a)

paragrahviga 20A lubatakse konkreetsetele nõuetele vastavatel kindlustusandjatel kasutada ajutist erandit IFRS 9-st;

b)

paragrahviga 35B lubatakse kindlustusandjatel kohaldada määratletud finantsvarade suhtes kattuvusel põhinevat lähenemisviisi ja

c)

paragrahviga 45 lubatakse kindlustusandjatel teatud tingimustel liigitada oma finantsvarad osaliselt või täies mahus ümber, nii et varasid mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

a)

kasutama IFRS 9 nõudeid, mida on vaja käesoleva IFRSi paragrahvides 39B–39J nõutud teabe avalikustamiseks ja

b)

rakendama oma finantsinstrumentide suhtes kõiki muid asjakohaseid IFRSe, välja arvatud käesoleva IFRSi paragrahvides 20A–20Q, 39B–39J ja 46–47 kirjeldatud juhtudel.

a)

ta ei ole eelnevalt rakendanud mitte ühtegi IFRS 9 versiooni,  (1) välja arvatud IFRS 9 paragrahvi 5.7.1 punkti c, paragrahvide 5.7.7–5.7.9, 7.2.14 ja B5.7.5–B5.7.20 nõudeid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustiste kasumi ja kahjumi esitamise kohta ja

b)

aastaaruandekuupäeval, mis eelneb vahetult 1. aprillile 2016 või paragrahvi 20G kohasel järgneval aastaaruandekuupäeval on tema tegevus eelkõige seotud kindlustusega, nagu on kirjeldatud lõikes 20D.

a)

käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvatest lepingutest tulenevate kohustiste bilansiline väärtus, mis hõlmab käesoleva IFRSi paragrahvide 7–12 kohaselt kindlustuslepingutest lahtiseotud deposiitosi või tuletisinstrumendi tunnustega väärtpabereid, on võrreldes kõigi tema kohustiste bilansilise väärtuse kogusummaga märkimisväärne ja

b)

kindlustusega seonduvate kohustiste (vt paragrahv 20E) bilansilise väärtuse kogusumma osakaal kõigi tema kohustiste bilansilise väärtuse kogusummas on:

a)

käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvatest lepingutest tulenevad kohustised, nagu on kirjeldatud paragrahvi 20D punktis a,

b)

IAS 39 kohaselt õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad kohustised, mis tulenevad mitte-tuletisinstrumentidest investeerimislepingutest (sealhulgas need õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad kohustised, mille suhtes kindlustusandja on kohaldanud IFRS 9 kasumite ja kahjumite esitamise nõudeid (vt paragrahvi 20B punkt a ja paragrahv 20C)) ja

c)

kohustised, mis tulenevad sellest, et kindlustusandja väljastab punktides a ja b osutatud lepinguid või täidab nendega seotud kohustusi. Selliste kohustiste hulka kuuluvad näiteks sellistest lepingutest ja neid lepinguid tagavatest varadest tulenevate riskide maandamiseks kasutatud tuletisinstrumendid, asjaomased maksukohustised, nagu edasilükkunud tulumaksu kohustised sellistest lepingutest tulenevate kohustiste maksustavatelt ajutistelt erinevustelt, ja emiteeritud võlainstrumendid, mis kuuluvad kindlustusandja regulatiivse kapitali hulka.

a)

ainult sellist tegevust, millega seoses ta võib teenida tulusid ja kanda kulusid ja

b)

kvantitatiivseid või kvalitatiivseid tegureid (või mõlemaid), sealhulgas avalikult kättesaadavat teavet, nagu näiteks tegevusalade klassifikatsiooni, mida finantsaruannete kasutajad kindlustusandja suhtes kohaldavad.

a)

hindab IFRS 9-st ajutise erandi tegemise kriteeriumidele eelnevalt vastanud üksus uuesti seda, kas tema tegevus on järgmise aastaaruandekuupäeva seisuga ennekõike seotud kindlustusega, aga ainult sel juhul, kui tema tegevuses on nimetatud kuupäeval lõppenud aruandeaasta jooksul toimunud paragrahvides 20H–20I kirjeldatud muutus.

b)

on üksusel, mis ei vastanud eelnevalt IFRS 9-st ajutise erandi tegemise kriteeriumidele, lubatud uuesti hinnata seda, kas tema tegevus on 31. detsembrist 2018. varasema järgmise aastaaruandekuupäeva seisuga ennekõike seotud kindlustusega, aga ainult sel juhul, kui tema tegevuses on nimetatud kuupäeval lõppenud aruandeaasta jooksul toimunud paragrahvides 20H–20I kirjeldatud muutus.

a)

selle on väliste või sisemiste muutuste tulemusel kindlaks määranud üksuse tippjuhtkond,

b)

see on üksuse tehingute seisukohast oluline ja

c)

see on välistele isikutele tõendatav.

a)

muudatus üksuse rahastamisstruktuuris, mis iseenesest ei mõjuta tegevust, millega seoses üksus teenib tulu ja kannab kulusid.

b)

üksuse kavatsus müüa ärivaldkond, isegi kui varad ja kohustised on IFRS 5 Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad kohaldades klassifitseeritud müügiks hoitavateks. Kavatsus ärivaldkond müüa võib üksuse tegevust muuta ja tingida hilisemal ajahetkel uue hindamise, ent see ei ole veel mõjutanud finantsseisundi aruandes kajastatud kohustisi.

a)

üksus rakendab IFRS 9, aga sidus- või ühisettevõtja rakendab ajutist erandit IFRS 9st või

b)

üksus rakendab ajutist erandit IFRS 9st, aga sidus- või ühisettevõtja rakendab IFRS 9.

a)

kui finantsaruannetes, mida kasutati sidus- või ühisettevõtjate suhtes kapitaliosaluse meetodi kohaldamiseks (pärast kõikide üksusepoolsete korrektsioonide kajastamist), rakendati eelnevalt IFRS 9, tuleb jätkata IFRS 9 rakendamist.

b)

kui finantsaruannetes, mida kasutati sidus- või ühisettevõtjate suhtes kapitaliosaluse meetodi kohaldamiseks (pärast kõikide üksusepoolsete korrektsioonide kajastamist), kohaldati eelnevalt ajutist erandist IFRS 9st, võidakse järgnevalt rakendada IFRS 9.

a)

liigitab kasumi või kahjumi ja muu koondkasumi vahel ümber sellise summa, et määratletud finantsvarade aruandeperioodi lõpus on kasum või kahjum sama nagu juhul, kui kindlustusandja oleks rakendanud määratletud finantsvaradele IAS 39t. Seega võrdub ümberliigitatud summa järgmiste vahega:

b)

rakendab oma finantsinstrumentide suhtes kõiki asjakohaseid IFRSe, välja arvatud käesoleva IFRSi paragrahvides 35B–35N, 39K–39M ja 48–49 kirjeldatud juhtudel.

a)

paragrahvis 20A kirjeldatud ajutist erandit IFRS 9st või

b)

üksnes neid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustiste kasumi ja kahjumi esitamise nõudeid, mis on sätestatud IFRS 9 paragrahvi 5.7.1 punktis c, paragrahvides 5.7.7–5.7.9, 7.2.14 ja B5.7.5–B5.7.20.

a)

kasumis või kahjumis eraldi real ja

b)

muu koondkasumi all muu koondkasumi eraldi komponendina.

a)

seda mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande IFRS 9t rakendades, ent seda ei oleks täies ulatuses mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande IAS 39 rakendamise korral ja

b)

seda ei hoita seoses tegevusega, mis ei seondu käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvate lepingutega. Kattuvusel põhineva lähenemisviisi kohaldamise kriteeriumidele mittevastavad finantsvarad on näiteks need varad, mida hoitakse seoses pangandustegevusega, või finantsvarad, mida hoitakse käesoleva IFRSi rakendusalast väljapoole jäävate investeerimislepingutega seotud fondides.

a)

asjaomane vara on esmaselt kajastatud või

b)

asjaomane vara vastab nüüd paragrahvi 35E punktis b sätestatud kriteeriumile, millele ta eelnevalt ei vastanud.

a)

peab selle õiglane väärtus määratlemise kuupäeval olema vara uue amortiseeritud soetusmaksumuse bilansiline väärtus ja

b)

määratakse efektiivne intressimäär kindlaks, lähtudes vara õiglasest väärtusest määratlemise kuupäeval.

a)

lõpetab finantsvara määratlemise, kui vara ei vasta enam paragrahvi 35E punktis b määratletud kriteeriumile. Näiteks ei vasta finantsvara enam nimetatud kriteeriumile, kui üksus selle vara üle annab, nii et seda hoitakse seoses üksuse pangandustegevusega või kui üksus lakkab olemast kindlustusandja.

b)

võib ükskõik millise aruandeaasta alguses lõpetada kattuvusel põhineva lähenemisviisi kohaldamise kõigi määratletud finantsvarade suhtes. Üksus, mis otsustab kattuvusel põhineva lähenemisviisi kohaldamise lõpetada, peab kohaldama IAS 8, et arvestada muutust arvestusmeetodis.

a)

mõista, mis viisil kindlustusandja osutus vastavaks ajutise erandi rakendamise tingimustele ja

b)

võrrelda ajutist erandit rakendavaid kindlustusandjaid IFRS 9 rakendavate kindlustusandjatega.

a)

kui käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvatest lepingutest tulenevate kohustiste (st paragrahvi 20E punktis a kirjeldatud kohustised) bilansiline väärtus oli 90 protsenti või alla selle kõigi tema kohustiste bilansilisest väärtusest, nende kindlustusega seotud kohustiste, mis ei ole käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvatest lepingutest tulenevad kohustised (st paragrahvi 20E punktides b ja c kirjeldatud kohustised), olemus ja bilansiline väärtus;

b)

kui käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvatest lepingutest tulenevate kohustiste bilansiline väärtus oli 90 protsenti või alla selle, ent rohkem kui 80 protsenti kõigi tema kohustiste bilansilisest väärtusest, viis, kuidas kindlustusandja tegi kindlaks, et ta ei tegutsenud märkimisväärses ulatuses kindlustusega mitteseotud valdkonnas, sealhulgas teave, mida ta seejuures arvesse võttis, ja

c)

kui kindlustusandja vastas IFRS 9-st ajutise erandi tegemise kriteeriumidele paragrahvi 20G punkti b kohase uue hindamise alusel:

a)

asjaolu, et ta ei vasta enam IFRS 9st ajutise erandi tegemise kriteeriumidele;

b)

tema tegevuse asjaomase muutuse kuupäev s ja

c)

tema tegevuse muutuse üksikasjalik selgitus ja kvalitatiivne kirjeldus mõju kohta, mis nimetatud muutusel on kindlustusandja finantsaruannetele.

a)

finantsvarad, mille lepingutingimustest tulenevad kindlatel kuupäevadel rahavood, mis on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed (st finantsvara, mis vastab IFSR 9 paragrahvi 4.1.2 punkti b ja paragrahvi 4.1.2A punkti b tingimustele), välja arvatud igasugune selline finantsvara, mis vastab IFRS 9 kauplemiseesmärgil hoidmise määratlusele või mida juhitakse ja mille tulemuslikkust hinnatakse õiglase väärtuse põhjal (vt IFRS 9 paragrahv B4.1.6).

b)

kõik finantsvarad, mis ei kuulu paragrahvi 39E punktis a loetletute hulka, see tähendab mis tahes finantsvara:

a)

ta võib lugeda IAS 39 rakendades mõõdetud finantsvara bilansilist väärtust selle õiglase väärtuse mõistlikuks lähiväärtuseks, kui kindlustusandjal ei ole kohustust avalikustada IFRS 7 paragrahvi 29 punkti a kohaldades selle õiglane väärtus (st lühiajalised nõuded ostjate vastu) ja

b)

ta peab kaaluma, kui üksikasjalik teave on vajalik, et finantsaruannete kasutajatel oleks võimalik mõista finantsvarade omadusi.

a)

IAS 39 rakendades kindlaks määratud bilansiline väärtus IFRS 7s määratletud krediidiriski reitinguastmete kaupa (amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavate finantsvarade korral enne kahju allahindluse arvessevõtmist).

b)

paragrahvi 39E punktis a kirjeldatud finantsvarade korral, mis ei ole aruandeperioodi lõpus madala krediidiriskiga, nende õiglane väärtus ja IAS 39 kohane bilansiline väärtus (amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavate finantsvarade korral enne kahju allahindluse arvessevõtmist). Nimetatud teabe avalikustamise eesmärgil on IFRS 9 paragrahvis B5.5.22 sätestatud nõuded selle hindamiseks, kas finantsinstrumendi krediidiriski peetakse madalaks.

a)

paragrahvides 39B–39H kirjeldatud andmed iga sidus- või ühisettevõtja kohta, mis on üksuse seisukohalt oluline. Avalikustatakse summad, mida kajastatakse sidus- või ühisettevõtja IFRSi kohastes finantsaruannetes pärast kõiki üksuse poolt tehtud korrigeerimisi kapitaliosaluse meetodil (vt IFRS 12 paragrahvi B14 punkt a), mitte üksuse osa nendes summades.

b)

paragrahvides 39B–39H kirjeldatud kvantitatiivsed andmed koondandmetena kõikide individuaalselt ebaoluliste ühis- või sidusettevõtjate kohta. Seoses kogusummadega:

a)

kuidas on arvutatud aruandeperioodil kasumi või kahjumi ja muu koondkasumi vahel ümber liigitatav kogusumma ja

b)

mõju, mis nimetatud ümberliigitamisel on finantsaruannetele.

a)

asjaolu, et ta rakendab kattuvusel põhinevat lähenemisviisi;

b)

nende finantsvarade bilansilise väärtuse aruandeperioodi lõpus finantsvara liikide kaupa, mille suhtes kindlustusandja kattuvusel põhinevat lähenemisviisi kohaldab;

c)

põhjus, miks finantsvara on määratud kattuvusel põhineva lähenemisviisi rakendamiseks, sealhulgas selgitus mis tahes määratud finantsvara kohta, mida hoitakse väljaspool juriidilist isikut, kes väljastab käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvaid lepinguid;

d)

selgitus aruandeperioodil kasumi või kahjumi ja muu koondkasumi vahel ümber liigitatud kogusumma kohta viisil, mis võimaldab finantsaruannete kasutajatel mõista, kuidas nimetatud summa on saadud, sealhulgas:

e)

paragrahvides 35B ja 35M kirjeldatud ümberliigitamise mõju kasumi või kahjumi igale kirjele ja

f)

kui kindlustusandja on aruandeperioodi jooksul finantsvarade määratlust muutnud:

a)

paragrahvides 39K–39L kirjeldatud andmed iga sidus- või ühisettevõtja kohta, kes on üksuse seisukohalt oluline. Avalikustatakse summad, mida kajastatakse sidus- või ühisettevõtja IFRSi kohastes finantsaruannetes pärast kõiki üksuse poolt tehtud korrigeerimisi kapitaliosaluse meetodil (vt IFRS 12 paragrahvi B14 punkt a), mitte üksuse osa nendes summades.

b)

paragrahvis 39K, paragrahvi 39L punktis d ja paragrahvi 39L punktis f kirjeldatud kvantitatiivsed andmed ja paragrahvis 35B kirjeldatud ümberliigitamise mõju kasumile või kahjumile ja muule koondkasumile koondandmetena kõikide individuaalselt ebaoluliste ühis- või sidusettevõtjate kohta. Seoses kogusummadega:

a)

kohaldab IFRS 9-le üleminekul seda lähenemisviisi tagasiulatuvalt määratletud finantsvarade suhtes. Selle kohaselt kajastab üksus akumuleeritud muu koondkasumi algsaldo korrektsioonina näiteks summa, mis võrdub määratletud finantsvarade õiglase väärtuse (mis on kindlaks määratud IFRS 9 rakendades) ja nende bilansilise väärtuse (mis on kindlaks määratud IAS 39 rakendades) vahega.

b)

korrigeerib võrdlusinformatsiooni kattuvusel põhineva lähenemisviisi kajastamiseks ainult sellisel juhul, kui ta korrigeerib võrdlusinformatsiooni IFRS 9 nõuetele vastamise eesmärgil.