teenindusrajatiste mahtuvust jaotavad sageli eri üksused. Seepärast on üksuste omavaheline suhtlus oluline graafikukohaste rongiliinide ja teenindusrajatistes kavandatud teenindusaegade kooskõla tagamiseks, et rongiliiklus oleks sujuv ja tõhus. Sama peaks kehtima ka siis, kui taotleja taotleb rajatises raudteega seotud teenuseid, mida osutatavad eri teenuseosutajad. Teenuste puhul, mis ei ole otseselt seotud raudteetaristu läbilaskevõimega, ei ole selline koostöö nõutav.

(11)

Tuvastamise ja jälgimisega ning saabumise ja lahkumise eeldatava ajaga seotud andmete vahetamine veoteenuseid tellivate üksuste, raudteeveo-ettevõtjate ja terminalide vahel peaks aitama parandada teenuse kvaliteeti ja logistikaahela kulutasuvust.

(12)

Nõuet, et ühise veebiportaali kaudu tehtaks kättesaadavaks teenindusrajatise olemasoleva mahtuvusega seotud üldine teave reaalajas, saab täita nii, et esitatakse teave selle kohta, kas rajatis on täis, rajatise järelejäänud mahtuvus on piiratud või rajatise järelejäänud mahtuvus on piisav, et täita igat liiki taotlusi. Selliste teenuste puhul nagu hooldus, mille jaoks tuleb sõiduk pikaks ajaks kasutusest eemaldada, ei pruugi seda teavet vaja olla. Maksimaalne tegevuslik mahtuvus võib olla väiksem kui maksimaalne teoreetiline mahtuvus. See tuleneb asjaolust, et vaja võib olla piisavat lisaaega, et osutada usaldusväärseid teenuseid sellistes olukordades nagu rongi hilinenud saabumine rajatisse või tegevushäired. Mahtuvuse näitaja peaks osutama olemasolevale tegevuslikule mahtuvusele.

(13)

Teenindusrajatiste käitajad ei peaks kohustama taotlejaid ostma rajatises osutatavaid teenuseid, mida taotleja ei vaja. See põhimõte ei tohiks siiski tähendada seda, et taotleja võib sundida rajatise käitajat lubama iseteenindust käitaja valdustes, kui käitaja osutab vastavat teenust viisil, mis on kooskõlas direktiiviga 2012/34/EL ja käesoleva määrusega.

(14)

Kui teenindusrajatise käitaja saab taotluse, mis on vastuolus teise taotlusega või juba jaotatud mahtuvusega, peaks teenindusrajatise käitaja kõigepealt kontrollima, kas täiendavat taotlust on võimalik täita, pakkudes erinevat teenindusaega, muutes jaotatud teenindusaega, kui asjaomane taotleja on sellega nõus, või võttes meetmeid, mis võimaldavad suurendada rajatise mahtuvust. Käitaja ei peaks olema kohustatud võtma selliseid meetmeid nagu lahtiolekuaegade muutmine või meetmeid, mis nõuaksid investeeringuid rajatise mahtuvuse suurendamiseks. Kui aga taotleja tagab investeeringukulude ja täiendavate kantud tegevuskulude katmise, peaks teenindusrajatise käitaja seda võimalust kaaluma.

(15)

Kui koordineerimismenetlusega ei ole olnud võimalik vastuolulisi taotlusi kooskõlastada, võib teenindusrajatise käitaja kohaldada vastuoluliste taotluste üle otsustamisel prioriteetsuskriteeriume. Need kriteeriumid peaksid olema mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning need tuleks avaldada teenindusrajatise kirjelduses, mille vaatab läbi reguleeriv asutus.

(16)

Mõiste „otstarbekas alternatiiv“ hõlmab eri elemente, sealhulgas eelkõige järgmist: füüsilised ja tehnilised näitajad, nagu rajatise asukoht, juurdepääsetavus maanteed, raudteed ja veeteed pidi või ühistranspordiga, rööpmevahe, rööbastee pikkus ja elektrifitseerimine; tegevusnäitajad, nagu lahtiolekuajad, mahtuvus rajatises ja selle ümbruses, juhtide väljaõppe nõuded, osutatavate teenuste ulatus ja liik; veoteenuste atraktiivsus ja konkurentsivõime, nagu marsruut, ühendused teiste transpordiliikidega ja veoaeg, ning majanduslikud aspektid, nagu mõju tegevuskuludele ja kavandatud teenuste kasumlikkus.

(17)

Teenindusrajatiste ehitamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid ja kuna raudteede puhul on tegemist võrgustikega, siis on rajatiste ehitamise asukohale teatavad piirangud; selle tulemusel on paljusid teenindusrajatisi raske dubleerida. Kui teenindusrajatisele juurdepääsu taotlusi ei olnud võimalik pärast koordineerimismenetlust täita ja rajatis on lähedal ülekoormusele, peaks reguleerivatel asutustel olema võimalik nõuda, et teenindusrajatiste käitajad kehtestaksid meetmed rajatise kasutamise optimeerimiseks. Teenindusrajatise käitaja peaks määrama kindlaks selle eesmärgi saavutamiseks sobivad meetmed. Need võivad olla näiteks rahalised karistused, mida peavad maksma taotlejad, kes ei suuda kasutada neile antud juurdepääsuõigusi, või taotlejatele esitatav nõue loobuda teenindusrajatisele või raudteega seotud teenustele juurdepääsu õigustest, kui nad ei ole korduvalt ja tahtlikult suutnud selliseid õigusi kasutada või on häirinud teenindusrajatise tegevust või teist taotlejat.

(18)

Selleks et olemasolevaid rajatisi kõige paremini kasutada, tuleks avaldada teade, et rajatisi, mida ei ole kasutatud vähemalt kaks aastat, on võimalik käitada liisimise või rentimise teel, kui raudteeveo-ettevõtja väljendab huvi kasutada sellist rajatist tõendatud vajaduste alusel. Igal ettevõtjal, kes on sellise rajatise käitamisest huvitatud, peaks olema võimalus osaleda pakkumismenetluses ja esitada pakkumine rajatise käitamise ülevõtmiseks. Pakkumismenetlust ei ole vaja siiski alustada, kui on käimas ametlik protsess selle tegevuskoha raudteealase kasutuse tühistamiseks ja rajatist arendatakse ümber muuks otstarbeks kui teenindusrajatisena kasutamiseks.

(19)

Käesolevas määruses sätestatakse teenindusrajatiste käitajate jaoks uued eeskirjad. Need käitajad vajavad aega olemasolevate sisemenetluste kohandamiseks, et tagada täielik kooskõla kõikide käesoleva määruse nõuetega. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. juunist 2019. See tähendab, et artikli 4 kohaselt nõutav teenindusrajatise kirjeldus või link asjakohasele teabele tuleb ette valmistada ja lisada esimest korda võrgustiku teadaandesse, mis on seotud 2020. aasta detsembrist algava liiklusgraafikuga.

(20)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa ühtse raudteepiirkonna komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalik kord ja kriteeriumid, mida tuleb järgida direktiivi 2012/34/EL II lisa punktides 2, 3 ja 4 loetletud teenindusrajatistes osutatavatele teenustele juurdepääsu puhul.

Kui käesoleva määruse sätetes osutatakse taotlejatele, tähendab see seda, et osutatakse raudteeveo-ettevõtjatele. Kui siseriikliku õigusega antakse muudele taotlejatele kui raudteeveo-ettevõtjatele õigus taotleda juurdepääsu teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele, kohaldatakse käesoleva määruse asjakohaseid sätteid siseriikliku õiguse kohaselt ka nendele taotlejatele.

Artikkel 2

Vabastused

1.   Lõikes 2 osutatud teenindusrajatiste käitajad võivad taotleda vabastust käesoleva määruse kõikide või mõnede sätete kohaldamisest, välja arvatud artikli 4 lõike 2 punktid a–d ja punkt m ning artikkel 5.

Selliste teenindusrajatiste käitajad, mida kasutavad omal otstarbel üksnes ajaloolise raudtee käitajad, võivad taotleda vabastust käesoleva määruse kõikide sätete kohaldamisest.

Sellised taotlused esitatakse reguleerivale asutusele ja neid tuleb nõuetekohaselt põhjendada.

2.   Reguleerivad asutused võivad otsustada anda vabastuse nendele teenindusrajatiste käitajatele, kes käitavad järgmisi teenindusrajatisi või osutavad järgmisi teenuseid:

teenindusrajatised või teenused, mis ei ole raudteeveoteenuste turu toimimise seisukohast strateegilise tähtsusega, eriti mis puudutab rajatise kasutamise taset ning liikluse liiki ja mahtu, mida selline otsus võib mõjutada, ja rajatises pakutavate teenuste liiki;

teenindusrajatised või teenused, mida käitatakse või osutatakse konkurentsile rajatud turukeskkonnas, kus tegutsevad mitmesugused konkurendid, kes osutavad võrreldavaid teenuseid;

teenindusrajatised või teenused, mille puhul käesoleva määruse kohaldamine võib negatiivselt mõjutada teenindusrajatiste turu toimimist.

3.   Reguleerivad asutused avaldavad iga otsuse, millega antakse lõikes 2 osutatud vabastus, oma veebisaidil kahe nädala jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

4.   Kui lõikes 2 osutatud vabastuse andmise kriteeriumid ei ole enam täidetud, tühistab reguleeriv asutus vabastuse.

5.   Reguleerivad asutused töötavad välja ja avaldavad lõikes 2 osutatud kriteeriumide kohaldamiseks ühised otsuste tegemise põhimõtted.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „põhiteenus“– teenus, mida osutatakse direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatistes;

2)   „raudteega seotud teenus“– direktiivi 2012/34/EL II lisa punktides 2, 3 ja 4 loetletud põhi-, lisa- ja abiteenused;

3)   „teenindusrajatise kirjeldus“– dokument, milles esitatakse teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsuks vajalik üksikasjalik teave;

4)   „teenindusrajatise mahtuvus“– potentsiaal kasutada teenindusrajatist ja osutada teenust teatava aja jooksul, võttes arvesse teenindusrajatisse jõudmiseks ja sealt lahkumiseks kuluvat aega;

5)   „koordineerimismenetlus“– menetlus, mille abil teenindusrajatise käitaja ja taotlejad püüavad lahendada olukordi, mille puhul teenindusrajatisele või raudteega seotud teenustele juurdepääsu vajadused on seotud sama teenindusrajatise mahtuvusega ega ole omavahel kooskõlas;

6)   „ühendatud teenindusrajatised“– teenindusrajatised, mis asuvad üksteise kõrval ja mille puhul peab järgmisse rajatisse pääsemiseks läbima esimese rajatise;

7)   „kontrolliv üksus“– asutus või ettevõtja, kes teenindusrajatise käitajat otseselt või kaudselt kontrollib ning kes samuti tegutseb ja kellel on turgu valitsev seisund siseriiklikul raudteeveoteenuste turul, kus kõnealust rajatist kasutatakse, või kes kontrollib otseselt või kaudselt sellist seisundit omavat teenindusrajatise käitajat ja raudteeveo-ettevõtjat;

8)   „teenuste iseteenindus“– olukord, kus raudteeveo-ettevõtja osutab teenindusrajatise käitaja valdustes ise raudteega seotud teenust, tingimusel et rajatisele juurdepääs ja rajatise kasutamine teenuste iseteeninduseks kõnealuse raudteeveo-ettevõtja poolt on õiguslikult ja tehniliselt võimalik, ei sea ohtu vedude ohutust ning asjaomane teenindusrajatise käitaja pakub sellist võimalust;

9)   „ümberkorraldus“– ametlik protsess, mille tulemusena kasutatakse teenindusrajatist muul eesmärgil kui raudteega seotud teenuste osutamiseks;

10)   „sihtotstarbeline ühekordne taotlus“– teenindusrajatisele või raudteega seotud teenusele juurdepääsu taotlus, mis on seotud direktiivi 2012/34/EL artikli 48 lõikes 1 osutatud üksikut rongiliini hõlmava sihtotstarbelise ühekordse taotlusega;

11)   „hilinenud taotlus“– teenindusrajatisele või raudteega seotud teenusele juurdepääsu taotlus, mis esitati pärast kõnealuse rajatise käitaja poolt taotluste esitamiseks kindlaksmääratud tähtpäeva.

Artikkel 4

Teenindusrajatise kirjeldus

1.   Teenindusrajatiste käitajad koostavad teenindusrajatise kirjelduse selliste teenindusrajatiste ja teenuste kohta, mille eest nad vastutavad.

2.   Teenindusrajatise kirjeldus sisaldab vähemalt järgmist teavet niivõrd, kui see on nõutav käesoleva määruse kohaselt:

a)

kõikide selliste rajatiste loetelu, kus raudteega seotud teenuseid osutatakse, kaasa arvatud teave nende asukoha ja lahtiolekuaegade kohta;

b)

teenindusrajatise käitaja peamised kontaktandmed;

c)

sellise teenindusrajatise tehniliste näitajate kirjeldus nagu tupik- või manöövri- või sorteerimisteed, tehnovarustus peale- ja mahalaadimiseks, pesemiseks ja hoolduseks ning olemasolev ladustamismaht; teave eravalduses olevate haru- ja tupikteede kohta, mis ei ole raudteetaristu osa, kuid mida vajatakse raudteeveoteenuste osutamiseks olulistele teenindusrajatistele juurdepääsuks;

d)

kõikide rajatises osutatavate raudteega seotud teenuste ja nende liigi (põhi-, lisa- või abiteenused) kirjeldus;

e)

raudteega seotud teenuste iseteeninduse võimalus ja selle suhtes kehtivad tingimused;

f)

teenindusrajatisele või rajatises osutatavatele teenustele juurdepääsu taotlemise menetlust käsitlev teave, kaasa arvatud taotluste esitamise tähtpäevad ja kõnealuste taotluste käsitlemise tähtajad;

g)

kui teenindusrajatiste käitajaid või raudteega seotud teenuse osutajaid on mitu, siis märge selle kohta, kas rajatistele või nendele teenustele juurdepääsuks on vaja esitada eraldi taotlused;

h)

teave teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu taotluste minimaalse sisu ja vormingu kohta või sellise taotluse vorm;

i)

kontrolliva üksuse otsese või kaudse kontrolli all olevate käitajate käitatavate teenindusrajatiste ja osutatavate raudteega seotud teenuste puhul vähemalt juurdepääsu näidislepingud ning üldtingimused;

j)

vajaduse korral teave käitaja IT-süsteemide kasutamise tingimuste kohta, kui taotlejad peavad selliseid süsteeme kasutama, ning tundlike ja äriandmete kaitse eeskirjad;

k)

artiklis 10 osutatud koordineerimismenetluse ja regulatiivsete meetmete ning artiklis 11 osutatud prioriteetsuskriteeriumide kirjeldus;

l)

teave teenindusrajatise tehniliste näitajate ja ajutiste mahtuvuspiirangute muudatuste kohta, mis võivad oluliselt mõjutada teenindusrajatise toimimist, kaasa arvatud teave kavandatud tööde kohta;

m)

teave teenindusrajatistele juurdepääsu tasude ja iga nendes osutatava raudteega seotud teenuse kasutamise tasude kohta;

n)

teave kasutustasude vähendamise skeeme käsitlevate põhimõtete kohta, võttes arvesse ärisaladuse hoidmise nõuet.

Artikkel 5

Teenindusrajatise kirjelduse avaldamine

1.   Teenindusrajatiste käitajad teevad teenindusrajatise kirjelduse avalikult tasuta kättesaadavaks ühel järgmistest viisidest:

a)

avaldades selle oma veebiportaalis või ühises veebiportaalis ja esitades taristuettevõtjatele lingi, mis lisatakse võrgustiku teadaandesse;

b)

esitades taristuettevõtjatele asjakohase ja avaldamiseks valmis teabe, mis lisatakse võrgustiku teadaandesse.

Kui taristuettevõtja, kelle võrgustikuga rajatis on ühendatud, vabastatakse kohustusest avaldada võrgustiku teadaanne vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 2 lõikele 3 või 4, esitab teenindusrajatise käitaja asjakohase lingi või avaldamiseks valmis teabe peamisele taristuettevõtjale.

2.   Taristuettevõtjad täpsustavad võrgustiku teadaandes või oma veebiportaalis teabe esitamise tähtpäeva või võrgustiku teadaandes avaldatava lingi eesmärgiga avaldada see direktiivi 2012/34/EL artikli 27 lõikes 4 osutatud kuupäevaks.

Taristuettevõtjad esitavad raudteesektori ja reguleeriva asutuse koostööna 30. juuniks 2018 koostatava ühtse vormi, mida teenindusrajatiste käitajad võivad teabe esitamisel kasutada. Vorm vaadatakse üle ja seda ajakohastatakse vastavalt vajadusele.

3.   Teenindusrajatiste käitajad ajakohastavad vajaduse korral teenindusrajatise kirjeldust. Nad teatavad igast teenindusrajatise kirjelduse asjakohasest muudatusest õigeaegselt taotlejatele, kes on juba taotlenud juurdepääsu või tellinud ühe või enama teenuse teenindusrajatises.

4.   Kui teenindusrajatiste käitajaid või rajatises teenuste osutajaid on mitu, siis need käitajad või teenuseosutajad koordineerivad oma tegevust üksteisega, et:

a)

teha teenindusrajatiste kirjeldused ühes kohas kättesaadavaks või

b)

märkida teenindusrajatiste kirjeldustes ära kõik teenindusrajatiste käitajad, kes vastutavad rajatisele juurdepääsu ja raudteega seotud teenuste kasutamise taotluste kohta otsuste tegemise eest.

Kui see koordineerimine ei anna tulemusi, võib reguleeriv asutus võtta vastu otsuse määrata, et üks teenindusrajatise käitaja peab täitma esimeses lõigus sätestatud nõude. Kõik asjakohased kulud jagatakse kõikide asjaomaste teenindusrajatise käitajate vahel.

5.   Lõikes 1 ja artiklis 4 osutatud kohustus tuleb täita viisil, mis on proportsionaalne asjaomase teenindusrajatise suuruse, tehniliste näitajate ja olulisusega.

Artikkel 6

Lisateave

1.   Reguleeriv asutus võib nõuda, et teenindusrajatiste käitajad põhjendaksid, miks nad määrasid raudteega seotud teenuse põhi-, lisa- või abiteenuseks.

2.   Taotleja taotlusel esitavad direktiivi 2012/34/EL II lisa punkti 2 alapunktides a–g loetletud teenindusrajatiste käitajad üldise teabe teenindusrajatise olemasoleva mahtuvuse kohta.

3.   Kui see on mõistlike majanduslike jõupingutuste korral tehniliselt võimalik, teevad teenindusrajatiste käitajad käesoleva artikli lõikes 2 ja artikli 4 lõike 2 punktis l osutatud teabe reaalajas ühise veebiportaali kaudu kättesaadavaks.

Artikkel 7

Koostöö teenindusrajatise mahtuvuse jaotamisel ja kasutamisel

1.   Taotlejad esitavad teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu taotlused vastavalt teenindusrajatiste käitajate kehtestatud tähtpäevadele. Et hoida ära ebakõlasid, võtavad direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatiste käitajad vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse tähtaegasid ja prioriteetsuskriteeriume, mille taristuettevõtjad on kehtestanud liiklusgraafikute koostamiseks.

2.   Direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatiste käitajad ja taristuettevõtjad teevad koostööd eesmärgiga tagada, et taristu läbilaskevõime ja rajatiste mahtuvuse jaotamine oleks vajaduse korral kooskõlas. Koostöö kohustus kehtib ka ühendatud teenindusrajatiste käitajate puhul. Asjaomased taotlejad võivad selles koostöös taotluse korral osaleda. Samuti võivad taotlejad paluda, et koostöösse kaasatakse üksused, kes vastutavad juurdepääsu andmise eest eravalduses olevatele haru- ja tupikteedele, mida vajatakse raudteeveoteenuste osutamiseks olulistele teenindusrajatistele juurdepääsuks.

Kui taotleja soovib, et talle osutataks direktiivi 2012/34/EL II lisa punktides 3 ja 4 loetletud lisa- või abiteenuseid, mida pakuvad rajatises üks või enam muud teenindusrajatise käitajat kui need, kes vastutavad rajatisele juurdepääsu andmise eest, siis võib taotleja paluda, et koostöös osaleksid kõikide selliste teenindusrajatiste käitajad, kus neid teenuseid osutatakse.

Senikaua kui taristuettevõtja juhitav liiklusgraafikute koostamine on pooleli, ei lükata teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu taotlusi tagasi põhjusel, et taotletud rongiliini ei ole veel eraldatud. Direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatiste käitajad ja asjaomased taristuettevõtjad püüavad siiski saavutada kooskõla oma vastavate otsuste vahel.

3.   Vajaduse korral teevad teenindusrajatiste käitajad, taristuettevõtjad ja taotlejad koostööd, et tagada rongide tõhus liikumine teenindusrajatistest ja teenindusrajatistesse. Kui rongid kasutavad kaubajaamu, sealhulgas mere- ja siseveesadamates asuvaid kaubajaamu, siis hõlmab kõnealune koostöö ka teabe vahetamist rongide tuvastamise ja jälgimise ning võimaluse korral saabumise ja lahkumise eeldatava aja kohta hilinemiste ja häirete korral.

4.   Reguleeriva asutuse taotluse korral tõendavad teenindusrajatiste käitajad kirjalikult, et nad on kolme viimase aasta jooksul täitnud käesoleva artikli kohaseid koostöönõudeid.

Artikkel 8

Teenindusrajatistele juurdepääsu ja raudteega seotud teenuste kasutamise taotlused

1.   Teenindusrajatistele juurdepääsu ja raudteega seotud teenuste kasutamise taotlusi võivad esitada taotlejad.

2.   Taotlejad märgivad oma taotlustes ära teenindusrajatise ja raudteega seotud teenused, mille kohta nad on juurdepääsu taotlenud, või mõlemad. Teenindusrajatiste käitajad ei sea rajatisele juurdepääsu või raudteega seotud teenuse osutamise tingimuseks kohustust osta muid teenuseid, mis ei ole taotletud teenusega seotud.

3.   Teenindusrajatise käitaja kinnitab viivitamata taotluse kättesaamist. Kui taotlus ei sisalda kogu teavet, mis on nõutav vastavalt teenindusrajatise kirjeldusele ja vajalik otsuse tegemiseks, teatab asjaomane teenindusrajatise käitaja sellest taotlejale ja kehtestab puuduva teabe esitamiseks mõistliku tähtaja. Kui sellist teavet ei esitata kõnealuse tähtaja jooksul, võidakse taotlus tagasi lükata.

Artikkel 9

Taotlustele vastamine

1.   Pärast kogu vajaliku teabe saamist vastab teenindusrajatise käitaja direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatistes teenustele juurdepääsu ja teenuste osutamise taotlustele reguleeriva asutuse poolt direktiivi 2012/34/EL artikli 13 lõike 4 kohaselt kehtestatud mõistliku aja jooksul. Eri liiki teenindusrajatiste ja/või teenuste jaoks võib kehtestada eri tähtajad.

2.   Kui teenindusrajatise käitaja on vastusena esitanud teenindusrajatisele juurdepääsu pakkumise, kehtib see pakkumine tema poolt täpsustatud mõistliku aja jooksul, mille puhul võetakse arvesse taotleja ärialaseid vajadusi.

3.   Reguleerivad asutused kehtestavad taotlejate esitatud taotlustele vastamise tähtaja, nagu on ette nähtud direktiivi 2012/34/EL artikli 13 lõikega 4, enne esimese võrgustiku teadaande avaldamist kooskõlas käesoleva rakendusmääruse sätetega, et tagada direktiivi 2012/34/EL artikli 27 lõike 4 järgimine.

4.   II lisa punkti 2 alapunktides a–d ja f–i loetletud teenindusrajatistele ja teenustele juurdepääsu käsitlevate sihtotstarbeliste ühekordsete taotluste jaoks vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 13 lõikele 4 tähtaegasid kehtestades võtavad reguleerivad asutused arvesse direktiivi 2012/34/EL artikli 48 lõikes 1 sätestatud tähtaegasid. Kui reguleerivad asutused ei ole selliste sihtotstarbeliste ühekordsete taotluste jaoks tähtaegasid kindlaks määranud, vastab teenindusrajatise käitaja taotlusele direktiivi artikli 48 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Kui teenindusrajatise käitaja on II lisa punkti 2 alapunktides a–d ja f–i loetletud teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu käsitlevate taotluste esitamiseks kindlaks määranud iga-aastase tähtaja, võetakse reguleeriva asutuse poolt hilinenud taotlustele vastamise tähtaja kindlaksmääramisel arvesse tähtaegasid, mida taristuettevõtjad kohaldavad selliste taotluste menetlemisel.

II lisa punkti 2 alapunktis e loetletud teenindusrajatiste ja raudteega seotud teenuste puhul algab tähtaja arvestus siis, kui on hinnatud veeremi tehnilist ühilduvust nende rajatistega ja varustusega ning taotlejat on sellest teavitatud.

5.   Direktiivi 2012/34/EL II lisa punktides 3 ja 4 loetletud lisa- ja abiteenuseid osutavate teenindusrajatiste käitajad vastavad selliste teenuste taotlustele reguleeriva asutuse kehtestatud tähtaja jooksul või, kui sellist tähtaega ei ole kehtestatud, mõistliku aja jooksul. Kui taotleja esitab sihtotstarbelised ühekordsed taotlused raudteega seotud mitme teenuse kohta, mida osutatakse ühes teenindusrajatises, ja märgib, et kasu on üksnes nende samaaegsest jaotamisest, vastavad kõik asjaomased teenindusrajatiste käitajad, sealhulgas II lisa punktides 3 ja 4 loetletud lisa- ja abiteenuste osutajad nendele taotlustele lõikes 4 osutatud mõistliku tähtaja jooksul.

II lisa punkti 4 alapunktis e loetletud raudteega seotud teenuste puhul algab tähtaja arvestus siis, kui on hinnatud veeremi tehnilist ühilduvust nende rajatistega ja varustusega ning taotlejat on sellest teavitatud.

6.   Asjaomase taotleja nõusolekul võib lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud tähtaegasid pikendada.

7.   Raudteetaristule ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu õigusi ei saa teistele taotlejatele üle anda.

8.   Kui taotleja ei kavatse teenindusrajatise käitaja poolt teenindusrajatisele või raudteega seotud teenustele juurdepääsuks antud õigusi kasutada, teatab ta sellest viivitamata asjaomasele käitajale.

Artikkel 10

Koordineerimismenetlus

1.   Kui direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatise käitajale esitatakse teenindusrajatisele juurdepääsu või teenuse osutamise taotlus, mis on vastuolus teise taotlusega või mis puudutab teenindusrajatise juba jaotatud mahtuvust, püüab ta asjaomaste taotlejatega arutledes ja koordineerides tagada kõikide taotluste parimat võimalikku ühildamist. Selline koordineerimine hõlmab ka direktiivi 2012/34/EL II lisa punktides 3 ja 4 loetletud lisa- ja abiteenuste osutajaid, kui rajatises selliseid teenuseid osutatakse ja taotleja neid taotleb. Juurdepääsuõigusi, mis on juba antud, saab muuta asjaomase taotleja nõusolekul.

2.   Direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatiste käitajad ei tohi lükata tagasi nende teenindusrajatisele juurdepääsu või teenuse osutamise taotlusi ega näidata taotlejale muid otstarbekaid alternatiive, kui taotleja vajadustele vastav mahtuvus on nende teenindusrajatises olemas või muutub kättesaadavaks koordineerimismenetluse ajal või pärast seda.

3.   Teenindusrajatise käitajad kaaluvad eri võimalusi, mis võimaldaksid neil täita omavahel vastuolus olevaid taotlusi, mis käsitlevad teenindusrajatisele juurdepääsu või teenindusrajatises osutatavat teenust. Need võimalused hõlmavad vajaduse korral ka meetmeid rajatises olemasoleva mahtuvuse maksimeerimiseks nii, et see ei nõua täiendavat investeerimist ressurssidesse või rajatistesse. Kõnealused meetmed võivad hõlmata järgmist:

alternatiivse ajakava pakkumine;

võimaluse korral lahtiolekuaegade või vahetuste korralduse muutmine;

teenuste iseteeninduseks rajatisele juurdepääsu võimaldamine.

4.   Taotlejad ja teenindusrajatiste käitajad võivad ühiselt taotleda, et reguleeriv asutus osaleks koordineerimismenetluses vaatlejana.

5.   Kui direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatisele juurdepääsu taotlust ei ole võimalik pärast koordineerimismenetlust täita ja rajatis on lähedal ülekoormusele, võib reguleeriv asutus nõuda, et teenindusrajatise käitaja võtaks meetmeid, mis võimaldavad kõnealusele rajatisele juurdepääsuga seotud täiendavaid taotlusi täita. Sellised meetmed on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.

Artikkel 11

Prioriteetsuskriteeriumid

Teenindusrajatise käitajad võivad määrata kindlaks prioriteetsuskriteeriumid, et jaotada mahtuvust teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu käsitlevate omavahel vastuolus olevate taotluste puhul, kui selliseid taotlusi ei ole võimalik täita pärast koordineerimismenetlust.

Sellised prioriteetsuskriteeriumid on mittediskrimineerivad ja objektiivsed ning need avaldatakse teenindusrajatise kirjelduses vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile k. Prioriteetsuskriteeriumides võetakse arvesse rajatise eesmärki, asjaomaste raudteeveoteenuste eesmärki ja laadi ning eesmärki tagada olemasoleva mahtuvuse tõhus kasutamine.

Prioriteetsuskriteeriumide puhul võidakse arvesse võtta ka järgmisi aspekte:

kehtivad lepingud;

kavatsus ja suutlikkus kasutada taotletud mahtuvust, sealhulgas varasem suutmatus (kui seda esines) kasutada kogu jaotatud mahtuvust või osa sellest ja suutmatuse põhjused;

taotletud teenustega seotud juba eraldatud rongiliinid;

rongiliinide eraldamisega seotud prioriteetsuskriteeriumid;

taotluste õigeaegne esitamine.

Artikkel 12

Otstarbekad alternatiivid

1.   Kui teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu taotlust ei ole võimalik pärast koordineerimismenetlust täita, teatab direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatise käitaja sellest viivitamata asjaomasele taotlejale ja reguleerivale asutusele tema palve korral. Liikmesriigid võivad nõuda, et reguleerivat asutust teavitatakse isegi juhul, kui sellist palvet ei ole esitatud.

2.   Kui taotlust ei saa täita, hindavad direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatise käitaja ja taotleja ühiselt selliste otstarbekate alternatiivide olemasolu, mis võimaldaksid osutada asjaomaseid kauba- või reisijateveo teenuseid samal või alternatiivsel marsruudil majanduslikult vastuvõetavatel tingimustel. Taotlejalt ei nõuta tema äristrateegia avalikustamist.

3.   Lõike 2 kohaldamisel märgib teenindusrajatise käitaja ära võimalikud alternatiivid, sealhulgas vajaduse korral muudes liikmesriikides, teiste teenindusrajatiste kirjelduste, ühises veebiportaalis vastavalt artiklile 5 avaldatud teabe ja taotleja esitatud mis tahes teabe alusel. Võimalike alternatiivide pakkumisel võetakse arvesse vähemalt järgmisi kriteeriume sedavõrd, kui neid saab hinnata teenindusrajatise käitaja:

alternatiivse teenindusrajatise tegevusnäitajate asendatavus;

alternatiivse teenindusrajatise füüsiliste ja tehniliste näitajate asendatavus;

ilmne mõju taotleja kavandatud raudteeveoteenuse atraktiivsusele ja konkurentsivõimele;

hinnanguline lisakulu taotlejale.

Teenindusrajatise käitaja hoiab taotleja esitatud teabe ärisaladust.

4.   Kui pakutud alternatiiviga seotud mahtuvust käsitlev teave ei ole avalikult kättesaadav, siis taotleja kontrollib seda.

Taotleja hindab, kas pakutud alternatiivi kasutamine võimaldaks tal kavandatud veoteenust majanduslikult vastuvõetavatel tingimustel osutada. Taotleja teatab teenindusrajatise käitlejale oma hindamise tulemuse ühiselt kokkulepitud tähtaja jooksul.

5.   Taotleja võib paluda, et teenindusrajatise käitaja ei näitaks otstarbekaid alternatiive ega kasutaks ühist hindamist.

Artikkel 13

Juurdepääsu andmisest keeldumine

1.   Kui direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatise käitaja ja taotleja jõuavad järeldusele, et ühtki otstarbekat alternatiivi ei ole, ning rajatises teenusele juurdepääsu või teenuse osutamist käsitlevat taotlust ei ole võimalik pärast koordineerimismenetlust täita, võib teenindusrajatise käitaja taotluse tagasi lükata.

Kui teenindusrajatise käitaja ja taotleja ei jõua otstarbeka alternatiivi osas kokkuleppele, võib teenindusrajatise käitaja taotluse tagasi lükata, näidates ära alternatiivid, mida ta peab otstarbekaks.

Taotleja võib esitada kaebuse reguleerivale asutusele vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 13 lõikele 5.

2.   Kui teenindusrajatise käitaja ja taotleja on ühiselt kindlaks määranud otstarbekad alternatiivid, siis võib teenindusrajatise käitaja taotluse tagasi lükata.

3.   Direktiivi 2012/34/EL artikli 13 lõikes 3 osutatud teenindusrajatise käitajad põhjendavad taotlejale kirjalikult, miks ei olnud taotlust võimalik pärast koordineerimismenetlust täita ning miks nad olemasoleva teabe põhjal leiavad, et mis tahes pakutud alternatiiv vastab taotleja nõudmistele ja on otstarbekas.

4.   Teenindusrajatise käitaja, kes taotluse tagasi lükkab, esitab reguleerivale asutusele ja taotlejale nende palve korral tagasilükkamise põhjused, sealhulgas kaalutud alternatiivid ja koordineerimismenetluse tulemuse.

5.   Artikli 12 lõikes 5 osutatud juhtudel võib teenindusrajatise käitaja taotluse tagasi lükata, ilma et ta täidaks käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid.

6.   Kui taotleja on korduvalt jätnud maksmata juba antud ja kasutatud juurdepääsuõiguste eest, võib teenindusrajatise käitaja nõuda finantstagatisi, et kaitsta oma õiguspäraste ootuste täitumist oodatavate tulude ja rajatise kasutamise osas. Selliste tagatistega seotud teave avaldatakse teenindusrajatise kirjelduses.

Artikkel 14

Kaebused

Kui taotleja esitab reguleerivale asutusele kaebuse vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 13 lõikele 5, võtab reguleeriv asutus siis, kui ta hindab iga sellise otsuse mõju, mille ta võib teha mahtuvuse asjakohase osa andmisel taotlejale, vajaduse korral arvesse vähemalt järgmisi elemente:

mõjutatud teenindusrajatise teiste kasutajate lepingulised kohustused ja ärimudelite elujõulisus;

teistele mõjutatud kasutajatele juba jaotatud teenindusrajatise mahtuvuse üldmaht;

teiste mõjutatud kasutajate poolt rajatisse tehtud investeeringud;

otstarbekate alternatiivide olemasolu, et arvestada teiste mõjutatud kasutajate vajadustega, sealhulgas teiste liikmesriikide alternatiivid rahvusvaheliste raudteeteenuste puhul;

teenindusrajatise käitaja ärimudeli elujõulisus;

ühendavale taristule juurdepääsu õigused.

Artikkel 15

Kasutamata teenindusrajatised

1.   Selliste direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatiste suhtes, mida ei ole vähemalt kaks aastat järjest kasutatud, on võimalik väljendada huvi ning käitada neid liisimise või rentimise teel. Teave kasutamata rajatiste kohta avaldatakse vastavalt artiklile 5.

2.   Lõikes 1 osutatud kaheaastane periood algab sellele päevale järgnevast päevast, mil asjaomases teenindusrajatises raudteega seotud teenust viimati osutati.

3.   Taotleja, kes on huvitatud direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud sellise teenindusrajatise kasutamisest, mida ei ole kaks aastat järjest kasutatud, väljendab oma huvi kirjalikult asjaomase rajatise käitajale ja teatab sellest reguleerivale asutusele. Selline huvi väljendamine tõendab asjaomase raudteeveo-ettevõtja vajadusi. Teenindusrajatise käitaja võib otsustada jätkata tegevust viisil, mis rahuldab raudteeveo-ettevõtja tõendatud vajadusi.

4.   Kui teenindusrajatise omanik ei käita seda rajatist, teatab rajatise käitaja omanikule huvi väljendamisest kümne päeva jooksul pärast selle saamist. Rajatise omanik teeb teatavaks, et rajatist on võimalik liisida või rentida tervikuna või osaliselt, välja arvatud juhul, kui teenindusrajatise käitaja on otsustanud pärast huvi väljendamist oma tegevust jätkata.

5.   Enne sellist teatavakstegemist võib teenindusrajatise omanik anda teenindusrajatise käitajale võimaluse esitada nelja nädala jooksul oma sellekohased tähelepanekud. Käitaja võib sellisele teatavakstegemisele vastu vaielda, esitades dokumendid, mis tõendavad, et käimas on ümberkorraldused, mis algasid enne huvi väljendamist.

6.   Omanik teatab ümberkorraldustest reguleerivale asutusele, kes võib käitajalt taotleda dokumente, et hinnata ümberkorralduste usaldusväärsust.

Kui hindamine ei ole rahuldav, nõuab reguleeriv asutus, et tehtaks teatavaks rajatise käitamine kas tervikuna või osaliselt liisimise või rentimise teel.

7.   Ilma et see piiraks avaliku hankemenetluse eeskirjade kohaldamist, avaldab direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatise omanik oma veebiportaalis teate asjaomase teenindusrajatise liisimise või rentimise kohta ning teatab sellest reguleerivale asutusele ja taristuettevõtjale, kelle võrgustikuga rajatis on seotud. Avaldatakse kogu teave, mis on vajalik, et huvitatud ettevõtjad saaksid esitada pakkumise võtta rajatise käitamine üle kas tervikuna või osaliselt. Kõnealune teave sisaldab eelkõige järgmist:

a)

üksikasjad valikumenetluse kohta, mis on läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning milles võetakse arvesse eesmärki tagada rajatise mahtuvuse optimaalse tõhususega kasutamine;

b)

valikukriteeriumid;

c)

teenindusrajatise põhinäitajad ja tehnovarustus;

d)

pakkumuste esitamise aadress ja tähtaeg, mis on vähemalt 30 päeva alates teate avaldamisest.

8.   Asjaomane taristuettevõtja avaldab oma veebiportaalis lõikes 7 osutatud teabe.

9.   Ilma et see piiraks avaliku hankemenetluse eeskirjade kohaldamist, valib direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatise omanik eduka kandidaadi ja teeb talle viivitamata mõistliku pakkumise.

10.   Liikmesriigid võivad kohaldada kehtivaid menetlusi teenindusrajatiste käigust kõrvaldamise regulatiivseks kontrolliks. Sel juhul võib reguleeriv asutus teha erandeid käesoleva artikli sätete kohaldamisest.

Artikkel 16

Läbivaatamine

Komisjon hindab käesoleva määruse kohaldamist hiljemalt 1. juuniks 2024 ja kõnealuse hindamise tulemuste põhjal vaatab selle vajaduse korral läbi.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juunist 2019.

Artiklit 2 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. november 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 32.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2017. aasta määrus (EL) 2017/352, millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid (ELT L 57, 3.3.2017, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).