9.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 291/72


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1988,

3. november 2017,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga 4

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (International Accounting Standards Board, IASB) avaldas 12. septembril 2016 rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 4 muudatused „Standardi IFRS 9 Finantsinstrumendid rakendamine koos standardiga IFRS 4 Kindlustuslepingud“ (IFRS 4 muudatused). Standardi IFRS 4 muudatuste eesmärk on käsitleda ajutisi tagajärgi raamatupidamisele, mis kaasnevad IFRS 9 ja uue kindlustuslepingute standardi IFRS 17 (millega asendatakse IFRS 4) erinevate jõustumiskuupäevadega.

(3)

IFRS 9 eesmärk on parandada finantsinstrumentide aruandlust, lahendades selles valdkonnas finantskriisi ajal tekkinud probleeme. Eelkõige võetakse standardis IFRS 9 arvesse G20 üleskutset liikuda finantsvaradelt oodatava kahju kajastamisel rohkem tulevikku suunatud mudeli suunas.

(4)

IFRS 4 muudatused võimaldavad valdavalt kindlustustegevusega tegelevatel üksustel lükata standardi IFRS 9 jõustumiskuupäev edasi 1. jaanuarile 2021. Edasilükkamine tähendab, et asjaomased üksused võivad jätkata aruannete esitamist vastavalt kehtivale rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile 39 (IAS 39) Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine. Samuti võimaldavad IFRS 4 muudatused neil üksustel, kes sõlmivad kindlustuslepinguid, kõrvaldada kasumist või kahjumist osa täiendavatest raamatupidamislikest vastuoludest ja ajutisest volatiilsusest, mis võivad ilmneda standardi IFRS 9 rakendamisel enne standardi IFRS 17 rakendamist.

(5)

Olles konsulteerinud Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga, leiab komisjon, et IFRS 4 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtukriteeriumidele.

(6)

Komisjon leiab aga, et IFRS 4 muudatused ei ole piisavalt laia ulatusega, et vastata liidu kõigi oluliste kindlustusettevõtjate vajadustele. Eelkõige ei oleks IFRS 9 kohaldamise edasilükkamine võimalik finantskonglomeraatide kindlustussektoril, mis võib selle panna ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Seega peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ (3) kohaldamisalasse kuuluvate finantskonglomeraatide kindlustussektoril olema lubatud lükata IFRS 9 kohaldamine edasi 1. jaanuarile 2021.

(7)

IFRS 9 kohaldamise edasilükkamine konglomeraadi kindlustussektoris tähendaks, et ühes ja samas finantskonglomeraadis kohaldatakse kaht erinevat raamatupidamisstandardit, mis võiks luua võimalusi raamatupidamisarbitraažiks ja samuti põhjustada investorite jaoks raskusi konsolideeritud finantsaruannetest arusaamisel. Seega tuleks edasilükkamisele seada teatavad tingimused. Selleks et vältida grupisisest finantsinstrumentide ülekandmist ühest sektorist teise soodsama arvestusliku käsitluse ärakasutamise eesmärgil, tuleks kohaldada ajutist finantsinstrumentide ülekandmise keeldu, välja arvatud selliste finantsinstrumentide puhul, mida mõõdetakse õiglases väärtuses koos õiglase väärtuse muutuste kajastamisega kasumiaruandes. Ülekandmise keeld peaks kehtima ainult selliste finantsinstrumentide puhul, mis vastavad ülekandva üksuse kontodel kajastamise lõpetamise kriteeriumidele. See keeld ei tohiks kehtida gruppi kuuluva üksuse emiteeritud finantsinstrumentidele, kuna konglomeraadi konsolideeritud raamatupidamisaruannetes elimineeritakse grupisisesed finantsinstrumentide osalused.

(8)

IFRS 9 kohaldamise edasilükkamine on oma lähenemisviisilt kooskõlas standardiga IFRS 4, mille kohaselt kindlustusgruppidel on lubatud konsolideerida tütarettevõtjaid ilma, et kindlustuskohustiste mõõtmisel viidaks tütarettevõtja kohalikud üldtunnustatud arvestusmeetodid kooskõlla ülejäänud grupis kasutatavate arvestusmeetoditega. Kuigi erinevate arvestusmeetodite kasutamine võib vähendada finantsaruannete arusaadavust, on finantsaruannete kasutajad juba kursis IAS 39 kohase finantsaruandlusega ja edasilükkamist rakendatakse piiratud aja jooksul. Edasilükkamise tingimused peaksid ka kõiki selliseid kahtlusi leevendama.

(9)

IFRS 9 kohaldamise edasilükkamine finantskonglomeraadi kindlustussektori puhul peaks olema ajaliselt piiratud, kuna on tähtis, et kõnealuse standardiga tehtud parandused jõustuksid võimalikult kiiresti, ja kuna IFRS 17 jõustumiskuupäev on 1. jaanuar 2021.

(10)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisas muudetakse IFRS 4 Kindlustuslepingud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 14 määratletud finantskonglomeraat võib otsustada, et mitte ükski sellesse kuuluv üksus, mis tegutseb kindlustussektoris kõnealuse direktiivi artikli 2 punkti 8 alapunkti b tähenduses, ei rakenda enne 1. jaanuari 2021 algavate majandusaastate konsolideeritud finantsaruannete puhul standardit IFRS 9, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

pärast 29. novembrit 2017 ei kanta finantskonglomeraadi kindlustussektorist selle ühtegi muusse sektorisse üle mitte ühtegi finantsinstrumenti, välja arvatud sellised finantsinstrumendid, mida mõõdetakse õiglases väärtuses koos õiglase väärtuse muutuste kajastamisega kasumiaruandes mõlema sellises ülekandmises osaleva sektori poolt;

b)

finantskonglomeraat näitab konsolideeritud finantsaruannetes ära, millised gruppi kuuluvad kindlustusettevõtjad rakendavad standardit IAS 39;

c)

standardiga IFRS 7 nõutav avalikustatav teave esitatakse kindlustussektori kohta eraldi vastavalt standardile IAS 39 ja ülejäänud grupi kohta vastavalt standardile IFRS 9.

Artikkel 3

1.   Kõik ettevõtted peavad kohaldama artiklis 1 osutatud muudatusi alates oma 1. jaanuaril 2018 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

2.   Samas võib finantskonglomeraat otsustada, et ta kohaldab artiklis 1 osutatud muudatusi vastavalt artiklis 2 sätestatud tingimustele alates oma 1. jaanuaril 2018 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. november 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).


LISA

Standardi IFRS 9 Finantsinstrumendid rakendamine koos standardiga IFRS 4 Kindlustuslepingud

(IFRS 4 muudatused)

IFRS 4 Kindlustuslepingud

muudatused

Muudetakse paragrahvi 3.

RAKENDUSALA

3.

Käesolev IFRS ei käsitle muid kindlustusandjate arvestuse aspekte, nagu näiteks kindlustusandjate finantsvarade ja kindlustusandjate poolt väljastatud finantskohustiste arvestus (vt IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine, IFRS 7 ja IFRS 9 Finantsinstrumendid), välja arvatud järgnev:

a)

paragrahviga 20A lubatakse konkreetsetele nõuetele vastavatel kindlustusandjatel kasutada ajutist erandit IFRS 9-st;

b)

paragrahviga 35B lubatakse kindlustusandjatel kohaldada määratletud finantsvarade suhtes kattuvusel põhinevat lähenemisviisi ja

c)

paragrahviga 45 lubatakse kindlustusandjatel teatud tingimustel liigitada oma finantsvarad osaliselt või täies mahus ümber, nii et varasid mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

Muudetakse paragrahvi 5.

5.

Viitamise hõlbustamiseks käsitleb käesolev IFRS kindlustusandjana igasugust üksust, mis väljastab kindlustuslepingu, olenemata sellest, kas väljaandjat peetakse kindlustusandjaks juriidilisel või järelevalvelisel eesmärgil. Paragrahvi 3 punktides a ja b, paragrahvides 20A–20Q, 35B–35N, 39B–39M ja 46–49 esinevaid viiteid kindlustusandjale loetakse nii, nagu osutaksid nad ka valikulist kasumiosalust sisaldavate finantsinstrumentide emitentidele.

Paragrahvide 20, 20K ja 20N alla lisatakse uued pealkirjad. Lisatakse uued paragrahvid 20A–20Q.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

Ajutine erand IFRS 9-st

20A

IFRS 9 käsitleb finantsinstrumentide arvestust ja seda rakendatakse 1. jaanuaril 2018 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Ent kindlustusandjatele, kes vastavad paragrahvi 20B kriteeriumidele, nähakse käesoleva IFRSiga ette ajutine erand, millega sellisel kindlustusandjal on lubatud, kuid tal ei ole kohustust kohaldada enne 1. jaanuari 2021 alanud aruandeaastate suhtes mitte standardit IFRS 9, vaid standardit IAS 39 Finantsinstrumendid: Kajastamine ja mõõtmine. Kindlustusandja, kes rakendab IFRS 9 kohast ajutist erandit, peab:

a)

kasutama IFRS 9 nõudeid, mida on vaja käesoleva IFRSi paragrahvides 39B–39J nõutud teabe avalikustamiseks ja

b)

rakendama oma finantsinstrumentide suhtes kõiki muid asjakohaseid IFRSe, välja arvatud käesoleva IFRSi paragrahvides 20A–20Q, 39B–39J ja 46–47 kirjeldatud juhtudel.

20B

Kindlustusandja võib kohaldada ajutist erandit IFRS 9st ainult sel juhul, kui:

a)

ta ei ole eelnevalt rakendanud mitte ühtegi IFRS 9 versiooni,  (1) välja arvatud IFRS 9 paragrahvi 5.7.1 punkti c, paragrahvide 5.7.7–5.7.9, 7.2.14 ja B5.7.5–B5.7.20 nõudeid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustiste kasumi ja kahjumi esitamise kohta ja

b)

aastaaruandekuupäeval, mis eelneb vahetult 1. aprillile 2016 või paragrahvi 20G kohasel järgneval aastaaruandekuupäeval on tema tegevus eelkõige seotud kindlustusega, nagu on kirjeldatud lõikes 20D.

20C

Kindlustusandja, kes rakendab ajutist erandit IFRS 9st, võib otsustada, et ta kohaldab ainult IFRS 9 paragrahvi 5.7.1 punkti c, paragrahvide 5.7.7–5.7.9, 7.2.14 ja B5.7.5–B5.7.20 nõudeid seoses õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustiste kasumi ja kahjumi esitamisega. Kui kindlustusandja otsustab nimetatud nõudeid rakendada, kohaldab ta IFRS 9 asjaomaseid üleminekusätteid, avalikustab nimetatud nõuete kohaldamise ja esitab jooksvalt seonduva avalikustamisele kuuluva teabe, nagu on ette nähtud IFRS 7 (muudetud IFRS 9ga (2010)) paragrahvidega 10–11.

20D

Kindlustusandja tegevus on eelkõige seotud kindlustusega ainult sel juhul, kui:

a)

käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvatest lepingutest tulenevate kohustiste bilansiline väärtus, mis hõlmab käesoleva IFRSi paragrahvide 7–12 kohaselt kindlustuslepingutest lahtiseotud deposiitosi või tuletisinstrumendi tunnustega väärtpabereid, on võrreldes kõigi tema kohustiste bilansilise väärtuse kogusummaga märkimisväärne ja

b)

kindlustusega seonduvate kohustiste (vt paragrahv 20E) bilansilise väärtuse kogusumma osakaal kõigi tema kohustiste bilansilise väärtuse kogusummas on:

i)

üle 90 protsendi või

ii)

90 protsenti või alla selle, aga üle 80 protsendi ja kindlustusandja ei tegutse märkimisväärses ulatuses kindlustusega mitteseotud valdkonnas (vt paragrahv 20F).

20E

Paragrahvi 20D punkti b kohaldamisel kuuluvad kindlustusega seotud kohustiste hulka:

a)

käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvatest lepingutest tulenevad kohustised, nagu on kirjeldatud paragrahvi 20D punktis a,

b)

IAS 39 kohaselt õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad kohustised, mis tulenevad mitte-tuletisinstrumentidest investeerimislepingutest (sealhulgas need õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad kohustised, mille suhtes kindlustusandja on kohaldanud IFRS 9 kasumite ja kahjumite esitamise nõudeid (vt paragrahvi 20B punkt a ja paragrahv 20C)) ja

c)

kohustised, mis tulenevad sellest, et kindlustusandja väljastab punktides a ja b osutatud lepinguid või täidab nendega seotud kohustusi. Selliste kohustiste hulka kuuluvad näiteks sellistest lepingutest ja neid lepinguid tagavatest varadest tulenevate riskide maandamiseks kasutatud tuletisinstrumendid, asjaomased maksukohustised, nagu edasilükkunud tulumaksu kohustised sellistest lepingutest tulenevate kohustiste maksustavatelt ajutistelt erinevustelt, ja emiteeritud võlainstrumendid, mis kuuluvad kindlustusandja regulatiivse kapitali hulka.

20F

Kindlustusandja, kes hindab paragrahvi 20D punkti b alapunkti ii kohaldamise eesmärgil seda, kas ta tegutseb märkimisväärses ulatuses kindlustusega mitteseotud valdkonnas, võtab arvesse:

a)

ainult sellist tegevust, millega seoses ta võib teenida tulusid ja kanda kulusid ja

b)

kvantitatiivseid või kvalitatiivseid tegureid (või mõlemaid), sealhulgas avalikult kättesaadavat teavet, nagu näiteks tegevusalade klassifikatsiooni, mida finantsaruannete kasutajad kindlustusandja suhtes kohaldavad.

20G

Paragrahvi 20B punkti b kohaselt peab üksus hindama, kas ta vastab IFRS 9-st ajutise erandi tegemise kriteeriumidele aastaaruandekuupäeval, mis eelneb vahetult 1. aprillile 2016. Pärast seda kuupäeva:

a)

hindab IFRS 9-st ajutise erandi tegemise kriteeriumidele eelnevalt vastanud üksus uuesti seda, kas tema tegevus on järgmise aastaaruandekuupäeva seisuga ennekõike seotud kindlustusega, aga ainult sel juhul, kui tema tegevuses on nimetatud kuupäeval lõppenud aruandeaasta jooksul toimunud paragrahvides 20H–20I kirjeldatud muutus.

b)

on üksusel, mis ei vastanud eelnevalt IFRS 9-st ajutise erandi tegemise kriteeriumidele, lubatud uuesti hinnata seda, kas tema tegevus on 31. detsembrist 2018. varasema järgmise aastaaruandekuupäeva seisuga ennekõike seotud kindlustusega, aga ainult sel juhul, kui tema tegevuses on nimetatud kuupäeval lõppenud aruandeaasta jooksul toimunud paragrahvides 20H–20I kirjeldatud muutus.

20H

Paragrahvi 20G kohaldamisel tähendab muutus üksuse tegevuses järgmist muutust:

a)

selle on väliste või sisemiste muutuste tulemusel kindlaks määranud üksuse tippjuhtkond,

b)

see on üksuse tehingute seisukohast oluline ja

c)

see on välistele isikutele tõendatav.

Selline muutus toimub seega üksnes siis, kui üksus kas alustab tema tehingute seisukohast olulise tegevusega või lõpetab selle või siis muudab märkimisväärselt mõne oma tegevusvaldkonna ulatust, näiteks juhul, kui üksus on omandanud, kõrvaldanud või lõpetanud ärivaldkonna.

20I

Seega toimub paragrahvis 20H kirjeldatud muutusi üksuse tegevuses eeldatavalt äärmiselt harva. Paragrahvi 20G kohaldamisel ei loeta muutuseks üksuse tegevuses järgmist:

a)

muudatus üksuse rahastamisstruktuuris, mis iseenesest ei mõjuta tegevust, millega seoses üksus teenib tulu ja kannab kulusid.

b)

üksuse kavatsus müüa ärivaldkond, isegi kui varad ja kohustised on IFRS 5 Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad kohaldades klassifitseeritud müügiks hoitavateks. Kavatsus ärivaldkond müüa võib üksuse tegevust muuta ja tingida hilisemal ajahetkel uue hindamise, ent see ei ole veel mõjutanud finantsseisundi aruandes kajastatud kohustisi.

20J

Kui uue hindamise tulemusena (vt paragrahvi 20G punkt a) ei vasta üksus enam IFRS 9-st ajutise erandi tegemise kriteeriumidele, on üksusel lubatud jätkata IFRS 9-st ajutise erandi rakendamist ainult selle aruandeaasta lõpuni, mis algas vahetult pärast nimetatud uuestihindamist. Igal juhul peab üksus rakendama IFRS 9 aruandeaastate suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2021 või hiljem. Näiteks kui üksus tuvastab paragrahvi 20G punkti a kohaldades, et ta ei vasta enam IFRS 9-st ajutise erandi tegemise kriteeriumidele 31. detsembril 2018, mis on tema aruandeaasta lõpp, on sellisel üksusel lubatud jätkata IFRS 9-st ajutise erandi rakendamist ainult 31. detsembrini 2019.

20K

Kindlustusandja, kes on eelnevalt otsustanud rakendada ajutist erandit IFRS 9-st, võib mis tahes järgneva aruandeaasta alguses teha tühistamatu otsuse rakendada IFRS 9.

Esmakordne kasutuselevõtja

20L

IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt kohane esmakordne kasutuselevõtja võib paragrahvis 20A kirjeldatud ajutist erandit IFRS 9-st rakendada ainult juhul, kui ta vastab paragrahvis 20B kirjeldatud kriteeriumidele. Paragrahvi 20B punkti b kohaldamisel kasutab esmakordne kasutuselevõtja bilansilisi väärtusi, mis on kindlaks määratud, rakendades IFRSi nimetatud paragrahvis sätestatud kuupäeval.

20M

IFRS 1 sisaldab esmakordsele kasutuselevõtjale kehtivaid nõudeid ja vabastusi. Nimetatud nõuded ja vabastused (näiteks IFRS 1 paragrahvid D16–D17) ei ole ülimuslikud käesoleva IFRSi paragrahvides 20A–20Q ja 39B–39J sätestatud nõuete suhtes. Näiteks ei ole IFRS 1s sisalduvad nõuded ja vabastused ülimuslikud nõude suhtes, et esmakordne kasutuselevõtja peab IFRS 9-st ajutise erandi rakendamiseks vastama lõikes 20L sätestatud kriteeriumidele.

20N

Esmakordne kasutuselevõtja, kes avalikustab paragrahvidega 39B–39J nõutud teabe, kasutab IFRS 1s sätestatud nõudeid ja vabastusi, mis on asjakohased nimetatud teabe esitamiseks vajalike hindamiste läbiviimiseks.

Ajutine erand IAS 28 erinõuetest

20O

IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse ja ühisettevõtetesse paragrahvide 35–36 kohaselt peab üksus kapitaliosaluse meetodi kasutamisel rakendama ühtseid arvestusmeetodeid. Üksusel on siiski lubatud, ent tal ei ole kohustust, säilitada aruandeaastatel, mis algavad enne 1. jaanuari 2021, sidus- või ühisettevõtja rakendatavad spetsiifilised arvestusmeetodid järgneval viisil:

a)

üksus rakendab IFRS 9, aga sidus- või ühisettevõtja rakendab ajutist erandit IFRS 9st või

b)

üksus rakendab ajutist erandit IFRS 9st, aga sidus- või ühisettevõtja rakendab IFRS 9.

20P

Kui üksus kasutab sidus- ja ühisettevõtjatesse tehtud investeeringute arvestamisel kapitaliosaluse meetodit:

a)

kui finantsaruannetes, mida kasutati sidus- või ühisettevõtjate suhtes kapitaliosaluse meetodi kohaldamiseks (pärast kõikide üksusepoolsete korrektsioonide kajastamist), rakendati eelnevalt IFRS 9, tuleb jätkata IFRS 9 rakendamist.

b)

kui finantsaruannetes, mida kasutati sidus- või ühisettevõtjate suhtes kapitaliosaluse meetodi kohaldamiseks (pärast kõikide üksusepoolsete korrektsioonide kajastamist), kohaldati eelnevalt ajutist erandist IFRS 9st, võidakse järgnevalt rakendada IFRS 9.

20Q

Üksus võib paragrahvi 20O ja paragrahvi 20P punkti b kohaldada eraldi iga sidus- või ühisettevõtja suhtes.

Lisatakse uued paragrahvid 35A–35N, 39B–39M ja 46–49. Paragrahvide 35A, 35K, 35M, 39A, 39J, 45 ja 47 alla lisatakse uued pealkirjad.

Võimalik kasumiosalus finantsinstrumentides

35 A

Ajutisi erandeid paragrahvidest 20A, 20L ja 20O ning paragrahvi 35B kohast kattuvusel põhinevat lähenemisviisi võivad kohaldada ka võimaliku kasumiosalusega finantsinstrumentide emitendid. Seega loetakse paragrahvi 3 punktides a ja b, paragrahvides 20A–20Q, 35B–35N, 39B–39M ja 46–49 esinevaid viiteid kindlustusandjale nii, nagu osutaksid need ka võimaliku kasumiosalusega finantsinstrumentide emitentidele.

ESITAMINE

Kattuvusel põhinev lähenemisviis

35B

Kindlustusandjal on lubatud, ent tal ei ole kohustust, kohaldada määratletud finantsvarade suhtes kattuvusel põhinevat lähenemisviisi. Kindlustusandja, kes kohaldab kattuvusel põhinevat lähenemisviisi:

a)

liigitab kasumi või kahjumi ja muu koondkasumi vahel ümber sellise summa, et määratletud finantsvarade aruandeperioodi lõpus on kasum või kahjum sama nagu juhul, kui kindlustusandja oleks rakendanud määratletud finantsvaradele IAS 39t. Seega võrdub ümberliigitatud summa järgmiste vahega:

i)

summa, mida kajastatakse määratletud finantsvarade kasumis või kahjumis IFRS 9 rakendades, ja

ii)

summa, mis oleks kajastatud määratletud finantsvara kasumis või kahjumis, kui kindlustusandja oleks rakendanud IAS 39.

b)

rakendab oma finantsinstrumentide suhtes kõiki asjakohaseid IFRSe, välja arvatud käesoleva IFRSi paragrahvides 35B–35N, 39K–39M ja 48–49 kirjeldatud juhtudel.

35C

Kindlustusandja võib otsustada, et ta kohaldab paragrahvis 35B kirjeldatud kattuvusel põhinevat lähenemisviisi ainult IFRS 9 esmakordsel rakendamisel, sealhulgas IFRS 9 esmakordsel rakendamisel, olles eelnevalt kohaldanud:

a)

paragrahvis 20A kirjeldatud ajutist erandit IFRS 9st või

b)

üksnes neid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustiste kasumi ja kahjumi esitamise nõudeid, mis on sätestatud IFRS 9 paragrahvi 5.7.1 punktis c, paragrahvides 5.7.7–5.7.9, 7.2.14 ja B5.7.5–B5.7.20.

35D

Kindlustusandja esitab kattuvusel põhinevat lähenemisviisi kohaldades kasumi või kahjumi ja muu koondkasumi vahel ümberliigitatud summa:

a)

kasumis või kahjumis eraldi real ja

b)

muu koondkasumi all muu koondkasumi eraldi komponendina.

35E

Finantsvara vastab kattuvusel põhineva lähenemisviisi kohaldamise kriteeriumitele tingimusel, et täidetud on järgnevad nõuded:

a)

seda mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande IFRS 9t rakendades, ent seda ei oleks täies ulatuses mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande IAS 39 rakendamise korral ja

b)

seda ei hoita seoses tegevusega, mis ei seondu käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvate lepingutega. Kattuvusel põhineva lähenemisviisi kohaldamise kriteeriumidele mittevastavad finantsvarad on näiteks need varad, mida hoitakse seoses pangandustegevusega, või finantsvarad, mida hoitakse käesoleva IFRSi rakendusalast väljapoole jäävate investeerimislepingutega seotud fondides.

35F

Kindlustusandja võib määratleda kattuvusel põhineva lähenemisviisi kohaldamise kriteeriumidele vastava finantsvara siis, kui ta otsustab kattuvusel põhinevat lähenemisviisi kohaldada (vt paragrahv 35C). Edaspidi võib ta kattuvusel põhineva lähenemisviisi kriteeriumidele vastava finantsvara määratleda ainult tingimusel, et:

a)

asjaomane vara on esmaselt kajastatud või

b)

asjaomane vara vastab nüüd paragrahvi 35E punktis b sätestatud kriteeriumile, millele ta eelnevalt ei vastanud.

35G

Kindlustusandjal on luba määratleda kattuvusel põhineva lähenemisviisi kriteeriumidele vastavaid finantsvarasid, kohaldades paragrahvi 35F instrumentide kaupa.

35H

Kui see on asjakohane, rakendades paragrahvi 35F punkti b kohast kattuvusel põhinevat lähenemisviisi vastselt määratletud finantsvara suhtes:

a)

peab selle õiglane väärtus määratlemise kuupäeval olema vara uue amortiseeritud soetusmaksumuse bilansiline väärtus ja

b)

määratakse efektiivne intressimäär kindlaks, lähtudes vara õiglasest väärtusest määratlemise kuupäeval.

35I

Üksus jätkab kattuvusel põhineva lähenemisviisi kohaldamist määratletud finantsvara suhtes seni, kuni selle vara kajastamine lõpetatakse. Ent üksus:

a)

lõpetab finantsvara määratlemise, kui vara ei vasta enam paragrahvi 35E punktis b määratletud kriteeriumile. Näiteks ei vasta finantsvara enam nimetatud kriteeriumile, kui üksus selle vara üle annab, nii et seda hoitakse seoses üksuse pangandustegevusega või kui üksus lakkab olemast kindlustusandja.

b)

võib ükskõik millise aruandeaasta alguses lõpetada kattuvusel põhineva lähenemisviisi kohaldamise kõigi määratletud finantsvarade suhtes. Üksus, mis otsustab kattuvusel põhineva lähenemisviisi kohaldamise lõpetada, peab kohaldama IAS 8, et arvestada muutust arvestusmeetodis.

35 J

Kui üksus paragrahvi 35I punkti a kohaldades finantsvara määratlemise lõpetab, liigitab ta kõnealuse finantsvaraga seotud saldo akumuleeritud muu koondkasumi alt ümberliigitamiskandena (vt IAS 1) ümber kasumiks või kahjumiks.

35 K

Kui üksus lõpetab kattuvusel põhineva lähenemisviisi kohaldamise, kuna ta kasutab paragrahvi 35I punkti b kohast valikuvõimalust või kuna ta ei ole enam kindlustusandja, ei kohalda ta edaspidi kattuvusel põhinevat lähenemisviisi. Kindlustusandja, kes on otsustanud kohaldada kattuvusel põhinevat lähenemisviisi (vt paragrahv 35C), ent kes ei oma selle kriteeriumidele vastavaid finantsvarasid (vt paragrahv 35E), võib kohaldada kattuvusel põhinevat lähenemisviisi edaspidi, kui ta omab kriteeriumidele vastavaid finantsvarasid.

Koostoime muude nõuetega

35L

Käesoleva IFRSi paragrahv 30 võimaldab praktikat, mida kirjeldatakse vahel kui nn variarvestust. Kui kindlustusandja kohaldab kattuvusel põhinevat lähenemisviisi, võib nn variarvestus olla rakendatav.

35M

Paragrahvi 35B kohasel summade ümberliigitamisel kasumi ja kahjumi alt muu koondkasumi alla võib olla mõju muude summade (näiteks tulumaksu) arvamisele muu koondkasumi hulka. Kindlustusandja kohaldab asjaomaseid IFRSe, nagu IAS 12 Tulumaks, et igasugune selline mõju kindlaks teha.

Esmakordne kasutuselevõtja

35N

Kui esmakordne kasutuselevõtja otsustab kasutada kattuvusel põhinevat lähenemisviisi, korrigeerib ta võrdlusinformatsiooni kattuvusel põhineva lähenemisviisi kajastamiseks ainult sellisel juhul, kui ta korrigeerib võrdlusinformatsiooni IFRS 9 nõuetele vastamise eesmärgil (vt IFRS 1 paragrahvid E1–E2).

AVALIKUSTATAV TEAVE

Avalikustatav teave seoses IFRS 9st ajutise erandi rakendamisega

39B

Kindlustusandja, kes otsustab rakendada ajutist erandit IFRS 9st, avalikustab teabe, mis võimaldab finantsaruannete kasutajatel:

a)

mõista, mis viisil kindlustusandja osutus vastavaks ajutise erandi rakendamise tingimustele ja

b)

võrrelda ajutist erandit rakendavaid kindlustusandjaid IFRS 9 rakendavate kindlustusandjatega.

39C

Paragrahvi 39B punkti a nõuete täitmiseks avalikustab kindlustusandja andmed selle kohta, et ta kohaldab ajutist erandit IFRS 9st, ja selle kohta, mil viisil kindlustusandja järeldas paragrahvi 20B punktis b sätestatud kuupäeval, et ta vastab ajutise erandi IFRS 9st kohaldamise kriteeriumidele, sealhulgas:

a)

kui käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvatest lepingutest tulenevate kohustiste (st paragrahvi 20E punktis a kirjeldatud kohustised) bilansiline väärtus oli 90 protsenti või alla selle kõigi tema kohustiste bilansilisest väärtusest, nende kindlustusega seotud kohustiste, mis ei ole käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvatest lepingutest tulenevad kohustised (st paragrahvi 20E punktides b ja c kirjeldatud kohustised), olemus ja bilansiline väärtus;

b)

kui käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvatest lepingutest tulenevate kohustiste bilansiline väärtus oli 90 protsenti või alla selle, ent rohkem kui 80 protsenti kõigi tema kohustiste bilansilisest väärtusest, viis, kuidas kindlustusandja tegi kindlaks, et ta ei tegutsenud märkimisväärses ulatuses kindlustusega mitteseotud valdkonnas, sealhulgas teave, mida ta seejuures arvesse võttis, ja

c)

kui kindlustusandja vastas IFRS 9-st ajutise erandi tegemise kriteeriumidele paragrahvi 20G punkti b kohase uue hindamise alusel:

i)

uue hindamise läbiviimise põhjus

ii)

kuupäev, kui toimus asjaomane muutus tema tegevuses ja

iii)

tema tegevuse muutuse üksikasjalik selgitus kohta s ja kvalitatiivne kirjeldus mõju kohta, mis nimetatud muutusel on kindlustusandja finantsaruannetele.

39D

Kui üksus leiab paragrahvi 20G punkti a kohaldades, et tema tegevus ei ole enam peamiselt seotud kindlustusega, avalikustab ta enne IFRS 9 kohaldamise alustamist igal aruandeperioodil järgneva teabe:

a)

asjaolu, et ta ei vasta enam IFRS 9st ajutise erandi tegemise kriteeriumidele;

b)

tema tegevuse asjaomase muutuse kuupäev s ja

c)

tema tegevuse muutuse üksikasjalik selgitus ja kvalitatiivne kirjeldus mõju kohta, mis nimetatud muutusel on kindlustusandja finantsaruannetele.

39E

Paragrahvi 39B punkti b nõuete täitmiseks peab kindlustusandja avalikustama kahe järgneva finantsvarade rühma kohta eraldi nende õiglase väärtuse aruandeperioodi lõpus ja selle aruandeperioodi jooksul toimunud õiglase väärtuse muutuse summa:

a)

finantsvarad, mille lepingutingimustest tulenevad kindlatel kuupäevadel rahavood, mis on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed (st finantsvara, mis vastab IFSR 9 paragrahvi 4.1.2 punkti b ja paragrahvi 4.1.2A punkti b tingimustele), välja arvatud igasugune selline finantsvara, mis vastab IFRS 9 kauplemiseesmärgil hoidmise määratlusele või mida juhitakse ja mille tulemuslikkust hinnatakse õiglase väärtuse põhjal (vt IFRS 9 paragrahv B4.1.6).

b)

kõik finantsvarad, mis ei kuulu paragrahvi 39E punktis a loetletute hulka, see tähendab mis tahes finantsvara:

i)

millel on lepingutingimused, millest ei tulene kindlaksmääratud kuupäevadel rahavood, mis on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed,

ii)

mis vastab IFRS 9 kauplemiseesmärgil hoidmise määratlusele või

iii)

mida juhitakse ja mille tulemuslikkust hinnatakse õiglase väärtuse põhjal.

39F

Paragrahvis 39E osutatud teabe avalikustamisel arvestab kindlustusandja järgmist:

a)

ta võib lugeda IAS 39 rakendades mõõdetud finantsvara bilansilist väärtust selle õiglase väärtuse mõistlikuks lähiväärtuseks, kui kindlustusandjal ei ole kohustust avalikustada IFRS 7 paragrahvi 29 punkti a kohaldades selle õiglane väärtus (st lühiajalised nõuded ostjate vastu) ja

b)

ta peab kaaluma, kui üksikasjalik teave on vajalik, et finantsaruannete kasutajatel oleks võimalik mõista finantsvarade omadusi.

39G

Paragrahvi 39B punkti b nõuete täitmiseks avalikustab kindlustusandja teabe krediidiriski positsiooni kohta, sealhulgas paragrahvi 39E punktis a kirjeldatud finantsvaradele omase olulise krediidiriski kontsentratsiooni kohta. Kindlustusandja avalikustab nimetatud finantsvarade kohta aruandeperioodi lõpus vähemalt järgmise teabe:

a)

IAS 39 rakendades kindlaks määratud bilansiline väärtus IFRS 7s määratletud krediidiriski reitinguastmete kaupa (amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavate finantsvarade korral enne kahju allahindluse arvessevõtmist).

b)

paragrahvi 39E punktis a kirjeldatud finantsvarade korral, mis ei ole aruandeperioodi lõpus madala krediidiriskiga, nende õiglane väärtus ja IAS 39 kohane bilansiline väärtus (amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavate finantsvarade korral enne kahju allahindluse arvessevõtmist). Nimetatud teabe avalikustamise eesmärgil on IFRS 9 paragrahvis B5.5.22 sätestatud nõuded selle hindamiseks, kas finantsinstrumendi krediidiriski peetakse madalaks.

39H

Paragrahvi 39B punkti b nõuete täitmiseks peab kindlustusandja avalikustama teabe selle kohta, kust finantsaruannete kasutaja saab seoses kontserni kuuluva üksusega kätte mistahes avalikud IFRS 9 kohased andmed, mis ei ole esitatud kontserni konsolideeritud finantsaruannetes asjaomase aruandeperioodi kohta. Näiteks võidakse sellised IFRS 9 kohased andmed saada IFRS 9 kohaldanud kontserni kuuluva üksuse avalikult kättesaadavatest individuaalsetest või konsolideerimata finantsaruannetest.

39I

Kui üksus on otsustanud kohaldada paragrahvi 20O kohast erandit IAS 28 erinõuetest, avalikustab ta sellekohase teabe.

39J

Kui üksus kohaldas ajutist erandit IFRS 9st, kajastades oma investeeringut sidus- või ühisettevõtjas kapitaliosaluse meetodit kasutades (vt näiteks paragrahvi 20O punkt a), avaldab üksus lisaks standardi IFRS 12 Muudes üksustes olevate osaluste avalikustamine kohaselt nõutavale teabele järgmised andmed:

a)

paragrahvides 39B–39H kirjeldatud andmed iga sidus- või ühisettevõtja kohta, mis on üksuse seisukohalt oluline. Avalikustatakse summad, mida kajastatakse sidus- või ühisettevõtja IFRSi kohastes finantsaruannetes pärast kõiki üksuse poolt tehtud korrigeerimisi kapitaliosaluse meetodil (vt IFRS 12 paragrahvi B14 punkt a), mitte üksuse osa nendes summades.

b)

paragrahvides 39B–39H kirjeldatud kvantitatiivsed andmed koondandmetena kõikide individuaalselt ebaoluliste ühis- või sidusettevõtjate kohta. Seoses kogusummadega:

i)

avalikustatakse üksuse osa nimetatud summades ja

ii)

sidusettevõtjate kohta käivad kogusummad avalikustatakse eraldi ühisettevõtjate kohta avaldatavatest kogusummadest.

Teave kattuvusel põhineva lähenemisviisi kohta

39K

Kattuvusel põhinevat lähenemisviisi rakendav kindlustusandja avalikustab teabe, mis võimaldab finantsaruande kasutajatel mõista:

a)

kuidas on arvutatud aruandeperioodil kasumi või kahjumi ja muu koondkasumi vahel ümber liigitatav kogusumma ja

b)

mõju, mis nimetatud ümberliigitamisel on finantsaruannetele.

39L

Paragrahvi 39K nõuete järgimiseks peab kindlustusandja avalikustama:

a)

asjaolu, et ta rakendab kattuvusel põhinevat lähenemisviisi;

b)

nende finantsvarade bilansilise väärtuse aruandeperioodi lõpus finantsvara liikide kaupa, mille suhtes kindlustusandja kattuvusel põhinevat lähenemisviisi kohaldab;

c)

põhjus, miks finantsvara on määratud kattuvusel põhineva lähenemisviisi rakendamiseks, sealhulgas selgitus mis tahes määratud finantsvara kohta, mida hoitakse väljaspool juriidilist isikut, kes väljastab käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvaid lepinguid;

d)

selgitus aruandeperioodil kasumi või kahjumi ja muu koondkasumi vahel ümber liigitatud kogusumma kohta viisil, mis võimaldab finantsaruannete kasutajatel mõista, kuidas nimetatud summa on saadud, sealhulgas:

i)

summa, mida kajastatakse määratletud finantsvara kasumis või kahjumis IFRS 9 rakendades ja

ii)

summa, mis oleks kajastatud määratletud finantsvara kasumis või kahjumis, kui kindlustusandja oleks rakendanud IAS 39.

e)

paragrahvides 35B ja 35M kirjeldatud ümberliigitamise mõju kasumi või kahjumi igale kirjele ja

f)

kui kindlustusandja on aruandeperioodi jooksul finantsvarade määratlust muutnud:

i)

aruandeperioodil kasumi või kahjumi ja muu koondkasumi vahel ümber liigitatud kogusumma seoses vastselt määratletud finantsvaradega, mille suhtes kohaldatakse kattuvusel põhinevat lähenemisviisi (vt paragrahvi 35F punkt b);

ii)

kogusumma, mis oleks aruandeperioodil kasumi või kahjumi ja muu koondkasumi vahel ümber liigitatud, kui finantsvarade määratlemist ei oleks lõpetatud (vt paragrahvi 35I punkt a) ja

iii)

aruandeperioodil kasumi või kahjumi ja akumuleeritud muu koondkasumi vahel ümber liigitatud summa seoses finantsvaradega, mille määratlemine lõpetati (vt paragrahv 35J).

39M

Kui üksus kohaldas kattuvusel põhinevat lähenemisviisi, kajastades oma investeeringut sidus- või ühisettevõtjas kapitaliosaluse meetodit kasutades, avalikustab üksus lisaks IFRS 12 kohaselt nõutavale teabele järgmised andmed:

a)

paragrahvides 39K–39L kirjeldatud andmed iga sidus- või ühisettevõtja kohta, kes on üksuse seisukohalt oluline. Avalikustatakse summad, mida kajastatakse sidus- või ühisettevõtja IFRSi kohastes finantsaruannetes pärast kõiki üksuse poolt tehtud korrigeerimisi kapitaliosaluse meetodil (vt IFRS 12 paragrahvi B14 punkt a), mitte üksuse osa nendes summades.

b)

paragrahvis 39K, paragrahvi 39L punktis d ja paragrahvi 39L punktis f kirjeldatud kvantitatiivsed andmed ja paragrahvis 35B kirjeldatud ümberliigitamise mõju kasumile või kahjumile ja muule koondkasumile koondandmetena kõikide individuaalselt ebaoluliste ühis- või sidusettevõtjate kohta. Seoses kogusummadega:

i)

avalikustatakse üksuse osa nimetatud summades ja

ii)

sidusettevõtjate kohta käivad kogusummad avalikustatakse eraldi ühisettevõtjate kohta avaldatavatest kogusummadest.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

IFRS 4 kohaldamine koos IFRS 9ga

Ajutine erand IFRS 9st

46.

Dokumendiga „Standardi IFRS 9 Finantsinstrumendid rakendamine koos standardiga IFRS 4 Kindlustuslepingud (IFRS 4 muudatused)“, välja antud septembris 2016, muudeti paragrahve 3 ja 5 ning lisati paragrahvid 20A–20Q, 35A ja 39B–39J ning pealkirjad pärast paragrahve 20, 20K, 20N ja 39A. Üksus kohaldab neid muudatusi, mis võimaldavad määratletud kriteeriumidele vastavatel kindlustusandjatel kohaldada ajutist erandit IFRS 9st, 1. jaanuaril 2018 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes.

47.

Üksus, kes avalikustab paragrahvidega 39B–39J nõutud teabe, kasutab IFRS 9 üleminekusätteid, mis on asjakohased nimetatud teabe esitamiseks vajalike hindamiste läbiviimiseks. Sel eesmärgil loetakse esmakordse rakendamise kuupäevaks 1. jaanuaril 2018 või pärast seda algava esimese aruandeaasta alguskuupäev.

Kattuvusel põhinev lähenemisviis

48.

Dokumendiga „Standardi IFRS 9 Finantsinstrumendid rakendamine koos standardiga IFRS 4: Kindlustuslepingud (IFRS 4 muudatused)“, välja antud septembris 2016, muudeti paragrahve 3 ja 5 ning lisati paragrahvid 35A–35N ja 39K–39M ning pealkirjad pärast paragrahve 35A, 35K, 35M ja 39J. Üksus kohaldab neid muudatusi, mis võimaldavad kindlustusandjatel rakendada kattuvusel põhinevat lähenemisviisi määratletud finantsvarade puhul, kui ta rakendab esmakordselt IFRS 9 (vt paragrahv 35C).

49.

Üksus, kes otsustab kohaldada kattuvusel põhinevat lähenemisviisi:

a)

kohaldab IFRS 9-le üleminekul seda lähenemisviisi tagasiulatuvalt määratletud finantsvarade suhtes. Selle kohaselt kajastab üksus akumuleeritud muu koondkasumi algsaldo korrektsioonina näiteks summa, mis võrdub määratletud finantsvarade õiglase väärtuse (mis on kindlaks määratud IFRS 9 rakendades) ja nende bilansilise väärtuse (mis on kindlaks määratud IAS 39 rakendades) vahega.

b)

korrigeerib võrdlusinformatsiooni kattuvusel põhineva lähenemisviisi kajastamiseks ainult sellisel juhul, kui ta korrigeerib võrdlusinformatsiooni IFRS 9 nõuetele vastamise eesmärgil.


(1)  Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu andis IFRS 9 uued versioonid välja 2009., 2010., 2013. ja 2014. aastal.