4.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 171/74

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1182,

20. aprill 2017,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 liidu veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning teatavatesse kategooriatesse kuuluvate rümpade ja elusloomade turuhindadest teatamise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 19 lõike 6 punkte a–d, artikli 223 lõiget 1 ning artikli 223 lõike 2 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 tunnistati kehtetuks ja asendati määrus (EÜ) nr 1234/2007 (2). Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise I peatüki 1. jagu sisaldab eeskirju, milles käsitletakse riiklikku sekkumist ja eraladustamistoetust, sh veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimist ning kõnealuste rümpade hindade aruandlust, ning millega antakse komisjonile õigus võtta kõnealuses küsimuses vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Selleks et tagada liidu veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade sujuv toimimine ning kehtestada uues õigusraamistikus rümpade ja elusloomade võrreldavad turuhinnad, tuleks eespool nimetatud õigusaktidega võtta vastu teatatavad eeskirjad. Uute eeskirjadega tuleks asendada komisjoni määrused (EÜ) nr 315/2002, (3) (EÜ) nr 1249/2008 (4) ja (EL) nr 807/2013 (5).

(2)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 10 on sätestatud, et kõnealuse määruse IV lisa punktis A esitatud liidu klassifitseerimisskaalasid rümpade jaoks tuleb kohaldada kaheksa kuu ja vanemate veiste suhtes. Ühtse kohaldamise tagamiseks on asjakohane lubada liikmesriikidel muuta kohustuslikuks liidu skaala kohaldamine selliste veiste rümpade suhtes, kelle konkreetne vanus on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1760/2000 (6) ettenähtud identifitseerimise ja registreerimise süsteemi alusel. Kõnealust identifitseerimise ja registreerimise süsteemi tuleks samuti kasutada määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunktis II osutatud rümpade kategooriatesse jagamisel.

(3)

Halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada väikestele ettevõtetele erandeid rümpade klassifitseerimise üldkohustusest. Liidu klassifitseerimisskaala kohaldamisest saadud kogemuste põhjal on asjakohane näha sellised erandid ette tapamajadele, kus tapetakse aastas keskmiselt alla 150 kaheksa kuu vanust või vanemat vasikat või alla 500 sea nädalas. Sellest hoolimata võivad liikmesriigid eriti hinnaaruandluse representatiivsuse tagamiseks määrata kindlaks väiksemad piirangud, mis sõltuvad riigi olukorrast.

(4)

Kui teatavad tapamajad nuumavad oma ettevõtetes kaheksa kuu vanuseid või vanemaid veiseid ja sigu, ei ole vaja selliste loomade rümpade turuhindu registreerida. Seepärast ei ole sellistel juhtudel liidu klassifikatsiooniskaalade kohustuslik kohaldamine vajalik. Seega on asjakohane lubada sellise tavaga liikmesriikidel teha erand liidu klassifikatsiooniskaalade kohustuslikest eeskirjadest eespool nimetatud rümpade osas. Sellist erandit peaks lubama kohalikku tõugu, konkreetse anatoomilise lihakehaga sigade rümpade klassifitseerimiseks, või seoses selliste konkreetsete turustusviisidega, mille puhul rümpade ühtne ja standarditud klassifitseerimine ei ole võimalik.

(5)

Selleks et võtta arvesse ettevõtete eripärasid ja hooajalist lambatapmist, on asjakohane võimaldada liikmesriikidel, kes kohaldavad määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 10 ette nähtud lambarümpade klassifitseerimist, teha mõne tapamaja puhul erand kõnealusest klassifitseerimisest, võttes aluseks objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid.

(6)

Kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste ja lammaste rümpade ühtse klassifitseerimise tagamiseks liidus on vaja täpsemalt määratleda määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunktis III ja punkti C alapunktis III osutatud lihakus- ja rasvasusklassid, rümba kaal ja liha värvus. Muid kriteeriume võib siiski kasutada vähem kui 13 kg kaaluvate tallerümpade puhul.

(7)

Määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunktiga III on topeltlihaselisusega veiste rümpade jaoks ette nähtud lihakusklass S. Võttes arvesse asjaolu, et sellisesse erakordsesse lihakusklassi kuuluvaid rümpi turustatakse ainult mõnes liikmesriigis, on asjakohane ette näha, et liikmesriikidel peaks olema võimalus jätta lihakusklass S kasutamata.

(8)

Kuna searümpade tailihasisalduse osakaal on pidevalt suurenenud, klassifitseeritakse suurem osa searümpadest ainult kahte klassi. Seepärast on searümpade alajaotuse tagamiseks vaja liikmesriikidel lubada määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti B alapunktis II osutatud searümpade klassifitseerimisklasse täiendavalt alamklassidesse jaotada.

(9)	Võttes arvesse turunõudeid searümba kaubandusliku väärtuse kindlaksmääramisel, tuleks lubada ka muid täiendavaid hindamiskriteeriume kui kaal ja hinnanguline tailihasisaldus.

(10)

Võrreldavate turuhindade tagamiseks on määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunktis IV esitatud rümba standardesitusviis. Rümba esitusviisiga seotud teatavate turunõuete kajastamiseks on vaja ette näha, et liikmesriigid võivad kohaldada määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunktis IV esitatud rümba standardesitusviisist erinevat rümba esitusviisi, kohaldades turuhindade kehtestamise eesmärgil paranduskoefitsiente.

(11)	Selleks et võtta arvesse mõne liikmesriigi traditsioonilisi tavasid seoses välisrasva eemaldamisega, on asjakohane lubada kõnealustel liikmesriikidel jätkata selliste tavade kasutamist eeldusel, et teatavad nõuded on täidetud.

(12)	Liidu klassifitseerimisskaalade täpse kohaldamise tagamiseks ja turu läbipaistvuse parandamiseks tuleks täpsustada kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste, sigade ja lammaste rümpade klassifitseerimise, kaalumise ja märgistamise tingimused ja praktilised meetodid.

(13)	Automaatse liigitusmeetodi tehnilise rikke korral on asjakohane näha ette teatavad erandid, eelkõige seoses rümpade klassifitseerimise ja kaalumise ajapiiranguga.

(14)

Rümpasid tuleks märgistada klassifitseerimise käigus. Kui ametliku arvestuse pidamise kohaselt saab rümpade ja klassifitseerimise tulemuste vahelise seose kindlaks teha, võivad liikmesriigid otsustada jätta rümbad märgistamata, eelkõige siis, kui rümbad tükeldatakse vahetult pärast rümba klassifitseerimist, mistõttu ei ole vaja rümpasid märgistada.

(15)	Kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste ning sigade ja lammaste rümpade klassifitseerimise täpsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks peaksid kõnealust klassifitseerimist teostama kvalifitseeritud klassifitseerijad, kellel on vajalik litsents või tõend või kes kasutavad lubatud liigitusmeetodit.

(16)

Selleks et lubada liigitusmeetodeid kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste ning sigade ja lammaste rümpade lihakuse ja rasvasuse, aga ka searümpade tailihasisalduse osakaalu otse hinnata, võib kehtestada liigitusmeetodid, kui need põhinevad statistiliselt tõestatud meetoditel. Liigitusmeetodite lubamine peaks sõltuma teatavate tingimuste ja nõuete järgimisest.

(17)	Tuleks ette näha võimalus muuta pärast litsentsi andmist kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste ning lammaste rümpade klassifitseerimise automaatsete liigitusmeetodite tehnilisi näitajaid, et parandada nende täpsust.

(18)

Searümba väärtus määratakse kindlaks eelkõige selle tailihasisalduse osakaalu ja kaalu suhte põhjal. Tailihasisalduse osakaalu hinnatakse liigitusmeetodiga, mis peaks koosnema automaatsest, poolautomaatsest või manuaalsest liigitustehnikast ning hindamisvalemist. Hindamisvalem koostatakse rümba teatavate anatoomiliste osade mõõtmisega, mis on tehtud lubatud ja statistiliselt tõendatud meetoditega. Selleks et tagada statistiliselt tõendatud meetodite kohaldamine objektiivsel alusel, on vaja liikmesriikide eksperte teavitada loakontrolli käsitlevate protokollidega ning kõnealuste ekspertidega kontrollimise tulemuste üle nõu pidada. Kuna searümpade tailihasisalduse osakaalu hindamisel võib kohaldada eri meetodeid, on vaja tagada, et meetodi valik ei mõjuta tailihasisalduse hinnangulist osakaalu.

(19)	Rümpade ja elusloomade rümpade võrreldavate turuhindade jälgimiseks on vaja ette näha, et hindade registreerimisel osutataks täpselt määratletud turustusetapile. Tuleb määratleda loomaliigid, mis on seotud hinnaaruandlusega.

(20)	Eri liiki loomade turuhindadest tuleks komisjonile teatada kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1184, (7) mis peaks olema liidu tasandil kaalutud keskmise hinna aluseks.

(21)

Kui liikmesriik on käesoleva määrusel kohaldamisel määratlenud piirkonnad, tuleks määratletud piirkondlikke hindu võtta arvesse siseriikliku hinna arvutamisel. Juhul kui loomade tarnijatele tehakse lisamakseid, peaksid ettevõtted või isikud, kelle jaoks hinna registreerimine on kohustuslik, olema kohustatud pädevat asutust lisamaksest teavitama, et keskmist siseriikliku hinda parandada.

(22)	Selleks et tagada turujärelevalve ja võrrelda hindade arengut määruse (EL) nr 1308/2013 sätestatud võrdlushindadega, on vaja igal aastal liikmesriikide esitatud teatava teabe alusel arvutada liidu teatavate rümpade ja elusloomade keskmised hinnad.

(23)

Kaheksa kuu vanuste ja vanemate veiste ning sigade rümpade hinnaaruandluse järelevalveks ning kategooriate kohta kaalutegurite arvutamiseks peaks liikmesriikidel olema kohustus anda komisjonile perioodiliselt teatavat teavet kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1185, (8) v.a sellised teatised, mida on vaja kohapealsete kontrollide organiseerimiseks või mis on lihatoodete turu täieliku ülevaate aluseks.

(24)	Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks määrused (EÜ) nr 315/2002, (EÜ) nr 1249/2008 ja (EL) nr 807/2013 tunnistada kehtetuks.

(25)	Võttes arvesse vajadust lubada liikmesriikidel vastu võtta uus õigusraamistik, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama 12 kuud pärast selle jõustumist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

LIIDU RÜMPADE KLASSIFITSEERIMISSKAALAD

Artikkel 1

Veiste vanuse identifitseerimine ja nende kategooriad

Määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunktis II osutatud kategooriate määratlemiseks kontrollitakse veiste vanust määruse (EÜ) nr 1760/2000 I jaotise kohaselt igas liikmesriigis loodud veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi andmete põhjal.

Artikkel 2

Erandid rümpade kohustuslikust klassifitseerimisest

1. Liikmesriigid võivad otsustada, et vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunktis V ja punkti B alapunktis II esitatud veiste ja sigade rümpade klassifitseerimise nõuded ei ole kohustuslikud selliste tapamajade jaoks, kus tapetakse:

a)	aastas keskmiselt vähem kui 150 kaheksa kuu vanust või vanemat veist nädalas;

b)	aastas keskmiselt vähem kui 500 siga nädalas.

Liikmesriigid võivad näha ette madalama piirmäära, eelkõige rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikli 8 lõikes 2 osutatud hindade registreerimise representatiivsuse tagamiseks.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et veiste ja sigade rümpade klassifitseerimise nõuded ei ole kohustuslikud:

a)	selliste veiste ja sigade rümpade suhtes, mis kuuluvad tapamajale, kui selliste loomade ostmiseks ei toimu äritehingut;

b)	selgelt määratletud kohalikku tõugu või konkreetsesse turustusliiki kuuluvate sigade rümpade suhtes, kui sigade anatoomilise lihakeha tõttu ei ole ühtne ja standarditud klassifitseerimine võimalik.

3. Liikmesriigid, kes kohaldavad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 10 teise lõiguga ette nähtud lambarümpade klassifitseerimist, võivad otsustada objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, et lambarümpade klassifitseerimisnõuded ei ole kohustuslikud teatavate tapamajade jaoks.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kui nad otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud erandeid.

Artikkel 3

Veise- ja lambarümpade lihakus- ja rasvasusklasse ning rümba kaalu käsitlevad täiendavad sätted

1. Täiendavad sätted määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunktis III ja punkti C alapunktis III osutatud kaheksa kuu vanuste ja vanemate veiste ning lammaste rümpade lihakus- ja rasvasusklassi mõistete kohta on esitatud käesoleva määruse I ja II lisas.

2. Täiendavad sätted alla 13 kg kaaluvate tallerümpade klassifitseerimise kohta on esitatud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 4

Lihakusklass S

Liikmesriigid võivad oma veisekarja konkreetseid omadusi arvesse võttes otsustada, et nad ei kohalda määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunktis III osutatud veiserümpade lihakusklassi S.

Artikkel 5

Searümpade klassifitseerimine

Liikmesriigid võivad määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti B alapunktis II osutatud searümpade klassifitseerimisklasse täiendavalt alamklassidesse jaotada.

Liikmesriigid võivad lisaks määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti B alapunktis II osutatud kaalule ja hinnangulisele tailihasisalduse osakaalule lubada täiendavaid kriteeriume, et searümpade kaubanduslikku väärtust kindlaks määrata.

Artikkel 6

Rümba esitusviisi käsitlevad täiendavad nõuded võrreldavate turuhindade kehtestamiseks

1. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunkti IV, punkti B alapunkti III ja punkti C alapunkti IV kohaldamist, ei tohi rümbast enne kaalumist, klassifitseerimist ja märgistamist eemaldada rasv-, lihas- ega muud kude, v.a juhul, kui kohaldatakse veterinaarnõudeid.

2. Alla kaheksa kuu vanuste veiste rümpade esitusviis on kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunktiga IV ning ilma:

a)	õhukese vahelihata;

b)	paksu vahelihata.

3. Kaheksa kuu vanuste ja vanemate vasikate rümpade esitusviis on ilma:

a)	neerudeta;

b)	neerurasvata;

c)	vaagnarasvata;

d)	õhukese vahelihata;

e)	paksu vahelihata;

sabata;

g)	seljaajuta;

h)	munandikotirasvata;

i)	tagaosa sisetüki seesmise rasvkoeta;

j)	kägiveeni ja sellega külgneva rasvkoeta.

4. Määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunkti V teise lõigu kohaldamisel ja erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada välisrasva eemaldamist enne rümba kaalumist, klassifitseerimist ja märgistamist tingimusel, et sellise eemaldamisega saab lihakust objektiivsemalt hinnata ja rasvasust ei mõjutata. Liikmesriigid tagavad, et selline tava on siseriiklike õigusaktidega reguleeritud ning sellega on hõlmatud üksnes välisrasva osaline eemaldamine:

a)	reiepiirkonnast, sirloinilt ja keskosa ribidelt;

b)	rinnaku lamedalt osalt, anuse ja genitaalide kaugemast ümbrusest;

c)	sisetükilt.

Artikkel 7

Klassifitseerimine ja kaalumine

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunktides II ja III, punkti B alapunktis II ja punkti C alapunktides II ja III osutatud klassifitseerimist teostatakse tapamajades rümba tapasooja kaalu kindlaksmääramise ajal.

2. Komisjon võib lubada klassifitseerimist enne kaalumist kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11, kui nii on nõutud liikmesriigi territooriumil kohaldatavate teatavate liigitusmeetoditega.

3. Rümpasid kaalutakse esimesel võimalusel pärast tapmist ning mitte hiljem kui:

a)	60 minutit pärast looma kaela avamist veiste ja lammaste puhul;

b)	45 minutit pärast looma kaela avamist sigade puhul.

4. Kui mõni tapamaja ei suuda sea kaela avamise ja kaalumise 45-minutilist ajavahemikku üldjuhul järgida, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada seda ajavahemikku pikendada tingimusel, et artikli 14 lõikes 3 osutatud 2 % suurust mahaarvamist:

a)	vähendatakse 0,1 protsendipunkti võrra iga täiendava veerandtunni või selle osa kohta, kui looma kaela avamise ja kaalumise vaheline ajavahemik ületab 45 minutit;

b)	suurendatakse asjaomase liikmesriigi kehtestatud teatava protsendipunkti võrra, kui looma kaela avamise ja kaalumise vaheline ajavahemik on alla 45 minuti. Sellisel juhul peab mahaarvamine olema põhjendatud teaduslike andmete alusel.

5. Juhul kui artiklis 10 osutatud veise- ja lambarümpade automaatsete liigitusmeetoditega ei saa rümpasid klassifitseerida, kõnealuste rümpade klassifitseerimine toimub tapmisjärgsel päeval või kui nõutud ajavahemik looma kaela avamise ja kaalumise vahel on tapmisjärgsel päeval möödunud, tuleb kõnealusel päeval klassifitseerida niipea kui võimalik.

Artikkel 8

Rümpade märgistamine

1. Rümpasid märgistatakse klassifitseerimise käigus.

2. Märgistatakse templijäljendi või märgisega, millel on vähemalt:

a)	veiste ja lammaste puhul kategooria, lihakus- ja rasvasusklass, millele on osutatud vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunktides II ja III ning punkti C alapunktides II ja III;

b)	sigade puhul määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti B alapunktis II esitatud rümba klass ja tailihasisalduse hinnanguline osakaal.

3. Märgis peab asuma rümbal vähemalt:

a)	igal veiserümba veerandil;

b)	igal lambarümbal või lamba poolrümbal;

c)	igal sea poolrümbal.

Templijäljendid peavad asuma rümba välispinnal. Märgised võivad asuda rümba välis- või sisepinnal.

4. Templijäljendid peavad olema selgelt loetavad ja tehtud kustumatu, mürgivaba ja kuumakindla tindiga.

5. Märgised peavad olema selgelt loetavad, võltsimiskindlad ja kindlalt rümbale kinnitatud.

6. Liikmesriigid võivad sätestada, et rümpasid ei tohi märgistada järgmistel juhtudel:

kui on koostatud ametlik protokoll, milles sisaldub iga rümba kohta:

i)	rümba püsivate vahenditega ühekaupa identifitseerimine,

ii)	rümba tapasoe kaal ja

iii)	klassifitseerimise tulemus;

b)	kõik rümbad on tükeldatud jätkuva toiminguna lihalõikusettevõttes, mis on heaks kiidetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 853/2004 (9) ja mis kuulub tapamaja juurde.

7. Liikmesriigid võivad sätestada märgistuse täiendavaid nõudeid käsitlevate siseriiklikud sätted.

Artikkel 9

Veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimismeetodid

Liikmesriigid peavad tagama, et veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimist teevad:

a)	kvalifitseeritud klassifitseerijad, kes on saanud rümpade visuaalse klassifitseerimise litsentsi. Litsentsi võib asendada liikmesriigi antud tõend, kui selline tõend vastab kvalifikatsioonitunnistusele või

b)	kasutades lubatud liigitusmeetodit, hõlmab artiklitega 10 ja 11 ette nähtud automaatseid, poolautomaatseid või manuaalseid liigitustehnikaid. Liikmesriigid peavad tagama, et liigitamist teostavad kvalifitseeritud töötajad.

Artikkel 10

Veise- ja lambarümpade automaatsete liigitusmeetodite lubamine

1. Liikmesriigid võivad anda litsentsi, millega nende territooriumil või selle osal lubatakse kasutada veise- ja lambarümpade automaatseid liigitusmeetodeid, mis hõlmavad automaatseid liigitustehnikaid (seadmed) ja võrrandit (valem).

2. Loa andmise eeltingimuseks on IV lisa A osas esitatud loa saamise katse tingimuste ja miinimumnõuete täitmine.

3. Vähemalt kaks kuud enne loa saamise katse algust edastavad liikmesriigid komisjonile IV lisa B osas osutatud teabe, et komisjon saaks loa saamise testist osa võtta.

4. Liikmesriigid nimetavad sõltumatu asutuse, kes analüüsib loa saamise katse tulemusi. Kahe kuu jooksul pärast loa saamise katse lõpetamist esitavad liikmesriigid komisjonile IV lisa C osas osutatud teabe.

5. Kui veise- või lambarümpade automatiseeritud liigitusmeetodite kasutamist lubav litsents antakse välja loa saamise katse põhjal, mille jooksul on kasutatud rohkem kui üht rümba esitusviisi, ei tohi nende rümpade esitusviiside erinevus põhjustada erinevusi klassifitseerimise tulemustes.

6. Liikmesriigid võivad lubada veise- või lambarümpade automatiseeritud liigitusmeetodeid ilma loa saamise katseta tingimusel, et selline luba on loa saamise katse põhjal juba antud samade liigitusmeetodite kasutamiseks teises liikmesriigis, kui rümpade valim on asjaomase liikmesriigi veise- ja lambapopulatsiooni jaoks piisavalt esindav.

7. Veise- või lambarümpade automatiseeritud liigitusmeetodi tehnilise kirjelduse muudatused on lubatud pärast pädeva asutuse nõusolekut tingimusel, et tõendatakse, et selliste muudatuste tulemuseks on täpsuse tase, mis vastab vähemalt loa saamise katse miinimumnõuetele.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist muudatustest, millele nad on nõusoleku andnud.

Artikkel 11

Searümpade liigitusmeetodite lubamine

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti B alapunktis IV osutatud liigitusmeetod hõlmab searümba tailihasisalduse osakaalu hindamiseks automaatseid, poolautomaatseid või manuaalseid liigitustehnikaid (seadmed) ja võrrandit (valem).

2. Loa andmise eeltingimuseks on käesoleva määruse V lisa A osa kohase loa saamise katse tingimuste ja miinimumnõuete täitmine.

3. Liikmesriigid teavitavad käesoleva määruse V lisa B osas täpsustatud protokolli abil komisjoni searümba liigitusmeetoditest, millele nad soovivad anda nõusoleku oma territooriumil kasutamiseks.

Protokoll koosneb kahest osast ja sisaldab käesoleva määruse V lisa B osaga ette nähtud elemente.

Protokolli esimene osa tuleb komisjonile saata enne loa saamise testi algust. Kahe kuu jooksul pärast loa saamise katse lõpetamist esitavad liikmesriigid komisjonile protokolli teise osa.

4. Pärast protokolli kättesaamist teeb komisjon selle teistele liikmesriikidele kättesaadavaks. Teised liikmesriigid võivad esitada tehnilisi märkusi kolme nädala jooksul pärast protokolli kättesaamist. Protokolli esitanud liikmesriik võib seda kohandada ja esitada uue protokolli uuesti kaheksa nädala jooksul pärast esimese protokolli esitamist.

5. Liigitusmeetodite kasutamine peab kõikides üksikasjades vastama kirjeldusele, mida sisaldab komisjoni otsus, millega neid lubatakse.

6. Komisjon võib lubada liigitusmeetodeid ilma loa saamise katseta tingimusel, et selline luba on loa saamise katse põhjal juba antud samade liigitusmeetodite kasutamiseks teises liikmesriigis, kui rümpade valim on asjaomase liikmesriigi seapopulatsiooni jaoks piisavalt esindav.

Artikkel 12

Automaatse liigitustehnikaga klassifitseerimist käsitlevad täiendavad sätted

1. Artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud automaatse liigitustehnikaga klassifitseerimist kasutavad tapamajad peavad:

a)	veiserümpade puhul identifitseerima rümba kategooria, kasutades artikli 1 kohast veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi;

b)	koostama igapäevaseid kontrolliaruandeid automatiseeritud liigitusmeetodite toimimise kohta, sealhulgas vajaduse korral kõigi tekkinud puudujääkide ja võetud meetmete kohta.

2. Klassifitseerimine automaatseid liigitustehnikaid kasutades on kehtiv ainult juhul, kui

a)	rümba esitusviis on identne loa saamise katses kasutatuga või

b)	kui asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele nõuetekohaselt tõendatakse, et rümba erinev esitusviis ei mõjuta klassifitseerimise tulemusi, mis on saadud automatiseeritud liigitusmeetodeid kasutades.

II PEATÜKK

RÜMPADE JA ELUSLOOMADE TURUHINDADE ARUANDLUS

Artikkel 13

Turuhindade aruandlust käsitlevad üldsätted

Teatavatesse kategooriatesse kuuluvate loomade turuhindade kehtestamiseks tuleb kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikliga 15 teatada turuhinnad

järgmiste loomade rümpade puhul:

i)	kaheksa kuu vanused või vanemad veised,

ii)

sead,

iii)	alla 8 kuu vanused veised,

iv)	alla 12 kuu vanused lambad;

elusloomade puhul:

i)	kaheksa päeva kuni nelja nädala vanused pullvasikad,

ii)	tootmiskari,

iii)	ligikaudu 25 kg eluskaaluga põrsad.

Artikkel 14

Kaheksa kuu vanuste ja vanemate veiste rümpade ning searümpade turuhindade aruandlus

1. Teatatav turuhind on rümba väärtust väljendav netohind ilma käibemaksuta tapamaja väravas vastavalt dokumentidele, mille tarnijale on välja andnud:

a)	tapamaja või

b)	füüsiline või juriidiline isik, kes on saatnud looma tapmiseks tapamajja.

2. Lõikes 1 osutatud hinda väljendatakse artikli 6 kohaselt esitatud ning tapamaja konksul kaalutud rümba 100 kg kohta.

3. Turuhindade teatamiseks arvesse võetav rümba kaal peab olema jahutatud rümba kaal, mis vastab artikli 7 lõikes 1 osutatud tapasooja rümba kaalule, millest lahutatakse 2 %.

4. Tapamajade või looma tapmiseks tapamajja saatnud füüsiliste või juriidiliste isikute teatatud klassifitseeritud rümpade hinnad on keskmine hind klassi kohta või rümba hinnad iga klassi kohta. Kui teatatakse rümba hinnad iga klassi kohta, siis arvutab pädev asutus keskmise hinna klassi kohta.

Artikkel 15

Alla kaheksa kuu vanuste veiste rümpade ning alla 12 kuu vanuste lammaste rümpade turuhindade aruandlus

1. Alla kaheksa kuu vanuste veiste rümpade ning alla 12 kuu vanuste lammaste rümpade teatatavad turuhinnad on sellise hinna keskmine, mida makstakse tapamaja väravas rümba väärtust väljendava netohinnana ilma käibemaksuta, ning määratakse kindlaks koefitsiendiga. Koefitsient väljendab:

suhtelist osakaalu:

i)	liikmesriigi määratletud alla kaheksa kuu vanuste veiste rümpade eri kvaliteetidest või

ii)	liikmesriigi määratletud alla 12 kuu vanuste lammaste rümpade eri kaalukategooriatest ning

b)	iga turu suhtelist tähtsust.

2. Lõikes 1 osutatud turuhinda väljendatakse artikli 6 kohaselt esitatud ning tapamaja konksul kaalutud rümba 100 kg kohta.

3. Alla kaheksa kuu vanuste veiste rümpade turuhindade teatamiseks arvesse võetav rümba kaal peab olema jahutatud rümba kaal, mis vastab artikli 7 lõikes 1 osutatud tapasooja rümba kaalule, millest lahutatakse 2 %.

4. Alla 12 kuu vanuste lammaste rümpade turuhindade teatamiseks arvesse võetav rümba kaal peab olema jahutatud rümba kaal, mis vastab tapasooja rümba kaalule, mida on korrigeeritud jahutamise kaalukao võrra.

Artikkel 16

Elusloomade turuhindade aruandlus

1. Turuhindade teatamiseks klassifitseeritakse artikli 13 punktis b loetletud loomad järgmistesse eri liikidesse:

a)	kaheksa päeva kuni nelja nädala vanuste pullvasikate puhul: i) „piimatootmiseks peetav pullvasikas“– kasvatatav piimatõugu pullvasikas; ii) „lihatootmiseks peetav pullvasikas“– kasvatatav lihatõugu pullvasikas, kahel eesmärgil kasvatatav või lihatõuga ristamisel saadud pullvasikas;

tootmiskarja puhul:

i) „tootmiskarja noorloom“– pärast võõrutamist nuumamiseks ostetud isas- ja emasveised vanuses kuus kuud või vanemad, kuid alla 12 kuud;

ii) „tootmiskarja aastane isasloom“– pärast võõrutamist nuumamiseks ostetud isasveised vanuses 12 kuud või vanemad, kuid alla 24 kuud;

iii) „tootmiskarja aastane emasloom“– pärast võõrutamist nuumamiseks ostetud emasveised vanuses 12 kuud või vanemad, kuid alla 24 kuud;

c)	sigade puhul: „põrsad“ – keskmiselt ligikaudu 25 kg eluskaaluga nuumamiseks ostetud sead.

2. Teatatav turuhind on selliste hindade keskmine, mida kõnealuses liikmesriigis makstakse samas hulgimüügietapis lõikes 1 osutatud liiki looma eest, arvestatuna ilma käibemaksuta ning määratud kindlaks koefitsiendiga. Koefitsiendid kajastavad lõike 1 punktides a, b ja c osutatud loomade eri kvaliteetide suhtelist osakaalu ja iga turu suhtelist tähtsust.

Artikkel 17

Rümpade ja elusloomade turuhindade aruandlust käsitlevad täiendavad sätted

1. Kui liikmesriik on määratlenud piirkonnad kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikliga 6, peab liikmesriigi pädev asutus määrama kindlaks keskmised piirkondlikud hinnad käesoleva määruse vastavalt artiklites 14, 15 ja 16 osutatud rümba iga klassi ja kvaliteedi ning elusloomade iga liigi ja kvaliteedi kohta.

2. Kui hindu teatama kohustatud tapamaja või füüsiline või juriidiline isik teeb rümpade või elusloomade tarnijatele lisamakseid, võivad liikmesriigid võtta arvesse selliste maksete summat ja sellega seotud ajavahemikku. Kui liikmesriik otsustab võtta arvesse rümpade või elusloomade tarnijatele tehtud lisamakseid, peab hindu teatama kohustatud tapamaja või füüsiline või juriidiline isik teatama pädevale asutusele iga lisamakse summa iga kord, kui selline makse tehakse.

III PEATÜKK

LIIDU KESKMISE HINNA ARVUTAMINE

I JAGU

Liidu keskmine hind rümpade puhul

Artikkel 18

Liidu keskmine hind veiste puhul

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A alapunktis II täpsustatud konkreetse kategooria puhul:

a)	on iga rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artiklis 7 loetletud lihakus- ja rasvasusklassi liidu keskmine hind selle klassi kohta registreeritud siseriiklike turuhindade kaalutud keskmine hind. Kaalumisel lähtutakse liikmesriigi selle klassi tapaarvu osakaalust sama klassi kogutapaarvus liidus;

b)	on iga lihakusklassi liidu keskmine hind sellesse lihakusklassi kuuluvate rasvasusklasside liidu keskmiste hindade kaalutud keskmine. Kaalumisel lähtutakse iga rasvasusklassi tapaarvu osakaalust selle lihakusklassi kogutapaarvus liidus;

c)	on liidu keskmine hind punktis a osutatud liidu keskmiste hindade kaalutud keskmine. Kaalumisel lähtutakse iga punktis a osutatud klassi tapaarvu osakaalust liidu sama kategooria tapaarvus.

2. Kõigi kategooriate liidu keskmine hind kokku on lõike 1 punktis c nimetatud keskmiste hindade kaalutud keskmine. Kaalumisel lähtutakse iga kategooria osakaalust liidu kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste kogutapaarvus.

Artikkel 19

Liidu keskmine hind sigade puhul

Rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artiklis 9 loetletud iga klassi liidu keskmine hind on selle klassi kohta registreeritud siseriiklike turuhindade kaalutud keskmine hind. Kaalumisel lähtutakse liikmesriigi selle klassi tapaarvu osakaalust sama klassi kogutapaarvus liidus.

Artikkel 20

Liidu keskmine hind alla kaheksa kuu vanuste veiste puhul

Alla kaheksa kuu vanuses tapetud veiste liidu keskmine hind on rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artiklis 10 osutatud selliste veiste kohta registreeritud hindade keskmine. Kõnealune keskmine määratakse kindlaks koefitsientidega, mis on kehtestatud liidus kõnealuste veiste netotoodangu alusel.

Artikkel 21

Liidu keskmine hind alla 12 kuu vanuste lammaste puhul

Alla 12 kuu vanuste lammaste keskmine liidu hind on rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artiklis 11 osutatud eri kaalukategooriate kohta registreeritud hindade keskmine. Kõnealune keskmine määratakse kindlaks koefitsientidega, mis on kehtestatud liidus kõnealuste lammaste netotoodangu alusel.

II JAGU

Liidu keskmine hind elusloomade puhul

Artikkel 22

Liidu keskmine hind kaheksa päeva kuni nelja nädala vanuste pullvasikate puhul

1. Kaheksa päeva kuni nelja nädala vanuste pullvasikate liidu keskmine hind vasika kohta on kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikliga 12 piimatootmiseks peetavate pullvasikate ja lihatootmiseks peetavate pullvasikate registreeritud hindade keskmine.

2. Registreeritud hindade keskmine määratakse kindlaks koefitsientidega, mis kehtestatakse liidus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1165/2008 (10) registreeritud lehmade arvu alusel järgmiselt:

a)	piimatootmiseks peetavate pullvasikate puhul piimalehmade arv;

b)	lihatootmiseks peetavate pullvasikate puhul lehmade arv.

Artikkel 23

Liidu keskmine hind tootmiskarja puhul

1. Tootmiskarja liidu keskmine hind eluskaalu kilogrammi kohta on kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikliga 12 tootmiskarja noorlooma, tootmiskarja aastase isaslooma ja aastase emaslooma registreeritud hindade keskmine.

2. Registreeritud hindade keskmine määratakse kindlaks koefitsientidega, mis kehtestatakse liidus kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1165/2008 registreeritud veiste arvu alusel järgmiselt:

a)	tootmiskarja noorloomade puhul kuni aasta vanuste selliste veiste arv, kes ei ole ette nähtud tapmiseks;

b)	tootmiskarja aastase isaslooma puhul üle ühe aasta, kuid alla kahe aasta vanuste isasveiste arv;

c)	tootmiskarja aastase emaslooma puhul üle ühe aasta, kuid alla kahe aasta vanuste poegimata emasveiste arv.

Artikkel 24

Liidu keskmine hind põrsaste puhul

Eluskaaluga ligikaudu 25 kg põrsaste liidu keskmine hind on põrsaste kohta kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikliga 12 registreeritud hindade keskmine. Registreeritud hindade keskmine määratakse kindlaks koefitsientidega, mis kehtestatakse liidus kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1165/2008 registreeritud põrsaste arvu alusel.

IV PEATÜKK

TEATISED

Artikkel 25

Liikmesriikide teatised komisjonile

1. Käesolevas artiklis osutatud teatised koostatakse vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2017/1185.

2. Hiljemalt iga aasta 15. aprilliks teatavad liikmesriigid komisjonile eelmisel kalendriaastal tapetud kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste ning sigade ja lammaste koguarvu, mis jaguneb järgmiselt:

a)	veiste puhul koguarv iga kategooria, lihakus- ja rasvasusklassi kohta;

b)	sigade puhul koguarv iga rümbaklassi kohta;

c)	lammaste puhul koguarv iga kaalukategooria kohta.

3. Taotluse korral teevad liikmesriigid komisjonile kättesaadavaks loetelud, milles sisalduvad:

a)	tapamajad, mis kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikliga 8 registreerivad hindu, märkides iga tapamaja kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste eelnenud kalendriaasta tapamahu arvudes;

b)	füüsilised või juriidilised isikud, kes kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikliga 8 registreerivad hindu, märkides eelmisel aastal nende poolt tapale saadetud kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste arvu.

4. Liikmesriigid teatavad komisjoni taotluse korral määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa XV, XVII ja XVIII osaga hõlmatud toodete kohta järgmise teabe, kui see on kättesaadav:

a)	kolmandatest riikidest imporditud toodete turuhinnad liikmesriikides;

b)	kolmandate riikide tüüpilistel turgudel valitsevad hinnad.

5. Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 1. juuniks rümba ja elusloomade kvaliteedi ning käesoleva määruse artiklites 14, 15 ja 16 osutatud kaalutegurid ning ka rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artiklites 5, 10, 11 ja 12 osutatud paranduskoefitsiendid ja tüüpilised turud.

6. Komisjoni taotlusel teatavad liikmesriigid rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks võetud meetmetest.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 315/2002, (EÜ) nr 1249/2008 ja (EL) nr 807/2013 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele (EÜ) nr 315/2002, (EÜ) nr 1249/2008 ja (EL) nr 807/2013 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja rakendusmäärusele (EL) 2017/1184 ning neid loetakse vastavalt käesoleva määruse VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 27

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 11. juulist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. aprill 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(3) Komisjoni 20. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 315/2002 värskete või jahutatud lambarümpade hinnavaatluse kohta ühenduse tüüpilistel turgudel (EÜT L 50, 21.2.2002, lk 47).

(4) Komisjoni 10. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1249/2008, milles sätestatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 337, 16.12.2008, lk 3).

(5) Komisjoni 26. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 807/2013, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teatavate veiste hinnavaatlusega ühenduse tüüpilistel turgudel (ELT L 228, 27.8.2013, lk 5).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

(7) Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1184, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses liidu veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaaladega ning teatavatesse kategooriatesse kuuluvate rümpade ja elusloomade turuhindadest teatamisega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 103).

(8) Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 113).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1165/2008 elusloomade ja liha statistika kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ (ELT L 321, 1.12.2008, lk 1).

I LISA

Artikli 3 lõikes 1 osutatud veiste rümpade lihakus- ja rasvasusklasse käsitlevad lisasätted

1. LIHAKUS

Rümba piirkondade, eriti selle oluliste osade (taga-, selja- ja abaosa) areng

Lihakusklass	Täiendavad sätted
S Super	Tagaosa: äärmiselt ümar, topeltlihakusega, selgelt eristatavate koepiiridega	Sisetükk ulatub selgelt märgatavalt üle vaagnaliiduse (symphisis pelvis)
	Seljaosa: väga lai ja väga paks kuni abaosani	Ristluutükk väga kumer
	Abaosa: äärmiselt kumer
E Kõrgem	Tagaosa: väga kumer	Sisetükk ulatub märgatavalt üle vaagnaliiduse (symphisis pelvis)
	Seljaosa: lai ja väga paks kuni abaosani	Ristluutükk väga kumer
	Abaosa: väga kumer
U Väga hea	Tagaosa: kumer	Sisetükk ulatub üle vaagnaliiduse (symphisis pelvis)
	Seljaosa: lai ja paks kuni abaosani	Ristluutükk kumer
	Abaosa: kumer
R Hea	Tagaosa: hästi arenenud	Sisetükk ja ristluutükk kergelt kumerad
	Seljaosa: paks, kuid abaosas veidi kitsam
	Abaosa: küllalt hästi arenenud
O Rahuldav	Tagaosa: keskmiselt kuni puudulikult arenenud
	Seljaosa: keskmise kuni puuduliku paksusega	Ristluutükk: sirge profiiliga
	Abaosa: keskmiselt arenenud kuni peaaegu lame
P Nõrk	Tagaosa: nõrgalt arenenud
	Seljaosa: kitsas, luud nähtavad
	Abaosa: lame, luud nähtavad

2. RASVASUSKLASS

Rasva hulk rümba välispinnal ja rinnaõõnes

Rasvasusklass	Täiendavad sätted
1 Madal	Ilma rasvakihita rinnaõõnes
2 Kerge	Rinnaõõnes on lihased ribide vahel selgesti nähtavad
3 Keskmine	Rinnaõõnes on lihased ribide vahel veel nähtavad
4 Kõrge	Tagaosal on silmatorkavalt lihastevahelist rasva. Rinnaõõnes võivad lihased ribide vahel olla rasvaga kaetud
5 Väga kõrge	Tagaosa on peaaegu täiesti rasvakihiga kaetud, nii et rasvaladestus ei ole enam selgesti nähtav. Rinnaõõnes on lihased ribide vahel rasvaga kaetud

II LISA

Artikli 3 lõikes 1 osutatud lambarümpade lihakus- ja rasvasusklasse käsitlevad lisasätted

1. LIHAKUS

Rümba profiili areng, eelkõige selle olulised osad (tagaveerand, seljaosa, abaosa).

Lihakusklass

Täiendavad sätted

Super

Tagaveerand: topeltlihakus. Profiilid äärmiselt ümarad

Seljaosa: äärmiselt kumer, äärmiselt lai, äärmiselt paks

Abaosa: äärmiselt kumer ja äärmiselt paks

Kõrgem

Tagaveerand: väga paks Profiilid väga kumerad

Seljaosa: väga kumer, väga lai ja väga paks kuni abaosani

Abaosa: väga kumer ja väga paks

Väga hea

Tagaveerand: paks Profiilid kumerad

Seljaosa: lai ja paks kuni abaosani

Abaosa: paks ja kumer

Hea

Tagaveerand: profiilid tervikuna lamedad

Seljaosa: paks, kuid abaosas veidi kitsam

Abaosa: hästi arenenud, kuid õhem

Rahuldav

Tagaveerand: profiilid kergelt nõgusad

Seljaosa: puudulik laius ja paksus

Abaosa: kaldub kitsusele Puudulik paksus

Nõrk

Tagaveerand: profiilid nõgusad kuni väga nõgusad

Seljaosa: kitsas ja nõgus, nähtavate luudega

Abaosa: kitsas, lame, nähtavate luudega

2. RASVASUSKLASS

Rasva hulk rümba välispinnal ja rinnaõõnes.

Rasvasusklass	Täiendavad sätted (1)
1. Madal	Väline	Rasvkude nähtamatu või väga õhuke
	Sisemine	Kõhuõõnes	Nähtamatu või väga õhuke rasvakiht neerudel
		Rindkerel	Nähtamatu või väga õhuke rasvakiht ribide vahel
2. Kerge	Väline	Õhuke rasvakiht osal rümbast, kuid vähem jalgadel
	Sisemine	Kõhuõõnes	Osa neerudest kaetud rasvajälgede või õhukese rasvakihiga
		Rindkerel	Lihased selgelt nähtavad ribide vahel
3. Keskmine	Väline	Õhuke rasvakiht katab suurema osa rümbast või kogu rümba. Kergelt paksenenud rasvakihid sabajuurepiirkonnas.
	Sisemine	Kõhuõõnes	Kerge rasvakiht katab osa neerudest või neerud täielikult
		Rindkerel	Lihased veel nähtavad ribide vahel
4. Kõrge	Väline	Paks rasvakiht katab enamuse rümbast, võib olla õhem jalgadel ja pakseneda abaosa suunas
	Sisemine	Kõhuõõnes	Neerud on rasvaga kaetud
		Rindkerel	Lihased ribide vahel võivad olla rasvaga kaetud. Rasvaladestused ribidel võivad olla nähtavad
5. Väga kõrge	Väline	Väga paks rasvakiht Rasvalaigud mõnikord nähtavad
	Sisemine	Kõhuõõnes	Neerud kaetud paksu rasvakihiga
		Rindkerel	Lihased ribide vahel rasvaga kaetud. Rasvaladestused ribidel nähtavad

(1) Kõhuõõnt käsitlevaid lisasätteid ei kohaldata III lisa kohaldamisel.

III LISA

Artikli 3 lõikes 2 osutatud alla 13 kg kaaluvate tallerümpade klassifitseerimisskaala

Kategooria	A		B		C
Kaal	≤ 7 kg		7,1–10 kg		10,1–13 kg
Kvaliteet	1	2	1	2	1	2
Liha värvus (*1)	heleroosa	muu värv või muu rasvamäär	heleroosa või roosa	muu värv või muu rasvamäär	heleroosa või roosa	muu värv või muu rasvamäär
Rasvasusklass (*2)	Artikli 2 lõige 3		Artikli 2 lõige 3		Artikli 2 lõige 3

(*1) Määratakse kubemeosal kõhusirglihase (rectus abdominis) juures standarditud värvikaardi alusel.

(*2) Nagu on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti C alapunktis III.

IV LISA

Artiklis 10 osutatud veise- ja lambarümpade automatiseeritud liigitusmeetodite lubamine

A OSA

Lubamise tingimused ja miinimumnõuded

Asjaomane liikmesriik korraldab loa saamise katse žüriiga, mis koosneb vähemalt viiest veiste ja lammaste rümpade klassifitseerimise alal litsentseeritud eksperdist. Kaks žüriiliiget peavad olema pärit katset korraldavast liikmesriigist. Teised žüriiliikmed on igaüks pärit mõnest teisest liikmesriigist. Žüriisse kuulub paaritu arv eksperte. Komisjoni talitused ja teiste liikmesriikide eksperdid võivad loa saamise katsest osa võtta vaatlejatena.

Žüriiliikmed peavad töötama sõltumatult ja anonüümselt.

Asjaomane liikmesriik määrab loa saamise katse koordinaatori, kes

a)	ei ole žürii liige;

b)	omab piisavaid tehnilisi teadmisi ja on täiesti sõltumatu;

c)	jälgib žüriiliikmete sõltumatut ja anonüümset tööd;

d)	kogub žüriiliikmetelt ja automatiseeritud liigitusmeetodite abil saadud klassifitseerimistulemused;

e)	tagab, et kogu loa saamise katse vältel ei ole automatiseeritud liigitusmeetodite abil saadud klassifitseerimistulemused kättesaadavad ühelegi žüriiliikmele ja vastupidi ega ühelegi huvitatud isikule;

f)	kinnitab iga rümba liigituse ja võib objektiivsetel täpsustamist nõudvatel põhjustel otsustada rümpade väljajätmise analüüsiks kasutatavast valimist.

Loa saamise katse jaoks:

a)	jagatakse iga lihakus- ja rasvasusklass kolmeks alamklassiks;

b)	nõutav valim on vähemalt 600 kinnitatud rümpa;

c)	tõrgete protsent ei tohi olla suurem kui 5 % rümpadest, mis sobivad klassifitseerimiseks automatiseeritud liigitusmeetodite abil.

Iga kinnitatud rümba puhul käsitatakse selle rümba õige liigina žüriiliikmete tulemuste keskmist.

Automatiseeritud liigitusmeetodite töö hindamiseks võrreldakse iga kinnitatud rümba puhul automatiseeritud liigitusmeetodi tulemusi žürii tulemuste keskmisega. Sellest tulenev automaatsete liigitusmeetodite liigitustäpsus kehtestatakse punktide süsteemiga, mida kohaldatakse järgmiselt:

	Lihakus	Rasvasus
Eksimust ei ole	10	10
Eksimus ühe ühiku võrra (st ühe alamklassi võrra üles- või allapoole)	6	9
Eksimus kahe ühiku võrra (st kahe alamklassi võrra üles- või allapoole)	– 9	0
Eksimus kolme ühiku võrra (st kolme alamklassi võrra üles- või allapoole)	– 27	– 13
Eksimus rohkem kui kolme ühiku võrra (st rohkem kui kolme alamklassi võrra üles- või allapoole)	– 48	– 30

Loa saamiseks peaksid automatiseeritud liigitusmeetodid saavutama vähemalt 60 % maksimaalsest punktide arvust nii lihakuse kui ka rasvasuse puhul.

Lisaks peab klassifitseerimine automatiseeritud liigitusmeetodite abil jääma järgmistesse piiridesse:

	Lihakus	Rasvasus
Kõrvalekalle	± 0,30	± 0,60
Regressioonisirge tõus	1 ± 0,15	1 ± 0,30

Kui loa saamise katse jooksul on kasutatud rohkem kui üht rümba esitusviisi, ei tohi nende rümpade esitusviiside erinevus põhjustada erinevusi klassifitseerimistulemustes.

B OSA

Teave, mida liikmesriigid peavad komisjonile andma loa saamise katse korralduse kohta

a)	loa saamise katse toimumise kuupäevad;

b)	asjaomases liikmesriigis või selle osas klassifitseeritud kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste rümpade üksikasjalik kirjeldus;

c)	asjaomases liikmesriigis või selle osas tapetud kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste ning lammaste tüüpilise rümpade valimi valimise statistilised meetodid kategooria, lihakus- ja rasvasusklasside osas;

d)	loa saamise katset teostava(te) tapamaja(de) nimi/nimed ja aadress(id), töötlemisliini(de) korralduse ja töö selgitus, sealhulgas kiirus tunnis;

e)	loa saamise katse käigus kasutatav(ad) rümba esitusviis(id);

f)	automatiseeritud liigituseks kasutatava tehnika ja selle tehniliste ülesannete kirjeldus, eelkõige seadme turvakontseptsioon igat tüüpi manipulatsioonide vastu;

g)	asjaomase liikmesriigi poolt ametisse nimetatud litsentseeritud eksperdid, kes osalevad loa saamise katses žüriiliikmetena;

h)	loa saamise katse koordinaator ning tõendid tema piisavate tehniliste teadmiste ja täieliku sõltumatuse kohta;

i)	asjaomase liikmesriigi poolt loa saamise katse tulemuste analüüsimiseks määratud sõltumatu asutuse nimi ja aadress.

C OSA

Teave, mida liikmesriigid peavad komisjonile andma loa saamise katse tulemuste kohta

a)	žürii ja koordinaatori poolt loa saamise katse ajal allkirjastatud klassifitseerimistulemuste kokkuvõte;

b)	koordinaatori aruanne loa saamise katse kohta, pidades silmas A osas esitatud tingimusi ja miinimumnõudeid,

loa saamise katse tulemuste kvantitatiivne analüüs vastavalt komisjonis kokkulepitavale metoodikale, mis näitab iga eksperdist klassifitseerija klassifitseerimistulemusi ning automatiseeritud liigitusmeetodite abil saadud klassifitseerimistulemusi. Analüüsiks kasutatavad andmed tuleb esitada komisjonis kokkulepitaval elektroonilisel kujul;

d)	A osa punkti 3 kohaselt määratud automatiseeritud liigitusmeetodite täpsus.

V LISA

Artiklis 11 osutatud searümpade liigitusmeetodite lubamine

A OSA

1. LUBAMISE TINGIMUSED JA MIINIMUMNÕUDED

Loa saamise katse peab koosnema:

proovidissekteerimisse kaasatud searümpade representatiivse valimi moodustamine.

—	Esindav valim peab kajastama asjaomast seapopulatsiooni ning koosnema vähemalt 120 rümbast.

Searümpade esindava valimi mõõtmiste (sõltumatu muutuja) registreerimine.

—	Tailihasisalduse hindamiseks kasutatavad mõõtmised registreeritakse ühes või mitmes tapamajas selliste liigitustehnikate abil, mille jaoks on vaja saada luba.

A osa punktis 2 kirjeldatud proovidissekteerimine searümba tailihasisalduse soovitusliku osakaalu hindamiseks.

—

Proovidissekteerimine hõlmab searümpade valimi dissekteerimist lihaks, rasvaks ja kontideks. Searümba tailihasisaldus peab olema seotud punaste vöötlihaste kogukaaluga, tingimusel et neid saab eraldada noa abil, ning rümba kaaluga. Punaste vöötlihaste kogukaal saadakse kas

i)	A osa punktis 2.2 esitatud rümba täieliku dissekteerimise teel või

ii)	A osa punktis 2.3 esitatud rümba osalise dissekteerimise teel või

iii)	täieliku või osalise dissekteerimise kombineerimisel riiklikult kehtestatud rümpade hindamise kiirmeetodil, mis põhineb heakskiidetud statistilistel meetoditel.

Alapunktis i osutatud täieliku dissekteerimise võib ka asendada kompuutertomograafiga tehtava tailihasisalduse osakaalu hindamisega tingimusel, et esitatakse piisavalt võrreldavaid dissekteerimistulemusi.

Kui kasutatakse alapunktis iii osutatud riiklikult kehtestatud rümpade hindamise kiirmeetodit, võib täieliku või osalise dissekteerimise jaoks kasutatavate rümpade arvu vähendada 50-le, kui liikmesriik suudab tõendada, et täpsus on vähemalt samaväärne kui see, mis on saadud 120 rümba puhul standardseid statistilisi meetodeid kasutades.

Lubatava liigitusmeetodi võrrandi (valemi) arvutamine.

—	Võrrand tuletatakse selleks, et hinnata rümpade esindava valimi tailihasisalduse osakaalu kõnealuste rümpade mõõtmiseks kasutatud sõltumatute muutujate alusel.

—	Proovidissekteerimisse kaasatud iga rümba tailihasisalduse osakaalu tuleb prognoosida kõnealuse valemi alusel.

Standardne statistiline analüüs proovidissekteerimise tulemuse hindamiseks.

—	Asjaomase liigitusmeetodi alusel prognoositud tailihasisalduse osakaalu tuleb võrrelda providissekteerimisel saadud tailihasisalduse soovitusliku osakaaluga.

Searümba tailihasisalduse prognoosimiseks kasutatava liigitusmeetodi jaoks võrrandi kehtestamine või muutmine.

—	Võrrand lisatakse liigitustehnikale pärast seda, kui komisjon on liigitusmeetodite kohaldamiseks loa andnud.

Liigitusmeetodid kinnitatakse ainult sellisel juhul, kui prognoositava vea ruutkeskmine, mis on arvutatud vähemalt 60 rümbast koosneva esindava valimi täieliku ristkontrolli või kõnealuse valimi katsekogumi kontrolli teel, on väiksem kui 2,5. Lisaks võetakse vea ruutkeskmise arvutamisel arvesse ka kõiki võõrväärtusi.

Kui loa saamise katse jooksul on kasutatud rohkem kui üht rümba esitusviisi, ei tohi nende rümpade esitusviiside erinevus põhjustada erinevusi klassifitseerimistulemustes.

2. PROOVIDISSEKTEERIMISMENETLUS SEARÜMBA TAILIHASISALDUSE SOOVITUSLIKU OSAKAALU PROGNOOSIMISEKS

2.1.

Tailihasisalduse soovitusliku osakaalu prognoosimine põhineb rümba vasaku külje täielikul dissekteerimisel kooskõlas 1. osa punktis c sätestatud standardmeetodiga

2.2.

Täieliku dissekteerimise puhul arvutatakse tailihasisalduse soovituslik osakaal (YTD) järgmiselt:

Formula

Tailiha kaalu arvutamiseks lahutatakse muu liha kui tailiha kogukaal rümba kogukaalust enne dissekteerimist. Jalgu ja pead (v.a põsk) ei dissekteerita.

2.3.

Osalise dissekteerimise puhul põhineb tailihasisalduse soovitusliku osakaalu (YPD) prognoos nelja peamise jaotustüki (abaosa, seljatükk, singiosa ja kõhutükk) dissekteerimisel, millele lisandub sisefilee kaal. Tailihasisalduse osaline dissekteerimine arvutatakse järgmiselt:

Formula

Kõnealuses neljas jaotustükis (abaosa, seljatükk, singiosa ja kõhutükk) oleva tailiha kaalu arvutamiseks lahutatakse nende nelja jaotustüki muu liha kui tailiha kogukaal jaotustükkide kogukaalust enne dissekteerimist.

Täieliku ja osalise dissekteerimise kõrvalekalle parandatakse täieliku dissekteerimise osaproovi alusel.

2.4.

Tailihasisalduse osakaalu saab prognoosida analüüsimeetodiga, mis põhineb rümba vasaku külje skannimisel kompuutertomograafiga. Kui kõnealust kompuutertomograafiga tehtavat menetlust ei ole kalibreeritud täieliku dissekteerimise suhtes, parandatakse täieliku dissekteerimise võimalikku kõrvalekallet sellise osaproovi alusel, mis on täielikult dissekteeritud vastavalt võrdlusmeetodile. Skannida on vaja üksnes rümba vasaku külje sellist osa, mis sisaldab täieliku dissekteerimise meetodis määratletud tailiha, st skannida on vaja jalad ja pea, v.a põsk.

2.5.

Osalise dissekteerimise või kompuutertomograafiga tehtava menetluse jaoks nõutav kõrvalekalde parandus põhineb tüüpilisel osaproovil, mis hõlmab kõiki proovide kombinatsioone selliste üldproovi jaoks valitud jaotustegurite osas nagu tõug, sugu või rasvaus. Kõrvalekalde parandamiseks valitakse vähemalt kümme rümpa.

Kui tapasigade populatsioonil, kellelt tuleb proove võtta, on samad omadused kui sellisel populatsioonil, mille puhul osalise dissekteerimise või kompuutertomograafiga tehtava menetluse puhul on eelnevalt kõrvalekallet parandatud, ei ole täielik dissekteerimine nõutav.

Kui kompuutertomograafiga tehtavat menetlust on kirjeldatud ja see on mõõtmiste abil jälgitav kuni täieliku dissekteerimise või mõne muu, kompuutertomograafiga tehtava menetluseni, mille puhul kõrvalekalle on parandatud, ei ole täiendav täielik dissekteerimine nõutav.

B OSA

Teave, mida asjaomane liikmesriik peab komisjonile ja teistele liikmesriikidele andma protokollidena loa saamise katse jaoks

Protokolli esimeses osas esitatakse proovidissekteerimise üksikasjalik kirjeldus ning see hõlmab eelkõige:

a)	katseperioodi ja loa väljastamise korra täielikku ajakava;

b)	tapamajade arvu ja asukohta;

c)	määramise metoodikaga hõlmatud seakarja kirjeldust;

d)	märge valitud dissekteerimismeetodi kohta (täielik või osaline);

e)	Käesoleva lisa A osa 1. osas osutatud kompuutertomograafi kasutamise korral menetluse kirjeldust;

f)	valitud proovivõtumeetodiga seoses kasutatavate statistiliste meetodite esitust;

g)	kohaldamise korral riikliku kiirmeetodi kirjeldust;

h)	kasutatavate rümpade täpset esitusviisi.

Protokolli teises osas tuleks esitada proovidissekteerimise tulemuste üksikasjalik kirjeldus ning see peaks hõlmama eelkõige:

a)	valitud proovivõtumeetodiga seoses kasutatavate statistiliste meetodite esitust;

b)	kehtestatavat või muudetud võrrandit;

c)	tulemuste numbrilist ja graafilist kirjeldust;

d)	asjaomas(t)e seadme(te) kirjeldust;

e)	selliste sigade kaalupiirangut, kelle suhtes uut meetodit võib kasutada, ja muud piiranguid seoses meetodi praktilise kasutamisega;

f)	analüüsiks kasutatavad andmed tuleb esitada elektrooniliselt.

VI LISA

Vastavustabel

1. Määrus (EÜ) nr 1249/2008

Määrus (EÜ) nr 1249/2008	Käesolev määrus	Rakendusmäärus (EL) 2017/1184
Artikli 2 lõige 4	Artikkel 1
Artikkel 3	Artikli 3 lõige 1
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5	Artikli 2 lõige 1
Artikli 6 lõige 1	Artikli 7 lõige 1
Artikli 6 lõike 2 esimene lõik	Artikli 7 lõike 3 punkt a
Artikli 6 lõike 2 teine lõik	Artikli 7 lõige 5
Artikli 6 lõige 3	Artikli 8 lõike 2 punkt a
Artikli 6 lõike 3 teine ja kolmas lõik	Artikli 8 lõike 3 punkt a
Artikli 6 lõike 3 teine lõik	Artikli 8 lõige 4
Artikli 6 lõike 4 punkt c	Artikli 8 lõige 4
Artikli 6 lõike 4 punkt d	Artikli 8 lõige 5
Artikli 6 lõige 7	Artikli 8 lõike 6 punkt b
Artikkel 7		Artikkel 1
Artikkel 8	Artikkel 9
Artikkel 9	Artikkel 10
Artikkel 10	Artikkel 12
Artikli 11 lõige 1		Artikli 2 lõige 2
Artikli 11 lõike 2 esimene lõik		Artikli 2 lõige 1 ja artikli 3 lõike 2 punkt a
Artikli 11 lõike 2 teine lõik		Artikli 3 lõike 2 punkti c alapunkt i
Artikli 11 lõike 2 kolmas lõik	Artikli 25 lõige 5
Artikli 11 lõige 3		Artikli 3 lõige 3
Artikli 11 lõige 4		Artikli 2 lõige 3
Artikkel 12		Artikkel 4
Artikli 13 lõige 1	Artikli 14 lõiked 1 ja 2
Artikli 13 lõige 2	Artikli 14 lõige 3
Artikli 13 lõige 3	Artikli 6 lõige 3
Artikli 13 lõige 4	Artikli 6 lõige 4
Artikli 13 lõike 5 esimene lõik		Artikli 5 lõige 1
Artikli 13 lõike 5 teine lõik		Artikli 5 lõige 2
Artikli 14 lõige 1		Artikkel 7
Artikli 14 lõige 2		Artikkel 6
Artikkel 15		Artikkel 8
Artikli 16 lõike 1 esimene lõik		Artikkel 14
Artikli 16 lõike 1 teine lõik		Artikli 13 lõike 1 esimene lõik
Artikli 16 lõige 2	Artikli 14 lõige 4
Artikli 16 lõige 3	Artikli 17 lõige 2
Artikli 16 lõike 4 teine lõik	Artikli 17 lõige 1
Artikli 16 lõige 5		Artikli 13 lõike 2 esimene ja teine lõik
Artikli 16 lõike 7 punkt a		Artikli 13 lõike 2 kolmas lõik
Artikkel 18	Artikkel 18
Artikkel 19	Artikli 25 lõiked 1 ja 2
Artikli 20 lõike 2 punkt a	Artikli 2 lõike 1 punkt b
Artikli 20 lõike 2 punkt b	Artikli 2 lõike 2 punkt a
Artikli 21 lõike 1 esimene lõik	Artikli 7 lõige 1
Artikli 21 lõike 1 teine lõik	Artikli 7 lõige 2
Artikli 21 lõige 2	Artikli 5 teine lõik
Artikli 21 lõike 3 esimene lõik	Artikli 8 lõige 1 ja artikli 8 lõike 2 punkt b
Artikli 21 lõike 3 teine lõik	Artikli 8 lõige 4
Artikli 21 lõike 3 neljas lõik	Artikli 8 lõike 3 punkt c
Artikli 21 lõige 4	Artikli 8 lõike 6 punkt a
Artikli 21 lõige 5	Artikli 6 lõige 1
Artikli 22 lõike 2 esimene lõik	Artikli 7 lõike 3 punkt b
Artikli 22 lõike 2 teine lõik	Artikli 14 lõige 3
Artikli 22 lõike 2 kolmas lõik	Artikli 7 lõike 4 punkt a
Artikli 23 lõige 4	Artikli 11 lõige 3
Artikli 23 lõige 5	Artikli 11 lõige 5
Artikli 24 lõike 2 esimene lõik		Artikli 2 lõige 1 ja artikli 3 lõike 2 punkt b
Artikli 24 lõike 2 teine lõik		Artikli 3 lõike 2 punkti c alapunkt ii
Artikli 24 lõige 4		Artikli 2 lõige 3
Artikli 25 lõige 2		Artikkel 9
Artikli 26 lõige 1	Artikli 14 lõige 1
Artikli 26 lõige 2	Artikli 14 lõiked 2 ja 3
Artikli 26 lõige 3	Artiklid 19 ja 25
Artikli 27 lõige 3	Artikli 25 lõige 3
Artikkel 28	Artikli 3 lõige 2
Artikkel 29	Artikli 3 lõige 1
Artikli 30 lõige 2	Artikli 7 lõike 3 punkt a
Artikli 30 lõike 3 esimene lõik	Artikli 8 lõike 2 punkt a ja lõike 3 punkt b
Artikli 30 lõike 3 teine lõik	Artikli 8 lõige 4
Artikli 30 lõige 4	Artikli 8 lõige 5
Artikkel 31	Artikkel 9
Artikli 33 lõige 1	Artikli 15 lõike 1 esimene lõik
Artikli 33 lõige 2	Artikli 15 lõige 4
Artikkel 35	Artikkel 21
Artikkel 38		Artiklid 16, 17 ja 18

2. Määrus (EÜ) nr 315/2002

Määrus (EÜ) nr 315/2002	Käesolev määrus	Rakendusmäärus (EL) 2017/1184
Artikkel 2	Artikli 15 lõike 1 punkt b

3. Määrus (EL) nr 807/2013

Määrus (EL) nr 807/2013	Käesolev määrus	Rakendusmäärus (EL) 2017/1184
Artikli 1 lõige 1	Artikkel 22
Artikli 1 lõike 2 esimene lõik		Artikkel 22
Artikli 1 lõike 2 teine lõik	Artikli 16 lõige 2
Artikli 1 lõige 3	Artikli 16 lõike 1 punkt a
Artikli 2 lõige 1	Artikkel 23
Artikli 2 lõike 2 esimene lõik		Artikkel 12
Artikli 2 lõike 2 teine lõik	Artikli 16 lõige 2
Artikli 2 lõige 3	Artikli 16 lõike 1 punkt b
Artikli 3 lõige 1	Artikkel 20
Artikli 3 lõike 2 esimene lõik		Artikkel 10
Artikli 3 lõike 2 teine lõik	Artikli 15 lõige 1
Artikli 3 lõike 3 punktid a–d	Artikli 6 lõige 2
Artikli 3 lõike 3 teine lõik		Artikli 5 lõige 1
Artikli 3 lõige 4	Artikli 15 lõige 3
Artikli 4 lõige 1		Artikli 13 lõige 1